Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda?
31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne metsas alla vaherahukokkuleppele. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Nimed: Franz Ferdinand- Austria troonipärija von Schlieffen- Saksamaa välksõja plaani autor H.P. Petain- Prantsuse väejuht Foch- Antanti väejuht Wilhelm II- Saksamaa keiser V.I. Lenin- bolsevike juht Aleksander Kerenski- Venemaa ajutise valitsuse juht Lavr Kornilov- Venemaa sõjavägede ülemjuhataja, kuulutati mässajaks ja arreteeriti. N. Judenits- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Kotsak- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Denikin- valgete väejuht Venemaa kodusõjas L.Konilov- valgete väejuht Venemaa kodusõjas
inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu Idas kaitselahingud Prantsusmaale tuleb tungida läbi Belgia Peale Prantsusmaa vallutamist tuli rünnata Venemaad Välksõda- sõda Läänes pidi kestma 39 päeva SCHLIEFFENI PLAAN Passiivse kaitse strateegia Prantsusmaa sõjaplaan Prantsuse - Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin, loodeti, et sakslased jooksevad seal verest tühjaks Sakslaste plaane teati, kuid ei usutud
Nikolai II - venemaa viimane keiser, poola väejuht Albert Einstein - suht obvious, füüsika Sigmund Freud - Austria neuroloog ja tuli välja erinevate psühholoogiliste jms teooriatega Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921 MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Loodi sõjalisi liite. Kiiresti arenes sõjatehnika. Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-Ungari- Valmistus võitluseks Serbia ning Venemaa vastu. Itaalia- Tahtis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Tahtis vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika. Antant Prantsusmaa- Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Venemaa-
Itaalia Austraalia Türgi USA Kolmikliit Bulgaaria 6. Sõja eesmärgid- kõikidel riikidel samad Kindlustada oma positsioone (majanduslike, merelisi ja sõjalisi) Vähendada konkurentide mõjukust Territooriumi suurendamine Uute koloniaalvalduste haaramine 7. Erinevate riikide sõja plaanid Saksamaa: koostas A. von Schlieffen ootamatu löök läbi Belgia ja Luksemburgi Prantsusmaale mööduda Pariisist põhja poolt; suruda prantslased vastu Lotringi kindlustatud liini ja Sveitsi piiri Välksõjaplaan 1,5 kuuga Prantsusmaa purustamine, seejärel kõik jõud Vene vastu Prantsusmaa tegi panuse tugevasti kindlustatud prantsuse-saksa piirile jättis kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna ei oodanud sealt lööki Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria-Ungari
Tegi rahukava, millega ei arvestatud. *M. Kemal Türgi president; tema abil õnnestus Türgil sõlmida antandiga uus ja soodsam rahuleping. *L. Kornilov Vene kindral; tegi ettepaneku rahutused jõuga maha suruda, millest keelduti. *V. Uljanov (Lenin) Venemaa bolsevike juht; Oktoobrirevolutsiooni läbiviija. *Kerenski Petrogradi Nõukogu esindaja; lubas valitsuse tegevust toetada, kui see täidab rahva tahted, kuid sõda Saksamaaga jätkus. *Schlieffen Saksa kindralstaabi ülem; koostas Saksa sõjaplaani (Schlieffeni plaan). *A. Brussilov Venemaa kindral; pealetung Galiitsiasse ja murdsid läbi Austria-Ungari kaitseliinist. *F. Ferdinand Austria-Ungari ersthertsog; tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend. *Joffe Prantsuse armee ülemjuhataja; osales Marne'i lahingus. *Petain Prantsuse vägede ülemjuhataja;
07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja. Seepeale kuulutas saksmaa venemaale ja preisimaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, nõudes oma vägede lubamist väikeriigi territooriumile. Belgia keeldus ja pöördus abi saamiseks inglismaa poole. London nõudis belgia erapooletuse austamist, kuid saamata vastus, kuulutas inglismaa saksamaale sõja. Vallandus I maailmasõda. Sõjaplaanid: Saksamaa nende sõjaplaani töötas välja kindralstaabi ülem von Schlieffen. Plaan oli olemuselt välksõda. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia prantsusmaale ja purustada riik pooleteist kuuga, seejärel rünnata venemaad. Prantsusmaa Tegi panuse tugevatele kindlustustele, prantsuse saksa piiril. Prantslased jätsid kindlustamata suure osa belgia piirist. Inglismaa Nemad kavatsesid oma eesmärgi saavutada teiste abiga, toetas rahaliselt liitlasid Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopad kavatseti sõdima hakta 70 000 mehelise armeega. Venemaa pidi arvestama
Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks. 6. I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. Põhjused: * ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse) * sõda romantiseeriti * puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid * sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia * imperialistlike suurriikide vastuolud Sõjaplaanid: * Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. * Prantsusmaa sõjaplaan (nim. plaan 17)- nägi ette lõuna pool asuva Elsass-Lotringi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kaitses end kindlustustega Saksa- Prantsuse piiril. *Inglismaa sõjaplaan- hoiduda sõjategevusest, kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega.
Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, lubades vägesid Belgia territooriumile. Belgia pöördus abi saamiseks Inglismaa poole ja London nõudiski Saksamaalt erapooletuse austamist, kuid saamata vastust, kuulutas 4.augustil Saksamaale sõja. I maailmasõda oli alanud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, valmistades konkreetseid sõjaplaane. Erilist rolli etendas Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Saksamaa sõjaplaani oli välja töötanud kindralstaabi ülem von Schlieffen. Temal oli välksõja plaan , mis näis ette, et kõigepealt tuleb läbi Belgia tungida Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa tegi suure panuse PrantsuseSaksa piiri kindlustamisele, kuid kuna Schlieffeni plaanid oli teadatuntud, siis ei arvatud, et Saksamaa täidab neid ja Prantsusmaa jättis PrantsuseBelgia piiri kindlustamata. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindelSaksamaa ja Austria vastu.
Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. 4. augustil kuulutas Briti valitsus Saksamaale sõja. Järk-järgult astus sõtta uusi riike, lõpuks osales neid 34. Kuna sõjas osalesid ka Euroopa riikide asumaad loeti sõda maailmasõjaks. SÕJATEGEVUS 1914. AASTAL Sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaanid töötas välja kindralstaabi ülem Alfred v. Schlieffen. Tema plaan nägi ette rünnata Belgia ja Luksemburgi kaudu kuna sealt ei oodatud rünnakut. Pärast läbimurret pidi need väed mööduma Pariisist kõigepealt põhja poolt ja siis ka läänest, et seejärel suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini ja Sveitsi piiri. Vägede koondamiseks ehitati 13 kahesuunalist raudteeliini. Prantsusmaa purustamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda pidi võidetama 3-4 kuuga.
Peterson K.J. esimene Eesti soost luuletaja Pinochet A. Tsiili diktaator Poska J. Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu Päts K. Eesti tuntud poliitik, riigivanem, I Eesti president Rasputin G. "püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) Reagan R. USA president 80 Remarque E.M. Saksa kirjanik "Läänerindel muutusteta" Roosevelt F.D. USA president 30. Aastatel Saar M. Eesti helilooja Schlieffen A. Saksamaa kindralstaabi ülem Smetona A. Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel Spielberg S. USA lavastaja Stalin J. NSVL diktaator Stender G.F. kuulsaim baltikumi rahva valgustaja Strandmann O. Eesti riigivanem Suits G. Kuulus Eesti poeet Sun Yatsen Hiina esimene president Thacher M. Suurbritannia peaminister 7080 Trotski L. Petrogradi nõukogu esimees Truman H. USA president
raskelt lüüa. Saksa ja A-U väed lõid rivist välja ple 300000 sõduri võttes 265000 neist vangi. II Ypres'i lahing- mudalahing II Marne'i lahing- 1918. Läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne'i lahingus sakslased tagasi. NIMED Cavrilo Princip- Franz Ferdinand- A-U troonipärija ertshertsog, kelle tapmise pärast hakkasid riigid üksteisele sõdu kuulutama Schlieffen- Saksamaa kindralstaabi ülem, tema järgi nimetati Saksamaa sõjaplaan Luddendorff- Saksa staabiülem, kelle väed suutsid ühe Venearmee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Hindenburg- Saksamaa kindral ;.; Wilhelm II- Viimane Saksamaa keiser Brussilov- Venemaa uue rindejuhataja kindral, kes asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias Nikolai II- Venemaa viimane keiser
raskelt lüüa. Saksa ja A-U väed lõid rivist välja ple 300000 sõduri võttes 265000 neist vangi. II Ypres’i lahing- mudalahing II Marne’i lahing- 1918. Läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne’i lahingus sakslased tagasi. NIMED Cavrilo Princip- Franz Ferdinand- A-U troonipärija ertshertsog, kelle tapmise pärast hakkasid riigid üksteisele sõdu kuulutama Schlieffen- Saksamaa kindralstaabi ülem, tema järgi nimetati Saksamaa sõjaplaan Luddendorff- Saksa staabiülem, kelle väed suutsid ühe Venearmee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Hindenburg- Saksamaa kindral ;.; Wilhelm II- Viimane Saksamaa keiser Brussilov- Venemaa uue rindejuhataja kindral, kes asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias Nikolai II- Venemaa viimane keiser
Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kauduCh.Chaplin-oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent.Franz Ferdinand-Austria ertshertsog ja troonipärija 1896-1914, tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otseseks ajendiks Gavrilo Princip-Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz FerdinandiA.von Schlieffen- Saksa sõjaväelane, kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana I MSHindenburg-zeppelin-tüüpi õhusõiduk, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.Suurim õhusõiduk, mille inimkond on loonudLuddendorf-staabiülem Saksa armee uues juhtkonnas idas, kes oli oma tegevuses Vene armee astu väga edukasPetain-Verduni
Serbias tegutses 20. sajandi algul hulk marurahvuslikke organisatsioone, kes olid võtnud eesmärgiks Austria-Ungari slaavlased vabastada, kasutades selleks terrorit. Mõjukam neist oli Must Käsi, mille olid asutanud Serbia ohvitserid ning mida juhtis Serbia kindralstaabi luureosakonna ülem. 18. Gavrilo Princip vandenõulasest üliõpilane, kes tappis 28. juunil 1914 Franz Ferdinandi. Kuna ta oli alaealine, ei mõistetud teda surma, vaid eluks ajaks vangi. 19. Alfred von Schlieffen Saksa kindralstaabi ülema krahv, kelle järgi sai Saksa sõjaplaan esimeses maailmasõjas nimetuse Schlieffeni plaan. 20. Hindenburg Sakslaste kindral, kes oli kriitilises olukorras Saksa armee juht esimeses maailmasõjas ida-rindel. 21. Luddendroff kindral, kes oli Saksa armees esimese maailmasõja ida-rindel staabiülemaks kuna oli olnud lääne-rinde esimestes lahingutes silmapaistvalt edukas. Koos Hindenbergiga
4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Nii astusid sõtta Euroopa suurriigid. Neist jäi esijalgu kõrvale vaid Itaalia, kes sekkus sõtta 1915. aastal Antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail Antandiga järkjärgult pea kõik maailma riigid. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja vaid Türgi ja Bulgaaria. Lääneriikidel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema Schlieffen välksõja plaani. Selle kohaselt pidi Saksa armee purustama Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputud inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgia ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastased kaevusid maasse, algas positsiooni-ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis õhusõda
Venemaa kuulutas Serbia kaitseks välja üldmobilisatsiooni. Saksamaa käskis Venemaal üldmobilisatsioon lõpetada, muidu ähvardas sõja kuulutamisega. 01.08.1914 - Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. 03.08.1914 - Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale, sest viimane ei andnud oma piiriäärseid kindlustusi Saksamaa kätte. 04.08.1914 - Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, sest Saksamaa rikkuvat Belgia neutraliteeti. 2.5 1914 Saksamaa sõjaplaani tegi kindralstaabi ülem Schlieffen oma nimelisena. Sisult oli see välksõja (Blitzkrieg) plaan. 12 Prantsusmaale tahti kallale tungida neutraalsete Belgia, Luksemburgi ja Hollandi kaudu. Prantsusmaa ootas Saksamaa rünnakut otse Saksa-Prantsuse piirilt - Prantsuse-Preisi sõja kordust kardeti. Alguses pidid sakslased purustama Prantsusmaa ja siis minema Venemaa peale. Inglismaa oli otsutanud sõjategevuses suhteliselt tagasihoidlikuks jääda. Kasutasid kõige rohkem
annaabi.ee 
