Koloniaalsüsteemi lagunemine Koloniaalmaad olid kõik praegused teistest riikidest nii majanduslikuklt kui ka teistes eluvaldkondades maha jäänud riigid. Üldiselt võib öelda, et Ladina- Ameerika, Aasia ja Aafrika riigid. Koloniaalmaade eesmärgiks oli enda juhtriiki varustada toorainega, näiteks suhkruroo, kohvi või naftaga. Selle tõttu on nende riikide majandus ka maha jäänum võrreldes ülejäänud maailmaga. Endiste koloniaalmaade kohta kasutatakse ka väljendit Kolmas Maailm ja kõiki neid riike ühendavad, lisaks eelpool mainitud majanduse madalale arengu tasemele, kehvad elutasemetingimused, väga algeline sotsiaalabisüsteem ning suur ebavõrdsus elanikkonna vahel. Koloniaalmaad hakkasid vabanema juba 19. sajandil, kuid suurem muutus toimus peale II maailmasõda, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine ei olnud lihtne, sest paljud metropolid ei olnud nõus oma valdusi loovutama. Sellest tingituna tekkisid konfli...
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroop...
Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest. Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine. 20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj lõpus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalisi plokke. 1 . kolmikliit (saksamaa,itaalia,austria-ungari) 1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu antantiks(hiljem liitus venemaa-1907)
1.Missugused rahv konf 20.saj algul näitavad suure sõja ohtu? 1) Maroko kriis, 2 kriisi võitlus koloniaal alade suurendamise nimel 2)Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu , hilisem sõda võitjariikide vahel territooriumite jagamise suhtes.2.Missugused olid sõjaplaanid 1 MS?Inglismaa- ei tahtnud sekkuda vaid soovid rahaliselt liitlasi toetada. Kui keegi okupeerib nt Belgia Luksenburg siis astub sõtta. Saksamaa- Schlieffenei plaan vastane hävitada nii kiiresti kui võimalik.3.Kuidas oli Sarajevo antentaat seotud I MS algusega? 1 )Liitlaslepingute
IMPERIALISM:*19.saj lõpp*on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas *Tunnused:*koloniaalvallutused *sõjalised vallutused*tehnika areng*riikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jaot.*kõik riigid sõjakad TEHNIKA*masinaehitus(auto areng)*lennundus (tsepeliin,lennuk)*raadio(Marconi raadiosaade)*info eetri kaudu KOLONISEER-E: *suur huvi Aafrika vastu*Inglise-Buuri sõda(Aafrikas;buurid olid hollandi päritolu;buurid rajasid Transvaali ja Oranje vabariigi;Inglased lõid koonduslaagrid ja vallutasid valdused)*bokserite ülestõus ÜHISK.LIIKUM.-D : *revisionistid(usksid et Marxi õpetus vana;proletiaarid e.palgatöölised)*Vene enamlased(Lenini järgijad) tsentrisid(eesotsas Kausky;kuldne kesktee)*anarhisti(nende arvates tuli kodanli kord kukutada;ei pooldanud diktatuuri)*Sarnane-vankumatu usk e.progress MAJ.Elu MUUTUS:*globaliseerumine*rahaasutused/kaubandusfirmad kasvasid kokku*tööstus järjest rahvusvahelisemaks SÕJ...
Maailm 20. sajandil 1.Perioodi üldiseloomustus Kahekümnenda sajandi algul elas maailmas 1,6 miljardit inimest. Maailma juhtivad suurvõimud olid Euroopa, kellele mõjusfäärideks ja asumaadeks oli enamik maailmast jagatud, Jaapan ja Ameeria Ühendriigid. Kujunesid välja koloniaaliimpeeriumid ning suurem osa maakera elanikkonnast elaski koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõj...
MS muudatused maailma kaardil: Venemaa nõrgenes- soome ja baltimaad iseseisvusid. Venemaal revolutsioon- riigipööre tekkis Nõukogude liit. Austria-Ungari kadus kaardilt tekkis hoopis: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi väiksemaks. Tekkis uus riik Poola(kunagi ammu oli olnud). Tekkis jugoslaavia. Saksamaa jäi ilma kolooniatest. 2.MS muudatused maailma kaardil: NSV liit suurenes baltimaade + Lääne-Poola ja Lääne- Ukraina arvelt. Saksamaa poolitati-Berliini müür. Pani aluse koloniaal süsteemi lagunemisele.kaardil 20.saj lõpul: märksõnad: natsionalism- rahvuse tähtsustamine pani tõuke iseseisvumis liikumisele. Demokraatia- hakkas süvenema riikides 1. riik Uus-Meremaa kus said naised poliitikas sõna. Kartongis tuli see alles 2o. Saj teisel poolel. Inglismaal kuni 2. ms polnud võimalik omada. pangakaarti. Kiire majanduslik areng Saksamaal ja USA-l. 2.ms tõi kaasa uusi tehnoloogilisi saavutusi. Lennukite kasutamine, tankid, tugevad mootorid,
Välis: majanduskriis levis ka Prantsusmaale, seega võeti vastu ligikaudu 100 uut seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikam elu. Vähendati töönädala pikkust 48lt h 40 tunnini, palka ei vähendatud. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada kuid kui Saksamaal tuli võimule Hitler, tekkis suur välisoht. USA: Sise: andis teistele riikidele välja laene ja selle pealt sai kasumit Välis: koloniaal valdused, *diktatuuride tekkimise põhjused: I MS tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Demokraatia kriisi tekkimist soodustasid : muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused, riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine.
kontaktid välismaailmaga, sageli hinging muutmise merevee taseme, on ilmselt põgus. Briti, teiselt poolt, kui nad elama New South Walesi Rangaistussiirtola 1788, tegi seda osaliselt tänu oma kaugusest. Süüdi pärandi tagada, et Euroopa arusaamad keskkonna olid tihti mõjutab mõttes väliseesti ja võõrandumist. Kuid sageli kaugusel Suurbritannia ja isolatsioon ta kehtestas, olnud tugevdada, mitte nõrgendada sidemeid kultuuri metropoli. Ambivalentsus jätkuvat koloniaal suhe, mis on olnud vaid lammutatakse teisel poolel 20. sajandil, on Kesk- kultuuriline mure Austraalias. Austraalia oluliselt kajastub pärandi Briti asunike. Toll olid muudetakse asunike kohandada uue riigi ja selle erakordselt peen kliima. Kultuur edasi arenenud, et kuigi põhineb Briti traditsioon, on ainulaadne Austraaliasse. Kasvav keerukus Austraalia kultuuri on tutvustanud valitsuse toetused kunsti ja pakkumise paranenud rajatisi. Paljud linnad on ehitatud või
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis
Ajutine Valitsus saadetakse laiali Moodustati esimene nõukogude valitsus eesotsas Lenininga. Venemaa 1918 Bresti rahu (Saksamaa ja Venemaa vahel, Baltikum läks Eestile. Kodusõda : punased (enamlaste pooldajad) vs valged (enamlaste vastu) punased võidavad, sest valged võitlevad ääre aladel. Valgetel erimeelsused valitsuse osas Samal ajal kodusõjaga toimus impeeriumi laienemis sõda Uueks pealinnaks sai Moskva, muidu oli olnud St.Peterburg Inglismaa Suurim koloniaal riik Vanim parlamentaarne riik. Rikaste ja vaeste vahelised suhted väga suured 1900.a loodud Leobiralistik Partei ehk Tööliste partei. -> loodi reformalistlikel eesmärkidel, mitte revolutsioonilstel eesmärkidel. -> eesmärk parandada tööliste olukorda. 1906.a Parlamendi valimised võitsi Tööliste Partei -> Püüti lahendada koloniaaltülisid Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Briti Impeerium muutus Briti rahvaste Ühenduseks 1911 ,,home rule"'i seadus -> Iirimaale autonoomia andmine
parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
1. Loetle a) elusa looduse komponente, b) eluta looduse komponente a)pinnaehitus, veestik, õhkkond b)taimed, loomad, inimesed 2. Kuidas inimene loodust mõjutab? Too näiteid. Tehased, autod, reostused jne Milles seisneb kasvuhooneeffekt? õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. 3. Nimeta peamiseid keskkonnaprobleeme maailmas. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv. · Siseveekogude ja merede reostumine. · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine. · Ülekarjatamine, ülepüük merel muldade vaesumine, vee puudus. 4. Mis on globaalprobleem? Too näiteid. inimtegevusest haaratud maa laieneb järjest uutele aladele ning põhjustab taime- ja loomaliikide arvu kahanemist. Väheneb maakera bioloogiline mitmekesisus. Neid, kogu maakera ja tervet inimkonda puudutavaid nähtusi ...
Maad kasutakse kultuurtaimede nagu kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa, samuti Iirimaal. Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel. Majanduses on valdav osa samuti maavaradel nagu kivisüsi ja maagaas. Maagaasi leidub Inglismaa lõunaosas, Põhjamereäärsel küljel (8 leiuala 2001a.). Kivisütt kaevandatakse valdavalt kesk- ja põhjaosas. Energia, tööjõud / poliitika ja kolooniad: Praeguseks Inglimaal otseseid koloniaal valduseid ei ole, kuid on antonoomsusega valitsevaid riiklike üksuseid. Inglismaa alla koonduvad Aafikast Lõuna Aafika vabariik jne. ; Kanada; Austraalia ja India. Peamise energia saab Inglismaa praegult läbi maismaatarniate Venemaalt maagaasi. samuti bensiin ja diisel. bensiin ja diisel pärinevad osaliselt ka Prantsusmaa ja OPEC riikidelt. Praeguseks on tööjõud teeninduses koondunud valdavalt Inglismaale, Kanadasse ja Austraaliasse
16% maailma tööstustoodangust Eriti kiirest iarenes metallurgia tööstus. 2)Kasvasid suurfirmad, kartellid ja sündikaadid (AEG, KRUPP) 3)Linnastumine 4)Proletariseerumine järjest mõjukamaks muutusid palgatöölised. 5)Aadli ja kodanluse lähenemine 6)Poliitilises elus domineeris imperialistlik välispoliitika: *monopolide rahvusvaheline aktiivsus. *toimus üleminek maailma poliitikale, selleks rajati tugev laevastik. *Võitlus ülemvõimu pärast maailmas. *Teostati julma koloniaal poliitikat, mis tõi kaasa vastuhakud. *Toimus Saksa imperialismi edasitung Lähis-Idas. *Imperialistlik poliitika tõi kaasa täiendavad väljaminekud, mistõttu tõsteti erinevaid makse. *kaasnes sovinismi kasv ning teravnesid suhted vähemrahvustega. Austria-Ungari põhilised probleemid 20.sajandil: a)Saavutati raskustega monarhia, sest enamus pooldas autonoomiat või täielikku iseseisvust. b) suurmaavaldajate patriarhaarne võim rentnike ja sulaste üle.
Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim koloniaal impeerium Saksamaa Monarhia Üritas pookakaid Tahtis Arenes kiiresti saksastada kolooniaid edestas Põhi vastased suurbritanniat ja prantsusmaa ja prantsusmaad
Imperialismiajastu ja ühiskond 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914.aastaks iseseisvuse säilitada vaid Etioopia, millele võib erandikuna lisada Libeeria. Kõige dramaatiliseks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Euroopaliku hariduse saanu...
Algasid sisesõjad. 3)Euroopa rahvad ja riigid. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa: riigikord, majandus, sise- ja välis- ja koloniaalpoliitika. Oska võrrelda, leia imperialismi ilminguid. Austria-Ungari, Hispaania, Itaalia:riigikord, peamised probleemid. Inglismaa: Parlamentaarne riigikord. Turumajandus-riik ei sekku majndusellu. 1906. a loodi Leiboristlik partei töölisklassi olukorra parandamiseks. Liberaalne partei tahtis kompromisse koloniaal tülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga Iraani pärast. Liberaalid surusid läbi home rulei-Iirlaste kehtestatud nõudmised inglastele, millega Iirimaale anti autonoomia. Liberaalid kuulutasid sõja vaesusele, esitati parlamendile revolutsioonilne eelarve, hakati rahastama sotsiaalprogramme. Ehitati uhkeid sõjalaevu et olla sõjaliselt tugev. Kehtestati 8 tunnine tööpäev ja miinimumpalk. Leiboristlik Partei sai tähtsuselt teiseks parteiks konservatiivide kõrval.
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega. Sidevahendite areng. 1895.a jõudis eetrisse esimene raadiosaade ning 1901 saatis Marconi juba raadiosignaali üle Atlandi. 2)Majanduse...
okupeerinud 1878 aastal. Venemaa pidi tunnustama Koread ja Jaapani mõjusfääri maana. USA ei soovinud Jaapani liigset tugevnemist, misstõttu võtiski rahulepingu sõlmimise oma ülesandeks, sest vastasel korral oleks Jaapan saanud oma võimu alla kogu Mandzuuria. Sellepärast jagas USA esimest korda. Sõjaliste liidete tekke Suurbritannia oli sõjaliselt (sõjalaevastik) maailma võimsain riik. 19. Ja 20. Saj vahetusel tekkisid konfliktid koloniaal valduste pärast Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaaga. Venemaa ja Suurbritannia huvid ristusid Afganistaanis. Vastuolud Venemaa ja Prantsusmaaga Aasias ja Afrikas lahendata 1904 sõlmitud lepingutega. Nii kujunes SB, Venemaa ja Prantsusmaa sõjalispoliitiline blokk(Antant). Antant oli suunatud Saksamaa vastu, kes oli asunud ehitama sõja laevastikku ja raudteeliini, mis on tuntuks saanud BBB Berliin, Fosforus, Bakdat. Kavatsusega laiendada raudteeliine Egiptusesse ja Indiasse.
I MAAILMASÕJA LÕPP 6.aprill 1917 a alustasid antanti poolel sõda Ameerika Ühendriigid ja Euroopasse hakkasid saabuma USA diviisid. PARIISI RAHUKONVERENTS 1919 1920 Konverentsist võttis osa 27. Riiki. Enne I MS lõppes 1918 jaanuaris esindas USA president Wilson oma rahu programmi selle nim. Oli ,, Wilsoni 14. Punkti ,, , mis nägi ette sõja lõpetamise ilma reparatsioonide nõudmiste ja võõraste maade ära võtmiseta. Samuti oleks ka koloniaal valduste küsimuses lahendatud ära avaliku diskutsiooni teel. Saksaväe juhatus lükkas selle tagasi, lootes veel võita I MS ja sai hoopis rängemad tingimused, Versaillese rahulepingu järgi. Saksamaaga sõlmitud Versallie lahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis. 28.juuni 1919 Versaille rahuleping. Seejärgi jäi saksamaa ilma 1/8 territoorimusist. 1) Elsas Letringi piirkond läks taas Prantsusmaa kätte
- Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid, sest maailm oli jagunenud kahels vastandlikuks leeriks ja nende vaheline võitlus mõnes piirkonnas teravnes. Koloniaal süsteemi lagunemine. 1957. aastal saatis NSV Liit kosmosesse esimese Maa tehiskaaslase (sputniku) ning katsetas mandritevahelist ballistilist raketti. Nüüd võis ka Nõukogude tuumalöök tabada USA'd. Suur sõda muutus veelgi ohtlikumaks ning sellepärast ka vähem tõenäolisemaks. 2. Millist rolli etendas maailmas USA aastatel 1955-85? 1950. aastate jooksul oli USA maailma stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga harjunud.
1 Köögi ajalugu Köök on osa ruumist, mida kasutatakse küpsetamiseks ja söögivalmistamiseks. Kaasaegse elamu köök on tavaliselt varustatud pliidi, kraanikausi (külm ja kuum vesi), külmkapi ja köögikappidega. Paljudes majapidamistes on ka nõudepesumasin, mikrolaineahi ja teised elektriseadmed. Kööki võib kasutada ka söögitoana ja meelelahutamiseks. Kuni 18. Sajandini valmistati toitu lahtisel tulel. Alles 18-19 sajandil hakkasid toimuma tehnilised edusammud ja arenes välja köögi arhitektuur. Kui enne toodi vesi väljast, siis nüüd veeti köökidesse veetorud, mis muutsid söögitegemise palju lihtsamaks. Antiikajal olid Vana-Kreekas majad tavaliselt aatrium-tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval. Nii olid mõlemad toad kättesaadavad. Rooma impeeriumi ühistes folklinnades puudus sageli majades oma köök ja toitu valmistati suurtes avalikes ...
Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuv...
õpetuste küsimustes ainuotsustaja, aga isikuna ei olnud ta eksimatu. 1685. aastal tühistatakse Nantes'i ediket. Enamik Prantsusmaa katoliiklasi tervitas seda sõnumit vaimustusega. Hugenottid ei tohitnud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud purustati ning neile seati kõrgemad maksud. Osa hugenotte astus katoliikliku usku, kuid üle 200 000 teiseusulise lahkus maalt Inglismaale, Saksamaale, Madalmaadesse ja ka koloniaal aladele. Augsburgi Liiga moodustamine Augsburgide Liiga loodi 9. juulil 1686. aastal, ,,et kaitsta neid, keda rünnatakse ebaõiglaste püüdluste ja ebaseaduslike nõudmiste ettekäändel". Liigasse kuulusid Hispaania ja Rootsi kuningad, Baieri kuurvürst, Saksi valitsejakoja printsid, Baieri, Frankimaa ja Ülem-Reinimaa piirkonnad. Augsburgide Liiga pühendus sellele, et kõik liitlased Louis XIV hülgaksid. Üheks selle põhjuseks võis olla Nantes'i ediketi tühistamine.
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia,...
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
8. klass kordamine õp. lk. 4273 1) Selgita mõisted: Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. vennastekoguduse liikumine 18. saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeine vagadus ja vaimulik lihtsus. asehaldusaeg 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. Püsis kuni Katariina II surmani. indjaanisõjad 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel. ...
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvit...
Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahva...
Pärnu Ühisgümnaasium KOLUMBIA MAJANDUS Referaat Getri Mitt G1B Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD....................................................2 SISSEJUHATUS............................................3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....................4 1.1.Üldandmed...........................................5 1.2.Geograafiline asend.............................6 1.3.Kliima...................................................7 1.4.Arengutase.................................................8 2.Rahvastik.....................................................9 3.Energiamajandus......................................10 4.Tööstus......................................................11 5.Turism ......................
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. ...
Selle kõrgaeg oli Prantsusmaa kuninga Louis XIV ajal. Allakäik algas Louis XV ajal, kes valitsas põhimõttel: ,,Pärast mind tulgu või vee uputus!" Põhjused:1)majanduslikud(kõrged maksud III seisusele. Ssured kulutused õukonna ja sõdade peale. Villjaikaldus.) 2)poliitilised-ühiskonlikud põjused(I ja II seisus ei pidanud maksma makse, III seisusel puudusid laiemad poliitilised õigused.) Revolutsiooni algus. Kuningas Louis XVI oli sunnitud kokku kutsuma uuest seisuste esinduse ehk koloniaal staadid, kuna oli vaja kehtestada uusi makse.(ei olnud koos käinud175 aastat.) Koloniaal staadid tulid kokku 1789.a. , aga seisuste esindus läks omavahel tülli ja kolmanda seisuse esindused lahkusid ning hakkasid pidama oma koosolekuid. Revolutsiooni otseseks alguseks loetakse 14.juuni 1789.a. ,kui rahvas ründas Pariisis Bastille kindlust ja hävitas selle. Prantsusmaal hakkasid ümberkorraldused.. Esialgu jäi püsima kuninga võim, aga ta pidi alluma keneraal staatidele
tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal. * Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat, kartul jne. * Hindade revolutsioon hinnad tõusid (kulda ja hõbedat oli tunduvalt rohkem ja selle väärtus kahanes). * Maailmakaubanduse keskuseks sai Euroopa. * Sai alguse Euroopa riikide koloniaal poliitika. * Portugali ja Hispaania omavahelised lepinugud: Tordesillas 1494 (46's laiuskraad; Läänepoolsed Hispaaniale, teised Portugalile); Zaragoza 1529 (145's laiuskraad; Idapoolsed Hispaaniale, teised Portugalile) mõlemad tühistati 1777 aastal. * Toimub indiaanlaste ja Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. (konkistadoorid hävitasid maiad, askeetid ja inkad) * Saab alguse ulatuslik orjakaubandus. (15-18 sajand, Aafrikast välja 12 miljonit inimest,
ühendatud sõjajõududega lääneriikide kaitse liit. VMN 1949. a loodud IdaEuroopa maid ühendav Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon, loodi 1955 Hiina revolutsioon ja IdaAasia maad Olukord IdaAasias oli pärast II MS ebastabiilne, sest hävinud oli sõjaeelne koloniaal ja mõjusfääride süsteem, mille taastamine osutus võimatuks. Hiina 1945 püsis Hiinas kodusõja olukord, milles võis täheldada kaht leeri: Guomindang (Chang) ja kommunistid (Mao). Mõlemad reziimid olid ebademokraatlikud, toetuti armeele ja ametnikkonnale. Kommunistid Guomindang
okupatsiooni resiimi 2)venemaa oli nõrk ja temast lõid lahku mitmed 2)NSVL oli sõja võitnud riik, maailma tugevaima riigid, territoorium vähenes armeega ja alustas oma mõjusfääride laiendamist 3)Võitja riigid jaotasid kaotaja riikide mandaatalad 3)Oli riike kes kaotasid oma iseseisvuse, ja samas oli üksteise vahel neid kes vabanesid koloniaal ikkest Sarnasus: Saksamaa kaotas mõlemal korral. Paranes USA positsioon Võitjad riigid muutsid maailma poliitilist kaarti Mõlemal juhul moodustati ülemaailmne rahu org. 2.Berliini kriis 1948-1949. Saksamaa lõhestumine lk 9-10 3.Marshalli plaan. Vastastikuse Majundusabi Nõukogu(VMN) Oli Euroopa taastamise ja arendamise kava, aastateks 1948-1952.a Millega loodeti ära hoida kommunistide võimuletulek, kuna ajalugu näitas, et kommunistid haaravad võimu alati kaose ajal. Abi anti 17 euroopa
Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline ...
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest ku...
EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest. Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangand...
tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile. 4
Külm sõda Kolm maailma - ühel pool on NSVL ja tema liitlased, teisel pool USA ja Euroopa, kolmas kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie. Eurotlandi partnerlus. Euroopa koostöö, Tuumatasakaal ja Võidurelvastumine koguti nii palju relvi kui oli võimalik ja võimsam oli see kellel oli kõige rohkem relvi. Tuumatasakaal- erinevad riigid said tuumapommi. Kolmanda maailma ekspluateerimine ja hiljem dekonolisatsioon- ühel päeval lasti koloniaal riigid vabaks ja jäeti valitsuseta, need riigid pidid ise hakkama saama. Paljud need riigid paarikümne aasta jooksul tekkisid kodusõjad ( halb dekonolisatsioon). Mitteühinemisliikumised oli palju riike kes hoidsid eemale ja ei tahtnud ühinemist ei USAga ega NSVlga. Perioodid ja kriisid: 1945-1953 uueks sõjaks valmistumine 1953- 69, konflikt, konfrontatsioon, kompromiss 1969- 1979- pingelõdvendus 1979-86- uueks sõjaks valmistumine Mis lõpetas Külma sõja
õiguse ja kohustuste täielikku üleminekut. Õigusjärglusega seotud küsimuste lahendamiseks tuleb üldiselt pöörduda rahvusvahelise tavaõiguse poole, sest asjakohased rahvusvahelisi lepinguid on ainult kaks nind nendegi osapoolteks piiratud arv riike. 7 Territooriumi puudutavatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad täies ulatuses üle järeltulijariigile. Alles iseseisvunud koloniaal maad või muud sõltuvad territooriumid ei ole automaatselt emariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingute osapooled. Samas võivad saada teavitades vastava lepingu depositaari oma soovist. Kahepoolsete lepingute puhul on vajalik teise poole nõusolek. Inimõiguste lepingud ei puuduta riikidevahelisi suhteid vaid püüavad tagada inimeste kohtlemise miinimumstandardid. Kui riigi eksistents lõppeb ning see asendub teise riigiga siis eelkäijariigi
okupeeris ja annekteeris itaalia albaania teine maailmasõda polnud veel alanud, kuid versai leping polnud veel alanud. Teise maailasõja puhkemiseni jäi vaid mõni kuu. Teine maailmasõda 1.sept.1939-2.sept 1945 Purustati saksamaa, itaalia jaapan ja nende liitlased. Saksamaa ja jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka kolm balti riiki. Maailms polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi usa ja nsv liidu vahel. Lagunema hakkasid koloniaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse 80 000 meest vastaspoolel kaheksakümmend miljonit meest. Sõjas hukkunute inimeste koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27 miljoni inimese. Teistel andmetel ulatub see arv aga isegi neljakümne miljonini. Poolal kuus miljonit saksamaal üle kuuekümne miljoni. Jaapanil umbes kaks miljonit jugoslaavial 1,7 miljonit USA-l 0,4 ja suurbitannial 0,37 miljonit
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
"Võitlejast" Leegionär ,,Aks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (1) Eelmistes numbrites kirjutasin, kuidas ühest leegionist teise sattusin. Nüüd siis pikemalt sellest teisest, kurikuulsast prantsuse VÕõrleegionist (Leegion), mille ridades ma olude sunnil teenisin viis aastat. Kui mitmel endisel leegionäril on jäänud halb mulje Legio Patria Nostra (leegioni deviis) ridades teenitud ajast, siis ei saa ma seda ise ütelda. See tuleb ehk sellest, et minu teenistus möödus eriüksuses, ühe rügemendi muusikuna, olles seega natuke eelistatud olukorras. Indo-Hiinas (Vietnamis), seal tekkinud mässulise olukorra tõttu ei kasutatud muusikut mitte alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena. Selline vahelduv tegevus andis mulle võimaluse palju ringi sõita ja nii üht kui teist näha nii sellest suurest territooriumist, tema rahvast kui ka leegioni tegevusest. Kui enne Teist maailmasõda oli Prantsuse Võõrleegion üldises arvamises tuntud igasuguste s...
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga, Tartu ja mõisakyla eestis. Rinne oli ähvardavalt Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. E...
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
