Kuid kõikide vabade kohtade jagamisel tegi Solidaarsus puhta töö, saades ülemkojas peaaegu kõik paigad. Valimisedu oli Solidaarsusele ootamatu, sest nad ei olnud sellega arvestanud. Valimised surusid opositsioonile pihku võimu, mida ta ei olnud veel valmis üle võtma. Kuid võtta tuli. Jaruzelski oli sunnitud tõdema: "Valimistulemused on kohutavad." Maailma mastaabis oli Solidaarsuse võit kõnekas. Ida-Saksamaa: müürirevolutsioon Erich Honecker keeldus tunnistamast,et midagi on kommunislikku süsteemiga valesti aga tegelikkuses oli Ida-Saksama sisemiselt mädanemas. Reostus mürgitas õhku ja vett, majandus oli alla käimas. Ungari piiri avanemist ruttasid ära kasutama tuhanded idasakslased, hakates Ungari (kuhu minek oli lihtne) kaudu Läände tormama. Honecker blokeeris peagi edaspidise põgenemise Ungarisse. Meeleheitel idasakslased pöördusid Tsehhoslovakkiasse ning kogunesid Prahas asuva Lääne-Saksamaa saatkonna ette
elas sõja üle seal. Pärast sõda suundus mees tagasi kodumaale, et taastada Kommunistlik Partei. Tema rajas ka SSÜP ning oli loomisasajast saati selle juht. Ulbrich oli alati olnud Moskvale väga kuulekas ning jäik. 78 aastasena astus Ulbricht parteijuhi kohalt tagasi ning suri 2 aastat hiljem. Ta oli SSÜP juht alates 1946. aastast kuni 1971. aastani. Erich Honecker (1912-1994) Honecker oli pärit Saarimaalt. Elukutselt oli ta kaevur. Kommunistlikud vaated kujunesid välja isa mõjutuste tõttu. Juba 17-aastaselt astus ta Kommunistlikku parteisse. 1935. aastal pandi Honecker 10 aastaks vangis, sest ta ei olnud nõus lahti ütlema kommunistlikest veendumustest. Mees pääses vanglast välja alles pärast sõda
glasnost – salastuste vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine, tsensuurireeglite pehmendus NL lagunemine – peale riigipöördekatse läbikukkumist (riigid hakkasid iseseisvust nõudma, 26. dets 1991 Ülemnõukogu teade NL laialisaatmisest) idabloki lagunemine – NL „vabade käte poliitika“ viis kommunismi lagunemiseni ida euroopas berliini müüri langemine – Saksa DV Erich Honecker ei läinud kaasa Ida- Euroopa uunemisprotsessidega, püüdis valitsevat režiimi kindlustada. poliitilised muutused teistes riikides vallandasid ida-saksamaal 1989. aastal ulatusliku massiliikumise, 1989 okt astus Honecker tagasi ja 9. nov lõhkus rahvamass Berliini müüri. saksamaa taasühinemine – 3. okt 1990 jõuti lõpule poliitilise ühinemisega,
1988 aastal nõutid Ungaris üliõpilased 1956. aasta ülestõusu mahasurumise järel hukatud Imre Nagy ümbermatmist. Võimule sai Kadar, kes sarnaselt Jaruzelskile oli reformi meelne. Aasta hiljem toimus Nagy ümbermatmine, millest võtsid osa kommunistliku partei juhid. 1961 püstitatud Berliini müür eraldas üksteisest ida- ja lääne sakslased ja oli Külma sõja sümboliks. Saksa Demokraatliku Vabariigi juhiks oli Honecker, kes Gorbatsovi üleskutsetega perestroika kaasa minna ei soovinud. 1989 otsustas Ungari eemaldada piiri tõkked Austriaga, mis võimaldas tuhandetel sakslastel idast läände minna. Sellega algas Berliini müüri langemine ja 9. novembril 1989 lõhkus rahvas selle maha. Algasid üleriigilised meeleavaldused, mida juhtis opositsiooni liikumine Uus Foorum. Saksamaa taasühines. 1968 aastal maha surutud Praha kevad oli jätnud rahva meelsussesse sügava jälje.
Sama aasta juunis saavutati täielik võit, mis pani peaministri kohale esimese mittekommunisti. 1990. detsembris ülekaalukalt presidendiks Lech Walesa. Berliini müüri langemine 1987.-1988. suurenes idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. 1989. oktoobris toimusid Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, kus nõuti vastase opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Meeleavaldused suruti maha, kuid oldi sunnitud tegema ka järeleandmisi. Ametist lahkus parteijuht Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9.nov. 1989. tungisid kümned tuhanded meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja asusid seda lammutama. Võimud ei julgenud sekkuda nin rahvas murdis sellest läbi. Järgnes opositsiooni legaliseerimine, kommunismi monopol kaotati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. saksamaa taasühinemine Müüri langemisega kuulutati välja vabad valimised, võitis 1990 märtsis Saksamaa Liit, kes pooldas Saksa ühinemist. Kommunistid said lüüa
teistes riikides. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini müür külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Skasa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida- Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. 1990. aasta 3. oktoobril liideti Ida-Saksa alad Saksamaa Liitvabariigiga. Saksa Demokraatilikust Vabariigist sai esimene idablokki kuulunud riik, mis leidis koha läänemaailmas. See toimus rahulikul teel teiste suurriikide sealhulgas ka NSV Liidu nõusolekul. Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991. aasta Augustis. Esmalt tunnustas Moskva 1940. aastal
(esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. 1989 sügis poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989 oktoober Saksa DV juht Erich Honecker astus tagasi. 1989 9. november rahvamass lõhkus Berliini müüri. 1989 Rumeenia diktaator Nicolae Ceausescu nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides, 1989 detsember Rumeenias vallandus rahvaülestõus, mida maha suruda ei suudetud. Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka koos tema naise Elenaga veel sama aasta lõpus.
lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides., 1989.a dets vallandunud rahvaülestõus ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga, sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. Berliini müüri langemine. See oli üks olulisemaid tugipunkte, samuti Euroopa lõhestatuse sümbol. Eric Honecker ei läinud kaasa uuendemisprotsessiga ja põüüdis valitsevat reziimi kindlustada. 1989.a vallandus Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus samal aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989.a oktoobris astus Honeker tagasi ja 9.nov lõhkus rahvamass Berliini müüri. See tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja
Andropov 68-aastane KGB juht, kes mõistis reformimise vajadust, kuid ei suutnud midagi ära teha. Tsernenko 72-aastane Breznevi kursijätkaja, ei tahtnud ega suutnud midagi muuta. Solzenitsõn Kirjanik, kes oli vastupanu üks juhtidest (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Sahharov Tuumafüüsik, kes oli vastupanu üks juhtidest, (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Ulbricht Honecker Saksa DV vanameelne liider, kes astus massiliikumise survel ametikohalt maha ning sellega kaasnes Berliini müür. Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks.
veelgi süvendas (oskustöölised / insenertehniline kaader lasi jalga). • 1989. a sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks, Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine II SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks, senine kommunistlik diktaator Erich Honecker vahetati välja liberaalsema kommunistliku tegelase vastu, 9. novembril 1989 murdis rahvas läbi Berliini müüri, 1990 a alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses, sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine III • Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.
poliitliste olude leevenemisel ja ideoloogilise surve vähenemisel ei suutnud kom.reziimid enam rahuldada ühiskonna vajadusi, majanduse allakäik. Probleemid- Berliini müüri lagunemine- Saksa DV vanameelne juhtkond ei läinud kaasa I- Euroopa uuenemisp uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada, lõpuks Ida-Saksamaal 89.ulatuslik massiliikumine. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas Ungari-Austria piiri avamine, see lihtsustas idasakslaste pagemist läände. 89.astus Honecker tagasi ning rahvamassid lõhkusid Berliini müüri. 90-l ühendati Saksamaa. Kommunistliku reziimi taandumine Rumeenias- diktaator Nicolae Ceausescu oli kujun kujundanud Rumeeniast kõige karmima reziimiga sotsialismileeri riigi, 89 nõudis ta teistelt liikmesriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas jt riikides, kuid dets.vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti süüdi ja hukati Eesti taasiseseisvumine: 1
riikide siseasjadesse. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja tagurlaste vahel. Poolas sai 1989 kõige esimesena peaministriks mitte-kommunist. Saksa DVs, Tsehhoslovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias kukutati kommunistid võimult ka 1989. Tsehhoslovakkias toimus nn. sametrevolutsioon, presidendiks sai Vaclav Havel (1989). 1992 jagunes Tsehhoslovakkia kaheks iseseisvaks riigiks: Tsehhiks ja Slovakkiaks. Saksa DV kauaaegne parteijuht kommunist Erich Honecker oli eriti vanameelne ja kangekaelne. Novembris 1989 rahvas lõhkus Berliini müüri. Saksa DV ja Saksa LV ühinesid 3. oktoobril 1990. Rumeenias oli kõige verisem kommunistliku reziimi lagunemine. Sealne kommunistlik liider Ceauþescu oli tõeline diktaator 1989 rahvas kukutas ta, arreteeris ja hukkas (koos naisega). Jugoslaavia lagunes 1991-1992. Iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Tsernogooria
2 uut iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia Vabariik. Saksamaa-Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga püüdis esialgu valitsevat reziimi kindlustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal 1989.a. sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989.a. septembri otsus avada Austria piir, mis lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989.a. oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. nov. langes Berliini müür. Saksamaa ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a. mais ning lõppesid sept.-s. Sõlmitud Moskva lepinguga otsustati, et ühendatud Saksamaa jääb NATOsse, kuid NSV Liidu väed võivad seal olla veel 4 aastat. 3. okt. 1990 Saksamaad ühinemised. Pärast ühinenud Saksamaal toimunud Bundestagi valimisi sai riigi kantsleriks H. Kohl. Jugoslaavia lagunes pärast riigipea J. Tito surma paljudeks omavahel vaenutsevateks
Sahharov · repressioone dissidentide vastu teostas KGB töölt vallandamine, vangla, vaimuhaigla, sunnitöö, asumine, maalt väljasaatmine · Solzenitsõn saadeti N. Liidust välja 1974, Sahharov pagendati 7. aastaks sundasumisele Gorkisse 1980 4. Saksa DV a) Poliitiline areng: juhtivaks parteiks SSÜP + veel 4 parteid Rahvusrinne parteide liit, mille kaudu SSÜP teisi juhtis ja kontrollis SSÜP liidriks Walter Ulbricht ja al. 1971 Erich Honecker Stasi julgeolekuministeerium 1953 juunikriis I massiline väljaastumine I.-Euroopas surma sai u. 3000 inimest, suruti maha NSVL tankidega põgenemine läände ja Berliini müüri ehitamine (1961) Honecker, Husak, Ulbricht b) Majandusareng: riik oli toorainevaene import N. Liidust VMNi tööstuslikult arenenuim riik peale N. Liitu masinaehitus, keemiatööstus jt. suund kollektiviseerimisele (80% põllumaast) c) Rahvusvaheline seisund:
KES OLID JA MIDA TEGID: L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht ja ta oli 1980. a keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas. 1990. a sai ta uueks Poola presidendiks ja tema eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. V.Havel- oli Tsehhi president, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse . N.Ceausescu- oli Rumeenia diktaator, ta oli aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. E,Honecker- oli Saksa DV vanameelse juhtkonna eesotsas . Ta ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada . S.Milosevic- sai 1990. aastal Serbia presidendiks , endise kommunistliku partei juht . Ta hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia . I.Toome- oli valitsusejuht Eesti NSV Ülemnõukogus(ametis 1988-1990) E.Savisaar- 1990. aastal kinnitas Ülemnõukogu ta uueks valitsusjuhiks. Ta oli ka üks neljast
revolutsioon. Rumeenias nõudis Nicolae Ceausecu Moskvalt luba sõjajõukasutamiseks, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja mujal. 1989. vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausecu maha suruda, ta arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos naisega. Poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud põhjustasid Ida- Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Ungari avas piiri Austriaga, see lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989. oktoobris astus Honecker tagasi nin 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. 3. oktoobril 1990. ühendati Saksamaa. Üleminek käsumajanduselt turumajandusele oli keeruline ning vastuoluline. Uue poliitika põhijoonteks on uue riigikorra ülesehitamine, demokr. valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. 1992. toimus sametlahutus Tsehhoslovakkia = Tsehhi & Slovakkia. 91/92 lagunes ka Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina
Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. Ungaris surus NL ülestõusu julmalt maha, võim taas Moskva-meelsetel. Nagy vangistati 20.aastaks- surmanuhtlus. 3. Berliini 2. kriis ja Berliini müüri teke. Teine Berliini kriis toimus 1961. Põhjuseks Lääne-Berliini küsimus, NSVL tahtis Lääne-Berliinist lääneriigid välja lüüa ja võtta Ida-Saksamaa koosseisu. Conrad Schuman- viimane, kes sai läände põgeneda Erich Honecker- oli Saksa DV poliitik, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.Viimane Ida-Saksamaa liider. 13.august 1961 alustas alustasid SDV Lääne-Berliini ümber Berliini müüri ehitamist (96 miili), et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist
1960. aastail, sotsiaalne turumajandus (riik sekkub turumajandusse, rakendab sotsiaalprogramme), 1969 liidukantsleriks Willy Brandt (muutis SLV poliitikat, sõlmides idalepingud NSV Liiduga ja Poolaga ning suhete alustamine SDVga), SDV võimul Walter Ulbricht, näiliselt mitmeparteisõsteem, püüdlik allumine Moskvale, maha jäämine SLV, idasakslaste põgenemine läbi Lääne-Berliini läände, millele tegi lõpu 1961. aasta Berliini müür, Eric Honecker. 13. Söe- ja Teraseühendus (1951/1952) majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine, EL eelkäija, asutajaliikmed Saksamaa ja Prantsusmaa, sellega liitusid kohe ka Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland; 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, ka üks EL eelkäijatest, kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma nii inimesed, kaubad kui ka kapital.
Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini muur külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Ida-Saksamaal 1989.aasta sügisel toimus ulatuslik massiliikumine, kus kümned tuhandes idasakslased suundusid läbi Ungari Läände, sest Ungari avas sama aasta sptembris piiri Austriaga. Selle aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9.novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja tekkis küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, said selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990. aasta veebruaris ning kestsid 3.oktoobrini poliitilise ühinemisega.
Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilise muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida-Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus sama aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid.( 2+4 kokkulepe 1990.a.) Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990
i. Endine kommunistide juht T. Zivkov oli kõige eest süüdistatud. 5. Rumeenia a. Verine võimuvahetus a.i. Nikolai Ceausescu rumeenia kommunistide juht, ei tahtnud võimult loobuda, oli andnud käsu rahva vastu tulistada, ise üritas põgeneda. Püüti kinni, vahistati, kohtus kõik hädad aeti tema kaela, lasti maha koos naisega. 6. Saksa demokraatlik vabariik a. E. Honecker Saksa DV kommunistide juht a.i. Uus Foorum kommunistide vastane oposistlik rühmitus a.ii. Põfenemine Läände b. 9. Nov 1989 Berliini müüri langemine 1990 1. Algasid 4+2 läbirääkimised a. Kaks saksa riiki ja USA, Sbr, Pr, NSVL 2. Saksa riigid ühendati 3. Okt 1990 Suveräänsus Suveräänsuse väljakuulutamine · Algas 1988 eestist, levis teistesse balti riikidesse
taastati katoliku kiriku staatus. Juunis 1989 toimusid valimised, mis olid 50% vabad. Kaotati kommunistlike parteide osa ühiskonnas ning taastati sõjaeelne sümboolika. Punaarmee lahkus Poolast ning toimus hinnatõus seoses tuumamajanduse ümberminekuga. Saksamaade ühinemine Saksamaade ühinemine toimus 3. okt. 1990. Enne seda toimus Austira-Ungari piiri avanemine. SDVs toimusid meeleavaldused valitseva rezsiimi vastu. Ametist astus tagasi Honecker. 9.nov 1989 toimus ka Berliini müürist läbimurdmine. Ühinemine toimus 2+4 plaani alusel. Selle plaani järgi jõudsid kokkuleppele sakslased omavahel ja alles siis kooskõlastavad võitjatega selle. Veebruaris algasid läbirääkimised majandusliku ühinemise üle, mille kokkuvõtteks loodi majandus-, sotsiaal- ja valuutaliit, mis jõustus 1.juuli. 2+4 läbirääkimised kestsid 5 kuud ning alla kirjutati kokkulepetele Moskvas 12. september 1990
asustuspiirkonnad. Muulaste massiline sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust Saksa DV-s-astus f) Kultuurielu põhijooned: Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate massiliikumise survel tagasi põlvkondade poolt loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud vanameelne liider Honecker ja sõjajärgsetel aastatel “kodanliku ühiskonna pärandist”, mille käigus hävitati märkimisväärne osa lammutati Berliini müür. iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti erihoidlatesse. Tugev tsensuur ja sõnavabaduse puudumine pidurdas kultuuri arengut.Tugeva surve all Rumeenias toimus detsembris oli ka usuelu
augustil 1961, piirasid sõdurid Lääne-Berliini sektorid sisse ja nende järelevalve all tehti kõigepealt okastraadist tõke. 1965 valmis juba massiivne ehitis Berliini müür (Berliner Mauer), mis kujunes külma sõja sümboliks.15 1969 hakkasid suhted Lääne-Saksamaa ja DDRi vahel paranema.See tõi lõpuks kaasa ka muutused Ida-Saksamaa juhtkonnas. 1971 pidi Ulbricht Moskva survel astuma SEDi 1. sekretäri kohalt tagasi. Uueks partei- ja seega ka riigijuhiks sai Erich Honecker. Ulbricht jäi kuni oma surmani 1973 Staatsrati esimeheks, kuid reaalset võimu tal enam ei olnud. Tema surma järel täitis riigipea kohuseid ajutiselt Weimari vabariigi esimese presidendi kommunistist poeg Friedrich Ebert. 1976 Honecker võttis endale ka riigipea kohused. Honeckeri on DDRi juhina peetud üldiselt mõistlikumaks meheks kui Ulbrichti. Ta oli iseseisvam, sai paremini aru majandusküsimustest ja oli kompetentsem riigijuht. Kuid ka tema
(Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik). Riigi valitsev partei oli nagu juba ülal mainitud Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands )(SED). Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED) juhtorganiks Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SSÜ) Keskkomitee (KK) ja selle tegevjuhtkond SSÜ KK Poliitbüroo, kuhu 1989. aastal kuulusid: Erich Honecker, Hermann Axen, Hans-Joachim Böhme jt. Kuna Ida-Saksamaal valitses karm kommunistlik kord, siis väga palju rahvast põgenes riigist. Põgenike väljavooluga kaotas riik väärtuslikke inimressursse ning samal ajal tugevnes riigis kommunistide võim, sest nende vastased olid lahkunud. Need, aga kes paigale jäid, pidid leppima eluga ühiskonnas, mis lämmatas initsiatiivi ja iseseisvat mõtlemist. Sellise ühiskonna vastu toimusid ka poliitilised meeleavaldused ja ülestõusud. Need suruti
Havemann wurde 1963 von der Universitätsparteileitung und 1964 komplett aus der Partei und der Humboldt- Universität ausgeschlossen, und auch die Freiheiten, welche das NÖSPL den Betrieben garantieren sollte, wurden nur zögerlich gewährt. 1965 schließlich endete auch eine Demonstration von Anhängern der Beat-Musik mit einer Massenfestnahme und entsprechenden Gerichtsverfahren. Im November des Jahres forderte nun der damalige Sekretär des Nationalen Verteidigungsrates, Erich Honecker, auf dem 11. Plenum des Zentralkomitees eine ,,saubere Leinwand" und wetterte gegen schädliche Tendenzen, Skeptizismus und Unmoral. Folglich wurden 12 DEFA-Filme verboten, Biermann, Stefan Heym und Havemann erneut durch Verbote gegängelt. Ebenso kam die Literatur, welche auf der Linie des Bitterfelder Wegs lag, in Verruf und praktisch zu einem Ende. Die 1970er Jahre: Die Ablösung des Staatsoberhauptes Walter Ulbricht 1971 durch Erich Honecker war ein
1987.-1988. aastal hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne- Saksamaale. Erilise hoo omandas see 1989. aastal, mil tuhanded idasakslased läände pääsesid. Oktoobris 1989 algasid paljudes Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud surusid välja astumised jõudu kasutades maha, kuid olid ühtlasi sunnitud tegema järeleandmisi. Ametist pidi lahkuma 77-aastane parteijuht Erich Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. See ei suutnud rahvast aga peatada, sest tajuti kommunistliku reziimi nõrgenemist. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaa. 9. novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi. Piirivalve vaatas toimuvat jõuetult pealt, mistõttu kümned tuhanded inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-Berliini
Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilise muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus sama aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990
Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilise muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus sama aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990
Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989. aasta septembri otsus avada Austria piir, sest see lihtsustas idasakslaste põgenemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda vallandas ulatuslikud poliitilised protsessid ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990
Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989. aasta septembri otsus avada Austria piir, sest see lihtsustas idasakslaste põgenemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda vallandas ulatuslikud poliitilised protsessid ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990
Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat režiimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989. aasta septembri otsus avada Austria piir, sest see lihtsustas idasakslaste põgenemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda vallandas ulatuslikud poliitilised protsessid ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus – kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud – Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990
Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida- Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989. aasta septembri otsus avada Austria piir, sest see lihtsustas idasakslaste põgenemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda vallandas ulatuslikud poliitilised protsessid ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid. Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990
Lakkas olemast Tšehhoslovakkia ja 1 jaanuariks oli 2 riiki: Tšehhi vabariik ja Slovaki vabariik Rumeenia ● 1989– ainuke riik, kus oli verine võimuvahetus; ● Ceausescu– Rumeenia valitseja. (diktaator, täielik egoist); ● Riigipöörde jooksul lasti Ceausescu maha; Bulgaaria ● Riik, millest keegi ei teadnud; ● 1989– T. Živkov võeti kohalt maha ja asendati nooremaga, kes oli ka sama partei liige ehk kommunistlik partei Saksa DV ● Eric Honecker ● 9.nov. 1989 kukkus Berliini müür; ● Rahvahulk hakkas berliini müüri lõhkuma kahelt poolt; ● 4+2 läbirääkimised, arutavad, kuidas Saksamaad ühendada; ● 3.okt 1990 2 riiki ühinevad; ● 4riiki veavad oma sõjaväed Saksamaalt välja ja lääne ja Ida-Saksamaa ühendati NSVL LAGUNEMINE Mõiste „suveräänsus“ erinevad tõlgendused: ● Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus, või iseseisvus; ● 1980
Selle tähtsamad lepingud: 1970 - idalepingud Nõukogude Liidu ja Poolaga. 1971 - neljapoolne kokkulepe Lääne-Berliini suhtes. 1972 - suhete aluste leping SDV-ga. SLV tunnustas SDV-d de jure ja loobus Halsteini doktriinist. Mõlemad Saksamaad võeti selle peale ÜRO-sse. 4.2 SAKSAMAA DEMOKRAATLIK VABARIIK Kõige tähtsam partei oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsus Partei (SSÜP). Juhtideks olid Walter Ulbricht (kantsler 1946-1971) ja Erich Honecker (kantsler 1971-1989). SSÜPi juhtivat rolli aitas hoida julgeoleku organ STASI. 36 4.2.1 MAJANDUS SDV-s olid tööstusettevõtted, SLV-a tooraine. SDV hakkas toorainet saama NList. 1950 - SDV astus VMNi. Seal toimus sotsialistlik riikide integratsioon. SDV oli teistest sotsialistlik riikidest kõige arenenum. Seal oli kvalifitseeritud tööjõud. SDV spetsialiseerus peenmehaanikale: optika, keemiatööstus jne.
annaabi.ee 
