1988 NLKP XIX konverents poliitiliste Baltimaades loominguliste liitude Läände põgenemine reformide kava: presidentaalse pleenumid; valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme Eestist said alguse sündmused, mis läksid kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina; esindusorganisse Rahvasaadikute Eestis loodi Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Kongressi; Leed; Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames; USA survel järeleandmised inimõiguste NSVL Rahvasaadikute Kongressi
Riskis, et inimesed saaksid paremat elu. Näiteks lubas üliõpilastele anda elamispinna, kui nad ise seda oma kätega ehitavad. Ta suhtles vabalt rahvaga ja neile see meeldis. 1987. aastal võeti Jeltsin parteijuhi ametist maha, sest ta oli kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aeglust. KGB agendid viisid Gorbatsovi käsul haige südamega Jeltsini vägisi Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril kõrvaldati ametist. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Tema poolt hääletas 89.4% valijatest. 3 Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitati Jeltsin kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatsovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile
sekretariaati reformide aegluse pärast. Kuigi Jeltsin oli südameveaga haiglas, viisid KGB agendid ta Mihhail Gorbatšovi käsul vägisi NLKP Moskva Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril 1987 maha võeti. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Jeltsin püüdis asjatult saada 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX üleliidulise konverentsi delegaadiks Moskva või Sverdlovski poolt. Lõpuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks Karjala ANSVst. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas (rahvuslik-territoriaalses ringkonnas nr 1) ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest ning tema rivaali, Lihhatšovi-nimelise autotehase direktori Jevgeni Brakovi poolt 6,9% valijatest. Jeltsini valimisplatvormi kuulus muuhulgas üleskutse kärpida Nõukogude Liidu kosmoseuuringute programmi.
2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Välispoliitika Gorbatsov vahetas välja välisministri. Nõukogude Liidu välisministriks sai Eduard Sevardnadze.Reykjavikis kohtusid Gorbatsov ja Ronald Reagan. USA ja Nõukogude Liidu suhted hakkasid soojenema. 1987 Sõlmiti leping kesk- ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kohta. 1 988-89 Nõukogude Liit lõdvendas haaret Ida-Euroopas.
rajamine Siberist Lääne-Euroopasse, suruda alla nafta hinnad ja alustada tähtede sõda. 5. Mida tähendavad mõisted perestroika ja glasnost? Perestroika on majanduslik ümberkorraldus ja glasnost on avalikustamine. 6. Millised olid Gorbatsovi esialgsed plaanid? Ta pooldas muudatusi, kuid lootis käsumajandust ja NSV Liitu päästa. 7. Milles seisnes 1988.a poliitilise reformi kava? 1) Kehtestada presidentaalne valitsemine. 2) Kutsutakse kokku Rahvasaadikute kongress. 3) Kohalike küsimustega tegelevad parteikomitee asemel rahvasaadikute nõukogud. 8. Too näiteid vabadusliikumiste arengu kohta. 1) 1986-1987 keskkonnakaitse alased liikumised 2) 23.augustil 1987 MRP salaprotokollide avalikustamise nõue 3)1988. a. kevad-suve laulev revolutsioon Eestis 4) 23. augustil 1989 toimus Balti kett. 9. Mida tähendas Breznevi doktriinist loobumine? Iga rahvas valib ise oma tee. 10
16. juuni esimene sekretär Karl Vaino > Vaino Väljas august esimene Eesti poliitiline erakond ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei) september Eestimaa Laul 16. november suveräänsusdeklaratsioon 4. 1989 jaanuar keeleseadus 24. veebruar kodanlike komiteede liikumine massiline kodanikualgatus eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel märts rahvasaadikute kongressi valimised mitte osaleda, et näidata vastumeelsust Eesti kuulumisel NSVL-i osaleda, et saada saadikukohti Eestist 47 saadikut 23. august Balti kett 27. november Isemajandav Eesti (IME) aasta lõpp NSVL rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu 5. 1990 veebruar Eesti Kongressi valimised märts EK esimene istung
1988- noorsoo kokkutulek rahvuslike laulude ühislaulmiseks lauluväljakul. Toodi välja taas riigilipud. 1988- Gorbatsov kutsus kokku NLKP erakorralise konverentsi. Rahvarinne kutsus 17. juuniks Lauluväljakule kokku meeleavalduse- 150 000 inimest. Vaino Väljas- EKP KK esimeseks sekretäriks. 1988. aasta laulupidu. Vastasseisu kujunemine Interliikumine- Rahvarinde vastane. Tekkis Töökollektiivide Ühendnõukogu , vastukaaluks sellele eestimeelne Töökollektiivide Liit. 1989- Rahvasaadikute Kongress 16. november 1988- ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk. Suveräänsusdeklaratsioon. Nõuti Kirde-Eesti eraldamist Eestist omaette vabariigiks. Valimised Rahvasaadikute Kongressi. TV kaudu - parlamendivaidlused. Lipu heiskamine Pika Hermanni torni 1989 aastal. Uus suurlõhe 1989- Eesti kodanike komiteede liikumine. Eesti Kongress- seaduslik rahvaesindus. Eesti rahvas toetas kõik ettevõtmisi. 24. veebruar 1990- valimised. Osa võttis 520 000 Eesti kodanikku, 34
ning viisid Balti riikide okupeerimise ja liidendamiseni. Mihhail Gorbatsovi algatatud reformide tõttu oli Nõukogude repressiivaparaat kiiresti oma mõjuvõimu kaotamas ning ideed rahvusliku suveräänsuse taastamisest muutusid üha elujõulisemaks. Nõukogude Liidu- Saksamaa lepingud ja salaprotokollid avalikustati 1988. aasta 23. augustil, mil Vilniuses, Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil nõudsid Balti riikide esindajad Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingute ja salaprotokollide õiguspärasuse hindamist. Moodustati vastav uurimiskomisjon, kuid selle töö venis. Reformide kulg Nõukogude Liidus jättis vähe lootust liiduvabariikide iseseisvumispüüdlustele. Neist protsessidest lähtudes korraldasid Balti riikide rahvuslikud liikumised - Eestimaa Rahvarinne, Läti Rahvarinne ja Leedu Sjdis 23. augustil 1989 massimeeleavalduse.
Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud majanduslikust ummikust väljuda, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kan- didaadiga valimised uude esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi - ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse. 1989. aasta märtsis toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud siiski päris vabad: poliitilised erakonnad olid keelatud ning kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. Sellele vaatamata pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid ning Gorbatsovi üllatuseks selgus, et paljud rahvasaadikud ei taha sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada.
a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi. Seega ei saanud Gorbatsov oma volitusi otse rahvalt nagu Jeltsin. Gorbatsov vähendas NLKP osa riigi ja ühiskonna juhtimisel, parandas suhteid kiriku ja usklikega ja tõi Nõukogude väed Afganistanist (1989) välja. Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatsov aga senisest tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha
· Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Liidu viimane kõrgeim riigivõimu organ* NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, sotsialistliku suunitlusega ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja* Fosforiidikampaania - 1987.a toimunud NSVL kampaania hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse* Laulev revolutsioon 1988 a kevad-suvel Eestis toimunud sündmused, mille
laienemine; Meedias said sõna dissidendid; Meedia õiguste laienemine tõi kaasa rahva aktiveerimise; Julgeti rääkida minevikusündmustest) Glasnost=> Poliitilise elu liberaliseerimine =>Kontanktide tihenemine läänemaailmaga (Suhete tihenemisega sai sai USA'lt küsida laenu või tagastamatut rahalist abi) =>Võidurelvastumise vähenemine -Riik moderniseerus nii palju, et Gorbatšovi ideed/vaated tundusid tagurlikud. -1989-Esimesed vabad valimised NL's: 1)Valiti NL Rahvasaadikute Kongressi Institutsioon, mida varem polnud. 2)Esimest korda sai valida mitmete kandidaatide vahel. 3)2/3 Rahvasaadikute kongressist oli valitav; 1/3 Rahvasaadikute kongressist oli täidetud NL valitsuse saadikutega -Rahvasaadikute kongress valis ülemnõukogu-> ülemnõukogu valis esimest korda presidendi-> Gorbatšov. -1990-seadustati kõkide parteide võrdus. Peale seda registreeriti NL ligi 700 erakonda. -1991. märts- Üleliiduline referendum NL uuendamiseks
Gorbatsov tegi ettepneku muuta NSV Liidu põhiseadust, millega oleks kadunud liiduvabariikidel õigus Nõukogude Liidust välja astuda.Muudatuste vastu asusid allkirju korjama kõik poliitilised jõud. 1988.a võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni - Moskva seadused hakkasid ENSV-s kehtima alles pärast nende kinnitamist ENSV Ülemnõukogus. NSV Liidule pakuti uut liidulepingut, kuid Gorbatsov keeldus. RAHVASAADIKUTE KONGRESS. BALTI KETT NSV Liidu rahvasaadikute kongressi valimistel osutusid kõigis kolmes Balti riigis edukaimaks rahvarinded. Asuti taotlema isemajandamise kehtestamist Baltimaades ja MRP salaprotokollide tühistamist. Esimese taotluse puhul toimus areng, teise puhul mitte. 1989.aastal 23.aug moodustati Moskva mõjutamiseks Balti kett - üheks eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet.
massiteabevahendites. Juuni toimunud NLKP XIX konverentsiks olid kandidaadid valitud juba parteisisese demokraatia tingimustes. Gorbatsovi ettepanekul kiitis konverents heaks abinõud, mis kokkuvõttes vähendasid NLKP osa ja tähtsust riigi ja ühiskonna juhtimisel. Senistelt arglikelt majandusreformidelt astus NSVL nüüd poliitiliste reformide teele. Otsustati: 1. NSV Liidus seada sisse presidentaalne valitsemissüsteem; 2. valida Rahvasaadikute Kongress; 3. kohapeal anda küsimuste otsustamine parteikomiteedelt üle valitavatele nõukogudele. 1988.a. sügisel sai Gorbatsovist NSV Liidu riigipea - Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Selle ametikoha volipiirid aga laienesid ja tugevnesid. Märtsis 1989 toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimiste tähtsust oli ühiskonna arengu seisukohal raske üle hinnata - need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Nõukogudemaal pärast 1917. aastat
- Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Tagajärjed Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse tähelepanu ja toetus sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939 a. salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks Pildid Kasutatud kirjandus www.google.ee www.annaabi.com et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus Siiski mitte lõpuni demokraatlikud polnud need valimised - 2/3 saadikuid valis rahvas, 1/3 valisid partei kontrolli all olevad organid. Rahvasaadikute Kongress valis enda seast Ülemnõukogu. Ülemnõukogu valis Mihhail Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks (mitte rahvas!) Nüüd oli Gorbatov Lääne silmis ka õige riigipea, mitte lihtsalt parteijuht. Toimusid ka kohalike nõukogude valimised
Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin. Juulis 1990 NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKPst välja. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. ..... 19
Vilnius Balti keti loosungid Tagajärjed See oli väga tähelepanuväärne ka suurte riikide silmis Seda ketti oli näha ka satelliitpildil, kus oli kaks valgustatud jutti,pikem oli hiina müür ja lühem oli Balti kett Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse tähelepanu ja toetus sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939 a. salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks Pildid Valga Tallinn Läti Läti litid mis on tehtud Balti Keti 10 ndaks aastapäevaks Esikülg Tagukülg Kasutatud materjal · http://www.baltikett.ee/index.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kett · http://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon · http://www
2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. 1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks. Ametialane tegevus peale iseseisvumist: 19901992 Eesti Vabariigi peaminister
· USA ja NSVL tippkohtumised (iga mõne kuu tagant) · 1989 lõpetas NSVL Afganistani sõja · NSVL loobus Breznevi doktriinist (Ida-Euroopale anti vabad käed) · Gorby- gorbamaania, Gorbatsovi austamine välismaal (aga Gorbatsov on Venemaal vihatud o Muutused riigi sees Mitme kandidaadiga valimised · 1989 kutsuti esimest korda kokku Rahvasaadikute Kongress · Gorbatsov saab 1990 presidendiks (I ja ainuke NSVL president) o Asepresidendiks sai G. Janajev Süveneb toidukaupade puudus (müüja amet oli suurepärane amet, aga sellel ajal ei lugenud ka see enam midagi) Rahavas nõuab korda Rahvuskonfliktid:
Kuidas taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? Arutlus 20.augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthääle ja mitte ühegi vastuhäälega välja Eesti riikliku iseseisvuse. Kuidas aga taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? 1. juunil 1989 moodustati Endel Lippmaa ettepanekul Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi komisjon, et anda hinnang NSVL- Saksamaa kokkuleppele. Eestit esindas seal 48 saadikut. Eesti poliitikute suureks saavutuseks oli MRP salaprotokollide mille koopiad E.Lippmaa oli USA-st ära toonud, avalikustamine ja nende õigustühiseks kuulutamine. Kongressil võeti vastu otsused, mis andsid Balti riikidele, seega ka Eestile, võimaluse eralduda NSV Liidust. Taheti ka läbi viia suvenäärsusdeklaratsioon, mis tähendab, et Eestile kuulub
autor) B. Jeltsin (Moskva parteijuht, kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1) liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2) demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: · 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus Siiski mitte lõpuni demokraatlikud polnud need valimised 2/3 saadikuid valis rahvas, 1/3 valisid partei kontrolli all olevad organid. Rahvasaadikute Kongress valis enda seast Ülemnõukogu. · Ülemnõukogu valis Mihhail Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks (mitte rahvas!) Nüüd oli Gorbatsov Lääne silmis ka õige riigipea, mitte lihtsalt parteijuht. · toimusid ka kohalike nõukogude valimised
24.veebruar Pika Hermani torni heisatakse RRi ja valitsuse algatusel sini-must- valge lipp. Algatatakse EV kodanike liikumine. IL kogub protestivaimus jõudu. 14.märts ILi meeleavaldused Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel. 25.märts mälestatakse küüditatuid ja asutatakse Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit ,,Memento" 26.märts RR toetust omavad kandidaadid on ootamatult edukad NSVLi rahvasaadikute valimistel. Minnakse üle vööndiajale senise Moskva aja asemel. 1.aprill Tartu Ülikoolis taasavatakse Eesti ajaloo kateeder. 13.-14.aprill Eesti RR, Läti ,,Tautas Fronte" ja Leedu ,,Sajudis" korraldavad Tallinnas I Balti Assamblee. 18.mai ENSV Ülemnõukogu võtab vastu otsused üleminekust isemajandamisele ja nõudest MRP kehtetuks tunnistamist allakirjutamise hetkest alates.
E. Savisaar veel võimu ja vaimu vahekorrast. Sõnavõtud jätkusid. Väga palju oli kordamist, sest jutt käis peamiselt 74. paragrahvi ümber. Ükski sõnavõtja ei peatunud põhjalikumalt majandusprobleemidel. Kõigi tähelepanu oli suunatud suveräänsuse saavutamisele. Ainuke erand oli Aavo Mölder. Ta oli suurte kogemustega põllumajandusjuht. Tema sõnavõtt oli lühike ja konstruktiivne. Oma ettekannet alustas ta põllumajandusest ja viis jutu üle konstitutsiooniparandustele ja rahvasaadikute kongressi valimistele. Järgnevalt esines ettekannetega mitu venekeelset kogukonda esindavat saadikut. Kord oli Enn Põldroosini jõudnud, kes oli Tallinna Nooruse valimisringkonna saadik.Tema arutles pikalt rääkimata teemast deklaratsioon. Pinge tõusis pidevalt. Põhiseaduse muutmiseks oli vaja saada kaks kolmandikku poolthääli nimekirjas olnud saadikute arvust. Ülemnõukogu otsust ootasid sajad tuhanded inimesed raadiote ja telerite juures.
Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Hiljem korraldati sarnaseid inimkette paljudes Ida-Euroopa maades ja NSV Liidu piirkondades. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. · Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat.
jätkuva okupatsiooni tingimustes,ning selle vastukaaluks algatasitki need organisatsioonid selle liikumise.Eesmärk oli selle poliitilise liikumisega Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.Kõigepealt aga tuli selle eesmärgi elluviimiseks registreerida Eesti Vabariigi kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel.Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani-Eesti Kongressi. Moskva järelandmised: *1989.aasta märts,rahvasaadikute kongressi valimised-valimised toimusid üle kogu Nõukogude Liidu.Sellest osavõttu ei suhtutud ühtemoodi.Rahvuslikud jõud leidsid ,et valimistel osalemine pole mõtekas ning seda tehes tunnistatakse Eesti kuulumist seaduspäraselt Nõukogude Liidu koosseisu.Aktiivsel lülitusid valimiskampaaniasse ka Moskva-meelsed ringkonnad,kes lootsid üleliidulist tribüüni ära kasutada oma seisukohtade propageerimiseks ning toetuse leidmiseks.Kokku valiti Eesti rahvasaadikute kongressile 47 saadikut.
Ilmusid artiklid Lenini poolt organiseeritud veretöödest. Glasnost ei meeldi ka vanameelsetele. 1988. a 13. märtsil ilmus ajalehes " " Nina Andrejeva kurikuulus artikkel stalinismi kaitseks. See oli stalinistide juhtartikkel. vastus sellele avaldati alles 5. aprillil 1988. aastal "Pravdas" (NLKP häälekandja). Autoriks Aleksander Jakovlev. Arvatakse, et Gorbatsovi korraldusel viivitati vastamisega (saab välja selgitada, mis masti inimene keegi on). Mais 1989 toimus Rahvasaadikute kongress. Valimised polnud vabad ega demokraatlikud, osa delegaate oli sisse viidud parteifunktsionääride poolt. Suurlinnades võitsid demokraadid. Jeltsin võitis Moskvas. Kongress jäi vanameelseks. Kongressil annulleeriti siiski NSV Liidu konstitutsiooni § 6 ühiskonna juhtivaks rolliks on NLKP. Välispoliitika. 1989. a märtsis Kiievis teatas Gorbatsob, et Ida-Euroopa riikidel on õigus ise valida oma tee. Tähendas Breznevi doktriini lõppu. 9
eelkõige tooraine (nafta, gaas, metall) eksport. Kui 1991. a. olid nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim veel ühel meelel, siis edaspidi enam nii lihtsalt ei läinud. Kumbki pool ei olnud harjunud arvestama arvamuste paljususega nagu see on omane demokraatiale, vaid taheti omada absoluutset võimu. Majandusliku olukorra järsk halvenemine tõi omakorda kaasa rahulolematuse kasvu ja poliitilise opositsiooni tugevnemise. Seadusandlikud võimuorganid Rahvasaadikute kongress ja Ülemnõukogu muutusid uuenduste peamisteks takistajateks ja president Jeltsini poliitika vastasteks. President oli sunnitud erru saatma peaminister Jegor Gaidari ja kinnitas uueks peaministriks 1992. a. Igor Tsernomõrdini, kes tagurlike jõudude meelehärmiks toetas Jeltsini poliitikat. Konflikt Jeltsini ja parlamendi vahel süvenes. Kuid 1993. a. aprillireferendum kinnitas presidendile usaldust. Septembris saatis Jeltsin
Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku ettevõtmisega on üleüldse tegemist. MRP teema püsis Baltikumi avalikkuse huviorbiidis jätkuvalt. 1989.a. suvel alustas Moskvas tegevust uus kõrgeim NSV Liidu juhtorgan- NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. Valimised võitnud Rahvarinnete esindajad saavutasid Moskvas oma esimese suure parlamentaarse võidu - neil õnnestus 2. juunil 1989.a. läbi suruda otsus komisjoni moodustamiseks "Poliitilise ja õigusliku hinnangu andmiseks Nõukogude-Saksa 1939.a. mittekallaletungilepingule". Sellega tõusis kogu MRP temaatika hoopis jõudsamalt kogu maailma huviorbiiti. Komisjon koos juurdekutsutud ekspertidega alustas koheselt oma tööd
- mahavaikimine ärritas rahvast ning Gorbatsov tunnistas toimunut. Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas. · 1988. Juunis toimunud NLKP XIX Konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi ning kohalike küsimuste admise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse · 1989. Märtsis toimunud Rahvasaadikute valimistel olid siiski poliitilised erakonnad keelatud ning kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. ! Paljud rahvasaadikud ei taha sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada! · Majandusraskused kasvasid. Gorbatsov lõi uuenduste tulemuste ees ka ise kartma. 1989
Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele. 1986 Tsernobõli katastroof. Gorbatsov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2 alal keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Suurendati massiteabevahendite rolli. 1988 konverentsil surus Gorbatsov läbi pol reformi kava, mis nägi ette presidentaalset valimissüsteemi, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi, kohalike küsimuste andmist rahvasaadikute nõukogude kätte. Siiski kasvas riigis segadus. Vana käsumajandus lagunes, turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Rahulolematuse kasv. Suhete reguleerimine Läänega: Gorbatsov parandas suhteid lääne, eriti USA-ga. Muutused toimusid 3 vallas: relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Katkestati keskmaa rakettide paigaldamine NSVL Euroopa osasse, peatati tuumarelvakatsetused. (lootuses USA-d
“ Hipide ehk lillelaste liikumine kasvas protestiks Vietnami sõja vastu Woodstocki festival sai legendaarseks kui hipiliikumise kõrgpunkt Kodanikuõiguste liikumised 1989. võeti kasutusele keeleseadus, eesti keel sai riigikeele staatuse Üleskutse algatada kodanike komiteede liikumine, mis muutus massiliseks kodanikuliikumiseks Inimesed pidid registreerima end Eesti Vabariigi kodanikuks ja valima endale esindusorgani - Eesti Kongressi Toimusid rahvasaadikute kongressi valimised, Eestist valiti 47 saadikut Kodanikuõiguste liikumised Inimesed moodustasid Balti keti, mis oli 600km pikk Balti keti eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile Baltimaade hümn: “Ärgake, Baltimaad” https://www.youtube.com/watch?v=UKtdBAJGK9I Balti kett Keskkonnakaitse Roheline liikumine
· esimene poliitiline erakond · omaliikluse taastamine Esimene Rahvarinde Kongress · ühiskonna valuküsimused · manifest ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL) Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) Liiduleping-Suveräänsusdeklaratsioon 1989 Keeleseadus · eesti keel riigikeel Kodanike Komiteede liikumine · Eesti iseseisvumise taastamine juriidilise järjepidevuse alusel Eesti Kongress · esindus organ registreeritud kodanikele Rahvasaadikute Kongressi valimised Balti kett · (600 km ja 2 miljonit inimest) · eesmärgiks riikidesiseste probleemide teadvustamine maailmale Poliitilised sihid selginesid · demokraatlik ühiskond 1990 Eesti Kongress · eesmärgiks okupatsiooni lõpetamine · iseseisvuse taastamine Eesti Komitee EKP 20. Kongress Ülemnõukogu Üleminekuperiood · pidi lõppema omariikluse taastamisega · Eesti seadused · sisepoliitika oli pingeline 1991 Streigikomiteed aktiviseerusid
Kett moodustati kokkulepitud ajal ja viisil ning tulemus hämmastas ka tegijaid endid. Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, neist Eestis 300 000 400 000. Üritus tekitas Moskva võimuladvikus raevu. Organiseerijaid ja osalsi süüdistati ,,natsionalistliku hüsteeria" üleskruvimises ja muudes kuritegudes. See aga ei tekitanud enam hirmu, vaid trotsi. Osalt Balti keti mõjul tunnistas N Liidu Rahvasaadikute Kongress sama aasta detsembris MRP olemasolu ja kuulutas selle kehtetuks. Ometi lisati klausel, et paktil pole mingit seost 1940. aasta sündmustega. See tähendas, et impeerium ei kavatse ikkagi oma kuritegu tunnistada ega kahetseda. Balti kettis osalesid ka minu ema poolsed vanavanemad, kes seisid ketis Viljandi maantee Luige viadukti läheduses. Üritusest võttis osa ka minu isa poolne vanaema. Salaja hiilis ketti seisma ka minu isa koos oma klassivennaga, olles ise samal ajal alles 13
*kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabastati enamik poliitvange, *glasnost 1986 avalikustamine, Aleksander Jakovlev, presidentaalne süsteem 1989 Gorbatsov, *partei roll vähenes, *rahvuslik liikumine liiduvabariigis, *1989-1991 tagurlane/vanameelne, Kartis, et NSVL laguneb. Välispoliitika - *suhete parandamine lääneriikidega, *kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide
· Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. · Ummikseisust väljaviimine. 2. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu · Tsensuurireeglid pehmenesid. · Glasnost avalikustamine, sõnavabadus. · Kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine · VLO laiali saatmine · Saksamaa ühinemine
Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul. Peamist rõhku pani ajaleht rahva elujärje parandamisele. Kuid samas algas äge ,,sulesõda" Tallinna ja Tartu vahel, kus Tartu aatemehed alustasid oma Postimehes sõjakäiku Teataja majandusmeeste vastu. Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta organiseeris valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja- Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a. lõpul algas Venemaal revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine, andis kindral- kuberner käsu Pätsi arreteerimiseks. Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest põgeneda ja ta mõisteti surma tagaselja.
Balti riigid tahtsid omale vabat riiki, nad ei tahtnud kellegi pinge all olla. See meeleavaldus aga ühendas kõiki Balti riike, kõik said tunda kui ühtsed nad on ja tegelikult me olemegi, me oleme kõik samaväärsed. Igaüks meist tahaks olla vaba ja seda tahtsid ka Balti riigid. Balti kett mõjutas kõike väga palju ja lõpuks ju saavutatigi iseseisvus. Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Ühendades käed, tunneme me seda energiat ja ühtsust mis kõigist läbi voolab ja seda oli seal lausa miljonites kordades. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti
Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi otsustati siiski panna nimeks Balti kett. Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, kellest Eestis oli 300 000 kuni 400 000 inimest. Kett moodustati kokkulepitud ajal ning viisil. Selle ürituse tulemus hämmastas ka korraldajaid endid. Osalt Balti keti mõjul tunnistas Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress sama aasta detsembris Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolu ja kuulutas selle kehtetuks. Minul endal on Balti keti kohta raske rääkida muust kui faktidest, sest ma ise ei olnud veel sündinud sellel ajal ning ei olnud osa sellest sünmusest. Kuigi tänu sellele elan ma hetkel Eesti Vabariigis ning olen väga uhke selle üle. Minu vanemad ega hetkel elavad vanavanemad Balti ketist osa ei võtnud, sest tol
Muudatuste algus NSVL 1985 peasekretär Gorbatsov, noor, hakkas ümberkorraldusi tegema, käsumajanduse ja impeeriumi päästmise nimel. Peaülesanne maj arengu kiirendamine(sots ühiskonna täiustamine selle ümberkorraldamise ehk perestroikaga). Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta
Poliitilise elu reformimine Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud partei tagurlikud juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Gorbatsov valiti presiidiumi esimeheks riigipeaks, kel olid senisest suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. Poliitilise elu reformimine 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917 aastat. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest hiljem kasvasid välja poliitilised parteid. Gorbatsov püüdis laveerida reformieelsete ja vanameelsete vahel, rõhutades vajadust säilitada sotsialism. Majanduspoliitika kukkus läbi ja riigis süvenes kriis. Riigipöördekatse augustis 1991 Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt tõstatanud enesemääramise küsimuse.
'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine.
* MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998) * Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) * Osatitmine filmis Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2002) Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn. * 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tlkinud Ilmar Rattus. * 1987 Vitlus noorsoo prast, Tallinn * 1988 Revolutsioon jtkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X * 1990 Kned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 * 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3
Loomulikult vihastas selline teguviis inimesi, sest näiteks infopuudus põhjustas inimeste teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta. Tähendab, et ohvrite arv oleks võinud olla märksa väiksem. Poliitilise elu liberaliseerimine kukkus välja demokratiseerimisena. Gorbatsov uskus naiivselt, et sotsialismil on tulevikku, ning arvas ka teisi nõnda uskuvat. Näiteks üheks tema poliitiliseks uuenduseks oli esindusorgan Rahvasaadikute Kongress loomine. Vaatamata sellele, et valimised polnud täiesti vabad, pääses kongressi arvukalt inimesi, kes soovisid sotsialismi nõrgestada. Seega lõi Gorbatsov opositsioonile soodsad tingimused sotsialismi kukutamiseks. Rahvuslik vabadusliikumine rajas teed liiduvabariikide iseseisvumisele. Hakati ära kasutama perestroika pakutud võimalusi, nagu tsensuuri vähenemist ja rahvusliku sümboolika lubatust
24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23. august MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15. mai interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal 7. august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks 21. oktoober K
nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Juri Andropov - NSV Liidu poliitik ja KGB pikaaegne juht. 1982. a pärast Breznevi surma valiti uueks NLKP peasekretäriks. Püüdis stagneeruvat NSV Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud. Konstantin Tsernenko - NSV Liidu juht 19841985. Ta oli võimule saades juba vana ja haige ega suutnud riigi tugevdamise heaks midagi ära teha. Rahvasaadikute Kongress - uus esindusorgan.1988. a juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse ehk Rahvasaadikute Kongressi. Václav Havel - tsehhi kirjanik ja poliitik. Tsehhoslovakkia president aastail ja Tsehhi Vabariigi president. Saksamaa taasühinemise - all mõistetakse protsessi aastatel 1989-1990, mis viis SDV ühendamiseni SLV-ga 3.10.1990
Eestis aitas organiseerimisel oluliselt kaasa Eesti Muinsuskaitse Selts. Ametlik otsus inimketi korraldamiseks võeti vastu Pärnus 15. juulil 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel koosolekul. Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisve!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee". Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi MRP-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult. 26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "Vremja". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi: "23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht
16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23.08- Balti kett, 600 km, 2 mlj inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust, Vilniusest Tallinnani. nov- anti välja Eesti isemajandusaluse seadus 1989 II pool Ida-Euroopas- põhjalikud muutused, Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati sametrevolutsiooniga võimult senised reziimid ning hakati üle minema demokraatlusele. Enne sametrevolutsiooni tuli rahvas (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris) tänavale, meeleavaldused demokraatia toetuseks. 24
Breznev suri novembris 1982, tema koha päris KGB juht Andropov. 1984 suri temagi, koha sai Tsernenko. Märtsis 1985 Tsernenko ära, 1985 sai peasekretäriks Poliitbüroo poolt esintatud Mihhail Gorbatsov. Iseloomustavad perestroika ehk ümberkorraldused ja glasnost ehk avalikustamine. Tsensuur lõdvenes. Senistelt arglikelt majandusreformidelt astus NSVL nüüd poliitiliste reformide teele. 1989 toimus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimine, Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu, kes omakorda valis Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks. 1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin. Kriisid algavad süsteemi loomisega. Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis. 1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov. Aastail 1989 1991 on Gorbatsov esimene ja viimane NSVL president. 1991 saab Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. 19.
On Gorbatshovi väljakuulutatud viinast loobumise aeg ja poest saab viina harva. Inimesed seisavad kõik järjekorras kui äkki astub üks mees rivist välja ja ütleb: "Aitab naljast, oodake ma lähen löön selle kuradi Gorbatshovi maha!" Mingi aja pärast tuleb ta tagasi ja teised küsivad, et kas lõi maha, aga tema vastab selle peale: "Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis auto peatada, saatis autojuhi tagaistmele ning asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratas liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkas Gorbatsovi autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on
annaabi.ee 
