põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Talupoegade vastupanu murdmine 1948. a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 1948. a oktoobriks oli Eestis
kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused: · Ülemaailmse majanduskriisi olukorras viljahinnad langesid · Nõukogude Liit suurendas vilja eksporti · Kulakud kui põhilised tootjad olid represseeritud · Kolhooside loomine sunnimeetodil vähendas toodangut · Nn ,, 5 viljapea seadus" · Talupoeg oli sunnimaine ·
Juba ammustest aegadest peale on vaieldud võrdsuse tähtsuse üle ning see on ühiskonnas mänginud kõikvõimalikke erinevaid rolle, selle osatähtsuse langusest on haaranud kinni aga oma tegelikku olemust varjavad totalitaarsed riigid. Nende vaheline erinevus võrdsuse osas tuli kõige võimsamalt välja eelmisel sajandil väldanud Külma sõja ajal. Kommunism oli püüdis hoolega võrdsust rõhutada, isegi kõige austatumad tegelased NL olid üldiselt riietatud lihtrahva sarnaselt. Kulakud olid tagakiusatud ja nende vastu võideldi ühiselt, nii varjasid ka rikkamad ennast vaese riietuse taha. Võrdsus oli selle kõige juures vaid näiline, kuid siiski ühiskonna kihte tasandati jõuga ning nende vahelised erinevused olid ilmselgelt väiksemad kui demokraatlikes riikides. Samas igasugune vabadus, isegi demokraatlikus riigis kasvanud inimestele iseenesest mõistetav sõnavabadus oli kaotatud. Näilise võrdsuse ja kohati isegi vabaduse illusiooniga mängivad
ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi - Massipsühhoos, saksa rahvas ühtne, propaganda 3. Miks toetas enamik rahvast selle riigi valitsust enne teise maailmasõja algust? Esitage vastus kolme põhjendatud teesina. - Saksa elas üle majanduskriisi, lubas korra majja lüüa, lubas suurt saksamaad E. 1. Millise olulise rahvusvahelise lepinguga on karikatuur seotud?
põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja teede korrastamine). Nõukogude võim moodustas uusmaasaajate aitamiseks riiklikke põllumajandusettevõtteid, mis aga ei olnud väga efektiivsed. Kolhooside loomine 1947. aastal võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis Balti liiduvabariikides. Peagi peale otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta märtsis toimus ulatuslik küüditamine talupoegade ähvardamiseks. Lõpuks astusid kolhoosidesse enamik talupoegi ja need, kes seda ei teinud kolisid linna. Omaette kolhoos
areng. See oli aga ajutine. Nõukogude Liit oli saavutanud tööstusriigi taseme tänu Stalini industrsaliseerimisele, mille viis läbi viisaastaku plaanidega (1928-1932). 1920. aastate lõpus kehtestati sundkollektiviseerumine, mille käigus pidid talupojad oma talumajapidamised sunniviisiliselt kolhoosideks ühendama. Talupoegade vastupanu murdmiseks kasutati terrorit, mille käigus viidi rikkamad talupojad (kulakud) Siberisse. Kaasa aitas ka 1932.-1933. aastal olnud näljahäda. 1937. aastaks olid peaegu kõik kolhoosidega ühinenud. Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise sarnasused on tingitud peamiselt diktatuuri kui valitsemisviisi iseloomulikest joontest nagu näiteks ulatuslik riigi kontroll erinevate valdkondade üle. Erinevused tulevad välja just konkreetse diktaatori eesmärkidest ja nägemusest oma võimu tagada. Näiteks sai Mussolini
Paljud vanemad talunikud kaotasid oma suured maa-alad noortele, kes ei osanud maaga veel midagi peale hakata. Olukorda ei parandanud ka koormised, mis pärssisid talude arenemist, sest enamus toodangust läks riigile ja enda tarbeks jäi vähe, polnud piisavalt vahendeid, et põlde suuremaks teha, seemet lihtsalt polnud. Olukorra parandamiseks hakati looma kolhoose. Kuid see ei teinud olukorda paremaks, vastupidi neei, kes vabatahtlikult liituda ei tahtnud, sunniti. Kulakud eemaldati ning neile pandi peale järjest suuremaid koormisi ja makse, hävitades nii täielikult talude tootlikkuse. Inimestel kadus tahtmine talupidamisega edasi tegeleda, kui nad nägid, et kogu nende kasum läks riigile, mitte endile. Järk-järgult hakkasid inimesed siis kolhoosidega liituma. Lõplikult murti talunikud massiküüditamisega. Majanduse paranemise jaoks oleksid nad pidanud kolhooside asemel just toetama suuremaid talunikke ja aidata väiksematel kiiresti areneda
Ajutine Valitsus, peaminister K. Päts 1918 Vabadussõda Venemaa vastu, võit 2.II 1920 rahuleping, Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust 1920 Eesti Vabariigi põhiseadus Demokraatlik riigikord 1.XII 1924 kommunistide riigipöördekatse Kaitseliidu moodustamine vapsid 1938 presidendiks K. Päts Nõukogude periood II Maailmasõda 1939 Peale sõda Eestis nõukogude võim Punane riigilipp, rubla Kolhoosid 25.III 1949 massi- küüditamine Siberisse, kulakud 1953 suri J. Stalin, sulaperiood 1964 L. Breznev Oktoobrilapsed, pioneerid, komnoored Majandusliku olukorra halvenemine Vene keele osatähtsuse tõstmine Pagulased välismaal, dissidendid 1985 M. Gorbatsov Eesti taasiseseisvumine 1988 ärkamisaeg, Rahvarinne, laulev revolutsioon 23.VIII 1989 Balti kett 20.VIII 1991 Eesti kuulutamine iseseisvaks riigiks 20.VI 1992 Eesti kroon, sent Võim kuulub rahvale, demokraatia Riigikogus 101 liiget Presidendid L. Meri, A. Rüütel, T. H
Näiteks pandi vangid kaevama kanalit Volgast Moskvani. Vangid töötasid ka erinevates kaevandustes. 5. Kes olid isikud, keda nimetati rahvavaenlasteks (врагнарода)? Kõik, kes olid Nõukogude režiimi ("rahvavõimu") vastu. Stalini järgi olid rahvavaenlased nii need, kes panid toime sabotaažiakte, kui ka need, kes kahtlesid kommunistliku partei liini õigsuses.Rahvavaenlaste hulka arvati kontrrevolutsionäärid, kahjurid, spioonid, sabotöörid, kulakud jpt. 6. Videos räägib üks mees sellest, mis aegadel toimusid ülekuulamised? Millega põhjendaksid sellise ajavahemiku eelistamist? Kell 10 õhtul toodi nad ülekuulamisele ja kell 4 öösel viidi tagasi. Usun, et see väsitas vange. Kuna päevasel ajal pidid nad ilmselt tööd tegema ning õhtul viidi ülekuulamisele/piinamisele, kust puhkama said siis alles 4 ajal. Füüsiline koormus oli suur ning und/puhkust said nad vähe
esmalt naturaalandamis, hiljem rahalise maksuna. Tänu sellele said linnad toidetud ning maksudest laekus raha riigile. Ülejäänuga võidi kaubelda turul, müües vilja või vahetades seda tarbeesemete vastu. Kokkuvõttes aitas see kaubandust hoogustada. 1.4 Nepi probleemid ja hirmud Esmalt kardeti, et nepp on liiga aeglane ning võib kaotada oma edasiviiva hoo. Samuti võisid süsteemi ohustada sisevaenlased kulakud , kes erakaubandusega rikastuvad. Ei oldud kindlad, kas industrialiseerimine toimub piisava kiirusega, puhkemaks sõda mõne kapitalistliku riigiga. Tööstuse taastamiseks kulus palju rohkem aega kui taludel, kes olid juba saanud rikkalikke saake. Selle tõttu langesid tugevalt vilja kokkuostuhinnad ja tõusid tarbeesemete hinnad. Madalate kokkuostuhindade tõttu müüdi riigile palju vähem vilja ning hoiustati seda aitades, müüdi kotimeestele või kasutati söödana. 4 Figes, 2014
annavad võimaluse Eesti vabaks võidelda. Nõukogude Liidu pingutused enda valdusi kaitsa ei viinud sihile, sest Saksamaa suutis Punaarmeed võita ning Eesti oli sakslaste poolt okupeeritud 1941. aasta oktoobriks. Eestlased pidasid alguses sakslasi päästjateks, kuid hiljem said nad aru, et sakslased pole venelastest sugugi paremad. Nimelt võrdluseks NL küüditamine ja Saksamaa holokaust. Mõlematel juhtudel surid paljud eestlased, kas siis kulakud võid juudid. Saksamaa puhul hukati juute üle Euroopa ka Eesti aladel. Samuti hukati Saksa okupatsiooni ajal ka küüditajad ja NSVL juhtfiguurid Eestis, mille üle võisid nii mõnedki eestlased heameelt tunda, sest tegmist oli ju nende lähedaste küüditajatega. Kuid ka Saksa okupatsioon ei jäänud kestma. Juba 1944. aastal tungis Punaarmee Eesti aladele. Maha peeti suur võitlus Sinimägedel, kus ka eestlastel õnnestus Punaarmee maha suruda, kuid see oli
maailmapildiga) 1924-dawesi plaan sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt) 1925-locarno konverents-SM piiride kindlustamine, reini tagatise pakt 1928- briand-kellogi pakt sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse. NSDAP-natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei Maffia-kuritegevuslikud rühmad Keeluseadus-kuiva seadusega alkoholi müügi piiramine
Kui näiliselt vastas sotsialistlik kirjandus ka kõikidele nendele nõuetele, siis tegelikkuses oli olukord pigem vastupidine. Kirjanduses vohas lõputu ilustamine ja sotsiaalne optimism, seejuures varjati tegelikke vastuolusid ja tagamaid, ülistati vaid saabuvat helget tulevikku ning minevikku suhtuti irooniliselt. Tegelastest on kujutatud nii häid karaktereid, kes edendavad nõukogude korda ja loovad rahvale helgemat tulevikku ning vastanduseks neile on antud pahad tegelased kulakud, kes hoiavad kinni minevikust ning kuhjavad endale rikkusi ise seejuures nõrgemaid rõhudes ning nende arvelt rikastudes. On ka vahepealseid tegelasi, kes siiski tegevuse kulgedes pöörduvad selle õige ühiskonnakorra poole ning aitavad ehitada paremat nõukogude ajastut. Keskseks tegelaseks on Paul Runge, kes koos oma isast lahku löönud abikaasa Ainoga alustavad nullist ning rügavad terve romaani vältel läbi vere ja higi tööd teha, et kindlustada endale parem elu
NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21
skulptuurid. · Stalini ülistamine, tsiteerimine. · Püha, ilmeksimatu, saladuslik. · Lenini isikuga võrdsustamine. · Stalingrad, Stalini preemia 33. Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati? · Maa äravõtmine, vaba kaubanduse keelamine, kõrged põllumajandusmaksud. Kolhooside ja sovhooside loomine. jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine) · 1932. a näljahäda Ukrainas, miljonite inimeste hukkumine. · Tulemus: põllumajanduse laostamine. Kaardisüsteem linnades. Must turg. 34. Mis oli GULAG, kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus? Sunnitöölaagrite süsteem. Stalini jaoks kujunes see oluliseks vahendiks nõukogudde rasketööstuse ülesehitamisel, vangilaagrite süsteem, rahvavaenlaste vastu, 35
tegevusest, kes kavatsesid ,,õõnestada nõukogude korda". /.../ Juunis 1929 kuulutas valitsus välja Nõukogude ühiskonna uue faasi: ülemineku massilisele kollektiviseerimisele. /.../ Surve talupoegadele tugevnes, kohalikud parteiorganisatsioonid võistlesid innukuses uute kollektiviseerimisrekordite püstitamisel."24 Sundkollektiviseerimise ja kulakutejahi tõttu kannatada saanud inimeste hulk oli väga suur. Kulakud toitsid Stalini töölaagrite süsteemi. Talupoegade vastupanu tuli murda jõuga. ,,Üle kahe miljoni küüditatud talupoja, neist 1 800 000 ainuüksi aastatel 1930 1931, kuus miljonit nälga surnut, sajad tuhanded küüditamisel surnud need arvud annavad edasi inimliku tragöödia mõõtmeid, mida kujutas endast see ,,suur murrang" talupoegade suhtes." 25 ,,1. Jaanuaril 1932 toimunud ametliku rahvaloenduse andmetel oli aastail 1930 1931 välja
Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa.
aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne väliskaubanduse bilanss, väljavedu ületab sissevedu. Kvaliteet, kasum, tööviljakus pole Lääne riikide tasemel. Sundkollektiviseerimine Loodi ühismajandid ehk kolhoosid ja sovhoosid. See polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega ka riigi majanduslike võimalustega. Kogu toodang ja tööriistad ning masinad olid ühisomandid. Kulakud ehk jõukamad talupojad, kes olid jalad alla saanud ning omasid palgatööjõudu ning masinaid hukati. Toimusid mitmed massirepressioonid. Ligikaudu 14miljonit inimest hukkus. Isikukultus, eriti Stalini 50.sünnipäevaga. Toimus ajupesu, üritati jätta mulje, et Stalin ongi hea. Püüti lõplikult hävitada opositsioon ning kõik, kes kuidagi Stalinit ohustasid hukati või saadeti maalt välja. Rivaalideks olid näiteks L.Trotski, N.Buhharin, L
kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a. sai uueks välisministriks Vjteslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa
ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabati kultuurivaldkonda. Kiirendav tegur Eesti venestamisel. Süüditused ei kadunud kuskile ning olid aktuaalsed kuni 1980a. II pooleni. 5. Üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti NSV-s, selle tagajärjed. Kollektiviseerimine- 1946 ilmnes suund kolhooside loomisele. 1947 loodi Eestis 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja olid paremal järjel. Kulakuks said 2700 talu ning neile oandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise vorme. 1948 hakkasid sellele talupojad vastu ja alles jäi 195 kolhoosi. Talupoegade vastupanu murti küüditamisega. Peale seda suurendati maksukoormust, kõrvale jäänud talude asutamine ühismajanditesse või majapidamise likvideerimine, sp läksid talupojad linna
1991- riikliku erakorralise seisu komitee üritas võimu haarata. Tänu Jeltsinile jäi riigipöörde teostamine ära. Jeltsin kutsub sõjaväelasi võimuhaarajatega mitte ühinema. -1991.detsember-NL laiali saatmine ENSV -1944- Eesti liideti taas NL koosseisu. -EKP sekretär oli Nikolai Karotam (1944-1950) -Rakendati natsionalismi poliitikat. -Kõik oli üks rahvuslik grupp (pole rahvaid; proletariaadil pole isamaad). -N. Karotam ei meeldinud Moskvale, kuna ta oli liiga rahvusmeelne: 1)Kulakud tuleks rakendada Eesti tööstustes, mitte NL saata 2)1947 alguse saanud kolhooside rajamise kampaaniat Karotam ei pooldanud. -1949-Massiküüditamine -Karotami aeg on kolhooside rajamise tipp periood -1950 märts- vahetati Karotam välja saadeti Moskvasse riigitööle -1950-1978- EKP juht Ivan Käbin- Elas üle neli võimu: Stalin, Beria, Brežnev, Hruštšov). Täitis piisavalt Moskva käske, kuid arvestas ka võimalikult palju Eesti oludega. -Peale Käbinit Karl Vaino.
Punaarmee ülalpidamiseks. Rahva nõudlus ei olnud oluline. · Kolhoosides käidi palgata tööl. · Kehtestati piirid, kui palju pidi oma toodangust andma riigile ja seda kõike hoolimata vaesusest. Sise- ja välisvaenlaste otsimine: · Majanduskriisi ajal oli vaja süüdlast, kes pidi vastutama majanduse sellise languse eest. · Kõik reziimivastased saadeti GULAG-i või lasti maha · Peamisteks kulakud, majanduslikult heal järjel talupojad, keda süüdistati majandusraskustes vaevleva talurahva õnnetuses, inimesed, kes olid ,,ohtlikud" Stalini võimule, vähemusrahvused(esmajoones lätlased ja poolakad, sest arvati, et need on natsid). Ka kõik teiste ideoloogiate esindajad. Paljud teadlased, kes olid liiga targad, sõjaväelased, kes ei saaks planeerida uut riigipööret.Isegi kodanikud, kellel oli kirjavahetus välismaal
a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid; riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad; kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära / ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse). Kollektiviseerimise käigus hukkus
Punaarmee tagasiilmumise kuupäevaks võib lugeda 20. jaanuari 1944 , kui jõuti Narva alla. Aasta lõpuks väljakujunenud Eesti NSV võimustruktuur püsis väiksemate muudatustega põhimõtteliselt nõukogude võimu lõpuni. Taas algas vägivald. Palju inimesi tapeti või arreteeriti ja saadeti Siberisse. 9 1949. AASTA KÜÜDITAMINE 25. märtsil 1949. aastal toimus suur massiküüditamine. Siberisse taheti saata kõik kulakud (kulakuteks nimetati jõukamaid talupoegi), sakslaste abistajad, metsavennad, metsavendade abistajad. Ette oli antud arv, kui palju inimesi tuleb küüditada. Kuna paljudel meestel õnnestus end varjata, viidi nende asemel ära rohkem naisi, lapsi ja vanureid, keda oli kergekätte saada. Küüditati kaks korda rohkem inimesi kui 1941. aastal. Küüditamine murdis talupidajate vastupanu. Kartes uut küüditamist, hakkasid talupojad kolhoosidesse astuma tervete külade ja valdade kaupa
Repressioonide liigitamine Individuaalsed repressioonid Grupiviisilised repressioonid (Kuri)tegu või selle Teo puudumine puudumine (nt sotsiaalselt ohtlik element) Eraldi otsus süüdimõistetu Grupipõhine otsus kohta Vangistus – asumisele saatmine Asumisele saatmine Repressioonide liigitamine tunnuste alusel (vasakul on liik ja paremal näited) Sotsiaalse tunnuse alusel „kulakud“, „vabrikandid“, „preestrid“ jne Nõukogude korra (režiimi) „rahvavaenlased“, „bandiidid“ potentsialse (ja tegeliku) -> metsavennad jne vaenlase tunnuse alusel Usuliste tunnuste alusel Jehoovatunnistajad jt Rahvustunnuse alusel Sakslased, juudid, poolakad jne
Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. 8.4 Stalini võimuletulek eesmärgiks sotsialismi ülesehitamine, tema ajal kujunes väljas kommunistlik totalitaarne diktatuur. 8.5 Industrialiseerimine ehk sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse aluseks oli plaanimajandus ning viisaastakud. Sunnitööle saadeti kulakud ja vangid. Tihti oli töö üsna mõttetu, lasti ehitada raudteed kuhugi põhja vms. Sotsialistlik võitlus inimese motivatsiooniallikaks. Norme pidi pidevalt täitma, selle nimel võisteldi. Tahaplaanile oli jäetud olmetingimused ja palgad. Tähtsal kohal olid raske- ja sõjatööstus. 8.6 Kollektiviseerimine ehk ühismajandite loomine. Erakorralised abinõud ja vilja vägisi ära võtmine. Kulakute väljaselgitamine talupoegade abiga, nii said talupojad 25%
,,Vallas valvas korda partorg, kes määras inimesi kulakuteks. Minu isa ei saanud meie valla partorgiga hästi läbi ning seetõttu määrati minu isa ja ema kulakuteks. Seetõttu pidime andma ära palju liha, piima ja mune - endale jäi vähem ning pidime hakkama saama väiksemate varudega." Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949. aasta märtsis. Plaanid nägid ette Eestist välja saata 22326 inimest, sealhulgas enam-vähem kõik ,,kulakud". Küüditamise läbiviijaks olid julgeoleku, miilitsa ja sõjaväeosade kõrval kohalikud parteiaktivistid. Küüditamise ohvriks langes 20722 inimest. Paljudel õnnestus siiski varjuda, ja et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, ei puudutatud enamikku neist hiljem. Küüditatute vara riisuti küüditajate poolt. ,,Meie külast viidi Siberisse üks vanem naisterahvas, kelle mees oli enne olnud vangis.
preemia. NEP- poliitikast loobumine- loobus maailmarevolutsiooni ideest. Mõistis, et NSVL jääb kapitalistlike riikide hulgas üksinda, vaja seda tugevdada= industrialiseerimine, kultuurirevolutsioon. Meetodid ja saavutused: talumajapidamiste sundimine kolhoosidesse. Võeti ära maa, keelati vabakaubandus, kõrged põllumajandusmaksud. Kolhooside ja sovhooside loomine. Jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine, talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine). Näljahädad Ukrainas, miljonid hukuvad. Põllumajandus laostus, linnades kaardisüsteem. Must turg. Industrialiseerimine- kaevanduste, metallurgia- ja masinatööstusettevõtete rajamine. Autotööstus, traktorid, tankid, lennukid, relvad. Raudteede, kanalite, autoteede, Moskva metroo ehitus. Elektrijaamad. Rahapumbati põllumajandusest ja väliskaubandusest
Eesmärk: TÄIELIK KONTROLL ÜHISKONNA ÜLE 24. Industrialiseerimine, viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine, kolhoos Arendati eelkõige ainult rasketööstust Kõiki eesmärke riigis käsitleti viie aasta kaupa ning teised valdkonnad jäeti sellel ajal täiesti puudumata. Sundkollektiviseerimine ehk talupojad ühendati ühendusmajandusse ehk kolhoosidesse Ühendusmajandus ehk kolhoos. Kes ei astunud kolhoosidesse või olid teistest rikkamad(kulakud) saadeti töölaagritesse. 1929-1933 umbes 9 miljonit talupoega küüditati. 25. Stalini ,,Suur terror" Pärast näljahäda otsustas Stalin oma võimu kindlustamiseks alustada Venemaal terroriga, soovides hävitada riigist kõik enda vastased. Tapeti Stalini isiklikke vastaseid ning saadeti ka töölaagritesse. (20-60 miljonit inimeste hukati/surid!!!) 26. Atatürk Türgi president, kes koondas üheks vabariigiks kõik sultaniriigi puhttürgikeelsed alad.
Selleks, et talud astuksid kolhoosidesse suurendati maksukoormat e. riiginorme. Suurte talude maksud ulatusid kuni 100%. Kulak käsutas võõrtööjõudu ja omas põllutöömasinaid. Kui inimene polnud nii rikas siis nimetati kulaku käsilaseks, kui meelsus polnud riigitruu. 1948 lõpul võeti vastu ÜKP salajane direktiiv kulakluse kui klassi likvideerimise kohta, mis pidi toimuma ümberasustamise kaudu. EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan. 1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u. 20 000-22 000 inimest. Algas massiline kolhoosidesse astumine. 1950 märts EKP VIII pleenum. Kogu rahvuslike kommunistide kaadrit süüdistati kodanlikus natsionalismis. Ka Karotamme. Toimus põhjalik puhastus haridussüsteemis, EKP ladvikus. TÜs suleti mitmed kateedrid. Asendati eestiaegse haridusega õppejõud.. EKP I sekretäriks sai J
valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21
Repressioonid: ● NKVD – arreteerimiste korraldamine; ● Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine; ● 14. juuni 1941 küüditamine; ○ u 10 000 inimest. ENSV 1944.- 1950. aastad, stalinism: ● Territoriaalsed kärped – Narva-tagused alad ja Petserimaa - Venemaale; ● Industrialiseerimine; ○ Migratsioon– nõukaaja lõpuks moodustas venekeelne elanikkond u 40%. ● Maareform; ● Kulakud– jõukamad talupojad, kes sattusid põlu alla; ● Sundkollektiviseerimine; ○ 1948. aastal kolhoosides 2,2%; ○ 1951. aastal kolhoosides 92%. ● Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum; ○ Karotamme asemel Käbin. ● võitlus metsavendadega; ○ 10-30 000. ● repressioonid; ○ u 30 000. ● 26.03.1949 küüditamine; ○ u 20 000. ● noorte salaorganisatsioonid. ENSV 1950.-1978. aastad, näidisliiduvabariik: ● 1950
meelt avaldama ning pärast kolme aastat võitlust nii poliitika kui ka rahva tasemel, kuulutatigi 1991. aasta 20. augustil välja Eesti riiklik iseseisvus. 1991. aasta novembris lagunes ka lõplikult Nõukogude Liit. · Aastal 1994 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt pidid Eesti pinnalt lahkuma kõik Vene väed. 13.6 Repressiivpoliitika Massilised arreteerimised 1944-1950 Eesti süüasi- kaadri- ja parteipuhastusd Küüditamised · Sakslased Komisse 1945 · Kulakud, rahvavaenlased ja natsionalistid Siberisse 1949 · Pihkva oblasti eestlased ja lätlased 1950 · Jehhovistid 1951
koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 1964. aasta lõpus võeti tollases Eest NSV-s suund kolhooside loomisele. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse, mis tõi endaga kaasa kolhooside 8 loomise kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Eesti NSV-s loodi esimesed 5 kolhoosi ja laustati nn kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja 1948. aasta jooksul tõsteti veelgi makse. Talupoegade vastupanu kolhooside suhtes murti 1949. aasta märtsiküüditamisega. Vähem kui kuu peale küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1950. aastal
tavaliselt liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5- aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jm abil. 1929 algas talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside ja kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid, riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad, kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära ja ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse). Kollektiviseerimise käigus hukkus 10 kuni
(1879- 1953) 1928.a.-st algas NEP-i likvideerimine N.Liidus talupoegliku klassi hävitamisega. (Stalini terrori algus ehk nn. Suur murrng N.Liidus) Suur murrang: Likvideeriti turumajandus Talupoegade kollektiviseerimine Kolhoosidesse, sohvoodisesse Forsseeritud industrialiseerumine Alustati Viisaastaku plaanidega Suur ümberrelvastumine sõjaväes Rahva kohtuväline karistamine Määratleti rahvavaenlased e. Kulakud (4.6% ühiskonnast) Suur kriis 1929-1933 Kuldsed kahekümnendad lõppesid 24. okt. 1929 ,,Wall streeti börsikrahhiga" -USA-st levis kriis üle maailma (ka Eestisse) Peamise põhjusena arvatakse, et majanduskriis tuli USA-sse sellest, et inimesed kulutusi vähendama ja seega tarbiti vähem kaupu enam ei ostetud ettevõtete töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2
Seetõttu ei olnud revolutsioonile kasulik rahva elujärje paranemine. Ainult väljakannatamatutes tingimustes oleks mass liikuma saadud. Rahvas, kes keisrivõimu pidi kukutama, elas 19. sajandi keskpaiga revolutsiooniteoreetikute arvates maal. Vene talupoeg oli kuni 1861. aastani pärisori ja ka peale vabanemist jäi talupoeg sõltuvaks maaomanikust. Nüüd kujunes uus liikumine (narodniklus), mille eesmärk oli talurahva abil viia läbi revolutsioon. Nad vastandasid rikkaid talupoegi (kulakud) vaestele ning õhutasid seeläbi klassivaenu, süüdistades kulakuid ja tsaarivõimu vaeste talupoegade töö arvel rikstumises. Tuntumad narodnikluse ideoloogid olid emigrandid Bakunin, Pjotr Lavrov (1823-1900) ja Pjotr Tkatsov (1844-1886). Viimane tuli välja juba teooriaga, et kui rahvast ei õnnestu mingil põhjusel spontaansele mässule õhutada, siis peab tsaarivõimu riigipöördega kukutama hästi organiseeritud revolutsiooniline partei. Narodniklusega oli tihedalt seotud nihilism
Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jm abil. 1929 algas talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside ja kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid, riiklikud Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
1. toiduainete andmise kohustus asendati maksudega 2. taastati raha väärtus 3. lubati kauplemisvabadust ja eraettevõtlust 1928 NEP likvideeriti, sest Stalin oli kindlustanud oma võimu. Algas indrustraliseerimine ehk suurtööstuse eelisarendamine. 1932-1933 suur nälg NSVL, hukkus 7 miljonit inimest, sest talupoegadelt võeti jõuga nende viljatagavara. Samal ajal algas sundkollektiviseerimine ehk talumajapidamised ühendati ühismajanditesse (kolhoosid). Jõukamad talupojad (kulakud) saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. 1934 käivitus vägivallakampaania, eesmärgiks oli puhastada partei- ja riigiaparaat. Stalin pidas terrorit loomulikuks, sest see aitab ühiskonda kommunistide võimu all hoida. Loodi GULAG (ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem). IV Eesti Vabariik 1. Demokraatlik Eesti. Põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal. (parlamentaarne demokraatia).
Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele saadeti appi sadu Nõukogude Liidu siseministeeriumi ohvitsere, sõdureid ja muud koosseisu. Nõukogude Eestis seoti selle protsessiga 20 000 inimest, kellest ligi 6000 olid sõdurid, 3665 hävituspataljonlase^ ja ligi 8500 parteiaktiiv. Amediku terminoloogia järgi olid küüditamise objektiks kulakud ehk suurtalupojad, bandiidid ja natsionalistid - kõik koos perekondadega. Hoolikalt ettevalmistatud hiigelopcratsioon käivitati 25. märtsi varahommikul, kui kinnipeetuid hakati kokku koguma laadimispunkti- desse, et neid raud teed mööda edasi saata. Moskvasse saadetud ettekande järgi oli 29. märtsi õhtuks vagunitesse laaditud 7488 perekonda ehk 20 535 inimest. Neist 7201 kuulus kulakupcrcdcssc ja tubli 13 000 “saksa okupantide käsilaste,
peremehed. Talupoegade õlul lasusid mitmesugused rasked koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastaiks 1948 1949. Tegelikult algas sundkollektiviseerimine 1947. aastal, pärast Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo 21. mai otsust. Sel aastal asutati Eestis 5 kolhoosi, esimene Saaremaal 6. septembril 1947. Need loodi nn kulakute väljaselgitamiseks. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. Massiline kollektiviseerumine algas 1949. aasta lõpus. Selle vallandas hirm, mille oli põhjustanud kulakuiks tunnistatud isikute Siberisse märtsiküüditamine, mis algas 25. märtsil 1949. aastal. Vähem kui kuu pärast küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud
polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil · 1932-1933 suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest · sundkollektiviseerimine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega · 1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93% · kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes teraviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda Suur terror: · 1934 vägivallakampaania suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid
ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted (vt. Théâtre. Modes d'approche 1980:182). Teatriajaloolised tüübid (maskid) on näiteks antiikkomöödiast pärinev miles gloriosus (hooplev sõdur), commedia dell' arte Arlekiin ja Pierrot, klassitsistliku komöödia teener jne. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral (näiteks eesti sõjajärgse draama (A. Jakobson, J. Semper jt.) kulakud-keskmikud-kehvikud, keda paraku küll karakteritena välja pakuti). Mask Karakter on individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Üldise ja paljudele ühise üle prevaleerib indiviidile eriomane. Karakteri loomuomadustest järgnevad tema kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja. Teistsuguste omadustega tegelane käituks teisiti ning seeläbi muutuks süzee. Karakterit ei saa
polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil 1932-1933 – suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega 1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93% kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes terviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda Suur terror: 1934 vägivallakampaania – suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased näidisprotsessid
parteiaparaat. juhataja kindralleitnant Burmak. NSV Liidu Ametliku terminoloogia kohaselt kuulusid RJM operatiivplaan nägi Eesti territooriumil 1949. aasta märtsis Eestist väljasaatmisele ette 16 pealelaadimispunkti ja 19 ešelonikoos seisu eelkõige kolm kategooriat: kulakud koos pe moodustamise. Esialgsete arvestuste järgi redega ning bandiitide ja natsionalistide pe kuulus Eesti NSV RJM plaani alusel rekonnad. Eesti NSV Siseministeeriumi liinis väljasaatmisele 7540 peret 22 328 inimesega. 21. käivitusid otsesed ettevalmistused selle märtsiks pandi paika ešelonide isikkoosseis
riigile müüa. Veel olid talupoegadel töökohustused. *Maareformi läbiviimisel hakati ENSVs moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, nt. sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobulaenutuspunkte. *Maareformi loomisel anti talupoegadele ,,Maa põlise kasutamise aktid". *1947 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sügisel loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel nn. kulakute väljaselgitamist. *Kulakud olid talupojad, kes kasutasid palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Kokku saadi 2700 kulakute talu, millele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega. *Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse. 1948 suurendati veelgi maksusurvet ja riiklike koormisi. Hakati ette valmistama kulaklike talude likvideerimist. Talupoegade vastupanu murti 1949 märtsis küüditamisega.
Ta lubas talupoegadel küla kogukonnast välja astuda - see tähendab, et talunik võis oma põllulapid koondafa oma majapidamise ümber. Soodustas ka ümberasumist äärealadele. 44 Küla kogukond - talupojad elasid ühes külas. Küla übritsevad põllulapid jagati siiludena külaelanikele. Küla käendus - talupoeg, kes ei suutnud makse maksta oli sunnismaine. Kulak - jõukas talupoeg. Kogukonnast välja astumise võimalust kasutasid kulakud ja kehvikud - esimesed asutasid oma talud, viimased läksid linna tööle. Kui puhkes I maailmasõda, ei olnud Venemaa veel sõjaks valmis. Nikolai II veetis enamuse sõja ajast Mogiljovis Tsaari armee peakorteris. Tsaari perele oli sõja ajal toetuseks Rasputin. 4.7.5 VENEMAA 1917-1920 Maailmasõjast üldine kurnatus. Defitsiit kõigest. Rahvas nõudis rahu, leiba ja maad. 1917 Veebruar revolutsioon - Tsaari Nikolai II loobus revolutsiooni tõttu 03.03.1917 lõppus troonist
esimesel viisaastakul põllumajandusele tugeva löögi, mis tõi kaasa talupoegade sissetuleku järsu languse. Selle asemel, et tekitatud probleeme lahendada, rakendas Stalini valitsus kolhooside loomise kiirendamiseks ja Ukraina rahvuslaste hävitamiseks meetmeid, mis tõid kaasa ühe suurima näljahäda inimkonna ajaloos. Jõukamad ja töökamad talupojad nimetati ametliku ideoloogia kohaselt kulakuteks ning kulakud kui töölisklassi vaenlased kuulusid hävitamisele. Iseseisvamad ja ettevõtlikumad neid hukati või küüditati, passiivsemad sunniti astuma kolhoosidesse. Valitsuse poolt loodud toitlustussalgad korjasid talupoegadelt kokku ,,ülearused" toitained. 1933 rakendati uus passisüsteem, mistõttu passi mitte saanud talupojad ei saanud oma kodukohast ka lahkuda (piire ja linnasid valvati), nii et neil jäi üle vaid oma kodukohas nälga surra. Kokku on ohvreid arvutatud 3-10 miljonit
utoopilised/liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne abil. d. Talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside/kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud, riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. · Kultuuris: a. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine b. Riikliku ideoloogia propaganda c. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuna ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati ,,riigi edusamme" aj kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti
Talude asemele rajati ühismajapidamised ehk kolhoosid. Üks kolhooside rajamise põhjus on kontroll inimeste üle. Kõige tähtsam põhjus oli tegelikult see, et oli vaja raha, kuna vaja oli industraliseerida, näiteks osta tööpinke. Raha saamiseks hakati müüma teravilja, sest vilja oli kergem saada kolhoosist kui talupoegadelt. Inimestele oma majapidamiste kaotus ei meeldinud, nii üritati vältida kolhoosi minekut. Keeldujatele pandi kõrgemad maksud, jõukamatele pandi nimeks kulakud ning nad küüditati. Küüditamine oli üks abinõu talupoegade vastupanu murdmiseks. Tegelikult ei olnud kolhooside tootlikus kõrgem, vaid oli madalam. Siiski võeti sealt ära rohkem vilja kui enne taludest. Alguses oli kolhoosiliikmete töötasu väga madal, kui üldse oli tasu. Et tagada tööjõud, kehtestati passireziim. Passis oli koht, kuhu löödi pitsat ja sissekirjutus. Sellega tegeles miilits. Miilitsal oli õigus ka tänaval passi kontrollida, või käia korterites kontrollimas
annaabi.ee 
