TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T21K Kahekäiguline lõuna Iseseisevtöö Juhendaja: Mart Tartlan TALLINN 2011 MENÜÜ PEAROOG Hautatud sealiha õunakastmes kaalika-porgandi vormiga (sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus.
Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega. Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane. Naeris erineb kaalikast lehtede poolest, mis kinnituvad otse juure ülaossa. Bioloogiline iseloomustus : Naeris on kaalika sugulane , on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel . Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge.
Kana- köögiviljasupp, leib/sepik, leivavaht Jogurt KOLMAPÄEV vahukoorega , värske köögivili maisihelvestega, sai Kalakaste, kartul/riis, porgandi- sivkasalat/ Mannasupp, võileib NELJAPÄEV hiinakapsa- kurgisalat, leib, sepik, mahlajook/pett Kalkuniliha magus-hapus kastmes, kartul/riis, Makaronid juustuga, vitamiinisalat /kaalika- virsikusalat, leib ,sai, tee REEDE mahl/keefir Klientidega arvestamise põhimõte- see on päevakohane , kuna kooliõpilastele Majanduslikkuse põhimõte- ettevõtte ehk siis kool on väga ilus ja optimaalne müügikate ja enne söökla sisenemist pestakse käed puhtaks alati . Täpsete retseptuuride kasutamise põhimõtte nii nagu pildilt näha siis on stabiilne ja ilus vaatepilt, söögikohaselt on salatite , kastmete , suppide , magustoitude , kalkulatsioonid .
Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult, - marineeritult. 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid. · Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). · C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. · Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE
Laste kolmekäiguline menüü (talv) MENÜÜ Eelroog: Kana-köögiviljasupp Mitmeviljaleib, Pearoog: Kodune hakk-kotlet, keedetud kartuli, kaalika- porgandisalat, lihaleeme kaste teraviljaleib, arooniamahl Dessert: Lusika pannkoogid õunamoosiga Piim TÄNAN KUULAMAST
Vegaani päevamenüü Hommikusöök Piparmünditee Müsli sojajogurtiga Hirsipuder vaarikamoosiga Pirn Lõunasöök Eelroog: Kõrvitsa-püreesupp krutoonidega Pearoog: Koorega keedetud kartulid Ahjus küpsetatud forell Kaalika-porgandi toorsalat Sidrunivesi Magustoit: Leivavaht rosinate ja sojapiimaga Õhtusöök Pearoog: Seenerisotto Ploomimahl Magustoit: Rabarberkissell sojakohupiimaga
(tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas 2 köögivilja Porgand Tomat Hiinakapsas Kurk Redis Pakutava pearoa Kanakaste riisi ja Kotletid tatrapudru ja Hakklihakste pasta ja Ahjulõhe keedukartuli ja Pilaff kaalika-redise nimetus magushapu kapsa- tomati-kurgi salatiga hiinakapsa-peedisalatiga värske kapsa-kurgi salatiga porgandi salatiga salatiga Pakutava magustoidu Kohupiima-kamavaht Leivakreem Rosinakisell Maasika-mannavaht Küpsisetort nimetus pohladega vahukoorega kohupiimavormiga piimaga
Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest
Porgand • Porgand sisaldab 5-7% suhkrut, rohkesti karotiini, millest tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv
3. Lõigata fileerimisnoaga veiseliha pikki kiudu lõiked nii, et köögivilja ja suitsuliha kangid mahuvad liha kiudude vahele. 4. Pikitud liha maitsestada, pakkida fooliumisse ning lasta külmikus ,,tõmmata'' ½ - 1 tund. 5. Küpsetada eelsoojendatud ahjus 180°C juures 1-1 ½ tundi. Kartuli-kaalikavorm: 1. Kartulid ja kaalikad pesta, koorida ja viilustada 2. Kartuli ja kaalikaviilud maitsest kergelt soolaga ning tõsta kihiti portsjon vormidesse. 3. Kartuli, kaalika viilud valada üle rõõsa koorega. Küpsetada 180°C juures ~40minutit fooliumi all kuni rõõsk koor on hüübinud ja köögiviljad pehmed. Mustsõstrakaste: 1. Mustsõstrad keeta tüümianiga maitsestatud praeleemes pehmeks, püreerida ja kurnata. 2. Saadud leem keeta kokku. Kui kaste on liiga vedel, siis paksendamiseks võib kasutada võis kuumutatud nisujahu. Hind 20%-ta Ühiku hind Retsepti hind 120.50 kr 24.10 kr
Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju : mustikaid, pohli, murakaid , jõhvikaid Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis ) Soome kööki iseloomustab väga suur vormiroogade rohkus. Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- ja porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud ka veel makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm. Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma ,et puudutaks kuuma kartulit. Joogid Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti`sse ei
koolilõunast, taskukohane toiduvalik ja kogemuse saamiseks. Mida? Praeks valisime kanarullid toorjuustu-aprikoosi täidisega. Leidsime, et selle juurde võiks väga hästi sobida riis köögiviljadega. Toorsalatiks valmistame punase kapsa-majoneesi salatit, mis lisab toidule värvikust. Kastmeks pakume sidruni-karri kastet, mis on huvitava ning meeldivalt hapuka varjundiga. Kastet pakume ka oma taimetoidu juurde, milleks on kaalikavorm kartuliga. Kaalika- kartuli vormi kasuks otsustasime just seetõttu, kuna kaalika toite ei pakuta just kuigi tihti koolis ja vorm on magus-soolaselt hea maitsega. Supiks otsustasime valmistada tomatipüree supi, ka seda pole kuigi tihti märganud kooli menüüs ja see supp maitseb suurepäraselt. Supile annab peenemaitselise varjundi sinna lisatud värske basiilik. Selleks, et tuua meie menüüsse väheke eesti köögile omast maitset, valmistame
Vahepala Nimetus Kogus Kohupiimapirukas, plaadi, pärmitaignast 100 Kakaojook kakaopulbriga, piim R 0,1% 200 Lõunasöök Nimetus Kogus Kartul, keedetud 200 Böfstrooganov (õli) 150 Kaalika-ananassi-porgandisalat 50 Leib, Jassi seemneleib, Eesti pagar 44 Morss, mahlajoogist 200 Kissell, õunamahlast 150 Kohupiimakreem, magus, poe, R 2,5% 100 Vahepala Nimetus Kogus
Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed.
4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne: • Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. • Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures • Tekitajaks – kambium • Põhjustab juurte jämenemist 8) Juuremügarad - Iseloomulikud liblikõielistele
Soome toidulaual on alati olnud tähtsal kohal kalatoidud, mida seal hinnatakse endiselt palju kõrgemalt kui lihatoite. Kui varem söödi palju metslooma ja - linnuliha, siis on tänapäeval seda asendamas peamiselt sea - ja lambaliha. Soomlased armastavad oma kodumaiseid köögivilju kartulit, porgandit, kapsast, kaalikat -, kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi -, kaalika - või maksavormidele ei leia Eestist analooge. Üsna erinev on ka soomlaste toidulaud pühade, näiteks jõulude ajal, kui sealt ei tohi puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit.
Kaalikas Kaalikas on ilmselt Vahemeremaadest pärinev üsna vana kultuurtaim, mis oli tuntud juba vanadele kreeklastele ja roomlastele. Laiemalt sai tänapäevane söögikaalikas tuntuks alles 17. 46 saj. Sõdadest tingitud nälja-aastatel on kaalikas inimeste toidulaual paljudes Euroopa maades (ka Eestis) tähtsat osa etendanud. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige mineraalainete ja vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid (neid sisaldas ka porgand). Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). Seejuures on C-vitamiini kaod ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb eelkõige suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Toiduks tarvitatakse kaalikat keedetult, küpsetatult, hautatult, samuti toorelt. Ta võib kuuluda väga
võimed 2. Vabahing ehk ringhind – tavalised unenäod 3. Lahushinged ehk puuhinged 4. Teisik - tagurpidi väeloom, inimese hing mis materialiseerib end teiste olendite kaudu. 4 ja 5 ärkveluned, kus inimene saab juhtida unenägusid. 5. Väeloom ehk teise olendi hing 6. Väed, õnned +, lamba või sea õnn ei tegele kaalika kasvatusega 7. Vead – jänesemokk, tedretähnid 8. + märgiga õnnistu – õnnistu on õnnistaja hing, - märgiga on needus. 9. Üldhinged; maaema, teavaisa. Esimene kevadine äike. Animistlike motiivide võrdlus monoteistlike motiividega, motiivide teisendamised ja võrgustikulise mõtlemise asendumine hierarhilise mõtlemisega. Animism on usk mitmetesse hingedesse, võrgustikuline mõtlemine. Monoteism on ühe
käsitlemiseks jne.Koorimisnoast pikem (13-18cm) õhukese teraga nuga, mis istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda. Kokanuga Kokanuga kasutatakse kõige rohkem hakkimisel. Selles töös on tähtis, et noa tera oleks nii lai, et hakkides ei lööks sõrmenukke vastu lõikelauda ära. Suure kaalika tükeldamine on kokanoale tõeline katsumus. Hakkimine õnnestub kõige paremini, kui nuga on nii pikk, et seda saab kasutada mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu. Sileda ja terava serva mõte seisneb ka selles, et toorena lõigatavast puuviljast või lihast imbuks lõikelauale võimalikult vähe mahlasid
käsitlemiseks jne.Koorimisnoast pikem (13-18cm) õhukese teraga nuga, mis istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda. Kokanuga Kokanuga kasutatakse kõige rohkem hakkimisel. Selles töös on tähtis, et noa tera oleks nii lai, et hakkides ei lööks sõrmenukke vastu lõikelauda ära. Suure kaalika tükeldamine on kokanoale tõeline katsumus. Hakkimine õnnestub kõige paremini, kui nuga on nii pikk, et seda saab kasutada mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu. Sileda ja terava serva mõte seisneb ka selles, et toorena lõigatavast puuviljast või lihast imbuks lõikelauale võimalikult vähe mahlasid
pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. ahjupannkook ja mustikapirukas Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju: mustikaid, pohli, murakaid, jõhvikaid. Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis). Soome kööki iseloomustab väga suur vormitoitud rohkus. Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- või porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud veel ka makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm. Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma, et puudutaks kuuma kartulit. Joogid Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera
Millal Eesti alal kapsast kasvatama hakati, pole teada. Igatahes Novgorodi ümbruses kasvatati neid kindlasti juba 13. sajandil. Samast ajast pärineb ka riialaste kaebus orduvendade vastu, et need olevat müünud paganatele puuvilju, kapsast, rõigast ja sibulat. Kapsaaeda mainitakse 14. sajandist pärinevas Saare- Lääne talurahvaõiguses. 15. sajandi algusest on kapsaaedadest teateid Tallinna pärusraamatust. 1569. aastal on märgitud Muhu vakuraamatus kapsast ka andamina. (1) Kaalika kasvatamise kohta Eesti alal kirjalikud andmed peaaegu puuduvad. 1514. aastal on Väo küla heinalistele ostetud toidumoona hulgas ka kolredyk, mille baltisaksa ajaloolane Paul Johansen tõlkis kaalikaks. Teiste köögiviljade kasvatamisest on samuti vaid üksikuid teateid. 16. sajandi keskpaiku varustas kaupmees Helmich Ficke Tallinna piiskopi Porkuni ja Kiviloo mõisat kaalika-, porgandi-, redise- ja sibulaseemnetega. 1592. aasta revisjoni andmeil kasvatati Tartu
Variant. Õpetaja jagab lastele erinevate puude lehti ja laseb lastel joosta nende puude juurde, millel on sellised lehed, nagu lastel käes. Edasi nimetab õpetaja mitmesuguseid puid ja laps, kes selle juures seisab, peab jooksma õpetaja juurde. 21. Mis sul käes on. Eesmärk. Kinnistada teadmisi tuttavatest puu- ja juurviljadest. Vahendid. Korvid, puu- ja juurviljad. Käik. Lapsed moodustavad ringi ja asetavad käed selja taha. Iga laps saab kätte ühe puu- või juurvilja: porgandi, kaalika, õuna, pirni, sidruni, apelsini. Õpetaja ütleb: „Kelle käes on porgandid, jooksevad minu juurde.! Nii jooksevad õpetaja juurde üksteise järel kõik lapsed. Kogunud puu- ja juurvilja korvidesse, nimetab õpetaja neid ühe nimetusega: „Siin korvis on puuviljad, siin aga juurviljad.“ Mängu lõpul kostitatakse lapsi puhtaks pestud puu- ja juurviljaga. 22. Sööklas. Eesmärk. Sõnavara aktiviseerimine, viisakusreeglite kordamine. Käik. Lapsed istuvad laudade taga
Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Jood: tatar, lepp, kollane vesikupp, hanijalg, spinat, käokann, toomingas, viinamari, peet Aitab üleliigse rasva ümbertöötamisel ja kõrvaldamisel. Vajalik naha, juuste, küünte ja luustiku normaalseks arenguks. Hävitab organismis baktereid, viirusi ja mikroobe. Puudujääk põhjustab rasvumist. Joodi hulka organismis vähendab toore kapsa ja kaalika tarbimine. Läiketa, peened juuksed B5 B5 vitamiin: mesilasema piim, õietolm, kartul, maapähkel, seened, soja, kreeka pähkel, porgand Vajalik uute rakkude kasvuks ja arenguks, käivitab noorenemisprotsesse. Puudus tekib eriti pärast 55.eluaastat. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid. Murduvad juuksed raud, räni Raud: sinilatv, sookassiurb, õlglill, salvei, kannike, altee, võilill, teeleht,
· mustsõstrad, · petersell, · mädarõigas, · kiivi, · jõhvikad, · till, · tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), · valge peakapsas, · melon, · tomat, · kartul, · kaalikas, · aedmaasikad. PÄEVAKOGUS: Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100150 gr murakatest, 150200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200300 gr punastest sõstardest. 13 TEIS TSITRUSELIIKE: Kinkanipuu: Viljad kuldkollased, õhukese söödava koorega, hapud, Suhteliselt külmakindel, kasutatakse pookealusena. Pontsirus: Viljad kerajad, rohekaskollased, mõrud. Külmakindel heitlehine põõsas, kasutatakse pookealusena. Hapulaimipuu: Viljad pirnjad, kollakasrohelised; viljaliha rohekas, hapu
100g, terasai 20g, või R 80-82%. Vahepala: vesi 250g, ananass 200g, viinamarjad 350g. 14 Lõunasöök: vesi 250g, minestronesupp veiselihaga (õlita), 250g, hapukoor R 10% 3g, roheline sibul 15g, till värske 2g, rukkileib 34g. Vahepala: vesi 250g, virsik 400g Õhtusöök: vesi 250g, seafilee praetud õliga 100g, kartul keedetud soolata 150g, kaalika- porgandi-rosinasalat kastmeta 250g, rukkileib 30g. Muu toidukord: vesi 250g, kiivi 200g, seedriseemned 25g. Päeva jooksul saadud energia: 2030kcal Pühapäev Hommikusöök: vesi 250g, kodujuustu-kurgi-tomati-redisesalat hapukoorega 250g, terasai 20g, greip 150g. Vahepala: melon 350g, arbuus 650g. Lõunasöök: vesi 250g, hernesupp sealihaga (rasvata) 320g, rukkileib 34g, roheline sibul 5g, till värske 2g. Vahepala: Caesari salat 250g.
· Keedeti soolasest sealihast suppi PAREMAD PALAD: · Puhas värske rukkileib, või, mesi, pekk · Pekk munaga · Mitmesuguste tööde lõpetamist pühitseti paremate paladega · Pulmadel ja jõuludel söödi sealiha · Mihklipäeval- lambaliha; tapeti ka kukk · Tõnisepäeval keedeti ka seapead · Veiseid söödi enamasti saartel · Paastumaarjapäeval söödi kala · Peipsi ääres kala pirukas ( ahven, latikas, säinas, haug) · Suitsuliha e sink · Kapsa ja kaalika pirukad · Tööde ajal söödi ka parimaid palu VERIKÄKID, VERILEIVAD: · Tehti lambaverest tagavaraks · Valged vorstid- seaverest · Veripannkoogid- hane ja kanaverest · Vasikaverd tarvitati harva · Käkkide tegemiseks kasutati värsket verd · Veretoitude hapendamist esineb Eestis, Rootsis, Soomes, Kaug-Idas · +6 Cveri on parim hapendatult · Verikäkid tehti odrajahust · Kautati ka nisu- ja tatrajahu · Vesi, veri, jahu- käkitaigen
külma võib põhjustada ennakõidumist, Mulla ph 6,5-7,5 neutraalne, vüi nõrgalt happeline. Niiskuse vajadus suur, pikapäevataim, valguse suhtes nõudlik, 1kg juurvilja 1kg piimakohta. Söödakaalikas ja naeris Enne silosöötasid kasutati neid rohkelt. Kuuluvad ristõieliste sugukonda, on kaheaastased risttolmlejad, Kasvuaeg esimesel aastal 150 päeva ja naris 80-110 päeva. Teisel aastal kulub kaalikal 100- 120 päeva ja naeris 85- 90 päeva. Kaalika lehed kaetud vahakirmega, Väike kuivaine sisaldus, juurikad sisaldavad sinepiõli, mis võib piimale anda spetsiifilise maitse. Idanevad 2 kraadi juures, Tõusemed taluvad 4 -5 kraadi kõlma täiskavanud taimed kuni -10 kraadi, suur veevajadus. Kasvavad hästi soomuldadel. Säilivad halvasti. Raps Botaaniliselt kaalika teisend. Olemas suvi- ja taliraps. Suviraps vajab niiskust. Hästi kuivendatud madalsool ja gleimuldadel, põuakartlikud ei sobi. Et korralikult idaneks tuleb
Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad
Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad
Seemned 15 20 30 25 Pestitsiidid 25 15 20 25 Otsetöötasu 400 450 500 570 Aasta püsikulud 54 000.- 54000 Maa, mida kasutatakse porgandi ja peedi tootmiseks, saab kasutada ükskõik kumma jaoks, kuid mitte kartuli ja kaalika jaoks. Vastupidi-kartuli ja kaalika maad saab kasutada mõlema jaoks, kuid mitte porgandi ja peedi jaoks. Selleks, et oleks võimalik müüa kaupluseketile, peab tootma igal aastal 40 tonni nii kartulit kui kaalikat ning 36 tonni nii peeti kui porgandit. 1. Tuua välja jooksva aasta kasum sellise tootevaliku puhul, mida te soovitate. 2. Tuua välja kasum juhul, kui kasvatada ainult kõige kasulikumat toodet ja turul konkurents puudub Ülesanne 4.6. AS Kohvi Tops toodab keraamilisi kohvitasse
kuhu neid sisse rullitakse. Väga populaarne snäkk on kimbap. See näeb välja nagu Jaapani sushi seetõttu nimetavad turistid seda Korea sushiks. Riis ning teised toiduained, nagu näiteks mõned juurviljad või lihad, rullitakse tugevalt kuivatatud vetikaribasse ning tükeldatakse. See erineb Jaapani sushist eriti sellepärast, et seal ei ole toorest kala. Ning seda süües kastetakse seda sojakastmesse. Hommikusöögiks tavaliselt süüakse vetikasuppi koos kaalika ning riisi ja kimchiga, millega tavaliselt serveeritakse ka kala. Üheks populaarsemaks Lõuna-Korea joogiks on soju. Esivanematel oli kombeks juua uuel aastal soju, et kaitsta ennast haiguste ning halbade hingede eest. Soju on alkohoolne jook. Soju valmistati alguses riisist, kuid hiljem toodeti seda maguskartulist, kuna see oli soodsam. See on magus jook, mida juukse puhtalt, kuid vahel segatakse õlle ning teiste kergemate jookidega. Alkoholi kasutati nii täiskasvanute kui ka laste ravimiks
Väetis 30 25 45 40 Seemned 15 20 30 25 Pestitsiidid 25 15 20 25 Otsetöötasu 400 450 500 570 Aasta püsikulud 54 000.- Maa, mida kasutatakse porgandi ja peedi tootmiseks , saab kasutada ükskõik kumma jaoks, kuid mitte kartulu ja kaalika jaoks. Vastupidi – kartuli ja kaalika maad saab kasutada mõlema jaoks, kuid mitte porgandi ja peedi jaoks. Hea marketingi jaoks peab tootma igal aastal vähemalt 40 tonni nii kartulit kui kaalikat ning 36 tonni nii peeti kui porgandit. 1.Tuua välja jooksva aasta kasum ja kasum sellise tootevaliku puhul, mida te soovitate. 33 2
Ehk vikingitega jõudnud. Küüslauk pms sibulaga võrreldav Porrulauk keskaeg Kurk troopika taim 19.II pooleleestis Tomat sama Kõrvits sama Paprika 20saj II pool Maitsetaimed olidpikka aega kasutusel ravmtaimena. Lina keskajal olemas, esialgu ei olnud Kanep kanep lõunaeestis, lisaks kiudtaimele olid seemned toidutaimed. Kõrvenõges- kõige vanem kiudtaim,avatavasti lausa kasvatati. Suhkrupeet suhkrutaimena 19. Saj taim. Raps kaalika vorm, kasvattai vad tehniliseksõliks. Ei saadud sinepi maitset kätte, seega olid kibedad Rüps naerivorm,kasvatati aga mitte toiduõli vaid tehnilise õli jaoks Galeega kitsehernes, kaob öökülmadega.siin olnud 40a.valgurikas ristõieline Kodused marjad, mets maasikas, h vaarikas, must sõstar põhinevad sisse toodud likidel? Punane ristik oluline heintaim Valge ristik Lutsern harilik on sissetoodud,geograafilised assid. H on heintaim. Sirplutsern on karjamaa taim
teiseltpoolt Botnia lahte. Kui "rahvustoitudest" rääkida, siis idast (karjalast) on tulnud siinsele söögilauale karjalanpaisti (karjalapraad), Savost muikkukukko (rukkijahust rääbisepirukas), Lapist poronkäristys (praetud põhjapõdraliha), Tamperelt musta makkara (verivorst) jne. Satakunna oma "rahvustoit" on odrakruubikört ja rosinakisell. Igatsorti pudrud kuuluvad iga soomlase lauale. Jõululaual on tavaliselt seakints (soolas leotatud ja rukkitaignas küpsetatud), kaalika-, kartuli-, porgandivormid (need on nö. uuema aja hõrgud, 19-sajandist), jõulupuder ja piparkoogid. · Rahvuslik magustoit Mämmi Lihavõtterooga mämmi't süüakse koore ja suhkruga. Soome toidukultuuri hõrgutised on EL poolt kaitstud kaubamärgid. Shampanja, konjak, Parma sink ja Feta juust on tuntud kõikjal maailmas. Nende toiduainete ühiseks jooneks on nimetused, mida võib kasutada vaid kindlas piirkonnas valmistatud toodete kohta
- värsked kibuvitsamarjad, - punane paprika, - mustsõstrad, - petersell, - mädarõigas, - kiivi, - jõhvikad, - till, - tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), - valge peakapsas, - melon, - tomat, - kartul, - kaalikas, - aedmaasikad. Päevase vajaliku koguse võib kätte saada: umbes klaasist apelsinimahlast, 60 g mustsõstardest, 125 g maasikatest, murakatest või lillkapsast, ca 200 g kaalika või kapsa toorsalatist, 250 g tikritest või punastest sõstardest. Vitamiin, Päevane vajadus Milleks seda on vaja? Kus seda leidub? VESILAHUSTUVAD Aitab kehal omastada rauda ja Mustsõstar, kibuvitsamarjad, VITAMIINID toetab immuunsüsteemi. paprika, lehtkapsas, hapukirsid, Vitamiin C Antioksüdant. mädarõigas, petersell, tsitruselised,
· <10 °C suureneb mugulate vigastatavus · Töötlemisele minev kartul säilitatakse 1-3 nädalat temperatuuril 10...18 °C Väheneb suhkrute sisaldus mugulates Suureneb mugulate vastupidavus 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas Juurviljade seemned · Peediseeme on liitvili, mis koosneb 2-6 viljast · Peedi vili on kaanekesega pähklike · Porgandiseeme on kaksikseemnis · Kaalika ja naeriseemned on kerakujulised ,värvuselt tumepruunid või mustad Juurikad võivad olla: Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili
Õhu käes närbunud sibulas pole peaaegu üldse C-vitamiini. Kui te ei säilita hapukapsast koos vedelikuga, siis C-vitamiin hävib. C-vitamiin hävib toidu pikaajalisel kuumana hoidmisel ja korduval ülessoojendamisel. Asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini. Aknalaual kasvatatud kress-salat on vitamiinirikas maitseroheline. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. Kaalika säilitamisel ei muutu selle C-vitamiini sisaldus palju. 36 Vitamiin D D-vitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku D-vitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest
justkui veetakse selle laevaga USA-st Suurbritanniasse relvi. Ühendriikide propaganada sai sellest hea materjali ameeriklaste ässitamiseks sakslaste vastu. 14 Aasta lõpuks oli mõlemis rindel jällegi positsiooni sõda. Sõdivate riikide majandus oli sõjast tugevasti kurnatud. Hakkasid tekkima puudused majanduselus. Mitmelpool kehtestati kaardisüsteem. Saksamaal oli 1915/1916 talv väga karm. Seda kutsuti kaalika talveks, sest põhiliseks toiduks olid kaalikad. 2.7 1916 Saksamaa plaan - pealöök anda lääne-rindel Prantsusmaa vastu. Ja seda sellises kohas, mida prantslased kaitseksid viimase meheni - Verdüüni kindlus, sest see asus teel Pariisi. Prantsusmaa ülemjuhataja oli kindral Petain, kes korraldas sõdurite transporti Verdüüni. 2.7.1 LÄÄNE-RINNE. 21.02.1916-18.12.1916 Verduni lahing. Kokku hukkus selles lahingus 1 miljon meest. "Verdüüni hakkmasin
Kui kaob rohelus, tuleb hingedeaeg. Mihklipäev Septembril on ilusad nimed: mihklikuu, sügiskuu, jahikuu, kanarbikukuu, pohlakuu. Mihklipäevaks (29. sept.) pidi olema "naeris koopas ja naine toas", st. välistööd tehtud. Kari jäeti pikilepäevile. Nõnda öeldi, kui loomi lõunaks koju ei aetud. Karjased said küll leivakoti lõunaleivaga kaasa. Võeti ka kartuleid kaasa või naereid, et neid ühiselt lõkketuhas küpsetada. Üks õpetus on selline: "Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalika-hauda. Tehti maa sisse auk ja vooderdati ära tuliste paekividega. Enne aeti maa peal kivid tuliseks, pandi voodriks ja siis pandi auk kartuleid ja kaalikaid täis. Pealt kaeti mullaga. Seal nad haudusid pehmeks." Mihklipäeval on karjas lausa pannkooke küpsetatud suvepoolaasta lõpu püha oli üksiti karjaste püha. Pärast mihklipäeva enam kariloomi ööseks karjamaale ei jäetud. Arvati, et kevadel, jüripäeval, paneb
annaabi.ee 
