Eisenhower Sissejuhatus • Dwight David Eisenhower • 14. oktoober 1890 – 28. märts 1968 • West Pointi Sõjakool, 1915 • Abiellus 1916 • Kaks last • Sõjaväelane, leitnant, poliitik http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eis http://en.wikipedia.org/wiki/Dwight_D._Eisenhower enhower Dwight. D. Eisenhower http://en.wikipedia.org/wiki/Military_career_of_Dwight_D._Eisenhower Eisenhower poliitikas • 1942 – 1943, Operatsioon Torch • 1944 – 1945 edukaks kujunenud sissetung • 1948 – New Yorki Columbia Ülikool • 1950 – NATO • 1953 – 1961 USA 34. presitent • 1955 – „avatud taevas“ • Sotsiaalkindlustuse programm • 1956 – Ehitustööde programm http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisen hower Eisenhower poliitikas • Valimisõigused mustanahalistele
USA 1945-2000 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega. Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsi...
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia...
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
USA 1945-2000 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega. Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsi...
KONSPEKT. 1945-1960. 1945-.ndast USA globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil (IIms üks võitjatest, ise sõjast purustamata, rahvas kindel oma missioonis nii kodu-(valitsuse volituste laiendamine, uue kursiga välja kuulutatud heaoluriigi ehitamine, sõjajärgne jõukus) kui välismaal 1950-60-ndatel afro-ameeriklastene aktiivne tegutsemine, millega ühinesid vähemusgrupid ja naised, et nn Ameerika unelmast võrdselt osa saada. HARRY TRUMAN (DP)(1945-1953) ,,The Buck Stops Here" valmisolek võtta vastu otsuseid ja vastutada. ,,Õiglane kurss" või õiglane plaan: Riik peab tagama rahvale majanduslikud võimalused ja sotsiaalse stabiilsuse. SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise pärast, 1946 Föderaalse Töövõtjate Lojaalsuse Programmi as...
Truman asus 1950-ndate algul kommunismi levikut piirama ka kodumaal. See väljendus makartismis, mis oli senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide ja nende hüpiknukkude kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Kahjuks kasvas see üle nõiajahiks, millega kaasnes avalik hukkamõist tuhandetele. 1954. aastal mõistis Senat senaator McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Dwight D. Eisenhoweri ametiaeg Dwight David Eisenhower astus ametisse 1953 aastal ja oli USA 34. president. Dwight sündis 14. oktoobril 1890. Poliitilistelt vaadetelt oli vabariiklane. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas ning detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Eisenhoweril oli naine Mamie ja kaks poega. Eisenhower erines Trumanist. Sõjakangelasena oli tal sundimatu ja vaba käitumine, mis tegi ta ameeriklaste seas populaarseks
Ülevaade Ameerika ühendriikide presidentidest aastatel 1945-1989 Harry S. Truman USA president alates 1945 aastast kuni 1953 aastani. Ta oli demokraatliku partei esindaja. Truman kuulutas, et USA peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning et peab seisma vastu kommunismi levikule maailmas. Oma presidendiks olemise ajal ei olnud ta eriti populaarne. Dwight David Eisenhower oli USA president aastatel 1953 kuni 1961. Eisenhower oli vabariiklane ning tihti kritiseeriti teda, kuna USA areng oli liiga aeglane. Üldiselt oli ta hästi mõõdukas ning kaalus igat sammu hoolikalt. John Fitzgerald Kennedy oli USA president aastatel 1961 kuni 1963. Kennedy oli demokraat ning ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta oli sihikindel ning oma presidendiks oleku ajal lubas ta USA'le kiiret arengut, mis ka toimus. Lyndon Baines Johnson oli USA president aastatel 1963 kuni 1969. Ta kuulus demokraatliku parteisse
* Kodanikuõigused Ameerika Ühendriikides - 1955-56 Montgomery busside boikott -Rosa Parks- keeldub mustade kohale istumast, paljud järgivad eeskuju, keelduvad busside kasutamisest, luuakse neegrite taksod. Olukord sunnib muudatusi tegema -lõunaosariikides radikaalne eristamine- valgetel omad kraanikausid, mustadel omad Little Rock, Arkansas 1957 -valgetele mõeldud kooli tuleb 4 mustanahalist õpilast, 1000 relvastatut sõdurit valvavad, et mustanahalised ei saaks sisse - Eisenhower saadab föderaalväed, kes murravad läbi kaardiväest - kuberneri võimu kärbitakse Washingtoni marss, 1963 - u 200 000 inimest marsib Washingtoni Lincolni memoriaali juurde, kus Martin Luther King peab kõne Kodanikuõiguste Akt, 1964 - Johnson allkirjastab akti, millega sätestatakse kõikide kodanike võrdsed õigused olenemata värvusest, religioonist ja soost Nõukogude Liit - Nikita Hrustsov -1953-64 - Sula NSV Liidus- reziimi pehmenemine - 1956.aasta
Truman ja vab. Dewey. Võitis Truman ja see on ajalukku läinud, kui avaliku arvamuse küsitluste läbikukkumine. Truman jätkas FDRi poliitikat, seda rõhutas ta oma valimisprogrammiga Fair Deal - lubas reformide jätkumist, föderaalsele haridusele, sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi. Asepresidendiks oli Nixon, riigisekretäriks oli Dulles. Dulles oli USA välispoliitika tegelik autor. Kritiseeris Trumani pidurdamiskontseptsiooni, teatas, et tuleb vabastada kommunismi ikke all olevad rahvad. Dulles esitas tagasitõtjumiskontseptsiooni.
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov
staatusest. 11) Akihito- Jaapani 125. keiser, kes on ka praegune keiser, kelle põhiülesanne on esindus. 12) Paasikivi- Soome NL-meelne president. 13) Kekkonen- Soome NL-meelne president, külastas ka Eestit. 3. Daatumid: 1) F.D. Roosevelt 1933-1945 2) Harry Truman 1945-1953 Külma sõja algus, Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, Korea sõda, Berliini blokaad 3) Dwight Eisenhower 1953-1961, Berliini kriis, Suessi kriis 4) John Fitzgerald Kennedy 1961-1963, Kuuba kriis, Berliini müür. 5) Lyndon B. Johnson 1963-1969, Vietnami sõja algus,(doominoteooria) 6) Richard Nixon 1969-1974, Vietnami sõja lõppemine, Pinge lõdvendus 7) G. Ford 1974-1977, Pinge lõdvendus 8) Jimmy Carter 1977-1981, Pinge lõdvendus 9) Ronald Reagan 1981-1989, Tähtede sõja programm, külma sõja taasägenemine 10) Berliini müür 1961-9
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti
– Itaaliasse, Mussolini nukuvõimuna (ainult nimeliselt võimul) Kurski kaare lahing juuli 1943 Saksa taotles revanši. Sakslased ei pidanud vastu sest nende tankid tolmutasid ja lennukid kukkusid alla. Põhjalik pööre 2.maailmasõjas. Dets 1943 Teheran – Churchill, Roosevelt, Stalin. 1944 Dets 1944 põhja – Prantsusmaa, Normandia 2.rinne, operatsioon Overlord, D-day. Dwight Eisenhower – Ameerika kindral Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees Dets 1944 Sakslased ootamatult murdsid läbi antennidest. 1945 Veebruar 1945 Jalta – Churchill, Roosevelt, Stalin Juuli, august 1945 Potsdami konverents – Churchill/Attlee + Rosevelt/Truman + Stalin – Jaapani lõplik purustamine, 2 tuumapommi. NSVL kuulutas sõja Jaapanile.
.................................................................. Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower....................................................................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)................................................ Sisepoliitika......................................................................................................
Johnsoni aeg Ameerika Ühendriigid 1956-1960 1956. aastal valiti USA presidendiks vabariiklasest Dwight Eisenhower Eisenhoweri 8-aastane ametiaeg oli Ameerikale majanduslikus mõttes edukas ja president populaarne 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini Demokraat John Kennedy, valiti 1960. aastal presidendiks ,,Uus generatsioon pakub liidrit" Lyndon Baines Johnson Sündis 27. augustil 1908 Suri 22. jaanuar 1973 Ametis 1963 1969 Ta kuulus demokraatliku parteisse Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise ,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964. aastal Nobeli rahupreemia, kuid 1968 mõrvati Johnsoni ajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti Eraldi koolid olid 1950. aastail juba keelatud Järsku avardusid noorte õppimisvõ...
süda; 1944. aasta juunikuus oli kaks kolmepäevalist perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris Eisenhoweri staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime ,,Overlord", kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower käsu operatsiooni ,,Overlord" algus edasi lükata. Eisenhower- usas 2. rinde ülemjuhataja, rommel- saks väejuht, võitles af-s, de gaulle- pr sõjaväelane, juhatas soomusdivisjoni, zukov- punaarmee väejuht, tema juhtimisel purustati jp vägi, paulus- saks kindral-leitnant. Okupeeritud r-d: saks poolt- aust, tn, pl, nr, hl, luks, belg, pr, kre, jugo, tseh, albaa. Atlandi harta -14. augustil 1941. aastal sõjalaeva Atlandi ookeanil USA presidendi Roosevelti ja
juuni 1944. 1944.a. suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teine maailmasõda jätkus Kaug-Ida rindel võitlusega Jaapani vastu. Usa kasutas seal esmakordselt tuumarelva. Sõda lõppes 2.september 1945, Jaapani kapituleerumisega. 2. Ajaloolised isikud Natsi-Saksa välisministes, sõlmis MRP Ribbentrop NSV Liidu riigijuht Stalin Liitlasvägede ülemjuhataja teise rinde avamisel D. Eisenhower USA president 1933-1945 Roosevelt 3. Ajaloolised sündmused 1.sept. 1939 Teise maailmasõja algus Nov.-veebr 1941.a. Lahingud Moskva pärast 8.mai 1945 Salsamaa kapituleerus, Sõja lõpp Euroopas 22. juuni 1941 sõka algus NSV vastu 4. Mis on MRP 23. august 1939 Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungi leping, 10 aastaks. Sellel oli salajane lisaprotokoll 5. Nim. kolm riiki koos riigijuhtidega, kes moodustasi Hitleri vastase koalitsiooni
Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi toetama pealetungiga idast.Samuti jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning tunnustati NSV Liitu 1941. Aasta piirides. 3. Pilt Teherani konverentsist: Stalin – Roosevelt – Churchill 4. D-päeva (teisisõnu Normandia dessant) kavandamist alustatu juba 3 aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme oli maabumiskoha valik. Operatsiooni juhtis Dwight D. Eisenhower, kes võttis kogu operatsiooni vastutuse enda peale. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne’I põhjarannik, Normandia, Pas de Calais’ (kus Hitler ise rünnakut ootas) ja Hollandi ning Belgia rannik. Rünnakuks valiti siiski Normandia rannik, mida sakslased ei uskunud viimse hetkeni, pidades seda pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D. Eisenhower Gerd von Rundstedt Osalised Liitlased 1. USA 2. Suurbritannia 3. Kanada 4. Vaba Prantsusmaa 5. Uus-Meremaa 6. Holland 7. No...
· Põhjamaades: Norra, Island, Taani liitusid NATO-ga. Euroopa ühinemisliikumine · 1957. aastal · Loodi Euroopa Majandusühendus ehk ühisturg · Liikmed olid: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg · Tulemus: Kaotati omavahelised tollipiirid, kooskõlastati põllumajandus-ja väliskaubanduspoliitikat · Edukas, liitusid teised maad, kuid 1960. Lõpetas 6-liikmelisena Ameerika Ühendriigid Eisenhower 1956 · Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine(doominoteooria, Vietnami sõda) · F. Castro võimuletulek Kuubal · NSVL poolt esimene tehiskaaslase üleslennutamine · Majandusolukord hea · Rassismi probleemid Kennedy 1960 · Ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse · Kuuba kriis
· Terrori ja hirmu vähenemine, tekib optimism · Kultuurielu liberaliseerus, muutus vabameelsemaks · NSV Liitu hakkas mõningal määral jõudma infot läänemaailmast · Arvestades sulaaja teatud vabadusi, hirmu hähenemist ühiskonnas ja majanduse arengut, on seda peetud NSV Liidu ajaloos suheliselt stabiilseks perioodiks Iseloomusta USA tegevust ,,Külma sõja" alguses (sündmised, kes oli võimul, tegevus, tagajärjed) · Võimul Truman, edasi Eisenhower · Trumani doktriin 1947 Euroopale majandusliku abi andmise plaan (Kreeka, Türgi) · Berliini blokaad (1948 1949) blokeeris nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega moodustatakse NATO · Eisenhoweri doktriin tagasitõrjumisdoktriin. USA oli selle kohaselt valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. USA sõjaline abo Lähis ja Kesk- Euroopa maadele
USA presidendid John Fitzgerald Kennedy Sünniaeg 29. mai 1917 Sünnikoht Brookline, Massachusetts Surmaaeg 22.november 1963 (46aastaselt) Surmakoht Dallas, Texas Erakond Demokraatlik Partei Eelnev USA president Dwight Eisenhower 35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON
baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid: · 18-24 Lenin · 24-53 Stalin - stalinism · 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused · Nixon 69-74 (vabariiklane) Nsvl head suhted, Yom kippuri sõda, Watergate afäär · Ford 74-77 (vabariiklane) Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine
Üliriigid Külma sõja ajal Külmas sõjas kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne-Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid enda töötute arvu ning mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja riigi tööstuspotensiaal jäi alles. Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut, USA sai tagasi sõjaaegseid laenud ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti. USA majanduse arengule aitas kindlasti kõvasti kaasa Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusesemeid ...
· Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy Demokraatlik Partei 1961-1963 Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 ·1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John.Kennedy. · Makartism: - II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees
lahendamiseks.Ta polnud seda varem kunagi teinud , vastupidi , ta oli üritanud neid prantslaste asjadest eemale hoida.Pole üllatav , et de Gaulle ei maininud seda oma mälestustes.Ent tema võim oli nii habras ja hirm riigipöörde ees oli kohutavalt suur , seega tuli tal oma uhkusest üle saada. Seejuures oli tal veidi õnne.Päev pärast Jumalaema kirikus toimunud pidulikku teenistust , pühapäeval , 27.augustil 1944 , saabus Pariisi kindral Eisenhower.,,Ma läksin viivitamatult de Gaulle'i juurde ning tegin seda meelega , et tunnustada teda Prantsusmaa ajutiseks presidendiks,'' ütles ta pärast sõda.De Gaulle palus võimu kindlustamiseks Pariisis kahe Ameerika diviisi ja mundreid neile Resistance'i võitlejatele , kes pidi tulema Prantsuse armeesse.Eisenhower märkis pilkavalt , et see oli eseimene kord , kui de Gaulle palus oma positsiooni kindlustamiseks abiväge ja seda veel Prantsusmaa pinnal.Kuid Eisenhower mõistis de Gaulle probleemi
ühineb II maailmasõjaga W.Churchill ja F.D. Roosevelt sõlmisid Atlandi Harta 1942 pandi tööle esimene tuumareaktor 1945 2.september Jaapan ja USA kirjutavad alla kapitulatsiooniaktile. II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas 1969 Esimene reis kuule(Apollo 8) Woodstocki muusikafestival
Briti üksused sunniti taganema. 1943 Teheran/Iraan Stalin, Churchill , Roosevelt otsustasid avada II rinde Lääne- Euroopas (u 75% olid Idarindel), kordineerida sõjategevust, sõdida kuni vastase täieliku alistumiseni, NSVL astub sõtta Jaapani vastu, taastatakse riikide II MS eelnenud piirid. Liitlasvägede Sitsiilia-operatsioon, juuli 1943 · Eesmärgid: Itaalia irrutamine Saksamaast, osa Saksa diviiside äratõmbamine idarindelt. · Operatsiooni juht kindral Eisenhower. · Briti-USA vägede õhu- ja meredessandid Tunisest Sitsiiliasse. Saare vallutamine. Õhurünnakud Roomale. · Mussolini tagasiastumine ja arest. Itaalia astus välja sõjast. Sept 1943 8. Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus? Berliini operatsioon, operatsioon ,,Overlord" Saksamaa sissepiiramine
miiniväljade vööga ning kaeti kuulipilduja- ja mortiiripositsioonidega. Vägevad varjendid Normandia rannikul Merville'is, Longues'is ja Pointe du Hocis võimaldasid maabuvaid liitlasvägesid pommitada suurekaliibriliste Saksa relvadega. Vaenlase purilennukite ja langevarjurite heidutamiseks korraldasid saksa insenerid madalamates piirkondades üleujutusi ja tõmbasid põllud-väljad traate täis. 17. mail määras Eisenhower dessandi koodnimega operatsioon "Overlord'" kuupäevaks 5. juuni. Liitlasvägede koondumine muutis Lõuna-Inglismaa üheks suureks sõjaväelaagriks. Juuni alguseks oli kohale jõudnud üle kahe miljoni ameeriklase ja veerand miljoni kanadalase, koos brittidega 2,9 miljonit. Ettevalmistused meredessandiks ei kulgenud vahejuhtumiteta. Ühel treeningul Devoni rannikul lasid sakslaste allveelaevad põhja kolm dessantalust rohkem kui 700 USA sõduriga. Ka Loode-
juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmasõjas Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 6. Hitleri-vastane koalitsioon
Poliitiline ülekaal Euroopas Makartism Mõjuvõimu laiendamine Kolmandas maailmas · Joseph McCarthy Spionaaz · Julius ja Ethel Rosenberg · 1952 sai presidendiks Sõjalised liidud Dwight D. Eisenhower. · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. 1949 Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Suurbritannia, Suurbritannia USA, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island. · Impeeriumi lagunemine. · Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · Positsiooni kaotamine rahvusvahelisel 1952 Beneluxi maad, Prantsusmaa, Saksamaa LV ja Itaalia areenil.
Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents Otsustati anda saksa sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla Jalta konverents 1. Petain 4 Jugoslaavia rahvavabastusarmee (partisanide) juht, hiljem 2. de Gaulle Jugoslaavia riigijuht 3. Zukov 3 Nõukogude Liidu marssal, juhtis Punaarmeed lahingutes 4. Tito Moskva ja Stalingradi all 5. Eisenhower 6 Soome kaitsejõudude ülemjuhataja, hilisem soome vabariigi 6. Mannerheim president 7. Rommel 1 Prantsuse marssal, Esimese maailmasõja kangelane, Teise 8. MacArthur maailmasõja ajal oli Saksasõbraliku valitsuse juht 9. Paulus 10. Hirahite 8 Kindral kes kirjutas USA nimel alla Jaapani
Truman andis välja määruse, mis keelas diskrimineerimise föderaalameteis ja nõudis võrdset kohtlemist armees, ning moodustas komitee, mis pidi lõpetama rassieralduse sõjaväes. XXII põhiseadusparandus (1951) 1951.a võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelab olla presidendiks valitud rohkem kui kaks korda järjest. Asepresidendiks valimine ei tule selle juures arvesse. (F.D. Roosevelt valiti enne presidendiks kokku neli korda järjest) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) Lõpetas Korea sõja (1953) Segregatsiooni kaotamine koolides (1954) Browni-Hariduskomitee protsessis otsustas kohus ühehäälselt, et põhimõte ''eraldi, kuid võrdselt'' riigi koolides enam ei kehti. Aasta hiljem nõudis Ülemkohus, et kohalikud koolinõukogud viiksid otsuse ellu '' ettenähtud tähtajaks''. Eisenhower pooldas lõunaosariikide taotlusi, kuid ühtlasi nägi ta ka ette nn. Suure ülemineku. Kiiresti hakkas ta nõudma rassieralduse lõpetamist
suurendada ka tarbimist. Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel. Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad, kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasiarahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutse...
" 5. Selgita mõisteid ja anna neile hinnang nende ajalises kontekstis. I Truumani doktriin. USA presidendi Harry Trumani 1947 esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt toetab USA neid rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga ja välisjõududega. Seda kasutati sõjalise missiooni õigustamiseks kreeka kommunistlike mässuliste vastu ja Türgi valitseva reziimi kaitseks NSVL-i rünnakute eest. II Eisenhoveri doktriin. Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et Ühendriikide südametunnistus ei rahune seni, kuni Ida-Euroopa rahvad - ka eestlased, lätlased ja leedulased - "kes meie verd ja kel meie elulaad, ei pöördu tagasi vabade rahvaste perre". Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise
Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja Erwin Rommel - Saksa kindral-feldmarssal, kõrberebane, Saksa Põhje Aafrika operatsioonide juht Isoroku Yamamoto - Jaapani laevastiku ülemjuhataja, pearl harbori rünnaku korraldaja Kes otsustasid sõja Lääneriikide poolel Douglas MacArthur - Liitlasvägede ülemjuhataja vaiksel ookeanil Charles de Gaulle - Prantsuse vastupanuliikumise juht Dwight Eisenhower - Liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas Bernard Montgomery - Briti vägede ülemjuhataja Põhja-Aafrikas Georgi Zukov - NSVL marssal, juhtis põhimõtteliselt kogu idarinnet Algus - Poola Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid ründas. > 1.09.1939 Inglismaa-Prantsusmaa käsivad tagasi tõmmata > 3.09.1939 kuulutasid sõja Saksamaale >Istumissõna ehk Sitzkrieg Poola langes kahe nädalaga > Idast alustas rünnakut ka NSVL 28.09 - piiri ja sõpruslepe sõlmimine > Leedu läks NSVL-le
SB kinnitasid NKLle et ei sekku, kartes uut Msi. Aasta lõpuks otsustas NKL ülestõusu jõuga maha suruda. Nagy pooti ülesse. · Tagajärjed: Ungaris eriti ei muutunud midagi. NKL sai võimu juurde. Arreteeriti ja tapeti inimesi. NKLi liidrid · Stalin · Hrustsov · Breznev 1964-82 · Andropov 1982-84 · Tserenko 1984-85 · Gorbatsov 1985-91 Kõik NRKP peasekretärid olnud. USA liidrid · Truman 1945-53 demokraat · Eisenhower 1953-61 vabariiklane · Kennedy 1961-63 dem · Jonhson 1963-69 dem · Nixon 1969-74 vab · Ford 1974-77 vab · Carter 1977-81 dem · Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a.
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
Külm sõda 1960.ndatel ja 1970.ndatel aastatel - sarnasused ja erinevused Maailmas mõistetakse külma sõja all Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil Ida ja Lääne vahel toimuvat ideoloogilist, poliitilist ja majanduslikku konflikti. Külm sõda oli see aeg, mil lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning kommunismi kukutamist. 1960ndatel oli pingelisem periood, 1970ndatel rahulikum. Peale Suessi kriisi 1956. aastal oli USA tõusnud maailmas vaieldamatuks liidriks. Eisenhower oli populaarne ja edukas president. 1950ndate lõpus muutus olukord pingelisemaks Berliinis pingestus olukord, Kuubal tuli võimule Castro ning NSVL lennutas esimese raketi kosmosesse. Hakkas levima suhtumine et Ameerika vajab uut, teotahtelist presidenti. Selleks sai John Kennedy, kelle eesmärgiks oli rajada õiglane ühiskond, vaesuse kaotamine ja jõudmine kosmosesse. NSVL-s oli aga Stalini surma järel saanud valitseja...
isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. • Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower. Suurbritannia • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD. • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. aastatest alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953.a. tuntakse Rahvaste Ühendusena
Vietnami tuleproovis aga hakkas Ameerika moraalne erandlikkus- veendumus, et Ameerika väärtused on rakendatavad üle kogu maailma, mis oli nii hoogsalt käima lükanud sõjajärgse ülesehitusetöö- pöörduma iseenda vastu. Nüüd kaheldi Ameerika enda kõlbelsuses, nii Vietnamis kui ka kõikjal mujal. Presidendid - vt vihikust. Harry Truman (1945-1953) II maailmasõda Külma sõja algus Trumani doktriin Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat Dwight Eisenhower (1953-1961) Tuumarelvastuse uuendamine Doominoteooria John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Oli noorim mees üldse kes oli presidendiks saanud (43.a) Apollo projekt Kuuba kriis 1963.a mõrvati lahtises autos visiidi ajal dallasesse Lyon Johnson (1963-1969) Vietnami sõda sekkumine Richar Nixon (1969-1974) Pingelõdvendusaeg, suhete parandamine Walergatei afäär Vietnami sõja vietnamiseerimine majanduskriis Ronald Reagan Maksude alandamine
[1] Charles de Gaulle - Charles André Joseph Marie de Gaulle [sarl andr'e zoz'ef mar'i dö gol] (Helifail Kuula (abi·info), 22. november 1890 Prantsusmaa, Lille 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. ema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega. Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Dwight Eisenhower - Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 28. märts 1969), rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Georgi Zukov - Georgi Konstantinovits Zukov (vene ; 1. detsember 1896 Strelkovka 18
Juht : Martin Luther King, kes 1968 a mõrvati. Ka naised nõudsid võrdsust ja õiglust 1960-ndail ka seksuaalrevolutsioon : julgus varem keelatud suguliseks läbikäimiseks (nt enne-ja väljaspool abielu) Religiooni mõju nõrgenes. Lõpuks toimus ideede ammendumine 1969a. Woodstocki rokifestival ( hipiliikumise kõrghetk) Euroopa ühinemisliikumine 1957 Euroopa aatomienergiakoondise ja Euroopa Majandusühenduse (ühisturu)loomine. USA 1945 Truman 1952 Eisenhower presidendiks 1960-1963 - Kennedy ,,uute rajajoonte poliitika" (õiglasem ühiskond, kosmosesse jõudmine, vaesuse kaotamine nihutades niimoodi enda ja kogu ühiskonna rajajooni) 1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. 1969 Nixon presidendiks : eesmärk heade suhete loomine NSVL-i ja Hiinaga. Tegi
kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks. Põhjas kuulutati Hiina ja NSV Liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal jõudis konflik nii kaugele, et Põhja-Korea tungis Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda ning alles 1953-dal aastal kinnitati relvarahu lõhestunud riigi vahel. 29. novembril 1952 valiti Dwight Eisenhower USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. UN'i nõusolekul läks käiku India ettepanek teha Koreas vaherahu. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu. Arvan, et sellel sõjal konkreetset võitjat polnudki, mõlemad osapooled pidasid end võitjateks. Siiski pole rahulepingule tänapäevani alla kirjutatud. Üheks tähtsaimaks Külma sõja konfliktiks peetakse Ungari kriisi. Peale Teist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
