Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
ajal. Valijad peavad kaks korda kima valimas.See kik on riigile kulukam. Proportsionaalne ssteem-niipalju % kui valijad mingit parteid toetavad nii palju ka % see pareti parlamendis kohtasid saab.Kik hled lhevad arvesse.Puuduseks on see et see ssteem on keeruline ja ssteem on parteikeskne.Toimub hlte lekandmine helt saadikult teisele.Parteide vaatenurgast on see iglane aga ksikkandidaadi seisukohast see ei ole iglane.Valituks vib saada ka vhese toetusega inimene kes on krgel positsioonil oma parteis.Kasutatakse avatud ja suletud nimekirjade phimtet. Avatud nimekiri-toimub hlte mberpaigutamine krgemal kohal olevatele kandidaatidele.Suletud nimekiri thendab seda et seda asja ei toimu. Proportsionaalne ssteem on Eestis kolmevooruline.Valija kib hletamas ikkagi he korra.Need kolm vooru toimuvad statistiliselt.Hli loetakse kokku kolme vooru phimttel.Voorude phimtted:vivad kandideerida nii parteid kui ksikkandidaadid. 1 voor-siin arvutatakse vlja ringkonna lihtkvoot-hlte arv mille letanud
Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus - Sotsiaalmajanduslik kaos - Peaeesmärk aatomirelva loomina - Kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias - Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv
Võimupüramiid Eesti Kommunistlik Pareti (EKP) - allus Moskvale -> Valitsus (ministeeriumid) - täitis kommunistliku partei korraldusi -> ENSV Ülemnõukogu (parlament) puudus reaalne võim, kandidaadid olid esitatud kommunistliku partei heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine)
· Enamik seaduseelnõusid tuleb valitsusest, parlament võtab seadused vastu Poolpresidentalism · Tähtsaim võimuorgan on valitsus aga ka president · Rahvas valib presidendi ja parlamendi · Valitsus muutub koos presidendiga Riigipea: · Nimetab ametisse peaministri · Ülejäänu nimetab ametisse peaminister, aga vajab presidendi heakskiitu · Vastutab välis-,kaitse-ja meediapoliitika eest · Riigipea ja valitsusjuht ühes parteis · Vetoõigus Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust
*Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri(nomenklatuur), mis tuli Moskvas kinnitada. Demokraatia tähtsaim väline tunnus oli ''valimiste'' korraldamine. Rindkonnas oli alati üks kandidaat, saadiku reaalne roll oli tähtsusetu
ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid
On aga ilmselge, et see on sama hea teostamatu utoopia, kui näiteks Thomas More'i Utoopia. Seega oli kogu maailmasüsteem üles ehitatud teostamatule unistusele Üheks kindlaks põhjuseks, miks sotsialistlik maailmasüsteem püsima ei jäänud, oligi see, et too oli rajatud jõule ja ideoloogilisele kontrollile. Ühe juhtpartei süsteem, kuid mitmel pool ametlikult mitu parteid, mis kõik alluvad tegelikult juhtivale- Poola, Saksa DV, TSSV, Bulgaaria, Hiina, Korea DV. Kommunistlikus parteis endas on võim koondunud pea- või I sekretäri kätte. Inimestel ei tohtinud olla arvamust, mis oli omane lääneriikidele- neid tapeti, saadeti riigist välja ning vangilaagritesse. Seega olid ükskikisiku huvid allutatud üldistele. Majanduses jäi NSVL lääneriikidele suuresti alla. Saatuslikuks sai võidurelvastumine. Pakuti küll null-varianti, et Moskva oma keskmaaraketid likvideeriks Euroopast, kuid Kreml ei olnud sellega päri
demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi kommunistlikus parteis tekis vastuseis parteijuhi Karl Vaino ja teiste liikmete vahel. Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva võit ja rahvas tähistas seda: 150 000 inimest kogunes 17 juunil lauluväljakule. Sellest kogunemisest kujunes välja surveavaldus uuele juhtkonnale. Uus juhtkond pidi seisma Eesti huvide eest Moskvas. Sama aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul massiüritus ,, Eestimaa laul", kuhu kogunes 300 000 inimest.
abikaasat, abiellus komi rahvusest naisega poeg Ivar ja tütar Anne. Töötas väljaannetes, kusjuures ei pidanud üheski üle 3 aasta vastu. · "Sirp ja Vasar" toimetuses. Tekkis tüli, sest Praha kevade lämmatamise ajal keeldus ta ajalehte kirjutamast, kuidas eesti kultuuriinimesed NSV teguviisi heaks kiidavad. Sai sule sappa. · Ajakiri "Kultuur ja Elu", ENE (entsüklopeeida) toimetaja Oli ka poliitikas, "Sirbi ja Vasara" ajal kommunistlikus parteis, siis läks üle sotsialistlikku, kuigi väidetavalt ta eitas seda süsteemi. Siis rohelistesse ja kandideeris isegi Riigikokku, aga sinna ei pääsenud. Taasiseseisvumise ajal oli poliitiline aktivist. · 34-aastaselt hakkas vabakutseliseks ja kolis Raplasse oma isamajja elama. Abiellus kirjaniku ja tõlkija Ly Seppeliga. Tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Noorte hulgas sai populaarseks, kuid ametlikku tunnustust ei tulnud enne Eest vabanemist.
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget
*Saksa DV. *Poola *Kongo *Somaalia *Benin. *LõunaJeemen *Etioopia *Angola *Mosamblik. *Afganistan. 4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril keda nim peav esimeseks sekretäriks.Partei juht valiti ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Oluliseks toeks oli kõikides riikides julgeolekuorganid. 5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma
Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr. ja John. Esimesed sammud Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910
Sellel perioodil sõlmiti palju kokkuleppeid ning taandati suuresti sõjalisi jõudusid sõjatandrilt, mis parandasid oluliselt suhteid Ameerika, Euroopa ja Aasia riikidega. Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam lõhkuma ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Gorbatsov sai riigis aina enam võimu ning need muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud aga vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. Gorbatsov püüdis siduda reformimeelset ja vanameelset poliitikat, rõhutades vajadust säilitada sotsialistlik Nõukogude Liidu terviklikkus.
Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba. · Sotsialistliku orjentatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arengumaad, mida NL otseselt toetas rahaliselt ja majanduslikult: Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambik, Angola, Afganistan. Poliitiline süsteem: · Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. · Kommunistlikus parteis oli suur roll partei liidril. Moskva heakskiit oli hädavjalik. · Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. · Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda. · Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai ainult ühe partei poolt haks kiidetud kandidaadi poolt. Majandus: · Range plaanimajandus · Riigistamine · Põllumajanduse kollektiviseerimine · Pearõhk rasketööstusel. Koostöö sotsilismileeri ajal:
kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks. Lenini vastased parteis on ajalukku läinud kui mensevikud. Mensevikud: Liidriks Martov, kelle kõrval olid tuntumad tegelased veel Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Deutsch, Trotski, Potressov, Tsereteli, Fjodor Dan (1871-1947), Tsheidze, Moissei Uritski (1873-1918) jpt. Väga palju juute ja grusiine, kes olid haritud, ent Vene impeeriumis oma ühiskondliku positsiooniga rahulolematud.
nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma) üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. 12. septembril 1919 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexleri poolt asutatud Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel 1920DAP 25-punktise programmi väljatöötamisel. Hitler suri 30.aprillis 1945 aastal ise enda käe läbi Riigikantselei punkris Berliinis. Kokkuvõte Adolf Hitler oli saksa kantsler. Adolf Hitleri juhtimisel saavutasid natsionaalsotsialistid 1933. aastal Saksamaal valimisvõidu ja lõid Kolmanda Riigi. Pärast Hitleri surma purustati Suur-Saksa Riik,Euroopa jagati kaheks ning algas Külm sõda. Ta tappas ~1
sellist valu nagu sõber. Inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga tihti haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Väga suured erinevused ja mitte mõistmised saavad teoks poliitikas, kui mõni poliitik ei toeta teise mõtteid ja erakondadel on ka erinevad vaatenurgad. Poliitikast on lihtne näiteid tuua, sest peaagu enamikul on olemas lemmik erakond või poliitik, kelle vaateid ta toetab. Mulle meeldib Reformierakond ja ma olen täiesti vastu Keskerakonnale. Tegelt, kui seal parteis ei oleks Edgar Savisaart, arvaksin ma kindalasti teistmoodi, aga mulle käib väga närvidele tema juures see, et ta üritab oma partei populaarsust tõsta teisi liite maha tehes. Näiteks elame me praegu majanduskriisi ajajärgus, mille tagajärgi ei ole just lihtne ette prognoosid, kõik juhtub päeva pealt, majandus on väga ettearvamatu ja Savisaar nimetab selle kõige põhjuseks Reformierakonna oskamatust juhtida riiki, aga kui on
Maareform, enda sõjaline eelarve minimaalne. Tehnoloogia kiire areng! Keskkonna saastasuse vähendamine. Rahvuslikud traditsioonid: Kollektiivsus, vähenõudlikus, töökus ja kuulekus. Saksamaa - Marshalli plaan, USA abi, majandusreform, uus põhiseadus 7. Eesti elu nõukogude võimu ajal ja tänapäeval. - Poliitikas - Siis polnud erienvaid parteid vaid ainult kommunistlik. Jälgiti käske, vähem iseseisvust. NSVL hoidis alistatud rahvaid kontrolli all. Lapsed olid samuti kommunistlikus parteis, muidu said karistada. Välismaalt ära lõigatud. - Majandus - Siis li plaanimajandus ja kõik tehti Moska käskude järgi (hiljem kohalik plaan). Kolhoosid ja sovhoosid. Puudus eraettevõtlus Olid turud. Põllumajandus ja seakasvatus olid tähtsad. Kaevandati põlevkivi ja fosforiiti, saatedi venemaale. Masinaehitus. - Kultuuris - Kommunistide propaganda. Sotsialistlik realism. Punkarite ja hipide liikumine. Joodi palju. - Hariduses - Fokuseeriti Nõukogude ajaloole, propaganda
Töötute hulk kasvas tema valitsusajal viiekordseks, kuid see-eest rabeles Inglismaa välja majanduslikust seisakust. 1990. aastaisse astus Inglismaa Euroopa ühe kõige dünaamilisema ja konkurentsivõimelisema majandusega. Thatcheri peaministriamet lõppes üsna ootamatult 1990. aasta sügisel, kui konservatiivide positsioon näis olevat täiesti kindel ja ohutu. Paraku oli võimekas ja võimukas peaminister kogunud endale arvestatava opositsiooni omaenese parteis, kes ta kukutas. Ehk oli Thatcher tõesti muutunud liiga tugevaks, liiga targaks ja liiga ilmeksimatuks. Ehk oligi aeg lahkuda. Kuid tema pärandit see olematuks ei muuda.
eesriide sümbol-Berliini müür. algasid läbirääkimised SM taasühinemiseks. septemris 1990 Moskvas kiitsid ühinemise heaks mõlemad Saksa riigi juhid ja II ms võitnud suurriikide juhid. 3.oktoober ühineski Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 7.*DISSIDENTLUS- teisitimõtlemine *HILISSTALINISM-1945-1953 sotsiaalmajanduslik kaos, peaeesmärk aatomirelva loomine, kontrollis suurt territooriumi euroopas ja aasias, kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale tema ei oleks kellelgil võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. uus nimetus Nõukogude Liidu Kommnunistlik Partei. Kõige tähtsamaid asju otsustasid stalin, hrutsov, malenkov, beria, bulganin 8.SULAAEG-stalin arvatavasti tapeti, miljonid nutsid, miljonid rõõmustasid. tema surmale järgnes aastaid kestev võimuvõitlus, Võitlesid Hrustsov, beria, Malenkov, Bulganin. Hrustsov jäi sõelale. H pidas 1956
o Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) o Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad „sina” ja „kodanik” o Kiriku mõju ühiskonnas vähenes o Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel o Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik 7. Miks öeldi, et revolutsioon sööb oma lapsed? Revolutsioon sööb oma lapsed – ehk teisisõnu, praktiline ja rutiinne töö majanduse vallas nihutas parteis paratamatult esiplaanile pragmaatikud, kes tasapisi ja märkamatult hakkasid enda kätte haarama ka peamisi riigijuhtimise hoobasid. 8. Nimeta vähemalt 3 tähtsat sündmust revolutsiooni käigus, mis mõjutasid Prantsusmaa ajalugu Võeti vastu: „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. Tugines võrdsusele ja vabadusele. Absoluutsest monarhiast saab konstitutsiooniline monarhia. Vallutussõjad Napoleoni juhtimisel. 9
jaanuar 1882 New Yorgis ning suri 12. aprill 1945 Warm Springis. Ta oli Ameerika Ühendriikide 32. president. Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr., John, Franklin Jr (I). Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910
harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSV Liidu juhina. VK(b)P KK peasekretärina ja Poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. Võimuvõitlus 1922. aastal alustas J.Stalin võimuvõitlust liidrikoha eest kommunistlikus parteis, tema põhiliseks vastaseks olid algetapis sõnaosav ja rahva hulgas polulaarne Lev Trotski, majandustegelane Nikolai Buhharin, rahvusvahelise kommunistliku liikumise liider Grigori Zinovjev. Võimuvõiluseks L. Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja Lev Kameneviga VK(b)P KK Organiseerimisbüroos juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani VK(b)P KK Poliitbüroo istungite päevakavad ja otsused
Ja just seda eelist kasutas Stalin selleks, et kõikjal üle Venemaa panna ametisse inimesed, kes teda jäägitult toetaksid. Kui partei ülejäänud liidrid 1920. aastate teisel poolel selle mängu läbi nägid, oli juba hilja midagi ette võtta. Nõukogude Liidu algusperioodil oli Trotski üks populaarsemaid bolsevike liidreid, tuntud väga hea kõnemehena. Stalin oli suhteliselt vähemtuntud tegelane, kes juhtis partei administratiivset tööd. Pärast Lenini surma 1924. aastal kujunes parteis kaks gruppi, millest üht juhtis Trotski, teist Stalin. Stalini poolel oli enamik Keskkomiteed. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi oma inimeste ekspluateerimisest. Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude
Thatcherismi tunnuste ilmnemine Eesti majanduses Thatcherism kirjendab poliitika tõekspidamisi, majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning Briti konservatiivi Margaret Thatcheri poliitikat, kes oli liider oma parteis 1975-1990. Thatcherismi tunnuseid on tunda ka Eesti majanduses, nii suuremal kui vähemal määral. Esimeseks tunnuseks, mis ilmneb Eestis hetkel kõige rohkem, on tööpuuduse suurenemine. 2011. aasta seisuga on suurima tööpuudusega linnad Narva (10,7% elanikkonnast töötud), Haapsalu (9,95%), Paldiski (9,67%), Valga(9,34%), Kiviõli (9,26%), Narva-Jõesuu(9,05%) ja Kohtla-Järve(8,95%) Need on vaid vähesed näited, millistes linnades tööpuudus valitseb
Lõpetuseks vastaksin küsimusele, mille esitasin alguses: kas Jossif Stalini surm suutis tolle aja sotsialismi inimlikumaks muuta ning kas sel ajal oli võimalik inimnäoline sotsialism? Stalini surm muutis sotsialismi mõistet inimeste mõistuses ainult leebemaks ning mingil määral kasutati seda mõistet ka NSV Liidu siseselt kuid välispoliitikas käituti ikka nii nagu karm stalinism ette nägi. Inimnäoline sotsialism polnud tollel ajal võimalik, sest Stalin oli suutnud kõigile parteis olnutele sisendama arusaama, et sotsialismileer peab laienema ning NSV Liit on selle juht ning igasugune vastuhakk sotsialismileerile on sõna otsesesmõttes vastuhakk Nõukogude Liidule ning sinna tuleb tankide, relvade ning tulega minna korda looma. Ungari ülestõus ja Praha kevad olid parimad näited sellest kui palju Nõukogude Liit kartis oma mõjuvõimu ning juhtivat positsiooni kaotada. Steffi Künnapu 12.b
Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr., John, Franklin Jr (I). Kuid viimane suri juba imikueas. Esimesed sammud Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina
Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl S...
32. Millised on majoritaarse, millised proportsionaalse valimissüsteemi tunnused? Majoritaarne- 1mandaadilised valimisringkonnad, teiste hääled lähevad kaotsi, kaks suuremat parteid, stabiilne valitsus. Proportsionaalne- mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid võrdselt häältele, nimekirjavalimine või üksiku ülekantava hääle oma, valimiskünnis-teatav protsent üldarvust. 33. Mida tähendab avatud valimisnimekiri, mida suletud valimisnimekiri? Avatud- suurema toetusega isik tõuseb parteis etteotsa. Suletud-olemasolev nimekiri-mandaadid jaotatakse. 34. Loetle demokraatliku valitsemisvormi neli tunnust. Kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalusatus, seaduse ülimuslikkus ja inim-ning kodanikuõiguste austamine. 35. Mis on otsene demokraatia, mis esindusdemokraatia? Esindus- valitakse esindajad, kes peavad toimima rahva huve silmas pidades ja andma aru. Otsene- valijaskonna referendumid ja kodanikualgatused, kampaniad, protestid. 36. Mis on siirdeühiskond
Itaalia poliitilist süsteemi hoidis koos transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mis eeldas tasakaalu säilimist mõjukate rühmituste vahel riigis, see saavutati äraostmise ja terroriga, millega manipuleeriti vaeseid. Hispaania transformism erines sellepoolest, et separatistide, karlistide ja anarhistide vastu kasutati julmemat vägivalda kui Itaalias. Pettumus ja rahulolematus haaras enamikku Itaalalasi, mistõttu said Itaaliale iseloomulikuks kõiksugu radikalismid. Sotsialistlikus parteis eristus revolutsiooniline grupeering, mis eitas liberaalset turumajanduslikku korda ning kutsus üles seda kukutama massiliste streikidega. Esimese maailmasõja ajal vähenesid Hispaanias sotsiaalsed ja poliitilised vastasseisud, sest riik oli neutraalne ja see oli majanduslilikult kasulik: sõdivatele riikidele sai müüa põllumajandustoodanguid ja toorainet. Erinevalt Lõunamaadest kasutati Põhjamaades liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid
sekretäriks). Poliitbüroost jäi välja Mikojan, kes 1965 oli lahkunud ka Ülem-nõukogu Presiidiumi esimehe ametikohalt. Täisliikmeteks valiti 11 meest, kandidaatliikmeteks 8 meest: Leonid Breznev (1906-1982): KK peasekretär 1964-1982, ÜN Presiidiumi esimees 1977-1982. Pärit Ukrainast, sattus 1943 Hrustsovi alluvusse ja tegi tema toetusel karjääri. Aleksei Kossõgin (1904-1980): Ministrite Nõukogu esimees 1964-1980. Tegi parteis karjääri peale suurt puhastust, oli minister ja poliitbüroo liige 1946-1953, ent kaotas siis koha. Naasis tippu 1957. Jäi 1970.-il Breznevi kõrval tagaplaanile. Nikolai Podgornõi (1903-1983): ÜN Presiidiumi esimees 1965-1977. Ukraina taustaga. Oli kaua üks mõjukamaid mehi parteis, ent sattus 1977 Brezneviga vastuollu ja sunniti lahkuma. Mihhail Suslov (1902-1982): KK sekretär 1947-1982. Peamine NLKP ideoloog Breznevi ajal, üks
Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult POLIITILINE SÜSTEEM Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale-nomenklatuurile Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL
asutatud Saksa Töölispartei(Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. See partei propageeris ksenofoobseid, antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Esimest korda avastasid tema ise ja tema kaaslased temas ande kuulajaid köita ja emotsioone tekitada. Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel 1920DAP 25-punktise programmi väljatöötamisel Õllekeldriputs Pärast Baieri Nõukogude vabariigi lüüa saamist valitses Gustav von Kahr kes oli natsioalistilke ja monahralike vaadetega. Hitler ja Ludendorff tundsid NSDAP-ile kaasa, kui nägid Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada.
Hiina suurele hüppele) Mõju inimestele: Mindi üle rahalisele töötasule Lõppes inimeste kinnistamine töökohale Loodi uusi elamuid 13. Miks asendati 1964. aastal Hrustsov Brezneviga? Esita erinevaid põhjuseid. 13. Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse, kuid parteiladvik oli stalinistlik ning nad ei olnud rahul Hrustsovi poliitikaga · Hrustsov oli sageli vastasseisus tippkommunistidega · Ebaõnnestunud majandusreformid · Ümberkorraldused parteis 14. Mis oli Aleksei Kossõgini majandusreformi eesmärk ning miks see ebaõnnestus? 14. 1965.a alustatud reformi eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvumist, et välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. See ebaõnnestus, sest likvideeriti rahvamajandusnõukogud ning taastati majanduse tsentraalne juhtimine, seega jäi liiduvabariikide juhtida väga vähesed ettevõtted ning sellega lõppes ka iseseisva majanduselu illusioon 15
Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega (150 000 inimest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris aga korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus
Lenin käskis olla veel ,,halastamatum ja julmem". Stalin vastas: ,,Võite kindel olla, et meie käsi ei värise." Seal jõudiski ta arusaamisele, et surm on kõige lihtsam ja efektiivsem poliitiline vahend /.../3 Pärast Lenini surma 1924ndal aastal hakkas Stalin üha enam oma võimu kindlustama. Seetõttu muutus poliitilises plaanis Stalini jaoks oluliseks oma opositsionääri Lev Trotski ja tema pooldajate võimult tõrjumine ja kõrvaldamine. Stalin viis parteis läbi puhastuse. Trotskistide vastu rakendati erinevaid vahendeid. ,,Esimesena proovis Stalin ,,kägistada" Lev 1 Overy, R. Diktaatorid: Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Tallinn: Varrak, 2007. Lk. 42. 2 Service, R. Seltsimehed: Maailma kommunismi ajalugu. Tallinn: Varrak, 2010. Lk. 178. 3 Sebag Montefiore, S. Stalin: Punase Tsaari Õukond. Tallinn: Varrak, 2005. Lk 54. 4 Trotskit
Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastaks 1980 oli eestlasi parteis aga 51% ja liikmeid kokku 70 195. 50-ndate alguses iseloomustas EKP liikmeskonda madal haridustase: ligi 2/3 parteilastest olid alg- või mittetäieliku keskharidusega. Edaspidi haridustase kasvas ja 1980. aastate teisel poolel olid keskharidusega juba 4/5 partei liikmetest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edasipidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Toimusid ’’demokraatlikud’’ valimised
bolševistlikku revolutsiooni, oli 1917–24 Venemaa (aastast 1922 NSV Liidu) Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Nõukogude repressiivsüsteemi alusepanijaid. Marksismist lähtudes lõi partei diktatuuril põhineva ühiskonnakorra teooria (leninismi). ja Jossif Stalin- (1878–1953), NSV Liidu riigitegelane, rahvuselt grusiin. Oli 1922–53 NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär, 1941–53 peaminister. Pärast Lenini surma haaras võimu nii kommunistlikus parteis kui ka kogu riigis ja sai tegelikuks diktaatoriks. muudatused majanduspoliitikas seoses Stalini võimuletulekuga; mõisted industrialiseerimine –suurtööstuse arendamine kollektiviseerimine e. kolhoseerimine ja plaanimajandus talude vägivaldne ühendamine ühis majanditeks e kolhoosideks ja plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. vägivallapoliitika NSV Liidus- 8. Fašistlik Itaalia: Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? (lk
sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS Eesti NSV viimane parteiliider 1988–1990 Lõpetas 1955. a Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Astus ÜK(b)P liikmeks 1952. a ja tegi seejärel karjääri kommunistlikus parteis. Oli 1955–1961 ELKNÜ KK I sekretärina siinse komsomoliorganisatsiooni juht ning tegutses 1961–1971 EKP Tallinna linnakomitee I sekretärina. Seejärel suunati EKP KKsse, kus töötas 1971– 1980 EKP KK sekretärina ideoloogia alal, olles kohaliku parteiliidri Johannes Käbini üks lähemaid usaldusaluseid ja võimalikke järeltulijaid tema ametis. Karl Vaino tõusmise järel EKP KK I sekretäriks lahkus Väljas 1980. a parteitöölt ja Moskva suunas ta diplomaatilisele tööle
Mõned neist panid rõhku haridusele ja mõistusele, teised aga üritasid ennast kehtestada vere hinnaga. Tööliste organisatsioonidel oli põhiliselt neli kindlamat liikumissuunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel. Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. · Tsentristlik suund Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega
4 inglise keelde. Kui partei üüris Leninile korteri, üüriti sinna ka Inessa tarvis klaver. Inessast sai Lenini- ja tema naise- üks lähemaid sõpru, vahest koguni lähedasim. Nadezda Krupskaja pakkus lahutust Leninist Inessa kasuks, ent Lenin mõistis, et Inessa pole võimeline täitma usina ja korraliku Nadezda funktsioone sekretäri, büroojuhi ja majapidajannana. Armulugu Lenini ja Inessa vahel oli parteis üldiselt teada, seal oldi ebakonventsionaalsete armulugudega harjunud. Kui Venemaal puhkes 1917.aastal veebruaris revolutsioon, järgnes Inessa Leninile. Kuid kaks päeva pärast pärale- jõudmist lahkus Inessa Petrogradist ja Leninist, et sõita perekonna juurde Moskvasse. Ja kolme aasta jooksul, mis tal elada oli jäänud, ei olnud ta enam niisama nähtaval. Inessa Armand kurnas end ära ning jäi nii tõsiselt haigeks, et Lenin saatis ta Lõuna- Venemaale Kaukasuse põhjanõlvadele kosuma
ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale ja enamasti jäid nad ametisse surmani. *Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale
väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal moel. Drexler värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste ülesandel astus Hitler Saksa Töölisparteisse, 19. oktoobril 55. liikmena . Tema liikmenumber 555 tuli sellest, et too väike poliitikaklubi alustas oma liikmete nummerdamist 501-st, et suuremana näida. Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, ta muutus parteile asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propaganda-juhina ning osales kevadel 1920 töölispartei 25-punktise programmi väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnedest.. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise partei esimeheks. Hitler oli nüüd
Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr. ja John. Esimesed sammud Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910
algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid; enamlaste arvastes oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Neljandaks anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning
ka läbi ning Trotski keskendus enam tsiviilasjadele. Ta jäi ka edasi isepäiseks vabamõtlejaks, mis Lenini ja ta kollegide jaoks tundus väga ohtlik, sest kardeti, et ta võib partei lõhestada. Nõukogude Liidu algusperioodil oli Trotski üks populaarsemaid bolsevike liidreid, tuntud väga hea kõnemehena. Stalin oli suhteliselt vähemtuntud tegelane, kes juhtis partei administratiivset tööd. Pärast Lenini surma 1924. aastal kujunes parteis kaks gruppi, millest üht juhtis Trotski, teist Stalin. Aastast 1925 ühinesid Trotskiga ka Grigori Zinovjev ja Lev Kamenev. Stalini poolel oli enamik Keskkomiteed, sealhulgas ka suur NEP-i toetaja Nikolai Buhharin jpt. Kujunenud vastasseisus süüdistasid mõlemad pooled teineteist marksismi- leninismi õigelt teelt kõrvalekaldumises. Trotskile ja tema pooldajaile hakati sulgema ligipääsu massimeediavahenditele ning taga kiusama. 1926 heideti
suruti. Sel ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestuis 1911 Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. 2. Ühiskondlikud liikumised ja nende iseloomustused 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida ehk parandada. Nende arust võis sotsialismi jõuda ka järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased kes olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots.demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3)Tsentristlik eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida,
Haridustee · 1915 võeti Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi · hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas 1921 · Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi, kus ta õppis 1923-- 1927, ning sai III järgu maamõõtja klassifikatsiooni Sisepoliitika · Stagnatsioon ehk ühiskonnaelu ja majanduse paigalseis · Nomenklatuuri kõikvõimsus - Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades juhtivaid ja strateegilisi ametikohti riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidi kinnitama kommunistlik partei · Gerontokraatia - valitsemis liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast · Uus venestus laine NSV Liidus Välispoliitika · Praha kevad NSVL viis oma väed Tsehhoslovakkiasse, kuna kartis, et sealsed sündmused kanduvad üle, teistesse sotsialismi maadesse ning seega tugis NSVL koos oma liitlastega Prahasse 1968, surudes ülestõus maha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
