1. Millised poliitilised parteid olid 19. sajandi algul Inglismaal? Millised olid nende uued nimed ja kelle huve nad esindasid? Toorid ja Viigid, Toorid: Konservatiivid, Viigid: Liberaalid, Toorid esindasid vana maa-aadlit ja Viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust 2. Milline oli Inglismaa riikikord? Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama
esitada ühe ööpäeva jooksul Poliitilist võitlust teravdas troonipärimisküsimus Kuna kuninga järglaseks oli valitud tema katoliiklasest vend(James II) kardeti selle usu taastamist Inglismaal Kujunes opositsioon, kes esitas kandidaadiks James'i vanema tütre Mary ja tema abikaasa uues troonikandidaadi pooldajad said nimeks viigid õigusjärgse James'i pooldajad aga toorid neist kahest kujunesid Inglismaa poliitilised parteid neid hakati nimetama vastavalt liberaalideks ja konservatiivideks Kuulus revolutsioon: 1688. aastal ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu kuigi kuningas ei kavatsenud võimust loobuda , kutsuti troonile Mary ja William Oranje Willem saabus Inglismaale võimsa laevastiku ja tugeva armeega James II kukutati 1689 parlamendi poolt kuulutati Orjane Willem William III nime all inglismaa kuningaks
Inglismaa 19.sajandi algul Parlamendireform Konkureerisid omavahel: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maaaadlit; viigid esindasid tööstusega ja kaubanduse tegelevat kodanlust. 1830. aastal oli ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud. (Probleemiks olid piirkonnad, mis olid aja jooksul peaaegu inimtühjaks muutunud perekond). Suured tööstuslinnad ei olnud parlamendis esindatud. 1832. aastal parlamendireformiga suurenes hääleõiguslike kodanike arv. Tekkisid Inglismaal vanade parteide asemel uued: tooridest said konservatiivid ning viigidest liberaalid. Kartused Euroopa ees Inglismaa riigikorraks oli parlamentaarne monarhia.
Oli palju pehkinud kohti. Veel oli Napoleon sisse seadnud kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu ja Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ei tohtinud Inglismaaga kaubelda. Kuid saareriigi laevastik oli väga võimas ja toimus salakaubandus. Majandusliku olukorra parendamiseks maksustati kolooniad ja kasutati neid oma huvides ära. Peale Napoleoni kukutamist paranes ka Inglismaa majanduslik olukord. Inglismaa poliitilises elus konkureerisid omavahel kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Kuni 1830. aastate alguseni oli parlamendis ülekaalus toorid. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, paljud piirkonnad olid peaaegu inimtühjad, kuid pidid ikka oma esindajad parlamenti saatma. Aga suured tööstuslinnad nagu Birmingham ja Manchester, kus elas palju inimesi, ei olnud üldse esindatud. Sel viisil jättis vana valimiskorraldus suured majandusringkonnad parlamendist välja
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks probleemiks olid inimtühjad piirkonnad, kuid ikka pidid need kohad saatma ühe esindaja parlamenti. 1832. aastal toimus parlamendireform tänu millele anti osa mahajäetud kohtade mandaate linnadele, enamarenendud põllumajanduspiirkondadele ning Iiirimaale ja sotimaale. Briti parlament 18. sajandil
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks probleemiks olid inimtühjad piirkonnad, kuid ikka pidid need kohad saatma ühe esindaja parlamenti. 1832. aastal toimus parlamendireform tänu millele anti osa mahajäetud kohtade mandaate linnadele, enamarenendud põllumajanduspiirkondadele ning Iiirimaale ja sotimaale. Briti parlament 18. sajandil
samal aastal uuesti kokku (pikk parlament); 2 koda kuningas ei või enam laiali saata, maksud kehtestatakse parlamendi nõusolekul Parlament Parlament ja sõjavägi usuküsimustes erimeelt vabariigi ajal 1648- Cromwell korraldas parlamendi puhastuse: ülemkoda laiali, alamkojas vaid independendid. Alles päraparlament Parlament Taastas parlamendi ülemkoja Stuartite Parlamendi moodustasid toorid ja viigid restauratsiooni ajal Parlament 18. Parlamentarismi kindlustamine sajandil Enamuspartei juht- peaminister 1707- Inglismaa ja Sotimaa parlamentide ühendamine Parlamendi võim väikseim vabariigi ajal ja suurem James I, Charles I, restauratsiooni ja 18. sajandi. Mis põhjustas Inglise kuningate ja parlamendi vastuolusid 17. sajandil? Millised tagajärjed see kaasa tõi? Astuti kuninga vastu välja, parlament sai suure poolehoiu, Charles I hukati.
Inglismaa 19. sajandil. · Inglismaal oli parlamentaalne monarhia. · Toorid ja viigid konkureerisid omavahel parlamendis. · Pärast aastal 1832 toimunud parlamendireformi said tooridest konservatiivid ja viigidest liberaalid. · 19. sajandil oli Iirimaa seotud Inglismaaga, ning Iirlaste õigusi kitsendati Inglaste poolt. · Tsartistlik liikumine oli tööstusliikumine. · Töölised hakkasid endile nõudma paremaid töö tingimusi. · Loodi ``Rahva harta´´ · Nõuti, et 21. aastased mehed saaksid ka valimisel osaleda.
Monroe doktriin 1822 aastal tunnustas president James Jackson Ladina-Ameerika riikide iseseisvust , eirates sellega täielikult nende varasemat seostust Euroopaga. 1823 tegi uus president James Monroe oma pöördumiskirjas kongressile teatavaks, et USA on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Seda pöördumist nimetatakse Monroe doktriiniks. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed Poliitilises elus konkureerisid vüimu pärast kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. kuni 1830'ni olid ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud, peamine probleem oli nn pehkinud kohad, ehk piirkonnad mis olid aja jooksul peaaegu inimtphjaks jäänud, kuid vana valimissüsteemi alusel pidid nad ikkagi saatma oma esindajad parlamenti. Vana valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja, nende
3. 1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND. 13. Üks tähtsamaid leiutisi transpordis AURIK. 14. Venemaa koosseisus olev autonoomne vürstiriik Soome. 15. 18. Sajandi lõpul ja 19. Sajandi algul valitsenud kunstivool KLASSITSISM.
Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile sai hukatud kuninga poeg Charles II, kes kuulutas välja usuvabaduse ja üldise amnestia, mis ei laienenud vaid Charles I süüdi mõistetud parlamendisaadikutele. Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon. Kehtima jäid ka aastatel 1640-1641 paika pandud parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda. 15. Toorid ja viigid. Pärast kaht aastakümmet toimusid Inglismaal taas vabad valimised, mis tõid alakotta rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist. Viigid esindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seisa kuninglikule omavolile. 16. Habeas Corpus Act. 1679
1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga 1689- parlament võttis vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel ususallivuse akt- pidi lõpetama usutülid Inglismaal troonipärimise akt- reguleeris edaspidist troonipärimist Robert Walpo- 1721-1742 valitsuse eesotsas olnud viigide liider, kes juhtis Ministrite Kabinetti
restauratsioon. 1679- Habes Corpus Act- inimvabaduse akt, millega pöörati kuninga kohtuvõimu. Ilma kohtu nõusolekuta ei tohtinud inimest arreteerida ega kinni hoida üle 24 tunni ilma süüdistust esitamata. Tooride ja viigide parteid: Toorid- pooldasid kuningavõimu (pärineb jumalast) Viigid- kuningas sai võimu rahvalt ja rahvas võib ta ka võimult kõrvaldada. Charles II surma järel läheb võim tema vennale James II. Kes üritab taastada Inglismaal katoliiklust. Toorid ja viigid lepivad seepale kokku, et kõrvaldavad James II troonilt. KUULUS REVULUTSIOON Troonile kutsuti Oranje hertsogi James II õemees Wilhelm, kes sai kuningaks William III nime all. Võimuvahetus toimus veretult. Allkirjastas Bill of rights- õiguste akt Võimude lahusus 1689. Parlamentalismis kujuneb tava, et võimul on erakond, kel on parlamendis enamus. Kujuneb ka peaministri roll. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Minister võib osaleda ka parlamendi töös- olla saadik.
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? ...
laiali, rahva rahulolematus. 1660 leping Bredas Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. 1679 koostas parlament Isikuvabaduse Akti, et kaitsta elanikkonda kuninga omavoli eest: inimese võis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel 24h jooksul Troonile kas Charles II vend James II kes oli kardetavalt katoliiklane (toetajad viigid, vastased toorid uute parteide teke tulevikus liberaalid ja konservatiivid) 1688 viigid & toorid ühinevad James II vastu, tema kukutamine, Mary ja Willem troonile. 1689 Õiguste bill reguleerimaks parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel: · Kuningas ei saa peatada seaduste toimet · Parlament koguneb regulaarselt · Maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompententsi Ususallivuse akt, lõpetamaks usutülid; troonipärimise akt 18ndaks sajandiks oli Inglise parlamentarism võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu.
parlament puritaanide seast, kes toetasid Cromwelli, alla 2 aasta pärast saadeti ka see laiali. Charles I jaoks : kukutati troonilt, hukati kui süüdlane kodusõjas Inglismaa jaoks : Kuulutati vabariigiks, taastati parlamendi ülemkoda. 14) Restauratsioon Inglismaal 1660.a. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni, taastati kuningavõim ning troonile sai Charles I poeg Charles II, hakkasid toimuma vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. 15) Toorid ja viigid. Parlamendis olevad kaks rivaalitsevat rühmitust millest hiljem kujunesid välja erakonnad. Toorid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku võimu tugevnemist, viigid agaesindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seista kuninglikule omavolile. 16) Habeas Corpus Act. Isikuvabaduste Akt. 1679a. Inimest tohib vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuleb esitada süüdistud ühe ööpäeva jooksul
Nähti teiste olulite punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemise.Parlament taastati, lahentust nõudsid paljud selle õigusega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud sellest kinni. Tema järglaseks oli ta vend James II, katoliiklane, kardeti temalt usu taastamist inglismaal.Esitati uued kandidtideks Jamesi vanema türe Mary ja tema mehe Orjane Williemi. Nende pooldajad said nimeks viigid. Õigusejärgse troonipärija Jamesi omad aga toorid. Nendest kujunesid poliitilised parteid, 19.saj hakati neid nim liberaalideks ja konservatiivideks. Kuulus revolutsioon- 1688 ühinesid viigid ja toorid James II vastu. Inglise toon kuulutati vakantseks, kuigi kuningas ei kavatsenud võimust loobuda. Troonile kutsuti Mary ja Williem. Saabusid suure armeega ja James kukutati. Jaanuaris 1689 kokku tulnud parlament kuulutas Orjane, William III nime all Inglismaa kuningaks. Riipoore oli veretu hinnatakse seda kui Kuulsat revolutsiooni
absolüütne monarhia, aga pärast tegeles Konstitutsiooniline parlamentarism • Algasid muutused tööstuses ning kapitalistliku riigi arenduses ka Charles II (1660-1685) • Kuningavõimu taastamine – restauratsioon • 1660.a. kutsus parlament Charles II tagasi • Breda deklaratsioon – lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. • Taastati parlamendi ülemkoda • Tekkis kaks poliitilist rühmitust: toorid ja viigid http://www.youtube.com/w atch?v=Q2GXY-BCK_A&featu re=youtu.be
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
Charles I'le oli terve aja parlamendiga kokkupõrked. Kunigas hukati 30. Jaanuaril 1649. Oliver Cromwell ja vabariik (1649- 1653) parlamendi asemel loodi täidesaatva võimuorganiks Riiginõukogu. Lihtrahva nõudmisi ei rahuldatud. Charles II parlament tuli uuesti kokku. James II katoliiklane, usuline lahknevus, mille tõttu moodustati 2 parteid:James II (toorid/ konservatiivid); Jamesi vanema tütar ja ta mees Oranje Willem (viigid /liberaalid) Oranje Willem /William III viigid ja toorid olid Jamesi vastu ning William kutsuti troonile, ta kukutas kuninga. Riigipööre ilma verevalamiseta kuulus revolutsioon. Parlament võttis vastu Õiguste billi: 1) kunigas ei saa peatada seaduste toimet; 2)parlament koguneb regulaarselt; 3)maksude määramisega ja sissenõudmisega tegeleb parlament. Anne (James II noorem tütar) kuningavõim nõrgenes edasi ja parlamentarism arenes. Hannoveri dünastia. Milliste isikute või sündmustega oli seotud absolutismi kujuneminePrantsusmaal ja
Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, ...
Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi seda püüti kaunistada nn väikese parlamendiga. 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. aastal Isikuvabaduste Akti. Charles II järglaseks sai James II. Kujunesid poliitilised parteid: viigid ja toorid. Inglismaa oli vaieldamatult kõige tugevam mereriik ning kaubanduslikus mõttes oli talle oluline, et säiliks tasakaalupoliitika ning et tal oleks tõrgeteta juurdepääs Euroopa meredel. Hispaaniat vaevas 17. sajandi vältel majandusprobleemid, mis olid tingitud aastakümnete kaupa kestvatest sõdadest mis halvasid riigi rahanduse ja viisid selle pankrotistumiseni.1690. Aastate lõpul oli peamine poliitiline probleem küsimus Carlos II järglastest, sest kuningal ei olnud lapsi. Louis
parlamendiga peaministri, kes juhib valitsust, mis viib seadused ellu. • Kuninga võim on pärilik. Parlamentarism Inglismaal alates 1689 „Õiguste bill“ ehk „Bill of Rights“ • Inglise kuningad (Tudorite dünastiast Henry VIII ja Elisabeth I ja Stuartite dünastiast James I) pidid arvestama parlamendi otsustega. • Charles I (1625-1649) katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata.(õ.lk. 17-18). • Toorid (tänapäeval konservatiivid) ja viigid (liberaalne partei) kujunesid välja 18. sajandi alguses. • Inglise parlamentarismi eripärad: kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem (enamusvalimised), Ülem- ja Alamkoda ( juba 17. sajandil oli Alamkoja tähtsus palju suurem Ülemkoja omast). Absolutism ja parlamentarism mujal maailmas • 17.-18. sajandil kujuneb absolutism enamal või vähemal määral välja enamikus Euroopa riikides ( Hispaania, Preisimaa, Austria).
Isikuvabaduste Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Esile kerkis terav troonipärimisküsimus ja sellega seotud usuprobleemid. Charles II järglaseks oli määratud tema vend(troonil James II nime all), kes aga oli katoliiklane. Kardeti, et ta taastab katoliikluse Inglismaal. Opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi tütre Mary ning tolle mehe Oranje Willemi. Nende pooldajad said nimeks viigid, Jamesi omad aga toorid. Viigidest ja tooridest kujunesid Inglismaa poliitilised parteid 19. saj. Vastavalt liberaalid ja konservatiivid. 1688. ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu. Inglise troon kuulutati vabaks, valitsema kutsuti Mary ja Willem ning suure laevastiku ja armeega saabunud Willem kukutas James II. 1689. kokku tulnud parlament kuulutas Oranje Willemi William III nime all Inglismaa kuningaks. Kuna riigipööre toimus veretult, on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni
Valitseja võis karistada ilma kohtotsusetta. Merkantilistlik majanduspoliitika. Alalise sõjaväe loomine, sõjaväe kohustuse algus. Asumaade/kolooniate rajamine. Miks ei kujunenud Inglismaast absolutistlik monarhia riik? Riiki juhib praktiliselt valitsus. Kõik riiklikud funktsioonid teostab monarh valitsuse soovitusel. Monarhi võim ei laiene seadusandlusele. Tänapäeval on monarhil Inglismaal pigem esinduslik ülesanne Kuulus revolutsioon? 1688.a ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu.Inglise kroon kuulutati vagantseks,kuigi kuningas ei kavatsenutki oma võimust loobuda,ning troonile kutsuti Willem.Willem saabus Inglismaale võimsa laevastiku ja ermeega ning James II kukutati.Inglismaa uueks kuningaks sai William III.Kuna riigipööre toimus veretult,on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni. Mis on õiguste bill? 1689.a võttis parlament selle vastu,mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel.
parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
Richardile, kes ebakindlust tundes tunnetades loobus mais 1659. aastal valitsemisest. Restauratsioon Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim, troonile asus Charles I poeg Charles II (1660-1685). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad. 1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon Charles II järel võimule tulnud James II (1685-1688) ärritas inglasi katoliku usku astumisega
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolon...
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
muude olukordadega rahul-> Cromwell ajas Riiginõukogu ja p laiali(tekkis väike parlament, tegelikult aga diktatuur); Madalmaades sõlmitud lepe Stuartite monarhia taastamiseks taastas parlamendi; uus kunn Charles II; P koostas isikuvabaduste Akti(vahistada võis vaid kohtu alusel); CharlesII järglaseks määrati tema vend James II; opositsioon määras aga j-tulijaks Jamesi tütre mary ja tema mehe; vastavalt troonipärijatele tekkisid toorid ja viigid, kellest kujunesid parteid; 1688. a. viigid ja toorid kukutasid katoliikliku James II, troonile tuli Mary ja Willem(William III); võeti vastu Õiguste bill, mis reguleeris P õigusi kunnivõimu piiramisel; 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil kuulus Saksa-Rooma keisririiki; eluaegne keiser; esindusorganiks Riigipäev, mis koosnes 3st kuuriast: 1)kuurvürstide kuuria 2)vürstide kuuria 3)linnade kuuria; seega polnud
Uusaeg 10.R Absolutism ja parlamentarism • 17.-18. sajand valitses absolutism või parlamentism. • Absolutismi eestvedajaks oli Prantsusmaa koos kardinal Richelieuga ja parlamentismi eestvedajaks oli Inglismaa. • 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa liider, samuti määras Prantsusmaa nii moe- kui ka käitumiskombeid. • Inglismaal arvestasid kõik parlamendiga, see kes vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja viigid. Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620. aastal Massachussetsis. � Nad paljunesid, pannes aluse tulevate ühendriikide põhjaosale ja rajades 13 kolooniat, rahvaarv küündis 13 miljonini. � Suured maksud ja kohustused lasusid ühendriiklaste turjal ning hakati aru saama, et Inglismaal ei ole õigust neid tegelikkuses kehtestada, on Ühendriigid ju peaaegu omaette riik. � 1775 puhkes iseseisvussõda, G
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, >...
parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi seda püüti kaunistada nn väikese parlamendiga. 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. aastal Isikuvabaduste Akti. Charles II järglaseks sai James II. Kujunesid poliitilised parteid: viigid ja toorid. 1688. aastal ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu. Inglismaale saabus William III ja James II kukutati. William III sai kuningas. Seda riigipööret kutsutakse Kuulsaks revolutsiooniks. 1689. aastal vottis parlament vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. Võeti vastu ka ususallivuse akti, mis pidi lõpetama usutülid. Kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne´i ajal
II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...
sajandist loodud ordusarnaste vennas- ja õeskondade liikmed 69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents 78) Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848) 79) Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala
Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist. Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja valimistel oli kõrge valimistsensus ja hääletamine toimus lahtiselt. Eriti oldi rahulolematud sellega, et valimisringkonnad oldi ebavõrdsed. 1832. aastal viidi parlamendireform ellu. Alandati varanduslikku tsensust, likvideeriti ,,pehkinud kohad". Pärast parlamendireformi muudeti parteide nimetusi. Toorid said konservatiivideks ja viigid liberaalideks. Iirimaa näljahäda Suuri probleeme tekitas Inglismaale olukord Iirimaal. 1840. aastate II poolel tabas Iirimaad suur näljahäda. Selle põhjuseks oli kartulihaigus, tõenäoliselt lehemädanik. 1846. aastal muutusid kartulipõllud mädanevaks massiks ja saak jäi saamata. Kuna kartul oli iirlaste põhiline toit, puhkes suur näljahäda, millesse suri umbes 1,5 miljonit inimest. Tsartistlik liikumine
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes välja konservatism- ideoloogia, mis pooldas olemasoleva säilitamist ning järeleproovitu austamist ning uskumist. Edmund Burke sõnastas konservatismi teoreetilised alused ning ta rõhutas, et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt. Suurbritannias võtsid konservatismi omaks toorid, kellest 1830. aastal kujuneski Konservatiivne partei. Sarnased parteid kujunesid ka teistes maades. Konservatiivid ei pooldanud uuendusi või arvasid, et neid tuleb läbi viia järk-järgult. Ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Sellest kujunes välja liberaalide ehk vabaduse pooldajate liikumine. Liberalismi märksõnadeks olid "vabadus, võrdlus, vendlus ". Liberaalide põhiline nõudlus oli üksikisiku vabaduste kaitse
teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguse kitsendamine · reaktsioon muu hulgas ka poliitiline olukord, kus võimulolijad püüavad vägivallaga hoida või taastada vananenud riigi- või ühiskonnakorraldust · reservaat Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias maa-ala, mis on jäetud elamiseks põlisrahvastele, millel on sageli piiratud omavalitsus · toorid poliitiline partei Inglismaal, mis tekkis 17. sajandil, millest kasvas välja tänane Konservatiivne Partei · viigid poliitiline partei Inglismaal, mis tekkis 17. sajandil, millest hiljem kasvas välja Liberaalne Partei · viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos kuninganna Victoria valitsusaeg (1837-1901), mis on andnud nime suure stabiilsuse ja õitsengu ajale, mida iseloomustab nii Briti
aastal Sõja tulemuseks sai Inglismaa vabaks 19. mail 1640.aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Oliver Cormwell → parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis vaid armee toel. (pmst sõjaväeline diktatuur) → rahva seas ebapopulaarne → ise nimetas end lordprotektoriks → 1658. aastal sureb restauratsioon – kuningavõimu taastamine Charles II → 1660. aastal kutsus parlament → tekkisid 2 poliitilist rühmitust: toorid ja viigid. (hiljem kujuneisd nendest erakonnad) → parlamentaarse monarhia kehtestaine → breda deklaratsioon – usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused säilitati Kuulus revolutsioon → Võimule tulnud James II ärritab inglasi katoliku usku astumisega. → parlament kutsus trooile James II tütre Mary. Mary abiellus Oranje Williamiga (William II) → võimule saab William II
rahvas polnud ka muude olukordadega rahul-> Cromwell ajas Riiginõukogu ja parlamendi laiali(tekkis väike parlament, tegelikult aga diktatuur); Madalmaades sõlmitud lepe Stuartite monarhia taastamiseks taastas parlamendi; uus kuningas Charles II; Parlamendi koostas isikuvabaduste Akti(vahistada võis vaid kohtu alusel); CharlesII järglaseks määrati tema vend James II; opositsioon määras aga järeltulijaks Jamesi tütre mary ja tema mehe; vastavalt troonipärijatele tekkisid toorid ja viigid, kellest kujunesid parteid; 1688. a. viigid ja toorid kukutasid katoliikliku James II, troonile tuli Mary ja Willem(William III); võeti vastu Õiguste bill, mis reguleeris Parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel; 8. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks. 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli > tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinnaks Berliin; Brandenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich
1679 oli vastu võetud veel üks tähtis seadus Isikuvabaduste Akt (Habeas Corpus Act), mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida Seega seati Inglismaal sisse (esmakordselt Euroopas) konstitutsiooniline e parlamentaarne monarhia, st piiratud kuningavõim. Parlamentarismi areng jätkus järgmiste valitsejate, kuninganna Anne´i (1702-1714) ja 1714 troonile saanud Hannoveri dünastia ajal. Kujunesid poliitilised suunad viigid ja toorid ja nende alusel kaheparteisüsteem. 18. saj kujunes Inglismaast maailma juhtiv koloniaalriik (vallutas India, Kanada, tekkis 13 kolooniat Põhja-Ameerika rannikul, liitis lõplikult Sotimaa). Riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik. Valitsejad: 16.saj 1. 1509-1547 HENRY VIII- anglikaani kiriku rajaja-jätkas kuningavõimu tugevdamist 2. 1553-1558 MARY I püüdis taastada katoliiklust 3. ELISABETH I ( 1558-1603) o Anglikaani kiriku taastamine
1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile astus Charles II (valitses 1660-1685). Kehtestati usuvabadus, taastati parlamendi ülemkoda. Pärast 20 aastat toimusid Inglismaal valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Paarlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (kuningavõim ja anglikaani kirik) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuningliku omavolile), kellest hiljem kujunesid erakonnad. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Restauratsiooniajastu pani ka aluse parlamentarismi kindlustumisele. 1714.aastal tuli võimule saksa päritolu Hannoveri dünastia. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal alamkojas. Stuartite võimuletulekust alanud Inglismaa ja sotimaa lähenemine lõppes kahe
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
1. Millal oli uusaeg? Millega see algas ja millega lõppes? Millal olid Bütsantsi kokkuvarisemine, reformatsioon ja Ameerika avastamine? Uusaja jaotumine varauusajaks ja uusajaks. Uusaeg oli aastatel 1500 1914. Algas suurte maadeavastustega ja lõppes I maailmasõjaga. Bütsantsi kokkuvarisemine Lääne Rooma kokkuvarisemine aastal 1453 Reformatsioon 1517. Martin Lutheri algatusega Ameerika avastmine 1492. Columbuse avastus Varauusaeg aeg hilisest keskajast kuni revolutsioonide ajastu alguseni 2. Seleta lahti, millised muutused tõid kaasa uusaja tekke? · Majanduses algas koloniseerimine · Tööstuslik areng ehk industriaal · Ülemaailmsed kaubateed · Vaimuelus algas valgustus · Hariduse levik · Teaduse areng · Valitsemises tekkis absolutistlik monarhia ja parlamentalism ning algasid revolutsioo...
indenpendentide kogudused ehk jätkati Cromwelli reziimi. Äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne. Kõik lõbu oli kuulutatud patuks. Pärast Cromwelli surma pärandus võim ta pojale Richardile, kes aga loobus troonist. Pärast Cromwelli surma astus troonile hukatud kuninga poeg Charles ll. Kuulutati välja usuvabadus ning taasatati parlamendi ülemkoda. Pärast valimisi tekkis kaks leeri: toorid ja viigid. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist, viigid aga esindasid usulist tolerantsus ja õigust seista vastu kuninga omavolile. 1697 avaldati isikuvabaduste akt, mis keelas kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangistada. Restauratsiooni tulemusena kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Charles II järel troonile tulnud James ll veretu kukutamine ning William lll võimutulek on tuntud kui Kuulsa revolutsioonina. Inglasi ärritas James ll katoliku uskus astumine mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
