Külm Sõda (0)

KÜLM SÕDA

1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil?
1946 juuli – oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria , Rumeenia , Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid .
2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks?
Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid , kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk- Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis.
9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas
3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust?
5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette.
4. Mis on Trumani doktriin ?
Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quod, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida.
5. Mis on Marshalli plaan?
Trumani doktriini esimesi rakendusi, mille põhjal 1948 – 1952 andsid Ühendriigid 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi, et takistada seal kommunistlike ideede levikut.
6. Mis oli VMN? Kes sinna kuulusid?
1949 Jaanuaris loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Nõukogude Liidu ja rahvademokraatiamaade poolt. Mõte oli: vastastikune majandusabi USA abi asemel.
7. Miks ja kes sõlmisid Brüsseli pakti? Millised sündmused Euroopas olid siin ajendiks?
Brüsseli pakti ehk Lääaneliidu sõlmisid 1948 märtsis Suurbritannia , Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg , et peatada Moskva ekspansiooni. See oli 50 aasta pikkune poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leping, mille põhjustas kommunistide võimuhaaramine Prahas 1948 veebruaris .
8. Mis oli Berliini blokaad ? Mida see endaga kaasa tõi?
25. juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud- ja maanteed. Jäi ainult õhutransport. Berliini blokaad lõppes pärast NATO moodustamist 12. mail 1949. Berliini blokaad tõi endaga kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise. Venemaa ei suutnud lääneriike sundida Lääne-Berliini ära andma. Samas oli see kiirendanud NATO kujunemist.
9. Millal ja mis seoses moodustati NATO?
Mais 1949 seoses vastukaalu otsimisega Stalinile (Berliini blokaad, mõjuvõimu laienemine Euroopas ja Aasias) moodustasid 12 riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (Brüsseli pakt), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island , USA, Kanada .
10. Miks puhkes Korea sõda? Millal? Selle põhiline käik.
1945. oli Korea jagatud kaheks: Lõuna- Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea Vabariik; Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning 1948 kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunist KIM IL SUNG . 1949 tegi Kim Il Sung Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea.
1950. juunis tungis P-Korea L-Koreale kallale. Kolme kuuga suruti Korea Vabariigi väed Poolsaare lõunatippu. Kuid septembris alustasid Korea Vabariigi ja USA väed vastupealetungi ja kahe kuuga jõuti Hiina RV piirini. Seepeatud kaheks: Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea Vabariik; Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning 1948 kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunist KIM IL SUNG. 1949 tegi Kim Il Sung Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea.
Seepeat Stalini surma oli Rakosi sunnitud tagasi
astuma peaministri kohalt. Uueks peaministriks sai Imre Nagy , kes asus
poliitvange vabastama ja rasketööstuse eelisarendamist takistama .

1955. sai taas Rakosi peaministriks. 23. okt 1956 toimus Budapesti

üliõpilaste meeleavaldus . Tahtsid uut valitsust eesotsas Nagyga. Osa sõjaväge läks rahva poole üle, ülestõus kandus Budapestist välja maale. Talupojad hakkasid maid tagasi võtma.
24. okt Nagy pandigi peaministriks.
1. nov teatas Nagy, et Ungari astub välja Varssavi paktist ja palus NATO tunnustust iseseisva riigina. Sellega ei olnud nõus NL esindaja Ungaris Andropov, 4. novembril vallutasid NLi väed Budapesti. Nagy arreteeriti ja hukati.
Uueks Ungari partei- ja riigijuhiks sai KADAR (– 1988), kes suutis Ungarile välja võidelda suhteliselt eelistatud seisundi NLis .

15. Tšehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas.

Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek . Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism . Tšehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tšehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima.
Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda – Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism.
Pärast Tšehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks – NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus.

16. Mis on mitteühinemisliikumine?

Enamus tekkivatest Aasia riikidest ei olnud huvitatud end blokkidega sidumisest. India-Egiptuse- Jugoslaavia eestvedamisel alustati liikumist uute riikide neutraalsuse säilitamiseks. 1955. toimus Bandungi konverents , kus sündis mõiste Kolmas maailm. Osales 23 Aasia ja 6 Aafrika riiki. Asutati organisatsioonid SEATO ja CENTO. Mittühinemisliikumine on oma olemuselt lääneriikidevastane, kriitikaobjektid USA ja Iisrael.

17. Millised olid 40-50ndate suurimad koloniaalsõjad?

Prantsusmaa: 1946-54 Indo-Hiina sõda
1954-62 Alžeeria sõda

18. Mis toimus rahvusvahelistes suhetes pärast Stalini surma?

Stalini surmaga 1953. kahanes küll oht et külm sõda kasvab üle kuumaks, kuid sõda ise kestis edasi. Välissuhetes toimus pehmenemine. 1955 toimus Genfis
tippkohtumine - USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NL valitsusjuhid. 1956
pingestus rahvusvaheline olukord järsult:

19. Mis oli Suessi kriis? Selle tagajärjed?

Egiptuses olid rahvuslikult meelestatud sõjaväelased 1952. kukutanud korrumpeerunud ja Inglismaaga tihedalt seotud kuningas Faruki. võim läks ohvitseride juhi kolonelleitnant Gamal Abdel Nasseri kätte. Nasseri poliitika oli sarnane NL sotsialismiga va. see, et ametlikuks usundiks kuulutati islam .
Nasser riigistas 26. juulil 1956 Suessi kanali. London ja Pariis plaanisid salajast sõjalist aktsiooni, et kanali üle kontroll taastada ja Nasser kukutada . Nad said liitlaseks Tel Avivi.
29. okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse, põhjendades seda vajadusega likvideerida palestiina partisanide tugialad. Sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, väites, et sõjategevus kanali piirkonnas ohustab laevaliiklust nõudis, et Egiptus kõrvaldaks sealt oma väed. Egiptus keeldus, kuna tegu nende oma maaga. Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi.
Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu .
Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas.

20. Mis oli Eisenhoweri doktriin?

1957. palus USA president Kongressilt volitusi osutamaks sõjalist ja majandusabi neile Lähis- ja Kesk-Ida maadele, keda ohustab mõni rahvusvahelise kontrolli all olev riik. Hakkasid tihenema USA-Iisraeli suhted.

21. Mille seisnes Lähis-Ida kriis? On see probleem tänapäevaks lahendatud ?

Pärast II Ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel.
1947. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti vaherahu, kuid rahukonverents, mis oleks pidanud piirid paika panema , jäi ära.
1956 Siinai sõda
1967 kuuepäevane sõda
Järgnenud kuue aasta jooksul käis ühelt poolt Egiptuse ja Süüria ning teiselt poolt Iisraeli vahel kujunenud rindejoonel hajus tulevahetus või positsioonisõda.
1973 Jom Kippuri sõda. Osutus Iisraelile raskeks, araabia naftamaa tõstsid naftahinda.
Esimesed sammud rahu suunas. 1967. aasta nov võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, mis sõnastas Lähis-Ida kriis rahumeelse reguleerimise põhimõtted. Paraku nurjusid kõik katsed seda resolutsiooni realiseerida.
Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu.
Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni.
USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased.

22. Berliini kriis

1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane , kellega katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit.
1958. nõudis Moskva, et Lääneriigid viiksid oma üksused Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV võimudega otsestesse läbirääkimistesse. Eesmärgiks oli saavutada lääneriikide tunnustust SDVle kui iseseisvale riigile.
Kuis 13. august 1961 rajasid NSV Liit ja SDV nn Berliini müüri. Suhtlemine Ida ja Lääne vahel lõpetati täielikult.
23. Kuuba kriis
1956 alustas Fidel Castro ülestõusu organiseerimist valitseva diktaatori Batista vastu (kes oli tihedalt USAga seotud).
1959 . tuli Castro võimule. Koondas lühikese ajaga võimu enda kätte. Korraldas maareformi ja likvideeris suurmaavalduse. Teravnesid tema suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut – natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta. 1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilise vahekorra. Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon (mis tõestas, et sotsialistlik maailmarevolutsioon jätkub. Hruśtśov lubas mais 1960 Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja.
1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus.
1962 22. oktoobril tegi Kennedy avalduse, milles informeeris USA avalikust ja kehtestas Kuuba ümber karantiini, et takistada NL relvade edasist vedu Kuubale. USA väed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Sellele vastas VLO samaga.
Järgned pingeline nädal, mil maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Kennedy ja Hruśtśov vahetasid läkitusi. 28. okt teatas Moskva lõpuks, et rakettide ülesseadmine on lõpetatud ja raketid ja pommitajad tuuakse Kuubalt ära. 20. nov lõpetas Washington karantiini.
24. Millal oli kujunenud Indo-Hiina kriisikolle?
2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider HO CHI MINH HANOIS välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid Prantsusmaa ei soovinud Vietnami sõltumatust tunnustada. 1946. aasta lõpul puhkes prantslaste ja Vietnami DV vahel sõda, mis kestis 8 aastat. Vietnamlased kasutasid partisanisõja taktikat. Nende toetusel sõdisid kommunistlikud partisanid ka Laoses ja Kambodžas. Pärast 1949. a suurenes ka NL ja Pekingi abi Vietnami partisanidele.
1954 toimus Genfis Prantsuse, USA, Suurbritannia, NL ja Hiina RV välisministrite konverents. Prantsusmaa kohustati oma väed Vietnamist välja tooma . Vietnam jagati mööda 17. paralleeli. Põhja-Vietnam jäi Viet -minh’i valdusesse – Vietnami Demokraatlik Vabariik. Lõuna-Vietnam läks prantsuse egiidi all moodustatud Vietnami riigile. Genfis otsustati ka, et 1956 korraldatakse rahvusvahelise kontrolli all kogu maa ulatuses vabad valimised ning moodustatakse ühtne valitsus ja riik.
25. Mis oli doominoteooria?
USA ( Eisenhower ) lähtus Vietnami poliitikas doominoteooriast. Washingtoni arvates tuli kommunistid Indo-Hiinas igal juhul peatada. Nende kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina; Vietnami, Laose ja Kambodža langemise korral muutuksid kommunistlikeks ka ülejäänud Ida-Aasia maad ( Birma , Malaisia, Filipiinid , Tai.
26. Vietnami sõda (USA sekkumine). Mis oli vietnamiseerimine ?
1964 – 1973.
Algab USA avalik sekkumine. President Johnson .
1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et ASA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. 1969 oli USA sõjalise sekkumise tipp– 550 000 meest. Samas viet-congidel 35 000. Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist. 1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad.
Ühendriiklaste lahkumisega kaasnes sõja “vietnamiseerimine” – kogu sõjapidamise raskus langes nüüd 700 000lisks kasvanud Lõuna-Vietnami armeele, keda USA abistas relvade ja nõuandjatega.
1969 olid alanud Pariisis USA ja Põhja-Vietnami ülisalajased läbirääkimised. 27. jaanuaril 1973 sõlmiti Pariisis rahuleping . Ühelt poolt kirjutasid sellele alla USA ja Lõuna-Vietnami Vabariik, teiselt poolt Vietnami Demokraatlik Vabariik ja 1969 moodustatud Lõuna-Vietnami Vabariigi Ajutine Revolutsioonivalitsus. Kumbki pool pidi säilitama oma võimu nendel aladel, mis on hetkel tema valduses, et Lõuna-Vietnamis korraldatakse vabad valimised ja et vahetatakse vangid.
27. Mis sai Vietnamis pärast USA väljatõmbumist?
Kodusõda jätkus.
1975. jaan algas kommunistide üldpealetung ja Vietnami Vabariigi sõjavägi lagunes koost . Saigon (Lõuna-V) kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975.
1976. aastal ühinesid Vietnami DV ja Lõuna-Vietnam ametlikult. Riik sai nimeks Vietnami Sotsialistlik Vabariik, pealinnaks jäi Hanoi (Põhja-V).
Pingestusid Vietnami ja Hiina suhted. Algas tulevahetus Kambodža (hiinameelne) ja Vietnami piiril .1979. tungisid Vietnami väed Kambodžasse ja kukutasid sealse diktaatori Pol Pothi. Sellele vastas Hiina RV karistusoperatsioonidega Vietnami SV piiril.
28. Miks algas 60ndate lõpus Saksamaade lähenemine? Üldine pingelõdvendus maailmapoliitikas.
1966 tulid Lääne-Saksamaal võimule sotsialistid . Sotsialistide uue idapoliitika autoriks oli Willy Brandt (välisminister). Brandt teatas, et Sm loobub Hallsteini doktriinist.
1971 . sõlmiti Lääne-Berliini leping USA Suurbritannia, NLi ja Prantsusmaa vahel:
29. Mis olid idalepingud ? Miks oli oluline Oder - Neisse jõe joon?
1970 sügisel sõlmis Saksa Liitvabariik NLi ja Poolaga idalepingud, milles tunnistas Saksa Liitvabariigi idapiirina Oder-Neisse jõge.
30. Millal ja kuidas toimus kahe Saksamaa leppimine ?
W. Brandt teatas, et loobub Hallsteini doktriinist, on valmis sõlmima sotsialismimaadega diplomaatilisi suhteid. NL tegi ettepaneku, et Saksa Liitvabariik tunnustaks Saksa Dem. Vabariiki kui täiesti omaette iseseisvat riiki.
1970 leidsid aset SLV ja SDV valitsusjuhtide kohtumised (üle 20 aasta).
1970 sügisel sõlmis SLV NSVLi ja Poolaga nn idalepingud. USA, NSVL , Suurbritannia ja Prantsusmaa sõlmisid kokkuleppe, et SLVl on õigus esindada Lääne-Berliini huve rahvusvahelistel konverentsidel. Detsembris sõlmiti Saksamaade vahel ka transpordilepingud.
1972. aastal sõlmitud SLV ja SDV suhete aluste leping kinnitas, et lepinguosaliste suhted rajanevad erineva sotsiaalse süsteemiga riikide rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. NL sai oma tahtmise.
31. Millist perioodi maailmaajaloos nimetatakse detente’iks?
Ida-Lääne suhted 1970ndate algul. Mõlemad pooled olid leppinud Euroopas valitseva status quoga. NL ja Prantsusmaa, SLV ja NL, SLV ja SDV, USA ja NL(relvastiku piiramine SALT 1). Lähenemise tipuks sai Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine.
32. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine – millal toimus ja mida seal arutati? Kes võtsid osa? Millisel tasandil?
I etapp 1973 Helsingis . Koos olid välisministrid.
II etapp 1973 – 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte.
III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis. Lääneriike esindasid nüüd riigipead või valitsusjuhid, Ida-Euroopa maid kommunistlike parteide liidrid .
Võtsid osa 33 Euroopa riike, USA ja Kanada.
Arutati:
I korv Euroopa julgeoleku probleemi – Kõik riigid tunnustasid Euroopa territoriaalset jaotust. (Lääneriigid tunnustasid Moskva hegemooniat Ida-Euroopas.
II korv majandus-, teadus-, tehnika-, ning keskkonnakaitsealast koostööd.
III korv koostöö humanitaar - ja teistel aladel. Andis võimaluse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat vahetamist Ida ja Lääne vahel.
Lõppakt kandis pealkirja “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”