Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Q: Miks muutus mõttetuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Õim, Annar

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks muutus mõttetuks?

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11. 2017

NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917)
Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda . Riiki tabas majanduslik kaos , sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts- naistepäev ) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist.
Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid:
Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu (eesotsas G.Lvov; hiljem A. Kerenski ).
Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN), kus olid esindatud vasakpoolsed / sotsialistlikud parteid. Nõukogu teatas, et toetab Ajutist Valitsust seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolševikud ( enamlased ), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov ( Lenin ). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast.
Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted. Samas ei lahendanud Ajutine Valitsus aga mitmeid olulisi küsimusi : ei suudetud stabiliseerida majandust, ei suudetud tagada suurlinnade toiduainetega varustamist, maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) ning jätkati liitlaste survel ebapopulaarset sõda.
Enamlaste oktoobripööre
Kasutades Ajutise Valitsuse ebapopulaarsuse kasvu korraldasid enamlased Venemaal riigipööre (8.novembril 1917; oktoobris ), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart . Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). Enamlaste loosungid- rahu, leiba, maad!
Enamlased natsionaliseerisid vabrikud, pangad, suurmaavaldused ja kiriku varad ; alustati mõisamaade jagamist kehviktalupoegadele; tühistati sise- ja välisvõlad. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga Brestis separaatrahu( vaherahu ). Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). Teiste parteide ja rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918 algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali.
Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga.- Lenini käsk .
Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu . Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas bolševike (kommunistliku) partei, rajas kommunistliku diktatuuri. Ametlikult moodustati NL 1922. a. Maailmarevolutsiooni idee. Saab selleks raha Saksamaalt. Rahvakomissaride Nõukogu esimees(peamin). Rajab komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, ühendas kommunistlikke parteisid üle maailma). Kodusõja ajal suudab võimule jääda. Vangilaagrite süsteem. Vangid pidid tööd tegema, nt. metsatööd. NEP (uus majanduspoliitika ) - eesmärk tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu.
2. NSV Liidu lagunemine
1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu , mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks.
PERESTROIKA ALGUS
1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov . Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda.
Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti ajakirjanduse ja televisiooni) mõju. Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga .
UUTMOODI MÕTLEMINE VÄLISPOLIITIKAS
Gorbatšovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss . NSV Liidu uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud.
Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted.
POLIITILISE ELU REFORMIMINE
Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis . Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma.
Nõukogude Liidus otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. aastal valiti Gorbatšov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks – riigipeaks, kel olid senisest hoopis suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. 1989. aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress . Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917. aastat. Kongress valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis Nõukogude Liidu presidendiks Gorbatšovi. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid ( erakonnad ).
Kõik need muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud aga vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. Gorbatšov püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, rõhutada vajadust säilitada sotsialist ja Nõukogude Liidu terviklikkus. Seetõttu lahkusid Gorbatšovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Läbi kukkus ka Gorbatšovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase.
1991. AASTA AUGUSTISÜNDMUSED
Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust.
Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse – augustiputši – vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti.
NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE
Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Lisaks Eestile ja Lätile kuulutasid 1991. aasta augustis iseseisvuse välja ka Ukraina ja Valgevene, keeldudes Gorbatšovi pakutud liidulepingust. 1991. aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Nüüd tõusis jõuliselt esile Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin . Tema eestvedamisel ja tollase Nõukogude Liidu presidendi Gorbatšovi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse( SRÜ ). Paari nädala pärast, 21. detsembril, liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni: 25. detsembril 1991. aastal loobus Gorbatšov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan – Ülemnõukogu – ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatšovilt üle “tuumanupu”. Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon.
Kokkuvõtteks: NL nõrgenes. Stagnatsioon e. seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses. Käsumajandus - riik kontrollib tootmisressursse, riik määrab kaupade hinna. Ekstensiivne majandus- naftamaardlate avastamine. Defitsiit e. kaupade puudus. 1970ndatel tugevnes dissidentide e. teisitimõtlejate liikumine. Omaalgatuslikud väljaanded. Kuulsamad dissidendid- Solženitsõn ja Sahharov(vene füüsik ja ühiskonnategelane). Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär . NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka poliitilises elus. Algas võimuvõitlus perestroika pooldajate ja tagurlike jõudude vahel. 1990ndate aastate alguses varises kogu Nõukogude süsteem kokku. Gorbatšov loobus võimust.
3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika)
Stalin valitseb 1924-1953.
Riigis valdas diktatuur ning oli üheparteiline süsteem. Puudusid õigused ja vabadus. “Sotsalistlik demokraatia”. Kommunistlik propaganda . Totaalne kontroll. Tööstused natsionaliseeriti ja põllumajandus kollektiviseeriti. Riigis oli plaani ja käsumajandus. Kõrge sõjaväetööstus.
Stalini valitsusaja lõpus (1945-1953)oli tal eesmärgiks riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust. Põhjus - külm sõda ja võidurelvastumine . Suured kulutused läksid tuumarelva väljatöötamiseks. Defitsiit tarbe - ja toidukaupade osas. Selle vastu aitas masinad ja vabrikute sisseseaded reparatsoonidena. Kasutati sõja - ja poliitvange.
Sisepoliitika
Kollektiviseerimine - eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse
Industrialiseerimine- tööstuslik pööre. Majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.
NLKP I sekretär
Rahvavaenlase otsingud
Repressioonid - surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
GULAG - Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid NL-s.
Isikukultus
„Inimene on mutrikene riigi
suures masinavärgis”
NEPi likivideerimine
Välispoliitika
Talvesõda
MRP (E+Lä+Le liitis NSVL -ga)
II ms. võitja
Korea sõda
Külm sõda
Raudne eesriie - NL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest nt. piiride sulgemisega, vaba teabevoolu takistamisega, salapolitseilise kontrolliga , tsensuuriga- ajakirjanduse jms. piiramine.
Võidurelvastumine
Sotsialismileeri rajaja
NL osa maailmas tugevneb, ÜRO
Berliini kriis
4. NSV Liit N. Hruštšovi valitsemise ajal 1953-1964
Tema valitsemisaega tuntakse kui Hruštsšovi sulaks. Ühiskonda liberaliseeriti, mis tähendab seda, et eelnevalt kehtestatuid piiranguid lõdventatakse. Lõpetati massireparatsioonid, veidike anti sõnavabadust. GULAGi järkjärguline likvideerimine. Süütult represseeritute rehabiliteerimine. See ei tähendanud veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduse suurendamist. Riigis pöörati tähelepanu rasketööstusele, tähelepanu pöörati ka põllumajandusele. Põllumajanduses kampaaniate täitmine, nt maisi oma. Sellega maainimeste elujärg paranes . Kolhoosides hakati maksma palka ja suurendati riiklikke kokkoostuhindu põllumajandustoodangule. Samuti alustati massilist ehituskampaaniat. 1956ndast aastast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu. Aga 1960ndal aasta alguse oli juba majanduse allakäik. Oli raskusi toiduainete varustamisega. Samuti oli käsumajandus ebaefektiivne, inimestel puudus huvi töötada jne. Inimese kohta oli ta harimatu, ropu kõnepruugiga ja eiras haritlasi.
Sisepoliitika
Sula- aeg (NLKP XX kongress)- Stalini isikukultus paljastati, vajadus arendada põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust, uuendused.
Maisikasvatus
Uudismaade ülesharimine
Tähelepanu inimeste vajadustele
Arveteõiendamine stalinistidega
I inimene kosmoses
Konflikt intelligentsiga
Piiras ametnike võimu
Stabiilsus, rahulik areng
Saadeti erru
Kommunismiehitaja illusioonid
Välispoliitika
Aktiivne välisriikidega suhtleja
VLO- NSVL ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk . NSVL on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas.
VMN(Vastastikuse Majandusabi Nõukogu)- loodi 1949. Ida-Euroopa riigid lükkasid tagasi Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Eesmärk: liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine . Moskva sai parema kontrolli nende riikide üle. Varises kokku majanduslangusega sotsialistlikes riikides.
Külm sõda jätkub
Ülestõusude mahasurumine Ida-Euroopas( SDV, Poola, Ungari)
Kuuba kriis ja selle rahumeelne lahendamine
Berliini müür
Pingelõdvenduse algus
Abi Vietnamile jt.
ÜRO kõne kingaga…
5. NSV Liit L.Brežnevi valitsemise ajal (sise - ja välispoliitika, pingelõdvendus )
Brežnev valitses 1964-1982.
Tema ajal oli tööviljakus ja toodete kvaliteet madal. Toodangu kasv saavutati alles siis, kui võeti kasutusele uued tehased ning loodusvarade kohad. Riigi põhiline sissetulek oli loodusvarade müümine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati teisimõtlejate tagakiusamist. 1970ndatel kasvas stagnatsioon ehk seisak majanduses ja teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetes kui ka tarbekaupades (defitsiit). Raha jätkuvalt sõjatööstusesse. NSVL hoidis hinge sees nafta (mille hind 1970ndatel aastatel tõusis järsult) ja maagaasi müük lääneriikidele. Selle eest osteti riiki tooraineid ja tarbekaupu. Samuti kasvas korruptsioon. Tekkisid teisitimõtlejate liikumised jne kuniks Brežnev lahkus ametipostilt.
Sisepoliitika
Teisitimõtlejate tagakiusamine
Neostalinist. Vabastati suurel hulgal Stalini ajal vangistatud inimesi.
NLKP peasekretär
Stagnatsioon
Gigantomaania- suurushullustus., BAM- Baikali- Amuuri magistraalraudtee. Raudtee Venemaal Ida-Siberis ja Kaug-Idas.
Kosmoseprogrammid
Sõjaline kompleks tugevneb
Ordenite nõrkus, isikukultus
Joomine, jaht, autod
Lõpupoole ei kontrolli olukorda
Majanduse allakäik, defitsiit
Välispoliitika
Pingelõdvendus 1970.aastatel (1973 Helsingi lõppakt- leping, üleeuroopaline julgeolek ja rahvusvaheline läbikäimine)
Uus „külm sõda“
Tšehhoslovakkia 1968
Brežnevi doktriin - NL võib sotsialismileeri kooshoidmiseks kasutada relvi .
Toetab arengumaid, kes valinud sotsialismitee (Liibüa, Egiptus jt.)
Alustab Afganistani sõda 1979
Kohustuslik keskharidus
6. Berliini kriis ja Berliini müür
Berliini kriis algas 1948. a. Stalin tahtis Berliini endale. II MS järel Saksamaa jagunes neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, NSVL). Kahe Saksamaa kujunemine 1949 olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted (e SLV pidas ennast saksa rahva ainsaks seaduslikuks esindajaks). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine “kommunistlikust paradiisist” Lääne-Saksamaale.
13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri) ehitamist, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960.-1970.aastate vahetuseni. Rahareform - Lääne-Saksamaa võtab kasutusele marga. See oli Berliini blokaadi ajendiks. Õhusild- Lääne- Berliin sai tarbekaupu tänu lennuliiklusele. Lääne-Saksamaal oli läänelik valitsemine. Ida-Saksamaal kommunistlik valitsemine. NSVL blokeeris kõik juurdepääsud Lääne-Saksamaale. Liidukantsler Konrad Adenauer päästis Saksamaa kriisist välja. Saksamaa Liitvabariigi väljakuulutamine- 1949 mai. Idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik- 1949. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s.
Juba 1940.aastate teisel poolel hakati seoses Ida-Euroopa sovietiseerimisega rääkima nn raudsest eesriidest Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, mille all mõisteti Nõukogude bloki poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Terminit kasutas 1946 esmakordselt W. Churchill oma Fultoni kõnes. Berliini müür, kui osa „raudsest eesriidest”, murti läbi 1989 seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul.
7. Ungari ülestõus
1940.aastate teisel poolel oli Ungaris läbi viidud sovietiseerimine ja kehtestatud kommunistlik diktatuur. Peale Stalini surma 1953 sai Urgari peaministriks Imre Nagy - kom. partei liige (1896-1958), kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist- hakkab ümber tegema poliitilist parteid, tahab kommunistlikku parteid paremaks muuta. Riigis peatati kollektiviseerimise ja lõpetati massirepressioonid. See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas, sest vanameelsed (Moskva- meelsed ) jõud ei olnud ühiskonna liberaliseerimisega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasmine võimule suurendas võimudevastast meelepaha ning tõi enesega kaasa 1956 oktoobris rahvaülestõusu Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. 1956 pidas Hrustsov(punaarmee juht) kõne, mis mõistis hukka NSVL-du. Alguses sooviti leevendada kommunistlikku diktatuuri.
Sündmused Ungaris viisid NSV Liidu sekkumiseni, kes kartis Ungaris alanud reformiprotsessi levimist ka teistesse Ida-Euroopa sotsialistlikesse riikidesse ja sellega seoses NSVL võimumonopoli kadumist selles regioonis. Vältimaks oma mõjusfääride kaotamist viis NSV Liit VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre ja võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Ungari astus välja VLO-st. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (olid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada “kuuma sõja” puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes. Imre Nagy üle mõisteti kohut ja poodi üles. Nõukogude juhiks sai Janos Kadar. 100 000-ed ungarlased põgenesid Austria kaudu.
8. Võidurelvastumine. Miks muutus mõttetuks?
Võidurelvastumise käigus toodeti suurel hulgal massihävitusrelvi (aatompommid, vesinikpommid jne.). Toimus NSVL-s ja USA-s. 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm, Stalin andis samal ajal käsu luua oma tuumarelv . 1949 sai NSVL oma tuumapommi. Täiustati kõiki massihävitusrelvi, sealhulgas keemia- ja bioloogilisi relvi. 1950 hakati NSVL-s tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada lõhkeainet igasse maailma nurka. Kosmosesse saadeti luure - ning sõjalisi sidesatelliite. 1950-1960 võttis tuumarelva kasutusele nii Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Hiina. Hiljem Iisrael, India, Pakistan , Põhja-Korea. NSVL suunas nii palju raha relvastumisele ja militaartehnikale, et kõige muu jaoks riigis nappis raha. Paljud kaubad muutusid defitsiidiks ja süüa sai talongide alusel. Riigis vohas näljahäda . Samuti oli relvi mingiks hetkeks toodetud nii palju, et nendega ei olnud enam midagi teha ning neid polnud enam kusagile panna. Sõjaväe ülevalpidamiseks kulutatud raha oleks võinud kasutada hoopis elujärje parandamiseks.
9. Saksamaad “külma sõja” ajal.
Pärast teist maailmasõda jagunes Berliin okupatsioonitsoonideks. Lääne-Berliin oli Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA kontrolli all ning Ida-Berliin Nõukogude Liidu all, kommunistlik diktatuur, rahva olukord halb. Lääne-Saksamaal viidi läbi reforme, 1949 põhiseadus . Saksa Liidupäeval e. Bundestagi valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid. Majanduslik olukord raske, raha oli kaotanud väärtuse, must turg õitses. Valitsus otsustas sotsiaalse turumajanduse rajamist. Leiti, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, ent peab kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. Lääne-Berliinist sai Saksamaa Liitvabariik ning Ida-Berliinist Saksa Demokraatlik Vabariik. Pärast Berliini jagunemist toimus Berliini kriis, mis oli üks suurimaid kriise külma sõja ajal. Kriis sai alguse asjaolust, et Lääne-Berliinis viidi läbi rahareform(1948)-kehtestati uus rahaühik Saksa mark, mis allutas suurema osa linnast Lääneosale ning Ida-Berliin ei saanud end enam teise poolega majanduslikult siduda. Vastulöögiks otsustas Nõukogude Liit, et sulgeb kõik Lääne-Berliini viivad kaubateed, et linnaosa blokaadi seada. Alternatiivseks lahenduseks leidsid liitlased, et saavad kasutada õhuteed, mille abil Lääne-Berliini ressursse toimetati. Kriis tagas Saksamaa lõpliku lõhenemise. Läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja idatsoonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Majandus hakkas kiirelt arenema ning Saksamaast sai suurima majandusliku arenguga riik Euroopas.
10. “Külm sõda” ja “raudne eesriie.” Millal? Kus? Kuidas mõjutas nende riikide elanikke?
Külma sõja mõiste võttis esimene kasutusele Churchill 1947. a. Külmaks sõjaks nimetatakse USA ja Nõukogude Liidu vahel toimunud vastasseisu ilma otsese sõjalise konfliktita (II MS lõpp-1991). Avaldusvormid: vastastik propaganda, ideoloogia, luure, vastandlikud sõjalised liidud( NATO ,VLO). Külma sõja ajal toimus võidurelvastumine ja mitmed kriisid , kus kaks osapoolt kaudselt teineteise vastu sõdida üritasid (Kuuba kriis, Korea sõda, Berliini kriis ja Vietnami sõda). Külma sõja lõpp- 1980-1990 vahetus(Idabloki ja NSVL lagunemine, Saksamaa taasühinemine).
USA eesmärk oli viia Moskva mõju ja võmsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohusta maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust. Muuta rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus. Otsene vastasseis tekkis 1946, kui Stalin teatas, et tuleb valmistuda uueks sõjaks Lääneriikidega, vaatamata rahule. Lääneliitlaste vastumeetmed: majanduslik-sotsiaalsed kaitsemeetmed ning kindlustati sillad üle kogu maailma. Raudseks eesriideks nimetatakse Nõukogude Liidu poliitilist üritust kaitsta oma mõjuala igasuguste võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega. Suleti piirid ja takistati vaba teabevoog, toimus salapolitseiline kontroll ja kehtestati tsensuur . Idablokis elavad inimesed ei saanud infot välismaailma kohta ning neil ei olnud võimalust riigist lahkuda. Külma sõja saavutus, tuntumaks tähiseks Berliini müür, ennekõike aga NL piirid.
11. Suessi kriis 1956. (eel ja järellugu)
Egiptuses oli 1952 kukutatud läänemeelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid eesotsas Gamal Abdel Nasser`iga, kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSV Liidule ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid seni Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide ja Egiptuse vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased ja prantslased oma väed Põhja- Egiptusesse . See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja ja enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiiži vähenemisele suurendas see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas tulevikus kommunismi mõju veelgi rohkem laiendada. Samuti tõmbas see konflikt NSV Liidu meeleheaks ära tähelepanu parasjagu toimuvalt Ungari ülestõusu mahasurumiselt VLO vägede poolt.
Suessi kriisi üheks tulemuseks oli ka USA mõju kasv Lähis-Idas, kes vahetas selles rollis välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli Eisenhoweri doktriini rakendamine alates 1957, millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis USA-Iisraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega, kes kartsid sotsialismiideede levikut Lähis-Ida riikides.
12. Kuuba kriis 1962. (eel - ja järellugu)
1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel.
Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva mõjusfääri ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurirežiim.
USA luure avastas 1962 okroobris Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president John F. Kennedy (1961-1963) Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda teravdas niigi pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt üle kasvada uueks maailmasõjaks.
Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin , mille kaudu oli mõlema riigi liidritel võimalik kiiresti üksteisega ühendust saada
.13. Vietnami sõda 1964-1973. (eel - ja järellgu)
Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu- Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud ja see viis Indo-Hiina sõja puhkemiseni (1946-1954). Vietnami DV-d toetasid sõjas kommunistlikud Hiina RV ja NSVL ning Prantsusmaad USA.
1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, NSVL ja Hiina RV). Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks (pealinn Saigon). Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See viis USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna-Vietnamis, mille põhjuseks oli doominoteooria ( kartus , et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane).
1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, mida tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid majanduslikult ja sõjaliselt punahiinlased ja NSV Liit. Vaatamata suurele sõjalisele tehnilisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, sest vastased kasutasid partisanisõja taktikat. USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (n vägivallatust pooldav hipide liikumine). Kuna suured kaotused suurendasid sõjatüdimust, üritasid ameeriklased sõda nn vietnamiseerida- hakkasid oma regulaarvägesid välja viima ja suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile, et kommunistidega sõdida võõraste kätega. 1973 jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni (USA ja Vietnami Vabariik ühelt poolt ning Vietnami DV teiselt poolt), aga sõjategevus puhkes kommunistide initsiatiivil taas uue hooga.
1975 vallutasid kommunistlikud väed Lõuna-Vietnami ning need alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga. Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök kogu külma sõja jooksul. Doominoteooria kippus täide minema, sest lisaks kommunismi levimisele Lõuna-Vietnami tulid nad võimule ka Laoses ja Kambodžas. Kui NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas, siis USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök, millega kaasnes ameeriklaste maine langus maailmas. NSV Liidu mõju suurenes mitmetes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni.
14. Korea sõda 1950 (eel - ja järellugu)
Korea poolsaar oli jaapanlaste poolt annekteeritud juba 1910 . Pärast Jaapani kapituleerumist Teises maailmasõjas jagati Korea poolsaar okupatsioonitsoonideks: poolsaare põhjapoolne osa NSV Liidu ja lõunapoolne osa USA kontrolli all. Okupeerivate riikide poliitika erinevused viisid kahe riigi kujunemiseni 1948- Põhja- Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Lõuna-Koreas turumajandusliku orientatsiooniga Korea Vabariik. Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung (1912-1994) sellega ei nõustunud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt. Moskva nägi selles võimalust laiendada oma mõjusfääre Aasia suunal.
Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Neid toetasid kommunistliku Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed, milles lõviosa moodustasid USA üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38.paralleeli juures, aga vaherahu kahe riigi vahel sõlmiti alles peale Stalini surma 1953. Selle tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi vahel ning on seda kuni tänaseni.
15. Praha kevad 1968 ja Brežnevi doktriin
1960.aastate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Alexander Dubček (1921-1992) liberaliseerimisprotsessi, mida tuntakse ka “Praha kevadena” (võrdle “Hruštšovi sula”). Ta lubas hakata üles ehitama nn inimnäolist sotsialismi, alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus-, ettevõtlus - ja isikuvabadusi. 1968 plaanimajanduse täiustamine turumajanduse võtetega. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetungi Tšehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris. Reformiliikumise liider Dubček asendati 1969 parteijuhi kohal vanameelse G.Husákiga. Dubček vangistati.
Sündmused Tšehhoslovakkias viisid Moskva poolt Brežnevi doktriini kehtestamiseni- NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. Ei tohi olla omamõtlemist.
16. Eesti NSV 1940.-1950. aastatel (ENSV kujunemine)

28. septembril 1939 aastal sundis NSV Liit Eestile peale niinimetatud vastastikuse abistamise pakti, mis andis NSV Liidule õiguse rajada Eesti territooriumile oma sõjaväebaase. Seda nimetatakse baaside lepinguks. Sama aasta oktoobris alustasid 25000 NSV Liidu sõjameest teed Eesti baasidesse. Järgmise aasta juunis esitas NSV Liit Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistati mõlema riigi valitsusi vastastikuse abistamise pakti rikkumises. NSV Liit nõudis luba tuua nendesse riikidesse lisavägesid ning nõudis et Eestis ja Lätis moodustatakse uued valitsused, mis austavad pakti. 1940. aasta juunis toimus NSV Liidu esinduse meeleavaldus Tallinnas, millele järgnes riigipööre ning valitsusse nimetati Johannes Vares -Barbaruse valitsus. Juulis toimusid Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased riigikogu valimised, mis olid üheparteilised ja ühe valitsusbloki poolt korraldatud. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940. aastal Riigivolikogu II kooseisu otsusega. Alustati Eesti ametnike arreteerimise ja küüditamisega. 6. Augustil võeti Eesti vastu NSV Liitu ning algas laiaulatuslik natsionaliseerimine ning suleti senised organisatsioonid . 14. juunil 1941 oli esimene suur küüditamine , mille käigus viidi Venemaale 10157 inimest ning vastuseks sellele tekkis metsavendlus. Hakati ära kaotama erasektorit ning toimus rahareform. Samuti algas maareform, mis jättis enamus talusid täiesti elujõuetuks. 1949. aastal tabas järjekordne küüditamine, mille käigus viidi ära üle 20 tuhande inimese. Sellele järgnes hulgaline kolhooside rajamine. Alates 1950. aastast olid valdade asemel külanõukogud ja maakondade asemel rajoonid. 1952-1953 tekkis ka kolm oblastit.
17. ENSV 1960.-1980. aastatel
Põllumajandus hakkab paranema tänu reformidele. Eesti peab hakkama kasvatama maisi. Kartuli asemel hakati kasvatama kaalikat ning kaera- ja rukkikasvatus polnud otstarbekas. Kolhoosid muudeti sohvhoosideks. Agratööstus ja talude taastamine, et kriisist pääseda. Tekitati juurde erinevaid tööstusi ja tehaseid (Kunda tsemenditehas, Maardu mineraalväetiste tehas, Kohtla-Järve mineraalvati tehas). Paljud tööstuskaubad muutuvad defitsiidiks ning tekib talongisüsteem. Uuteks ettevõteteks on: „Estonia“ kaevandus, Eesti elektrijaam ja Võhma lihakombinaat.
18. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
20. augustil 1991. aastal võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam Nõukogude Liidu koosseisu. Otsuse tõukeks sai Venemaal toimunud augustiputš , mille põhjuseks oli Venemaa rahulolematus perestroikaga. 20. augustil marssis Pihkva dessantdiviis Tallinnasse ja tahtis hõivata teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio-ja telemaja . Rahvarinne korraldas Vabaduse Väljakul miitingu, mis nõudis Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. 1991. aasta augustiputši tagajärjel nõrgenes NL nii väga, et Eesti leidis võimaluse taasiseseisvuda ja NL lakkas eksisteerimast.
19. USA sise- ja välispoliitika 1940.- 1950. aastatel.
Välispoliitika: USA oli oma välispoliitikaga väga aktiivne teise maailmasõja lõpus ja peale teist maailmasõda. Viidi läbi Trumani Doktriin ja Marshalli plaan kommunismi pidurdamiseks Euroopas. Trumani Doktriin andis sõjalist ja majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSV Liit. Marshalli plaan oli osa Trumani Doktriinist, mille eesmärgiks oli Euroopa riikidele rahalise abi saatmine . 16 riigile saadeti kokku 13 miljardit dollarit. Plaani eesmärk oli Euroopa majandus kiiresti taas jalule aidata, et kommunism levida ei saaks.
Sisepoliitika: Algas Makatrism, ehk nõiajaht kommunistidele USA-s. Jätkati Uut kurssi ning toimus üleminek rahuajale majanduses.
20. USA sise- ja välispoliitika 1960. - 1970. aastatel.
Välispoliitika: 60ndate alguses toimus Kuuba kriis ning algas Vietnami sõda. Samuti toimus kosmosevõidujooks NSV Liiduga ning võisteldi tehnoloogilises arengus. L. Johnson alustas teed pingelõdvenduse poole, kuid erilist edu ta välispoliitikas ei saavutanud. Pärast Johnsonit asus ametisse Nixon , kes lõpetas Vietnami sõja, saavutas edu pingelõdvendusega Euroopas ning loob Nõukogude Liidu “Ohjeldamise” poliitika. Samuti kohtub Brežneviga Moskvas ja Maoga Hiinas. Viib läbi Nixoni Doktriini, mis tähendab, et USA toetab kommunismivastas võitlust, aga otseselt ei sekku.
Sisepoliitika: Hakati seisma mustanahaliste õiguste eest ja neid kaitsma. Riiklik toetus haridusele, vanuritele, meditsiinilisele abile ja maapiirkondadele. Esile kerkib ka maksureformi ettepanek. Paljud reformid viib ellu president Johnson, kuna Kennedy hukatakse. Johnsoni ajal algas majanduslik tõusuaeg , sõda vaesusele ning jätkus võitlus mustanahaliste õiguste eest. Nixoni ajal mõjutab USA sisepoliitikat suuresti Naftarkriis.
21. USA sise- ja välispoliitika 1980. - 1990. aastatel.
Välispoliitika: Ronald Reagani saatis USA presidendina suur edu. Teda peetakse meheks, kes aitas kaasa NSVL lagunemisele. Viidi läbi Reagani Doktriin, mis kujutas endast seda, et USA abistab kõiki antikommunistlike riike. Reagani ajal kulutas riik 7% eelarvest relvastusele ning USA sõjavägi muutus oluliselt tugevamaks. Afganistaanis toetati Talibani , mis on hiljem USA-le kätte maksnud.
Sisepoliitika: Monetaristlik majanduspoliitika. Makse vähendati kolme aastaga 25%, mis tõi kaasa riigivõla kolmekordse suurenemise. Vähendati kulusid sotsiaalsfäärile. Hakkas tõusma tööpuudus ning sellest olid tingitud streigid . Plaaniti tähesõdade programmi.
22. ÜRO rajamine ja selle tegevus.
ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon . Asutati 24. oktoobril 1945. Kuulusid Saksamaa vastu sõdinud riigid. Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu, mis ei suutnud rahvusvahelist rahu ja julgeolekut säilitada ega kaasata kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Peakorter asub New York ’is , ning sinna kuulub 193 riiki. ÜRO peasekretär on praegu Antonio Guterres, kes on pärit Portugalist. Eesti kuulus alates 1991. aastast ÜROsse. ÜRO eesmärgid on : rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine, rahvusvaheliste majandus- , sotsiaal- , kultuuriliste ja huminitaarprobleemide lahendamisel ninginimõiguste järgimise edendamine maailmas.
Muidu ÜRO aastatuhandene eesmärk oli likvideerida nälg ja vaesus , saavutada üleilmselt kättesaadavus alghariduses, edendada võrdõiguslikkust, vähendada laste suremust, parandada emade tervislikku olukorda, võidelda erinevate haigustega, tagada loodussäästlik keskkond, luua ülemaailmne partnerlusvõrk koostöö arendamiseks . ÜRO alla kuulub UNESCO .
ÜROs on 6 peaorganit:1. Peaassemblee - üldkoosolek. 2. Julgeoleku nõukogu - tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget(USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina, Venemaa) 3.Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, 4. Hooldusnõukogu , 5. Rahvusvaheline kohus, 6. Sekreteriaat. Õnnestunud missioonid Liibanonis, Libeerias. Ebaõnnestunud Somaalias.
23. Euroopa Liidu kujunemine ja liikmesriigid.
Euroopa Liidu kujunemine on olnud väga pikk protsess, kuhu on jäänud igasuguste lepingute tegemine kuniks ühiselt moodustati EL. 1950 aastal Prantsuse välisminister esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. NN Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951. a. asutati Euroopa Söe - ja Teraseühendus, kuna Prantsusmaa ja Saksamaa vahel oli väga hea süsi ning ei tahetud sõtta astuda. ESTÜ asutajatkes oli Prantsusmaa, SL, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1957. a. sõlmiti nn Rooma lepingud - Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus EMÜ . EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: Kaupdae, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires.
1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. aastal. Maastrichti lepinguga pandi alsus tänapäevasele Euroopa Liidule. Vahepeal oli kasutuses rahaühik eküür, tänapäeval euro. Praegu on EL 28 liikmesriiki.
EL on demokraatlike riikide ühendus, kes on otsustanud koos tegutseda. Eesmärgid: koostööd tehes riike ühendada. EL riikides elab umbes 450 milj. inimest. EL alla kuulub 1.Euroopa Parlament - seadusandlik võim. EP esindab EL kodanike huve. EP kuulub 751 liiget 28 EL liikmesriigist, eestlasi 6(nt. Yana Toom , Kaja Kallas, Indrek Tarand). Ülesanded: demokraatlik järelvalve , tollimaks jne. 2. EL Nõukogu. Sinna kuuluvad peaministrid või presidendid . Peamine otsuseid tegev organ. 3. EL Komisjon . 27 volinikku Eestist, Andrus Ansip. Järelevalvamine seaduste üle. 4. Ülemnõukogu. Põhilised tippkohtumised. 5. Euroopa Kohus. Kontrollikojas kontrollitakse EL raha kasutamist. Praegu seal Juhan Parts. Juncer- EL Komisjoni president. Donald Tusk- EL president. Plussid: hetkel Eesti EL eesistuja- paljud nõupidamised Eestis, juhib tööd. Kultuurikatlas kokkusaamine. Kaasarääkimise EL puudutavates küsimustes ja otsustes. EL abi: rahastusfondid. Miinused: Eesti iseseisvuse vähenemine, asjaajamine pikk ja keerukas, teiste EL riikide aitamine .(Kreeka võlgade tasumine)
24. NATO kujunemine, tegevus ja liikmesriigid.
NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja Atlandi lepingu alusel. Peakorter asub Brüsselis . Praegu juhib NATOt NATO peasekretär Jens Stolenberg. NATO liikmeid on kokku 29.
Põhiliseks eesmärgiks on kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja - Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Eesti liitus NATOsse 29. märtsil 2004. Artikkel 5-Kui ühte NATO riiki rünnatakse, siis teised tulevad appi. Soome ja Rootsi pole nt. astunud NATO-sse, kuna tahavad Venemaaga hästi läbi saada. Külma sõja ajal oli veel sõjalisi blokke. VLO ja NSVL olid NATO vaenlased. Kõrgeim võimuorgan Põhja-Atlandi nõukogu. Peasekretär kõrgeim ametiisik , valitud liikmesriikide poolt. Üle 2000 Eesti sõjaväelase on osalenud missioonidel. Eesti osalenud 2005. a.-st.
25. Afganistani sõda 1979-1989. (selle mõju riikidevahelistele suhetele)
1979. aastal tungisid Nõukogude väed(50 000 meest) Afganistani, et tagada seal Nõukogude - meelse valitsuse võim. Algas veel üks sõda. Nõukogude vägede vastu peeti partisanivõitlus, mis osutas sama edukaks nagu ameeriklastevastane partisanisõda Vietnamis. Afganistani sõja tõttu tervanesid NSV Liidu suhted Lääne kui ka islamimaailmaga. NSV Liit sattus rahvusvahelisse isolatsiooni. Paljud riigid näitasid oma suhtumist , boikoteerides 1980. aasta Moskva olümpiamänge . Lõplikult viidi Nõukogude väed riigist välja alles 1988. aastal. See sõda käis NSVL üle jõu, mägine piirkond. Siis oli NSV Liidu valitsejaks M. Gorbatšov. Gorbatšov tegi USA-le ettepaneku, et taasalustada relvastuse piiramise alaseid läbirääkimisi. Seda sammu peavad paljud uue pingelõdvenduse alguseks. NSVL kaotas 15 000 meest ja näitas, et on haavatav. Suur segadus kohalike seas, paljud põgenesid. ÕP lk 90-91
26. Hiina Rahvavabariik (II ms lõpust tänapäevani, sise ja välispoliitika.)
Hiina Rahvavabariik kujunes 1950. aastate lõpuks kujunes üdini sotsialistlikuks riigiks. Valitses absoluutne kommunistlik diktatuur, mida teostas partei - ja riigibürokraatia. Partei ja riigi juhi Mao autoriteet oli vaidlematu, käis industraliseerimine ja põllumajanduse üldkollektiviseerimine.
Hiina sai suurt materiaalselt ja tehnilist abi Nõukogude Liidult. Peale selle sobisid totalitarismi põhijooned (valitsuse diktaat , ametnike absoluutne võim ja parteiline hierarhia ) hästi kokku keskaegsete Hiina traditsioonidega.
Suurem osa lääneriike ei tunnustanud Hiina RV-d ning teotas Taiwani saarele põgenenud Guomindangi valitsust. Hiina RV võimud provotseerisid pidevalt kokkupõrkeid Taiwani relvajõududega.
Teinud sotsialisimi ülesehitamisel esimesi edusamme, hindasid Hiina juhid ümber oma rolli Hiina - Nõukogude suhtes. Hiinas tol ajal ületas rahvaarv 800 miljonit ning ei soovinud olla n-ö noorem - vend, vaid pretendeeris hoopis juhtrollile maailmas. Samuti ei olnud Hiina juhid rahul Stalini terrorirežiimiga NSVL ega ka pingelõdvensuega rahvusvahelistes suhetes. Kui Moskvas oli nõupidamine, ütles Mao Zedong avalikult välja, et sotsialismi ülemaailmse võidu nimel tuleb ohverdada miljoneid inimesi.
Totalitaarse terrori tugevnemine ja sõjahüsteeria olid Hiina juhtkonnale vajalikud selleks, et viia ellu parteri pealiin, mida hakati nimetama ka “suureks hüppeks”. Lühikese ajaga taheti jõuda eesrindlikele maadele järele metalli tootmises ja masina ehituses. Et seda korda saata, oli vaja ühendada talupojad rahvakommuunidesse, kus neil ei olnud isiklikku majapidamist , ning nad ei saanud ka selle eest palka, vaid ainult toitu ja riideid. Nad olid kohustatud veel töötama igasugustel objektidel, nt tammidel, elektrijaamades ja tööstusettevõtete ehitamisel . Metalli sulatama sunniti kõiki alates tudengitest ning lõpetades koduperenaistega. Selleks ehitati riigi peale laiali sulatusahjud (need ahjud olid suht algelised). Tööd tehtid loosungi järgi “Kolm aastat visa tööd - kümme tuhat aastat heaolu.”
Kolme aastapärast puhkes riigis näljahäda. Miljoneid tonne madalkvaliteet rauda läks raisku ning roostetasid, mida keegi ei eriti ei vajanud. Süür hüpe kukkus läbi
Selle tagajärjel hakati otsima süüdlasi. Kriitikanooli lasti isegi Mao kohta. Selleks, et Mao saaks võimul püsida, alustas ta ja tema lähimad lähikondlased 1965. aastal suurt poletaarset kultuurirevolutsiooni. Õppivatest tudengitest ja töölistest moodustusid mässajate rühmad. Loosungi all “ Tuld staapide pihta!” vallutasid hungveipingid ja tsaofanid parteikomiteesid, võimuorganeid, ülikoole ja muid asutusi ning õiendasid arveid ametnike, õppejõudude ja teiste nede arvates liiga haritud hiinlastega. Maad haaras kaos ja vägivald. 1967. aastal võttis armee olukorra oma kontrolli alla. Kaitseminister Lin Biao sai ametlikult teiseks isikuks riigis.
Hiina uue välispoliitika eesmärk oli koondada enda ümber nn maailma küla ehk Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika arengumaad ning juthida võitlust kodanliku Lääne ja revisionistliku NSV Liiduga. Sellega seoses provotseerisid hiinlased 1969. aastal relvastatud kokkupõrkeid Hiina- NSVL piiril . Selline Hiina toonane välispoliitika sarnanes paljuski Jaapani sõjaeelse suure Ida- Aasia heaolusfääri. Maailma külarahva ühendamine kukkus siiski läbi. Mao idee pooldajaid oli vähe.
Hiina - Nõukogude suhete teravnemine tõi kaasa Hiina ja lääneriikide lähenemise. 1971 . aastal sai Hiina endale ÜROs koha. Sõlmiti diplomaatilised suhted USA ja teiste lääneriikidega.
1976. aastal suri Mao Zedong. Kultuurireveloutsioon, mis ametlikel andmetel läks hiinale maksma üle 100 miljoni inimese, põhjustades majandusliku kaose ja kestva näljahäda. Pärast Mao surma ja võimule Deng Xiaoping. Nad kõrvaldasid ja häbivääristasid Mao lähimaid kaaslasi, kuid Maost endast tehti riikliku ideoloogia kultuskuju
Hiina uus juhtkond alustas majanduslikke ja ühiskondlikke ümberkorraldusi. Kaotati rahvakommuunid ja tühistati keeld tegeleda eraettevõtlusega, kuid riik jättis enda kätte majanduse võtmelülid. milleks olid suurettevõted ja pangad. Talupoegadel lubati omada isiklikku majapidamist.
Selline plaani- turumajandus andis varsti ka tulemusi. Juba 1980. aasta esimesel poolel lõppes näjahäda ning elatustase hakkas tõusma. Suur riik meelitas ligi Lääne investoreid, kuna Hiinas oli head võimalused kaupade turustamiseks. Samuti leidus palju toorainet ja lõpmatult palju odavat tööjõudu.
Tänases Hiinas valitseb ikkagi kommunistlik võim.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 24 allalaadimist

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #1

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #2

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #3

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #4

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #5

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #6

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #7

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #8

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #9

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #10

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #11

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #12

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #13

Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017 #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annar Õim Õppematerjali autor

nsvl berliin gorbatov välispoliitika moskva sotsialist üro stalin kuuba doktriin lenin president nato suurbritannia egiptus kommunism brenev pingelõdvendus perestroika

Sarnased õppematerjalid

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE  Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine.  NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.  Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis  Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti

Ajalugu

docx

Külm sõda

1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. 1949

Ajalugu

doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchil

Ajalugu

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja

Ajalugu

doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasi

Ajalugu

doc

Aeg pärast II maailmasõda

1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,No

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk