September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud...
Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida- Euroopa piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus. Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis ning muidugi ka Saksamaal....
sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Roosevelt pr.maa põrandaaluse vastupanuliikumise juht sõjaajal charles de gaulle aafrika korpuse juht, tuntud kui kõrberebane erwin rommel briti peamin., kes allkirjastas müncheni kokkuleppe Chamberlain natsionalistide juht hisp. kodusõjas Franco usa president potsdami konverentsil Harry truman sobivad paarid saksamaa sõjaaegsed liitlased peavad maksma reparatsioone ning loovutama territooriume võitjariikidele (10.veb) 1947 pariisi rahukonv rahu sõlmimine jaapani ja võitjariikide vahel (va Nl, Poola, Tsehhoslovakkia) (8.sept) 1951 San fransisco saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks, Nl annab lubaduse astuda sõtta jaapaniga ning kohus natsisõjakurjategijate üle (8.mai) 1945 - potsdamis...
, Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...
juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 d...
12.1941 Jaapan ründas USA mereväelasi Havai saarestikus (Pearl Harbor) 5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine · Molotov NSV Liidu välisminister · Ribentrop Saksamaa välisminister 6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverents (toimumisaeg, riigijuhid, otsused) (õpik ptk 13) Teherani konverents: · 1943 · Stalin, Roosevelt, Churchill · Teise rinde avamine; NSV Liit lubas kuulutada sõja Jaapanile; lepiti kokku Poola piirid ja Saksamaa jaotamine; tuldi Stalinile vastu kehtestada NSV Liidu piirid 1941. aasta seisuga (Balti riigid NSV Liidu koosseisus) Jalta konverents: · 1945 · Churchill, Roosevelt, Stalin...
Pärast sõda muutusid ka paljude riikide piirid. Saksamaa tsoonideks jagamine võeti esmakordselt jutuks 1945.aasta veebruaris Jalta konverentsil. Selleks pidi loodama Saksamaa tükeldamiskomitee. Saksa relvajõud kapituleerus 1945.a mai alguses ning Saksa valitsus saadeti sama aasta juunikuus laiali. Augustis loodi Liitlaste kontrollnõukogu, mille ülesanne oli kogu riigis elu korraldada. Samal ajal toimunud Potsdami konverentsil otsutati jagada Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks: loodes asus Briti, lõunas USA, edelas Prantsuse ja idas NSV liidu tsoon. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik ehk Lääne-Saksamaa. Idas tekkis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ehk Ida-Saksamaa. Alguses lootis Nõokogude Liit saavutada võimu kogu Saksamaa üle, kui see ebaõnnestus. Saksamaa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7.oktoobril 1949.a. Selle pealinnaks oli Ida-Berliin...
Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu Berliini viimase võimaluseni kaitsta, lahingusse saadeti poisikesed. Olukorra lootusetust mõistes lõpetas 2. Aprillil Hitler enesetapuga. 3.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 7. mail 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mail 1945 kirjutati Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. 17. Juuli 2. August 1945 toimus toimus Potsdamis võitjariikide konverents, kus toimus lõplik territooriumide jaamine, Saksamaa reparatsioonide tasumise kord ja arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas. 3.5 Jaapani purustamine 1945 algul alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu, kuus jaapanlased hukkusid viimseni...
Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile,24.aprill jõuti Berliini.Hitler andis käsu B viimase võimaluseni kaitsta(tänavalahingu,mobiliseeritud poisikesed)Punaarmee tungis aga edasi,2.mai berliini kapituleerus.Punaarmee juhtkond lubas oma vägedel linnas mitu päeva rüüstata(vägistamine,tapmised) 16. Saksamaa alistamine. Potsdami konverents:1944 aprill varises S vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes.Punaarmee vallutas Viini,sakslased andsid alla Ita.7.mai 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mai kirjutati alla S täieliku kapituleerumise aktile.17.jul-2.aug toimus Potsdamis võitjariikide konverents,millel kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamise NSVL ning s elanike sundevakueerimise võitjatele antud territoorimidelt.S jaotati Briti,Pran,Usa ja NSVL vahel. 17...
Wannsee nõupidame – otsustati juudid hävitada 1942. 19.NSVL-i kuriteod – juuni 1941 küüditamine. Katõn – maha lasti 20000 poola sõdurit. Etniline puhastus – küüditati Krimmi tatarlased, tsetsenid. Vägivald kohaline elanike kallal. 20.Atlandi harta – Roosevelt, Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus. 21.Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid (millal toimusid, mida otsustati, osalejad) – Osalejad Stalin, Roosevelt, Churchill. Teheran 1943: tunnustati NSVL piire. Jalta (Krimmi) 1945 Veebruar: Euroopa ja Aasia jaotamine, ÜRO asutamine. 1945 suvel Potsdami: Roosevelti asemel Truman. Saksamaa jaotati neljaks. Sõjakurjategijad kohtu alla. 22.Saksamaa alistumine (millal, kuidas) – 8. Mai 1945 Saksamaa alistub. 23.Jaapani kapituleerumine (millal, kuidas) 2 september 1915 Jaapan alistub...
Uue nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44)...
Pärast I maailmasõda lubasid võitjad Saksamaal jääda iseseisvaks riigiks, mis kandis nime Weimari Vabariik. Tegu oli föderaalriigiga, mis koosnes 22 landist, ning seal kehtisid demokraatia põhimõtted. Pärast I maailmasõda jagasid võitjad Saksamaa aga neljaks okupatsioonitsooniks ning kehtestasid 4D poliitika. Samuti jagati neljaks ka Berliin. See kõik otsustati 1945. aastal toimunud Potsdami konverentsil. Selline okupatsioonitsoonideks jagamine lõppes sellega, et 1949. aastal kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), mis oli demokraatlik ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (SDV), mis oli kommunistlik ja kuulus NL mõjusfääri. Taoline lõhenemine tekitas pingeid nii kahes Saksamaas kui ka lääneriikide ja NL vahel. Üldises plaanis oli võitjate poliitika erinevuseks pärast II ja pärast II maailmasõda üldine suhtumine Saksamaasse...
aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami (1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse...
Näiteks: NSV Liidus elati raudse eesriide taga. (esimest korda kasutas seda väljendit Churchill 1946 peetud kõnes). II Saksamaa Teise maailmasõja järel (võrreldes 1937. aastaga oli Saksamaa ¼ võrra väiksem) NB! Saksamaaga Teise maailmasõja järel rahulepingut ei sõlmitud! (polnud, kellega sõlmida) Juba Jalta konverentsil otsustati ja Potsdami konverentsil pandi lõplikult paika Saksamaa sõjajärgne jagamine võitjariikide vahel. NB! Saksamaa ja (eraldi Berliin) jagati neljaks okupatsioonitsooniks USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel. Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa: · demonteerida (=andis reparatsioonidena ära ettevõtete sisseseadeid) · demilitariseerida...
7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud Potsdami konverentsil arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Jaapani purustamine Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks KaugIda. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud....
1955 SEATO ndad 1955 CENTO 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 Bangduni konverents 1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin...
-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida. VI Eesti 1941-1944 Meenutuseks: Eesti läks NSVLi koosseisu augustis 1940. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. 7...
Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist. 7. märts - USA väed liikusid üle Reini jõe. Märts-aprill - Saksamaad ümbritsesid lääne poolt USA, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSVL väeosad. 21. aprill - NSV Liidu väed tungisid Berliini. 28. aprill - Itaalia vastupanuliikumine tappis Mussolini. 30. aprill - Hitler tegi Berliinis enesetapu. 8. mai - Saksamaa kapituleerus. 16. juuli - USA tegi esimese tuumapommi katsetuse. 17. juuli - 2. august - Potsdami konverents. 6. august - USA heitis tuumapommi Hiroshimale. 8. august - NSV Liit kuulutas sõja Jaapanile. 9. august - USA heitis tuumapommi Nagasakile. 2. september - Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega....
1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma s...
*II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 4. Külm sõda...