2.teema Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad CD lk.138-140 1. Iseloomusta arengumaade eksporti ja muutusi aegade jooksul. Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailmakaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja veeti naftat, mineraale (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põl- lumajandussaadusi (nt kohvi, teed, kakaod, suhkrut, puuvilla). See on nüüdseks muutunud ja valdav osa arengumaade ekspordist on tööstustoodang. Eelkõi- ge on edukad olnud Aasia riigid, lisaks Hiinale ja Indiale ka Malaisia (elektroo- nika, kemikaalid) ja Vietnam (rõivad, elektroonika), mujalt
1) SKT või SKP arv, mis näitab aastajooksul valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtust. Väljendatakse tavaliselt dollarites 1 inmese kohta. 2) Valitsev tootmisviis. 3) Riigi majanduse struktuur (tootvad ja teenidavad majandusharud). 4) Energia tarbimine 1 elaniku kohta. 5) IAI Inimarengu indeks Arvestatakse kolme asja: SKP, haridustase ja keskmine eluiga. RIIGID Kõrgeltarenenud riigid Arengumaad (kolmas maailm) * esimene maailm * uusindustriaal maad * teine maailm * vähim arenenud riigid * istandus riigid * nafta riigid * tavalised arengumaad KÕRGELTARENENUD RIIGID
b)73% rahvastikust on hõivatud teeninduses c)tööd tehakse peamiselt käsitsi d)SKT ühe inimese kohta on 16 520 USD e)kirjaoskajaid on 99% f)peamisteks tootmisüksusteks on farmid 16 Riikide jaotamine arengutaseme alusel Pikka aega liigitati riigid kolmeks: Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: Põhja riigid Lõuna riigid Üldiselt ei ole kasutusel ühest riikide liigitamist nende arengutaseme alusel. Eri institutsioonid kasutavad erinevaid liigitusi. CIA toob välja 34 arenenud riiki, IMF aga 31 arenenud majandusega riiki. Maailmapank loeb suure sissetulekuga 60 riiki, nende hulgas on ka arengumaid
Maailma rahvaarv kasvab ohtlikult suureks Rahvastiku arv hakkas kiirelt kasvama 18. sajandil tänu meditsiini arengule ning elutingimuste paranemisele. Esimene miljard inimesi täitus maakeral 1804. aastal, teise miljardi täitumiseks kulus pärast seda 123. aastat, kolmanda miljardi täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Peale seda on rahvaarv iga aasta plahvatuslikult kasvanud. Maailma rahvaarvu suurenemine toob kaasa palju probleeme, mis seab ohtu terve inimkonna elu ja arengu. Rahvaarvu kasv on põhjustanud suuri sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme - toidu puudus (arengumaades), ülerahvastumine ja -linnastumine, tööpuudus, suurenev majanduslik ebavõrdsus, suurenev nõudlus loodusvaradele, jäätmete ladestamise probleem jne. Rahvaarv tõuseb eriti kiirelt arengumaades. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu näiteks arengumaades on naised põhiliselt kodus ...
Maailma rahvaarv kasvab ohtlikult kiiresti Ajal, mil inimesed polnud veel paikselt asustunud ning elatasid end korilusest, oli maailma rahvaarv võrreldes praegusega suhteliselt stabiilne. Sündimus ega suremus ei ületanud teineteist märgatavalt, kuigi mõlemad näitajad olid suhteliselt kõrged. Riigid olid veel tekkimata ja inimesed polnud asutanud sobivaid elukohti riikluse arenemiseks. Suuremad sõjad, haigused ning näljahädad aitasid kõvasti kaasa rahvaarvu kiirele vähenemisele ning sünnid jäid surmadele suuresti alla. Üleminek põllumajandusühiskonnale aga andis suurema hoo rahvastiku kasvamisele. Tekkisid riigid, kus inimesed jäid paikseks, arenesid majandusharud ning mitmed tehnoloogilised saavutused viidi aina kõrgemale tasemele. Sündimus, suremus, sisse- ning väljaränne on põhilised rahvaarvu muutumise põhjusi. 1650. aastal hakkas rahvaarv märgatavalt tõusma ja nüüdisajal on see ...
Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? Nälg on maailmas üheks suurimaks probleemiks. Viimaste aastakümnete jooksul on võetud kasutusele meetodeid, mille abil saab toitu küll rohkem toota, kuid näljahäda pole paljudes riikides siiski suudetud kaotada. Peamised toiduprobleemid on arengumaades, näiteks Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides. Nende põhjustajateks on vaesus, suur rahvaarv, halvad loodusolud, sõjad ja haritava maa puudus. Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? 20. sajandil ei saavuta rahata mitte keegi enam midagi. Ka peamised toiduprobleemid on tingitud vaesusest. Seega üks peamisi abinõusid oleks arengumaade toetamine raha, arstiabi või toiduainetega. Seda enam, et arenenud riikides on probleeme ületootmisega. Lisaks on maailma kaubandussüsteem kujundatud arenenud riikide poolt nii, et vaestel arengumaadel tekib probleeme oma elanikkonna toitmisega kõrgete hindade pär...
AGENDA 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada j...
Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb ja ka tulevikus, sest iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud. Arenenud maade ja arengumaade rahvaarvu erinevuste põhjused: Arenenud: pereplaneerimine, kõrgelt arenenud on meditsiin, riik toetab vanureid. Arengumaad: hinnas on endiselt paljulapselised pered, kuna suremus on seal alles hiljuti hakanud järsult langema. Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika
*eesmärk müügiks *intensiivne *levik arengumaades LOOMAVABRIK-*väga väike *tööjõu vajadus väike,oskustöölisedi, kasvatatakse:linnud, sead, piimakari, taimed -. *müügiks *intensiivne *arenenud riigid, eriti Jaapan ja USA 3.Maailma toiduprobleemide tekkepõhjused. Nt aafrikas aasias põuaperioodid mis pidurdavad tootmist. nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tek. mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. 4.Peamised toiduainete tootjad maailmas. Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) 5.Regioonid maailmas, kus on teravamad toiduprobleemid. teravad probleemid aaasias aafrikas andide piirkonnas 6.Arengumaade toiduainetetööstuse mahajäämuse põhjused. põuad, halb majandusseis 7
Health problems in developing countries Tartu 2008 1 Table of Contents · 1. Title · 2. Table of Contents · 3. Introduction · 4. List of Developing Countries · 5. Access to Health Services · 6. Equipment & Conditions · 7. Water PollutioN · 9. Environment · 10. HIV/AIDS · 12. Education of Health Care Workers · 13. Used webpages 2 Introduction · In many developing countries, including China and India, two of the most populous countries in the world, these are now the main sources of illness and death in the population. · Diseases are caused mainly by changes in lifestyle and environment as diets have become less healthy and the rural poor have moved into crowded and polluted cities. · Funding for health research worldwide has grown dramatically in the past 20 y...
Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada,
• igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre • küttimine; korilus ja algeline põlluharimine • arengumaad Toodetakse: maitsetaimi; kohvi; vanill; kakao; kookos; banaan; ananass; bataat; maniokk; jamss; riis
9. Globaliseerumise plussid: väheneb väliskaubanduse barjäär, rahvusvaheline konkurents (tooted kvaliteetsemad ja odavamad), tööjõuliikumine, transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste suurenemine, tehnoloogia kiire areng. Globaliseerumise miinused: suurettevõtted saavad ülemvõimu, tööpuudus (oma rahva hulgas), arengumaade tooraine odav müük ja keskkonna saastumine, uusim tehnoloogia on kallis st, et vaesemad riigid ei suuda ajaga kaasas käia. 10.Arengumaad iseloomustab madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid, inimeste madal keskmine eluiga, madalad sotsiaalne ja majanduslik näitajad, madal tööstus, väike riigi pindala ja rahvaarv, tööpuudus. Arenenud riiki iseloomustab kõrge arengutase, arenenud turumajandus, kõrge elatustase, väike tööpuudus, stabiilne majanduskeskkond, riiklik sotsiaalhooldussüsteem.
inimeste elulisi vajadusi (Säästva Eesti Instituut 2012). Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 32 elanikku km2, keskmine asustustihedus maailmas on 50 inimest iga km2 kohta - sellest on välja arvatud veekogud ja Antarktika. Kui lisaks välja arvata elamiskõlbmatud piirkonnad, nagu kõrbed ja mäestikud, siis see arv kasvab veelgi. Asustustihedused üle maailma kõiguvad vahemikus 0 20 000. Asustustiheduse järgi saab määrata piirkondade ülerahvastatust, enamasti on need arengumaad. Näitena võib tuua India ja Pakistani. Ülerahvastatus toob kaasa erinevaid probleeme näljahäda, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus, need on ainult mõned probleemid, mis ülerahvastatusega kaasnevad. Puudused ja loodusvarade hävitamine Rahvastiku kasvu tõttu tarbitakse rohkem vett, toitu ja energiat. Kuna joogiveeks kõlbab ainult magevesi, siis on ka selle varud piiratud. Magevesi moodustab maakera veevarudest
Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus: · Viljakas eas naiste arv · Religioon · Naise vanus sünnitamisel · Kooselu traditsioonid · Väärtused (mida elus hinnatakse) · Traditsioonid ühiskonnas · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõupingutusi ja materiaalset heaaolu · Palju sõtlub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele. Suremus: Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiuolukord · Ebaterve eluviis Surma põhjused: Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused · Vägivald Arengumaades: · Sõjad · Vee puudus · Nälg ...
Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon Riigid : Lõuna Korea, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Singapur, Uus Meremaa Arengumaad Asuvad maailma lõunapoolsemates piirkondades Erinevad omavahel palju rohkem, kui kõrgelt arenenud riigid Jagunevad : Naftariigid, tavalised arengumaad, istandusriigid, vähim arenenud riigid Naftariigid Peamiseks sissetulekuks on nafta müügist saadud tulu Vähearenenud töötlev tööstus Väga rikkad arengumaad Madal haridustase Riigid : Omaan, Bahrein, Brunei, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid Tavalised arengumaad
Konktuurkaart kanna kaardile : Põhja lõunariigid Suurimad RVE peakorterid Peamised kaubandussuunad Jaapan, Ida- Aasia Kagu Aasia, austraalia Põhja ameerika ja kariibi mere regioon Ladina Ameerikaga Euroopa vahemeremaad ja aafrika Suurimad eksportiad/importijad USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia Riigi arengutase on tingitud rahvatulu suurusest Vastavalt majanduslikule ja sotsiaalsele tasemele jaotatakse riigid: · Kõrgelt arenenud maad põhja riigid · Arengumaad lõuna riigid Kõrgelt arenenud maad jaotatakse vastavalt rahatulule veel kaheks: · Esimene maailm rahvatulu ühe elaniku kohta on üle 10 000 USA dollari aastas. Valitseb postiindustriaalne tootmisviis · Teine maailm rahvatulu ühe elaniku kohta 5 000 USA dollarit aastas. Valitseb industriaalne tootmisviis ning käske ja korraldusi jagab riigi organ. · Arengumaad moodustavad kolmanda maailma rahvatulu ühe elaniku kohta jääb
Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika
kasutatakse tootmiseks uudseid materjale ja nüüdisaegset tehnoloogiat Kiirmoefirmad: H&M (Hennes&Mauritz), Zara ja Mango. Nende edu põhineb sellel, et nad valmistavad kõiki mudeleid just nii palju, kui on nende ostjaid ning taskukohase hinnaga Tekstiilitööstus kolib Aasiast tasapisi tagasi Euroopasse, sest Aasias ei ole enam nii kasumlik toota kui varem, samuti suurenevad tööjõu-, energia-, ja transpordikulud KOKKUVÕTEKS: Lõuna riigid ehk arengumaad masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid ehk arenenud riigid kvaliteetne moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk ---------- Mõisted: a) Alltöövõtja ehk lepingupartner- allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik) b) Allhanked- detailide või valmistoodangu valmistamine või teenuse osutamine teisele ettevõttele, kaubandus- või ehitusfirmale või kõrgemalseisvale tootmisettevõttele
maailm:euroopa arenenud riigid, Usa, Kanada, Jaapan, Austraalia, Uus-meremaa. S.h. heaoluriigid- skandinaaviariigid, soome, norra, rootsi, sveits, tsehhi. Praegu kõigil ühiskonna liikmetel on hea elu. Ühiskonnas loodav tulu jagatakse võimalikult vrdselt. Kehtib ühiskondlik kokkulepe: väga rikkad väga vaesed. Kes saab rohkem tulu maksab sohkem makse riigi kassasse astmeline tulumaks. Teine maailm- ida-euroopa riigid, umbes eesti tase või ka natuke all pool ja ülal pool. Arengumaad: (kasutusel ka termin vaene lõuna) tavalised arengumaad, kunagised euroopa riikide arengumaad, tööstuslik areng tuli hiljem, praegu võib areng olla päris kiire, tänu globaliseerumisele ja väliskapitalidele.
A nalüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid arenenud riikides ja arengumaades, vormista vastus tabelina SÜNDIMUS: Arengumaad Arenenud riigid Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus on enamasti halb on pigem hea Traditsioonide järgimine/ Religiooni Traditsioonid on tagaplaanil (suurem sekkumine isikuvabadus) Meditsiini kättesaadavus (tihti halb) Meditsiini kättesaadavus on hea
Teised majandussüsteemid XVI peatükk · Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused? · Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist? · Kuidas on arenenud sotsialism? · Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned? · Missugused on arengumaade probleemid? · Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad? · Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid? Kapitalism Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. Kas tootja- või · USA ja Inglismaa majandusteadlased on väitnud, et tarbimiskesksus
Arengulõhe Joonis iseloomustab piiri arengumaade ja tööstusriikide vahel ning neis esinevat arengulõhet. Sinisel alal asuvad riigid on tööstusriigid ja punasel arengumaad. Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada
Kolmas maailm kas kadunud lootus? Kolmandasse maailma kuuluvad põhiliselt maailma kõige vaesemad riigid ehk arengumaad. Kolmanda maailma moodustavad Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania ja Aasia riigid. Kuid kolmandasse maailma kuuluvad ka väga rikkad riigid, nagu näiteks Kuveit ja Saudi Araabia. Arengumaades on väga palju probleeme. Väga sagedased on näljahädad, veepuudus, riigipöörded, kodusõjad ja haigused (eriti AIDS). Probleeme tekitavad peale geograafiliste olude veel endised emamaad, kellest kolmanda maailma riigid on ikka veel sõltuvad.
Madal või keskmine majanduse arengutase 2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid Kiiresti arenevad riigid Singapur, Mehhiko, Brasiilia Kiire majanduse areng alates 1970ndatel (eksporditööstus) SKT kõrge II Naftat eksportivad riigid Edela-Aasia väga suured nafta varud-toornafta müügist suured tulud SKT kõrge Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina Toimub iseseisev industrialiseerumine 5. RAHVUSVAHELINEFIRMA-ettevõte, korporatsioon paikneb mitmes või mitmekümnes riigis ASUKOHAMAA-maa, kuhu firma on rajanud tütarettevõtted(arengumaad), tööjõud odav
w haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute keskmine õpinguaastate arv ja eeldatav õpinguaastate arv laste kooli minemisel; w elustandard, mida mõõdetakse rahvamajanduse kogutoodangu (RKT GNI) suurusega isiku kohta (USD) ostujõudu arvestades *** Pikka aega liigitati riigid kolmeks: w Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) w Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) w Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: w Põhja riigid w Lõuna riigid Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel: w Kõrgelt arenenud riigid (More Economically Developed Countries MEDC) w Uusindustriaalsed riigid (Newly Industrialised Countries NIC) w Vähem arenenud riigid (Less Economically Developed Countries MEDC)
toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d) Istandusriigid e) Vähimarenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates piirkondades ja sellepärast nimetatakse neid ka Põhja riikideks. Rõhuvas enamuses on need Euroopa päritoluga kristlikud riigid. Nendes riikides elab ligikaudu 1/3 rahvastikust. Riigid: Enamus euroopa riike Jaapan Lõuna-Korea
e) Troopikavööde i) Temperatuur alati üle 0˚C, suured kõrbed ii) Kuum ja kuiv kõrbekliima iii) Niiske ja palav kliima f) Lähisekvatoriaalvööde i) Aastarigselt soe, sademed langevad ebaühtlaselt ii) Vegetatsiooniperiood aastaringi iii) Palav ja niiske suvi, palav ja kuiv talv g) Ekvatoriaalvööde i) Väga niiske ja kuum kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad 6) Miks arengumaad ei suuda ennast ise toiduainetega varustada? Miks arengumaad ei saa kasutada ka Põhjariikide põllumajanduse ületootmise saadusi? Arengumaades on algeline tootmine, kuid suur rahvaarv, millega kaasneb maanappus ja suur asustustihedus. Arengumaades on sageli väheviljakad mullad, kuivus. Põhjariikide põllumjanduse ületootmise saadusi ei saada kasutada, sest tootjad ei saa odavalt oma
2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 50 kuupmeetrit hektari kohta. Palju metsa põletatakse maha. On vajalik elukeskkonna säilitamisel, nende pindala väheneb kõige kiiremini. 4)Vihmametsade pindala väheneb pideva raie ja põletamise tagajärjel, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. 5)Parasvöötme metsad on suurima pindalaga ja aeglase kasvuga, aastane juurdekasv on kõigest 1-2 kuupmeetrit hektari kohta. On vähe puuliike ja hõredalt. Sajab piisavalt ning aurumist on vähem kui sademeid. Loomastik on liigivaene. 6)Metsa tuleb pidevalt hooldada: istutada, külvata, teha kahjurite tõrjet,
Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit
teise, ja papp, paber kolmandasse. Prügi põletamine · Prügi ei tohi mitte mingil juhul põletada, sest see kahjustab isegi rohkem sind kui selle maha loodust. · Prügi põletamine paiskab õhku mitmeid ohtlike keemilisi ühendeid (Ärge seda Liivanurmele öelge) Mis maad toodavad prügi kõige rohkem · Prügi toodavad kõige rohkem arengumaad nagu näiteks Hiina. · Arengumaad just sellepärast, et nad ei kasuta kõike toorainet ära, jäätmed viskavad ära. Mida tuleks teha prügiga,et kokku hoida prügi mahtu? · Tuleks käituda nii, et pressitud ja peenestatud prügi tuleks tasaseks rullida, seejärel puhta pinnasega üle katta ja pärast veel kõik üle pressida. Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida
Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED. Leia mõistele vastus ning too igale mõistele näide järele Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa 6. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonna- probleemidest lk 64 Arenenud riigid Arengumaad Linnarahvastiku Aeglane Kiire osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku kaasnevad Väiksematest linnadest iibe arvel elanike suundmine majanduslikud ja suurlinnadesse, maalt linna, Ülelinnastumine,
Hiina - loodusolud-laamade piir, religioon,rahva töökultuur. India - loodusolud ja rahvas-soe kliima, kastisüsteem. Edela - Aasia,Põhja-Aafrika - kõrbes-loomad ja oaasi konflikt-käsitöö ja taimed. Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine. 5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus. PÕHI LÕUNA Arenenud riigid Arengumaad Rikas Vaene Tööstuslik põllumajanduslik Heal tasemel teedevõrk ja transport Vilets teedevõrk ja transport Kõrge energiatarve Madal energiatarve Nafta-, kivisöe-, tuumaenergia Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia Tasemel tervishoid Haigused ja nälg Puhas vesi Reostunud vesi või veepuudus
1) Mis on kolmas maailm Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad. Selle moodustavad Aasia, Aafrika, Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid. Tänapäeval üha enam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid.
Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6. EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse (kaubad kallid) Maailmaturul toiduainete üleküllus, kuid ometi osa maakera rahvastikust nälgib. Miks? · Nälgivad arengumaad, kelle jaoks on maailmaturu toodang liiga kallis, ise ei suuda ennast ära toita. · Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad. · Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu pm laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule.
*Puuvilla istanduste põletamine 2x tõusis poole aasta jooksul. Hinna langus 38% (nõudluse langus) *2010 tõusis 24% võrra ning tõusis 2011 keskpaigani ning käib alla (51%). Külvipindade vähenemine. Mis on selle sotsioökonoomiline mõju Eestile? Kreenholmi sulgemine tööpuudus (üle 500 töötu) Kreenholmi vastu tunneb huvi mitu ettevõtet, võlg 9, 5 milj eur. Järsk puuvilla hinnatõus viis Kreenholmi pankrotti. Subsiidium Arengumaad on olulised tooraine poolest. Rühmatöö Rahvusvaheline valuutafond eesm, mm. juh suuremad organisatsioonid, hoida ära finantskriise, SDR arveldusühik (pole tegelikult olemas= Riikide arengu toetamine. Õiglane kaubandus 1. Makstakse arengumaa tötajale õiglast hinda, mis katab kulud. 2. Eesti ühines õiglase kaubandusega 2007. a. 3. Oluline pole toode, vaid inimesed toodete taga. Mida tagab õiglase kaubanduse ehk fairtrade märk toodetel? 1
6 880 302 936 7 079 948 190 9. nov 2010 kl 00:22 26. nov 2013 kl 8.15 6 880 310 231 7 126 749 108 RAHVAARVU MUUTUSED AJAS Sünnid Surmad Loomulik iive Aastas 139,558,000 56,611,000 82,947,000 Päevas 382,351 155,099 227,252 Minutis 266 108 158 http://www.worldometers.info/world-population/ ARENENUD RIIGID ARENGUMAAD SÜNNID Aastas 14,070,000 125,488,000 Päevas 38,548 343,803 Minutis 27 239 SURMAD Aastas 12,201,000 44,410,000 Päevas 33,427 121,671 Minutis 23 84 LOOMULIK IIVE Aastas 1,869,000 81,078,000
Kolmas Maailm Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9c Sisukord Kolmanda Maailma mõiste. Koloniaalimpeeriumite lagunemine. Kolmas Maailm kui külma sõja tanner. Mitteühinemisliikumine . Kolmanda Maailma arengujooned. Kolmanda Maailma mõiste "Kolmas maailm" 1950.a. Arengumaad Rikkad ja vaesed Sõnaõiguse nõudmine Kolooniaalimpeeriumite lagunemine Koloniaalvõim Iseseisvumine Lahkulöömine Kolmas Maailm kui külma sõja tanner Ära kasutamine Abistamine Eesmärk Relvade arendamine. Mitteühinemisliikumine Vastasseis Algatajad Põhiideed Saavutused Mitteühinemisliikumine põhimõtted Riik peab järjekindlalt toetama rahvuslikku iseseisvuse liikumisi.
tõuloomad) · Tööjõud (hulk ja kvaliteet) · Turg toodangule · Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude võmalus, soodustused) Toiduprobleemide tekkepõhjused · Vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule · Suur rahvaarv · Maapuudus · Halvad loodusolud · Traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine · Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengumaad seevastu kannatavad ületootmise all Kalandusvormid · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Ida- ja Kagu- Aasia riigid. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala
10-17 Valve Meesak Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine
Pariisi kokkulepe Pariis esitas kokkuleppe, mis nõuab, et nii arenenud kui ka arengumaad peavad oma heitkoguseid piirama suhteliselt ohutul tasemel 2C-ga 1,5 ° C-ni, korraldades regulaarselt läbivaatusi, et tagada nende kohustuste suurendamine vastavalt teaduslikele nõuannetele. Nagu iga rahvusvaheline kompromiss, ei ole see täiuslik: heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud,
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või
Toidupuudus maailmas KellyKrette Kase 10A Probleem Üks paljudest globaalprobleemidest Nälg tähendab füsioloogilist vajadust süüa Tekib alatoitumus õiged ning vajalikud toitained organismis puuduvad Toiduhinnad on maailmas aina tõusnud ja enim kannatavad selle all arengumaad Iga viies inimene kannatab nälja all Iga päev sureb 19 000 last toidupuuduse ja sellega seostuvate haiguste kätte Esinemispiirkonnad 40 riiki maailmas 20 riiki Aafrikas Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab LõunaAasias LadinaAmeerika ja Kariibi mere piirkond Põhjused Rahvastiku kiire juurdekasv Aafrika aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas, kodusõjad
keskkonnamõjud); 4. Suurendada kontrolli mingi riigi majanduse üle; 5. Suurema käibega ettevõte saab kulutada rohkem reklaamile ja turundusele. 12. Miks on rahvusvaheliste firmade roll maailmamajanduses väga suur? 1..2..3.. 1. Loovad uusi töökohti, mõjutavad investeeringute liikumist. 2. Reklaami kaudu mõjutavad tarbijate ostukäitumist. 3. Mõjutavad rahvusvahelist kaubandust. 13. Tooge üks poolt ja üks vastu argument järgmisele väitele: ”Arengumaad võidavad kui RVE nende riigis tegevust alustab.” +: luuakse uusi töökohti, mis parandab sihtriigi tööhõivet; rakendab uut tehnoloogiat; töötajate palgad on kõrgemad võrreldes kohalike ettevõtete töötajate palkadega. -: töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu; konkurents kohalike ettevõtetele; reostatakse keskkonda kuna sihtriigi keskkonnanõuded on liiga leebed. 14. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad
8.Demograafiline plahvatus- Suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Demograafiline kriis- Sündimus ja suremus võrdsustuvad või suremus ületab sündimuse, kusjuures rahvaarv ei kasva või kahaneb aeglaselt. Rahvastiku koosseisus on palju vanureid ja rahvastik vananeb. Rahvastiku vananemine- see kui ühiskonnas on palju vanureid. 9. Sündimust mõjutab Arenenud riigid Arengumaad Naise seisund Naised õpivad, töötavad, Naised kodus, nende ülesanne on abielluvad hilja ja vähe lapsi laste sünnitamine ja kasvatamine Kaitsevahendite + - kasutamine Vanus Sünnitatakse 30+ Sünnitatakse nooremas eas Usu mõju - Usklikesse peredesse sünnib palju lapsi
22. VEE - ENERGIA Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2
erinevates riikides. Indeks on loodud majandusteadlasteMahbub ul Haq (19341998) ja Nobeli auhinna laureaadi Amartya Sen (1933) poolt 1990. aastal. Inimarengu indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanusotsiaalmajanduslikele erinevustele jaebavõrdsusele erinevates riikides. 3.Inforiigid on suur osa äriteenustel meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja- Ameerika ja Jaapan) 4.Uustööstusmaad on kiirestiindustrialiseeruvad arengumaad, kustööstustootmise osakaal SKT-s (sisemajanduse kogutoodang) on kiiresti kasvanud ja millel ontööstusmaadele iseloomulik hõivestruktuur. Uustööstusmaad on keskmisest jõukamad riigid. Neis riikides on odav tööjõud ning vähe kapitali, kuid nad arenevad kiiresti. 5.Toorainemaad ressursirikkad arengumaad,mis ei suuda industrialiseeruda(Tsiili,Indoneesia) nelja vaesed riigid puudub kapital,loodusvarad,usin tööjõud. 6
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi
annaabi.ee 
