Ometigi alustas Saksamaa relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist, 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning 1936. aastal viis ta väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1.septembril ründas Saksamaa Poolat, millega muutis ta Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõda. 11. märts 1938. aastal toimus Austria anschluss. Selle käigus okupeeris Saksamaa Austria ja riigi juhuks määrati Arthur Seyss-Inquart. Suurbritannia küll lootis järelandmistega Saksamaa indu vähendada, kuid tagasi vaadates see siiski nii ei läinud. Prantsusmaal aga ei olnud julgust üksi sõtta astuda. Seega käitusid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa valesti, kui ei püüdnud Hitlerit takistada vaid andsid talle järele, kuna oli näha, et Hitler liigub sõja poole. Lisaks nõudis Hitler 1938. aastal Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist,
-40.a. Ansluss, Müncheni kokkulepe, Kummaline sõda. NSVL MRP realiseerimine Balti aladel ja Soomes, Beneluksi maad. Ansluss Austria okupeerimine. Austria okupeerimsie sõjaplaan oli ,,Otto". 1937.a tegi Hitler ettepaneku Austriale, sõlmida tollileping, et muuta suhted sõbralikemaks. Austria kantsler von Schlusch kutsuti Hitleri jutule/ettepanekuid kuulama, mis tugevalt õõnestasid Austria suveräänsust: tehti tettepanek, et Austria nats Seyss peab saama suure tegevusvabaduse - siseministriks ning et Austria võiks saada Saksamaa osaks. 13.märtsil 1938 Austria iseseisev riik lakkas olemast, liideti Saksamaa koosseisu ja sai nimeks Ostmark. Võim läks Austria natsiparteile ja kohelikule fürerile Seyss Inquard Müncheni kokkulepe (Inglismaa lepituspoliitika kulminatsioon) Tsehhoslovakkia okupeerimissooviga Hitler esitas Tsehhoslovakkiale nõude loovutada Sudeedimaa (ette käändeks
Jaapani sõjajõudude ja territooriumi kärpimine liitlaste (USA) sõjaväebaasid Jaapanis · Saksamaa: jagati okupatsioonitsoonideks (juba Potsdami konverentsil), rahu ei sõlmitud Nürnbergi protsess 1945-1949 · kohtumõistmine sõjakurjategijate üle · 24 ,,peasüüdlast", teiste üle mõisteti kohut tavakohtutes · Otsus: 12 mõisteti surma (Bormann, Frank, Frick, Göring, Jodl, Kaltenbrunner, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Sauckel, Seyss-Inquart, Streicher) 5 mõisteti õigeks (Fritzsche, Krupp, Ley, Papen, Schacht) 7-le vangistus (Dönitz, Funk, Hess, Neurath, Raeder, Schirach, Speer)
seega laiapõhjalisele rahvusvahelisele konsensusele. Legitiimsuse tagamiseks tulnuks Nürnbergis kohtumõistmisse kaasata ka neutraalsete riikide (Rootsi, Sveitsi jt.) esindajad. Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunalis oli kohtu all 21 natsikujategijat (Himmler oli teinud arreteerimise ajal enesetapu). Süüaluste pingis olid: SS-i juht Kaltenbrunner, Luftwaffe juht Göring; okupeeritud alade haldusjuhid Franck, Rosenberg ja Seyss-Inquart; sunnitöölaagrite ülem Sauckel; operatiivstaabi kindralid Keitel ja Jodl, juudivastaste dekreetide autorid Frick ja Reicher ning Reichi välisminister Ribbentrop. Bormanni üle mõisteti kohut tagaselja. Peale nende olid kohtu all veel viis kollektiivset süüdistatavat Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioon SS/SD, Gestapo ja Hitleri peastaap. Kõiki
Nov. 1937 nõustus Mussolini sõlmima Saksamaaga liidu e. Komiterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu(millele olid a. varem kõigepealt alla kirjut. Saksamaa ja Jaapan), uuendades niiviisi kokkulepet Rooma-Berliini telje moodust. kohta okt. 1936. Märtsis 1938 tundis H. piisavalt vabana, et välja astuda Austria vastu. Kõigepealt hakkas ta nõudma, et võtmepositsioonid tuleb anda Austria natsidele. A. kantsler keeldus, siis sai A. Natside liider Arthur Seyss-Inuquart korralduse end kuulutada ajutise valitsuse juhiks ja paluda Saksamaa sekkumist. 12.03 marssisid Saksa väed A.-sse sisse, järgmisel päeval kuulutati Anschluss välja. Suurbritannia ja Prantsusmaa protesteerisid, kui ei võtnud midagi ette. Seda H. vajaski, et ta võib julgelt jätkata diplom. rünnakuid Tsehhoslovakkia vastu ( tahtis T.-d tükeldada). Ähvardas tulla sõda, kuigi polnud päris selge kes sõdima hakkavad. Prantsusmaa ja Suurbritannia
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 2 3. 1938 Austria ansluss2 ühendamine Saksamaaga (autor Görlig). Austria polnud demokraatlik. Vägivallatu ülevõtmine, vasakpoolsed erakonnad keelatud, natsionalistlik erakond populaarne juhiks Seyss-Inquart. 13. märts Austriast saab Saksa Idaala; 4. 1938 Hitleril sihikul Tsehhoslovakkia demokraatia, tasemel armee, seal elas 3 miljonit sudeedisakslastast oma erakonnad, saadikukohad parlamendis. Natside juhiks Henlein. Suvel kokkusaamised Briti esindaja (peaminister) Chamberlain käib Berliinis 29
ka Jaapan. Saksamaa valmistub ette uueks sõjaks ja otsib liitlasi. · 1936.a. Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, kominterni vastane poliitika. · 1938.a. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. Hitler esitab Austriale ultimaatumi, et Austria peab vabastama represseeritud(mässu tõstnud inimesed, kes istusid vangis) Seyss-Inguart Austria juht, saadab Saksamaale abipalve, mille abil Hitler viibki Anschlussi läbi(austria üks arenenumaid tööstuspiirkondi läheb Saksamaa valduste alla). Lääneriigid ei tee selle peale midagi. Samal aastal Hitleri välispoliitika suunatud Sudeedimaa vallutamiseks, sest seal elab u 3mln sakslast ja Hitler peab neid kui vähemusrahvuslust kaitsma, majanduslikult on väga hea söetööstuspiirkond. 29. Sept. Otsustakse Müncheni konverentsil(Inglismaa,
NSVL poole. 1938 - Kristallöö, kus rüüstatakse juutide poode, ettevõtteid ja üldiselt kohustatakse neid kandma rinnas taaveti tähte. 1938. märts- Austrias esineb majanduskriis, demokraatlik vabariik, 34. autoritaarne, SEE ALLUTATAKSE SAKSAMAA HUVIDELE. Saadetakse Saksamaa poolt Austriale ultimaatum, nõutakse selle saksamaaga ühinemist. Märtsis tulevad Saksa väed sisse ja toimub Anschluss - austria liitmine saksamaaga. Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin, Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS. Oktoobris viib Hitler oma väed Sudeedimaale sisse ja see liidetakse Saksamaaga. 1939. märts- okupeerib Tšehhi. Samtui okupeerib Danzigi ja Klaipeda.-
juht Schuschnigg Saksamaale ja Hitler tegi ettepaneku, et kõik Austria natsid tuleks vangist vabastada, Austria natside liider tuleks määrata siseministriks ning Austria peaks andma oma armee Saksamaa alluvusse. See kõik tähedas pmslt seda, et Austria kaotab oma iseseisvuse. Juht lükkas aga need pakkumised tagasi, arvas, et on vaja antud küsimustes rahva hääletust. Kuna Austria president oli aga nõudmised heaks kiitnud, siis vahetas kantsleri välja (nüüd Austria natside juht Seyss- Inquart sai kantsleri koha) ja paluti abi Saksamaalt. Abi seisnes selles, et Saksa armee ületas piiri (märtsis) ja Austria kuulutati Saksa riigi osaks. Ei olnud enam Austria riik, vaid Saksa riigi osa Ostmark. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse Anšluss (see oli Versailles’ lepingu vastu). Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud eriti asjadesse sekkuda, kuna esiteks probleem oli neist kaugel ning nad ei tahtnud, et sõda uuesti puhkeks (nö lepituspoliitika ehk järelandmine
Abessinia konflikt oli selle osapooled aga tülli ajanud. · Samas pidas suur hulk austerlasi end sakslasteks. Austria üritas segada isegi Saksa raadiosaateid. · Kevadel 1938 alustas Hitler propagandakampaaniat Austria vastu. Austria vastas järeleandmistega. · Schuschnigg kuulutas 13.3.1938 välja referendumi Austria riikliku iseseisvuse küsimuses · Veebruaris sai siseministriks Arthur Seyss-Inquart. 11.03.1938 läks Schuschnigg erru ja kantsleriks sai Seyss-Inquart. · 12.03.1938 marssisid Saksa väed vastupanu kohtamata Austriasse sisse. Suur osa austerlasi tervitas liitmist. Hitler viis enda kontrolli all 10.4.1934 läbi referendumi Austria liidendamise heakskiitmiseks · Austria liideti Saksmaaga nn. Ostmarki provintsina. Kristallöö (Kristallnacht) ja repressioonid · 9.-10.11
2 Tänane Kaliningradi oblast 3 Ohvrite hulgas oli ka alla 14-aastaseid tüdrukuid 1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl, välisminister von Ribbentrop, okupatsiooniaegse Poola juht Hans Frank, siseminister Frick, natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther Funk (mõisteti eluks ajaks vangi),, Hitleri endine erasekretär Rudolf Hess (mõisteti eluks ajaks vangi), admiral Erich Raeder (mõisteti eluks ajaks vangi), Hitlerjugendi eksjuht Baldur
reageeri. 1935- liidetakse saksamaaga Saarimaa. Rahvahääletusel. 1938. märts- Austrias esineb majanduskriis, demokraatlik vabariik, 34. autoritaarne, SEE ALLUTATAKSE SAKSAMAA HUVIDELE. Saadetakse Saksamaa poolt Austriale ultimaatum, nõutakse selle saksamaaga ühinemist. Märtsis tulevad Saksa väed sisse ja toimub Anschluss- austria liitmine saksamaaga. Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin, Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS. Oktoobris viib Hitler oma väed Sudeedimaale sisse ja see liidetakse Saksamaaga. 1939. märts- okupeerib Tsehhi. Samtui okupeerib Danzigi ja Klaipeda.- see kik
vastupanu osutanud, oleks Hitler oma vägedel kohe taganeda lasknud. Paljudes riikides (Nõukogude Liit) toodeti Saksamaa jaoks relvi. 05.11.1937 Hossbachi protokoll. Hossbach oli Hitleri adjutant. Protokolli sisuks oli Suur- Saksamaa loomise alustamine. Sellega võttis Hitler kursi suurele sõjale. Esimeseks sammuks Suur- Saksamaa loomisel oli Austria liitmine Saksamaaga 11 ja 12.03.1938 - anschluss. Austriast sai Ost-mark - Saksamaa idaprovints. Austria kantsleriks määrati Seyss Inguart. Ettevalmistatud sõjaplaan Austria vastupanu korral nimetati "Otto'ks." Teine samm Suur-Saksamaa loomiseks. (Tsehoslovakkia - euroopa kõige demokraatlikum riik sellel ajal. Tööstuses toodeti palju relvi.) Sudeedi aladel, mille Tsehoslovakkia sai I maailmasõja tulemusena elas 300'000 sudeedi sakslast. Need moodustasid fasistlikke organisatsioone, mille peajuhiks sai Henlein. Hitler soovitas tal tsehhidelt nõuda sudeedi aladele autonoomiat ja kes-teab- mida-veel
hoomamatut kahju. Et anda saksa rahvale auväärsetest meestest koosnev valitsus, mis täidab kohustuse jätkata sõda kõigi vahenditega, nimetan ma rahvuse juhina uue kabineti järgmised liikmed: Saksamaa president: Dönitz Saksamaa kantsler: Dr. Goebbels Parteiminister: Bormann Välisminister: Seyss-Inquart Siseminister: gauleiter Giesler Sõjaminister: Dönitz Maavägede Ülemjuhataja: Schörner 111 Laevastiku Ülemjuhataja: Dönitz Lennuväe Ülemjuhataja: Greim SSi riigifüürer ja Saksa Politsei juht: gauleiter Hanke
annaabi.ee 
