1921. aastal kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir, mis sõltus nende sõjalisest vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror 1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast miljoneid. Majanduskonverents Genovas, kuhu oli kutsutud ka Nõukogude Venemaa. Algas Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõprus. Kirjutati alla Rapallo lepingule, millega taastusid N-Venemaa ja Saksamaa kaubanduslkud ja diplomaatilsed suhted. Kultuur arenes 1920-ndatel üsna tormiliselt. Vene teadus oli endiselt maailmateaduse osa,
aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Peale Lenini surma sai valitsejaks Jossif Stalin kes suutis 1927 (Stalini võimu kindlustamine)
Sunduslik töökohustus. Loobuti NEP-i poliitikast- 1. sõjakommunism. Industrialiseerimine- tööstuslikuks muutmine, on vaja sõjatööstust, vovhoos- riiklik majand (töö- palk). Suurtööstuse arendamine. 2. kollektiviseerimine- kolhooside loomine, annavad ise vara ära, kollektiivne majapidamine. Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos- põllumajandusettevõte, tootmisvahend on kolhoosi liikmete ühisomand. 3. plaanimajandus- 1928. viisaastak esimene. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele koostati kohustuslik plaan. Vladimir Uljanov Lenin sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin- kommunistliku partei peasekretär 1922. aastal. Kindlustas enda lõplikult võimul, konkurendid väljas. Lev Trotski- stalini vaenlane, riigipöördel oluline roll 1917. aastal.
Stalin võttis kastusele viisaastakuplaani, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks, see omakorda tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandisse. Paljudelt võeti ära talud. Industrialiseerimine, s.o metallurgia-, mäetööstus- ja masinaehitusettevõtete, raudteede ja kanalite ehitamine toimus tööarmee jõududega. Enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne arendada välja rasketööstus oli täidetud. Viisaastak lõppes 1932.-1933. aasta hirmsa näljahädaga, milles hukkus erinevatel andmetel 5- 7 miljonit inimest. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. Sreigid keelustati. Alandati töötasu, et nõnda vähendada tööpuudust. Vähenes veini ja tsitrusviljade turustamine ning hakati kasvatama kõikjal nisu, isegi seal, kus see ei olnud majanduslikult õigustatud.
4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem.
4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem.
kuriteod rahu vastu planeerimine, algatus ja sjaagressioonide toetus ning teised kurideod rahu vastu sjakurideod kurideod inimiguse vastu 21. mri mtte kis vlja walter ulbricht ning nsvl-i juht nikita hrutov kiitis selle heaks. peamine eesmrk oli takistada ida-sakslaste pgenemist lnde. 22. 1966-1976 toimus kultuurirevolutsioon, mille tagajrjel suri umbes 100 miljonit inimest. sellel ajal kiusati taga, tapet, hvitati vana Hiina kultuur, pletati raamatuid 23. viisaastak - nsvl-i majanduse planeerimise riiklik ssteem stahhaanovlane - nep - uus majanduspoliitika stasi - sakas dv riiklik salateenistus j.andropov - nsvli riigikuht mao zedong - hiina kommunistliku partei juht nikolai jezov - nsvl-i siseasjade rahvakomissaar, nkvd juht komintern - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon k. adenauer - slv esimene kansler 24. W. Brandt kes oli hilisem Saksa kansler parandas suhteid Nukogude liiduga
Pärast nepist loobumist 1928. a. pandi rõhk industrialiseerimisele. Kasutusele võeti viisaastaku plaan (1928-1932). Plaani eesmärgid olid aga utoopilised: näiteks kolmekordistatud tööstusinvesteeringud, kahekordistunud kivisöe- ja terasetoodang ning neljakordistunud malmitoodang. Nõukogude propaganda pani rahvale pähe kujutelma, et ränk töö ja ohvrimeelsus saavad tulevikus tasutud. Viisaastaku lõppedes polnud aga tulemused päris need ning kuulutati välja uus viisaastak. Viisaastaku põhialuseks oli kollektiviseerimine, millega algaski suur murrang. 1929. aastal algas suurem kolhooside propageerimine. Uuringud olid juba varem näidanud, et kolhoosid on palju tulusamad kui üksiktalud. Kuna suur osa talurahvast kartis traditsioonilisi viise kõrvale heita ja tundmatusse hüpata, kasutati ka sunnimeetmeid. Vaid kahe kuuga saadeti üle 60 miljoni inimese kolhoosidesse. Inimeste kolhoosidesse saatmisega kaasnes juba varem toimunud kulakute kõrvaldamine. See
2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel. Nomenklatuurnekoht-mida kõrgem seda rohkem hüvesid Sotsialismi plussid: 1.Sundkollektiviseerimine-tööjõud linna
Industrialiseerimine tuli läbi viia ainult siseriiklike vahenditega. Oli kaks peamist seisukohta, kust raha saada: 1. Trotski, Kamenevi ja Zinovjevi oma põllumajanduse arvelt 2. Buhharin tööstust tuleb arendada tööstuse enda vahenditega, st. alguses rajada kergetööstus, sealt saadud vahenditega tõsta rasketööstus vajalikule tasemele Stalin toetas tegelikkuses Trotski programmi. Esimene viisaastak 1928 oktoobris, plaan ise valmis 1929 aasta kevadeks. Alguse ajal jäi Venemaa USAst maha 50 aastaga. Viisaastaku sisu, plaan nägi ette, et Agrupp tootmisvahendite tootmine peab ületama Bgrupi tarbekaupade tootmist. Hakati kehtestama lisamakse, kuna ei jätkunud rahalisi vahendeid. 1. Maks eraettevõtjatele 2. Erakorraline maks üksiktalupoegadele 3. Riigilaenu kampaaniad Viisaastaku tulemusi ei teata, sest 1929 likvideeriti Statistika Peavalitsus.
Seal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934. aastal. Tühistati Versailles’i rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendati eluruumi. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Võimule tuli 1928 Stalin. Algas tema isikukultus, teda jumaldati. Kasutusele võeti viisaastakuplaan, mis tähendas sõjakommunismi juurde naasmist. Taljupojad ühendati kolhoosidesse, võeti ära talud. Arendati välja rasketööstus. Viisaastak lõppes 1932-33 aasta näljahädaga, kus hukkus ligi 5-7 miljonit inimest. Itaalias oli diktaatoriks Mussolini. Tema valitsusajal keelustati streigid, alandati töötasu, et vähendada tööpuudust. Ka Eesti ei jäänud ülemaailmsest majanduskriisist puutumata. Enne 2009. aasta majanduse kokkuvarisemist koges Eesti viimati oma nahal nii valusat kriisi peale USA börsikrahhi. Kolmekümnendate alguses kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, tööpuudus kasvas
Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. J.Pilsudski- Poola riigijuht marssal. Käskis okupeerida oma sünnilina Vilniuse ja ümberkonna, et nihutada Poole piiri Lätini. K.Ulmanis- Läti peaminister
69 kosmonautika kuldajastu, Juri Gagarin Nikolai Karotamm kompartei eesotsas BALTI RIIGID Massilised repressioonid: vangistati, Liiduvabariikidele jäeti juhtida 10% ettevõtetest (1965 a maj viisaastak katkestati ja asemele seitseaastak, eesmärgiks küüditamised, tapmised reform), arengu aeglustumine, seisak toidu- ja tarbekaupade küllus ja maailma rikkaima riigi 26. märts 1949 küüditamine üle 20 000 in tiitel Tootlikkuselt üle NSVl keskmise, kuid jäid lääneriikidest üha
aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni.Pärast Lenini surma kasutas oma positsiooni selleks, et kõrvaldada kõik võimalikud konkurendid partei- ja riigijuhi kohale
Nälg, raskused vilja varumisega, talupoegadelt konfiskeeriti toit sundkollektiviseerimine. 22. Mõisted: ·sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika sõja ajal (1918- 1920) ·punased Enamlased, kommunistid · valged Bolsevike vastased ·NEP Uus majanduspoliitika · maailmarevolutsioon Marksismi teooria eesmärk · NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ·viisaastak Plaanid viie aasta kaupa, mis nägid ette NSVL möödumist kapitalistlikest riikidest. ·industrialiseerimine Suurtööstuse eelisarendamine · plaanimajandus - Toodet toodetakse vastavalt riigi plaanile, mitte vastavalt nõudlusele. · kolhoos NSVLis põllunduse või kalandusega tegelev majand. · massiline sundkollektiviseerimine Talumajapidamiste sundühendamine kolhoosidesse, vilja konfiskeerimine jne.
Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922 NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kulak- jõukas talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või siberisse, tema rikkuse tõttu Viisaastak- viie aastane majandusplaan?, (1928-1932) nägi ette NVSL mõõdumist teistest riikidest, NKVD- GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem Laupua liikumine-rahvuslik-parempoolne, mis tekkis soomes vastukaaluks kommunistlikele erakondadele. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. BBC- Inglise raadikompanii, British Broadcasting Company, 1923. Dadaism- paroodiline kunstivool, mis pilkas originaalitsevaid kunstnikke ning konservatiivset kodanlust.
- tehisloomest a) vaba ehk suvaline kombineerimine (nt raal) b) aluskeelendile toetumine: raie (malev male), täiendamine (ürp türp), jrk vahetamine (elevandiluu vandel), assotsiatsioonide kasutamine (vaip laip) - võõrkeelte laenud. Laenatakse nt sugulaskeeltest, eriala juhtkeeltest (nt ingl k geim ja sett). a) Tsitaatlaenud (nt de iure) b) Pärislaenud võõrsõnana (nt disain) c) Tõlkelaenud (nt viisaastak) d) Tähenduslaenud (nt arvutihiir) e) Laenlühenditega liitsõnad (nt e-hääletus, m-pilet) f) Ladina ja vanakreeka morfeemid (nt hüper-, -loogia). Soovitatavalt otseülevõtt (nt küberneetika, mitte saibernetiks). Kasutatakse juurmorfeeme, järelliiteid, eesliiteid, prefiksoide, sufiksoide. VÕÕRTERMINID OMATERMINID Lihtsam võõrkeelset kirjandust lugeda. Segab võõrkeelse kirjanduse lugemist.
alamrahvas aaria rassist. Asutati ligikaudu 400 getot, Getodele olid iseloomulikud näljahädad ja haiguste levik. 6) rassipuhtus- Sakslaste eneseväärikuse taastamiseks hakati hävitama juute, okupeerima nende maad, sest sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7) industrialiseerimine- rasketööstuse, sealhulgas sõjatööstuse eelisarendamine. 8) kollektiviseerimine- talude vägivaldne liitmine kolhoosideks. 9) viisaastak- Industrialiseerimise tulemusena hakati majandust arendama viisaastakute kaupa, 1921 aastal alustatud Uus majanduspoliitika oli Stalini jaoks liiga kapitalistlik. Peamine tähelepanu seati rasketööstusele ja sõjatööstusele, Stalini otsuselt lõpetati nep 1937. aastal. 1929. aastal lülitati plaani ka kollektiviseerimine 10) maailmarevolutsioon- Moskvas loodeti, et enamlaste võit Venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile
Loosungiks "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Vapp: maakera, üle kõigi kontinentide kujutatud sirp ja vasar NSV Liidu sümbolid Majandus 20-ndate keskel · alustati industrialiseerimist. Tähelepanu pöörati raskemasinaehitusele ja sõjatööstusele. Tööstust arendati teiste majandusharude arvelt. Tohutu käsitsitöö, palju kasutati vangide tööjõudu. . Mindi üle plaanimajandusele (5- aastaku plaanid; I viisaastak 1928/29 1932/33). Suurettevõtted vajasid suures koguses toitu. See otsustati peaaegu tasuta talupoegadelt ära võtta. · Algas kollektiviseerimine. Talupoegi sunniti kolhoosidesse ja sovhoosidesse astuma (nii oli talupoegadelt kergem vilja kätte saada). Jõukam talupoeg oli selle vastu. Algas kulakute kui klassi likvideerimine. Algul saadeti jõukam talurahvas kodukülast välja, hiljem algas Siberisse saatmine. · Kollektiviseerimine toimus väga jõhkralt
Ainsaks märkimisväärseks reformiks oli mõisnike süsteemi kaotamine. Laienes jõukate talupoegade kiht, massidele ei andnud reform midagi. Esimese viisaastaku aluseks võetud tegevusalade arendamise ja reguleerimise poliitika ei andnud loodetud efekti. Eraettevõtlus jäi tööstuses domineerima ning võimutsesid suurkompaniid. Mõnes majandussektoris püüdis valitsus suurendada riigi osa natsionaliseerimisega. Kõigest hoolimata tõid teine ja kolmas viisaastak kaasa tugeva maksebilansi kriisi, mille tulemuseks oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline industriaalne stagnatsioon. Nehru valitsuse välispoliitika J. Nehru, kes oli üheaegselt nii pea- kui ka välisminister, välispoliitika põhimõte seisnes rahulikus kooseksisteerimises ja igakülgses koostöös kõigi maadega, olenemata nende ideoloogiast ja poliitilisest režiimist. Lääneriigid suhtusid J. Nehru välispoliitikasse umbusklikult
tegelikult toimunust. Levinud oli dokumentide hilisem muutmine, sealhulgas isegi fotode retuseerimine, kust kaotati ebasoosingusse langenud ning kommunistliku partei poolt tehtud "ebaõigetes" otsustes süüdistatud isikud. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine 1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. "Uue Sotsialistliku Ofensiivi" (I viisaastak) ajal oli ta mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või parteiorganite valitsemise kaudu peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtnööre kõige kohta alates tööstusest jakollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis
Page 4 of 1 võitlus viie pahe vastu: maksude mittetasumine, majandusinfo vargus, ametnike äraostmine, riigivara riisumine valitsuse tellimuste ebakorrektne täitmine 1949 1957. aastad olid taastamisperiood: pearõhk transpordile, sidele; teostati agraarreform, suurendati riikliku sektori osakaalu. 1953 1957. aastad I viisaastak: põhiline rasketööstus, lõpuosas ka põllumajanduse kollektiviseerimine loodi kolhoositüüpi põllumajandusettevõtteid. Seda rakendati ka riigi äärealadel. Vähemusrahvaid oli vähemalt 6%. Räägiti piirkondliku autonoomia andmise vajalikkusest, tegelikult otsustati kõike Pekingis. Peale "puhastusi" otsustati läbi viia valimised. Korraldati astmelistena, mitte võrdsetena ja mitte salajastena. ca 18 milj. hiinlast jäi ilma valmisõigusest.
saabumist 1980'ndaks aastaks Hakati nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ning NLKP's seati valitavate, so kõrgemate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täissaades tuli lahkuda 12. Milliseid ümberkorraldusi tehti Hrustsovi ajal majanduses? Milline oli ümberkorralduste mõju? 12. 1954-1961 algas massiline uudismaa üleharimine 1954 tegi Hrustsov ettepaneku suurendada kogu maal maisikasvatust(kukkus läbi) Alustati nö maaparandusega 1958 peatati VI viisaastak ning kuulutati välja seitseaastak(uue süsteemiga üritati varjata viieaastaku läbikukkumist ehk taheti USA'st ette jõuda ja püüti vastata Hiina suurele hüppele) Mõju inimestele: Mindi üle rahalisele töötasule Lõppes inimeste kinnistamine töökohale Loodi uusi elamuid 13. Miks asendati 1964. aastal Hrustsov Brezneviga? Esita erinevaid põhjuseid. 13. Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse, kuid parteiladvik oli stalinistlik ning nad ei olnud rahul Hrustsovi poliitikaga
aasta "Tegevusharude (arengu ja reguleerimise) aktis". Põhilisi eesmärke oli kolm: 1) kindlustada kättesaadavate ressursside efektiivne paigutus; 2) juhtida investeeringud soovitavates suundades; 3) ohjeldada majandusliku võimu kontsentreerumist väheste kätte. Rõhk oli pandud agromajandusele, irrigatsioonile ja rasketööstusele. Finantside vähesus sundis appi kutsuma välisriike. Nii Suurbritannia, Saksa Föderatiivne Vabariik kui ka NSV Liit ehitasid terasevabrikuid. Esimene viisaastak nägi ette suurtööstuse toodangu väljalaske suurendamist aastas 7% võrra. Tegelikult saavutati 6%-ne tõus. Tööstustoodang tervikuna kasvas aastas 7,4%, rahvuslik tulu ühe inimese kohta 1,8%, riigi eksport kogu perioodil 1%. Majanduslikud raskused tõid endaga kaasa streigiliikumise, tööpuuduse ja talurahva rahulolematuse kasvu. Telinganis juba Hyderabadi iseseisvuse ajal alanud talupoegade relvastatud väljaastumised lakkasid alles 1951. aastal, kui M. K. Gandhi mõttekaaslaste
presidium esimees Johannes Vares Barbarus, tegelesid vahepeal seadustega. Vabariigi valitsust nimetati rahva komisaaridenõukoguks esimeheks Johannes Lauristin. EKP- Eesti kommunllik partei, Karl sära, KGB- riigi julgeoleku komitee. Majanduse muutused Viid läbi natsionaliseerimine ( riigistamine). Alustati maareformi läbiviimist, Talunikele jäi kuni 2 ha, kui oli rohkem siis võeti see ära. Uusmaasaajad neile anti maad mis oli talult ära võetud, mx suur 15 ha. Viisaastak, hakkati planeerima majandust selle järgi tsentraliseeritud juhtimine käsud kõik tulid moskvast. Raske tööstuse eelis asendamine, hakati rajama nõukogude turule, Viid läbi rahareform krooni asemele tuli rubla, oleks pidanud saama krooni eest 10 rubla aga anti üle rubla natuke. Eestlasye elatustase langes 1940, tehti seetõttu et ühtlustati teiste riikidega nõukogude riikidega. Tuli kohustuslik õppeaine vene keel, õppeaeg pikenes, tuli veel ained nõukogude
Punaarmeele ja sõjatöölistele) · Töökohustus linnades Uus majanduspoliitika: NEP 1921-1927 · Rahaline maks talupoegadele · Eraettevõtlus, väike ettevõtlus vormis · Rahalised suhted ( sai palka, et selle eest osta) 13. Plaanimajandus NSVL-s Plaanimajandus 1928-1991 Plaanimajandus- riik kehtestas plaani midapidi järgima, jälle riiklik omand tootmises, eraettevõtted kadusid. NSVL-s oli viisaastak ehk siis 5 aasta plaan. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine: Talud likvideeriti tulid ühismajandus, sovhoos (riigile kuulus) kolhoos (talupoegade ühised asjad) Tööstuse toimus industrialiseerimine: Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine Gulaag- töölaagrite süsteem Nõukogude Liidus ( nt: vangid) 14. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused Saksamaal
juudid. 1922 1953, Stalinismi periood. Peasekretäriks Stalin. 1918 1920 Sõjakommunism, kus varasi riigistatakse, et oleks millega sõda pidada 1921 NEP, uus majanduspoliitika, majandus elavnes kestis kuni 1927 1927 NEP, likvideeritakse ja minnakse üle plaanimajandusele. Algab tööstuse forsseridud arendamine. Sellist majanduspoliitikat hakatakse ka kindlakäeliselt arendama kõikides okupeeritud riikides. 1933 1938 teine viisaastak. NSVL on muutunud II viisaastaku käigus täielikuks tööstusriigiks. 1931 . 1933 viiakse nõukogude liidus läbi kolletiviseerimine, ja klassivaenlasteks kuulutakse rikkad talupidajad. Sundkolletiviseerimist nimetatakse murragnuks külaks, kus ühistati kõik. Selle murrangu tagajärjel hävitatakse täielikult Ukraina põllumajandus ning nälga sureb 10 miljonit ukrainlast. II maailmasõja tagajärjel kasvab NSVL'i autoriteelt tohutult, ning ta muutub väga arvestatavaks riigiks maailmas
Stalini 50 sünnipäev 1929.a. 21.detsembril - süvenes isikukultus (Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878.) 5.6. Kollektiviseerimine ja industrialiseerimine alates 1928.a. Kollektiviseerimine e. kolhooside loomine alates 1929.a. ja kulakute küüditamine. Tagajärg 1932- 1933.a. näljahäda. Industrialiseerimine eesmärk rasketööstuse, eriti sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse arendamine viisaastakute kaupa. Esimene viisaastak 1928-1932. 5.7. 30.aastate terror Suur terror 1922.a. oli kaotatud Erakorraline Komisjon (Tsekaa) ja tema funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. 1934.a. 1.detsembril Kirovi tapmine - see vallandab massiterrori. Algab kiirendatud korras kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne karistusmäär riikliku kuritegevuse eest tõstetakse 25 aastale
II ÜLESANDED 1. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused 1.1. Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fašism 12 kollektiviseerimine Itaalia Saksamaa Nõukogude Liit 1.2. Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Iseloomulik joon a b 2. Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigist. 2p Iseloomulik tunnus a b 3
Riiklikus Plaanikomisjonis töötati välja 2 viisaastakuplaani- üks oli miinimunplaan, igal aastal tööstuse juurdekasv pidi olema 18%, teine nn optimaalne plaan, mille kohaselt iga-aastane kasv pidi olema 25%. Vastu võeti optimaalne plaan partei juhtkonnas. Mõni kuu hiljem pärast plaani vastu võtmist hakati neidki näitajaid suurendama, viisaastaku lõpupoole olid nõudmised ligi 2 korda suuremad kui olid olnud varem. Parteiliselt hakati nõudma ka, et viisaastak viiakse ellu ennetähtaegselt, lõpuks taheti ellu viia koguni 3 aastaga. Viisaastakuplaani puhul tuleb rõhutada, et see ei piirdunud vaid väga üldiste numbritega, see oli ülimalt detailne, kirjutas ette regioonidele, suurtele linnadele, oblastitele, rajoonidele, kuidas seal tuleb tööstust arendada, missugusteks tähtaegadeks missuguste tootmismahtudeni tuleb jõuda. Kontrollarvud aastate kaupa kirjutati ette ka kõigile tööstusharudele ja suurematele tööstusettevõtetele
keskmiselt on laias kasutuselt on olnud 40–50 mehe- ja naisenime, kuna õigeusukirikul oli omaette kanooniline nimistu. Nimistus olid ka keerulised kreeka laenud, kuid rahvale sobisid neist vaid mõnikümmend, mida kasutati ka valdavalt. Kanoonilisi nimesid pidi kasutama kuni oktoobrirevolutsioonini, mil see polnud enam kohustuslik. 1920ndatel eksperimenteerisid paljud venelased nimedega, nt Vladimir+Lenin=Vladlen, Pjatšvet (st viisaastak nelja aastaga). Revolutsiooniaegne nimemood taandus hiljem. Tänapäeval kasutatakse euroopalikumaid nimesid, eriti torkab see silma eestivenelaste seas, kus keeleline kuuluvus ei ilmnegi. Vene eesnimedele on omane deminutiivid (hellitusnimed), nt Ivan = Vanja, Vanjuk, Ivaš, Ivaška. Endised Nõukogude maad võtsid Nõukogude-aegse nimemalli üle ja pole seda mõnel pool tänaseni muutnud. 7. Eestlaste isikunimede (ees-, perekonnanimede jm) kujunemine, kronoloogilised kihid
Industrialiseerumine viid läbi põllumajanduse, kergetööstuse, kaubanduse ja inimeste isiklike varade arvelt. See põhjustas nälga. Kõik talupoegadelt võetud varad paigutati rasketööstusesse. 1927. aastast anti riigi poolt välja laenu obligatsioone, mida sunniviisiliselt inimestele müüdi. Need osteti tagasi 1970ndatel ja seda 100 korda väiksema hinnaga, kui müüdi. Industrialiseerumist alustati esimesel viisaastakul - 1928/1929-1932/1933. II viisaastak 1933-1937 III viisaastak 1938-1942 - jäi pooleli II maailmasõja tõttu. 1929. aastal likvideeriti Riiklik Statistika Peavalitsus. 1933. aastal keelati statistiliste andmete avaldamine kohalike ajalehtedes. Pravda - partei riiklik häälekandja. Võis ainukesene avaldada partei poolt kinnitatud statistikat. Nõukogude Liidus loodi 1500 uut ettevõtet. Näiteks Stalingradi Traktoritehas, Neprogres. Neist enamus ei andnud kvlaiteetset toodangut. Kui aga andsid, siis läksid näiteks traktorid prügimäele,
psühholoogiliste seisundite vaheldumine huvitab Moliere'i; ,,Naiste kool" - sama skeemi kasutatud, Scanarel saadab noore tütarlapse õppima kloostrikooli, siin maski nimi Arnolf, kogu selle perioodi põhiettevalmistus on käinud selle tehnika ettevalmistamiseks: kuidas muuta mask karakteriks, ,,Sundabielu". ,,Arlekiin" ehk ebasarvekandjalugu. Mask nähtav seestpoolt see ongi karakter. 10) Moliere'i loomingu teine periood (alates ,,Tartuffe'ist"). Teine periood/viisaastak algab ,,Tartuffe'ga" 1664. aastal. 1662.aastal Roomas intsident, paavsti kaardiväelased (korsiklased) solvasid Prantsuse saadikut, tekkis sõjaolukord. Tohutu suur diplomaatiline skandaal, Louis XIVnes nõudis selle kaardiväe laiali saatmist, vabandust ja mälestusmärki. Tahtis kärpida Rooma ambitsioone ja paavsti mõjuvõimu Pariisis. Paavst oli sunnitud järele andma. Ultramontaanid paavsti käsilased Prantsusmaa kuninga õukonnas,
annaabi.ee 
