Habras pingelõdvendusprotsess võis iga hetk saada tagasilöögi osaliseks · Nõukogude invasioon Afganistani 1979 kuulutas ette uue külma sõja puhangut Võidurelvastumine ja desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine) · Teise maailmasõja lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Kui nende toodang kahaneski, siis ainult ajutiselt. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda · kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat · 1949 sai ka NSVL aatompommi · 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme. · Strateegilised relvad relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tuumapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist, milleks esialgu oli ainult lennuk, 50. aasate lõpust rakett
kohalikke kommuniste. Repressioone ja valimiste võltsimist kasutades moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. 1.2. Külma sõja mõiste ja avaldumisvormid: Termin ,,külm sõda" võeti kasutusele 1947. Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas
19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine NL ja USA vaheline võistlus, kus püüti saavutada relvastuse arvus ja kvaliteedis oma vastasest ülekaal. × Kuum sõda Otsene sõjategevus × Pingelõdvendus Ida ja Lääne vaheliste suhete paranemine. Lääs tunnistas SDVd. Luuakse USAHiina vahelised suhted. 1972 Nixon Pekingis
ülesehitama inimlikku kommunistlikku riigikorda. Taotles sõna, kauplemis ja tsensuurivabadust. NSVL(Breznev) kartis selle ülekandumist teistesse riikidesse ning tungiti Prahasse sisse ning Dubcek pandi vangi(mitte ei tapetud ära). Bresnevi doktriin: Kui kuskil maailmas on kommunism hädas, siis tuleb NSVL appi. Takistati väljaastumist VLO'st. Kehtis 1968 89. PINGELÕDVENDUS e DETENTE 1970-aastate algus Rahunemisperiood, mil midagi erilist ei toimunud. Tundus, et külm sõda saab läbi. 1. paranesid SDV ja SLV(võimule tolid sotsiaaldemokraadid) suhted 2. paranesid USA(Nixon) suhted NSVL ja Hiinaga 3. masendus Vietnami sõja pärast 4. võidurelvastumise vähendamine HELSINGI LÕPPAKT 1975 Maailmarahu sõlmimimine. Moskva soov oli, et Lääs tunnistaks Ida-Euroopat nii nagu ta on. Moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisetsioon. Usa soovis, et elu muutuks inimlikuks. 1) tunnistati de facto Euroopat sellisena nagu ta oli.
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunist
luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda.
turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või
Kõik kommentaarid