II MS ja Külm sõda (0)

Q: Kellele mida lubati ja anti?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine ?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Mida hõlmas nn idablokk ?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Mis toimus NSVLis II MS järel?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Mis oli GULAG Mis juhtus pärast Stalini surma kes võitlesid võimu pärast?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Kes olid Herzl ja Ben-Gurion?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Q: Kellega koos ta seda tegi kes oli Nasser?

Vastus leiad õppematerjalist: II MS ja Külm sõda

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kellele mida lubati ja anti?
Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid?
Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua?
Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine ?
Mida hõlmas nn idablokk ?
Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus?
Mis toimus NSVLis II MS järel?
Mis oli GULAG Mis juhtus pärast Stalini surma kes võitlesid võimu pärast?
Kes olid Herzl ja Ben-Gurion?
Kellega koos ta seda tegi kes oli Nasser?
Kuid Kuuepäevases sõjas said need hävitavalt lüüa 11 Korea sõda Vietnami sõda Afganistani sõda Millal toimusid kes olid osapooled ning millised olid nende huvid?
Millal toimus mis oli rahva rahulolematuse taga kes olid juhid mis oli tulemus?
Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni?

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS
LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA

Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine ( paigutamine ).
Territoriaalsed muutused

Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa , piiriks võeti jõed Oder ja Neisse
Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad
Albaania sai taasiseseisvaks
Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse
Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde
Island iseseisvus
NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna

Rahvastiku ümberpaiknemine

Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele
Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele
Valgevenest viidi poolakad Poola.

Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.

Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust , kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.
Lääne eesotsas oli USA, ( Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
Teisel pool oli üliriigiks NSVL

Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
Osapooled:

Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia , Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia , Albaania; Aasiast: Mongoolia , Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam ; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika

Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi , ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus.

USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV

kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid).
Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid , teine maailm- sotsialistlikud riigid).
Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.-1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B. Tito Jugoslaaviast, G.A. Nasser Egiptusest jt).
Külm sõda
Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes .
Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus . Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelõdvendusega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus.
Alguseks võib pidada Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks.
Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine.
Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e. võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati oma mõjuvõimu laiendada Kolmandas Maailmas e. riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega ka kommunistlikku idablokki.

USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
Trumani doktriin

Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (nn Trumani doktriin, 1947).

Marshalli plaan

Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkus USA abi ka Ida-Euroopa riikidele, millest viimased Moskva survel loobusid. Lääne-Euroopa riikidest ei pakutud abi F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu mõju alla langenud Soome.

Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO . NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest.
ÜRO

24.10.1945
Tehti Rahvasteliidu asemele, mis ei suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Loodi uue sõja vältimiseks
Ettepanekutes nähti ette ka ÜRO otsustamisprotsessi keskendamine rahu ja julgeoleku eest vastutavasse Julgeolekunõukogusse, milles oleks oluline roll ja vastutus alalist liikmestaatust omavatel suurvõimudel. Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel , millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused , otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt.

VMN

Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine . Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega

VLO

Varssavi Lepingu Organisatsioon oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon
Liikmed: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksamaa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari
Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hruštšovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka kuulus ka Albaania, kes aga peatas organisatsiooni toetamise 1962. ning lahkus lõplikult 1968. aastal. Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991. aasta juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa režiimide lagunemisega.
Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa LV taasrelvastada. Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955, võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati tal taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonirežiim (st SLV sai täieliku suveräänsuse).
NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendava sõjalis-poliitiline bloki – Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, mille tulemusena oli NSV Liit endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Sellega olid külma sõja mõlemal leeril kujunenud välja omad sõjalised blokid – NATO ja VLO. Väljaspool Euroopat sõlmisid mitmed lääneriigid (nt USA, Suurbritannia jt) lisaks ka regionaalseid sõjalisi liite kohalike läänemeelsete riikidega (nt ANZUS, SEATO, CENTO).

NATO

1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal , Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania ).
NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid. Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal ( 1959 -1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis.

Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer , Erhard , Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus .
Okupatsioonitsoonid:

Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustada seal sovietiseerimist.
Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika lääne- ja idatsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad külma sõja osapooled olid alustanud oma okupatsioonitsoonides uute riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). SLV esimeseks liidukantsleriks oli 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967), kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus. Saksamaa idaosas kuulutati Moskva eestvedamisel oktoobris1949 välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV).

Berliini blokaad:

Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sundida lääneriike sellest alast loobuma . Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid vastuseks sellele õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses seda aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist.

kus NSVL lõikas Lääne- Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ja endaga liita. Lääne- Berliin ei alistunud. USA koos liitlasetega suutis õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama.

Adenauer

Saksamaa Liitvabariik esimeseks liidukantsleriks oli 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967)
Tema ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus.

Erhard

Ludwig Erhard (4. veebruar 1897 – 5. mai 1977) oli Lääne-Saksamaa poliitik ja Saksamaa liidukantsler aastatel 1963–1966.
Sotsiaalseks turumajanduseks hakati nimetama majandusmudelit, mis toetas põhimõtteliselt majanduslikku vabadust, ent rõhutas selle kõrval riigi tugevat kontrollfunktsiooni, et kaitsta sotsiaalset õiglust ja luua tõepoolest heaolu kõigile. Riik pidi eelkõige kaitsma vaba konkurentsi ning nõudma sisse makse tuludelt ja omandilt.
Majandusminister 1949-63
Liidukantsler 1963-66
Majandusime isa

Ulbricht

1950- 1971 peasekretär Walter Ulbricht
kujunes Ida-Saksamaast sotsialistlik riik aastatel 1949–1971
1945. aastal Nõukogude Liidust eksiilist naastest juhtis ta nn Ulbrichti gruppi, tegutsedes Nõukogude okupatsioonitsoonis tihedas koostöös okupatsioonivõimudega. Saksamaa Kommunistliku Partei ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juhtiva liikmena mõjutas ta oluliselt tulevase Saksa DV riigiaparaadi ülesehitust.
Aastatel 1950-1971 oli Ulbricht Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee esimene sekretär ning omas kõige kõrgemat poliitilist otsustusõigust. Ulbricht võttis vastu mitmed olulise poliitilised otsused, muuhulgas otsuse sotsialismi ülesehitamise kohta 1952. aastal, otsuse sulgeda piir Lääne-Saksamaaga 1952. aasta mais, otsuse suruda maha 17. juuni 1953 rahvaülestõus ning rajada Berliini müür augustis 1961.
Aastatel 1949-1960 oli Ulbricht Ministrite Nõukogu aseesimees ning 1960-1973 Saksa DV Riiginõukogu esimees (sisuliselt riigipea ).

Berliini müür kui külm sõja üks tuntumaid sümboleid. Kes ehitas, milleks, kuhu, kunas, millise arengu tegi müür ajas läbi, kuidas mõjutas sakslaste/berliinlaste igapäevaelu?
Berliini müür

Kahe Saksamaa kujunemine 1949 olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted (e SLV pidas ennast saksa rahva ainsaks seaduslikuks esindajaks). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine “kommunistlikust paradiisist” Lääne-Saksamaale.
13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri) ehitamist, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960.-1970.aastate vahetuseni. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s.
Mõte tulenes Walter Ulbrichilt, Gorbatšov kiitis heaks, NSVL ja Ida-Saksamaa väed ehitasid.
Eraldas sugulasi ja sõpru teineteisest, nähti väga kaugelt. Toodi lennukitega toitu ja muid tarbeesemeid. Lammutati müüri lähedal olevaid hooneid, müüriti ka aknaid, metroo lõpetas töö ning inimesed hakkasid põgenema.
Müür kasvas järjest kõrgemaks, pikemaks.

Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus?

Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka nimetada idablokiks.
Territooriumil asus 13 riiki: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. Kõik nad allusid Moskva diktaadile, v.a Jugoslaavia (võttis Marshalli plaani abi vastu ja läks tülli NSVL ga )
1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.
2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis kõiki organisatsioone, ametnikud olid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud, nad kontrollisid ka kultuurielu.
3. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil, kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil
4. Majandus, nii töötus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, mõnel juhul ka eraettevõtlus. Kehtis käsumajandus
5. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, ka kulutused riigikaitsele olid suuremad, aga elatustase madal.

Jugoslaavia erandlikkus

Pärast NSV Liidust lahku löömist soovis Tito suuremat rolli kui Stalin talle võimaldas. Tekkis tüli, Tito tahtis Jugoslaavia piire suurendada toetas Kreekat, sekkus aktiivselt, võttis vastu Marshalli plaani abi.

Albaania erandlikkus

üritas Moskvale mitte kuuletuda ning soovis Praha Kevade näitel iseseisvust taastada, lootes et see võimalik ka vägivallatut teed minnes

Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG ? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast? Mõni iseloomustav sõna Lavrenti Beria kohta.
GULAG

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse struktuurüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Peavalitsuse ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülessannete täitmiseks nõukogude kohtute ja Erinõupidamiste alusel vabaduskaotusliku karistusega kinnipeetute valve ja töö nõukogude "rahvamajandusobjektidel" ning NSV Liidu ääremaadel.
GULAG on ka üldiselt Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus ja Gulag on üldmõistena saanud laiemalt tuntuks eelkõige pärast Aleksandr Solženitsõni teose "Gulagi arhipelaag" ilmumist 1973. aastal.

Elu pärast Stalini surma

Võim läks Beria kätte, vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatuid, NSV Liit, piirati julgeoleku organite omavoli, astuti samme lääneriikidega pingete lõdvendamiseks, taheti parandada suhteid Jugoslaaviaga, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele.
Beria vastu tehti vandenõu uuenduste pärast
Järgmisena tuli võimule Nikita Hruštšov , tühistanud suures osas Beria uuendusi , mõistis ta siiski, et alternatiivi pole, algas ühiskonna teatav liberaliseerimine.

Lavrenti Beria

Julgeoleku oluline töötaja NSV Liidus, Stalini lähikondlane, pretendent võimult, informeerituse tõttu riigis, sai isegi korraks võimule. Tahtis muudatusi liberaliseerida, kuid teised võimul olevad kommunistid kartisid neid ning kõrvaldasid ta, 1953 aastal hukati.

Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser?
Iisraeli riigi teke

1947. a lõpp, ÜRO võttis otsuse Palestiina kaheks jagada. Palestiinlaste (araablased) ja juutide vahel.
19.05.1948 brittide mandaat läbi, juudid võtsid võimu. Järgmisel päeval rünnati Iisaeli riiki, 10 kuu jooksul suutis Iisrael naaber- Araabia riike tagasi hoida, ühel rindel oldi rahulikud, teisel tungiti edasi.
Toimus massiline kohalike araablaste minema ajamine , et riik oleks ühe rahvuseline. Nende järeltulijad elavad siiani põgenikelaagrites.
Läänemaailm tundis süüd holokausti pärast, selle tõttu lasti juutidel oma asju ajada.
1948 sujus riigi üle võtmine kuna, juudid olid selleks juba valmistunud, neil oli oma sõjavägi, valitsus. Iisaeli sõjaväe toetasid mujal maailmas elavad juudid.

Herzl

Theodor Herzl (2. mai 1860 – 3. juuli 1904) oli Austria-Ungaris juudi perekonnas sündinud advokaadist ajakirjanik, keda loetakse sionismina tuntud poliitilise liikumise loojaks ja esimeseks juhiks ning ideoloogiks.
1897 Theodor Herzl Esimesel Sionistide kongressil: “50 aasta pärast näeme Iisraeli”

Ben-Gurion

oli Iisraeli esimene peaminister. oli pühendunud sionist, kel oli oluline roll Iisraeli riigi rajamises ja ülesehitamises.
pidas peaministriametit 1948. aastast 1963. aastani, lühikese vaheajaga aastatel 1954—1955. Ta juhtis Iisraeli 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõja ajal ja 1956. aasta Suessi kriisi ajal, mil Iisrael vallutas Siinai poolsaare.

Suessi kriis 1956

Egiptuses oli 1952 kukutatud läänemeelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid eesotsas Gamal Abdel Nasser`iga, kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSV Liidule ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid seni Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide ja Egiptuse vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased ja prantslased oma väed Põhja-Egiptusesse. See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja ja enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiiži vähenemisele suurendas see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas tulevikus kommunismi mõju veelgi rohkem laiendada. Samuti tõmbas see konflikt NSV Liidu meeleheaks ära tähelepanu parasjagu toimuvalt Ungari ülestõusu mahasurumiselt VLO vägede poolt.
Suessi kriisi üheks tulemuseks oli ka USA mõju kasv Lähis-Idas, kes vahetas selles rollis välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli Eisenhoweri doktriini rakendamine alates 1957, millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis USA-Iisraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega, kes kartsid sotsialismiideede levikut Lähis-Ida riikides.

Nasser

oli Egiptuse poliitik ja sõjaväelane, riigi teine president aastatel 1956–1970.
1956. aastal sai temast Egiptuse president, kes alustas sotsialistlikke reforme: veel samal aastal, 26. juulil riigistas ta Suessi kanali, mis põhjustas Suessi kriisi, mille ajal Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt toetatud Iisrael ründas 29. oktoobril Egiptust. Nasser võttis isiklikult üle sõjaväe ülemjuhatuse. Lõpuks lahenes kriis aga läbirääkimistega. 8. aprillil 1957 avati kanal taas ja Iisrael tõmbas oma väed Siinai poolsaarelt tagasi. Kanali natsionaliseerimisest saadud tulusid kasutati Assuani tammi rajamiseks.
Järgnevalt sõlmis Nasser tihedad suhted Nõukogude Liiduga ja kaldus veelgi enam sotsialismi suunas. Samuti püüdis ta saada araabiamaailma üldtunnustatud juhiks. Sel eesmärgil algatas ta 1967. aastal Araabia riikide sõja Iisraeli vastu, kuid Kuuepäevases sõjas said need hävitavalt lüüa.

Korea sõda, Vietnami sõda, Afganistani sõda. Millal toimusid, kes olid osapooled ning millised olid nende huvid? Mõni sõjale iseloomulik joon võiks ka teada olla, näiteks see, et kuidas rinne edasi-tagasi liikus, kas kindel rinne üldse eksisteeris, mõni tuntum väejuht või lahing, näiteks mis oli Teti operatsioon või mis toimus Mai Lais. Stinger raketid , mudzahiidid jne. Doominoteooria olemus ja selle sõnastaja?
Korea sõda

Korea poolsaar oli jaapanlaste poolt annekteeritud juba 1910 . Pärast Jaapani kapituleerumist Teises maailmasõjas jagati Korea poolsaar okupatsioonitsoonideks: poolsaare põhjapoolne osa NSV Liidu ja lõunapoolne osa USA kontrolli all. Okupeerivate riikide poliitika erinevused viisid kahe riigi kujunemiseni 1948- Põhja- Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Lõuna-Koreas turumajandusliku orientatsiooniga Korea Vabariik. Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung (1912-1994) sellega ei nõustunud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt. Moskva nägi selles võimalust laiendada oma mõjusfääre Aasia suunal.
Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Neid toetasid kommunistliku Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed, milles lõviosa moodustasid USA üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38.paralleeli juures, aga vaherahu kahe riigi vahel sõlmiti alles peale Stalini surma 1953. Selle tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi vahel ning on seda kuni tänaseni.

Vietnam sõda

Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud ja see viis Indo-Hiina sõja puhkemiseni (1946-1954). Vietnami DV-d toetasid sõjas kommunistlikud Hiina RV ja NSVL ning Prantsusmaad USA.
1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, NSVL ja Hiina RV). Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks (pealinn Saigon). Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See viis USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna-Vietnamis, mille põhjuseks oli doominoteooria (kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane).
1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, mida tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid majanduslikult ja sõjaliselt punahiinlased ja NSV Liit. Vaatamata suurele sõjalisele tehnilisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, sest vastased kasutasid partisanisõja taktikat. USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (n vägivallatust pooldav hipide liikumine). Kuna suured kaotused suurendasid sõjatüdimust, üritasid ameeriklased sõda nn vietnamiseerida- hakkasid oma regulaarvägesid välja viima ja suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile, et kommunistidega sõdida võõraste kätega. 1973 jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni (USA ja Vietnami Vabariik ühelt poolt ning Vietnami DV teiselt poolt), aga sõjategevus puhkes kommunistide initsiatiivil taas uue hooga .
1975 vallutasid kommunistlikud väed Lõuna-Vietnami ning need alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga. Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök kogu külma sõja jooksul. Doominoteooria kippus täide minema, sest lisaks kommunismi levimisele Lõuna-Vietnami tulid nad võimule ka Laoses ja Kambodžas. Kui NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas, siis USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök, millega kaasnes ameeriklaste maine langus maailmas. NSV Liidu mõju suurenes mitmetes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni.

Afganistani sõda

Afganistani sõda toimus 1979-88. Osapoolteks olid NSVL keda toetasid Bulgaaria, Ida-Saksamaa ja Ungari, ning Mudzahiidid keda toetasid USA, Inglismaa, Saudi Araabia, Pakistan ja Egiptus .
NSVL tahtis Afganistani kontrollida asukoha pärast ja tahtis sammuti tahtis teed india ookeani äärde ( Afganistan on Pakistani, India, Iraani ja Türgi vaheline risttee ). Mudzahiidid tahtsid püsida demokraatlikud. 1979 oli Afganistaanis kodusõda ja siis kutsuti appi NSVL. USA hakkab Mudzahiide raketidega varustama ning Gorbatsov tahab vaherahu sõlmida. Vaherahu sõlmitakse ja Vene väed lahkuvad Afganistanist. Vene riigikassa tühjenes sõja tõttu suuresti ja tekkis perestroika . Sammuti oli külma sõja lõppuks (Afganistani sõjaga lõppes ka külm sõda, kuna Venemaa oli nõrgestatud olekus ja sealne kommunism oli kokku kukkumas). USA kasutas ka Maa-õhk tüüpi "Stinger" rakette -> piiras NL-i õhujõude.

Teti operatsioon

1968. aasta jaanuaris toimus Teti (uus aasta viet. k) operatsioon (Põhja-Vietnami organiseeritud rünnak Lõuna-Vietnami tähtsamatele keskustele, mis rinnetest kaugemal, et näidata, et kunagi pole keegi nende eest kaitstud, ükskõik, kus inimesed pesitsesid).
Mai Lai tapatalgud olid 68 aasta mais Vietnami sõja ajal. Seal oli 304-504 tsiviilohvrit (Tapeti mehi, naisi, lapsi, vanureid.Sõdurid moonutasid laipu, vägistasid naisi ja tüdrukuid, põletasid maha maju ning rikkusid piirkonna joogivee ), 26 USA sõdurit karistati ja 3 sõdurit kes selle avaldasid mõisteti riigireeturiteks. USA kaotas sõja, viimased USA väed lahkusid 73 aastal. Loodi ühtne Vietnami sotsialistlik vabariik 76 aastal, mis oli kommunistliku korraga ja see kord on säilinud tänapäevani. Vietnamis oli USAl suurim kaotus kogu külma sõja jooksul.

Doominoteooria olemus ja sõnastaja

1954 Usa president D. Eisenhower
Doominoefekt on sündmuste jada, mis tekib üksteise järel püsti asetatud doominokivide puhul: kui üht neist tõugata, siis kukuvad kõik järjest ümber
Muuhulgas põhjendati sellega USA sõjalist sekkumist Vietnami sündmustesse 1960. aastatel, kuna usuti, et Vietnami langemisel kommunistide võimu kätte järgneb doominoefekt ning kommunistide võim laieneb ka naabermaadesse. USA sekkumine ja Vietnami sõda pidi selle ära hoidma.

Rahutu Euroopa: Ungari ülestõus ja Praha kevad. Millal toimus, mis oli rahva rahulolematuse taga, kes olid juhid, mis oli tulemus? Milliseid sarnaseid ja erinevaid jooni nende kahe sündmuse puhul esile tuua võib?
Ungari ülestõus

1940.aastate teisel poolel oli Ungaris läbi viidudsovietiseerimine ja kehtestatud kommunistlik diktatuur. Peale Stalini surma 1953 sai Urgari peaministriks Imre Nagy (1896-1958), kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist. Riigis peatati kollektiviseerimise ja lõpetati massirepressioonid. See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva- meelsed ) jõud ei olnud ühiskonna liberaliseerimisega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasmine võimule suurendas võimudevastast meelepaha ning tõi enesega kaasa 1956 oktoobris rahvaülestõusu Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks.
Sündmused Ungaris viisid NSV Liidu sekkumiseni, kes kartis Ungaris alanud reformiprotsessi levimist ka teistesse Ida-Euroopa sotsialistlikesse riikidesse ja sellega seoses NSVL võimumonopoli kadumist selles regioonis. Vältimaks oma mõjusfääride kaotamist viis NSV Liit VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre ja võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (olid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada “kuuma sõja” puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes.

Praha kevad

1968 “Praha kevad”, kui “inimnäolise sotsialismi” sünniaeg, mil tolleaegne Kommunistliku Partei peasekretär A. Dubček tõi riigiellu reforme, leevendamaks sotsialismi senist karmi korda.
Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček
NSV Liit koos sotsialistliku Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku vabariigiga
1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist.
kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubčekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud
Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest), Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustáv Husákiga.
Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Brežnevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relva jõul

Fidel Castro tegevus ja Kuuba kriis. Kuidas sai Castrost NSVLi liitlane , kuidas proovis sekkuda Kuuba asjadesse USA, näiteks Sigade laht jne. Kes oli Che Guevara? Kuuba katsed revolutsiooni eksportida.
Kuuba kriis

1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel.
Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva mõjusfääri ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurirežiim.
USA luure avastas 1962 okroobris Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president John F. Kennedy (1961-1963) Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda teravdas niigi pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt üle kasvada uueks maailmasõjaks.
Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin , mille kaudu oli mõlema riigi liidritel võimalik kiiresti üksteisega ühendust saada.

Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma sõja viimise näol kolmandasse maailma. Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas?

Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam? Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni?
Pingelõdvendus

Külm sõda ( pidevad kriisid, sõjalised konfliktid, võidurelvastumine jne) vaheldusid aeg-ajalt teatavate rahunemisperioodidega, mida on hakatud nimetama ka pingelõdvenduseks. Üks selline periood saabus ka 1960.-1970.aastate vahetusel.
Teatud määral paranesid kahe Saksamaa suhted. See oli seotud sotsiaaldemokraatide pääsemisega valitsusse (Willy Brandt oli kantsleriks 1969-1974). SLV vasaktsentristlik valitsus algatas nn uue idapoliitika - valitsus loobus Hallsteini doktriinist, sõlmis diplomaatilised suheted Saksa DV-ga ning mõlemad riigid võeti 1973 ÜRO liikmeks. Selleks ajaks oli SDV leppinud ka Lääne-Berliini staatusega.
Prantsusmaa - NSV Liidu suhete paranedes alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi kõrgematasemelisi kontakte nõukogude riigijuhtidega. President Richard Nixoni (1969-1974) salajase visiidi järel Pekingisse 1972 paranesid USA ja Hiina RV suhted. Kuna 1960. aastatest alates olid Hiina RV- NSV Liidu suhted madalseisus, sundis see NSV Liidu liidreid otsima kontakte läänega . USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973 Leonid Brežnev Ameerikas ja R. Nixon Moskvas) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute (SRP-1) sõlmimiseni 1972 kahe riigi vahel. Lepe hõlmas kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 tuumalõhkepeani. 1973 alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega, millega oleks strateegilist relvastust vähendatud mõlemalt poolt 2250 ühikuni. SRP-2 sõlmimine hakkas eeskätt NSV Liidu poolse tegevusetuse tõttu venima ning katkes lõplikult 1979 seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani.
1970.aastate algul pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal saavutada, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire. Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975, sest Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele (turumajandusele orienteeritud demokraatia), kui ka Moskvale (Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu.

Järgnevate isikute kohta tuleb paari märksõna piires olla valmis midagi ütlema-kirjutama, näiteks seda, et kuna ta mingi riigi juht oli. Stalin, Hruštšov, Brežnev, Truman, Eisenhower, Kennedy, Nixon.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ragggne Õppematerjali autor

II MS ja külma sõja arvestusele minekuks vajalikud küsimused ja vastused. Vastatud on pikalt ja põhjalikult.

ajalugu teine MS külm sõda nsvl demokraat moskva organisatsioon kuuba kommunistid egiptus nato suurbritannia

Sarnased õppematerjalid

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

Ajalugu

docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO

Ajalugu

doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas

Ajalugu

docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu

docx

Külma sõja kriisid

koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid