Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna li...
Testan , et NSVLiit oli parteiline diktaktuur. Nukogude Liit (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL)oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolevistlik diktatuur.Nukogude Liit moodustati prast seda, kui Nukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna phiosa moodustasid mittevenelased. Lhtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt ji Nukogude Liit unitaarriigiks.Nukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. leliidulisel Nukogude Kongressil otsustati nukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV hendada Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.Nukogude Liidu pealinn oli Moskva. Thtsaim pha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapev. Alates 1988 hakkasid Nukogude Liidu koosseisus...
mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli juba Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid, mis aitas partei jalule ja Mussolini võimule. Tema fasismi peamine idee oli: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Hakati juba looma ka relvastatud salke, keda hüüti mustsärklasteks. Aina rohkemate toetajatega saigi Mussolin 1922. aasta sügisel Itaalia peaministriks. Juba kolm aastat hiljem algatati fasistlik diktaktuur. Peale diktaktuuri kinnistamist pandi väga range kord peale inimeste tegevustele. Seda tunnustati aga paljudes riikides, kaasaarvatud mõni demokraatia pooldaja. Kuna fasistlik Itaalia oli väga sõjakas vallutati mitmed alad Vahemere ääres ja Itaalia riik kuulutatui välja Impeeriumiks. Peale sellist tõusumomenti sai Itaaliast Saksamaa kindel liitlane. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aastal. Võimu haarasid enda kätte enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Lenin
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks
Diktaktuur on mitte milleski piiratud, seadutega kitsendamatu, jõule tõetuv võim. Demokraatia on seevastu rahvavõim. Itaalias tuli võimule Benito Mussolini. Mussolini oli ainuvalitseja kelle peale loodeti, et ta kehtestaks Itaalias samasuguse korra nagu Vana-Rooma. 1929. aasta majanduskriis mõjutas tugevalt ka Saksamaad hakkas kasvama natside populaarsus. Koos natsidega tuli ka Hitler kes paratamatult ka asus riiki juhtima oma tahtmise järgi. Venemaal kehtestati diktaktuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid kelle juht oli Vladimir Lenin. Riiki hakati nimetama Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine. Inimesed hoiti pideva hirmu all ning neil ei olnud eriti (et mitte öelda üldse) sõnavabadust. Prantsusmaa surus maha 1934
· majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu) demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine · kuivseadus e
Demokraatia plussid ja miinused Alates riikide eksisteerimisest, on inimesed otsinud sobivaimat valitsemisvormi. Aegade vältel on olnud erinevaid riigikordi. Siin maa peal on olnud kommunism, diktaktuur, monarhia, feodalism, türannia jt. Tänaseks oleme me jõudnud demokraatiasse, kuid kas see ikka on kõige õigem süsteem. Demokraatia ei ole hiljuti tekkinud ideoloogia, seda on kasutatud vahelduva eduga pea viimased kolm tuhat aastat. Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu.
Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus. Ainsaks legaalseks parteiks sai Pätsi toestuseks loodud tsentraalne Isamaaliit. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada. 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. See kukkus läbi, sest kõik juhtivad vabadussõdalased arreteeriti vahetult enne plaanitut
Itaalias inimeste rahulolematus kasvas võimul olijate vastu., seda suuremat toetust sai mussolini. Fasistlik partei võitis. Itaalia kuningas oli ise fasisti8de poolt nii et ta lihtsalt määras mussolini peaministriks. Alguses natuke aega kehtis siiski veel demokraatia kuid siiski 3 asta päraqst oli juba määratud ühepartei süsteem. Mussolinile võeti vastu seadused mis andsid mussolinile kuningaga võrdsed õiguses ja nii sai sellest fasistlik diktaktuur 7.Kirjelda Hitleri elu ja õpetusi. oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu.
Autoritaarsed: enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, erakondade tegevus on lõpetatud/piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda, ei nim. diktaktuuriks Totalitaarsed: võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning kogu nende elu üle, hirmuvalitsus, pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgeim seadus diktaatori suva, nt. Hitleri diktaktuur Saksamaal ja Stalini NSV Liidus Fasistlik diktatuur Itaalias Teravnesid majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astus fasistide liikumine, eesotsas Benito Mussolini. Lubas taastata riigis korra ja muuta riik sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. 1922.a. määrati ta peaministriks. Likvideeris demokraatliku riigikorralduse. Kehtestati üheparteisüsteem. Loodi
rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene vimuvitlus - poliitiliste erakondade omavaheline uhkustamine ei meeldinud rahvale 6. Valimisknnise puudumine - hiris erakondade paljusus,raskendus seaduste rakendamine. Diktaatorid kasutasid parlamendis seda olukorda ra igustades diktaktuuri ja nii mjutasid ka rahvast.Rakendati seadus - parlamenti psemiseks peab olema vhemalt 5% hltest(valimisknnis) Autoritaalsed ja totalitaarsed diktaktuurid 1. autoritaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, rahva igused puuduvad 2. totalitaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, inimesteiguste kuritarvitamine, kditamine ja surmalaagrid. kik peab olema kindlalt reeglite kohaselt ( Saksamaa ja Nukogude riik, mjutas paljusid euroopa riike ) Diktaktuuride iseloomulikud jooned 1. kehtis juhikultuse phimte 2. heparteissteem 3. ideoloogia ainuiguslik seisund 4. piirati kodanikuvabadusi ja inimigusi 5. riik kuulutati hiskonna heaolu tagajaks 6
Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
Birma, tänapäeval Myanmari Liit Tartu 2007 Riigivormi tunnused Seal kehtib sõjaväeline diktaktuur President on Than Shwe Riiginimi muudeti endisest Birmast Myanmari Liiduks riigi juhtkonna soovil. Ent mitmed riigid, nagu USA ja Suurbritannia, ei tunnista seda sõjavälise diktaktuuri tõttu. Demokraatlik opositsioon kasutab endist nimetust Sümboolika Riigihümn Gba Majay Bma Myanmari lipp Myanmari vapp Elanikkond
1.Vasta küsimustele. Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Ülemaailmne majanduskriis ja sõjakollete tekkimine. Mil moel mõjutas ülemaailmne majanduskriis riikide poliitilist arengut? Paljudes riikides kujunes diktaktuur. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? Ei suutnud ohjeldada agressoreid. 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis. 2.Järjesta järgmised sündmused toimumise järjekorras, alustades varasemast. Selgita lühidalt nende sündmuste tähendust. a) Compiegne'i vaherahu sõlmimine. b) Pariisi rahukonverents ( 1919-1920). c) Rahvasteliidu loomine. Rahvusvaheline organisatsioon maailmarahu hoidmiseks. 1920.
või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus Rahval puudub võimalus oma (inimõiguseid rikutakse; juhtude otsuseid mõjutada. kõrgemaiks saaduseks on Konservatiivsed väärtused, diktaatori suva). vägivalda ei propageerita. Jäik diktaktuur Pehmem diktaktuur. Hitler, Stalin Päts NSVL, kus ei tohtinud keegi Poola millestki valesti rääkida, igal pool olid kuulajad, pidi mõtlema meelepäraselt. NSVL, Saksamaa, Itaalia 2. Jossif Stalin NSV Liidu valitseja ja inimesena.
Demokraatia 19201930. aastatel Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatli...
2. Lõpeta laused. 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) üleliigne laenamine ( halvad laenud) b) ületootmine c) aktsiatega spekuleerimine Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest USA majandus oli seotud Euroopaga. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) oli meeletu tööpuudus b) turumajandus ei suutnud riike kriisist välja viia. Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) kehtestati diktaktuur -> totalitaarne reziim b) majanduse riiklik reguleerimine 3. Vaata pilte lk 22 ja 24. Miks pole töötute hulgas ühtegi naist? Sest naised ei töötanud tehastes. 4. Vaata pilti lk 21. Kuidas võis konveiermeetodi kasutuselevõtt muuta tööliste töötingimusi? Ma arvan, et töötajatel oli lihtsam, sest kasutati standartseid detaile aga nad pidid kiiremini tööd tegema. Anna hinnang konveiermeetodi kasutamisele inimeste igapäevaelu seisukohalt.
varaline ebavõrdsus. Oma eesmärke soovisid saavutada reformide abil. Liikumisi soodustas majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus, mis võimaldas kehtestada riigis kindla korra. Mõjukamateks olid kommunistid, fasistid ja natsionaalsotsialistid. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus on lubatud kõik vahendid: vägivallaga raha ära võtmine, hirmuvalitsuse kehtestamine jne. Kommunistid tulid võimule Venemaal, kus kehtestati diktaktuur. Fasistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Fasistid tulid võimule 1922 aastal Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik. Sai alguse Saksamaal 1919, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kui Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus tugevnes natside partei tegevus ning nad tulid võimule Suure depressiooni ajal. Samal ajal kehtestati ka diktaktuurid nt
- agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919.
juuni Rahvavägi Võnnusse Vene lahingud · sulgesid ajalehed (tsensuur) Ajutine Valitsus: ilma lahinguta P-korpus 3.jaan.1920 · kolhoosid peaminister: K. Päts relvarahu · ühe partei diktaktuur asetäitja: J. Vilms välisminister: J.Poska Bernmondt Avalov 11.nov.1918 okt. Eestlased appi Tartu rahu
ideedega. Loodi Taastamise Finantseerimise Selts (REF) ,kus loodi toetused ettevõtjatele, kui nad säilitasid olemasolevad töökohad,rakendati programmid teede ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks,osteti kokku vilja ja teisi toiduaineid ,et leevendada farmerite olukorda, peatati USA poolt antud laenude tagasinõudmine Euroopast. Lääne-Euroopas kujunes asi aga hoopis teisiti. Sealsetes maades üritati kehtestada diktaktuur,selleks kasutati moodsat massidemokraatiat,kus rahvahulgad tõmmatakse kaasa osava propagandaga ning kasutatakse kuulsusrikast ajalugu kui tõestust. Riik oli osav rahvast manipuleerima,eriti kerge oli see aga inimeste seas,kelle haridustase oli madal. See tekitas rahvas rahulolematust ja nad ei saanud midagi ette võtta diktaktuuri kehtestamisele. Tööstuslik tootmine vähenes, ettevõtjad tahtsid töötasu vähendada, kuid töölised olid
Sarnasused: Sprata ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju kreeka üle. Samuti olid mõlemas riigis omad seadused ja toimusidkodanike rahvakoosolekud. Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru iganädalastel rahvakoosolekutel. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele
Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur. Kuubale paigutati NSVL-i tuumapommid. Korea sõda: 1950-1953, sõdisid Põhja-Korea, keda toetas NSVL ja Lõuna-Korea, keda toetas USA. Tulemusteta, hukkus 3 milj inimest, nii on riigid tänaseni. Vietnami sõda: 1964-1973, sõdisid Põhja-Vietnam, keda toetas NSVL, SBR ja Prantsusmaa, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Tulemus: 1976 ühendati riigid. 12.Iseloomusta heaolu ühiskonda? · Pidevalt suurenevad sissetulekud · sotsiaalse turvalisuse kasv
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Mitmes osariigis on 18aastane isik täisealine, aga alkoholi ostmise vanusepiirang on 2...
v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide diktaktuur Feodaalkoor- miste kaota- mine vabariik Konstitut- siooniline monarhia Seisuste kaotamine Louis XVI ja Marie- Antoinette. KUIDAS TOIMUS REVOLUTSIOON? Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla. Võetakse vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon.
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
usaldus ja sugude vaheline võrdus. Sellistes maades on tähtsamatel kohtadel materiaalne heaolu, usutakse rohkem tehnoloogiasse ja tehnikasse. Lisaks on veel positiivsem suhtumine autoritaarsele juhtimisele. Need maad kus aga rõhutakse rohkem eneseväljendusse on palju stabiilsemad ja demokraatlikumad. Selle väitega pean ma ka nõustuma, kui hakata mõtlema riikide peale, kus on demokraatlik juhtimisviis siis nende inimeste väärtushinnangud on hoopis teised kui on riikides kus valitseb kas diktaktuur, monarhija vms. Need inimesed kes on demokraatlikus riigist, neil on sõnavabadus, stabiilsus, jne. see kõik on see, mida ei ole väljas pool demokraatiat. Teatud riikides kui liiga agaralt sõna võtta mingil teemal siis võidakse lausa sind kas tappa või vangi panna. Selle tõttu on need riigid ka ebastabiilsemad, kuna kunagi ei tea mis toob järgmine päev. Teisisõnu demokraatia muudab inimesed edukamakas, teeb nad õnnelikumaks, sallivamaks ja
välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel. Riietus oli naistel sarnane tänapäeva moslemi naistega, keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik Liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos-võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadus...
kriis USA revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe 1962 kolmanda maailmasõja äärel; 1959 riigipööre- F. Vastro sai allkirjastati ja sõda jäi tulemata. NSVL viib ära oma võimule, kehtestati kommunitstlik diktaktuur. NSVL-iga raketid K-lt kui USA viib ära oma raketid T-lt kokkulpee- nad paigaldasid kuubale oma tuuma.raketid suunaga USA poole. Use avastas need ja kuulutas K-le sõjalise blokaadi. USA paigaldas oma t-raketid Türki suunaga NSVL Pool ülestõusu Poola, NSVL Nõustuti W
Ühiskonnaõpetus Riik ja Riigivõim Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. 3 riiki defineerivat tunnust: Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed 2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3. Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud 4. Teiste kodanike vabadused ja õigused peavad olema piiratud minimalselt Orgaaniline teooria: 1. Riigi tekkepõhjusteks on samad jõud, mis tekitavad loodusnähtusi 2. Riik kui bioloogiline organism 3. Riigi tekkimise...
võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur pärast bolsevike võimule tulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine, inimesi hoiti pideva hirmu all ning sõnavabadust piirati. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. NSVL oli tugev nii majanduslikult kui ka sõjaliselt. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktaruur, sest kommunistid võtsid üha enam võimu
4. võitlused kasutatakse masse (valijaid) 5. väliselt reziim demokraatlik. 6. oma olemuselt on reziim ebademokraatlik. - reziim kaob koos edasise majanduse arenguga. (kasvavad maa-aristokraadid) ARISTOKRAATNE-BÜROKRAATLIK REZIIM. a)suletud b)jagunenud eliit c)välistav -tekib tavaliselt rahutuste ja kodusõdade tulemusena. iseloomulikud jooned: I SÕJAVÄELINE REZIIM: 1. poliitiline võim kuulub sõjaväele. 2. tsiviilvõim allub sõjaväelisele võimule. 3. sõjav. diktaktuur võib üle minna isiklikuks diktaktuuriks 4. teostavad tavaliselt kolme ülesannet: a. regulreerivad - hoida ära kodusõda b. korrigeerivad - katse lõp. korrupt. , loodusv. raisk. , inflat. c. programmilised eesm. - katse teost. pikaaj. rahv arenguprog. miks on sõjaväelised reziimid harva efektiivsed? - olles võimul muutuvad sõjaväelased pürokraatideks.
õigusi tuleb austada, demokraatlikud vabadused, eraldiseisev kohtuvõim Tingimused - üldine kirjaoskus, meedia laialdlane levik, kodanikuühiskond, omavalitsuse kujunemine Tugisambad- rahva suveräänsus, enamuse võim, vähemuste õigused, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane seaduse mõistmine, sallivus, koostöö Püsimise võrdlus diktaktuuriga Demokraatia Diktaktuur Riigivõimu alus Põhiseadus Võimulolijate tahe, soov Kõrgeim võim Rahval Diktaatoril Võimuorganid Parlament D+ ainupartei Võimule saamine Vabad valimised Haaratakse jõuga Rahva õigus sõltub Põhiseadusest, sellega Diktaatori tujust/ tahtmisest kooskõlastatud seadustest 3. Valimised
Kodutöö - 2 kodukandi kodanikuorg. (essee vorm ca 2 lk. Lühikirjeldus, eesmärgid, mida tehakse, enda mõtted kodanikuorg. kohta) Euroopalik ühsikonnakorraldus .. iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine Tänapäeva ühsikond on mitmetahuline, sestap saab selle kirjeldamisel kasutada erinevaid tunnussõnu: valitsemisel - demokraatia ja diktaktuur, majanduses - industriaalühiskond, postindustrtiaalühiskond, infoühiskond ja teadmusühiskond. Nüüdisühiskonna tekkimine - tööstusühiskond Tööstusühiskond sai alguse tööstuslikust pöördest (esim. U. 1670 inglismaal) majanduses esikohale tööstuslik tootmine - vabikute ehitamine Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus.
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või ...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarn...
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
See sündmus tähistabki revolutsiooni algust.Bastille vallutamise järel levisid Prantsusmaal monarhiavastased väljaastumised.Louis XVI oli sunnitud sellises olukorras tunnistama asutava kogu õigust välja anda seadusi ja lubama ka rahvuskaardi tegevuse.1789. Kaotati seisuslikud eesõigusede.võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.1789 sügisel alustati kirikimaade riigistamist.1790 kaotati aadliseisus. 2) Vabariigi väljakuulutamine ja Jakobiinide diktaktuur 1791 kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia- seadlusandlikuks riigivõimuorganiks Sai Seaduslik Kogu, täidesaatev võim jäi kuningale, kohtuvõimu hakkasid teostama vaitud kohtunikud. Seaduslikus Kogus oli 745 saadikut- aktiivsemad olid äärmuslased - 264 oli Monarhia pooldajat, 136 Jakobiini ehk konstitutsioonilise (piiratud) monarhia toetajat. Enamus (435 saadikut) aga toetas kord üht, kord teist jõudu.
organisatsioonides. Hitleri-aegsel Saksamaal rahvussotsialistlike laste- ja noorsoo- organisatsioonide süsteem, alates 6 eluaastast.Kaotati tööpuudus, mõlemas. Saksamaal eemaldati tööturult kõik noored. sisevaenlasteks juudid ja sakslastele liigivõõrad, nende hulka arvati algul kommunistid ja sotsiaaldemokraadid, hiljem kõik kes polnud võimudele meeltmööda c) ideoloogias Nii NSVL kui Hirleri- aegse Saksamaa valitsemise korraks oli diktaktuur. NSVL poliitiline ideoloogia oli sotsialism. Saksamaal poliitiliseks ideoloogiaks natsionalism d) Välispoliitikas NSVL maailmarevolutsiooni teostamine oli ülim eesmärk, maailma muutmine ühtseks Nõukogude vabariikide föderatsiooniks, ühtseks sotsialismileeriks. Väliselt olid mõlemate vaenlased kõik teised riigid (sellegipoolest võisid nad vahel eemaldada mingi riigi vaenlaste nimekirjast ning isegi sõbralikud olla) Mõlemad põlgasid Lääne
1) Sõjajärgne pettumus. 2) Majanduslik kitsikus 5. Komintern- (Kommunistlik Internatsionaal) Moskvas moodustatud kommunistlike parteide ühendus. 6. Mis oli kommunistide välispoliitiliseks eesmärgiks? Millist meetodit kasutades üritasid kommunistid erinevates riikides võimule tulla? Eesmärk: Sotsialistlikku proletaarse revolutsiooni ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine. Meetod: Proletariaadi diktaktuur ( vägivaldne tee) 7. Kirjelda lühidalt kommunistide ülestõusukatset. a) Saksamaal 1923 a. Oktoobris pidid relvastatud rühmad kogu saksamaal ründama valitsusasutusi ja kaasama võimu. Töölised, riigipöörajaid ei toetanud ning nii oli Saksamaa kommunistlik pareti sunnitud ülestõusu takistama. b) Eestis 1. detsembril 1924 organiseeris kommunistid rahvastatud mässud Eestis, kuid
enamlased ära ja tulid võimule ja esimeheks sai Lenin. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Veel võeti kontrolli alla armee ja lõpetati sõjategevus. Loodi uued salapolitseid. Korraldasid ka terrori, mille raames loodi koonduslaagreid. Asutav Kogu saadeti jõuga laiali ja moodustati üheparteiline diktaktuur. Kodusõda ja välismaine interpretsioon. Kodusõda algas juba 1917 aastal, millal keelduti tunnustamast kommunistlike võimumehi. Kodusõda puhkes uue hooga 1918, kui algas tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumine. Mitmel pool tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi
teenindamine jne). Elukvaliteet - inimvajaduste rahuldamiste kvaliteet, hõlmab nii materjaalse kui ka psüühilise ja sotsiaalse heaolu. PLAANIMANDUS, PARTERIIK, NOMENKLATUUR. SOTSIALISMI PLUSSE JA MIINUSEID. Sotsialistliku ühiskonna loomine Venemaal 1917 aastal võimu haaranud bolsevike poolt. Teistesse maadesse levis see hiljem ja relva jõul. Bolsevistlikule sotsialismile oli omane: 1. Totaalne partei diktaktuur. 2. Maa riigistamine ja sund kollektiviseerimine. 3. Suurtööstuse (eriti rasketööstuse) eelisarendamine põllumajanduse ja tarbekaupade tootmise arvel. 4. Tsentraliseeritud juhtimis korraldus. 5. Sallimatus teisitimõltemise ja -mõtlejate suhtes. Eraomandsut ja eraettevõtlust ei tohtinud olla, selle asemel räägiti isiklikust omandist. Riiklik planeerimine (rajoonide- ja linnadeplaanikomisjonidest NSVLiidu Riikliku Plaanikomiteeni). Viisaastaku plaan
Samuti paljurahvuselistes riikides, põhirahvuse ja vähemusrahvuse vahelised vastuolud. · valimiskünnise puudumine. Paljudes riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Otsuste tegemine oli raskendatud, kuna ei tekkinud selget parlamendienamust. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks, kuulutades avalikult parlamendisaalis, et kukutada demokraatia ja valida diktaktuur. See mõjutas paljusid ning et vältida taolist olukorda, kehtestati peale 2. ms valimiskünnis ( ntx need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest, parlamenti ei saa. 11. Totalitaarsete diktaktuuride üldiseloomustus Saksamaa ja NSVL näitel. SAKSAMAA NSVL Ideoloogia natsionaalsotsialism kommunism 1
· 1901 USA-le antakse õigus interventsiooniks ja sõjaväebaaside, sh. Ka Guantanamo mereväebaasi rajamiseks · 1902 Kuuba esimese presidendina saab võimu Tomas Estrada. USA lahkub Kuubalt, kuid sekkun taas 1906-09 ja 1919-24 · 1909 Liberaalse presidendi José Miguel Gomezi valitsusaeg. Majanduslik õitseaeg; USA investeerib turismi, hasartmängudesse ja suhkrutööstusse · 1925-33 President Gerardo Machada diktaktuur · 1933 Aastaid kestunud partisanivõitlus lõppeb revolutsiooniga. Võimu haarab Fulgencio Batista · 1955 Pärast kaht aastat vangistust saadetakse õõnesutstöös süüdistatud Fidel Castro riigist välja · 1959 Batista põgeneb. Võimu haarab tagasipöördunud Castro; tema esimeseks asetäitjaks saab tema vend Raul ning teiseks asetäitjaks saab Che Guevara. Üldine natsionaliseerimine, Kuuba kujundatakse NL eeskujul ümber
1649. aastal kuulutati välja vabariik. Täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule, mille valis parlamend üheks aastaks. Reaalne võim Riiginõukogus koondus Oliver Cromwelli kätte ( intependentite liider ). Rahvas aga ei olnud rahul parlamendi tööga, kuna poldud senini kaotatud kirikukümnist ja talupoegadele poldud maad jagatud. 1653. aastal tungis Cromwell musketäridega parlamendi ning ajas saadikud laiali. Sama saatus tabas ka Riiginõukogu. Kehtestati sõjaline diktaktuur, kus tegutses nn väike parlament sinna kuulusid puritaanid ning soosisid Cromwelli. Varsti saadeti aga seegi parlament laiali. 1660. sõlmiti Madalmaades kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal, kus nähti ette palju olulisi punkte nagu parlamendi vaba kogunemine, ususallivus jm. Sellega taastati Inglismaal parlament. Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Elanikkonna kaitsmiseks koostas parlament Isikuvabaduste Akti. Selle põhjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
