Kas islamimaailma ja lääne vastuolu on ületatav? Kui araabia maad pärast Türgi suurriigi lagunemist iseseisvuma hakkasid , oli esialgu tegemist väga vaeste ja Euroopa ning Ameerika silmis teisejärguliste riikidega. Olukord muutus , kui maailmas õpiti järjest laiemalt kasutama naftat. Lääne maailma ja islamimaailma vahel tekkis küll palju konflikte , kuid palju vastuolusid oli ka araabia maade vahel. Suurim erinevus, mis viis konflikdideni oli usk ja riigikorraldus. Kuid kas need vastuolud on siis täiesti ületamatud? Araabia maid ühendab islami usk , araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist. Ühisriigist ei tulnud küll midagi välja , kuid integratsioonipüüdlused ei kadunud ja nende eest seisis peamiselt Araabia Liiga. Koostööle vaatamata on araabia maad tihti teistega avalikku konflikti sattunud. Vastasseis Iisraeliga seisnes peamiselt juutide vihkamises. 6. Oktoobril , juutide usupühal , alustasid Egiptus ja Süüria ootamat...
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N: 1)SKT(GDP)- majanduse kogutoodang riigisiseselt, aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus dollarites, ühe inimese kohta
. Peale selle, on seal väga odav tööjõud ja enamus kaupu on toodetud justnimelt arengumaades, kuna nende tööjõud on väga odav ja nad ei saa selle eest õiglast hinda. Seda kasutavad hästi ära teised riigid, makstes tööjõu eest vähe, kuid saades ise suure kasumi. Nende riikide probleemiks on : "Inimkapital" harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine Madala tasemeline infrastruktuur Tootliku kapitali puudus Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. Tüüpilised naftariigid on näiteks Kuveit, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Brunei jt
Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon Riigid : Lõuna Korea, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Singapur, Uus Meremaa Arengumaad Asuvad maailma lõunapoolsemates piirkondades Erinevad omavahel palju rohkem, kui kõrgelt arenenud riigid Jagunevad : Naftariigid, tavalised arengumaad, istandusriigid, vähim arenenud riigid Naftariigid Peamiseks sissetulekuks on nafta müügist saadud tulu Vähearenenud töötlev tööstus Väga rikkad arengumaad Madal haridustase Riigid : Omaan, Bahrein, Brunei, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid Tavalised arengumaad SKT on madalam kui kõrgelt arenenud riikidel Põhiline on põllumajandus, kasvab ka tööstuse osatähtsus Haridustase on madal
Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d) Istandusriigid e) Vähimarenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates piirkondades ja sellepärast nimetatakse neid ka Põhja riikideks. Rõhuvas enamuses on need Euroopa päritoluga kristlikud riigid. Nendes riikides elab ligikaudu 1/3 rahvastikust. Riigid: Enamus euroopa riike Jaapan Lõuna-Korea Singapur Ameerika Ühendriigid
vabakaubandus liit ÜRO- e ülemaailmne rahu, julgeoleku org., eesti alates 1991 NATO- north atlantic thesty org- e põhja atlandi lepingu org, 24 liikmesriiki(eesti 2003), sõjalispoliitiline org IMF- e rahvusvaheline valuuta fond, eesmärk aidata raskustesse sattunud liikmesriike, ära hoida liigjärsk valuuta kursside muutumine OPEC- org of petrool exparting countr- e naftat eksportivate riikide ühendus, 11 liikmesriiki ( naftariigid: Kuveit, Iraak,saudi-araabia, iraan, Venezuela, nigeeria, Alzeeria, liibüa, aüe
(Kasutatud www.diplomaatia.ee artiklit ,,Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast") Viimase neist muudab eriti keeruliseks maavarade ammendumine, mis mõjutab seeläbi esimest ehk majanduslikku poolt. On loomulik, et nafta ja teiste kütuste hinnad tõusevad, sest vajadus nende järele ainult kasvab. Näib, et hetkel loeb maailmaturul vaid tooraine kättesaamine, mitte selle hind. Seda oskavad väga hästi ära kasutada nii-öelda ,,naftariigid", kes kujundavad kütuste olemasolule oma välispoliitikat. Seeläbi on võimalik manipuleerida pea kõigi riikidega, kus vajadus nafta ja teiste kütuste järele on piisavalt suur. Näiteks kujutame ette, et Eestil on suured naftavarud ja Venemaa omad on ammendumas. Ilmselgelt oleks meil sel juhul oma idanaabrite üle teatud võim ning kahe riigi vahelised suhted muutuksid. Teisest küljest vaadatuna tungiks Venemaa
6. Kõrge elatustase. Püüdlused: kultuurilised vajadused, puhkus, sotsiaalhooldus. 7. Probleemid: a) energia jt. Toorainete varade lõppemine (eriti Euroopas) b) suured kulutused keskkonna saastamise vältimiseks c) rahvastiku vananemine d) illegaalne immigratsioon ARENGUMAAD UUSINDUSTRIAALMAAD: 1) SKP on kõrgem kui teistes arengumaades va. Naftariigid.. 2) Traditsoonilised tootmisviisid asenduvad industriaalsetega. 3) Edu sammud hariduses ja tervishoius seega kiiresti arenev sotsiaalsfäär. 4) Osalevad maailmamajanduses üsna aktiivselt. Riigid: Tsiili, Argentiina, Costa-Rica, Hiina mõningad piirkonnad (nt. Taiwan, Pekingi ümbrus) TAVALISED ARENGUMAAD: 1) SKP keskmine 2) Valdavaks on traditsioonilised tootmisviisid seega domineerib põllumajandus. 3) Kõrge iive.
ELEKTROENERGEETIKA Elektritootmine suurema osa elektrit toodetakse soojuselektrijaamades ( 2/3 ). Soojuselektrijaamade ehitamine suht odav ja lihtne, põhinevad suurel osas tahkel kütusel. Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega.Esimene hüdroelektrijaam Saksamaal ja USA-s. Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused · Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine. ( Soojadel maadel)
Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemiraadid, Aserdaidzaan,Turkmenistan ja Oman Vähim arenenud maad: Mauritaania, Sudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jordaania, Jeemen,Usbekistan, Afganistan, Tadzikistan Loodusolud, loodusvarad Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia riigid jäävad lähistroopiliste ja troopiliste kõrbete ning oaaside aladele Oaasides on küll head põllumaad, kui viljakaid oaase on vähe Vett põllumaade niisutamiseks ja laiendamiseks napib
Mariel Teinlum Loo keskkool 9.klass PÄRSIA LAHE PIIRKOND: RAHUTUD NAFTARIIGID Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Rikkad riigid maavarade pärast. 20. sajandil muutus nafta väga tähtsaks Nafta tõttu mõned riigid väga rikkad, kuid seal leidub ka hulganisti viletsust. Pärsia lahe piirkond on juba aastaid olnud üks kuumemaid kriisikoldeid.
kogutoodang RKT-rahvuslik kogutoodang Energia tarbimine Rahvastikuga seotud näitajad Majanduse struktuur(mitmekesisus) Rahvastiku näitajad(eluiga) Põhi, arenenud riigid(tööstus, teenindus) 1) I maailm väga kõrgelt arenenud 30- 40 000 USD/inimese kohta 2) II maailm(Ida-Euroopa) endised sotsialistlikud riigid 10 000 Lõuna, arengumaad(põllumajandus) III maailm SKT alla 5 000 Uus tööstusmaa- odava tööjõua maad (Brasiilia, Lõuna-Korea) Toorainemaad (naftariigid) Vaesed maad (odav tööjõud ja ka tooraine puudub) G7(G8)-juhtivad tööstusriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, (Venemaa) Friedmanni maade klassifikatsioon Infomaad-mille urbaansetes tuumades luuakse maailma ideoloogia, ideed, moed ja kaubanäidised Peamine resurss:targad ja kallid inimesed Tööstusmaad-mis toodavad osa maailma kaupadest, kuid vähe lisandväärtust, saastavad oma looduslikku ja kultuurilist keskkonda
1. Lähtekohas- väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elutingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond. 2. Sihtekoht- paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. 7. Iseloomusta kaardi abil kaasaegseid rändevoogusid ja selgita nende põhjusi: Lääne- Euroopa: Tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja-Ameerika- paremad töökohad, kõrgem palk. Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8. Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale: Lähteriigile: Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud.
kolmanda maailma riikides Tavaline oli kodusõdade toetamine, kus sai katsetada ka uusi relvaliike lahingutingimustes http://www.africastories.org/caught-in-the-crossfire/caught-in-crossfire/ Kolmas maailm tänapäeval Pärast kahepooluselise maailma kadumist on tollane riikide jaotussüsteem kaotanud tähtsuse Tänapäeval me mõistamegi "kolmanda maailma" riikide all eelkõige vaeseid arenguriike Pärsia lahe piirkond Rahutud naftariigid Iraan - vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkuseks on nafta. 1960 - valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. Iraak - elavad araablased Kuni 1958.a. konstitutsiooniline monarhia Riigipööre- vabariik Lähis Ida Juutide ja araablaste vastasseis Elavad juudid ja islamiusulised araablased Nii araablased kui juudid arvavad, et
PEAMISED RÄNDEKOHAD Esimene laine põhjuseks demograafiline plahvatus euroopas 16-20saj algus EUROOPAST Põhja ameerikasse, Lõuna ameerikasse ja austraaliasse 16-19 saj - Sundmigratsioon - orjad AUSTRAALIAST AMEERIKASSE TEINE LAINE! Alates 20 saj 50-ndad Kariibi mere regioon USA KANADA kõik kolm MEHHIKO IDA- AASIA ( Hiina põgenikud) AAFRIKA, LÕUNA JA KAGU AASIA ARENENUD EUROOPA RIIGID IDA EUROOPA ( sotsialistlikud riigid 90-ndad) LÕUNA JA KAGU AASIA - NAFTARIIGID 70-ndad LINNASTUMINE ( urbaniseerumine ) Eeljärk. See kujutab endast esimeste linnade tekkismise perioodi. Esimesed linnad tekkisid ~ 6000 a Niiluse ja induse oru vahelisel ajal. Vanimaks linnaks peetakse -> Jeeriko ( ~ 8000a)
4. rahvusvaheline arenenud riikidesse 1. Lähtekohas väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elamistingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond 2. Sihtekoht paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Kaasaegsed rändevoog ja põhjused: Lääne-Euroopa: tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja- Ameerika- töö, Lähis-Ida naftariigid- majandustegevus. Migratsioonivoogude tagajärjed nii lähte- kui ka sihtmaale. Lähteriigile: väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud.
ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10
sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste kekmine eluiga(rahvastiku muutus)See tähendab seda, et kõik rahavd teevad läbi arengu, mis jahatekse 4 või 5etapiks. Tänapäeval on kõikidesse etappidesse kuuluvaid rahvaid. Tuum: see rahvad, kes on hetkel mingis madalamas etapis jõuab kunagi ka kõige kõrgemasse. Meie praegu eelviimases etapis.Lembitu ajal(13.saj)-esimeses. Enamasi on riigi arengutase ja etapi sisu omavahel seotud. Erandiks Lähis-Ida naftariigid(raha palju, aristiabi hea, kõik 5-6 laste jäävad ellu) Dem kriis ja selle prioodid. Algab kui sündimus ja suremus võrdsustuvad. Edaspidi vahe järjest läheb suuremaks. Nii kaua kui kestab kriisi etapp. 1. Probleem sündimus on väga väike. 2.probleem: tööjõulist elanikkonada jääb katastroofiliselt väheseks oma rahva seast. Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks.3.probleem:vaemaid aatakäike järjest rohkem rohkem läheb resursse pensionitele ja toetustel.
Järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): · Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27 · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09 · Mehhiko 3,83 · Hiina 3,62 · Norra 3,18 · Kanada 3,14 · Venezuela 2,86 · Araabia Ühendemiraadid 2,76 · Kuveit (OPEC) 2,51 · Nigeeria (OPEC) 2,51 · Suurbritannia 2,08 · Iraak 2,03 Tulu Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. 3 Naftareostus
Keskmise inimarenguga riigid (IAI üle 0,5, praegu 82 riiki) Madala inimarenguga riigid (IAI alla 0,5, praegu 30 riiki) Veel arvutatakse ja reastatakse riigid elukvaliteedi indeksi alusel ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine Lisaks kasutatakse mitmesuguseid nimetusi sarnase majandusstruktuuri või arengulooga riikide kohta, näiteks: · Naftariigid · Istandusriigid - · Aasia tiigrid nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid Kagu-Aasia riike Lõuna-Koread, Singapuri, Taiwani ja Hongkongi. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu. · Banaanivabariik võeti kasutusele eelkõige Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle mahajäänud majandus sõltus peamiselt troopiliste puuviljade ekspordist
Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD. Oluline osa rahvastikust tegeleb veel põllumajandusega. Kuid Lõuna riikide hulgas on ka erandeid ehk suhteliselt kõrge majandustasemega riike (areng olnud kiire just viimasel ajal). Need on nn uusindustriaalriigid (nt Korea, Tsiili, Argentiina, Uruguai, Brasiilia, Mehhiko jm) ning naftariigid (nt Kuveit, AÜE, Saudi Araabia jm). Arenenud riigid ehk Põhja riigid- umbes 40 peamiselt põhjapoolkeral asuvat rikkamat nn tuumikriiki (lõunapoolkeral Austraalia ja Uus- Meremaa), kus elab 25% maailma rahvastikust; oma intensiivse arengu tulemusena on saavutanud kontrolli maailma majanduse üle. Põhja riikide arvele langeb 80% maailma kaubandusest. Ülekaalus postindustriaalne tootmisviis ja suurem osa tööjõust hõivatud tertsiaarses sektoris. 42. Rahvusvahelised firmad
Riikide grupid: põhi-euroopa, põhja-am, venemaa, ida-aasia, austraalia lõuna-ladina-am, aafrika,lõuna- aasia. PÕHI-kõrge majanduse arengutase, postindrustriaalne tv, SKT>20 000 USD, valitseb ja kontrollib maailma majandust, heaoluühiskond. Majanduslikud raskused seoses üleminekuga turumajandusele. LÕUNA-SKT 1000-2000 USD, madal ja keskmine maj arengutase, sõltuvad põhjast 5 allgruppi-Uusindrustiaalsed . riigid: 20 saj 70ndatel viidi läbi reforme ja majandus hakkas kiiremini arenema naftariigid: edela-aasia, SKT on suur, sest riikidel on suured naftavarud ja naftat müüakse kallilt välisturule. Majanduses on ülekaalus hankiv majandus. Araabia 20 000, saudi-araabia 13 000 istandusriigid vikesed saareriigid kariibi meres. Istandusmaj. Kuuba 1700, haiti 1860 majanduslikult vähem arenenud-kõige vaesemad riigid kesk-aafrika, lõuna-aasia kasutatud lühendid: k-koloonia, tv- tootmisviis
Eestist alla aga jääb üle saja riigi, kes annaks kõik, et sellises riigis elada. Alati ei saa kõige paremat ja vahest ka ei tohiks olla kõige parem, sest siis ei näeks riik enam perspektiivi kuskile areneda ega muutuda. See võib põhjustada effekti, milles inimesed ei pea enam tähtsaks näiteks kõrghariduse omandamist, sest nende elatustase on niigi kõrge. Rikkust ei mõõdeta selles, mis on, vaid selles mida suudetakse. Praegu tunduvad kõik ,,naftariigid" jõukatena, kuid varusid jätkub ainult veel umbes neljakümneks aastaks. Siis on oht nende riikide majandusel kokku variseda, sest edu ei saavutatud stabiilsusega, vaid ressursside ammendamisega. Nafta on ka põhjus, miks Norra ei ole liitunud Euroopa Liiduga. Vahest on see ka Venemaale iseloomulik, sest ka nemad pole osanud läbi ajaloo oma ressurssidega mõistlikult ümber käia. Mõnes mõttes on Eesti majandus selle suhtes ohutu, meil pole suure majandusliku tähtsusega maavarasid
Naftaenergeetika - Võeti tööstuslikult kasutusele USA-s 19. sajandi keskkonnas - Muutus eriti tähtsaks pärast sisepõlemismootori kasutusele võttu - Kasutusalad: - Elekrienergia tootmiseks - masuut - Mootorikütused - Naftakeemia tooraine Suurimad tootjad 1. Arengumaad - ekspordib toornaftat - Hommikumaad - absoluutne liider - Naftariigid (Lähis-Ida) - Sahhaara riigid (Põhja-Aafrika) - Ladina-Ameerika - Mehhiko, Venezuela - Nigeeria - Kagu-Aasia - Indoneesia, Brunei 2. Kõrgeltarenenud riigid - töötleb naftat - Põhja-Ameerika (USA, Kanada) - Austraalia - Euroopa (Venemaa, Norra, Suurbritannia) Gaasienergeetika - USA-s kasutati maagaasi kohaliku kütusena naftaväljade lähedal juba 19. sajandi keskel
· Sõbrad, sugulased jäävad maha Sihtpiirkonna tõmbetegurid · Suur töökohtade valik · Õppimisvõimalused · Kõrge palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad · Sotsiaalne keskkond · Soodne ja tervislik looduskeskkond Rahvusvaheline ränne · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne muudab nii lähte- kui sihtriigi rahvaarvu. Kaasaegsed rändevood · Lääne-Euroopassse · Põhja-Ameerikasse sissevool Euroopast. · Lähis-Ida naftariigid Riigisisene ränne · Rändebarjääre vähem · Maalt-linna · Linnast-maale RAHVASTIKU POLIITIKA Rahvastikupoliitika · Riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. · Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne · Hiina · Rumeenia ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnastumine · Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus. · Kõige kiirem on olnud linnade kasv
ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne
(Arengumaad)-palka on liiga vähe, keskonnatingimused langevad,riik jääb vaesemaks, sõltuvus väliskapitalist. 7) Riikide klassifikatsioon majanduses osalemise järgi – näited Inforiik SKP üle 30 000 Rahvusvahelised firmad Kapital Meelelahutus, infotööstus, äriteenused (Šveits) Uustööstusmaa Usin, kuid odav tööjõud Keskmisest jõukamad (SKP 30 000 – 20 000) Otseinvesteeringute sihtmaad Toorainemaa Palju looduscvarasid, kaevandus,istandus (Eesti) Naftariigid Toorainemaad Suur SKP Muu majandus algeline Keskmised arengumaad (Saudi-Araabia) Tööstusriigid Kapital väike Odav tööjõud Võivad omada ressurse SKT 10 000 – 20 000 Arenevad või taandarenevad (Hiina, India, Türgi) Vaesed riigid Pole kapitali Pole loodusvarasid Pole tööjõudu SKT alla 2000 Agraarmajandus (Keenia) 8) Tehnoloogia areng 15. saj Loomatõud ja taimesorid Veisveskid ja tuulikud Metallisulatusviisid Kell, trükikunst Tulirelvad Navigatsiooniseaded 18-19. saj Aurumasin
1980ndatel hakati riike liigitama: w Põhja riigid w Lõuna riigid Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel: w Kõrgelt arenenud riigid (More Economically Developed Countries MEDC) w Uusindustriaalsed riigid (Newly Industrialised Countries NIC) w Vähem arenenud riigid (Less Economically Developed Countries MEDC) Lisaks kasutatakse mitmesuguseid nimetusi sarnase majandusstruktuuri või arengulooga riikide kohta, näiteks: w Naftariigid põhiline sissetulek on naftatootmisest tulenev (AÜE, Saudi Araabia jne) w Istandusriigid - põhiline sissetulek on põllumajdnustoodetest (Kuuba) w Aasia tiigrid nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid Kagu-Aasia riike Lõuna- Koread, Singapuri, Taiwani ja Hongkongi. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu.
Sugulased, sõbrad, tuttavad. Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Looduslik, tervislik looduskeskkond. Rännete tõuketegurid: Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik. Madal palk. Halvad elamistingimused. Inimestevahelised lahkhelid. Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne ühiskond. Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid. Kaasnevad probleemid: Lähtemaale-Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile.Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Siirdemaale-Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk.
Väga vaestes riikides ainult 200 300 $ inimese kohta. · IAI inimarenguindeks (rahulolu) = SKT + haridustase + eluiga IAI arvestatakse IT teenuseid, imikute suremust, üle 80. aastaste inimeste arvu, autode arvu inimese kohta, elektri tootmine inimese kohta. 20 sajandi lõpust jaotatakse riike : 1) Inforiigid ( USA, Lääne-Euroopa) 2) Uus-tööstusmaad ( Taiwan, Singapur ) 3)Toorainemaad (naftariigid) 4) Vaesed riigid ( Aafrika riigid, Afganistan ) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Leviku järgi jaotatake kas globaalseteks või regionaalseteks. Tegevusala järgi jaotatakse : 1) Vabakaubanduspiirkonnad - kokku on lepitud madalates tollides ja kvootides. 2) Tolliliidud puuduvad tollid ja muud tõkked, ühtsed
linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on kõrge astmega industriaalmaad ning natukene väiksema astmega suure territooriumiga ja postsotsialistlikud maad. Samas võib mõlema tabeli põhjal väita, et linnastumise astme ja SKP ühe elaniku kohta on nõrk korrelatsiooniline seos. 4. Majanduse üleilmastumine
aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 lepituspäeval, elustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi. Esialgu saatis neid araablasi edu ja ületati Suessi kanal. Sel korral ei suutnud Iisrael kohe õhus võimu haarata. NSVL õpetustega suutsid Egiptlased teha nende õhuväele suuri kahjusi. Lõpuks suutis Iisrael ennast koguda ning vastupealetungida. 24. okt peatati sõda ÜRO nõudel. Sõda oli peaaegu suhted araabia maade ja lääneriikide suhted katkestanud. Araabia naftariigid kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid nafta hinda. Tulemuseks oli energiakriis. USAs Camp Davidis peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid Egiptuse ja Iisrael märtsis 1979 rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Islamirevolutsioon Iraanis 1960. aastal alustas sahh Mohammed Reza Pahlavi valget revolutsiooni, mis tähendas ulatuslikku läänendamist. Naistele anti
ECUADOR Referaat Koostaja: Kai Saaremägi Klass: 11a Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2008 · Ecuadori arengutaset iseloomustavad järgmised üldnäitajad: linnaelanikke: 62% keskmine eluiga: 70 aastat imikute suremus: 2,3% kirjaoskamatus: 9,9% tööpuudus: 11% SKT 1 elaniku kohta: 4300$ inimese kohta · Ecuador kuulub arengutasemelt toorainemaa (kolmas maailm, naftariigid, põllukultuuride kasvatajad, riigid, millest huvitutakse) riikide rühma. · Ecuador kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse WTO (World Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund) · Ecuadori tuntuimad rahvusvahelised firmad on suured naftakompaniid (nt Texaco Oil Company jt). · Ecuadori rahvaarv on 13 755 680 miljonit elanikku, olles rahvaarvult keskmine riik.
ASEAN 1967 Kagu-Aasia Liikmesmaade majandus-, sotsiaal-, riigid kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine APEC 1989 Aasia ja Vaikse Liikmesriikide koostöö ja ookeani piirk abistamise tõhustamiseks MERCOSOU 1991 Lõuna-Am Eesmärk ühisturu tasemel koostöö, R tolliliit OPEC 1960 Naftariigid Et kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel, reguleerida naftahinda maailmaturul EFTA Island, Norra, vabakaubanduspiirkond Sveits 1 Vabakaubanduspiirkond kaotatud kõik kaubandustõkked. 2 Tolliliit - koostöövorm, kus kaubandustõkked puuduvad ning kaubavahetuses liiduväliste riikidega on kehtestatud ühised reeglid.
saab ainult vedelikke või gaase). Fossiilsete kütuste kasutamise prognoos? Fosiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitnud on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Fosiilkütused e. Kivisüsi on tekkinud erinevatel aegadel. 3. Pilet Arengumaad, nende iseloomustus? Arengumaad asuvad lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Arengumaade hulka kuuluvad uusindustriaalmaad, naftariigid ja istandusriigid. Masinatööstuse koosseis ja kujunemine? Masinaehitus on suhteliselt uus tööstusharu. Masinaehitus eristus sepatööst alles 18.sajandi lõpul ning on arenenud väga kiiresti. Toodangu maht on aina kasvanud ja on tekkinud uusi harusid. Masinaehituse harusid saab liigitada järgnevalt: vanad harud (soojuseadmed, vedurid ja vagunid, raskemasinaehitus), uued harud (autotööstus, põllumajandusmasinad, kodumasinad) ja uusimad
Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused:
Nt maamaks, mis on piirkonniti erinev, korraldab maailma raharinglust, kriisisituatsioonis tuleb appi. Mõlemad loodi ka pensionäridele, kultuuriasutustele jms soodustused. Kohalike maksude alla teise maailmasõja järel. lähevad ka teede sulgemismaks, ressursimaks (kui ettevõte tahab kasutada Uued probleemid tulevad kohe kaela, 1973 energiakriis. Naftariigid sõlmisid mingit maavara), lõbustusmaks, reklaamimaks, müügimaks, reostusmaks, kokkuleppe ja kruvisid hinda üles. Põhikohad kust naftat leida: lähis-ida, loomapidamismaks jne, neist osa Eestis ei kehti. Siber, lõuna-ameerika. Loodi OPEC. Esimest korda täheldatavad kolmanda Makse on teatud maks, mida kehtestab valitsus, mitte parlament, nagu maailma ambitsioonid. OPECi kontor asub Viinis. Kõik sinna ei kuulu, ntx maksude puhul
II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Kesk-Ida Euroopa) III maailm endised koloniaalvaldused, arengumaad Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse a) Inforiigid majanduse vedajad I maailm b) Tööstusriigid tööstusharu arendamine arengutasemelt madalad, kuigi on inforiigi tunnuseid palju II maailm + arenenud III maailm uustööstusmaa kiiresti arenevad tööstusriigid c) Ressurssirikkad maad Toorainerikkad naftariigid vasemaak põllumajandusmaad nende vastu on huvi ja paljudel oluline panus maailmamajandusse d) Vaesed riigid (üle 30) pole loodusvarasid ega head tööjõudu neisse ei taheta investeerida ning vaesus suureneb ei võta oluliselt osa maailmamajanduses Aafrika = Mosambiik + Somaalia + Tsaad Afganistan + Jeemen 7. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit
2. võimalus I maailm kõrgeltarenenud riigid (kõrgelt arenenud, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Austria) II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Ida- ja Kesk-Euroopa) III maailm Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse: Inforiigid vedajad, dikteerijad Tööstusriigid inforiigi tunnuseid, kuid arengutasemelt maas (II maailma (Bulgaaria, Poola) + osad II maailma riigid uustööstusriigid (LAV, Hiina, Lõuna-Korea)) Ressursirikkad maad naftariigid (Kuveit, AÜE), mineraalne vara (Tsiili, Sambia), põllumajandus (Columbia, Ghana, Equador, C^ote d'Ivoire) tekitavad huvi, paljudel oluline panus maailmamajandusse Vaesed riigid pole loodusvarasid ega head tööjõudu, ei taheta investeerida -> vaesus suureneb (Sierra Leone, Guinea 9. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Riikide koostöö võib toimuda mitmes vormis. TV 1. toorainekartell (majanduskokkulepe, mis määrab ära tootmismahu ja sellest tulenevalt ka hinna)
väärtuse. Sellest sai poliitikute relv ja võimas vahend riikidevahelisel suhtlemisel. Samal ajal said paljud siis aru, et tegemist on majanduslikult hindamatu ja justkui tänapäeva tsivilisatsiooni elu allikaga. Arvestades erinevaid uuringuid ja arvamusi naftavarude lõpu kohta, paistavad silma pigem siiski positiivsed tendentsid, kuna tehnoloogia areng ja uute reservide avastamine lükkavad naftajärgse maailma alguse määramatusse tulevikku. Võidavad aga naftariigid ja suured kompaniid, kes kasumit teenivad. Naftahind on küll vältimatul tõusuteel aga sellegipoolest on inimkonnal raske sellest loobuda ning praeguse teaduse arengu juures ei oleks säästlikum ja kasulikum pakkuda ka muid alternatiive. Mõnes mõttes oleme me justkui nõiaringis, millest välja päästaks ainult suuremat sorti revolutsioon, mis 19. sajandil ka toimus ja maailmale uue kursi tööstuse arenemise näol andis.
Ameerika, koostööd Hiina, Vahemeremaad, Mehhiko Ida- ja Kagu- Aasia tavalised kõikjal lõunas kuni 5000 teevad, aga India, Egiptus, arengumaad USD vähe Maroko naftariigid Pärsia lahe kuni 10 000 nafta ümber Iraak, Saudi piirkond USD Araabia istandusriigid Kariibi mere üle 1000 USD peremees Kuuba, regioon riikidega Jamaica vähim arenenud Must Aafrika, alla 200 USD ei Afganistan,
rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste rakendatus majanduses jne. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: 1) Inforiigid 2) Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib, keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad-Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko 3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili, Sambia, Guinea; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana 4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel: Inimaarengu indeks koosneb elujärje hariduse ja tervise näitajatest Madala inimarenguga riigid(Aafrika riigid nt. Keenia) Keskmise inimarenguga riigid(Hiina, India) Kõrge inimarenguga riigid(Venemaa, Türgi)
Eesmärgiks on araablaste väljatõrjumine. Juudivihkamine on antisemitism. Suessi kriis ja siinai sõda. Lk 71 73 al 82 84 IISRAEL Elab ligikaudu 5mlj inimest. Umb 83% juudid. Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlamendi nimeks Knesset. Riigikeeled: araabia ja heebrea. Knesset koosneb enamasti 10-st parteist. Sotsiaaldemokraatia domineerib (üks on Likud, teine töölispartei). 1948 kuulutab iisrael end iseseisvaks Lähis-Ida araabia riike ühendab mitu liitu. Naftariigid (OPEC) ja islami usk. 1945 luuakse Araabia liiga et teha majanduslikku koostööd. Pidi kaitsma Araabia riikide ühishuve. Araabia liiga tolleaegseks liidriks hakkab muutuma Egiptus. Egiptus oli üks väheseid Aafrika riike mis oli 20. saj. algul iseseisev. 1952 kukutavad Egiptuse rahvuslikult meelestatud ohvitserid kuningas Faruki kes oli Inglismaalikult meelestatud, seejärel kuulutatakse egiptus vabariigiks, ning tehakse ümberkolladusest mis teeb Egiptusest poolsotsialistliku riigi.
Usu järgijad Moslem e muslim („uskuma“)- nn M. Esimesi järgijad Muhameedlased Sümboolika Värv: roheline Algselt oli kuusirp jumalanna Diana sümbol. Võeti islami sümboliks 14.saj. Täht võeti kasutusele hiljem Fatima ehk jumala käsi- sümboliseerib islami 5 alussammast Arv ja levik Üldarv- üle 1 miljardi ( II koht) kasvab Levik Aafrika- kogu Põhja-Aafrika Aasia 1. Lähis-Ida i) Kõik naftariigid (Saudi-Araabia, Kuveit jne) ii) Teised: Iraan, Iraak, Süüria 2. Paksitan, Bangladesh, Aafrika 3. Osa Indiast 4. Indoneesia Euroopa Kosovo 90% Albaania 70% Bosnia 40% Pr, Suurbritannia, Sks, Venemaa 15%, Rootsi 38%, Eesti 6000-10000 VANUS JA TEKEKOHT Islam on noorim monoteistlik maailmareligioon Tekkis 7.saj Araabia ps. Enne islamiteket ühtne religioon araablastel puudus. Oli judismi, kristlust, looduslähedast polüteistliku religiooni
Hiina ühe lapse poliitika (ülerahvastus), Araabia poolsaare islamiriigid eitavad pereplaneerimist (usulised). 15. Ränne: liigid, peamised rändevoolud tänapäeval, peamised tõmbe- ja tõuketegurid, rändebarjäärid. Rände tagajärjed nii lähte- kui sihtriigile. Pagulase mõiste. Rände ehk migratsiooni liigid on väljaränne (migratsioon), sisseränne (immigratsioon) ja pendelränne (riigisisene ränne). Tänapäeva rändevoolud Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid on sisserändepiirkonnaks. Lõuna-Ameerika, Aafrika, Aasia - väljaränne. Tõuketegurid: väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik, väike palk, halvad elamistingimused, inimestevahelised lahkhelid, ebameeldiv sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond/looduskatastroofid. Tõmbetegurid: suur töökohtade või õppimisvõimaluste valik, suur palk, head elamistingimused, sugulased/sõbrad/tuttavad, meeldiv sotsiaalne keskkond, tervislik looduskeskkond
Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on kõrge astmega industriaalmaad ning natukene väiksema astmega suure territooriumiga ja postsotsialistlikud maad. Samas võib mõlema tabeli põhjal väita, et linnastumise astme ja SKP ühe elaniku kohta on nõrk korrelatsiooniline seos.(Lembo, Toivo 2009, 10). Linnastumine
millele järgneb kirjaoskuse kasv ja seeläbi meedia olulisuse tõus; Lipset (1960) rõhutas sotsiaalseid tingimusi, väitis, et jõukamal rahval on suuremad šansid demokraatia väljakandmiseks; Diamond 1990ndail sidus demokratiseerumise majandusarenguga, ent pidas paremaks indikaatoriks inimarenguindeksit (SKT + õppurite osakaal + keskmine eluiga), arvas seejuures, et jõukamad ühiskonnad mitte ei liigu paratamatult demokraatiasse (vt. Araabia naftariigid) vaid kalduvad sinna tõenäolisemalt; 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt. Käsitlesid jõukust mõjuna demokraatia vastupidavusele, mitte niivõrd tekkele; ohustatuimad on vaesed demokraatiat, kus aastane sissetulek elaniku kohta on alla 1000$, nendes piirkondades on oodatav demokraatia eluiga 6.5 aastat, sissetuleku kasvades kasvab ka oodatav demokraatia eluiga c.a. 6
ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud. Seepärast puuduvad suured pangad. Nende rahade hoiustamisega tegelevad euroopa pangad või off-shore firmad-firma, mille kontor, office vms ei asu seal riigis, kus ta põhiliselt tegutseb
viimasel hetkel ja kiirelt idapartnerluse süvendamise teelt Armeeniat näitasid selgelt Brüsselile, et on viimane aeg midagi ette võtta idapartnerluspoliitika täiustamisel ja muutmisel. Esimese järeldusena leidsid Euroliidu instituitsioonid ja tema liikmesriigid, et EL-il pole tema naabruses paiknevaile riikidele ligitõmbemonopoli. Süvenev maailma multipolaarsus on näidanud, et nii Venemaa, Hiina RV kui Pärsia lahe äärsed naftariigid võivad idapartnerluse sihtriikidele pakkuda köitvaid ahvatlusi – seda nii kaubavahetuse, investeeringute kui julgeolekukoostöö - 14 - kujul. Neile ahvatlustele on pahatihti raske vastu seista. Seda tunnetades on Brüssel leidnud, et on vajalik töötada välja mitmesuguseid “ligitõmbepakette”, mis suudaksid rahvusvahelisel pakkumisturul olla konkurentsivõimelised. Siit tulenevalt on Brüsselile saanud selgeks, et tal
a toimunud rahvahääletusel otsustati liidust lahkuda. Selleks ajaks olid ühendused tõsises kriisis. Tekkis nn europessimism. 1980. aastate ja 1990. aastate alguse majanduskriisi peetakse ajaloo rängimaks. Ka arenenud riikide tänavatele tekkisid kerjused ja kodutud. 1989. a oli Suurbritannias 400 000 kodutut. Abivajajate suure hulga tõttu ei saanud sotsiaalkindlustussüsteem neid enam endises mahus aidata. Äkki rikastunud OPEC-i naftariigid hakkasid heldelt laenu andma, mida ka eriti sotsialismimaades kasutati, nii tekkis 1980. aastatel ülemaailmne võlakriis. Nafta tarbimine vähenes Lääne-Euroopas 1973-1985 40%, Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopas 20%. Tekkis energiakriis, mis põhjustas toiduainete ja tarbekaupade nappuse. Kuid 1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha
annaabi.ee 
