............................................................................9 Surm..............................................................................................9 Kokkuvõte......................................................................................9 Lisa.............................................................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................................11 Sissejuhatus Ronald Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40-nes president, California 33. kuberner. Peale selle tegeles ta ka näitlemisega. Ta on tuntud ka oma majandus reformide poolest. Tema majanduskava hakati kutsuma reaganoomikaks. Lapsepõlv Ronald Reagan, (täisnimega Ronald Wilson Reagan) sündis Tampicos, Illinoisis, 6. veebruaril, 1911-ndal aastal. Tema isa oli John Edward Reagan ja ema Nelle Wilson Reagan. 1930-ndatel kolis ta perega Los Angeles'i , Californias. Tema isa hüüdis
Ronald Wilson Reagan Pere Isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja Iiri juurtega katolikust perest. Ema Nelle Wilson oli soti-inglise päritoluga perekonnast. Vend Neil Reagan. Elasid erinevates Illinois' väikelinnades. Sissejuhatus Tegeles näitlemisega. California 33. kuberner. Ameerika Ühendriikide 40-nes president. Temaa majanduskava kutsuti reaganoomikaks. Lapsepõlv Sündis Tampicos 6. veebruaril 1911. Huvitus loodusest,kirjandusest,spordist. Lõpetas Dixoni keskkooli 1928 aastal. Kogus kuulsust vetelpäästjana. Ta päästis 1926.1933. aasta suvedel 77 inimest.
Ronald Wilson Reagan Üldine 6. veebruar 1911 5. juuni 2004 USA 40. president California 33. kuberner Näitleja Alustas poliitikukarjääri demokraadina, kuid 1962. astus Vabariiklikusse Parteisse Sisepoliitika 1980ndal aastal võitis valimised 20. jaanuar 1981 asus ametisse Majanduspoliitika maksukoormat vähendati veerandi võrra 1984 valiti suure rahva poolehoiuga uuesti ametisse 1886 tegi täieliku maksusüsteemi paranduse, mis parandas rahva heaolu Reagan'i doktriin Kasutatakse Reagan'i valitsusaja iseloomustamiseks USA toetab avalikult kõiki kommunismivastaseid liikumisi kogu maailmas. USA abistas Afganistani mässulisi Välispoliitika Nõudis "rahu läbi tugevuse" Eesmärgiks NSV Liidu vallutuspüüdluste ohjeldamine Suhete parandamine NSV Liiduga 1987 a külastas Gorbatsov Reaganit USAs, kus kirjutati alla lepingule, mis kutsus hävitama kõiki keskmise tegevusraadiusega maapealse baseerumisega USA ja NSVL tuumarelvi.
Ronald Reagan Ronald Wilson Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40. president. Ta sündis 6.veebruaril 1911.aastal. Reagani isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja, kes tuli Iiri juurtega katolikust peres ning ema Nelle Wilson tuli soti-inglise päritoluga perekonnast. 1928.aastal lõpetas Reagan Dixoni keskkooli ning astus järgneval sügisel Eureka Kolledzisse, kus õppis majandust ning sotsioloogiat. Pärast kooli lõpetamist (1932) töötas ta raadios spordiuudiste teadustajana ning 1937. aastal sõlmis ta Hollywoodis töötamise lepingu. Järgneva 20 aasta jooksul näitles ta 53 filmis. Ronald Reagan oli abielus kaks korda. 1940. aastal abiellus ta oma esimese abikaasaga, Jane Wymaniga. Reagani abikaasa tõi ilmale kaks last ning paar adopteeris kolmanda lapse. Abielu
Ta oli ametis aastail 1974–1977 Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew’ tagasiastumist James Earl Carter 39. Ameerika Ühendriikide president. Rohkem tuntud kui Jimmy Carter Sündinud 1.oktoobril 1924 (90-aastane) Oli president aastatel 1977–1981 Ta esindas Demokraatlikku Parteid Ronald Wilson Reagan Sünniaeg 6. veebruaril 1911 Sünnikoht Tampicos Illinoisis Surmaaeg 5. juunil 2004 Surmakoht Los Angeleses Californias Erakond Vabariiklik Partei (1962–2004) Demokraatlik Partei (1932–1962) 40. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1981 – 20. jaanuar 1989) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/John_Kennedy http://et.wikipedia.org/wiki/Lyndon_Johnson http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Nixon
6. veebruar 1911– 5. juuni 2004 33. California kuberner (1967–1975) 40. USA president(1981–1989) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/thumb/1/16/Official_Portrait_of_Presid ent_Reagan_1981.jpg/200px- Official_Portrait_of_President_Reagan_1981.j pg NOORUSPÕLV John Edward Reagan ja Nelle Wilson Halb majanduslik seis Loodus, kirjandus ja sport Vetelpäästja Eureka Kolledž Spordiuudiste teadustaja Näitles 53 filmis https://s-media-cache- ak0.pinimg.com/736x/9a/9d/cb/9a9dcb217391 b3600205af847697725a.jpg ABIELUD JA LAPSED Abielus kaks korda Jane Wyman Nancy Davis http://upload.wikimedia.org/wikipedi http://upload.wikimedia
Nixon tegeles kodanikeõiguste tagamisega.Feminismi kõrgperiood. Indiaani rahva küsimus kerkis esile. 77-81 Carter - suhtuti halvasti-ei olnud valitsuse juures,mereväeohvitser.77% rahulolematu tema lõpu ajal.Iraan Gate-pantavngikriis, mida ta ei suutnud lahendada.Temast e saadud aru. Hakkas kärpima sotsiaalprogramme .Ülemaailmne energiakriis. Ei tahtnud sõltuda (nafta ). Inflatsioon- riik vähem kontrolli majanduses. 1980 Moskva olümpiat boikotiti.79 kukutati sahhi reziim.SRP2. Reagan 81-89 oli näitleja ennem, hea suhtleja,ei kõrbenud ühegi asjaga. Sisepoliitika-pidi lahendama Iraani probleemi,leidis, et valitsus ei lahenda probleeme, vaid tekitab.MAJANDUS- arvutite võidukäik,paljud teenindussektoris. Autotööstus madalseisus (Jaapan ees), riik ei sekkunud ettevõtete tegemistesse,tulumaksu määra väheandti, sõjalised kulutused kasvasid. 84-tõus majanduses,13 milj uut töökohta. 87-must esmaspäev, aksitaturg kukkus kokku.Võttis ette ulatusliku maksureformi
selgitus 11.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikide poliitikast? Põhjenda oma seisukohta. Sise Glasnost perestroika ,vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda, rahva surve 12.Kes olid need isikud ja kuidas nad on NSV Liidu ja idabloki lagunemisega seotud? a) M Gorbatsov NSVL juht vahetult enne lagunemist b) B. Jeltsin ,,juhtis" riigipöörde ajal rahvast c) R. Reagan 1981 USA president hakkas võitlema ,,kurjuse impeeriumiga" d) Lech Walesa 17000 töölise korraldatud streigi eestvedaja hakati streikima kogu Poolas, üldstreigi oht. Valitsus annab 21le esitatud nõudmisele alla e) Johannes Paulus II Karol Wojtyla-Rooma Paavst 13. Mida tahtis Gorbatsov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks.
Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle. Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV Tähtede sõda-USA kava luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Reaganoomika-USA majanduspoliitika 1980.a Riigi sekkumine majandusse vähenes.(Ronald Reagan) IMF-rahvusvaheline valuutafond Berliini müür-müür, mis püstitati kahe Saksamaa riigi vahele, et idast ei põgeneks sakslasi SLV- sse(1961.a) heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. infoühiskond-on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Doominoteooria- teooria, et ühe territooriumi kaotus vastasele toob kaasa ka naaberterritooriumide kaotuse.
Ronald Reagan sündis 6. veebruaril 1911. aastal Tampicos Illinoisi osariigis. Tema vanemad olid äriteenijad. Juba varases nooruses hakkas Ronaldit huvitama näitemängud, kuna tema ema Nelli Reagan armastas teatrit ja oli harrastusnäitlejatar. Igale poisile kohaselt meeldis Ronaldile ka kalapüük, ujumine ja jalgpall. 1928. aastal astus 17 aastane Ronald Eureka kolledzi, väiksesse kooli oma kodu lähedal. Kolledzis ei hiilanud noormees oma teadmistega, aga selle eest oli ta väga töökas ja korjas raha erinevate töödega. Ülikooliaastael tegeles Ronald aktiivselt spordiga ja samuti oli ta ka üliõpilaskogu president.
selle eest oma eluga. Kuni 1968. aastani. R. Nixon Pärast Vietnami sõda valitsenud USA president. Paistis silma oma ebaseaduslike võtete eest võimuvõitluses, milletõttu pidi ta ka ametist tagasi astuma. Seni on see USA ajaloos ainuke kord, kui USA president on tagasi astunud. 1969-1974. J. McCarthy USA senaator. Paistis silma omaalgatatud kommunistide- ja juutidevastase poliitikaga, mis hiljem hukka mõisteti, sest see kujundas demokraatiale ohtu. Tegutses 1947-1957. R. Reagan USA president. Lõi majanduskava, mida hakati nimetama reaganoomikaks ning mille ideeks oli ettevõtete riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine, maksude alandamine. Taoline majanduskava tõi USA üsna pea majanduskriisist välja. Reagan oli ka suur kommunismivastane. Tegutses 80ndatel. 8. Mitmeks okupatsioonitsooniks ja kelle vahel oli jagatud Saksamaa? Miks? Neljaks Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele
Lääneriigid võidavad Külma sõja Uus jõudude vahekord maailmas Saksamaa lagunemine Albaania iseseisvus Ungari ja Bulgaaria 1938.a piirid NSV võttis viiburi linna USA kui üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus väheneb NSVL raudne eesriie Uus strateegia Külma sõja võitmiseks Kommunismi piiramine ja hävitamine Reagan tahtis NSV Liidule konkurentsi pakkuda USA pidi takistama kommunismi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning mujal NSV Liidu majanduslik nurka surumine NSV Liidule võidurelvastumise pealesurumine Toetas M.Thatcher, vastuseis idablokis ja Euroopas USA toetus nõukogudevastastele liikumistele USA võitles tugevalt kommunismi vastu NSV Liidu ja USA võitlusareeniks kujunes Afganistan USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid
Perestroikat ehk ümberkujundamist pidas Gorbatsov 1985. aasta aprillis toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil majandusliku arengu kiirendamise päästerõngaks. Muutused olid vajalikud, sest NSV Liit oli väljapääsmatult suurtes majandusraskustes. Millised põhjused olid need, mis tekitasid vajaduse perestroika järele? Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all. Ühendriikide president Ronald Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda pidev konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust. See avaldas negatiivset mõju nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettreziimile, kellel polnud enam raha relvade varumiseks, ning mille tõttu jäi NSVL ilma relvamüügist saadavast tulust
Külm sõda kestis alates 1945. aastast kuni 1991. aastani. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid pidevalt võidelnud, see oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia, kommunismi ja demokraatia vahel. NSV Liit ja USA võitlesid mitmetel elualadel, kuid kumb neist võitis? Üldiselt pidasid Lääne eksperdid NSV Liidu majandust küll vähearenenuks, kuid siiski stabiilseks. USA president Ronald Reagan aga nii ei arvanud. Ta koostas plaani, mille kohaselt pidi USA NSV Liidu majanduslikult nurka suruma. Ta asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, kuna see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks. Ühendriikide firmadel ning nende filiaalidel keelati NSV Liidule gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Samuti suutis Reagan alla suruda naftahinnad, see mõjus NSV Liidule laastavalt. NSV Liit suudeti pankrotti ajada 1980. aasta keskpaigaks.
aastal Panama kontrolli alla. 1979. a. aitas ta kaasa Iisraeli ja egiptuse vahel rahu sõlmimisele. Samal aastal tuli aga ka üks suuremaid Carteri välispoliitilisi tagasilööke. Nimelt toimus Iraanis revolutsioon. 4. novembril võeti vangi üle 50 USA saatkonna töötaja. Carter sooritas 1980. a. aprillis katse neid eriüksusega vabastada, mis aga ebaõnnestus. Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980
aastal Panama kontrolli alla. 1979. a. aitas ta kaasa Iisraeli ja egiptuse vahel rahu sõlmimisele. Samal aastal tuli aga ka üks suuremaid Carteri välispoliitilisi tagasilööke. Nimelt toimus Iraanis revolutsioon. 4. novembril võeti vangi üle 50 USA saatkonna töötaja. Carter sooritas 1980. a. aprillis katse neid eriüksusega vabastada, mis aga ebaõnnestus. Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980
vaadata: 1980. aasta olümpiamänge boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-i nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka Nõukogude Liit on haavatav. Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märgatud kõikjal, riiki peeti endiselt tugevaks ega aimatud, et supervõimu lõpp on lähedal. Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all USA president Ronald Reagan oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea mitte ainult kommunismi levikut piirama, vaid selle täielikult hävitama. Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda tõsine konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja, alustades seda NSV Liidu peamiste sissetulekuallikate sulgemisega. Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust
Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, selleks toetas ta võitlust kommunismi vastu kogu maailmas. Teiseks surus lääs NSV Liidu
See aga tekitas protestilaine. Thatcher surus Alamkojas läbi Ametiühingute õigusi piiravad seadused. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus. Muutus tööstuse struktuur ja arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, mille järel hakkas majandus kasvama, vähenes tööpuudus ja paranes rahva elujärg. 9) Reaganoomika USA-s President Ronald Reagani arusaamaks oli see, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme ja makse. Algul tõi reaganoomika kaasa suure tööpuuduse, kuid hiljem järgnes suur majandustõus. Langes tööpuudus ja suurenesid sissetulekud. Reagan käivitas ulatusliku relvastusprogrammi. 10) Uus venestuskampaania Eestis 1978. aastal soovisid NLKP ja parteid venestamist kiirendada. Eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva loomine, kes suhtleks omavahel vene keeles. Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid
Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast
Willy Brandt- Saksa LV liidukantsler Pol Poth- punaste khmeeride juht Salvador Allende- tsiili poliitik ja president Augusto Pinochet- tsiili diktaator peale allendet, tuli võimule läbi riigipöörde ajatolla Homeini- iraani islamivabariigi looja Milton Friedman- majandusteadlane, monetarismi eestkõneleja , sai noveli majanduspreemia laureaadi Margaret Thatcher- suurbritannia peaminister, raudne leedi-karmi käega, kokkuhoiupoliitika, falklandi kriis Ronald Reagan- USA president, reaganoomika Helsingi protsess- euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, kekkonen-soome president, vahendaja. Koosnes kolmest etapist, tegutseti konsensuse alusel 1970, 1972, 1973, 1974, 1.08.1975, 1979, 1981, 1982. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid. Iisraeliga seonduvad konfliktid Lähis-Idas. Iraagi-Iraani sõda. Islamifundamentalism. Muutused Lääne ühiskonnas 1970. aastate II poolel. Konservatiivne revolutsioon. Thatcherism.
Argentinale jäänud. Thatcher aga saatis Falklandile laevastiku ning brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Reaganoomika USA-s Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevlesid 1970.aastate lõpul ka USA. President Jimmy Catreri ebakindel valitsemine polnud ameeriklastele head muljet jätnud, see andis vabariiklastele võimaluse võita 1981.aastal nii presidendi- kui ka Kongressi valimised. Presidendiks valitud Reagan majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümber jaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme, üritades tugineda rohkem eraalgatusele ja tujumajandusele. Oluline oli ka maksude kärpimine. Reagan oli veendunud, et maksude alandamine elavdab majandust niivõrd, et see korvab saamata jäänud tulumaksud. Kolme aasta vältel vähendati USAs maksukoormust kolmanidiku võrra.
1976 USA ühiskonnas oli sügav moraalne kriis, presidendiks valiti "mees väljapoolt" James "Jimmy" Carter, demokraat. Samal ajal toimus poliitikas USA taandumine ja Moskva pealetung. '75 Indo-Hiina Vietnam hoos sotsialistid. Samal aastal sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani. 1980 Carter kaotas valimistel, võimule vabariiklane Reagan, asepresidendiks Bush. Reagani muudatused: 1. Monetarism majanduspoliitikas 2. Inflatsiooni pidurdamine 3. Piiras sotsabi programme 1983 Alustas uut relvaprogrammidega, mille tõttu USA muutus riiklikuks võlgnikuks, Reagani ajal suurenes riigivõlg 3X. 1984 Majanduslangus pidurdus, Reagan oli edukas nii sise- kui välispoliitikas. NLga hakkasid suhted jahenema. Eriti halvad olid suhted '84, kus seiskusid kõik NLga relvastuse
• Kesk- ja Ida-Euroopas tugevnes opositsiooni liikumine. Mis toimus Ida-Euroopas? Lk 133-137 Rühmatöö – kokkuvõtted alateemadest • Kommunistliku režiimi langemine Poolas • Uuenduste algus Ungaris • Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas • Saksamaa taasühinemine Lääs võidab külma sõja(?) • https:// www.youtube.com/watch?v=fmtNJdX 0Q44 Lääne strateegia külma sõja võitmiseks • R. Reagan oli üks vähestest, kes märkas NSVL nõrgenemist. • Reagan oli veendumusel, et kommunism tuleb hävitada. • Strateegia: 1. Takistada NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas ja toetama võitlus kommunismi vastu. 2. NSVL tuli majanduslikult nurka suruda – peatada sissetulekuallikad. 3. Uus võidurelvastumise laine. USA toetus nõukogudevastasele liikumisele • USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid moodsate relvadega ja õpetas neid välja.
· Sisside kontrolli all olevaid piirkondi pommitati ja mürgitati.(USA) · Pärast sõjakoleduste näitamis TV, hakati protesteerima sõjas osalemise vastu. · USA valitsus alustas vietnamlastega läbirääkimisi. · 1973. kirjutati alla kokkuleppele. · L-V valitsus kukutati ning vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. · See sõda riivas ameeriklaste eneseuhkust ning vähendas nende eneseusku. USA 1980. aastail · Reagan lubas valijatele taastada usu iseendasse. · Reaganoomika ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. · Tänu nendele USA väljus majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. · Välispol. otsustas Reagan, et tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest. · NSVL ei suutnud USA majandusega võistelda · Idablokis algatatud maj. ja pol. Uuendused ei aidanud, vaid kiirendasid NL ja
vaid tuluderiigieelarvelise ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus kärpima sotsiaalprogramme. Kärpis makse. Algul kaasnes suur tööpuudus, järgnes kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus. USA eesmärgiks sai võitlus NSVL kui ,,kurjuse impeeriumi" vastu. Kui 1983 puhkes Grenadal segadused ja tekkis Kuuba mõju suurenemise oht, lasi Reagan mereväel saare vallutada. USA positsiooni taastamiseks maailmas käivitas Reagan ulatusliku relvastusprogrammi. Reagan aitas ameeriklastel taastada kaotsiläinud eneseusu. NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest
relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustasandiks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid e modzaheede moodsate relvadega. Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile. Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA
1982. a Falklandi kriis - Argentiina soov liita endaga Falklandi saared tõi läbirääkimiste asemel kaasa briti dessandi(selle otsustas Thatcher), kes vallutas saared tagasi. Edukas sõda vallandas Inglismaal tohutu vaimustuse ning Raudne Leedi polnud kunagi olnud nii populaarne kui siis. 8. Reaganoomika Ameerika Ühendriikides 1981. aastal võitsid vabariiklased Ameerika Ühendriikide presidendi- kui ka Kongressi valimised. Presidendiks sai Ronald Reagan, kes hakkas kärpima sotsiaalprogramme ja makse ning tugines rohkem eraalgatustele ja turumajanduslikele mehhanismidele. Reagan oli kindel, et maksude alandamine elavdab majandust. Reagani esimesed valitsemisaastad olid rasked - tal polnud lootustki enda majandusprogrammi Kongressis läbi suruda ja talle tehti atentaat, mille ta napilt üle elas. Lõpuks siiski kiitis Kongress tema majandusreformid heaks. Reaganoomikaks kutsutud majandusprogramm põhjustas algul USA-s suure
6. Feministlik liikumine 1960. aastatel. Kui varem oli levinud arusaam, et naiste koht on kodus pliidi taga ning nad ei tohiks olla seotud poliitikasse, siis 1960. aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks. Majandus arenes hoogsalt paljuski tänu tema oskuslikule juhtimisele
kaunistades Läänt petta ning keerulisest olukorrast välja pääseda. Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSV Liit pingete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist. Gorbatsovi õnnetuseks olid Läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Siis oli Lääs lasknud Nõukogude Liidul kuristiku äärelt pääseda, nüüd oli olukord teine. Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Ühendriigid toetasid varasemast enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida- Euroopas, eriti Poolas. Reagan lootis, et NSV Liidul pole erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk-ja Ida- Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallandanuks doominoefekti,
majanduses tekkisid ebakõlad. Välispoliitika (sh ● Pingete vähendamine Normaliseeriti suhted Lääne- ● USA-ga suhted suhted USA-ga ning Läänega ning Austriast Euroopaga, eriti USA-ga. paranesid veelgi, toimunud kriisid) vägede välja toomine (1955). Pidevad ja regulaarsed riigipeade Reagan ja Gorbatšov ● Mõistis hukka Stalini visiidid andsid märku suhete kohtusid 1985. aasta hirmuvalitsuse, mis tekitas paranemisest. novembris. Järgmise segadust satelliitriikide hulgas. Sojuzi-Apollo ühislend. aasta oktoobris arutasid
* Pärast USA vägede lahkumist Vietnamist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. * Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Kommunistide diktatuur kehtestati ka Kambodzas ja Laoses. * Sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest. * Paljudel võidelnutel tekkis hingeline kriis mida nimetati Vietnami sündroomiks. USA 1980. AASTAIL * 1980.aastal sai USA presidendiks Ronald Reagan, kes lubas, et taastab ameeriklaste usu iseendasse. * Reagan asus innukalt majandust reformima. * Tema majanduskava, mida nimetati reaganoomikaks, tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjale kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. * Tänu nendele ümberkorraldustele väljus USA majanduskriisist ning elu hakkas ülesmäge minema.
suhted NSV Liidu ja Hiinaga, anti mõista, et USA enam kommunismi vastu sõdu ei pea, abistavad materjaalselt · Vietnamist väed välja, visiit Hiinasse, 1972 Moskvasse, 1973 Breznev USA-s · Pingelõdvendus, relvastuse vähendamine · Püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele, seetõttu aha tõõpuudus tõusis (majanduslik olukord) Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1980 1990 aastatel · Võimul Reagan, hiljem Bush · Reagan pidurdas inflatsiooni, sai jagu majanduslikust seisakust, aga teinud seda laenude abil · Vaja vähendada makse, see elavdab majandust · 1981 1984 vähendati maksukoormat 1/3 võrra · liberalism · Monetarism · Sotsiaalkulutusi vähendatakse Reaganoomika · Toob avalikkuse ette Alzheimeri tõve · Riigivõlg kasvab 3x · Kaubandussõjad · USA-d esindatakse ÜRO-s · Pikaajalise maj aregukava
aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid? Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta võitis sellega konservatiivide poolehoiu ning ta oli selgelt vastu sotsialismile ja ta vähendas märgatavalt ametiühingute mõju. 1980. Aastal käitus Thatcher Falklandi kriisis kavalalt minnes appi Falklandile, et saart ei saaks Argentiina sõjaväe valitsus liita Argentina rannikuga. Reagan edendas hoogsalt majandust, mis tõi alguses kaasa mõõnaperioodi, kuid hiljem muutus majandus jõukaks ning inflatsioon langes.1980.ndatel surus Reagen maha Kuuba mõju suurenemise saates Grenadale merejalaväe, kes saare vallutasid. Ameriklased tervitasid seda vaimustusega. ( pooolik) 4.Kas thatcherism ja reaganoomika olid pigem positiivsed või pigem negatiivsed nähtused? Põhjendage oma seisukohta Teie poolt valitud konkreetsete näidete abil.
§44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA I Uus strateegia külma sõja võitmiseks · USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule suruda peale tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Ta seadis oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumiga" · UUS STRATEEGIA 1) toetada võitlust kommunismi vastu kõikjal maailmas 2) suruda NSV Liit majanduslikult nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta, gaas, relvad) 3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna
Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele,
Tema abikaasa on Raissa Gorbatsova (5. jaanuar 1932 - 20. september 1999) ja neil on üks tütar Irina Virganskaja (1956). 5 Kokkuvõte See teema on väga huvitav. Sain seda uurides enda jaoks palju uut ja huvitavat teada. Veel sain teada et Mihhail Gorbatsov oli Nõukogude Liidu esimene ja viimane president aastatel 1990 1991. 6 Lisa Mihhail Gorbatsov ja USA president Ronald Reagan (1986) USA president Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatsov (1987) 7 Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbatsov 8
ORTEGA Nicaragua riigipöörde korraldaja, sandinistide juht. SADAT Egiptuse president , demokraatlikud reformid. PAHLAV - Iraani sahh, valge revolutsioon. HOMEIN kuulutas Iraani islamivabariigiks, islamirevolutsioon. FRIEDMAN monetarist, konservatiive maj. pol teoreetik. I kaupade ja teenuste käive kujuneb nõudlusest. II tuleb alandada maksukoormust III tuleb muuta 1970. a välispoliitilist kurssi. THATCHER Suurbritannia peaminister. REAGAN USA president. BREZNEV NSVL liider VAINO EKP esimene sekretär(juht). VASTUOLUD ARAABIA MAADES 1. erinevad poliitilised vaated (lääs-ida). 2. erinevad riigikorraldused. 3. riigisisesed omavahelised võimuvõitlused (nt. Valge revolutsioon). 4. piiriprobleemid. ÜHENDAS: usk, keel, mineviku ühine riik, kalifaad. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON Reagan, Thatcher. Sotsiaalprogrammide vähendamine, maksude alandamine, et tõsta ostujõudu, inflatsiooni vähendamine,
Nõukogude võimu autoriteedile oli sõltumatute ametiühingute lühike tegutsemine andnud saatusliku hoobi. Kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal? LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märganud siiski kõik. Isegi paljud eksperdid pidasid riiki endiselt tugevaks ega aimanud, et supervõimu lõpp on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama. Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundida tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Reagani hoiakud NSV Liidu suhtes kajastusid kõnedes, kus ta kuulutas oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti
Thatcher. 2. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele 2.1 NSVLi ja USA peamiseks võitlustandriks Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA vastupanuvõitlejaid e modzaheede. NK soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette, mille kasutuselevõtt oli eduks USAle. 2.2 Reagani korraldus USA salateenistusele varustada põrandaalune Solidaarsus side-ja trükitehnikaga, mis aitas sel aktiivselt tegevusse astuda. 2.3 Reagan kehtestas Poola suhtes maj.sanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. 1983.a Walesal Nobeli rahupreemia. 2.4 USA aktiivsem vastupanuliikumiste toetus, mis andis tõuke suurtele muutustele, põhjustades kommunistide võimu kukutamise Euroopas. 3. USA majandussõda NSVLi vastu. 3.1 Reagan takistas gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis tähendanuks sissetulekuallikas NSVLile. 3
senine Venemaa Keisririik asendus peagi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu nimetusega. 1922. aastal kinnitati nimetus NSVL, mis riigikorralt oli totalitaarne diktatuur. NSVL lagunes 25. detsembril 1991. aastal kui Mihhail Gorbatsov loobus presidendikohast. Väga suurel määral nõrgestas NSVL mõjuvõimu peale Teist maailmasõda alanud külm sõda e. vastasseis ida- ja läänemaailma vahel, mis lõppeski NSVL lagunemisega. Tolleaegne USA järje- ja põhimõttekindel president Ronald Reagan kuulutas isegi avalikes kõnedes oma eesmärgiks võitluse "kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti. See tal ka õnnestus, sest hoolimata toetuse vähesusest viis Reagan oma plaanid ellu: takistades järk-järgult NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas, surudes NSVL majanduslikult nurka ning sundides NSV Liidule peale uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Oluliseks pöördepunktiks NSV Liidu mõjuvõimu nõrgenemisel said ka
Täna tema oskusele innustada ja juhtida inimesi kogus inimõiglustaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu.1968.aastal ta mõrvati. Ebaseaduslike võtete eest maksis kallist hinda president Richard Nixon. Pidi ametikohast loobuma 1974.aastal, kuna partei kaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate´i hotellis pealtkuulamisaparaadid. (USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigpöörde oht.) USA presidendiks sai vabariiklane Ronald Reagan. Ta asus innukalt majandust reformima. USA majandus väljus majanduskriisist ja läks kiiresti töusu teed. Ta otsustas välispoliitikas et NSVL võitlesk ameerika ühendriikidega relvastumises. Reagan lootis, et see kurnab vastast majanduslikult. Lühiülevaade Jaapani arengust 20. saj. II poolel. Jaapani majanduskasv oli 1950-60. Aastail kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides. Seda kutsuti Jaapani majandusimeks. 1970.aastate keskpaiku puhkenud energia-ja majanduskriis mõjutas
Alkohol oli majanduslikult väga tähtis ja piiramine suurendas majanduslangust. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug
Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973 LõunaVietnami toetamine 1960 saatis USA sõjanõunikke PõhjaVietnami toetas NSVL 1973 kirjutati alla kokkuleppele Kahe aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik USA 1980. aastail USA presidendiks sai Ronald Reagan Reaganoomia Loobumine pingelõdvendusest Relvastuses võistlemine NSVLga USA sai ainsaks üliriigiks maailmas Kasutatud kirjandus Lähiajalugu II osa http://et.wikipedia.org/wiki/Vietnami_s %C3%B5da
3) J.F. Kennedy- USA president 1961-1963, lahendas Kuuba kriisi ja tema ajal ehitati Berliini müür. 4) L. Johnson- USA president 1963-1969, kes alustas Vietnamis sõda, pidades silmas doominoteooriat, kartes, et peale ühe riigi muutumist kommunismi muutuvad ka teised. 5) R. Nixon- USA president 1969-1977, alustas pingelõdvendusega lõpetades Vietnami sõja ja parandades suhteid NL-iga ja Hiinaga- 6) R. Reagan- USA president 1981-1989, tema ajal ägenes külm sõda uuesti, alustas tähtede sõja programmi. 7) M. L. King- Mustanahaliste liikumiste väljapaistvamaid juhte, on saanud tuntuks oma kõnega I have a dream ja 1963 peetud marssiga Washingtoni. 8) Konrad Adenauer-Oli Kristlkute demokraatide juht ja 1949-1963 SLV I liidukantsler, kes võttis SLV suuna lääneriikide poole ja suveräänsuse hoidmise poole
1972 SRP-1 - Strateegilise Relvastuse Piiramise leping. See puudutas ainult USAd ja Nukogude Liitu. Lepiti kokku, et kumbki liriik ei oma rohkem kui 2400 hikut strateegilisi kandureid. See leping langes sellesse perioodi, kui USAs oli Vietnami sndroomi ajastu. Pingeldvestuse periood. Helsingi lppdokument kuulub pingeldvenduse perioodi sisse. 1979 algas uus suhete halvenemine. See oli seotud Nukogude Liidu sissetungiga Afkanistaani. Selleprast USA ei kirjutanud SRP-2 lepingule alla. Ronald Reagan vttis Nukogude Liidu suhtes lijiga positsiooni. Tema phimtteks oli Nukogude Liit vidurelvastumisega vlja kurnata. Hakkas oma phimtet lbi viima. 1983 rajas ta Thesdade programmi. Strateegiline kaitsealgatus-ametlik nimi. Raketitrje ssteemide paigutamine kosmosesse-Thesdade programm. Nukogude Liit ei saanud samaga vastata, sest tal polnud selle jaoks raha. Sellel perioodil toimus USA keskmaa rakettide paigutamine Saksamaa Liit vabariiki. See suurendas veel omakorda Nukogude Liidu pahameelt.
- Võitlus inflatsiooni vastu - Tuleb alandada maksukoormust Thatcherism Suurbritannias - 1979- valimised, peaministriks Thacher Thacherismi tagajärjed - Inflatsioon vähenes - Tööstuse struktuur muutus - Maksude alandamine: väliskapital - Kõrgtehnoloogilise tootmise areng - Vähenes tööpuudus:rahva elujärg paranes - Edukas välispoliitika Reaganoomika USA-s - Presidendiks Ronald Reagan - Kärpis sotsiaalprogramme - Maksude vähendamine - Tugines eraalgatusele ja eramajandusele - Algselt tööpuudus: järgnes kiire majandustõus Reaganoomika tagajärjed - Arengutaseme tõus - Vähenes inflatsioon - Tööpuudus langes - Sissetulekud suurenesid - Välispoliitika võitlus NSV Liidu vastu - Ulatuslik relvastusprogramm
· 60.aastatel neegerrahutused > võeti vastu seadused, mis võrdsustasid neegrid valgetega · 50.aastateni oli Vietnam Prantsusmaa asumaa > 50.algul löödi prantslased välja > 1954 Vietnam jagati > põhjas Vietnami Demokraatlik Vabariik, lõunas Vietnami Vabariik · 50.lõpus alustas Põhi sõjategevust Lõuna vastu · VDVd toetasid Hiina ja NL · VVd toetas USA · Sõda kestis 1973 aastani > USA väed viidi välja · 1974 Põhi vallutas Lõuna = Vietnami Sotsialistlik Vabariik · Ronald Reagan sai USA presidendiks 1980.aastal kogu jõud oli suunatud NL hävitamisele
annaabi.ee 
