Douglas MacArthur - Liitlasvägede ülemjuhataja vaiksel ookeanil Charles de Gaulle - Prantsuse vastupanuliikumise juht Dwight Eisenhower - Liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas Bernard Montgomery - Briti vägede ülemjuhataja Põhja-Aafrikas Georgi Zukov - NSVL marssal, juhtis põhimõtteliselt kogu idarinnet Algus - Poola Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid ründas. > 1.09.1939 Inglismaa-Prantsusmaa käsivad tagasi tõmmata > 3.09.1939 kuulutasid sõja Saksamaale >Istumissõna ehk Sitzkrieg Poola langes kahe nädalaga > Idast alustas rünnakut ka NSVL 28.09 - piiri ja sõpruslepe sõlmimine > Leedu läks NSVL-le > Poola jagati ära Atlandi lahing 1939-45 * Saksa ja inglise-Usa laevastike vaheline mõõduvõtt atlandil * Kestis läbi terve sõja * Eelkõige allveesõda * Lääneliitlased kasutasid ka lainereid > Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg
· Sudeedimaa pidi minema Saksamaale o Inglismaa-Prantsusmaa valitsustelt käsk tagasi o Hitler lubas Tsehhoslovakkiat mitte puutuda tõmmata o Pidi olema tema viimane nõudmine o Kuulutasid 3.09.1939 sõja Saksamaale · Sõlmiti Inglise-Saksa mittekallaletungilepe o Algas Istumissõda ehk Sitzkrieg · Tegelikkus: · Poola langes kahe nädalaga o Itaalia ja Saksamaa jagasid ära Lõuna-Euroopa o Idast alustas rünnakut ka NSVL o Chamberlain jäi uskuma, et on saavutanud rahu o 28.09 piiri- ja sõpruslepe sõlmimine o I have brought you peace in our time!! o Leedu läks NSVL-le
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
TEINE MAAILMASÕDA (1.september 1939 - 2.september 1945) I Sõja põhjused (käsitletakse tunnis) II Sõja algus (MRP realiseerimine) Saksamaa tegevus: · Sxm eesmärgiks oli välksõda (Blitzkrieg), mis realiseerus loodetust lihtsamini. · 1.septembril 1939 tungis Sxm kallale Poolale ("Weißplan").Kuna augustis olid Ing ja Poola sõlminud liidulepingu, siis Ing nõudis Saksamaalt vägede väljaviimist Poolast. · 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sisse...
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poo...
2. Mida tähendab/mis seal toimus: Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ,,seisusõda" Petain Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal.
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
valmistama sõda Soomega. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel, lisaks sai Leedu Vilniuse ja samuti Slovakkiale anti väike maa-ala. Poolas leidis aset järgnevail aastail enamus natside sõjakuritegudest, nii poolakate vastupanuliikumise kui natside idapoliitika tõttu. Peale Poola kampaaniat saabus mõneks ajaks vaikus. Ametlikult oldi sõjas, reaalselt midagi ei toimunud, seetõttu on seda perioodi kutsutud "kummaliseks sõjaks" (Phony War, Twilight War, Sitzkrieg, drôle de guerre). Selle jooksul pidasid NSV Liit ja Soome 30.11.1939- 12.03.1940 maha Talvesõja. 9.04.1940 ründas Saksamaa Taanit ja Norrat. Saksamaa vajas Rootsi rauamaaki, seega pidi ta garanteerima, et liitlased ei saaks sellega kauplemist takistada. Samuti oli Norra rannik sõjaliselt oluline, et kontrollida Põhjamerd. Taani kapituleerus kohe, Norra lõunaosa vähem kui kuu aja pärast (põhi pidas pisut kauem vastu). Norra poliitik Vidkun Quisling, kelle nimi
Poola riigi hävitamine Eesmärgid: endiste alade tagasisaamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. MRP salaprotokolli realiseerimine. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest. 17. septembril Nõukogude Liit idast. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt. Inglismaa, Prantsusmaa kuulutasid S, sõja. Sitzkrieg. Saksa-Nõukogude sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola. Saksa välksõja taktika blitzkrieg Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht. Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas. Suurtükivägi. Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm.
Venemaa ohvitserkond oli vananenud, kes ei uskunud uutesse relvadesse. 2.5.1 LÄÄNE-RINNE. 05.09.1914 Marne'i lahing - sakslased olid vaimustuses oma kiirest edasiminekust ja otsustasid Pariisi otse vallutada. Prantsuse kindral Joffre andis käsu Marne'i jõel sakslastele iga hinna eest vastu hakata. Selle jaoks veeti öössel taksodega sõdureid kohale. Prantsusmaa lõi sakslaste pealetungi maha. Algas kaevikusõda ehk Sitzkrieg. 2.5.2 IDA-RINNE. Ida-rindel sõdisid Venemaa vastu nii Saksa, kui ka Austria-Ungari väed. Saksa poolel võitles Ida- Preisi armee. Väejuhtideks olid Lundendorf ja Hindenburg. Vene Loodearmee väejuhtideks olid Samsonoo ja Rennenkompf. Looderindel saavutasid edu sakslased, kuid edelarindel pidi Austri-Ungari taganema Venemaa ees, mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tsehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hasek).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
