Tegelikult ei olnud Läti valitsus ja sõjavägede ülemjuhatus nii sõjakalt meelestatud kui välja lasti paista. Lõpuks lepiti pärast läbirääkimisi kokku, et piirijoone määrab kindlaks erikomisjon, mille eesotsas seisab erapooletu Briti alam. Et piiriküsimuse otsustamine läks inglaste kätte, siis käisid nii Eesti kui Läti diplomaatilised esindajad 1920. a. kevadel Londonis valitsuse seisukohti põhjendamas. Piirikomisjoni esimeheks sai kolonelleitnant Tallents, kelle lähema abilisena tegutses kolonelleitnant Robinson. Kuna Tallents oli Briti sõjaväelise esindajana kaua Riias elanud, siis Tallinnas oletati, et ta võib Lätit soosida Eesti arvel. Lasti isegi järele uurida, millises ringkonnas Tallents liigub. Kolonelleitnant Tallents hindas kõrgelt nii eestlasi kui lätlasi, kuid samas oli tema suhtumine Eesti valitsusse üpris negatiivne. Ta leidis, et kui Eesti valitsus oma poliitikat kiiresti ei
ja elektrijaamaga jäi Eestile, Luke plats ja Pudrumägi koos kitsarööpmelise jaamaga Lätile ning piir jooksis mööda Konnaoja.19 Sarnaselt Valga linna jagamisega jäi komisjoni esimehe otsustada ka ülejäänud vaidlusalune piir. Kui läbi Valga kulgeva piirijoone otsuse vastu protesteerisid aktiivselt lätlased, siis ümbruskonna piirijoon tekitas tuska eestlastele. Põhjus selles, et Valga linna puhul oli Tallents tulnud pisut rohkem vastu Eesti soovidele, ümbruskonna valdades aga lätlastele.20 Vaatamata mõlema poole esindajate ning piirkonna elanike protestidele hakkas Tallentsi joon kehtima 1920. aasta 17. juuli keskööl vastu 18. juulit.21 Linna poolitamisega jäi eestlastele olulisem osa Valgast ning peamiseks tõsisemaks kaotuseks oli Luke kirik koos Luke surnuaiaga. Lätlastele sai pigem vaikne liivaste
18. november 1918 7. Kellest sai esimene president? Janis Cakste 8. Kellest sai esimene peaminister? K.Ulmanis 9. Kellest sai Nõukogude Läti Ajutise Valitsuse juht? Peteris Stucka 10. Millal kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse? 16 . apr 1919.a. 11. Kellest sai saksasõbraliku valitsuse juht? A.Niedra 12. Millal sõlmiti Nõukogude Vene ja Läti vaheline rahuleping? 1.Veebruar 1920.a. 13. Kes kutsuti vahekohtunikuks Eesti ja Läti piiriküsimustes? S.G. Tallents inglise ohvitser 14. Millised olid vaidlusalased alad Eesti - Läti piiriküsimustes? Valga ja Heinaste linna ja Ruhnu saare üle 15. Mida kujutas endast maaseaduse elluviimine? 1300 mõisat jaotati väikeomanikele ja maata talupoegadele 16. Läti peamised eksportkaubad. a)põllumajandussaadused b)või ja liha, mida veeti Saksa- ja Inglismaale 17. Kuidas nimetati parlamenti? Seim 18. Kellele kuulus täidesaatev võim? valitususele 19. Kes valisid presidendi? Seim 20
Õp: Ei, see suudeti viie aasta jooksul... Mikk:Ära sulatada. Õp: Ei! See suudeti, las ma mõtlen, ee... Mikk: Saia peale määrida. Õp: Mikk! Pane suu kinni! Ka Lätiga oli vaja piirileping sõlmida, sest Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti olid olnud sama haldusüksus. 1920 muutus olukord väga pinavaks, olid vaidlused mõne ala pärast. Valga/Valka oli üks linn, mitte poolitatud. Eestlasi oli rohkem kui lätlasi. Lisaks oli Ainazi/Heinaste. Loodi komisjon, nmille juhiks sai Antanti esindaja Tallents. Ta tõmbas põhimõtteliselt joonlauaga piiri. Valga sai suures osas Eestile, Ainazi läks Lätile. Piiri mahamärkimisel olid jälle vaidlused. Piirilepinguni jõuti alles 1923. Palju vaieldi Ruhnu saare üle. Seal oli rannarootsi asustus Läti arvas, et kui neil pole ühtegi saart ja see on nende maismaale lähemal, peaks nemad Ruhnu endale saama. Ruhnlased said ise otsustada ja otsustasid jääda Eestile. Eesti lubas, et sõjaväekohustuse saavad Ruhnu poisid läbida Ruhnul, mitte mandril
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Antandi riikide esindus Baltikumis oli huvitatud kõikide konfliktide võimalikult kiirest lahendamisest - 22. märtsil 1920 kutsuti Valka kokku Eesti ja Läti välisministrid ja sõjavägede ülemjuhatajad. Sellel kokkusaamisel maeti sõjakirves maha, sõjaväe-eselonid tõmmati piirilt tagasi ja loodi uus piirikomisjon (juba kolmas). Erinevus võrreldes varasemaga: kahelpoolsel komisjonil saab olema erapooletu vahekohtunik, selleks sai Baltikumi missiooni kuuluv Briti ohvitser kolonel Tallents. Läti pool nõudis endale ka Laura alevit, mis jääb Petserimaa lõuantippu (Läti ja Nõukogude Venemaa vahel ei olnud veel piire määratud), orbiidile kerkis ka Heinaste alevi saatus. Sellel kohtumisel Valgas 22. märtsil lepiti kokku, et üldjuhul otsustamisel järgitakse etnilist piiri. Alles teises järjekorras arvestatakse ajaloolise piiriga. Tegelikkuses olukord kujunes täpselt vastupidiseks. Lätlased olid lubanud juba 1919
taha ajada. Ka Eesti ajakirjandus süüdistas lätlasi kuritegudes. Viimased hakkasid saatma väeosasid piiri poole, et näidata, et nad on valmis sõjaks. Vägede ülemjuhataja kindral Laidoner tõdes, et ta ei usu, et Läti sõda tahab, aga nentis samas, et eestlased sellest ära ka ei ütle. Tegelikkuses polnud kumbki pool huvitatud lahingute alustamisest ja sekkusid Antanti jõud, nii et piiritüli vahekohtunikuks sai Briti kolonel Tallents. Kokku pandi komisjon, kes pidi vaidlusaluste piirkondade kuuluvuse määramiseks lähtuma esiteks elanikkonna rahvusest ja teises järgus ajaloolistest traditsioonidest. 1920. aasta aprilli alguses alustas see komisjon ka tööd. Selle kogutud andmete põhjal teatas Tallents 1. juulil 1920. aastal, et Valga linn jagatakse kaheks osaks: suurem osa läks eestlastele, väiksem Lätile. Jagati ära ka raudteesõlm - laiarööpaline Eestile, kitsarööpaline Lätile - ning vaidlusalused vallad
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
