lahendus on parem. (1) palju ühelaadseid operatsioone, mille "mahukus" on erinev: 0!, 1!, 2!, 3!, . . . (2) saame eristada mitterekursiivset triviaalset erijuhtu: 0! = 1 (3) probleem "keerukamal" juhul on taandatav "lihtsama" juhu lahendamisele: n! = n * (n - 1)! (4) sel viisil järjest lihtsamale taandamine viib lôpuks triviaalse juhuni: 0!-ni Lahenduskäigu vôime sel juhul rajada oletusele, et me oskame "lihtsamat" juhtu lahendada. Viies näide. Hanoi tornide ülesanne a b c ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ -- ¦ ¦ ¦ ¦ ----- ¦ ¦ ¦ ¦ -------- ¦ ¦ ¦ ¦
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge.
RIIK PEALINN JAAPAN TOKYO FILIPIINID MANILA MALAISIA KUALA LUMPUR INDONEESIA JAKARTA VIETNAM HANOI LAOS VIANGCHAN TAI BANGOK BANGLADESH DHAKA SRII LANKA COLOMBO INDIA NEW DELHI NEPAAL KATMANDU HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR VENEMAA MOSKVA KASAHSTAN ASTANA KÕRGÕSTAN BISKEK
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 3...
sellele piiri ei pane. Indo-Hiina sõda · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh (Vietminh) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946- 1954: Dien-bien-phu lahing. · kaotasid prantslased. · Indo-Hiina sõja tulemusena jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: · Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik · Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik Vietnami sõda · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. · Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. · Johnson(USA president) väitis, et USA laeva oli tulistatud. · USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. · Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti
32. Hiina Peking 33. Mongoolia Ulaanbaatar 34. Põhja-Korea Pyõngyang 35. Lõuna-Korea Sõul 36. Jaapan Tõkyõ 37. Taiwan Taibei 38. Filipiinid Manila 39. Vietnam Hanoi 40. Kambodza Phnom Penh 41. Laos Viangchan 42. Tai Bangkok 43. Malaisia Kuala Lumpur 44. Singapur Singapur 45. Indoneesia Jakarta 46. Brunei Bandar Seri Begawan 47
Mehhiko Mexiko Laos Viangchan Kambodza Phnom Penh Malaisia Kuala Lumpur EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Piirkond) Myanmar Yangon Island Reykjavik Tai Bangkok Sveits Bern Singapur --- Norra Oslo Vietnam Hanoi Lichtenstein Vaduz OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) Alzeeria Alziir Angola Luanda EU (Euroopa Liit ; EL) AÜE Abu Dhabi Austria Viin Iraak Bagdad Belgia Brüssel Iraan Teheran
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas.
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19.Pakistan Islamabad
Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Rahvaarv: 84,2 miljonit Rahaühik: dong Iseseisvus: 2september 1945 Geograafia Rohkem kui poole riigi territooriumist moodustuvad mäed ja kiltmaad Pikk merepiir ja palju jõgesi. Troopiline kliima Loodus Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas,
Tul: lõpetati kompromissiga. Tsehhoslovakkia kriis (Praha kevad, 1968) põh: rahulolematus riigi juhtidega, Novotryga. Sünd: Novotry (NSVL-i meelne) kukutati, loodi uus juhtkond (juht: A.Dubcek muudatus: inimnöoline sotsialism), NSVL-ile ei meeldinud tema muudatused. Tul: A.D kukutati. Uus (nsvl-i meelne): G.Husak. Tagajärg: Breznevi doktriin sätestab- kui üritatakse muuta korda, on see rünnak ja nsvl peab sekkuma. Vietnami sõda (1964-73) P-V (kom, keskus: Hanoi, toetab NSVL) ja L-V (dem, kesk: Saigon, toetab: USA).
India- New Delhi 11. Suriname- Paramaribo 55. Hiina- Peking 12. Pr. Guajaana- Gayenne 56. Mongoolia- Ulaanbaatar 13. Ecuador- Quito 57. Põhja- ja Lõuna- Korea - Pyongyang 14. Peruu- Lima 58. Birma- Naypyidaw 15. Brasiilia- Brasilia 59. Tai- Bangkok 16. Boliivia- La Paz, Sucre 60. Laos- Vientiane 17. Paraguay- Asuncion 61. Vietnam- Hanoi 18. Uruguay- Montevideo 62. Kambodža- Phnom Penh 19. Tšiili- Santiago 63. Jaapan- Tokyo 20. Argentiina- Buenos Aires 64. Taiwan- Taibei 21. Tuneesia- Tunis 65. Filipiinid- Manila 22. Maroko- Rabat 66. Malaisia-Kualo Lumpur 23. Alžeeria- Alžiir 67. Singapur- Singapur 24. Liibüa- Tripoli 68. Indoneesia- Jakarta 25
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimet...
Itaalia- Rooma Hiina- Peking Kasahstan- Astana Jaapan- Tokyo Kreeka- Ateena Lõuna- Korea- Soul Küpros- Nikosia Mongoolia- Ulaanbataar Põhja- Korea- P'yongyang Birma- Yangon Brunei- Bandar Seri Begawan Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Jordaania- Amman Kuveit- Al- Kuwayt Liibanon- Beirut Omaan- Masqat Liibüa- Tripoli Sudaan- Hartum Bangladesh- Dhaka Bhutan- Thimphu India- New Delhi Maldiivid- Male Nepal- Katmandu Pakistan- Islamabad Sri Lanka- Colombo
Biol. psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu 16.11 Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või ...
Norrast, Rootsist, Soomest ja mujalt. 8 American Beauty Car Show Reede 11.07 18.00 Avatakse väravad 19.00 Ürituse avamine 20.00 Me, Myself and I 22.00 Peeer Günt 00.00 Naiste cruising Laupäev 12.07 12.00 Avatakse väravad 14.00 Autode tutvustamine 16.00 Singer Vinger 18.00 Kosmikud 19.00 Loosimised ja autasustamised 20.00 Super Human 22.00 Hanoi Rocks-Lossihoovi väike lava 17.00 Agent M 21.00 Taak Üritust kommenteerisid Margus Pilt ja Lauri Tõnspoeg See üritus oli tasemel tänu kuulsatele ansamblinimedele.Need nimed ei öelnud muidugi minule esimesel silmapilgul midagi erilist, aga muusikahuvilisele tähendavad need midagi head. Eriti meelitasid rahvast ligi vanad rokkarid Peeer Günt ja Hanoi Rocks. Peer Günt on Soome hard rock bänd, mis alustas tegutsemist 1976. aastal. Bänd sai kuulsaks
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: ...
Valgevene Vabariik Minsk Myanmari Liit Naypyidan Ukraina Kiiev Tai Kuningriik Bangkok Moldova Vabariik Chisinau Kambodza Kuningriik Phnom Penh Rumeenia Bukarest Laose Demokraatlik Vabariik Viangchan Bulgaaria Vabariik Sofia Vietnami Sotsialistlik Vabariik Hanoi Kreeka Vabariik Ateena Singapuri Vabariik Singapur Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta
6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna- Vietnami selja taga on USA. Otsene sõjategevus algas 1960. Ameeriklased sekkusid sõtta otseselt 1963, esialgu spetsialistide ja nõuandjatena. 1964 hakkas kodusõda muutuma Põhja-Vietnami ja USA vaheliseks sõjaks. August 1964 pommitasid USA lennukid esmakordselt Vietnami, hiljem muutus see tavapäraseks
Mihkel Tibar 2005 Üldandmed Ametlik nimi Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn Hanoi Riigikeel vietnami keel Rahvaarv 83 milj 84% vietnamlasi, 14% mägirahvaid (50tk) 80% maakad, 20% linlased Pindala 329 560 km² Rahvastiku tihedus 264 in/km²(meil 32 in/km²) Iseseisvus 2. september 1945 Rahaühik dong (1 VND = 0,00075 EEK ) 3 0c Geograafia 5...
36. Rootsi, Stockholm 84. Süüria Damaskus 37. Norra, Oslo 85. Tadzikistan Dusanbe 38. Taani, Kopenhaagen 86. Tai Bangkok 87. Taivan Taibei 39. Monaco, Monaco 88. Türgi Ankara 40. Luksemburg, Luxembourg 89. Türkmenistan Asgabat 41. Malta, Valletta 90. Usbekistan Taskent 42. San Marino, San Marino 91. Vietnam Hanoi 43. Liechtenstein, Vaduz Põhja-Ameerika riigid: 138. Egiptus Kairo 92. Kanada, Ottawa 139. Ekvatoriaal-Guinea 93. USA, Washington 140. Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea Lõuna-Ameerika 142. Etioopia Addis Abeba 95. Colombia Santa Fe de Bogotá 143. Gabon 96. Venezuela Caracas 144. Gambia 97. Guayana Georgetown 145
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski
Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide juht H Chí Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo- Hiina sõda 1946-1954: Dien-bien-phu lahingu 1954 kaotasid prantslased. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: 1. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik 2. Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Khe Sanh piiramine. Langevarjud varustusega Ameerika sõduritele. Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli
KEILA KOOL 12A klass Pariisi ooperiteater Referaat Koostaja: Kertu Tauram Juhendaja: õp. Tiina Veisalu Keila 2011 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Pariisi ooperiteater...................................................................................................................... 4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Tagasilöögid ehituse ajal.........................................................................................................5 Maja valmimine..........................................................................................................
03 20.03.2012 Lend Tallinn - Helsingi - Hong Kong Tallinn Helsingi AY3932; kestus 21:30 - 22:05 35 minutit Helsingi Hong-Kong; AY067, kestus 23:40 - 15:15 9 h 35 minutit Lend Hong Kong- Helsingi- Tallinn Hong-Kong Helsingi; AY068, kestus 01:05 - 06:05 11 h Helsingi Tallinn; AY3923, kestus 09:55 - 10:25 30 minutit Finnairi regulaarlennud Tallinn - Helsingi - Hong Kong - Helsingi - Tallinn; Dragonair lend Hong Kong - Hanoi ja Cathay Pacific lend Ho Chi Minh City (Saigon) - Hong Kong Lennul reisikorraldaja mingeid lisateenuseid hinna sisse arvanud pole või pole lihtsalt vastavat infot välja toonud. Reisikorraldaja valis need lennud sellepärast,et need on kõige mugavamad nii ajavahe suhtes kui ka lennupikkuste suhtes. Oleks saanud ka teisi lennufirmasid kasutada, aga siis oleks pikem marsruut tulnud. Näiteks Lufthansa ja Air China, aga Finnair oli ainus firma kes pakkus otselendu Hong Kongi
leppitada. India iseseisvus 15 august 1947.a hindude ja moslemite vaheline vägivald. India etteotsa tõusis seejärel Jawarharlal Nehru,india hakkas ise oma vajadusi rahuldama, eesmärk oli omaette riik(religion. 12.Indo-Hiina sõda. Kommunismi edasise leviku takistamine, demokraati levitamine. Indo-hiina soda 1945-1954. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi – kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. 13
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kog...
Vietnami sõda · 1950-75 a. · Osalejad: Põhja-Vietnam (H Chi Minh), Lõuna-Vietnam, USA, NKL, Hiina. · Põhjused: Vietnami lagunemine. · Sündmused: 1954 Vietnam lõheneb kaheks- P-V ja L-V. 1964 USA astub vietkongide vastu sõtta. 1968 USA presidendiks Nixon- sõja vietnamiseerimine. 1973 Pariisi rahuleping- USA lahkub, kodusõda jätkub. 1976 P-V võitis- kehtestati kommunism, Vietnami sotsialistlik vabariik, pealinnaks Hanoi. · Tagajärjed: USAl hukkus 50000 sõdurit. Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks. · Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge. Jaguneb: 1)Etapp 1950-54 USA annab Prantsusele nõu, kuidas sõdida (pr valdused). 1954 rahuleping- piir mööda 17ndat paralleeli. P-V toetas NKL ja Hiina, ainult relvadega. Pr loobus kolooniatest. 2)Etapp 1954-60 Algab kodusõda. USAs Eisenhoweri ja Kennedy aeg. 3)Etapp 1960-73
Aasia 9.B klass 2011 a. Liibanon .Liibanon on riik Lähis Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjast ja idast Süüriaga, lõunast Israeliga. Liibanoni elanikest on 57%muhameedlased (35%Siidid ja 22%Sunniidid),36%kristlased ja 7% druusid(2001.A.). Liibanonis on hetkel sõja olukord Hetkel on Liibanoni relvajõududel on käimas haarang, mille käigus on Bekaa orus Majdal Anjari linnas läbi otsitud hulk maju ja rajatisi, teatas portaal Now Lebanon. Afganistan Afganistan on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Afganistani pealinn on Kabul Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia laheja Araabia mere ääres. Pealinn on Abu Dhabi ,aga suurim linn on Dubai. Armeenia Armeenia on merepiirita riik Ees-Aasias Lõuna- Kaukaasias. Mis piirneb Gruusia,...
Kommunistlik Viet- Minh alustas võitlust Vietnami iseseisvuse eest prantslaste ja jaapanlaste vastu. 1946 algas Prantsusmaa ja Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina. b. Lõuna-Vietnam 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon, Vietnami Vabariik, juht autoritaarne president Ngo Dinh-Diem. 2. 1954-1964 USA oli enne abistanud prantslasi, lähtus doomino teooriast kukub üks, langevad ka teised. Lõuna-Vietnamis toimusid ebademokraatlikud riigipöörded ja võitlus Põhja-Vietnami kommunistidega
et Lõuna-Vietnamis korraldatakse vabad valimised ja et vahetatakse vangid. 27. Mis sai Vietnamis pärast USA väljatõmbumist? Kodusõda jätkus. 1975. jaan algas kommunistide üldpealetung ja Vietnami Vabariigi sõjavägi lagunes koost. Saigon (Lõuna-V) kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. 1976. aastal ühinesid Vietnami DV ja Lõuna-Vietnam ametlikult. Riik sai nimeks Vietnami Sotsialistlik Vabariik, pealinnaks jäi Hanoi (Põhja-V). Pingestusid Vietnami ja Hiina suhted. Algas tulevahetus Kambodza (hiinameelne) ja Vietnami piiril.1979. tungisid Vietnami väed Kambodzasse ja kukutasid sealse diktaatori Pol Pothi. Sellele vastas Hiina RV karistusoperatsioonidega Vietnami SV piiril. 28. Miks algas 60ndate lõpus Saksamaade lähenemine? Üldine pingelõdvendus maailmapoliitikas. 1966 tulid Lääne-Saksamaal võimule sotsialistid. Sotsialistide uue idapoliitika autoriks oli Willy Brandt (välisminister)
asustatud alad paiknevad Hóng Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. sajandi kestvaimat sõda 1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastat on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Rahvaarv: 64 375 762 Riigikeel: vietnami Peamised usundid: budism 55%, kristlus 7%, muud 38% Riigikord: üheparteisüsteem Rahaühik: uus dong Täiskasvanute kirjaoskus: 89% Keskmine eluiga: 63 aastat Iga päev 13 aasta jooksul ilmusid kogu maailma teleekraanidel ja ajalehtedes pildid verisest sõjast, mida pidas Vietnami põhjaosa kommunistlik valitsus ameeriklaste toetatud Lõuna-Vietnamiga. Kui sõda 1975. aastal lõppes Põhja-Vietnami võiduga, oli
Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946-1954: Vietnami DV Prantsusmaa toetas NSVL, Hiina (=Lõuna-Vietnam), toetas USA Dien-bien-phu lahingu 1954 kaotasid prantslased. Indo-Hiina sõja tulemusel Vietnam jagati kaheks mööda 17. paralleeli: 1. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik 2. Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. USAl oli nn. doominoteooria: Korea ja Hiina on juba langenud kommunismi võrku, kohe kukuvad doominokividena ka teised riigid.
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W...
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ...
1954. aastal toimus Sveitsis, Genfis konverents, kus otsustati sõja saatuse üle. Võitu ihkasid nii Viet Minh kui Prantsusmaa. Kuna prantslased olid saanud just enne Genfi konverentsi alandava löögi, siis otsustati jagada Vietnam kaheks 17. paralleeli järgi. Piki seda joont moodustati demilitariseeritud tsoon. Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis, pealinnaks Hanoi, ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks, pealinnaks Saigon. Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV ega ka USA sellise kompromissiga. Ärritatud USA ei kavatsenud mingil juhul Lõuna-Vietnami kaotada Põhja-Vietnamile. Seega valmistuti Lõuna-Vietnamis üles ehitama iseseisvat riigikorda. Riigi juhiks sai Ngo Dinh Diem, kes kirjutas Lõuna-Vietnamile põhiseaduse
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
Kohati see ka õnnestus, näiteks Nikaraaguas Vietnami sõda · 1941. aastal oli Vietnami kommunistide algatusel Hiina territooriumil loodud Vietnami Sõltumatuse Liiga e Viet-minh, mille esimees oli Ho Chi Minh. Viet-minch oli vietnamlaste vastupanuliikumise organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Vietnami iseseisvus, mille nimel tuli võidelda nii jaapanlaste kui prantslaste vastu. 1943. aastast tegutses Viet-minh Vietnami põhjaosas ja 1945 vabastas Hanoi. · 1945. a. Septembri alul, kui jaapanlased olid Vietnamist lahkunud ning endised kolonisaatorid prantslased ei olnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. · juba sept lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed ja okupeeris maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga · oma positsioonide kindlustamiseks otsustasid prantslased nõustuda Lõuna-Vietnami riigi loomisega
Nad tuleb varakult üles leida. Seda tehakse Tartu Ülikooli teaduskoolis, mille direktor on kolm aastakümmet olnud VIIRE SEPP. 2008. aastal kaitses ta Hollandis doktoritöö, mille peategelane on andekas õpilane. Viire Seppa küsitles Rein Veskimäe. 2012. aastal korraldab Eesti esmakordselt ülemaailmse täppisteaduste olümpiaadi, ja nimelt füüsikas. Suvel käisite kogemusi saamas Hanois Vietnamis, kus peeti 39. sedasorti võistlus. Millised on muljed? Muljed Hanoi olümpiaadilt on erakordsed. Olen Eesti võistkondade juhendajatelt ka varem kuulnud, et just Aasia riigid paistavad silma olümpiaadide erakordselt pompoosse korraldusega. Sama saab öelda ka Vietnamis toimunud füüsikaolümpiaadi kohta. See oli tõeliselt suurejooneline noorte füüsikafestival, millele andis lisaaktsendi muidugi Vietnami erakordselt rikas kultuur ning põnev loodus. Mulle meenub sellelt olümpiaadilt kõige eredamalt üks kohtumine. Ekskursioonil
1960a detsembris loodi L-V Rahvuslik Vabastus Rinne, mille etteotsa sattusid kommunistid, kes kuulutasid oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja P-V ühinemise. P-V toetas NSV liit, L-V, aga USA. Sisside vastu saadeti lennukeid ja häireüksusi. L ja P-V lahutava piiri lähedusse loodi surmatsoonid, kus tugevatoimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud. Vaatamatta USA abile sai L-V armee korduvat lüüa, ning alates 1963a läks kommunistide vabastusarmee, mis loodi 1961a Hanoi valitsuse toetusel suurele pealetungile. Paljud L-Ameerika vetaranid toetasid kommuniste, kes lubasid laialdasi demokraatlike ümberkorraldusi. Aastail 1963-1965 toimus seal kolteist riigipööret. Samal ajal alustasid USA õhujõud P-V pommitamist. Vietnami Põhjaosa pinnale langes miljoneid tonne pomme, rohkem kui ameeriklased olid kogu teise MS jooksul sakslaste ja Jaapanlaste peale heitnud. Kasutusele võeti ka keemia relv. Põmmirünnakud laienesid Laosesse ja Kambotsasse.
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapä...
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas...
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
