Douglas MacArthur - Liitlasvägede ülemjuhataja vaiksel ookeanil Charles de Gaulle - Prantsuse vastupanuliikumise juht Dwight Eisenhower - Liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas Bernard Montgomery - Briti vägede ülemjuhataja Põhja-Aafrikas Georgi Zukov - NSVL marssal, juhtis põhimõtteliselt kogu idarinnet Algus - Poola Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid ründas. > 1.09.1939 Inglismaa-Prantsusmaa käsivad tagasi tõmmata > 3.09.1939 kuulutasid sõja Saksamaale >Istumissõna ehk Sitzkrieg Poola langes kahe nädalaga > Idast alustas rünnakut ka NSVL 28.09 - piiri ja sõpruslepe sõlmimine > Leedu läks NSVL-le > Poola jagati ära Atlandi lahing 1939-45 * Saksa ja inglise-Usa laevastike vaheline mõõduvõtt atlandil * Kestis läbi terve sõja * Eelkõige allveesõda * Lääneliitlased kasutasid ka lainereid > Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg
· Sudeedimaa pidi minema Saksamaale o Inglismaa-Prantsusmaa valitsustelt käsk tagasi o Hitler lubas Tsehhoslovakkiat mitte puutuda tõmmata o Pidi olema tema viimane nõudmine o Kuulutasid 3.09.1939 sõja Saksamaale · Sõlmiti Inglise-Saksa mittekallaletungilepe o Algas Istumissõda ehk Sitzkrieg · Tegelikkus: · Poola langes kahe nädalaga o Itaalia ja Saksamaa jagasid ära Lõuna-Euroopa o Idast alustas rünnakut ka NSVL o Chamberlain jäi uskuma, et on saavutanud rahu o 28.09 piiri- ja sõpruslepe sõlmimine o I have brought you peace in our time!! o Leedu läks NSVL-le
Vastastikuse abistamise leping 1939 NSVL tahtis Baltiriikidelt luba luua sõjaväe baase nendel territooriuidelt ning survestati kolme riiki. (Eesti 28. September; Läti 5. Oktoober; Leedu 10. Oktoober) Talvesõda Soome ja NSVL vahel tekkinud sõda 30. November 1939 12. Märts 1940, kui Soome keeldus kirjutamast alla vastastiku abistamise lepingule 3. september 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja Kummaline sõda(Sitzkrieg) 1939-1940 Saksa ja Prantsusmaa piiril toimuvas sõjategevuses puudus aktiivsus ja kumbki pool ei võitnud alasid juurde. Välksõda(Blitzkrieg) Iseloomustatakse Saksamaa kiiret rünnakut Poola aladele 9. november 1940 tungis Saksamaa kallale Norrale ja Taanile, kes mõlemad olid kuulutanud ennast neutraalseks. Hitler põhjendas seda kui kaitsta riikide neutaalsust, mida Suurbritannia olevat tahtvat rikkuda. 10
september 1945) I Sõja põhjused (käsitletakse tunnis) II Sõja algus (MRP realiseerimine) Saksamaa tegevus: · Sxm eesmärgiks oli välksõda (Blitzkrieg), mis realiseerus loodetust lihtsamini. · 1.septembril 1939 tungis Sxm kallale Poolale ("Weißplan").Kuna augustis olid Ing ja Poola sõlminud liidulepingu, siis Ing nõudis Saksamaalt vägede väljaviimist Poolast. · 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga
vastupanukollete hävitamine) kasutades Poolat. 17.septembril tegi sama NSV Liit ning kuu lõpuks oli poolakate vastupanu murtud. Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja (3.sept), siis reaalset sõjategevust ei toimunud (nn Kummaline sõda ; sks k Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 Sitzkrieg; 1939 sept – 1940 mai). Prantslased lootsid alanud sõjas vastu Saksa piiri ehitatud Maginot`kaitseliini tugevusele ning Saksamaa omakorda Sigfriedi liinile. Samal ajal surus NSV Liit sõjaga ähvardades 1939 septembris Balti riikidele peale nn baasidelepingud, mille kohaselt paigutati Eesti, Läti ja Leedu territooriumile nõukogude väed. Soome lükkas NSV Liidu territoriaalsed nõudmised tagasi ja pidi
2. Mida tähendab/mis seal toimus: Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ,,seisusõda" Petain Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal.
Kapituleerumine-tingimusteta allaandmine Kollaborandid-võõra võimuga koostööd tegevad inimesed Lend-lease'i seadus-USA seadus,millega osutati II MS ajal abi liitlasriikidele Liitlaste Sõjaline Administratsioon- Neljade poliitika- Okupatsioon-on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist. Reparatsioon-sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Sitzkrieg-Olukord,kus reaalset sõjategevust rindel Saksa-Pran-Ing vahel sept.-dets. 1939 ei toimunud Talvesõda-oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva Totaalne sõda-sõda,kuhu olid sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud(II MS oli totaalne sõda) Ühinenud Rahvad- Ühinenud Rahvaste Organistatsioon-on 1945
valmistama sõda Soomega. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel, lisaks sai Leedu Vilniuse ja samuti Slovakkiale anti väike maa-ala. Poolas leidis aset järgnevail aastail enamus natside sõjakuritegudest, nii poolakate vastupanuliikumise kui natside idapoliitika tõttu. Peale Poola kampaaniat saabus mõneks ajaks vaikus. Ametlikult oldi sõjas, reaalselt midagi ei toimunud, seetõttu on seda perioodi kutsutud "kummaliseks sõjaks" (Phony War, Twilight War, Sitzkrieg, drôle de guerre). Selle jooksul pidasid NSV Liit ja Soome 30.11.1939- 12.03.1940 maha Talvesõja. 9.04.1940 ründas Saksamaa Taanit ja Norrat. Saksamaa vajas Rootsi rauamaaki, seega pidi ta garanteerima, et liitlased ei saaks sellega kauplemist takistada. Samuti oli Norra rannik sõjaliselt oluline, et kontrollida Põhjamerd. Taani kapituleerus kohe, Norra lõunaosa vähem kui kuu aja pärast (põhi pidas pisut kauem vastu). Norra poliitik Vidkun Quisling, kelle nimi
Poola riigi hävitamine Eesmärgid: endiste alade tagasisaamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. MRP salaprotokolli realiseerimine. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest. 17. septembril Nõukogude Liit idast. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt. Inglismaa, Prantsusmaa kuulutasid S, sõja. Sitzkrieg. Saksa-Nõukogude sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola. Saksa välksõja taktika blitzkrieg Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht. Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas. Suurtükivägi. Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm.
Venemaa ohvitserkond oli vananenud, kes ei uskunud uutesse relvadesse. 2.5.1 LÄÄNE-RINNE. 05.09.1914 Marne'i lahing - sakslased olid vaimustuses oma kiirest edasiminekust ja otsustasid Pariisi otse vallutada. Prantsuse kindral Joffre andis käsu Marne'i jõel sakslastele iga hinna eest vastu hakata. Selle jaoks veeti öössel taksodega sõdureid kohale. Prantsusmaa lõi sakslaste pealetungi maha. Algas kaevikusõda ehk Sitzkrieg. 2.5.2 IDA-RINNE. Ida-rindel sõdisid Venemaa vastu nii Saksa, kui ka Austria-Ungari väed. Saksa poolel võitles Ida- Preisi armee. Väejuhtideks olid Lundendorf ja Hindenburg. Vene Loodearmee väejuhtideks olid Samsonoo ja Rennenkompf. Looderindel saavutasid edu sakslased, kuid edelarindel pidi Austri-Ungari taganema Venemaa ees, mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tsehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hasek).
annaabi.ee 
