Tuumaenergia Koostas: Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad
tuumaenergeetika Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumajaamades kasutatakse kütusena enamasti uraani. See on maakoores võrdlemisi tavaline element, mida leidub praktiliselt kõigi kivimite koostises
Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergi...
Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile. Üks viimaseid suuremaid tuumakatastroofe oli 1986.a. Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas. Võib julgelt öelda, et mitte kunagi ei ole mingisugused teaduslikud avastused etendanud kogu inimkonna jaoks nii suurt osa kui avastused tuumafüüsika valdkonnas. Tuumaenergiast. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Sisuliselt on tegemist aatomituuma siseenergiaga, mis vabaneb kas raskete tuumade lõhustumisel või kergete tuumade ühinemisel. Tuumaenergia tekkimine Tuuma energeetika põhineb tuumaenergia muundamisel teisteks energialiikideks.
Accident) Konventsioon · Jõustumise kuupäev 09.06.1994; avaldatud - RT2 1994, 8, 26 · Konventsiooni kohaldatakse, mis tahes avarii puhul, mille tagajärjel radioaktiivsed ained paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja on toonud või võivad tuua kaasa heitmete üle riigipiiride kandumise rahvusvahelises ulatuses, millel kiirgusohutuse seisukohalt võiks olla tähendus teisele riigile. · Iga osalisriik teeb Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA-le) ning vahetult vôi IAEA kaudu teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. · Sellistele sidepunktidele ja IAEA kesksele punktile peab olema pidev juurdepääs. · Iga osalisriik teeb Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA-le) ning vahetult vôi IAEA kaudu teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja
2007 ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. KEEMILINE ENERGIA Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Näiteks: *Patareides talletatud energia TUUMAENERGIA Tuumaenergia ehk aatomienergia on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. SOOJUSENERGIA Soojusenergia on aineosakeste korrastamata liikumises talletunud energia. Osakeste keskmist soojusliikumise energiat mõõdab temperatuur. Üleantav soojusenergia on soojushulk. Kõik energialiigid pärinevad millegi liikumisest või vastasikusest mõjust, taanudes lõpuks kas kineetiliseks või potensiaalseks energiaks.
Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon (Convention on Early Notification of a Nuclear Accident) Uku Volke Põhiprintsiip Tuumaseadme rikke või radiatsiooniohu esinemisel tuleb konv.-ega ühinenud riigil: 1. Sellest viivitamata teavitada IAEA-d (Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuuri) 2. Teha teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. Taust · Konventsioon allkirjastati Viinis, peale 1986 a. aset leidnud Tsernobõli tuumaelektijaama riket. · Eesti ühines selle konventsiooniga 1994. aastal. · Tuumarelvariigid (Hiina, Prantsusmaa, UK, USA ja Venemaa) on nõustunud teavitama IAEA-d ka tuumarelvakatsetustest. · Hetkel liitunud 109 riiki Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus Taust Hiina industrialiseerimine enim edasijõudnud ida- ja lääneregioonides on pidurdunud ning seda osaliselt kesk- ja lääneprovintsidesse koondunud hüdroelektri ja kivisöe ressursside ligipääsmatuse tulemusena tekkinud energia puudujääkide tõttu. Peale selle, kivisüsi Hiina traditsiooniline esmane energiaallikas tekitab hulga keskkonna- ja terviseprobleeme. See teeb äärmiselt vajalikuks uute energiaallikate otsimise ja kasutusele võmise. Aatomienergia on üks alternatiivseid jõuallikaid. Hiina valitsuse nägemuses on Daya Bay tuumajaam tõend selle kohta, et tuumaenergial on võime teenida puhtal ja turvalisel viisil Hiina tuleviku energiavajadusi. Kuigi Hiina valitsus on kasutanud tuumaenergiat kui ideaalset aseainet kivisöele, ei ole tuumaenergia kasutamine jäänud kriitikata. Tuumaenergia vastased, peamiselt need kes on Hong Kongis, kritiseerivad tuumaenergiat potentsiaalsete keskkonnaprobleemide pärast, mis saavad
Tuumaenergia ja tuumatööstus Katrin Männik ja Kerttu Kangur 11.B Mis on tuumaenergia ja kuidas see tekib • Tuumaenergia ehk aatomienergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhustumisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat. • Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, mille protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat, mis vabaneb soojusena. Tuumaenergia
Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat Põhjamaade Nõukogu ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu on Põhjamaade parlamentide ja valitsuste koostööorganisiatsioon. See loodi pärast Teist maailmasõda ning selle esimesteks tulemusteks oli ühine tööturg, haigekassa ning nende maade kodanikele passivaba liikumine üle piiride. Liikmed Riigid:Island Norra Rootsi Soome Taani peasekretär Helgi Hjörvar IAEA- Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (International Atomic Energy Agency, IAEA). Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri asutasid 1957. aastal iseseisva organisatsioonina ÜRO egiidi all 56 riiki. Agentuuri peakorter asub Viinis. Peasekretär on alates 2009. aastast Yukiya Amano. Agentuuril on 151 liikmesriiki. Eesti-1992 Yukiya Amano. ILO- Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni. on kolmepoolne ÜRO agentuur, mis koondab
· 1946 W.Churchilli kõne Zürichis · 1949 J.Mannet' kavand Saksa-Prantsuse liidu loomiseks · 1950 R.Schumani ettepanek asutada Euroopa Söe-ja Terase Ühendus ehk ESTÜ · 1952 lepete jõustumine (ratifitseerimine) · 1957 moodustasid samad 6 riiki (Prantsusma, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa) o EMÜ Euroopa Majanduse Ühendus o EURATOM Euroopa Aatomienergia Ühendus Sõlmiti Roomas nn Rooma lepingud 3 organisatsiooni ühendnimena hakati kasutama mõistet ühisturg · 1967 toimus 3 organisatsiooni (ESTÜ+EMÜ+EURATOM) ühinemine -> Euroopa Ühendus · 1978 ühinesid Suurbritannia, Iirimaa, Taani · 1981 ühines Kreeka · 1986 ühinesid Hispaania ja Portugal; Euroopa Ühenduse liikmed kirjutasid alla ühte Euroopa aktile · 1982-1992 üleminekuperiood, mille lõpuks tagatud vaba liikumine Euroopa
käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas + vesi + glükoos + hapnik + vesi Tuumareaktsioon-Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.Radioaktiivsus- kiirgatakse välja osakesi NT:uraan Keemilise sideme energia-Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.1.Mida nim. Keemiliseks E?Keemilistesse ühenditesse salvestunud E(põlemine) Täielik C+O2>CO2(väljas) 2Joonista küünlaleek Aurumine Imbumine
Tuumaenergia Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu on lühike. Martin Heinrich Klaproth avastas 1789. aastal uraandioksiidi. Metallilist uraani sai aga esimest korda alles Eugen Peligot 1841. aastal. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis on võimelised läbima musta paberit ja põhjustama fotoplaadi tumenemist. Ta nimetas
3/varajane-hoiatamine/ (2016). Kasutatud allikad · Radioaktiivsus ja kiirgus. (2015). http://xn--pik-nna.xn-- fsika-kvaa.ee/index.php/book/section/1636 (30.03.2016). · Ülemaailmse tuumaliidu lehekülg. (2015). http://www.world-nuclear.orgpx (30.03.2016). · Radioloogiline õnnetus Tammikus. (1998). http://www- pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1053_web.pdf (30.03.2016). · Keskkonnaameti kodulehekülg. (2016). http://www.envir.ee/et (30.03.2016). · Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur IAEA. (2016). https://www.iaea.org/ (30.03.2016). · Välisministeeriumi avaldus sarkofaagi osas. (2011). http://vm.ee/et/uudised/eesti-toetab-ukrainat-tsernoboli- tuumajaama-onnetuse-kahjustuste-likvideerimisel (30.03.2016). Tänan kuulamast!
G-20 loodi 1990. aastate lõpus aset leidnud rahanduskriiside lahendamiseks, ajendiks asjaolu, et tähtsamad arenevad majandused polnud üleilmsetesse majanduskõnelustesse piisavalt kaasatud. tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa, India, Pakistan ja Põhja-Korea. Arvatakse, et tuumapomm võib olla ka Iraanil, Iisraelil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil. Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur IAEA on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel, selle asutasid 1957. aastal iseseisva organisatsioonina ÜRO egiidi all 56 riiki.. Peadirektor on Yukiya Amano. valitsus võib olla ametis de jure, olles kehtiva õiguse kohaselt ametisse astunud. Seevastu de facto valitsusel puudub õiguslik tunnustus, mis väljendub temaga läbikäimise piiramisel
Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (3600 kg ja 9500 m kõrguselt) Jaapanile ❏ 10 sekundiga hävines 4 km raadiuses olnu ❏ Koheselt hukkus 420 000 elanikust u. 70 000 ❏ Kiiritustõvesse suri üle 20 000 inimese Enne Pärast Nagasaki katastroof ❏ 9. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Fat Man” Jaapanile
Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühinesid 6 riiki: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja Euroopa Majandusühendus EMÜ. EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid
Kutsehariduskeskus Kokk Majandusgeograafia-Jaapan Juhendaja: SISSEJUHATUS Valisin riigiks Jaapani, kuna mind on alati see riik huvitanud ja tunnen jaapani kultuurist väga lugu. Tahan seda riiki rohkem tundma õppida. Jaapanlased on targad ja intiligentsed see on ka üks põhjus miks see riik mulle kõige enam meeldis. Referaadis panen kirja tähtsamad faktid ja kirjutan loodusvarade, majandusharude, kliima jms kohta. Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta...
Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine.) c) postindustriaalne tootmisviis (20. saj tänapäeva tootmisviis, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, füüsilise töö asendumine vaimse tööga) Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT ühe elaniku kohta, energia tarbimine/tootmine inimese kohta, olmetehnika/telefonide/arvutite jms arv 1000 inimese kohta. Inimarengu indeks (elujärje, hariduse ja tervise näitajad) Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: *tooraine olemasolu *odav energia *oskustöökjõu olemasolu *kohapealne kapital *lähedus turule, teistele ettevõtetele Globaliseerumine e
maapõuest suurtes kogustes ning kahjuks ei ole kõik maavarad taastuvad. Üheks selliseks taastumatuks loodusvaraks on nafta- sellest sõltub tänapäeval kogu inimkond.Elame ajastul, mil fossiilne küttematerjal omab põhjapanevat tähtsust ning sellest olenevalt toimivad ka rahvusvahelised suhted. Arenev ühiskond vajab üha rohkem elektrienergiat.Selle tootmiseks vajalike maavarade ressursid on aga piiratud.Keskkonnasõbralikud tuule- ja päikeseenergia ei ole igal pool rakendatavad. Aatomienergia oleks lahenduseks, kuid vajab igakülgset läbikaalumist. Kui ohutu see kõik on? Kõigil on veel meeles avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas.Ka seal pidi juhtuma mingi viga, mille tagajärg sai saatuslikuks.Radioaktiivne saastumine laiaulatuslikus piirkonnas oli kohutav katastroof, selle mõju kestab veel kaua. Niisuguste vigade hind on liiga ränk, et lasta neid juhtuda. Inimkond suureneb kiires tempos.Juba praegu ei jätku kõigile toitu ja puhast joogivett.
Eesmärk saada ühisturuks Liikmed: Argentiina, Brasiilia, Uruguay, Paraguay. SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus Asutati 1991. aastal 12 liiget Eesmärk majanduslik ja sõjaline koostöö EU/EL Euroopa Liit Majandusliit Eesmärk konvergents (ühtlustumine) Lühike ajalugu: Asutati 1951. aastal (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust, Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1957. aastal loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969. aastal Euroopa Ühendus. 1973. aastal toimus esimene laienemine, liitusid Taani ( + Gröönimaa, mis astus 1985. aastal välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. aastal toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1992
Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tingimused Loodusvara mets, vesi Pinnamood Kliima 2) Kultuuriline taust. e tagamaa Piirkonniti kujunenud traditsioonid, usk. 3) Tehnoloogiate kasutusvõimalused 4) Tööjõu haridustase 5) Poliitilised otsused riigi tasandil Investeeringute, regionaalsete soodustute tegemine Maailmamajandusele iseloomulikud jooned: 1) Domineerivad rahvusvahelised suurfirmad 2) Tööjõu vaba liikumine 3) Aktiivne rahvusvaheline kaubandus 4) Ulatuslikud välisabi programmid 5) Rahvusvaheline koostöö keskkonna probleemide lahendamiseks Majandusharuline struktuur: 1) Primaarsed harud e. esmased Tegeletakse otseselt looduskeskkonna kasutamisega. Põllumajandus taimed, mullad, kliima Kalamajandus veekogud ja seal elavad olendeid Metsamajandus kaevandamine 2) Sekundaarsed harud e. tööstuslikud ...
Kindlasti järgneb kohe sellele kirjutisele hala ja sõim, aga samas kui peaks juhtuma meie naaberriikides midagi mõne tuumajaamaga, kas meid see siis ie puuduta?! Ega's riigipiir ja piirivalve radioaktiivset kiirgust pea. Kusagilt on ka kõrvu jäänud, et mingi taoline projekt on tehtud, aga kes ja millal - ei tea.Suur osa Eesti elanikest ei ole võimaliku Eesti riigi osaluse kohta tuumajaamas mingit seisukohta võtnud. Ka Euroopa on jagatud on riike, kus rahva arvamus on väga tugevalt aatomienergia vastu häälestatud ning kuhu tuumajaamasid kindlasti ei rajata. *Praegu saab Euroopa Liit kolmandiku oma energiast just tuumajaamadest, näiteks Prantsusmaa saab nii 80 protsenti kogu energiast. Eriti teravalt tõusis küsimus tuumaenergeetikast Euroopas päevakorda pärast aasta alguses lahvatanud gaasitüli Venemaaga. Tuumajaamade riske üritatakse muidugi pidevalt vähendada, kuid absoluutselt kindlaid lahendusi seni pole. Lisaks võimalikele õnnetustele on vastuseta ka küsimus,
Taastuv energiaressurss Energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult Toodetakse keskkonnasäästlikult Otsene päikeseenergia Taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia, maa siseenergia Päike energiaallikana Füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas Õli Ainuke sõltumatu aatomienergia Ei saasta õhku CO2-ga Päikeseenergia passiivne salvestamine soojusenergia kogumine (kasvuhoone) Päikeseenergia on alati tasuta - maksavad ainult seadmed Bioenergia Biomass - fotosünteesi kaudu sündinud taimemass Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires.
Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumusi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Juba pool sajandit on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt tuumaelektrijaamade osa planeedi elektrienergiatoodangus on umbes 18%. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. Klaproth suri 1817.a ega saanudki oma eksitusest teada. Metallist uraani sai esmakordselt alles Eugen Peligot aastal 1841.
Euroopa Liit on demokraatlike riikide ühendus, mida iseloomustab vastastikune koostöö ja veendumus, et koos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Euroopa Liidu põhiväärtused on demokraatia, solidaarsus, vabadus ja sotsiaalne õigus. Euroopa Liidu alguseks loetakse aastat 1957, kui Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa kirjutasid alla Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia ühendus. 1968. aastal kaotati kuue liikmesriigi vahel importpiirangud Tolliliiduga. 1979. aastal käivitati Eurooma Rahasüsteem ja võeti kasutusele esimene ühine rahaühik eküü. Euroopa Ühendused muutuvad Euroopa Liiduks Maastrichti lepinguga 1992. aastal. Euro võeti kasutusele 1999. aastal. Tänaseks on liikmesriikide arv jõudnud 36-ni pluss neli kandidaatriiki. 17-s neist on kasutusel euro. Euroopa Liit on liikunud arengu suunas
Vee voolamise ja tuuleenergia saavad kesta seni, kuni toimub vee ringkäik looduses ja kuni tekivad tuuled. Energiat võib saada ka hoovuste liikumisest ja lainetest. Seal, kus Maa on vulkaaniliselt aktiivne, saab kasutada geotermilist energiat. Näiteks Islandil kasutatakse termaalvett linna kütmiseks ja aedviljade kasvatamiseks kasvuhoonetes. Aatomienergia on lootustandev seetõttu, et kasutatakse aine osakeste lõhustamisel tekkivat energiat. Kuid aatomienergia saastab loodust ja on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed ained. Võibolla õpivad inimesed kunagi tegema selliseid päikesepatareisid, nagu on elusates taimedes. Teatavasti saavad taimed teha toitaineid (energia) valgusenergiat kasutades. LÄMMASTIKURINGE Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N 2 (vaba lämmastik) muudetakse lämmastikuühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2
VÕIMUPOSITSIOONI? VASTUS POSTINDUSTRIAAL 400 KES OMAVAD INFOÜHISKONNAS VÕIMUPOSITSIOONI? VASTUS: SPETSIALISTID POSTINDUSTRIAAL 500 MILLE KASUTUSELEVÕTT PANI ALGUSE POSTINDUSTRIAALSELE ÜHISKONNALE? (NIMETA 2 TEGURIT) VASTUS POSTINDUSTRIAAL 500 MILLE KASUTUSELEVÕTT PANI ALGUSE POSTINDUSTRIAALSELE ÜHISKONNALE? (NIMETA 2 TEGURIT) VASTUS: ELEKTRONARVUTI, AATOMIENERGIA MAAILMAMAJANDUS 50 MIS ON KOLOONIA? VASTUS MAAILMAMAJANDUS 50 MIS ON KOLOONIA? VASTUS: ASUMAA (MINGIST RIIGIST SÕLTUV TERRIT MAAILMAMAJANDUS 100 KUIDAS NIMETATAKSE SEDA, KUI ERINEVATES RIIKIDES TEGELETAKSE ERINEVA TÖÖSTUSEGA? VASTUS MAAILMAMAJANDUS 100 KUIDAS NIMETATAKSE SEDA, KUI ERINEVATES RIIKIDES TEGELETAKSE ERINEVA TÖÖSTUSEGA? VASTUS: RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS MAAILMAMAJANDUS 200
Pärast teise maailmasõja lõppu asus NSVL forsseerima põlevkivitööstust Eestis. 1945. a. asutati ainult põlevkivi kaevandamisega tegelev suurettevõte Eesti Põlevkivi, mis ehitas järgnevatel aastakümnetel rea uusi, eelnevaist märksa suuremaid kaevandusi ja karjääre ning 1965.aastaks ühendas ka kõik vanemad kaevandused. Põlevkivist sai põhiliselt energeetiline kütus elektrijaamadele. 1980.a. kaevandati üle 31 miljoni tonni põlevkivi. Aatomienergia areng 1980. aastatel ja Vene energiaturu äralangemine 1990. aastatel viisid järk-järgulisele kaevandamise mahu vähenemisele ligi 3 korda. Mis on põlevkivi Maavarade kaevandamisega kaasnevad paratamatult muutused keskkonnas - maapõues tekivad tühikud, alandatakse põhjaveetaset, jõgedesse pumbatakse kaevandusvett, kaevanduste lähedal kerkivad aherainemäed, karjäärialadel tekib uus maastik. Kõige sellega
11.5 WTO Maailma kaubandusorganisatsioon, reguleerib riikide omavahelist kaubandust, lahendab vaidluseid, liikmete kaubanduspoliitika, soodustada rahvusvahelist kaubandust 11.6 OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, tugevdada demokraatia ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas, tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga, avaldavad iga aasta maailma riikide majandusolukorra aruandeid 11.7 CEB Euroopa Nõukogu Arengupank 11.8 IAEA Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur, edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel, aatomienergia kasutamisvõimaluste uurimine, teabe vahendamine, koolitus, aatomienergia kasutamisega seotud programmide järelevalve, standardite ja normide kehtestamine, energiaprogrammide välja töötamine ning abistamine tuumajaamade rajamisel 11.9 ICC - Rahvusvaheline Kriminaalkohus alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi,
Tootmisviisid:1.Korilus- 100 000 eKr, kala püüdmine, marjade, tõukude korjamine, toodang oma tarbeks, inimeste rühmitus-kogokond, kaasajal-maha jäänud piirkonnad(aafrika,aasia) 2.Varaagraarne TV- 8000 eKr, inimesed hakkasid põldu harima, loomi kasvatama, toodang oma tarbeks, kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 s...
· 1949 - Loodi Euroopa Nõukogu, mis muutus inimõiguste ja humanitaarprobleemidega tegelevaks organisatsiooniks · 1951 - Loodi kuue riigi poolt (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg) Jean Monnet ettepanekul Euroopa Söe ja Teraseühendus (ESTA) · 1953 - Loodi Raudteekonventsioon, kuhu astusid 10 Lääne-Euroopa riiki · 1957 - Allkirjastatakse Roomas Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergia lepingud · 1960 - Stockholmi leping, millega asutatakse Suurbritannia eestvedamisel Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon EFTA, sinna koonduvad 7 riiki ja see luuakse Euroopa Majandusühendusele vastukaaluks, sest Suurbritannia ei tahtnud sellega liituda, kuna ei soovinud ära anda nii palju oma otsustusõigust. EFTA ülejäänud riigid aga Suurbritannia jaoks liiga nõrgad ja ühendus ei täida tema jaoks oma funktsiooni.
osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osaenergiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: fossiilkütused 61,47% hüdroenergia 8,34% aatomienergia 29,83% muu 0,36% Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi. Töötlev tööstus Jaapani majanduse kasv 20. sajandi teisel poolel põhineb Korea ja Vietnami sõjal. Sõdadega kaasnes vajadus parandada sõjatehnikat ning toota selle varuosi. Sel ajal sai olulise
Inglismaa jäi kõrvale, kuid lubas teha tihedat koostööd. Antud tasandil eksisteeris ESTÜ vaid 7.a. 1955.a. toimunud liikmesriikide välisministrite tippkohtumisel otsustati viia majanduslik koostöö ka teistesse valdkondadesse. Uute organisatsioonide loomiseks moodustati nn. Spaakikomitee(nimi tulenes Belgia välisministrist). Komitee töötulemusena sõlmiti 1957.a. nn. Roomalepingud. Tegemist on tänase EL ühtede aluslepingutega, millega loodi euroopa majandusühendus EMÜ ja euroopa aatomienergia ühendus EURATOM. Nimetatud organisatsioonid hakkasid juriidiliselt eksisteerima 1958.a. Endiselt jäid kõrvale britid, kes 1960.a. rajasid oma majanduse päästmiseks ja konkureerivaks jõuks euroopa vabakaubandus assotsassiooni. Lisaks brittidele kulusid sinna 6 riiki: Taani, Norra, Rootsi, Portugal, Sveits, Austria- koostööpartnerina ka Soome. Paraku ei osutunud EFTA elujõuliseks, kuna kostöö käis valitsuste tasandil(ainult siis, kui see kellelegi kasulik)
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaa...
Footonid Footonid on valgusosakesed e. valguskvandid. Levivad kiirusega c, nad ei eksisteeri paigalolekus. Neil puudub seisumass ja ei kehti mehaanika seadused. Neeldumisel aines footonid hävivad. Footoni energiat saab leida nn. Plandi valemi abil. E=h*f E = footonite energia (J) h = plancki konstant 6,63 * 10-34 J/s f = sagedus Liikumisel mass m = ( h * f ) / C2 C = valguskiirus 3 * 108 m/s Footoni impulsi leidimine p=m*C Fotoefekt Elektronide väljumine ainest valguse toimel esineb eriti metallide korral. Avastas Heinrich Hertz 1887. Aastal. Seaduspärasused: 1)Metalli pinnalt väljunud elektronide arv sõltus valguse intensiivsusest. 2)Väljunud elektronide kiirus ei sõltunud valguse intensiivsusest, vaid valguse sagedusest ( värvusest) 3)Fotoefekti ei tekkinud kui sagedus oli väiksem teatud piirisagedusest, mis sõltus ainest. Aastal 1905 avaldas Albert Einstein fotoefekti teooria. Oma teoorias näitas ta, et valgus kiirgub kvantidena...
MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabel) Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. I...
Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu tagamine 1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu suurendamine majandusliku koostöö kaudu ja raamistiku loomine kaubavahetuse liberaliseerimiseks 1966 Luxembourgi kompromiss. Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli ühehäälsuse säilitamine riiklikult olulistes küsimustes. 1985 Ühtne Euroopa Akt
maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoiab neid aatomielemente tuumas koos; tuumaenergiat saab vallandada tuumareaktoris looduslikult ebastabiilseid elemente lohutades PÄIKESEENERGIA- päikesekiirguses sisalduv soojus ja valgusenergia, TUULEENERGIA- liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese
Nähtamatu Herbert George Wells 1897 Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta oli üks kirjanikest, kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. ...
uraaniaatomi kallal töötavateNSV Liidu teadlaste ja teaduslike uurimisasutuse jõupingutusi. 2)anda ranget salastatust järgides jhtspetsialistide käsutusse dokumendid uraani kohta, mis praegu on NKVD valduses, ning paluda neil anda hinnang, aga võimaluse korral kasutada seal sisalduvat oma töös.'' Stalin nõustus selle ettepanekuga, kuid alles 11veebruaril 1943 aastal võttis Riiklik Kaitsekomitee vastu otsuse organiseerida uuringuid aatomienergia kasutamiseks. LK197 Ning juba 1944 aasta veebruaris moodustati Beria korraldusel aatomiteemalise informatsiooni töötlemisekseriosakond ''S''.LK198 25 veebruaril jõudis Beria lauale NKGB ülema Merkulovi allkirjaga ettekanne tööde käigust aatomipomi loomisel USAs, mida Lavrenti Pavlovits pidas oma resolutsioonis ''tähtsaks''. Dokumendis rõhutati: "Inglismaa ja USA juhtivate teadustöötajate uurimustes aatomisisesse energia kasutamisel aatomipommi loomiseks
Kahe maavärina tulemusena sai vigastada tuhandeid inimesi ning üle 300 maja hävines täielikult. Esimese maavärina tugevuseks mõõdeti 7,4 magnituudi ja teise maavärina tugevuseks oli 6,1 magnituudi. 2003. aastal leidis aset Iraanis 6,6 magnituudine maavärin, mille tõttu hukkus 26 271 inimest ja vigastada sai üle 30 000 inimese. Pärast maavärinat pakkus USA otsest humanitaarabi ja vastutasuks nõudis USA, et Iraan järgiks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri lepingut. 60 riiki pakkus abi Iraanile ning 44 riigist saadeti töötajaid, et abistada Iraani päästeoperatsioonidel. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Maavärina epitsenter asus India ookeanis ning maavärina tugevuseks oli 9,1 magnituudi. Selle tulemusena tekkis vägagi võimas tsunami, mis tabas kõige tugevamini Sri Lankat, Indiat ja Taid. Tsunami lained olid umbes 30 meetrit
Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel.Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam
osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi. 8. KOKKUVÕTE Jaapan on üks väga kõrgelt arenenud riik tehnoloogiliselt kui ka majanduslikult. Kuigi Jaapanil ei ole eriti loodusvarasid on riik rikas. Jaapani rahvas on sihikindel ja töökas, see on
tavalistest kivisöesortidest märksa kõrgemad. Pruunsüsi on kivisöest märksa noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Päritolult on pruunsüsi kivisöe ja turba vaheline nn siirdeaste. Leiukohad: USA, India, Suurbritannia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hiina, Austraalia, Venemaa, Saksamaa, Poola, Ukraina jt Kivisöe tööstuslikul töötlemisel saadakse ka mitmeid vedelaid kütuseid URAAN Tuumaenergia ehk aatomienergia allikaks on raskete aatomite (uraani ja plutooniumi) teatavad isotoobid, mida nimetatakse ka tuumakütusteks Selliste raskete aatomituumade lõhustumisel vabaneb energiat umbes 2 miljonit korda rohkem kui sama koguse (massi) nafta põlemisel Looduses leudub peamiselt uraniiti ja uraandioksiidi UO2 Uraani leiukohad (2003): Austraalia 715 tuhat tonni Kasahstan 601 tuhat tonni
1970 – majanduslangus 1980 – võimul konservatistid. kes kärpisid sotsiaaltoetusi, vähendasid riigi rolli majanduses, tõid juurde „vaba konkurentsi“. Kodanikel tagatud isikuvabadused- ja õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, kodanikele tagastatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest. Euroopa Ühenduse (EÜ) kujunemine ja liikmesriigid 1957 rajati Euroopa Aatomienergiaühendus (eesmärgiga aatomienergia kasutamise koostöö) ning Euroopa Majandusühendus (eesmärgiga majandusalane koostöö). 1967 ühendati need kaks Euroopa Söe-ja Teraseühendusega ning loodi Euroopa Ühendus (Prantsusmaa, Saksa LV, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg). 1973 said liikmeteks veel Iirimaa, SB, Taani (ka Gröönimaa, kuid astus välja 1985) 1981 ühines Kreeka; 1986 Hispaania ja Portugal; 1990 endised Ida-Saksamaa alad. Euroopa Ühenduse struktuur
WWF on rahvusvaheline riikidest sõltumatu maailma suurim looduskaitseorganisatsioon. · OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development) millega on liitunud 34 liikmesriiki, kaasaarvatud Eesti. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. · IAEA ehk Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (Atomic Energy Agency) millega on liitunud 144 riiki, kaasaarvatud Eesti. IAEA eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamise militaarsel otstarbel. · IMO ehk Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organization) millega on liitnud ka Eesti. IMO tegeleb rahvusvaheliste koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu esindajatega, et edendada
1. 2. Tallinn 2000 Esimesed sõjajärgsed aastad Tööstus- ehk industriaalühiskonna kultuur sõltus üha rohkem teadusest ja tehnikast. Teise maailmasõja järel süvenes uus ehk teine tööstusrevolutsioon, mida iseloomustas tootmise automatiseerimine ja selle seostamine teadusega. Inimene oli avastanud uue ja ülivõimsa energiaallika aatomienergia. Teadlased otsisid võimalusi selle rahumeelseks kasutamiseks ning esimene aatomielektrijaam lastigi käiku NSV Liidus 1954. aastal. Kõik arenes väga jõudsalt ning ei osatud kujutledagi, et inimkonda võiks oodata energiakriis. Automatiseerimisega seda probleemi polnud. 1946. aastal valmis USA-s esimene arvuti. Suurenev teenindussfäär lausa neelas vabaneva tööjõu. 1950. aastail vallutas auto Euroopa, 1955 oli autotootmise rekordaasta USA-s 8 miljonit
põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Käesolevas ettekandes käsitlemegi üht energia liiki: tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektrijaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia mis see on? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergia peamine kasutusala on elektrienergia tootmine . Aga samas kasutatakse seda ka muudel keemilistel-füüsilistel protsessidel, nagu näiteks
aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro-, geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi. Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
