o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Talupoegade vastupanu murdmine 1948. a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 1948. a oktoobriks oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus vaid 2,2 % kõigist taludest.
kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused: · Ülemaailmse majanduskriisi olukorras viljahinnad langesid · Nõukogude Liit suurendas vilja eksporti · Kulakud kui põhilised tootjad olid represseeritud · Kolhooside loomine sunnimeetodil vähendas toodangut · Nn ,, 5 viljapea seadus" · Talupoeg oli sunnimaine ·
Juba ammustest aegadest peale on vaieldud võrdsuse tähtsuse üle ning see on ühiskonnas mänginud kõikvõimalikke erinevaid rolle, selle osatähtsuse langusest on haaranud kinni aga oma tegelikku olemust varjavad totalitaarsed riigid. Nende vaheline erinevus võrdsuse osas tuli kõige võimsamalt välja eelmisel sajandil väldanud Külma sõja ajal. Kommunism oli püüdis hoolega võrdsust rõhutada, isegi kõige austatumad tegelased NL olid üldiselt riietatud lihtrahva sarnaselt. Kulakud olid tagakiusatud ja nende vastu võideldi ühiselt, nii varjasid ka rikkamad ennast vaese riietuse taha. Võrdsus oli selle kõige juures vaid näiline, kuid siiski ühiskonna kihte tasandati jõuga ning nende vahelised erinevused olid ilmselgelt väiksemad kui demokraatlikes riikides. Samas igasugune vabadus, isegi demokraatlikus riigis kasvanud inimestele iseenesest mõistetav sõnavabadus oli kaotatud. Näilise võrdsuse ja kohati isegi vabaduse illusiooniga mängivad
ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi - Massipsühhoos, saksa rahvas ühtne, propaganda 3. Miks toetas enamik rahvast selle riigi valitsust enne teise maailmasõja algust? Esitage vastus kolme põhjendatud teesina. - Saksa elas üle majanduskriisi, lubas korra majja lüüa, lubas suurt saksamaad E. 1. Millise olulise rahvusvahelise lepinguga on karikatuur seotud?
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha. Maareform sai läbi viidud 1945. aastaks, kuid väikeseid täiendusi toimus hiljemgi. Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja ...
Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise 1930. aastatel Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemine 1930. aastatel oli oma olemuselt üsna sarnane, kuid leidus ka mitmeid erinevusi. Viimased olid tingitud diktaatorite nägemusest, milliste vahenditega oma võimu kindlustada ja kuidas riik ootuspäraselt võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majandu...
Paljud vanemad talunikud kaotasid oma suured maa-alad noortele, kes ei osanud maaga veel midagi peale hakata. Olukorda ei parandanud ka koormised, mis pärssisid talude arenemist, sest enamus toodangust läks riigile ja enda tarbeks jäi vähe, polnud piisavalt vahendeid, et põlde suuremaks teha, seemet lihtsalt polnud. Olukorra parandamiseks hakati looma kolhoose. Kuid see ei teinud olukorda paremaks, vastupidi neei, kes vabatahtlikult liituda ei tahtnud, sunniti. Kulakud eemaldati ning neile pandi peale järjest suuremaid koormisi ja makse, hävitades nii täielikult talude tootlikkuse. Inimestel kadus tahtmine talupidamisega edasi tegeleda, kui nad nägid, et kogu nende kasum läks riigile, mitte endile. Järk-järgult hakkasid inimesed siis kolhoosidega liituma. Lõplikult murti talunikud massiküüditamisega. Majanduse paranemise jaoks oleksid nad pidanud kolhooside asemel just toetama suuremaid talunikke ja aidata väiksematel kiiresti areneda
Ajutine Valitsus, peaminister K. Päts 1918 Vabadussõda Venemaa vastu, võit 2.II 1920 rahuleping, Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust 1920 Eesti Vabariigi põhiseadus Demokraatlik riigikord 1.XII 1924 kommunistide riigipöördekatse Kaitseliidu moodustamine vapsid 1938 presidendiks K. Päts Nõukogude periood II Maailmasõda 1939 Peale sõda Eestis nõukogude võim Punane riigilipp, rubla Kolhoosid 25.III 1949 massi- küüditamine Siberisse, kulakud 1953 suri J. Stalin, sulaperiood 1964 L. Breznev Oktoobrilapsed, pioneerid, komnoored Majandusliku olukorra halvenemine Vene keele osatähtsuse tõstmine Pagulased välismaal, dissidendid 1985 M. Gorbatsov Eesti taasiseseisvumine 1988 ärkamisaeg, Rahvarinne, laulev revolutsioon 23.VIII 1989 Balti kett 20.VIII 1991 Eesti kuulutamine iseseisvaks riigiks 20.VI 1992 Eesti kroon, sent Võim kuulub rahvale, demokraatia Riigikogus 101 liiget Presidendid L. Meri, A. Rüütel, T. H
Näiteks pandi vangid kaevama kanalit Volgast Moskvani. Vangid töötasid ka erinevates kaevandustes. 5. Kes olid isikud, keda nimetati rahvavaenlasteks (врагнарода)? Kõik, kes olid Nõukogude režiimi ("rahvavõimu") vastu. Stalini järgi olid rahvavaenlased nii need, kes panid toime sabotaažiakte, kui ka need, kes kahtlesid kommunistliku partei liini õigsuses.Rahvavaenlaste hulka arvati kontrrevolutsionäärid, kahjurid, spioonid, sabotöörid, kulakud jpt. 6. Videos räägib üks mees sellest, mis aegadel toimusid ülekuulamised? Millega põhjendaksid sellise ajavahemiku eelistamist? Kell 10 õhtul toodi nad ülekuulamisele ja kell 4 öösel viidi tagasi. Usun, et see väsitas vange. Kuna päevasel ajal pidid nad ilmselt tööd tegema ning õhtul viidi ülekuulamisele/piinamisele, kust puhkama said siis alles 4 ajal. Füüsiline koormus oli suur ning und/puhkust said nad vähe. Arvan, et selle tõttu olid nad nõus kergemini
esmalt naturaalandamis, hiljem rahalise maksuna. Tänu sellele said linnad toidetud ning maksudest laekus raha riigile. Ülejäänuga võidi kaubelda turul, müües vilja või vahetades seda tarbeesemete vastu. Kokkuvõttes aitas see kaubandust hoogustada. 1.4 Nepi probleemid ja hirmud Esmalt kardeti, et nepp on liiga aeglane ning võib kaotada oma edasiviiva hoo. Samuti võisid süsteemi ohustada sisevaenlased kulakud , kes erakaubandusega rikastuvad. Ei oldud kindlad, kas industrialiseerimine toimub piisava kiirusega, puhkemaks sõda mõne kapitalistliku riigiga. Tööstuse taastamiseks kulus palju rohkem aega kui taludel, kes olid juba saanud rikkalikke saake. Selle tõttu langesid tugevalt vilja kokkuostuhinnad ja tõusid tarbeesemete hinnad. Madalate kokkuostuhindade tõttu müüdi riigile palju vähem vilja ning hoiustati seda aitades, müüdi kotimeestele või kasutati söödana. 4 Figes, 2014
annavad võimaluse Eesti vabaks võidelda. Nõukogude Liidu pingutused enda valdusi kaitsa ei viinud sihile, sest Saksamaa suutis Punaarmeed võita ning Eesti oli sakslaste poolt okupeeritud 1941. aasta oktoobriks. Eestlased pidasid alguses sakslasi päästjateks, kuid hiljem said nad aru, et sakslased pole venelastest sugugi paremad. Nimelt võrdluseks NL küüditamine ja Saksamaa holokaust. Mõlematel juhtudel surid paljud eestlased, kas siis kulakud võid juudid. Saksamaa puhul hukati juute üle Euroopa ka Eesti aladel. Samuti hukati Saksa okupatsiooni ajal ka küüditajad ja NSVL juhtfiguurid Eestis, mille üle võisid nii mõnedki eestlased heameelt tunda, sest tegmist oli ju nende lähedaste küüditajatega. Kuid ka Saksa okupatsioon ei jäänud kestma. Juba 1944. aastal tungis Punaarmee Eesti aladele. Maha peeti suur võitlus Sinimägedel, kus ka eestlastel õnnestus Punaarmee maha suruda, kuid see oli
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
Kui näiliselt vastas sotsialistlik kirjandus ka kõikidele nendele nõuetele, siis tegelikkuses oli olukord pigem vastupidine. Kirjanduses vohas lõputu ilustamine ja sotsiaalne optimism, seejuures varjati tegelikke vastuolusid ja tagamaid, ülistati vaid saabuvat helget tulevikku ning minevikku suhtuti irooniliselt. Tegelastest on kujutatud nii häid karaktereid, kes edendavad nõukogude korda ja loovad rahvale helgemat tulevikku ning vastanduseks neile on antud pahad tegelased kulakud, kes hoiavad kinni minevikust ning kuhjavad endale rikkusi ise seejuures nõrgemaid rõhudes ning nende arvelt rikastudes. On ka vahepealseid tegelasi, kes siiski tegevuse kulgedes pöörduvad selle õige ühiskonnakorra poole ning aitavad ehitada paremat nõukogude ajastut. Keskseks tegelaseks on Paul Runge, kes koos oma isast lahku löönud abikaasa Ainoga alustavad nullist ning rügavad terve romaani vältel läbi vere ja higi tööd teha, et kindlustada endale parem elu
NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli k...
tegevusest, kes kavatsesid ,,õõnestada nõukogude korda". /.../ Juunis 1929 kuulutas valitsus välja Nõukogude ühiskonna uue faasi: ülemineku massilisele kollektiviseerimisele. /.../ Surve talupoegadele tugevnes, kohalikud parteiorganisatsioonid võistlesid innukuses uute kollektiviseerimisrekordite püstitamisel."24 Sundkollektiviseerimise ja kulakutejahi tõttu kannatada saanud inimeste hulk oli väga suur. Kulakud toitsid Stalini töölaagrite süsteemi. Talupoegade vastupanu tuli murda jõuga. ,,Üle kahe miljoni küüditatud talupoja, neist 1 800 000 ainuüksi aastatel 1930 1931, kuus miljonit nälga surnut, sajad tuhanded küüditamisel surnud need arvud annavad edasi inimliku tragöödia mõõtmeid, mida kujutas endast see ,,suur murrang" talupoegade suhtes." 25 ,,1. Jaanuaril 1932 toimunud ametliku rahvaloenduse andmetel oli aastail 1930 1931 välja
Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa.
aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne väliskaubanduse bilanss, väljavedu ületab sissevedu. Kvaliteet, kasum, tööviljakus pole Lääne riikide tasemel. Sundkollektiviseerimine Loodi ühismajandid ehk kolhoosid ja sovhoosid. See polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega ka riigi majanduslike võimalustega. Kogu toodang ja tööriistad ning masinad olid ühisomandid. Kulakud ehk jõukamad talupojad, kes olid jalad alla saanud ning omasid palgatööjõudu ning masinaid hukati. Toimusid mitmed massirepressioonid. Ligikaudu 14miljonit inimest hukkus. Isikukultus, eriti Stalini 50.sünnipäevaga. Toimus ajupesu, üritati jätta mulje, et Stalin ongi hea. Püüti lõplikult hävitada opositsioon ning kõik, kes kuidagi Stalinit ohustasid hukati või saadeti maalt välja. Rivaalideks olid näiteks L.Trotski, N.Buhharin, L
kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a. sai uueks välisministriks Vjteslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa
ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabati kultuurivaldkonda. Kiirendav tegur Eesti venestamisel. Süüditused ei kadunud kuskile ning olid aktuaalsed kuni 1980a. II pooleni. 5. Üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti NSV-s, selle tagajärjed. Kollektiviseerimine- 1946 ilmnes suund kolhooside loomisele. 1947 loodi Eestis 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja olid paremal järjel. Kulakuks said 2700 talu ning neile oandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise vorme. 1948 hakkasid sellele talupojad vastu ja alles jäi 195 kolhoosi. Talupoegade vastupanu murti küüditamisega. Peale seda suurendati maksukoormust, kõrvale jäänud talude asutamine ühismajanditesse või majapidamise likvideerimine, sp läksid talupojad linna
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
Punaarmee ülalpidamiseks. Rahva nõudlus ei olnud oluline. · Kolhoosides käidi palgata tööl. · Kehtestati piirid, kui palju pidi oma toodangust andma riigile ja seda kõike hoolimata vaesusest. Sise- ja välisvaenlaste otsimine: · Majanduskriisi ajal oli vaja süüdlast, kes pidi vastutama majanduse sellise languse eest. · Kõik reziimivastased saadeti GULAG-i või lasti maha · Peamisteks kulakud, majanduslikult heal järjel talupojad, keda süüdistati majandusraskustes vaevleva talurahva õnnetuses, inimesed, kes olid ,,ohtlikud" Stalini võimule, vähemusrahvused(esmajoones lätlased ja poolakad, sest arvati, et need on natsid). Ka kõik teiste ideoloogiate esindajad. Paljud teadlased, kes olid liiga targad, sõjaväelased, kes ei saaks planeerida uut riigipööret.Isegi kodanikud, kellel oli kirjavahetus välismaal
a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid; riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad; kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära / ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse). Kollektiviseerimise käigus hukkus
Punaarmee tagasiilmumise kuupäevaks võib lugeda 20. jaanuari 1944 , kui jõuti Narva alla. Aasta lõpuks väljakujunenud Eesti NSV võimustruktuur püsis väiksemate muudatustega põhimõtteliselt nõukogude võimu lõpuni. Taas algas vägivald. Palju inimesi tapeti või arreteeriti ja saadeti Siberisse. 9 1949. AASTA KÜÜDITAMINE 25. märtsil 1949. aastal toimus suur massiküüditamine. Siberisse taheti saata kõik kulakud (kulakuteks nimetati jõukamaid talupoegi), sakslaste abistajad, metsavennad, metsavendade abistajad. Ette oli antud arv, kui palju inimesi tuleb küüditada. Kuna paljudel meestel õnnestus end varjata, viidi nende asemel ära rohkem naisi, lapsi ja vanureid, keda oli kergekätte saada. Küüditati kaks korda rohkem inimesi kui 1941. aastal. Küüditamine murdis talupidajate vastupanu. Kartes uut küüditamist, hakkasid talupojad kolhoosidesse astuma tervete külade ja valdade kaupa
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. 8.4 Stalini võimuletulek eesmärgiks sotsialismi ülesehitamine, tema ajal kujunes väljas kommunistlik totalitaarne diktatuur. 8.5 Industrialiseerimine ehk sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse aluseks oli plaanimajandus ning viisaastakud. Sunnitööle saadeti kulakud ja vangid. Tihti oli töö üsna mõttetu, lasti ehitada raudteed kuhugi põhja vms. Sotsialistlik võitlus inimese motivatsiooniallikaks. Norme pidi pidevalt täitma, selle nimel võisteldi. Tahaplaanile oli jäetud olmetingimused ja palgad. Tähtsal kohal olid raske- ja sõjatööstus. 8.6 Kollektiviseerimine ehk ühismajandite loomine. Erakorralised abinõud ja vilja vägisi ära võtmine. Kulakute väljaselgitamine talupoegade abiga, nii said talupojad 25%
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suve...
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdad...
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
Selleks, et talud astuksid kolhoosidesse suurendati maksukoormat e. riiginorme. Suurte talude maksud ulatusid kuni 100%. Kulak käsutas võõrtööjõudu ja omas põllutöömasinaid. Kui inimene polnud nii rikas siis nimetati kulaku käsilaseks, kui meelsus polnud riigitruu. 1948 lõpul võeti vastu ÜKP salajane direktiiv kulakluse kui klassi likvideerimise kohta, mis pidi toimuma ümberasustamise kaudu. EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan. 1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u. 20 000-22 000 inimest. Algas massiline kolhoosidesse astumine. 1950 märts EKP VIII pleenum. Kogu rahvuslike kommunistide kaadrit süüdistati kodanlikus natsionalismis. Ka Karotamme. Toimus põhjalik puhastus haridussüsteemis, EKP ladvikus. TÜs suleti mitmed kateedrid. Asendati eestiaegse haridusega õppejõud.. EKP I sekretäriks sai J
valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
meelt avaldama ning pärast kolme aastat võitlust nii poliitika kui ka rahva tasemel, kuulutatigi 1991. aasta 20. augustil välja Eesti riiklik iseseisvus. 1991. aasta novembris lagunes ka lõplikult Nõukogude Liit. · Aastal 1994 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt pidid Eesti pinnalt lahkuma kõik Vene väed. 13.6 Repressiivpoliitika Massilised arreteerimised 1944-1950 Eesti süüasi- kaadri- ja parteipuhastusd Küüditamised · Sakslased Komisse 1945 · Kulakud, rahvavaenlased ja natsionalistid Siberisse 1949 · Pihkva oblasti eestlased ja lätlased 1950 · Jehhovistid 1951
koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 1964. aasta lõpus võeti tollases Eest NSV-s suund kolhooside loomisele. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse, mis tõi endaga kaasa kolhooside 8 loomise kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Eesti NSV-s loodi esimesed 5 kolhoosi ja laustati nn kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja 1948. aasta jooksul tõsteti veelgi makse. Talupoegade vastupanu kolhooside suhtes murti 1949. aasta märtsiküüditamisega. Vähem kui kuu peale küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1950. aastal
tavaliselt liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5- aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jm abil. 1929 algas talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside ja kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid, riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad, kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära ja ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse). Kollektiviseerimise käigus hukkus 10 kuni
(1879- 1953) 1928.a.-st algas NEP-i likvideerimine N.Liidus talupoegliku klassi hävitamisega. (Stalini terrori algus ehk nn. Suur murrng N.Liidus) Suur murrang: Likvideeriti turumajandus Talupoegade kollektiviseerimine Kolhoosidesse, sohvoodisesse Forsseeritud industrialiseerumine Alustati Viisaastaku plaanidega Suur ümberrelvastumine sõjaväes Rahva kohtuväline karistamine Määratleti rahvavaenlased e. Kulakud (4.6% ühiskonnast) Suur kriis 1929-1933 Kuldsed kahekümnendad lõppesid 24. okt. 1929 ,,Wall streeti börsikrahhiga" -USA-st levis kriis üle maailma (ka Eestisse) Peamise põhjusena arvatakse, et majanduskriis tuli USA-sse sellest, et inimesed kulutusi vähendama ja seega tarbiti vähem kaupu enam ei ostetud ettevõtete töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jm abil. 1929 algas talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside ja kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid, riiklikud Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele saadeti appi sadu Nõukogude Liidu siseministeeriumi ohvitsere, sõdureid ja muud koosseisu. Nõukogude Eestis seoti selle protsessiga 20 000 inimest, kellest ligi 6000 olid sõdurid, 3665 hävituspataljonlase^ ja ligi 8500 parteiaktiiv. Amediku terminoloogia järgi olid küüditamise objektiks kulakud ehk suurtalupojad, bandiidid ja natsionalistid - kõik koos perekondadega. Hoolikalt ettevalmistatud hiigelopcratsioon käivitati 25. märtsi varahommikul, kui kinnipeetuid hakati kokku koguma laadimispunkti- desse, et neid raud teed mööda edasi saata. Moskvasse saadetud ettekande järgi oli 29. märtsi õhtuks vagunitesse laaditud 7488 perekonda ehk 20 535 inimest. Neist 7201 kuulus kulakupcrcdcssc ja tubli 13 000 “saksa okupantide käsilaste,
peremehed. Talupoegade õlul lasusid mitmesugused rasked koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastaiks 1948 1949. Tegelikult algas sundkollektiviseerimine 1947. aastal, pärast Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo 21. mai otsust. Sel aastal asutati Eestis 5 kolhoosi, esimene Saaremaal 6. septembril 1947. Need loodi nn kulakute väljaselgitamiseks. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. Massiline kollektiviseerumine algas 1949. aasta lõpus. Selle vallandas hirm, mille oli põhjustanud kulakuiks tunnistatud isikute Siberisse märtsiküüditamine, mis algas 25. märtsil 1949. aastal. Vähem kui kuu pärast küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud
polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil · 1932-1933 suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest · sundkollektiviseerimine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega · 1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93% · kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes teraviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda Suur terror: · 1934 vägivallakampaania suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil 1932-1933 – suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega 1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93% kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes terviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda Suur terror: 1934 vägivallakampaania – suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased näidisprotsessid
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
Ta lubas talupoegadel küla kogukonnast välja astuda - see tähendab, et talunik võis oma põllulapid koondafa oma majapidamise ümber. Soodustas ka ümberasumist äärealadele. 44 Küla kogukond - talupojad elasid ühes külas. Küla übritsevad põllulapid jagati siiludena külaelanikele. Küla käendus - talupoeg, kes ei suutnud makse maksta oli sunnismaine. Kulak - jõukas talupoeg. Kogukonnast välja astumise võimalust kasutasid kulakud ja kehvikud - esimesed asutasid oma talud, viimased läksid linna tööle. Kui puhkes I maailmasõda, ei olnud Venemaa veel sõjaks valmis. Nikolai II veetis enamuse sõja ajast Mogiljovis Tsaari armee peakorteris. Tsaari perele oli sõja ajal toetuseks Rasputin. 4.7.5 VENEMAA 1917-1920 Maailmasõjast üldine kurnatus. Defitsiit kõigest. Rahvas nõudis rahu, leiba ja maad. 1917 Veebruar revolutsioon - Tsaari Nikolai II loobus revolutsiooni tõttu 03.03.1917 lõppus troonist
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
utoopilised/liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne abil. d. Talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside/kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud, riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. · Kultuuris: a. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine b. Riikliku ideoloogia propaganda c. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuna ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati ,,riigi edusamme" aj kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti
Talude asemele rajati ühismajapidamised ehk kolhoosid. Üks kolhooside rajamise põhjus on kontroll inimeste üle. Kõige tähtsam põhjus oli tegelikult see, et oli vaja raha, kuna vaja oli industraliseerida, näiteks osta tööpinke. Raha saamiseks hakati müüma teravilja, sest vilja oli kergem saada kolhoosist kui talupoegadelt. Inimestele oma majapidamiste kaotus ei meeldinud, nii üritati vältida kolhoosi minekut. Keeldujatele pandi kõrgemad maksud, jõukamatele pandi nimeks kulakud ning nad küüditati. Küüditamine oli üks abinõu talupoegade vastupanu murdmiseks. Tegelikult ei olnud kolhooside tootlikus kõrgem, vaid oli madalam. Siiski võeti sealt ära rohkem vilja kui enne taludest. Alguses oli kolhoosiliikmete töötasu väga madal, kui üldse oli tasu. Et tagada tööjõud, kehtestati passireziim. Passis oli koht, kuhu löödi pitsat ja sissekirjutus. Sellega tegeles miilits. Miilitsal oli õigus ka tänaval passi kontrollida, või käia korterites kontrollimas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
