Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman)
33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40. 1-kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas) 42. sarnaseoseline taim- ühe taimeliigi spoorid on ühesugused.( 43. erieoseline taim- ühe taimeliigu spoorid on kahesugused.( 44. õistaim- e. katteseemnetaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. (rukkilill) 45
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused
valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks vetoõigus seadustele 100-liikmeline Riigikogu: 50-liikmeline Riigikogu 120-liikmeline Riigikogu 1-kojaline 1-kojaline 2-kojaline: valiti 3-ks aastaks. Alustas valiti 4-ks aastaks - Riigivolikogu e alamkoda Seadusandli tööd 4.jaanuar 1921 (80) k võim - Riiginõukogu e ülemkoda (40)
valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; rahanduskomisjon, väliskomisjon, Riigikaitse-, majandus-,põhiseadus, maaelukomisjon, kultuurikomisjon).
(`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament. 1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga presidentaalne võim kus presindendil olid diktaatrolikud volitused. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eestlaste käes vaid 42% maast, mõisad talunikele). Turusidemed olid katkenud (1914 aasta oli Eesti väljaveost Venemaale läinud 93%). Eesti majandus tuli orienteeruda Läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine (Eesti kroon). 12
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? ...
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8
1783.a. Versailles´ rahuga tunnistas Inglismaa endiste kolooniate sõltumatust Mississippi jõeni 4. USA loomine a) 1787.a. põhiseadusega jäid b) Võimude peale föderalistid – lahusus: tugeva keskvõimu pooldajad: Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõi USA – liitriik, kus k võim võim m keskvõimu käes tähtsamad küsimused (rahandus, kaitse- ja 2-kojaline välispoliitika) kongress: Valitsus, Ülemkohus osariikidele Esindajat mida juhib eluaegsete autonoomia, mis ekoda 4.a. valitav liikmetega tegelesid kohalike (proportsio president – I küsimustega -naalselt president G. (majandus, haridus, rahvaarvule Washington tervishoid jm.) ) kodanikuõigusi Senat –
Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania keel. 99% rahvast on katoliiklased. Riigikord Parlamentaarse monargiaga unitaarne riik. Riigipeaks on Juan Carlos. Parteisi on 5. Parlament on kahe kojaline. Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa. Loomastik on liigirohke. Maavarade eriti metallimaakide poolest rikas.
1934 Riigipea puudub. Riigivanem. President (K.Päts) Ülesandeid täitis Valiti otse rahva poolt kinnitati ametisse Riigipea riigivanem. viieks aastaks 24.04.1938. Valiti kuueks aastaks 100-liikmeline 50-liikmeline Riigikogu. 120-liikmeline Riigikogu. Riigikogu. 1-kojaline. 2-kojaline: 1-kojaline. Valiti neljaks aastaks. -Riigivolikogu ehk Seadusandli Valiti kolmeks aastaks. alamkoda (80-liikmeline) k võim Alustas tööd -Riiginõukogu ehk 04.01.1921 ülemkoda (40-liikmeline)
Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augustis.Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga.
· Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. · tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi. · Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks Riigikogu struktuur Koosneb 101 liikmest. On 1 kojaline. Riigikogu juhatuses on 3 liiget: ESIMEES, I ASEESIMEES, II ASEESIMEES Juhatuse ülesanded: Esindab RK; Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri; Registreerib RK fraktsioonid ja nende koosseisud; Koordineerib õigusaktide menetlemist RKs; RK töö administreerimine Korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist; Koordineerib õigusaktide menetlust RKs pigem tehnokraatlik juhtimine, ei oma
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline
Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis rahvas Parlament Teostas seadusandlikku 1-kojaline, 50-liikmeline, 2-kojaline:Riigivolikogu võimu. 1-kojaline, 100- kõik saadikud valiti rahva (alamkoda) 80 saadikut liimeline. Kõik saadikud poolt rahva poolt, Riiginõukogu valiti rahva poolt. (ülemkoda) 40 liiget
Valitsemine Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon
keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga.
dets 1919 Tartus - 5 liikmeline delegatsioon, eesotsas Jaan Poska - 2.veebruar 1920 kirj. alla Tartu Rahulepingule 1. 15 milj. kuld rubla reparatsioone 2. Lepiti kokku diplomaatiliseks ja majanduslikuks koostööks 3. Soodne idapiir – setumaa, Petseri linn, Narva ida kallas 4. Venemaa tunnistas Eesti riikliku iseseisvust Demokraatlik eesti I Põhiseadus 1920: - Seadusandliku võimu teostas parlament e riigikogu (100 liikmeline, 1 kojaline) - Täidesaatva võimu teostas Riigivanem - president + valitsusjuht - Kohtuvõimu teostas kohus Demokraatia kriis: - Võimu vahetus - Koalitsiooni vahetus - Erakondade rohkus Kommunistide riigipööre 1924: - 1. dets 1924 EKP tahtsid kukutada valitsuse, kehtestada diktatuuri ja ühendada Eesti Nõukogude Liiduga - Katse kukkus läbi ja kommunistid kaotasid täieliku rahva usalduse Maareform 1919 ja asundustalud: - Mõisad riigistati
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s
1920-1940 Balti liidu loomise katsed, krooni devalveerimine, vapside tegevus, vaikiv ajastu, juhitud demokraatia, 2 kojaline rahvuskogu, kultuur-autonoomia ja kultuurkapitali seadused Eesti II Maakond ja vald 28.sept 1939 baaside leping maailmas. 1940-1941 I NSVL okupatsioon (riigipööre
Koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu. 3 Kadaka omadused Kadakas on kahe kojaline tuultolmleja taim. Isa kadakas on sihvakama tüve ja püramiidjama võraga, kui emaskadakas. Viimased on laiavõralisemad, põõsataolised ning tihti väljakujunemata tüvega. Leidub ka ühekojalisi kadakaid, kus emas- ja isasõied lahus ühel ja samal põõsal kasvavad. Kadaka emasõisikud on helerohelised ja koosnevad soomustest, mille vahel asuvad kolm emakat. Isasõisikud on kollased ja urbade laadi, mis väikeste koonustena okkaste kaenaldest välja piiluvad. Kadaka
President on seotud riigieelarve kaudu 2. Poolpresidentalism- Prantsusmaa, Venemaa President valitakse rahva poolt President nimetab ametisse peaministri 3. Parlamentarism- Sks, Eesti Riigipea: i) Võimude tasakaalustaja ii) Riigi esindamine Parlament on tähtsaim võimuinstrument Peaminitster on tähtsaim ametiisik Valitsus vastutab parlamendi ees Parlament Seadusandlik võim 1-kojaline; 2-kojaline Näide: *Suurbritannia: Ülemkoda- kõrgaadlikud, alamkoda- valitakse *USA: Senat (igast osariigist 2 senaati), esindejatekoda- valitakse üle riigi vastavalt rahva arvule) eesmärk: regioonide võrdne esindatus Parlamendi struktuur I. Formaalõiguslik- seadustega ettenähtud JUHATUS- esimees, 2 aseesimeest KOMISJONID: 11 alalist komisjoni, ajutised komisjonid II. Poliitiline
skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest eestis on president tasakaalustav võim eesti riigikorraldus. Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus? Esimene küs lk 100 SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS Parlament parler rääkima 1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse 1920 Riigikogu 1-kojaline 100 liiget 1934 võetakse vastu teine põihseadus, riigikogu ühe kojaline ja 100 liiget 1938 uus põhiseadus, kahekojaline riigikogu, alamkoda Riigi volikogu 80 liiget ja ülemkoda Riiginõukogu 40 liiget 1992 uus põhiseadus - ühekojaline riigikogu 101 liiget Parlamendid maailmas Soome: Eduskund (1 kojaline) Läti, Leedu, Seim (1 kojaline) poola kahekojaline Venemaa Venemaa Federatsiooni Federaalkogu 2 kojaline alamkoda riigituuma, ülemkoda federatsiooninõukogu
8.Euroopa rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada,mis aitas lõpetada feodaalsõjad. Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu.Eurooplaste silmaring laienes.Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust,usuliste sallimatus kasvas, käidi palverännakutel ja kiusati juute taga.Ristisõdades oli 3 tsivilisatsiooni:läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants,nende kõigi vahel süvenes vahe. 9.Inglismaal loodi kuninga kõrvale kahe kojaline parlament koos ülemkojagakus olid kõrgemate seisuste esindajadaadlikud/vaimulikd,alamkojagakuhu kuulusid lihtrahva esindajad.Riigi seaduslik pool oli juba sel ajal väga täpselt määratud.Prantsusmaal aga ei olnud võim nii ühtlaselt ära jaotatud.Prantsusmaal loodi kuningavõimu kõrvale parlament. 10.Ustavus,sõnapidamine,ausus,julgus.heldekäelisus 11.Rüütlid olid elukutselised sõjamehed.Rüütlitel oli vaja oma sõjalisi oskusi demons treerida ka rahuajal
hispaanialased toetasid 12.Mis muutus pärast Iseseisvussõda? - I president oli George Washington, kes oli tasakaalukas riigijuhr, vältis monarhistlikke ambitsioone; valitsuse juht (peaministrit pole); valitakse 4 aastaks- rahvas valib valijad, kes valivad presidendi - Uus pealinn- Washington, et mitte anda kellelegi eelist - Uus osariik=vähemalt 60 000 meest 13.Kellel on seadusandlik võim? - Kongressil, mis on 2-kojaline - Esindajate koda- saadikud valitakse 2 aastaks, proportsionaalselt osariikides - Ülemkoda ehk senat- saadikud valitakse 6 aastaks, igast osariigist 2 14.Kellel oli valimisõigus? - Valgetel meestel, kes on kinnisvaraomanikud - Naistel, mustanahalisel, indiaanlastel ja mitteomanikel pole õigust - 1964. Aastal kehtestati kõigile ameeriklastele üldine valimisõigus Prantsusmaa 15.Mis aastatel toimus Suur Prantsuse Revolutsioon?
3)osales Suessi kriisis(1956.a). 4)tegi tihedat koostööd USA-ga. *Probleemid:1)koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus. 1940.a iseseisvusid SBR kolooniad, kuigi üritati mõjuvõimu säilitada. 2) ühinemine Euroopa ühendusega 1973.a. 3)Falklandi sõda Argentiinaga 1982.a. 4) Põhja-Iirimaa probleem. 10. Jaapan (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika: 1) kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 2) seadusi võttis vastu 2-kojaline parlament. 3)põhiseadus oli fikseeritud. Majandus: * Jaapani majandusime: majanduslikuks suurriigiks muutus Jaapan Korea sõjapäevil, kui ta tarnis USA sõjaväele varustust.Majanduskasv 1950.-1960.a 2-3 korda kiirem kui teistes arenenud riikides. *Majanduskriis 1970 ja 1990: 1)piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. 2) asuti eelisarendama teadusalasid. 1990.a uus kriis majanduses, saadi kiirelt üle.
Kuningas: kõrgeim positsioon, eluaegne, päritav, täitevvõimus kõige kaalukam sõna, nimetab ministrid, piiskope ja kardinaale, talle kuulub seadusalgatus, praegu peamine esindusfunktsioon, vanasti ta omas kogu võimu Riigipea: kõrgeim positsioon riigis, üks või mitu isikut, oleneb riigivormist riigipea võim ja kohustused Parlament: seadusandlik võim Ülemkoda (mitmekojaline parlament) territoorium, liikmed nimetab kuningas Alamkoda (1-kojaline parlament) rahvas, valitakse tsensusepõhiselt Valitsus: on institutsioon, millele kuuluvad minstrid. Valitsust juhib enamasti peaminister. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed.
Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson – Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist 1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride järgi uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemiskorra. 1938 – Riigikogu valimised. Riigikogu: 2-kojaline, alamkoda – Riigivolikogu ( 80 liiget), ülemkoda – Riiginõukogu ( 40 liiget ). Riigikogu valimiste eel moodustati „Pätsimeeste“ poolt Rahvarinne, kes pidi tegema selgitustööd, et Riigikogusse pääseks ikka „õiged mehed“. Presidendi otsevalimistest loobuti. Seda tegi valimiskogu.1938, apr. - 1940, juuli K. Päts – president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes
keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga.
- vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. · Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi · demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist 1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride järgi uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemiskorra. 1938 Riigikogu valimised. Riigikogu: 2-kojaline, alamkoda Riigivolikogu ( 80 liiget), ülemkoda Riiginõukogu ( 40 liiget ). Riigikogu valimiste eel moodustati ,,Pätsimeeste" poolt Rahvarinne, kes pidi tegema selgitustööd, et Riigikogusse pääseks ikka ,,õiged mehed". Presidendi otsevalimistest loobuti. Seda tegi valimiskogu.1938, apr. - 1940, juuli K. Päts president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes
* Riigikogu valimised toimusid viieks aastaks. * Vabariigi valitsuse ja pea- iga kolme aasta tagant, valiti * Seadusandlik võim endiselt ministri määras president erakondade vahel. * Täidesaatev võim oli valitsu- Riigikogul (jätkuvalt ühe- * Rahvalt võeti ära rahva- sel (ministrid ja riigivanem) kojaline). algatuse õigus. * Riigivanem oli peaminister-riigi * Täidesaatev võim valitsusel * Valimisõigus alates 22. esindamine koos peaministriga. eluaastast. * Toimisid KOV-d, vallad. * Erakondade valimine * Laialdased kodanikuõigused – asendati isikute valimisega.
b) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi c) korraldab suhtlemist teiste riikidega d) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle riigikogule Korruptsioon- riigiametniku või poliitiku poolt ametiseisundi ärakasutamine, kuritarvitamine ning äraostetavus, näiteks altkäemaksu või muu taolise meelehea vastuvõtmine. Riigikogu Valimised, koosseis Parlament- rahva esinduskogu, mis omab seadusandlikku võimu riigis Eestis kutsutakse riigikoguks. Venemaa 2 kojaline fõderaalkogu Läti saiema 1 kojaline Riigikogu struktuur 1. formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadusega 2. poliitiline, mis oleneb riigikogu erakondlikust koosseisust ja seetõttu muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut esimees- ene ergma 1 aseesimees- keit pentus 2 aseesimees jüri ratas Riigikogu juhatus Riigikogu juhatuse ülesanded: · jaotada kohad alatistes komisjonides
2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadused 1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks riigivanem 1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema võimupiire 1937 (jõustus 1938): presidentaalne vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline parlament 1992: parlamentaarne vabariik, riigipeaks president Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Õigusakti vastuvõtmine 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Rahvusvahelised võtavad Rahvusvahelised õigusaktid,
kuningavõimu. Võeti vastu USA põhiseadus- 1787 Võeti vastu EV I põhiseadus- 1920 võttis vastu Asutav Kogu. Demokraatlik, kuid liiga parlamendikeskne, nt puudus president, selle asemel oli riigivanem( sisuliselt peaminister) Võeti vastu EV II põhiseadus- 1933 suurendas oluliselt riigivanema õigusi Võeti vastu EV III põhiseadus- 1938 nägi ette, et riigi eesotsas on: 1) suure võimuga president 2) Riigikogu on 2- kojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu Võeti vastu EV IV põhiseadus- võeti rahvahääletusega 28.06.1992 Toimus referendum põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses- 28.06.1992 Toimus referendum Euroopa Liitu astumise ja sellega seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses- 14.09.2003 Õigusriigi ja õigusühiskonna tunnused: 1) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (seadus)
II keisririik Napoleon III - president saatis laiali Rahvusassamblee ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Üldine v III vabariik Ajutine valitsus – Rahvuslik kaitse (Pariisi linna saadikud) Riigipeaks sai Thiers Parlam asub Versailles Presidendil on suur võim, valitakse Saadikutekojaga ja Senatiühistungi Assamble Nationale (Saadik, Senat) 2 kojaline Üldine Koloniaalimpeerium Protektoraadi süsteem – välipoliitika kaitse Ministere des colonies – otsene haldamine IV vabariik Režiim on parlamentaarne Parlament kahekojaline Ülemkoda – Le Conseil de la République: Sarnaneb V vabariigi senatiga Uuendatakse kolmandiku osas iga 3 aasta tagant valijameeste poolt, kes ise valitud otseste valimiste teel
tingisid? Kelle või mille vastu oli suunatud? Eesti riigi Vabadussõjalaste Vaikiv ajastu- parlament puhkusel, ajakirjanduse tsensuur, erakonnad keelati Põhiseaduse muutmine 1937. moodustati ebademokraatlikult Rahvuskogu, kes koostas pätsi suunitlusel uue põhiseaduse autoritaarseks valitsemiseks. · Riigipea president- laialdased õigused (anda oma dekreetiga seadusi, parlamendi seadustele veto, saata laiali, kinnitada ametisse valitsus) · Riigikogu kahe kojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 8 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget määrati ja valiti. Õigusi piirati · Valitsus- eesotsas peaminister, presidendi tahte ja otsuste täitjaviija. Vastutav Riigikogu ees. · Kärbiti rahvaõigusi- kaotati rahvaalgatus, streigiõigus ning piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. 1938 veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised, Moodustati Rahvarinne, mis seadis 80 valitsusmeelset
Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934 (vapside põhiseadus , rakendas Konstatin Päts ) , 3 : 1938 (riigikogu 2 kojaline pluss president , peaminister ) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele ) Võrdlus Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel : Seadusandlik võim (1920-1933-Organ on riigikogu Kodanikuvabadused (1920-1933)- Vabad valimised , Seadusandlik võim (1934 1937) Riigikogu laiali saadetud , kodanikuvabadused (19341937) Riik kontrollis noorte tegevust , kodanike vabadused piiratud , Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas ja aitas Pätsi riigipöördega
Demokraatia saab olla kas parlamentaarne või presidentaalne. Parlamentaarses riigis on võimusuhted järgnevad: Ja presidentaalses: (jätk põhiseaduse koostamise teemal) Arutati, kui vanalt saab inimene hääletada. Eelnõude seas jäi kõlama 18 eluaastat, mis sai ka kehtivaks. Pikk arutelu käis rahvaalgatuste osas, mis siiski jäi vastu võtmata. Arutati, kui suur peaks olema parlament(99 või 101), kui kaua on koos üks koosseis(3 või 4 aastat) ning mitme kojaline see peaks olema(kaaluti 1 või 2, korra käidi välja ka 3- kojaline variant). Riigipea valimiste osas pakuti välja nii otsevalimisi kui kaudseid(Adamsi leer oli otsevalimiste poolt). Riigipea nimeks pakuti ,,riigivanem", ,,president" kui ka kuningas(kuningriiklased). Ametiaja pikkuseks pakuti 4-6 aastat(Adams 4, Raidla 5). Riigipea vanuseks sooviti alates 45 eluaastat, kuid lõplikult otsustati 40, mida esialgu ükski eelnõu ei pakkunud.
11.1918) järel, tahtis Venemaa kehtestada oma võimu Vabadussõda. 02.02.1920 sõja lõppedes sõlmiti Tartu rahuleping. 23.04.1919 valitud Asutav Kogu, mille põhiülesandeks oli EV PS väljatöötamine ja vastuvõtmine. 15.06.1920võttis Asutav Kogu vastu I Eesti PS-e, mis jõustus 21.12.1920 a. Selles seaduses on konstateeritud, et kõrgem võim kuulub rahvale, mille teostamine toimus valimiste ja rahvahääletuse teel. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ( 100 liikmeline, ühe kojaline, valitud kolmeks aastaks). Valimisõigus alates 20. eluaastast. Valimised olid proportsionaalsed (partei nimekirjade alusel). Täidesaatev kõrgeim organ Valitsus, mis oli allutatud Parlamendile. Riigivanem oli riigiametnik. PS muutmise kohta võis ettepaneku teha Riigikogu või rahva algatusel referendumi teel (vajalik 25000 inimest). 24. Võimukorraldus EV-is 1934 a. PS-e järgi. Rahvahääletusel 14- 16 oktoober 1933 a. viidi PS-sse sisse muudatused, ``Eest Vabariigi
oma asumaad kuni Mississippi jõeni. 6. USA a) Algul oli 13 iseseisvat riiki, mis moodustasid konföderatsiooni riikide liidu. (Seda juhtis kongress) b) Kahe leeri võitlus: · Föderalistid pooldasid tugevat keskvõimu. · Konföderistid pooldasid osariikide suuremat võimu. c) 1789 võttis USA vastu põhiseaduse, millega võeti vastu tugeva keskvõimuga liitriik. Kahe kojaline Senat Esindajatekoda 2 senaatorit igast osariigist Valiti proportsionaalselt rahvaarvuga Kõrgeimaks täidesaatvaks võimuks neljaks aastaks valitav president. 1. presidendiks valiti George Washington. Kohtuvõim kõrgeim, eluks ajaks valitavatel ülemkohtunikel
püüdis muuta vägivaldselt eesti põhiseaduse korda. 4. omandas eesti kodakonsuse vale andmete esitamise v kodakonsuse saamist välistavate asjade varjamise abil. 5. on mõnel teisel riigil kodakonsuse kuid pole vabastatud eesti kodakonsus. EESTI VABARIIGI RIIGIKOGU. Riigikogu on rahvaesindus ja ainult riigikogul on õigus kõnelda rahva nimel. Riigikogu omab kõrgeimat seaduslikku võimu. Rahvusvaheline nimetus riigikogul oleks parlament. Parlament võib olla ühe-v kahe kojaline. Riigikogu on ühekojaline. Parlamendi ül on : *seaduse vastu võtmine. *esindada poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja vaateid. *arutada ja tasakaalustada erinevaid ühiskonna vaateid. *valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle. *riigi eelarve vastuvõtmine. *ratifitreenida välislepinguid. *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigi ametite kanditatuurid. Riigikogus on 101 liiget. Piigikogu valib juhatusse, milles on üks esimees(juhataja Ene Ergma) ja
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis)
Väike jõhvikas on mätastel ja küngaste ns. Sõstrad:punane ja must. Looduslikut on mustsõstar, eelkõige loostuvad metsad ja viljakas värvmaa. Punane sõstar on võõrliik,mis ronib hästi metsa, seal kasvav punane sõstar on karvane sõstar. Karvane punasõstar on sama hea kui tavaline. Mage sõstar on läägemaitsega, läikiv sõstar on selle teine vormmis on ns välja mõeldud, mida olemas ei ole. See on ka kahe kojaline, isastaimedei kanna maju. Sisaldavad pektiini, teevad moosi paksuks. Karusmari ( vist on sõstar,mingi alamliik) esineb eesti pärispalju. Paks-jahukastet täis metsistunud juba 100a tagasi. Kui on karvane siis on kh sama. Kui on aga siledate ja jahukastmeta marjadega on Ameerikast. Tikker on laen sõna, karusmari on enda nimi, laenatud nimi tuleb saksa keelest. Lihtsalt söödavad marjad Kukemari/karumastikas mingi pisike must... Ta on mõrkjas vesi ja saepuru. Ta on joogimari.
Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata, lasti vangistada mitusada juhtivat vabadussõjalast ja sulgeda nende organisatsioonid ja häälekandjad. Algas vaikiv ajastu I põhiseadus- 1920 juuni-riigipea on riigivanem, riigikogu valitakse rahva poot, valitsus vastutab parlamendi ees II põhiseadus 1934-riigipea on riigivanem, riigikogu koosseis vähenes, valis rahvas. III põhiseadus-1938-riigipea on president, riigikogu on 2 kojaline-riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi, valitsus vastutab presidendi ees PILET 10 Diktaatorid Stalin, Mussolini ja marss Rooma, Franco, Hitler (õllekeldriputs, holokaust), diktatuuridele iseloomulikud jooned. Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 146-173, õp II osa 4-44, Atlas 72-74 -Stalin Ta hävitas kõik kes olid võimelised juhtima rahulolematuid ning oleksid võinud teda võimult kõrvaldada. Toimus kollektiviseerimine
II 1936 – Rahvuskogu rahvahääletus (75% poolt)- valime rahvuskogu, kes töötab välja põhiseaduse. Valmised tulemas – ikka ei parteile: koalisatsioon surus läbi oma kandidaadid 30. X 1936 – nelja riigivanema märgukiri 7. VIII 1937 – põhiseaduse vastuvõtmine 1. I 1938 – põhiseaduse kehtestumine- muudeti riigivalitsemise mehhanismi. Presidendi institutsioon valitav kuueks aastaks. 6-aastaks valitav president 2-kojaline Riigikogu: 5-aastaks valitav Riigivolikogu + 40-liikmeline Riiginõukogu ei ole valitav valitsuse nimetab ametisse president rahvaalgatuse kaotamine kodanikuõiguste piiramine 24. II 1938 – Riigivolikogu valimised 24. IV 1938 – presidendivalimised Tasalülitamise jätkumine: kaitseseseisukord JÄI KEHTIMA pärast presidendi valimist, tsensuur, presidendi dekreediandlus noorsoo juht (kolonel Johannes Vellerind)
aparatuur - hargnevad õõnsad trahheed - opereerivad iseseisvalt, eraldi südamest ja toovad hapniku igale rakule lähedale. Kõrgematel loomadel N. selgroogsetel, kuid ka rõngussidel on kinnine vereringe: veri ringleb südames, artereis, kapillaarides ja veenides, verd panevad liikuma südame kokkutõmbed. Veri liigub südamest elundeisse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse. Kinnise vereringe eelisted lahtise ees: 1. suunata. 2. rõhku kaugemale Südame kojad - Kalade süda 2-kojaline, kahepaiksetel 3, roomajatel 3 osal vaheseinaga, linnud, imet 4. Vähemlihaseline on aatrium e. südame koda (vastu), mis võtab vastu hapnikuvaest verd veenist. Lihaselisem õõnsus on vatsake (välja). Süstol kokkutõmbumine, veri välja, diastol lõtvumine. Kahekambrilise südamega loomadel on üks vereringe. Südame keerukama ehituse korral on tegemist kahe vereringega: suur vereringe, mis varustab keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks e. kopsuvereringeks,
valmistuti võimu haarama 1920.a. põhiseadus 1934.a. põhiseadus 1938.a. põhiseadus Riigipea Riigivanem, kes Suurte volitustega President, kellel suhteliselt laiad sõltus parlamendi riigivanem 5 aastaks. volitused, rahva otsevalimine 6 usaldusest Võis parlamendi aastaks laiali saata Parlament Sajaliikmeline Ühekojaline 50- Riigikogu 2-kojaline, riigikogu 3 aasta liikmeline riigikogu riigivolikogu 80 liiget, järel 20ndast riiginõukogu 40 liiget, eluaastast valimisõigus 22 eluaastast proportsionaalsel isikuvalimised alusel parteide nimekirjade vahel Valitsus Vastutas riigikogu Eesotsas peaminister, Juhtis peaminister, kelle määras
Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. I ja III põhiseaduse võrdlus I põhiseadus (1920 juuni): · Riigipea on riigivanem 27 · Riigikogu valitakse rahva poolt · Valitsus vastutab parlamendi ees III põhiseadus (1938 jaanuar): · Riigipea on president · Riigikogu 2 kojaline- riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi · Valitsus vastutab presidendi ees 6. sept 1937 avaldas anonüümne grupp Rahvuskogu liikmeid üleskutse valitsusele - ärgu lasku see erakondadel taaselustuda, hoidku ohjad enda käes. 19. sept 1937 Pärnumaa Rahvuspäeval andis Laidoner mõista, et Riigikogu valimised toimuvad ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu.
Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. I ja III põhiseaduse võrdlus I põhiseadus (1920 juuni): • Riigipea on riigivanem 27 • Riigikogu valitakse rahva poolt • Valitsus vastutab parlamendi ees III põhiseadus (1938 jaanuar): • Riigipea on president • Riigikogu 2 kojaline- riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi • Valitsus vastutab presidendi ees 6. sept 1937 avaldas anonüümne grupp Rahvuskogu liikmeid üleskutse valitsusele - ärgu lasku see erakondadel taaselustuda, hoidku ohjad enda käes. 19. sept 1937 Pärnumaa Rahvuspäeval andis Laidoner mõista, et Riigikogu valimised toimuvad ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu.
annaabi.ee 
