1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja)
Seal elab üle miljardi inimese, Bhimbetkas Madhya Pradeshi kes kõnelevad rohkem kui 100 osariigis, kust on leitud ka keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Maismaapiir on tal Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Pealinn on Jakarta Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja
Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis. Vietnami sõja põhjused Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest kardeti nö. doominoefekti ehk, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox. USA Kongress võttis peale seda juhtumit vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. Samuti soovis USA levitada demokraatiat ja kapitalismi kolmanda maailma riikides. Vietnami sõda (1964-1973) Sõjas osalesid:
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri
Tai Kuningriik Üldine Pealinn Bangkok Pindala 514 000 km2 Asub Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel Vahelduv reljeef Troopiline kliima Tihe veestik Keskmine temperatuur +31 Rahvastik Rahvaarv 65,3 miljonit Räägitakse tai, inglise keelt Usundid: budism, islam ja vähe kristlust Bangkokis elab 10% elanikest Rahvastiku tihedus 132 in/km2 Majandus SKT 273 mln dollarit Toodete ja teenuste eksport 73,7% Toodete ja teenuste import 75,8% Kogu väljaminekud 15,6%
Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas
INDONEESIA Donatella-Desiree Heido 8.a ASEND · Indoneesia on riik Kagu-Aasias. · Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. · Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist (umbes 6000 on asustamata). · ASEND Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. · Indoneesia saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit ning neist suurimad on Jaava, Sumatra, Uus- Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya"
Koostajad: Mona Schiff ja Triine Puppart Juhendaja: Laine Lehto INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris. 15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar. Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist – regionaalsed erinevused on niivõrd suured. VEEL INDONEESIAST
Türgi ning Pakistani küsimuses, mille tulemusel tekkis tema idapoolsemast osast Bangladesh. Prantsusmaal otsisid taga teda kohtunikud, et tema üle kohut mõista tegevuse üle Pinocheti aegses Tsiilis. Ka Suurbritannias pidi Kissinger pagema keset raadiosaadet, kui jutuks tulid USA pommide all hukkunud sajad tuhanded Kambodza tsiviilisikud. Henry Kissinger kirjutab ise oma raamatus ,,Diplomaatia" järgmist:" IndoHiina poolsaarel kukkus tegutsemisjoonis, millest Ameerika oli varem välismaal juhindunud, täielikult läbi. Ameerika analüüsi kohaselt ähvardas ülemaailmset jõudude tasakaalu PõhjaVietnam, mida eeldatavalt kontrollis Peking, mida omakorda kujutleti kontrollivat Moskvast. Et ei staabiülemate nõukogul ega välisministeeriumil polnud tahtmist kolonialisti silti külge saada, üritasid nad kaitsta oma riigi moraalset palet, avaldades Prantsusmaale survet, et see
Kagu-Aasia saared Enelis Haljaste 7b Sissukord Kagu-Aasia Kagu-Aasia saared Geograafiline asend Pinnamood Laama Mõned pildid Kagu-Aasia saared on ja ilmselt ka jäävad lähiajal üheks maailma kõige turistikamaks piirkonnaks. alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maad. Kagu-Aasia Saared Malai saarestik on kõige suurem saarestik Kagu-Aasias (Seal asuvad ka väiksemad saared) Malai saarestikul on üle 25 000 saare. Sunda saared on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust. Sunda saared jagunevad Väikesteks ja suurteks. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Geograafiline asend Malai saarestiku kordinaadid : 2° S ja 107° E
· Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke · Vietnamis tegutsenud · 1954. aastaks oli kommunistlikud Prantsusmaa sõja
Savann on troopiline või lähistroopiline rohtla. Probleemid Suureks probleemiks on karja- põllumaade liiga intevsiinve kasutamine, mis kurnab ma välja. Savanni levik Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne musoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20 laiuskraadidel vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid
Nii krediit- kui ka deebetkaartidega saab sularaha peaaegu kõigist kohalike pankade sularahaautomaatidest ning kontoritest. Sularaha ATM-st välja võttes läheb summa pealt 2,5 % teenustasu + ~2 EURi. Keeleks on Tai keel. Turismikeskustes ja hotellides räägitakse ka inglise keelt, ent tugev kohalik aktsent segab tihti arusaamist. Tai asub laius kraadidel 96E ja 106E ning pikkus kraadidel 19N ja 4N. Tai asub kagu-aasia mandril. Tai asub Indohiina poolsaarel. Tai asub Aasias. Selline on Tai kontuurkaart. Keskmine vanus: kokku: 34 aastat mees: 33,2 aastat naissoost: 34,8 aastat (2010 est) Sündimus: 13,01 Sündinud 1000 elanikkonnast (2010 est.) riigi võrdluses maailmas: 155 Suremus: 6,47 Surnud 1000 elanikkonnast (juuli 2010 est.) riigi võrdluses maailmas: 151 Vanuseline struktuur: 0-14 aastat: 20,8% (meessoost 7013877 / naissoost 6690554)
Õitseb vähe, emasõiest moodustub 13 cm pikkune kolmeosaline kapslike, mille igas osas on 2 seemet. Lehekaenaldes võivad moodustuda kuni õunasuurused nn. õhumugulad (lühenenud külgvõrsed), õhumugulate moodustumine vähendab saaki. Igal taimel kasvab üks mullasisene silinderjas või vesijamsil kerajas mugul, 450 kg valge, kollane või punakas sisu. Levik Kultuurtaimena kasvatatakse: Indohiina poolsaarel vesijamssi (D. alata), Lääne-Aafrikas valget (D. rotundata) kollast jamssi (D. cayenensis), Kariibi mere piirkonnas D. trifida't Lõuna-Hiinas D. apposita't. 95 % jamsist kasvatatakse ja korjatakse Lääne-Aafrikas Suurimad tootjad 2012. aastal: Nigeeria (38 miljonit tonni), Ghana (6,6 miljonit), Elevandiluurannik (5,7 miljonit) Benin (2,7 miljonit). Kasvatamine temperatuur 2530°C
Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus küsimus pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, sest Türgi suurvõim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu kaugematesse Idamaadesse suunduvaid kaubateid
· Kagu-Aasia paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalvöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Kagu-Aasia on mägine. · Kagu-Aasias leidub mitmeid metallimaake ja fossiilkütuseid. Regioonis on märkimisväärsed metsavarud. Bruneis leidub ka naftat. Regiooni riigid · Kagu-Aasia riigid: Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodza, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid. · Kagu-Aasia Maade Assotsioon (ASEAN) - rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on Kagu- Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. Rahvastik · Kagu-Aasia on asustatud väga ebaühtlaselt. Jõgede delta-alad ja vulkaanilised platood on väga tihedalt asustatud. Mägialad ja idapoolsemad saared on hõredamini asustatud.
Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt
1961 aastal ehitati müür mis erladas Lääne-Berliini Ida-Berliinist(berliini müür) Mõjuvõim kolmandas maailmas: mitu kriisi kollet tekkis aasias 1950. Aastate algul peeti verine korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistliku põhja koread toetasid hiina ja NSV liit Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt Lääne- Euroopa riikidelt. Olukord Koreas jäi samaks maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960-70 aastatel Indohiina(Vietnam) poolsaar kagu-aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üli riigi vahel puhkes ka vastas seis Ladina-Ameerikas, mida nimetati Kuuba raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV liidu kui ka USA juhte. Raketid viidi ära, Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt Pingelõdvendus: pärast Stalini surma 1953 tekkis maailmas lootud et USA ja NSV liidu suhted võivad paraneda
Mugulkultuurid ja köögiviljad Kartul: maavitsaliste sugukonda kuuluv harilik kartul. Lõuna-Ameerikast, Tšilli lõunaosas on juba 14 000 aastat kasvatatud, 1995 esimene juurvili, mida kasvatati kosmoses, hispaanlastest meremehed tõid taime kaasa Euroopasse, 18 saj, jõudis Eestisse. Kasvab parasvöötmes. Suuremad kasvatajad Hiina, India, Venemaa, Ukraina, USA Jamss: Üle 250 liigi troopilistel aladel, lähisekvatoriaalne, kultuurtaimena Indohiina poolsaarel, Lääne Aafrikas valget ja kollast, Kariibi mere piirkonnas, Lõuna Hiinas, toiduna oluline ainult Lääne Aafrikas, väänduv või roniv 2-3m vars, 25-30ºC Maniokk: Tähtsuselt kolmas mugulvili, Lõuna-Ameerikast, kasvab lähisekvatoriaalses, ca 20ºC, vihmased alad. Lääne-Aafrika, Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika Bataat: Kesk –või Lõuna-Ameerikast, lähisekvatoriaalses, toodang inimese kohta suurim
pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, IndoHiina, Indoneesia ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee ps riikidega. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseisvuse kindlustumise ja nende keskvõimu tugevnemisega olid paljud sõdimisest elatunud vaesed väikeaadlikud jäänud tegevuseta
TAI KUNINGRIIK Globaliseeruv maailm Koostas: Tartu 2015 Tai Riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel. Tai on populaarne turismimaa. Tai Pindala: 514 000 km² Elanikke: 66 405 000 Pealinn: Bangkok Rahaühik: baht 1 baht on 0,02 eurot. Bangkok Valitsev monarh Kuningas Rama IX Ametis viimased 69 aastat. On pikima valitsusajaga monarh Tai ajaloos. Rahvastik Linnades elab 20% rahvastikust.
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga
veerand Uus-Guinead Prantsusmaa Senegal, Prantsuse Guajaana, Prantsuse Guajaana, Maroko, India mingid osad Alžeeria, Pr. Ida-Aafrika, Madagaskar, tänapäeva Tšaadi alad, Indohiina, India mingid osad Saksamaa Alguses kolooniaid polnud Tänapäeva Namiibia, Tansaania, Kameruni alad + veerand Uus-Guinead Itaalia Kolooniaid polnud Liibüa, Somaalia, tänapäeva Eritrea
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots
8. KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................7 9. KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 2 ASEND Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne mussoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast. Savannide levikuala on kõige suurem Aafrikas. 1. Pilt. Savannide levik KLIIMA Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. 2.Pilt. Kuiv aastaaeg.
tähelepanu teaduse ja hariduse arengule. Riigis kehtestati parlamentaarne kord, keisrile jäid ainult esindusülesanded. SÕJANDUS: Põhiseadus kuulutas, et Jaapan loobub igaveseks rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamisest sõjalisel teel. 14. Selgita! *Hallsteini doktoriin 19501960. selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. *Doominoteooria selle järgi tooks kas või ühe IndoHiina riigi ala kaotamine kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise. *Neegriliikumine liikumine, kus neegrid võitlesid oma õiguste eest, saavutamaks valge nahavärviga inimestega samad õigused. *Pidurduspoliitika *Pingelõdvendus riikidevaheliste (USA ja NSVL) suhete parandamine. *Raudne eesriie NSVL aladel toimunud eraldumine muust maailmast. *Trumani doktoriin 1947. Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõte peab olema vabade rahvaste
Muutused ühiskonnas Maailma poliitiline kaart jaguneb erinevateks regioonideks(piirkond),mida saab iseloomustada erinevate näitajate poolest:kliima,loodusolud,geograafiline asend,keel,rahvus,religioon,ajaloolised sidemed ja majanduslik-ja sotsiaalneareng. Euroopa regioonid:1)Põhja2)Lõuna3)Kesk4)Ida5)Lääne-Euroopa Aasia regioonid:1)Põhja-Aasia=Siberi 2)Ida-Aasia=jaapan,Korea,Hiina idaosa 3)Kagu-Aasia=Indohiina ps. ja saared 4)Lõuna-Aasia=Hindustani ps. 5)Edela-Aasia=Iraan,Türgi,Saudi-Araabia 6Kesk-Aasia=Kasahstan ja lähinaabrid Ameerika regioonid:1)Põhja2)Kesk3)Lõuna-Ameerika Austraalia ja okeaania:Austraalia ja Vaikne ookena Aafrika regioon:1)Põhja2)Lõuna3)nn.Must Aafrika-Saharast lõunapoolsed riigid NÄIDE: Eesti Geograafiline asend Euroopa kirdeosa,Baltimeri
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja)
.......................................... 12 Kambodza kodusõda......................................................................................................... 13 Kasutatud allikad................................................................................................................... 14 2 Kambodza Kambodza on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Kambodza piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks. Riigi nimi 19531970 Kambodza Kuningriik 19701975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul) 19751979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all) 19791989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami
Migratsioon Aastast 1990- 2010 on Prantsusmaal migratsioon vähe muutunud. 1991-1992 toimus Prantsusmaal ränne kuid pärast seda jäi kõik stabiilseks, mingeid suuremaid väljarändeid pole olnud. Kuid 2001 aastast on jälle rännete arv hüppeliselt suurenenud. Põhiliselt on Prantsusmaale sisse rännanud Portugalist, Marokost, Alzeeriast, Türgist ja Itaaliast. Prantsusmaal elavate inimeste etnilised grupid on Keldi ja Ladina koos germaani, Slaavi, Põhja-Aafrika, Indohiina. Ülemere osad: must, valge, mulatt, Ida-india, Hiina, Ameerika indiaanlane. Prantsusmaa on olnud paljudele inimestele tõmbeteguriks. Riigis on head elamistingimused ning kõrged palgad. Tänu migrantidele mitmekesistub tööjõuturg, sündimus suureneb ning majandusaktiivsus kasvab. Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada ning nad on nõus töötama madalama palga eest. Ning sellepärast ongi Euroopas paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa.
Lääneriigid avasid selle vastukaaluks õhusilla LääneBerliiniga, mida NL ei julgenud sõjahirmus takistada. × NATO asutamine (1949) USA, Kanada, Island, UK, Belgia, Holland, Norra, Luxemburg, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Taani × Saksamaade lõhenemine (1949) Läänetsoon ja idatsoon. Riik jagunes kahe poliitilise süsteemi vahel. Idas loodi Saksa DV ja läänes Saksa LV. × IndoHiina sõda (19461954) Vietnamis sõdisid Vietnami DV ja Prantsusmaa. Lõppes Prantsusmaa kapituleerumisega. Vietnam jagati 17. Laiuskraadi mööda kaheks. Üks pool jäi Vietnami DVle ja teine Vietnami Vabariigile. × Korea sõda (19501953) Korea jagati samuti okupatsioonitsoonideks mööda 38. paralleeli. See viis Korea lõhenemiseni. PKoreas loodi kommunistlik Korea RDV ja LKoreas Korea Vabariik. Kumbki riik teineteist
Välksõja lõpp. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku? - Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias - 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit. - Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. 4. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents). Atlandi harta - Toimus 14. augustil 1941.. - Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted.
Riigi põllumajanduse iseloomustus Tai Kuningriik Tai Kuningriik asub Euraasia mandril Aasia maailmajao kaguosas. Riik paikneb Indohiina poolsaarel 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Lõunas on naaberriigiks Malaisia, idas piirneb Tai Kambodža ja Laosega ning läänes Myanmariga. Tai rannajoone pikkus on enam kui 3200 km ning riigile kuulub 1430 saart. Läänes ümbritseb riiki Tai laht ning idas Andamani meri. (Raudsepp et al 2010) Maailmas suuruselt 51. riigina on Tai pindala 510 890 km2. Sellest haritava maa moodustab 30,71%, püsikultuurid ehk istandused 8,77%. Karjamaade alla jääb kõigest 1,6 % riigi pindalast
igasugused suhted. 1961 a augustis ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. Praha kevad (1968) 1960.a keskpaik – Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Dubček alustas liberaliseerimisprotsessi: kehtestas kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide sissetungi Tšehhoslovakkiasse Vietnami sõda (1964-1973) – I etapp (1946-53): Indohiina sõda, Vietnam jagati kaheks: Vietnami Demokraatlik Vabariik (põhjaosa, sotsialistlik), Vietnami Vabariik (lõunaosa, kapitalistlik). II etapp (1957-63): kodusõja periood, partisanisõda. III etapp: Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, vietnamiseerimine. IV etapp (1973-75): alles jäi üks sotsialistlik
· LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUSGUINEA, JAAPAN, UUS MEREMAA · POOLSAARED SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDOHIINA, KOREA, LABRADORI KORDAMISKÜSIMUSED · Vee jaotus Maal (protsendid) · Suur ja väike veeringe · Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused · Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid · Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel · Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas
Väikese kurgi taolised, kantide ja sügavate vagudega viljad kasvavad madalatel puudel või põõsastel. 6-12 cm pikkuse vilja ristlõige on viieharulise tähe kujuline ( sellest ka nimetus ,,tähtvili,, ) Maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või kõdooniat. Viljad on täisküpsed, kui merevaiguvärviline sisu helendab läbi koore. Kasutatakse eeskätt värskelt. 2.5 KUMKUATS EHK KÄÄBUSAPELSIN Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Tänapäeval on viljelusalaks subtroopilised piirkonnad, kus ka apelsine kasvatatakse, peamiselt Hiina, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Iisrael. Kasvavad kobaratena väheste asteldega igihaljastel põõastel. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ), Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega
Kadi Veervald Tallinna Ülikool Rekreatsioonikorraldus Rekreatsiooni geograafia VIETNAM Referaat Õppejõud: Mart Reimann 2016 Vietnami asukoht ja üldandmed Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodzaga. Suur osa Vietnamist on mägine (Annami mäestik) ning üle 40% riigi territooriumist on kaetud troopiliste metsadega. Vietnami kõrgeim mäetipp ulatub 3143 m kõrgusele merepinnast. Oluline osa Vietnamist on väga tihedalt asustatud, tegusamalt haritavad alad paiknevad Hng Hà ja Mekongi jõe ääres. Suurim on rahvastikutihedus Vietnami põhjaosas ja rannikul. Ilmastik on harilikult väga niiske.
võimalust, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias, USA oli nende plaanide vastu. 1941. 7. detsember – Jaapan ründab ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi. Kuidas see mõjutas sõja käiku? Ameeriklastele oli kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. 4. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide (Itaalia, Saksamaa ja nende liitlased) vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents) NSV Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NSV Liidule ja Briti peaminister hakkas nägema Stalinis vaenlase asemel liitlast. 1941
Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina Saksamaa - Kamerun, Ida-Aafrika, Edela-Aafrika (vähe kolooniaid) Holland - Indoneesia, Uus-Guinea, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Belgia - Kongo, Nepal, Itaalia - Liibüa, Somaalia, Portugal - Angola, Ida-Aafrika, Siiam Türgi - Araabiamaad
10. Prantsuse välispoliitika põhilised suundumused pärast II maailmasõda.
IV vabariik
• Prantsumaa kuulub lääneriikide blokki ja on seega USA liitlane
• Ometi alates IV vabariigist suund suveräänsele välispoliitikale
• Algavad Prantsusmaa püüdlused saada tuumariigiks
• 1956.a. Suezi kriis sunnib Prantsusmaad taotlema Euroopa ühtsust
• Algab dekoloniseerimisprotsess
• Vabanevad Indohiina, Maroko ja Tuneesia
• Alžeeriaga suured probleemid seoses rohkearvuliste kolonistidega
• Need viivadki IV vabariigi langemisele
V vabariik
De Gaulle’ välispoliitika
• Kaks iseloomulikku aspekti:
1. Pidev mure Prantsusmaa koha pärast maailmas
2. Rahvusliku iseseisvuse tagamine, eelkõige USA suhtes
1966.a. võtab Prantsusmaa oma armee NATO ühtse juhtimise alt ära
Dialoog NSVL-ga
Hiina RV tunnustamine
Korea sõda 19501953 1953 vahetus nii NSVL'i (suri Stalin) kui ka USA (presidendiks valiti D. D Eisenhower) Stabiliseerumine ja pingelõdvendus 1950. a keskel Pärast Stalini surma NSVL's algas nn sulaperiood: 1. algas repressioonipoliitikast loobumine 2. sõlmiti vaherahu Koreas. Säilis Korea lõhestatus 3. 1954 sõlmiti Genfi kokkulepped IndoHiina küsimuses, millega peatati sõda Vietnamis ning jagati maa kommunistide ja mittekommunistide vahel 4. 1955 sõlmiti NSVL'i ja lääneriikide vahel nn Austria lepingud, mille kohaselt lõpetati okupatsioon, taastati suveräänsus ning Austria kohustus edaspidi säilitama neutraliteeti 5. muutus poliitika Soome suhtes: tunnustati Soome õigust eksisteerida neutraalse kapitalistliku riigina 6
suurilma ellu kiskuda. · Madame Renoiri kalasupp · Nende majal, mis oli pika ristküliku viimane, oli läände avanev pööninguaken, kust nägi Valérieni mäge ja palju muud kaunist. · Mõlemaid Renoiri ateljeesid köeti söeahjudega. · Rebane on prantsuse keeles renard ning sarnaneb kõlalt nimega Renoir. · Madame Mathieu Renoiride pesunaine ja köögitüdruk. · Eugéne rääkis vene, prantsuse, mitmeid hiina ja indohiina keeli ja dialekte. · Jean oli ärahellitatud beebi. · Makja igihaljas võsastik Vahemeremaades, samasuguse hüüdnime andsid pariislased Montmartre'i nõlvadel laiuvale tihedale padrikule. · Nukuteatrisse võis Jean minna alles siis, kui ta oli kolmene. Renoirile meeldis Lyoni nukuteater, sest see oli säilitanud oma algupära. · Tervis oli Renoiril suurepärane viibimised Lõunas olid ta täielikult bronhiidist terveks ravinud.
Jaapanis on väga arenenud raudteetransport, millega peamiselt veetakse inimesi. Hiinas kasutatakse sisevedudeks erinevaid kanaleid ja jõgesid. Transpordisüsteemid pidevas arengus. Panus maailma- Hulgaliselt eksporditakse autosid, kodumasinaid, keemiakaupu jms. Imporditakse tooraineid, mis endal kohapeal puuduvad või pole majandusse otstarbekas kaevandada/kasvatada. Regiooni kuuluvad Kagu-Aasia riikideks loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel riigid saartel asuvaid riike. Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodža, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam. Loodusolud, Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde. Liigniisked ning soostunud alad. Suhteliselt loodusvarad mägised alad. Leidub erinevaid metallimaake (Sn, Ni, Cu jt.) ja fossiilkütuseid (maagaas jt.).
lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 10 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 3. TSITRUSED Kumkuats ehk kääbusapelsin Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ), Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega. Vili sisaldab rohkesti kaltsiumi ja märkimisväärsel hulgal C-vitamiini. Kasutamine: Tuntud on siirupis konserveeritud kääbusapelsinid, mida kasutatakse
lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 10 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 3. TSITRUSED Kumkuats ehk kääbusapelsin Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ), Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega. Vili sisaldab rohkesti kaltsiumi ja märkimisväärsel hulgal C-vitamiini. Kasutamine: Tuntud on siirupis konserveeritud kääbusapelsinid, mida kasutatakse
NSVL'i liidule. '41 a suvel USA ja Ing sõlmisid omavahel Atlandi harta. Lend-lease süsteem USA majanduses, abi andmiseks abivajavatele riikidele. Abiandmissüsteem tekkis juba enne seda, kui USA sõtta astus. 7 dets '41 ründas Jpn USA, mis tõi kaasa USA sõtta astumise. NSVL ja Jpn vahel kehtis mittekallalaetungi leping, mis kehtis kuni '45. Jpn alustas samal ajal, kui USA ründas, ka Kagu-Aasia alade ründamist. Umbes 6 kuu jooksul Pr-Indohiina, Filipiinid, Uus-Guinea vallutati. Toimus loosungi ''Aasia aasialastele'' all. '42 a suvest kuni '43 a suveni sai alguse murranguperiood sõjas. Sõjatandrid: · Vaikne-Ookean Midway lahing juuni 1942. USA pani piiri Jpn vägede edasitungile V-O suunal. Alates sellest hakkas Jpn aeglane taandumine. · Põhja-Aafrika Itaalia ja Sm väed paiknesid eeskätt Liibüas, kust nad tungisid edasi
Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.
poliitilise osatähtsusega ja püsiv kui nt Suurbritannias. Väikeste huvigruppide pidev olemasolu suurte parteide kõrval, sarnane Weimari vabariigi korraldusele huvigruppide demokraatia. Omane vähemusvalitsuste kaudu valitsemine, parlamendis tihti palju väikeseid parteisid. President marginaalsete volitustega. (3.-4.vabariik) Partei kui tugeva poliitiku taustajõud ja olemuselt isikustatud! Maailmasõdadele järgnevad Indohiina ja Alzeeria konfliktid. Charles de Gaulle presidendiks valimise järgselt institutsiooni tugevnemine (1958-1969). 5.vabariigis president kui kaitsepoliitika juht jne, erinevalt varasemast väikesest rollist. De Gaulle'i parteisüsteemi kujundamise ambitsioon (vrd Lääne-Saksamaaga, keskse konservatiivse erakonna tekitamine), partei kui juhi võidu kindlustamise institutsioon.
annaabi.ee 
