TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T21K Kahekäiguline lõuna Iseseisevtöö Juhendaja: Mart Tartlan TALLINN 2011 MENÜÜ PEAROOG Hautatud sealiha õunakastmes kaalika-porgandi vormiga (sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus. Pearoaks valmistan sealiha, mis on hautatud õuna kastmes ja juurde küpsetatud kerge kaalika-porgandi vorm. Selle talve trend-kaalikas- sisaldab C-vitamiini, millest jätkub talveks. Magusroaks valmistan tra...
Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega. Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane. Naeris erineb kaalikast lehtede poolest, mis kinnituvad otse juure ülaossa. Bioloogiline iseloomustus : Naeris on kaalika sugulane , on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel . Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge.
Kiili Gümnaasiumi menüü MENÜÜ 12.-16.05.2014 NÄDALAPÄE LÕUNASÖÖK PIKK PÄEV V Kodune seljanka, hapukoor, leib, saiavorm piimaga , Sepik singi ja juustuga, ESMASPÄEV värske puuvili kakao Makaron hakklihaga, ketsup, leib, sai, peedisalat Kaerahelbepuder TEISIPÄEV /värskekapsa- porgandisalat, mahlajook/piim moosiga, piim Kana- köögiviljasupp, leib/sepik, leivavaht Jogurt KOLMAPÄEV vahukoorega , värske köögivili maisihelvestega, sai Kalakaste, kartul/riis, porgandi- sivkasalat/ Mannasupp, võileib NELJAPÄEV hiinakapsa- kurgisalat, leib, sepik, mahlajook/pett Kalkuniliha magus-hapus kastmes, kartul/riis, Makaronid juustuga, vita...
Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult, - marineeritult. 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid. · Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). · C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. · Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest
Kasutatud on värsked toiduained. Eelroaks pakun Caesari salati,mis on valmistatud broileri fileest,värskest salatist,majoneesi kastmest,saia krutoonidest, mille serveerin krõbedaks praetud peekoniga ja parmesani juustuga. Pearoaks valisin sea välisfilee. Mahlasust annab lihale blanseeritud punane paprika,mugulsibul,sulatatud juust ja sampinjonid. Seejärel paneerin liha riivsaias, mis muudab liha välimuse ilusaks ja maitse krõbedaks. Lihale pakun juurde kaalika sufleed, mis sobib suurepäraselt selle roa juurde.Püree valmistan rohelisest hernest. Teada on, et paneeritud liha ei ole tervislik, kuid mina muudan selle köögiviljadest valmistatud lisanditega väga tervislikuks.Samuti ei ole mehed eriti head köögiviljade ja aedviljade sööjad, kuid olen 100 % kindel, et seda praadi süües ei tule nad selle pealegi, et selles toidus on palju köögivilju. Järelroaks valmistan huvitava ja maitsva desserdi- Brandi PannaCotta vaarikakastmega, mis
Laste kolmekäiguline menüü (talv) MENÜÜ Eelroog: Kana-köögiviljasupp Mitmeviljaleib, Pearoog: Kodune hakk-kotlet, keedetud kartuli, kaalika- porgandisalat, lihaleeme kaste teraviljaleib, arooniamahl Dessert: Lusika pannkoogid õunamoosiga Piim TÄNAN KUULAMAST
Vegaani päevamenüü Hommikusöök Piparmünditee Müsli sojajogurtiga Hirsipuder vaarikamoosiga Pirn Lõunasöök Eelroog: Kõrvitsa-püreesupp krutoonidega Pearoog: Koorega keedetud kartulid Ahjus küpsetatud forell Kaalika-porgandi toorsalat Sidrunivesi Magustoit: Leivavaht rosinate ja sojapiimaga Õhtusöök Pearoog: Seenerisotto Ploomimahl Magustoit: Rabarberkissell sojakohupiimaga
Ülesanne: Koostada kahekäigulise lõunasöögimenüü nädalaks Nimi Rena Fedotov Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Pearoa põhitooraine Kanakintsuliha Seahakkliha Veisehakkliha Lõhefilee Sealiha valmistamismeetod Hautamine Praadimine Praadimine Aurutamine ahjus Hautamine Põhilisand Riis Tatar Pasta Kartul Riis (tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas 2 köögivilja Porgand Tomat Hiinakapsas Kurk Redis Pakutava pearoa Kanakaste r...
Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest.
Porgand • Porgand sisaldab 5-7% suhkrut, rohkesti karotiini, millest tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv
3. Lõigata fileerimisnoaga veiseliha pikki kiudu lõiked nii, et köögivilja ja suitsuliha kangid mahuvad liha kiudude vahele. 4. Pikitud liha maitsestada, pakkida fooliumisse ning lasta külmikus ,,tõmmata'' ½ - 1 tund. 5. Küpsetada eelsoojendatud ahjus 180°C juures 1-1 ½ tundi. Kartuli-kaalikavorm: 1. Kartulid ja kaalikad pesta, koorida ja viilustada 2. Kartuli ja kaalikaviilud maitsest kergelt soolaga ning tõsta kihiti portsjon vormidesse. 3. Kartuli, kaalika viilud valada üle rõõsa koorega. Küpsetada 180°C juures ~40minutit fooliumi all kuni rõõsk koor on hüübinud ja köögiviljad pehmed. Mustsõstrakaste: 1. Mustsõstrad keeta tüümianiga maitsestatud praeleemes pehmeks, püreerida ja kurnata. 2. Saadud leem keeta kokku. Kui kaste on liiga vedel, siis paksendamiseks võib kasutada võis kuumutatud nisujahu. Hind 20%-ta Ühiku hind Retsepti hind 120.50 kr 24.10 kr
SOOME Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjusti naabritelt rootslastelt ja idaosa ka Venemaalt. Kilmaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karja...
Mida? Praeks valisime kanarullid toorjuustu-aprikoosi täidisega. Leidsime, et selle juurde võiks väga hästi sobida riis köögiviljadega. Toorsalatiks valmistame punase kapsa-majoneesi salatit, mis lisab toidule värvikust. Kastmeks pakume sidruni-karri kastet, mis on huvitava ning meeldivalt hapuka varjundiga. Kastet pakume ka oma taimetoidu juurde, milleks on kaalikavorm kartuliga. Kaalika- kartuli vormi kasuks otsustasime just seetõttu, kuna kaalika toite ei pakuta just kuigi tihti koolis ja vorm on magus-soolaselt hea maitsega. Supiks otsustasime valmistada tomatipüree supi, ka seda pole kuigi tihti märganud kooli menüüs ja see supp maitseb suurepäraselt. Supile annab peenemaitselise varjundi sinna lisatud värske basiilik. Selleks, et tuua meie menüüsse väheke eesti köögile omast maitset, valmistame magustoiduks kamavahu, millele lisame juurde maitseid elavdava maasika toormoosi.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Leana Paistu TT-09 Toitumisprogramm Juhendaja: Luule Lipp Väimela 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Esmaspäeva hommikusöök..................................................................................................................3 Esmaspäeva lõunasöök.........................................................................................................................3 Esmaspäva õhtusöök............................................................................................................................3 Arvutatud menüü, ilma parandusteta....................................................................................................4 Esmaspäeva hommikusöök..................
Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest
4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne: • Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. • Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures • Tekitajaks – kambium • Põhjustab juurte jämenemist 8) Juuremügarad - Iseloomulikud liblikõielistele
Soome toidulaual on alati olnud tähtsal kohal kalatoidud, mida seal hinnatakse endiselt palju kõrgemalt kui lihatoite. Kui varem söödi palju metslooma ja - linnuliha, siis on tänapäeval seda asendamas peamiselt sea - ja lambaliha. Soomlased armastavad oma kodumaiseid köögivilju kartulit, porgandit, kapsast, kaalikat -, kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi -, kaalika - või maksavormidele ei leia Eestist analooge. Üsna erinev on ka soomlaste toidulaud pühade, näiteks jõulude ajal, kui sealt ei tohi puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit.
Kaalikas Kaalikas on ilmselt Vahemeremaadest pärinev üsna vana kultuurtaim, mis oli tuntud juba vanadele kreeklastele ja roomlastele. Laiemalt sai tänapäevane söögikaalikas tuntuks alles 17. 46 saj. Sõdadest tingitud nälja-aastatel on kaalikas inimeste toidulaual paljudes Euroopa maades (ka Eestis) tähtsat osa etendanud. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige mineraalainete ja vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid (neid sisaldas ka porgand). Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). Seejuures on C-vitamiini kaod ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb eelkõige suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Toiduks tarvitatakse kaalikat keedetult, küpsetatult, hautatult, samuti toorelt. Ta võib kuuluda väga
võimed 2. Vabahing ehk ringhind – tavalised unenäod 3. Lahushinged ehk puuhinged 4. Teisik - tagurpidi väeloom, inimese hing mis materialiseerib end teiste olendite kaudu. 4 ja 5 ärkveluned, kus inimene saab juhtida unenägusid. 5. Väeloom ehk teise olendi hing 6. Väed, õnned +, lamba või sea õnn ei tegele kaalika kasvatusega 7. Vead – jänesemokk, tedretähnid 8. + märgiga õnnistu – õnnistu on õnnistaja hing, - märgiga on needus. 9. Üldhinged; maaema, teavaisa. Esimene kevadine äike. Animistlike motiivide võrdlus monoteistlike motiividega, motiivide teisendamised ja võrgustikulise mõtlemise asendumine hierarhilise mõtlemisega. Animism on usk mitmetesse hingedesse, võrgustikuline mõtlemine. Monoteism on ühe
käsitlemiseks jne.Koorimisnoast pikem (13-18cm) õhukese teraga nuga, mis istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda. Kokanuga Kokanuga kasutatakse kõige rohkem hakkimisel. Selles töös on tähtis, et noa tera oleks nii lai, et hakkides ei lööks sõrmenukke vastu lõikelauda ära. Suure kaalika tükeldamine on kokanoale tõeline katsumus. Hakkimine õnnestub kõige paremini, kui nuga on nii pikk, et seda saab kasutada mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu. Sileda ja terava serva mõte seisneb ka selles, et toorena lõigatavast puuviljast või lihast imbuks lõikelauale võimalikult vähe mahlasid
käsitlemiseks jne.Koorimisnoast pikem (13-18cm) õhukese teraga nuga, mis istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda. Kokanuga Kokanuga kasutatakse kõige rohkem hakkimisel. Selles töös on tähtis, et noa tera oleks nii lai, et hakkides ei lööks sõrmenukke vastu lõikelauda ära. Suure kaalika tükeldamine on kokanoale tõeline katsumus. Hakkimine õnnestub kõige paremini, kui nuga on nii pikk, et seda saab kasutada mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu. Sileda ja terava serva mõte seisneb ka selles, et toorena lõigatavast puuviljast või lihast imbuks lõikelauale võimalikult vähe mahlasid
Põltsamaa Ametikool K13K Grete Päärand KOKANA välismaale tööle Referaat Juhendaja: Elle Kohv Põltsamaa 2014 Sisukord: 1.Sissejuhatus Kokana välismaale tööle..............................................................3 1.1 Riigi andmed...............................................................................4 2.Loodus...............................................................................................................6 3.Rahvastiku iseärasused......................................................................................9 4.Riigi majanduslik olukord.................................................................................10 5.Kokkuvõte.........................................................................................................11 6.Kasutatud kirjandus...........................................................................
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut SÖÖMINE- JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam (Jürjo) Referaat Autor: Tallinn Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Toitumine.................................................................................................................................5 2. Toiduainete valik Liivimaal................................................................................................... 6 2.1 Teravili....................................................................................................................................................................6 2.2 Kaunviljad................................................................
Variant. Õpetaja jagab lastele erinevate puude lehti ja laseb lastel joosta nende puude juurde, millel on sellised lehed, nagu lastel käes. Edasi nimetab õpetaja mitmesuguseid puid ja laps, kes selle juures seisab, peab jooksma õpetaja juurde. 21. Mis sul käes on. Eesmärk. Kinnistada teadmisi tuttavatest puu- ja juurviljadest. Vahendid. Korvid, puu- ja juurviljad. Käik. Lapsed moodustavad ringi ja asetavad käed selja taha. Iga laps saab kätte ühe puu- või juurvilja: porgandi, kaalika, õuna, pirni, sidruni, apelsini. Õpetaja ütleb: „Kelle käes on porgandid, jooksevad minu juurde.! Nii jooksevad õpetaja juurde üksteise järel kõik lapsed. Kogunud puu- ja juurvilja korvidesse, nimetab õpetaja neid ühe nimetusega: „Siin korvis on puuviljad, siin aga juurviljad.“ Mängu lõpul kostitatakse lapsi puhtaks pestud puu- ja juurviljaga. 22. Sööklas. Eesmärk. Sõnavara aktiviseerimine, viisakusreeglite kordamine. Käik. Lapsed istuvad laudade taga
Juuksed Aeglane kasv, peened, hõredad vajalikud vitamiinid B9, C, D, F, tsink B9vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, stress, kontraseptiivid, mõned ravimid. Cvitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises. Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm p...
· mustsõstrad, · petersell, · mädarõigas, · kiivi, · jõhvikad, · till, · tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), · valge peakapsas, · melon, · tomat, · kartul, · kaalikas, · aedmaasikad. PÄEVAKOGUS: Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100150 gr murakatest, 150200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200300 gr punastest sõstardest. 13 TEIS TSITRUSELIIKE: Kinkanipuu: Viljad kuldkollased, õhukese söödava koorega, hapud, Suhteliselt külmakindel, kasutatakse pookealusena. Pontsirus: Viljad kerajad, rohekaskollased, mõrud. Külmakindel heitlehine põõsas, kasutatakse pookealusena. Hapulaimipuu: Viljad pirnjad, kollakasrohelised; viljaliha rohekas, hapu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett...
· Keedeti soolasest sealihast suppi PAREMAD PALAD: · Puhas värske rukkileib, või, mesi, pekk · Pekk munaga · Mitmesuguste tööde lõpetamist pühitseti paremate paladega · Pulmadel ja jõuludel söödi sealiha · Mihklipäeval- lambaliha; tapeti ka kukk · Tõnisepäeval keedeti ka seapead · Veiseid söödi enamasti saartel · Paastumaarjapäeval söödi kala · Peipsi ääres kala pirukas ( ahven, latikas, säinas, haug) · Suitsuliha e sink · Kapsa ja kaalika pirukad · Tööde ajal söödi ka parimaid palu VERIKÄKID, VERILEIVAD: · Tehti lambaverest tagavaraks · Valged vorstid- seaverest · Veripannkoogid- hane ja kanaverest · Vasikaverd tarvitati harva · Käkkide tegemiseks kasutati värsket verd · Veretoitude hapendamist esineb Eestis, Rootsis, Soomes, Kaug-Idas · +6 Cveri on parim hapendatult · Verikäkid tehti odrajahust · Kautati ka nisu- ja tatrajahu · Vesi, veri, jahu- käkitaigen
külma võib põhjustada ennakõidumist, Mulla ph 6,5-7,5 neutraalne, vüi nõrgalt happeline. Niiskuse vajadus suur, pikapäevataim, valguse suhtes nõudlik, 1kg juurvilja 1kg piimakohta. Söödakaalikas ja naeris Enne silosöötasid kasutati neid rohkelt. Kuuluvad ristõieliste sugukonda, on kaheaastased risttolmlejad, Kasvuaeg esimesel aastal 150 päeva ja naris 80-110 päeva. Teisel aastal kulub kaalikal 100- 120 päeva ja naeris 85- 90 päeva. Kaalika lehed kaetud vahakirmega, Väike kuivaine sisaldus, juurikad sisaldavad sinepiõli, mis võib piimale anda spetsiifilise maitse. Idanevad 2 kraadi juures, Tõusemed taluvad 4 -5 kraadi kõlma täiskavanud taimed kuni -10 kraadi, suur veevajadus. Kasvavad hästi soomuldadel. Säilivad halvasti. Raps Botaaniliselt kaalika teisend. Olemas suvi- ja taliraps. Suviraps vajab niiskust. Hästi kuivendatud madalsool ja gleimuldadel, põuakartlikud ei sobi. Et korralikult idaneks tuleb
Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad
Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad
Seemned 15 20 30 25 Pestitsiidid 25 15 20 25 Otsetöötasu 400 450 500 570 Aasta püsikulud 54 000.- 54000 Maa, mida kasutatakse porgandi ja peedi tootmiseks, saab kasutada ükskõik kumma jaoks, kuid mitte kartuli ja kaalika jaoks. Vastupidi-kartuli ja kaalika maad saab kasutada mõlema jaoks, kuid mitte porgandi ja peedi jaoks. Selleks, et oleks võimalik müüa kaupluseketile, peab tootma igal aastal 40 tonni nii kartulit kui kaalikat ning 36 tonni nii peeti kui porgandit. 1. Tuua välja jooksva aasta kasum sellise tootevaliku puhul, mida te soovitate. 2. Tuua välja kasum juhul, kui kasvatada ainult kõige kasulikumat toodet ja turul konkurents puudub Ülesanne 4.6. AS Kohvi Tops toodab keraamilisi kohvitasse
kuhu neid sisse rullitakse. Väga populaarne snäkk on kimbap. See näeb välja nagu Jaapani sushi seetõttu nimetavad turistid seda Korea sushiks. Riis ning teised toiduained, nagu näiteks mõned juurviljad või lihad, rullitakse tugevalt kuivatatud vetikaribasse ning tükeldatakse. See erineb Jaapani sushist eriti sellepärast, et seal ei ole toorest kala. Ning seda süües kastetakse seda sojakastmesse. Hommikusöögiks tavaliselt süüakse vetikasuppi koos kaalika ning riisi ja kimchiga, millega tavaliselt serveeritakse ka kala. Üheks populaarsemaks Lõuna-Korea joogiks on soju. Esivanematel oli kombeks juua uuel aastal soju, et kaitsta ennast haiguste ning halbade hingede eest. Soju on alkohoolne jook. Soju valmistati alguses riisist, kuid hiljem toodeti seda maguskartulist, kuna see oli soodsam. See on magus jook, mida juukse puhtalt, kuid vahel segatakse õlle ning teiste kergemate jookidega. Alkoholi kasutati nii täiskasvanute kui ka laste ravimiks
Väetis 30 25 45 40 Seemned 15 20 30 25 Pestitsiidid 25 15 20 25 Otsetöötasu 400 450 500 570 Aasta püsikulud 54 000.- Maa, mida kasutatakse porgandi ja peedi tootmiseks , saab kasutada ükskõik kumma jaoks, kuid mitte kartulu ja kaalika jaoks. Vastupidi – kartuli ja kaalika maad saab kasutada mõlema jaoks, kuid mitte porgandi ja peedi jaoks. Hea marketingi jaoks peab tootma igal aastal vähemalt 40 tonni nii kartulit kui kaalikat ning 36 tonni nii peeti kui porgandit. 1.Tuua välja jooksva aasta kasum ja kasum sellise tootevaliku puhul, mida te soovitate. 33 2
Sibulad keskaeg,enne seda olid laugud. Ehk vikingitega jõudnud. Küüslauk pms sibulaga võrreldav Porrulauk keskaeg Kurk troopika taim 19.II pooleleestis Tomat sama Kõrvits sama Paprika 20saj II pool Maitsetaimed olidpikka aega kasutusel ravmtaimena. Lina keskajal olemas, esialgu ei olnud Kanep kanep lõunaeestis, lisaks kiudtaimele olid seemned toidutaimed. Kõrvenõges- kõige vanem kiudtaim,avatavasti lausa kasvatati. Suhkrupeet suhkrutaimena 19. Saj taim. Raps kaalika vorm, kasvattai vad tehniliseksõliks. Ei saadud sinepi maitset kätte, seega olid kibedad Rüps naerivorm,kasvatati aga mitte toiduõli vaid tehnilise õli jaoks Galeega kitsehernes, kaob öökülmadega.siin olnud 40a.valgurikas ristõieline Kodused marjad, mets maasikas, h vaarikas, must sõstar põhinevad sisse toodud likidel? Punane ristik oluline heintaim Valge ristik Lutsern harilik on sissetoodud,geograafilised assid. H on heintaim. Sirplutsern on karjamaa taim
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
- värsked kibuvitsamarjad, - punane paprika, - mustsõstrad, - petersell, - mädarõigas, - kiivi, - jõhvikad, - till, - tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), - valge peakapsas, - melon, - tomat, - kartul, - kaalikas, - aedmaasikad. Päevase vajaliku koguse võib kätte saada: umbes klaasist apelsinimahlast, 60 g mustsõstardest, 125 g maasikatest, murakatest või lillkapsast, ca 200 g kaalika või kapsa toorsalatist, 250 g tikritest või punastest sõstardest. Vitamiin, Päevane vajadus Milleks seda on vaja? Kus seda leidub? VESILAHUSTUVAD Aitab kehal omastada rauda ja Mustsõstar, kibuvitsamarjad, VITAMIINID toetab immuunsüsteemi. paprika, lehtkapsas, hapukirsid, Vitamiin C Antioksüdant. mädarõigas, petersell, tsitruselised,
· <10 °C suureneb mugulate vigastatavus · Töötlemisele minev kartul säilitatakse 1-3 nädalat temperatuuril 10...18 °C Väheneb suhkrute sisaldus mugulates Suureneb mugulate vastupidavus 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas Juurviljade seemned · Peediseeme on liitvili, mis koosneb 2-6 viljast · Peedi vili on kaanekesega pähklike · Porgandiseeme on kaksikseemnis · Kaalika ja naeriseemned on kerakujulised ,värvuselt tumepruunid või mustad Juurikad võivad olla: Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili
Õhu käes närbunud sibulas pole peaaegu üldse C-vitamiini. Kui te ei säilita hapukapsast koos vedelikuga, siis C-vitamiin hävib. C-vitamiin hävib toidu pikaajalisel kuumana hoidmisel ja korduval ülessoojendamisel. Asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini. Aknalaual kasvatatud kress-salat on vitamiinirikas maitseroheline. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. Kaalika säilitamisel ei muutu selle C-vitamiini sisaldus palju. 36 Vitamiin D D-vitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku D-vitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest
justkui veetakse selle laevaga USA-st Suurbritanniasse relvi. Ühendriikide propaganada sai sellest hea materjali ameeriklaste ässitamiseks sakslaste vastu. 14 Aasta lõpuks oli mõlemis rindel jällegi positsiooni sõda. Sõdivate riikide majandus oli sõjast tugevasti kurnatud. Hakkasid tekkima puudused majanduselus. Mitmelpool kehtestati kaardisüsteem. Saksamaal oli 1915/1916 talv väga karm. Seda kutsuti kaalika talveks, sest põhiliseks toiduks olid kaalikad. 2.7 1916 Saksamaa plaan - pealöök anda lääne-rindel Prantsusmaa vastu. Ja seda sellises kohas, mida prantslased kaitseksid viimase meheni - Verdüüni kindlus, sest see asus teel Pariisi. Prantsusmaa ülemjuhataja oli kindral Petain, kes korraldas sõdurite transporti Verdüüni. 2.7.1 LÄÄNE-RINNE. 21.02.1916-18.12.1916 Verduni lahing. Kokku hukkus selles lahingus 1 miljon meest. "Verdüüni hakkmasin
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
