GEISRID Kadri Talvik 2012 Geiser: Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Tekkimine: · Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. · Geiser hakkab purskama siis, kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Aur pressib osa vett maapinnale ja see paiskub geisrisuudmest välja. Seejärel hakkab geiser uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. Igast purskest jääb maha vees leiduvat lupja ja teisi sooli. Nii kasvab geiser aja jooksul koonusekujuliseks. Geisri ja kuumaveeallika vahe: ·
Geisrid EL Tatio ja Yellowstone'i rahvuspark Geiser o Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. o Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maaalust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. EL Tatio o EL Tatio asub PõhjaTsiili juures u 4200m kõrgusel merepinnast. o El Tatio tähendab Eesti keeles Geisrit. o El Tatio on suurim geisri valdkonnas olev geiser lõunapoolkeral ja suuruselt kolmas maailma järjekorras pärast Yellowstone'i. o El Tatio on üks maailma kõrgemalasuvaid geisriteväljasid. o Kohalik nimi: Los Geiseres Del Tatio o
Tõrva Gümnaasium
Kevin Randmaa
7a klass
Islandi geisrid
Referaat
Juhendaja K.Kalamees
Tõrva 2012
Materjal lk :134
Sissejuhatus
Islandi geisrid on geisrite kodu. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri
pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat
geisrit Suur Geiser ja Strokkur.
Islandi geisrid
Klassikaline geisrite maa on Island, sest Suure Geisri näol kuulub talle maailma
kuulsaim purseallikas, pealegi ka sõna <
Vulkaanid Vulkanism ON Nähtus, mis kaasneb magma tungimisega maakoore lõhedesse. Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb
o Põhjaveevaru taastaks oluliselt kuivendusega ärajuhitava vee suunamine kurisutesse või vertikaalse drenaazi ehitamine. o Kuumaveeallikates võib veetemperatuur olla väga erinev, ulatudes mõnes allikas isegi keemistemperatuurini. Vesi sisaldab mitmesuguseid lahustunud gaase ja mineraalsooli, mistõttu seda kasutatakse ravimineraalveena. Kuumaveeallikate juurde on rajatud palju kuurorte, näiteks Vichy Prantsusmaal ja Karlovy Vary Tsehhis. o Geisrid on perioodiliselt purskuvad kuumavee- ja aurujugadega allikad. Geisrid on kõige enam levinud Islandil, kuid neid leidub ka Põhja-Ameerikas Yellowstone'i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtsatkal. o Vesi satub maapõues nõgusalt lasuvate vettpidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde ning põhjavesi satub surve alla. o Kõrbes olevad kohad, kus mage põhjavesi on kättesaadav. Seal kasvab enamasti palju taimi.
Hawaii saarestik Marion Kade 10.b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma rahutuim vulkaan. ...
kihtvulkaanidel on paks laava, palju gaase, purskavad(algul tuhk ja kiht, siis laava), tekitavad kilbikujulised pinnavormid, vesuuv, fuji, kljutsi kilpvulkaanidel vedel laava, vähe gaase, laava voolab maapinnale. mauna kea, island, uus-meremaa. Vulkaanid purskavad peale laava gaase, tuhka, vulkaanilisi pomme. Elatakse vulkaanide läheduses sest seal on toiterikas muld, soe vesi, terviseparandamine, turism, energia allikas. Hilisvulkaanilised nähtused on kuumaveeallikad, geisrid. Kuumaveeallikate vett kasutatakse kuumaveevannideks, ravimiseks, turismiks, tasuta vesi. Geisrid tekivad kui on vastav maaalune süsteem (lõhed jne), mis soojendavad vett ja veeallikat. Aktiivsed vulkaanid-tegutsenud kogu inimkonna vältel ja võivad pursata, vesuuv, fuji, etna Passiivsed vulkaanid-tegutsenud sajandeid või aasta tuhandeid tagasi ja jäänud oote seisundisse Kustunud vulkaanid- vulkaanid mille kohta pole teada et nad oleks pursanud kunagi. nt kuraditorn
jaotuvad: kustunud, suikuvad, aktiivsed Leidub laama piirialadel - ookeani keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis (Island, Vaikse ookeani tulerõnga vööndis) Laamade sisealadel - kuuma täpi, rifti piirkonas. (Havai, Ida-Aafrika vulkaanid) Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest magmast Kihtvulkaanid tekivad rönist ja gaasist rikastanud graniidsest magmast. negatiivne mõju; maavärinad, geisrid, lõõmpilved, mudavoolud postiiivne mõju: vulkaaniline pinnas viljakad, geisrid on energiaallikateks Maavärinad on maapinna lühiajalised järsud kõikumised ja vappumised.Tekivad kui pinged on suuremad kui maakoor taluda suudab. 3 piirkonda: Vahemere vöö, Vaikse ookeani tulevöö, Atlandi ookeani keskmäestiku vöö negatiivne mõju; põhjustab maanihkeid, lõhenemist, üleujutusi, tsunamisid, tulekahjusid
laam liigub veidi laiali, magma tõuseb üles ja tekitab vulkaani. Hawaii saartel, Yellow stoneis (USA). Liigitus laava koostise järgi: kilpvulkaanid- laava vedel, aluseline, ookeaniline Hawaii(koonus madal, laava valgub kaugele), kihtvulkaanid- laava happeline, sitke, mandriline (koonus kõrge, hakkab tarduma). Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: võib tuua kasu hea mulla näol (Indoneesia), mudavoolud, lõõmpilved, maavärinad, väävlit sisaldavad gaasijoad, kuuma vee geisrid. Vulk. mõju loodusele: atmosfäärile- kliima võib külmeneda nii, et hulk valitsevaid looma liike võib hukkuda, tuhapilvedel tagajärjel, sulgeb jõe mäest alla tulles, kujundab reljeefi hävitab metsa, H ja O on tulnud vulkaanidega maapinnale ja tekkis ookean H2O. Inimtegevusele: hävingud (purustused, põlengud). Lennuliiklusele ohtlikud tuhapilved. Viljakad mullad, geisrid (kuumavee allikad), Indoneesia saarestikus mitu ead saaki aastas. Ajaloolised asjad säilinud (Vesuuv).
loomastiku moodustavadki linnud. Merelinde ja nende mune on inimesed traditsiooniliselt toiduks tarvitatud. Kokku on loetud 300 erinevat linnu liiki, kellest 73 pesitsevad saarel regulaarselt. Levnud paiksed linnud on mere-, vee ja karklinnud. Röövlindudest on tuntuim Islandi jahikull. Varem müüdi teda Euroopa eri paikadesse, kuid nüüd on ta täielikult looduskaitse all. Ka suur merikotkas ja hahk on looduskaitse all, kuigi hahki sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks. 5.3 VULKAANID JA GEISRID Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandrivahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul.
Tarvo Nõmm ,,Minu Island" Hanna Moor Vastseliina Gümnaasium 2014 Tarvo Nõmm Muusik ja muusikaõpetaja. Kolis Islandile 2000. aastal. Elas Islandil 9 aastat. ,,Island on tule ja jää maa." Island Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Rahvusköök Paljud Islandi rahvustoidud on valmistatud mädandamise ja hapendamise teel. Peamiselt kasutatakse kala ja lambaliha. Islandi leib Traditsiooniline Islandi rukkileib koosneb rukkijahust, täisteranisujahust, soodast, hapupiimast ja siirupist. Küpsetamiseks kasutatakse maasisest soojust. Leivatainas pannakse papist piimapakki ja viiakse Leivamäele. Leivamäel on igal perekonnal oma leivaauk. Leiba küpsetatakse maa sees 24 tundi. Loodus Island on tuntud väga mitmekesise looduse poolest. Tuntumad turismiobjektid on vulkaa...
VAATAMISVÄÄRSUSED Turismi atraktsioonid VAATAMISVÄÄRSUSED 1. Looduslikud 2. Inimkäte poolt loodud Spetsiaalselt turismi eesmärgil Esialgselt mingil teisel eesmärgil Looduslikud e. mitte inimese poolt loodud vaatamisväärsused Eluta loodus 1. Veega seotud (kosed, järved, jõed, meri) 2. Mägedega seotud (kõrgmäestikud jne.) 3. Erilised pinnase vormid (koopad, sood, geisrid, kanjonid, meteoriidikraatrid jne.) Elus loodus 1. Fauna (linnuvaatlus jne.) 2. Floora (erilised taimed jne.) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas)
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU ...
odavalt saadavat energiat, tänu maa seest alatasa tulevale kuumale aurule. Religioon ● 84% on luterlasi ● Mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) ● 2,15% katoliiklust ● 0,62% nelipühilasi ● 0,32% ásatrú´t (alates 1972. aastast tunnustatud usund) ● 0,25% seitsmenda päeva adventiste ● 0,22% Jehoova tunnistajaid ● 0,21% budiste ● 0,11% islamiste ● 2,46% elanikkonnast ei usu millessegi Veevarud ● Geisrid Blue lagoon Toidud Reisi hind ● Edasi-tagasi reis Islandile ○ Tallinn-Reykjavik alates 351€ ○ Helsingi-Reykjavik alates 270€ ● Bussituur ○ Lõuna Islandil 88€ ○ Reis põnevaimate vaatamisväärsuste juurde 65€ ○ Blue Lagoon 60€ Lõik raamatust Aitäh vaatamast! :) Lisainfo https://docs.google.com/a/gag. ee/document/d/1Xns17Zz4mpiu4oile4IKkg8fJokfzpfVeInsRSHHopI/edit? usp=sharing
Laamad on suured maakoore plokid mis liiguvad üksteise suhtes. 7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsent...
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
Island 8.B - Saareriik Atlandi Ookeani põhjaosas. - Põhjapolaarjoone lähedal. - Tekkis vulkaanipursete tagajärjel. - Koosneb 400-600 m kõrgusest laavaplatoost. Faktid - Pindala on 103 000 km ² . - Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast.
HTG 1893. aastal said esimesena naised valimisõiguse 26.septembril 1907 sai Uusmeremaa iseseisvaks valitusalaks HTG Pinnamood Lõunasaar Põhjasaar suurem ja kõrgem vulkaaniline mägisem koonusvulkaan 18 mäetippu Ruapehu 2797 m kõrgeim Cooki mägi seismiline 3754 m geisrid ja vahelduv maastik mudavulkaanid Canterbury tasandik Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja fjordirannik Coromandeli poolsaar. HTG HTG Kliima Parasvööndis ja lähistroopilises vööndis Mereline kliima: ühtlane ja pehme Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja
- Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud, maapinnas Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis lõhed.
Loodusnähtused Islandil Loovtöö Kaspar Saar 9. klass Orissaare Gümnaasium Sissejuhatus Valisin just Islandi loodusnähtused, sest olen kuulnud, et Islandil on põnevad loodusnähtused. Eriti huvitavad mind vulkaanid ja kuumavee geisrid. Tänu nendele saavad islandlased oma maju kütta, juhtides sooja vee oma koju radikatesse. Seda tööd tehes saan ma teada nendest loodusnähtustest, mis Islandil toimuvad ja saan ise ka targemaks. Island on Atlandi ookeani põhjaosas asuv riik, mis asub EL-is ja ka sellepärast huvitab see mind. Islandi kohta tasub uurida, sest Island oli esimene riik kes tunnustas Eesti iseseisvust ja praegu on Island tõsises majanduskriisis. Island on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti
- * Tasandike all 40km. * Kõrgmäestike all 80km. * Ookeanide all 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff pakkunud kivimmass. 13
Vulkanism M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. D U S vulkanism M A A T E A D ...
Vulkaanid Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Kes või mis paneb mäed purskama? Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. Maakoore paksus on kohati väga erinev. Sageli on maakoores praod. Nüüd pole muud midagi, kui kaks asja kokku viia. Vedel kivimimass tungib maakoore lõhesid mööda maapinnale. See võib juhtuda väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse...
Vesi Marsil Vedelas olekus vesi ei saa eksisteerida Marsi pinnal, liiga madala atmosfääri mõju tõttu. Tahkes olekus vett leidub küllaga. 15.märts 2007 avaldas NASA, et kui sulatada polaarjää, saaks Marsi pinna katta 11 meetrise veekihiga. Lõuna polaarjäämüts ulatub 60 laiuskraadini. Põhjas on aga jääd vähem. 31.juuli 2008 maandus Marsile Phoenix Mars Lander, mis võttis otsese proovi jääst, ning kinnitas vee olemasolu. Marsi geisrid Igal kevadel on suured pursked lõunapoolusel, kuna jää hakkab sulama tänu päikesevalgusele. Selle tulemusena vabaneb rõhu all olev süsihappegaas, muda ja arvatavasti vesi, moodustades geisrite moodi nähtusi Marsil. Atmosfäär Marss kaotas enda magnetvälja u 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid nn atmosfääri väliskihtidest. Atmosfäär koosneb 95% süsinikdioksiidist, 3%
suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Ka seismiline aktiivsus ehk maavärinad on otseselt seotud ühe laama teise alla sukeldumise ehk subdukteerumisega. Keskplatool avalduvatest jõududest annavad tunnistust arvukad kuumaveeallikad ja geisrid, sagedased väikesed ja mõnikord ka suuremad maavärinad.Keskplatoo kõrval ilmestavad Põhjasaart lainjad tasandikud, Madalad mäeahelikud ja rannikumadalikud. Rannajoon on tugevasti liigestatud. Mõlemad saare suuremad linnad,Auckland ja Wellington, on rajatud ümber suure loodusliku lahe. Aucklandist põhja poole jääv Northland üllatab pikkade liivarandadega,subtroopilise taimestiku ja mangroovidega.Lõunasaar on mägine,tooniandev on seal Lõuna-Alpide
eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine · Polüneesia meresõitjad saabusid Uus- Meremaale 11. ja 13. sajandi · Esimesed eurooplased saabusid sinna 1642.a. · 1643. aastal tõestastati, et eeldatav Lõuna-Ameerika on hoopis saar · 1834. a. veendi Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks
FÜÜSILINE Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta. Murenemise tähtsus o Tekivad setted o Tekib muld o Muutub pinnamood Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Geisrid - vett purskav kuumaveeallikas. Fumaroolid -kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad. Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine, varingud). Vulkaaniliste alade kasu inimestele Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. Turism
kõrgenenud sisaldusele · Hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana, nt. Islandil · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustikke vete segunemisel vulkaanilisega materjaliga · Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad varinguid · Geisrid ja kuumaveeallikad tekkivad ka vulkaanipurske tagajärjel Geiser Strattur Islandil Mudavoolud Kaukasuses Vulkaanid väljaspool Maad Vulkaanid ei ole ainult Maal. Näiteks on Marsil olemas vana, suur, kustunud vulkaan nimega Olympus. Selle kõrgus on 17 km ja laius üle 350 km. Päikesesüsteemis on kaks vulkaaniliselt aktiivset keha - Maa ja Jupiteri kaaslane Io. Io'l on sadu pidevalt purskavaid vulkaane.
· Maast 2 korda väiksem · hästi vaadeldav iga 15-17 a tagant · läbimõõt 6750 km · gravitatsioon umbes 40 % Maa omast · ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · aasta pikkus: 687 Maa päeva · kaugus Maast: 55400 mln km · Marsi pinnal leidub jääd · enamik pinnast meenutab punakat kivikõrbe · mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni · Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi · lõunapoolusel geisrid · Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Phobos ja Deimos · kreeka keeles ,,hirm" ja ,,ahastus" · korrapäratu kujuga kaljurahnud · Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, pinnal palju kraatreid Phobos · Phobos on neist suurem ning Marsile lähemal (9377 km), lühikese tiirlemisperioodiga · Deimos u 2 korda väiksem · massid 1,072 x 1016 (Phobos) ja 1,48 x 1015 kg (Deimos)
Kliima Lähis polaarses kliimavöötmes Kliimat mõjutavad: Sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru; Ida-Grööni põhja ja idarannikul Temperatuur: jahe suvi 8-12C; pehme talv -3 - +2C Sademeid on palju ~1000-200mm (lumi, vihm) Siseveed Jõgede võrk on tihe, need on lühikesed ja veerohked. Neil on palju jugasid. Järvi on vähe ja need on väikesed. Suurim järv 3 korda väiksem kui Võrtsjärv. Palju on kuumaveeallikaid, millest suurest suur osa on geisrid. Mullad 1) 60% territooriumist katab vulkaaniline murdmaterjal. 2) Rannikualadel on väheviljakad mullad. Taimkate Island asub tundravööndis ja seega on valdav tundra taimestik- samblad ja samblikud. 2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta. 3) Niiskemas ja soojemas edelaosas leidub madalatega metsasalusid. Loodusvarad Kala- Island on kalasaagilt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal
ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised:
kurdmäestikud. · Vulkaanide aheliku teke (+ näide) · Kontinentaalse rifti teke (+ näide) Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti. · Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused mudavoolud lõõmpilved maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) · Nõlvaprotsessid
kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett.
tardub sageli juba vulkaanilõõris; Asuvad mandritel (nt Fuji Jaapanis, Etna Sitsiilias). Vulkaanide tegevusega kaasnev negatiivne: Mürgised gaasid-väävliühendid, CO2; Mudavoolud-lahaarid tekivad lume ja jää sulamisel; Nõlvedel oleva pinnase liikumine ja varingud põhja vulkaanidest tingitud maavärinad. Vulkaanide tegevusega kaasnev positiivne: Viljakas pinnas tänu mineraalide kõrgenenud sisaldusele; Mõningate maavarade teke (kuld, hõbe, vask); Kuumaveeallikad ja geisrid. Maavärin on: seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine / kivikeskkonna elastne deformatsioon. Maavärina liigid: Vulkaanilised; Varingud maa-alustes koobastes; Tehismaavärinad (lõhkmanised jms); Tektoonilised maavärinad. Tektoonilised maavärinad: maakoore laamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakoore plokkide omavahelisi nihkeid ning vallandavad hiigelenergia. Maavärinad esinevad: laamade kokkupõrkealad, laamade lahknemisaladel,
Sisetu Välistu magma um um http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/45/%D0%97%D0%B5%D0%BC%D0%B9%D0%B0.jpg Maa kuuma sisemust tõestavad ... · Vulkaanipurskel kuumad laavavoolud · Kuum põhjavesi ja geisrid · Süvakaevand · Sügavalt ustes pumbatav nafta kivimite on kõrge tº-ga kõrge tº http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f1/Aa_large.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Clepsydra_Geyser_at_Fountain_ Paint_Pot_in_Yellowstone.JPG Küsimused ootasid ? vastust ... · Miks Atlandi ookeani vastasrannikud
saarega. Hawaii saaresti Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuna saar liikus kuumast täpist eemale, sest Vaikse ookeani saar liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeeria kujuneb kui magmakambri lagi langeb sisse moodustades ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Vulkanismiga võivad kaasneda veel freaatilised plahvatused, geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud ja laavavoolud. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. Maavärin on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast. Maavärin tekib litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained.
Näiteks: Hawaii saarestik 9. Selgita, miks Hawaii saarestiku Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuigi tegemist on vulkaanilise saarega. Seetõttu, et saar liikus kuumast täpist eemale kuna Vaikse ookeani laam liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeera kujuneb, kui magmakambri lagi langeb sisse ning moodustab ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Freaatilised plahvatused, Geisrid, Fumaroolid. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. MAAVÄRIN- on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast - litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. Kaks laama nihkuvad üksteise suhtes konstantse kiirusega. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon
Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks, mõõdetakse seismograafiga magnetuudides kümnendiku ühiku täpsusega. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni
Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolidkuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjaltuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism MAALIHEnõlvaprotsess
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismog...
Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusreservaatide ning Kaljumäestiku Rahvuspargiga. Märku annab endast ka pinnase vulkaaniline iseloom kuulsad on Kaljumäestiku allikad ning Yellowstone´i geisrid. TAIMESTIK Olenevalt geograafilisest laiusest ja kõrgusest moodustuvad Kaljumäestikus erinevad taimevööndid. Vööndid muutuvad aeglaselt põhjast lõunasse ning kiiresti kõrgusesse. Liikide üldarv on väga suur. Metsapiir asub Yukoni piirkondades 762 m kõrgusel merepinna kohal; soojemas, parasvöötmekliimaga New Mexicos algab see aga 3660 m kõrgusel. Vahetult allpool lumepiiri paiknevates metsades kasvavad kuused, männid ja nulud, allpool segunevad need kaskede ja mägivahtratega
MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA? 1. tuha- ehk lõõmpilved (tuhk + vulkaaniline materjal + gaasid), võivad kanduda väga kaugele, gaasid võivad olla mürgised 2. mudavoolud e. lahhaarid (tekivad, kui vulkaanitipp on kaetud lumega lumi sulab, seguneb tuha, kivimitükikeste ja laavaga), olenevalt kiirusest võivad hävitada maju, põlde, teid, sildu, jne. 3. fumaroolid (väävlit sisaldavad gaasijoad), võib liikuda kaugele, on kahjulik 4. maavärinad 5. geisrid ja kuumaveeallikad Maavärinate ja vulkaanide mõju inimesele ja majandustegevusele POSITIIVNE NEGATIIVNE inimesele viljakas muld vulkaanilistel aladel purustused maavarad töökohtade kaotus uued töökohad (koristamine) lähedaste surm kaasaegsete elamute rajamine haigused
· Vahevöös on liikuv plastiline magma Sisetuum Välistuum http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/45/%D0%97%D0%B5%D0%BC%D0%B9%D0%B0.jpg Maa kuuma sisemust tõestavad ... · Vulkaanipurskel kuumad laavavoolud · Kuum põhjavesi ja geisrid · Süvakaevandustes · Sügavalt pumbatav kivimite kõrge tº nafta on kõrge tº-ga http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f1/Aa_large.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Clepsydra_Geyser_at_Fountain_Paint_Pot_in_Yellowstone.JPG Küsimused ootasid vastust ... ? · Miks Atlandi ookeani vastasrannikud
purskeprotsessi. Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani. * Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud, laavavoolud,lõõmpilved,lahaarid,maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus * Laavavoolu toimumise täpne aeg ei ole ennustatav.Aga üldiselt saab ennustada selle järgi ,et geoloogilised tingimused on vastavad ja pinged maapinnas kasvavad. Kaua nad aga kasvavad on raske öelda. * Linnad ,mis on vulkaanide läheduses on üldiselt väga rikkad maavarade poolest, ehk ka üldiselt rikkad
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihed...
1991 MT PINATUBO, FILIPIINID 700 MUDAVOOLU OHVRIT Mudavool - lahaar: püroklastika + vesi Fumaroolid ja väävli koorikud Galapagose saarte 5. Sierra Negro vulkaani kraatris Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud: Fumaroolid (väävlisuitsud) Geisrid (kuumavee fontäänid) Mudavulkaanid Old Faithful geiser Yellowstone`is purskab iga 65 minuti järel 60 m kõrguse kuumavee fontääni PISIKE "MUDAVULKAAN" YELLOWSTONE`S Räninõrg - geiseriit
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
6. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
