Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mongoolia REFERAAT nimi 11k 2 Tallinn 2009 3 4 Sissejuhatus Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on Mongoolia, mis on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik. Mongoolias on elanikke umbes sama palju kui Lätis. Pealinn on Ulaanbaatar. Pealinnale lisaks on veel mõned pisemad jurtakülad ja piirilinnad ning üüratult vaba ja metsikut loodust. Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid,ehk rändrahvad(karjused). Kesk- Aasias. 1206. aastal valiti pealikuks Tsingis khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud
Mongoolia Ksenia Bogdanova Anna Selivonets · Pealinn Ulaanbaatar · Pindala 1 565 000 km² · Riigikeel mongoli · Rahvaarv2 752 000 · Rahaühiktugrik (MNT) Kliima iseloomustus · Mongoolias valitseb teravalt mandriline kliima.Pikk talv on külm ja sademetevaene. · Mongoolia põhjapiirkonnad on õhukese lumikatte tõttu maailma lõunapoolseimad igikeltsaalad. Suvi on lühike ja soe, lõunaosas kuum. · Kevadtalvel on sageli lumetorme ja kiilasjääd ning suvel tolmutorme. · Umbes 73% territooriumist on põllumaad, 0,4% on haritavad maad, 72% rohumaad, 7% on metsad, 20% on muud maad ja 0,6% on siseveekogud. Metsatüübid · Männikud, tammikud · Kõige rohkem Mongooliasse importeeritakse jahu, suhkrut, odra õlut, sibulat.
Hiinaga. Muusika Mongoolias on tugevalt mõjutatud looduse nomadismi, šamanismi ja ka Tiibeti budismi. Pärimusmuusika sisaldab erinevaid stiile, suurepärast morin khuur'i ja laulvat stiili nagu urtyn duu ("pikk laul"), ja kurgu-laulmist (khoomei). Esimene ansambel Mongoolias oli Soyol Erden, mis asutati 1960. Nende Beatles-stiili tõsiselt kritiseeriti kommunistliku tsensuuri tõttu. Sellele järgnes Mungunhurhree, Ineemseglel, Urgoo jne Mungunhurhree ja Haranga olid pioneerid Mongoolia raske rokkmuusika viljelemisel. Haranga lähenes haripunkti 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel. Peamine riiklik festival on Naadam, mida on korraldatud sajandeid ja toimub üle kolme päeva suvel, koosneb kolmest Mongoolia traditsioonilisest spordialast, vibulaskmine, hobuste võidusõit, maadlus- ja traditsiooniliselt tunnustatud Kolm Manly Mängud. Teist väga populaarset traditsioonilist tegevust nimetatakse Shagaa ehk "libistamine". Lamba pahkluud libistatakse.
Põllumajandus Mongoolias Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias. Piirneb põhjas Venemaa ja lõunas Hiinaga. Maa kasutus on mongoolias 73%, millest haritav maa hõlmab vaid 0.4% ja ülejäänud on püsirohumaad. Suurema osa Mongoolia põllumajandusest on karjakasvatused, enamjaolt kasvatatakse seal lambaid, kitsi ja veiseid. Mongoolia äärealad ja idaosa on niiskemad ja paremini haritavad kui kesk- ja lääneosa. sademetearv Vasakpoole on põhjapoolseim koht Mongoolias, kus mõõdetud sademete arvu ning temperatuuri, vasakpoole kõige lõunapoolsem. Põhjas sajab rohkem ja temperatuurid on veidi madalamad. Kuna rohkem sajab Mongoolia põhjaosas, on sinna kogunenud ka kõik farmid,
Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on maailmal kahe silma vahele jäänud Mongoolia. See on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik, mille elanikke peetakse endiselt metsikuiks nagu Tsingis-khaani ajal Pindala: 1 565 000 km2 Rahvaarv: 2 569 000 Pealinn: Ulaanbaatar Keel: mongoli (riigikeel) Rahaühik: tugrik President: Natsagiyin Bagabandi Iseseisvus: 11. juuli 1921 Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -)
Mongoolia energiamajnduse iseloomustus Energiavarade iseloomustus Mongoolia kõige enam levinud ja ühtlasi kõige olulisem energiavara on kivisüsi, millel riigi majandus suuresti ka põhineb. Suured söemaardlad (joonis 1) asuvad riigi põhja- ja keskosas: pealinna Ulaanbaatari lähistel ja Darhani linna ümbruses, samuti ka täiesti lääneservas. Nüüdseks on avastud ja kasutusele võetud teisigi kivisöe leiukohti Mongoolia lõunapiiri läheduses- Gobi kõrbes. Mongoolias leidub mingil määral ka naftat, kuid see pole majanduslikult nii tähtis kui süsi. Naftat kaevandatakse riigi idaosas ja Gobi kõrbes. Traditsiooniliselt kasutatakse seal kivisüsi, nafta leiukohad on suhteliselt hiljuti avastatud ning seetõttu on see Mongoolia jaoks uus energiatootmise valdkond. Kivisüsi tootmiselt on riik maailmas 22. kohal, nafta tootmiselt on Mongoolia 89. riik maailmas. Mongoolia majandus on kivisöepõhine
Mongoolia rahvastiku iseloomustus 1. Riigi rahvaarv Mongoolias elab pea 3 miljonit inimest, rahvaarv 2014. aasta juuli seisuga on 2,953,190. Sarnase rahvaarvuga riigid on näiteks Albaania(3,020,209) , Armeenia(3,060,631) , Jamaica(2,930,050) ja Leedu(3,505,738) . Mongoolia on rahvaarvult maailma riikide seas 139. kohal. Mongoolia puhul on tegemist väikeriigiga, tema rahavastik osatähtsus maailma lõikes on peaaegu olematu, kolm miljonit võrreldes maailmas elava 7 miljardiga on väga väike. Samas kui vaadata üldse riikide arvu kokku, jääb Mongoolia kusalegi keskele, olles 139. kohal 240. riigist. 2. Rahvastiku paiknemine Mongoolia rahvastiku tihedus on äärmiselt hõre, 1,96 in/km2, sellise näitajaga jääb Mongoolia 229. kohale
Mongoolia 103 0,698 67,5 8,31 8,465,76 Eesti 33 0,84 74,44 12,01 23387,24 Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendidAllikas. The 2014 Human Development Report. Mongoolia kuulub keskmise arengutasemega riikide hulka. Selle riigi miinuseks on kindlasti madal SKT, mis on võrreldes Rootsiga, väga hea arengutasemega riigiga ligikaudu viis korda väiksem. Arvestades, et Mongoolia on keskmise arengutasemega riik, on haridus seal üpris hea, keskmine õpinguaastate arv on 8,31, Indoneesias, mis kuulub sama arengutasemega riikide gruppi, on õpingaastate arv pea ühe võrra väiksem, 7,51 aastat. Oodatav eluigav on 67,5, mis on päris kõrge ja umbes võrdväärne Venemaa oodatava elueaga, kuigi viimane kuulub kõrge arengutasemega riikida hulka. 2. Inimarenguindeksi muutus 1980-2012. Riik HDI muutus 1980-2013 Näiteks: 0,230 - 0468
pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel • Puiduklastri moodustavad metsa langetamine, materjali metsast väljavedu ja metsamaterjali esmane töötlemine • Saksamaal tõenäoliselt paremini arenenud Puiduga varustatus • Saksamaa – 11 076 ha, pindala muutumine: -0,3% • Mongoolia – 10 898 ha, -0,7% • Kenya - 3 467 ha, -0,3% 157 ha, -0,1% Sari 1 • Soome – 2280% 70% 60% 50% 40% Sari 1 30% 20% 10% 0% Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammiku Metsatüübid
Buddhismi lühike ajalugu Mongoolia 1000-1978 Mongolid on Tiibeti peavaimulikkude poolt usku pööratud kaks korda, esmalt 1261. aastal sakja peavaimuliku Phags-pa poolt ja siis uuesti Dalai Laama poolt. Ajavahemikul 1368-1577 olid nad tagasi pöördunud pärismaisesse loodususku. See oli tiibetlaste nõiakunst, mis mongolitele enim muljet avaldas. Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole
poolsaarel. Piirneb Kambodza, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga. Väljapääsu meredele tal ei ole. Laos oli 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat. Pealinn on Viangchan Riigikeel on Lao keel Lõuna-Korea Korea Vabariik on riik Maavaradena leidub Kaug-Idas, mis hõlmab Lõuna-Koreas Kore poolsaare lõunaosa. rauamaaki ja Lõuna-Korea pealinn on põhjaosas ka vaske Seoul Peamiselt kasvatatakse riisi ja muid teravilju, mida on hea käsitsi korjata. MONGOOLIA Mongoolia on merepiirita riik Sise- Aasias. Piirneb põhjast Venemaa ja lõunast Hiinaga. Pealinn on Ulaanbaatar Riigikeel on mongoli keel Nepal Nepal on merepiirita riik Nepal oli hinduistlik Lõuna-Aasias. kuningriik, ent 2006. Nepal piirneb kirdest aastal otsustas Hiina Rahvavabariigi parlament selle sätte Tiibeti autonoomse kaotada. piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Pealinn on Katmandu Indiaga. Riigikeel on Nepali
VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Vassili Kandinsky sündis 4.detsembril 1866.a. Moskvas. Ta ema oli moskvalane, üks vaaremadest aga Mongoolia printsess, isa oli pärit Hiina piiri äärest Siberist. Nii kasvas poiss kahe erineva kultuuri, Euroopa ja Aasia kultuuri keskel üles. 1871.a. kolis pere Odessasse, kus isa juhatas teevabrikut. Kümnendast eluaastast alates õppis Kandinsky eraõpetajate käe all joonistamist, tsello- ja klaverimängu. 1886.a. sõitis Kandinsky Moskvasse, kus õppis Moskva Ülikoolis juurat. Ülikooli lõpetamise järel abiellus ja töötas Ülikoolis juuraosakonna dotsendina.
suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teistest kõrgemale. Sulaaeg – Stalini surmale järgenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režiimi survet. Tagnatsioon – seisak, tardumus. Käsumajandus –majandus, mida riik jäigalt ja bürikraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani
Sotsialistlikud riigid: Euroopas: NSVL, Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa Aasias: Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerikas: Kuuba Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Majanduses Sõjalise valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Varssavi pakt (VLO) Nõukogu (VMN) Organisatsiooni loomise 1949. aasta jaanuaris 1955. aasta aasta Eesmärk Pidi aitama Moskva- Allutada nende riikide meelsetel riikidel poliitiline ja sõjaline tegevus.
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku riigina.
GOBI KÕRB Gobi on suur kõrb, mis asub Euraasias. Täpsemalt siis Aasias, põhja Hiina ja lõuna Mongoolia juures. Põhjast piirneb Hangaiga, lõunast Nan Shaniga, läänest Tian Shaniga ja idast SuurHingani mägedega. "Suur ja kuiv" tähendab Gobi Mongoolia keeles. Gobi kõrb on Aasias suurim. Gobi kõrb võtab enda alla 1,300,000 km² ja omakorda on Gobi kõrb üks suurimaid maailmas. Suurelt osalt pole Gobi kõrb liivakõrb, vaid kivi ja savikõrb. Gobi kõrb on 1600km lai ja 800km pikk. Lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Gobi kõrb asub troopilises kliimavöötmes. siin pildil on Gobi kõrb tehtud heledalt. Gobi kõrb on ka kõige laiem kõrb Aasias
i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus skaara, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. m) Tsunftijänes- käsitöölised kes ei kuulunud tsunfidekse aga müüsid ikka oma kauupa. n) Jarlõkk- Pärast mongoolia vallutust Venemaal pidi vene vürst minema Kuldhordi khaani juurde ja taotlema endale valitsemisõiguse ehk jarlõkki. 2. Feodaalse killustatuse põhjused ehk mis põhjustas keskvõimu nõrgenemise? Kogu probleem sai alguse sellest, et kuningalt välja jagatud maatükkid ei tulnud enam tagasi talle ja maad jäi tal aina vähemaks. Peagi muutus kuninga maaala niivõrd väikeseks ja aadlike oma nii suureks, et aadlikud hakkasid võimu üle võtma. 3
pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawhah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqat Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Korea RDV ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyad Sri Lanka ametlik nimetus: Sri Lanka Demokraatlik
portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria Lõuna riigid on : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia, India, Egiptus, Maroko, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia, Suriname, Haiti, Barbados, Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia. Uusindustriaalmaad : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia Vähimarenenud riigid : Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia Riikide arengutaseme näitajad : 1) RKP (rahvuslik koguprodukt) 2) Energia tarbimine ühe elaniku kohta aastas 3) Ekspordi inpordi suhe 4) Keskmine eluiga, tervislik seisund 5) Kirjaoskus e. Haridustase 6) Linna ja maa rahvastik 7) Tarbekaupade tarbimine 8) Hõivatus erinevates majandusharudes EFTA- Euroopa Vabakaubandus assotsiatsioon (Norra, Island, Sveits) NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandus assotsiatsioon (USA, Kanada, Mehhiko)
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov
ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Küpros ametlik nimetus: Küprose Vabariik pealinn: Nikosia Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Lõuna Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Sul ~ Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqa Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Põhja Korea ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: P'yngyang ~ Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyd¸ Singapur
eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. 1. Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit. Teine riik oli Mongoolia 1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja julgeolekuorganite abil aidati kohalikud kommunistid võimule. Võib eristada kolm sotsialistlike riikide rühma- I rühm: nn. sotsialistlik sõprusühendus (10 riiki) need olid kõige kuulekamad NSV Liidule: NSV Liit, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Kuuba, Mongoolia, Vietnam.
SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Moskva toel said kommunistid võimule punaarmee kontrolli all olevate euroopa aasia ja lõunaameerika maades. euroopas tekkinud sotsialistlikud maad: Rumeenia, bulgaaria, poola, tsehhoslovakkia, jugoslaavia, albaania, Ungari, ida- saksamaa. Aasia sots. Riigid: Hiina RV, Mongoolia, põhja vietnam, põhja-korea, Lõna ameerika: Kuuba (Fidel Castro) Esmalt nimetati moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks. 1950 astast aga sotsialismimaadeks. Koos nõukogude liiduga moodustasid need maad sotsialismi leeri. SOTSIALISTLIKU SÕPRUSÜHENDUSE MAAD kõik sotsialismileeri kuuluvad maad ei olnud kuulekad käsutäitjad.juba 1948 tekkisid moskval konfliktid jugoslaaviaga. Jugoslaavia liider Tito isepäine käitumine ja kooskõlastamatta
1.Sotsiaalmaad. *Rumeenia *Ungari. *Bulgaaria *NSVL. *Poola. *Saksa Demokraatlik Vabar. *Tsehhoslovakkia *Hiina Vabar. *Jugoslaavia *Mongoolia. *Albaania *PõhjaKorea. 2.sots.maad kes kuulusid sotsalistlike sõprusüh. *NõukogudeL. *Poola *Ungari *Rumeenia *Bulgaaria *Saksa DV. *Kuuba. *Tsehhoslovakkia *Mongoolia. *Vietnam. 3.sotsalistliku organisatsioonriikid. *Saksa DV. *Poola *Kongo *Somaalia *Benin. *LõunaJeemen *Etioopia *Angola *Mosamblik. *Afganistan. 4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommu...
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM Sotsialismileeri kujunemine: · Ida- Euroopas- Sotsialism kehtestati Moskva toel ning Sõjaväe- ja Julgeolekukomitee kaasabil: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Ida- Saksamaa. · Aasias- enne 2 maailmasõda oli üks sotsialistlik riik: Mongoolia. Teise maailmasõda järel: Hiina, Põhja- Korea, Põhja- Vietnam, 76 aastast kogu Vietnam. · Kuuba alates 1959a. Terminid: · Rahvademokraatiamaad- esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele. · Sotsialismileer- 1950ndatel kasutusele võetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta. · Sotsialistlik sõprusühendus- 60nendad. Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL,
5. Värvisime välja valitud riigid erinevate värvidega. 6. Mõtlesime igale riigile kohased tegevused/ülesanded. 7. Varusime vajalikud nupud ja täringu. 8. Mõtlesime välja lauamängu reeglid. Lauamängus sisalduvad tegevused: Austraalia- Proovi veeretada võimalikult suur number. India- Tiheda liikluse tõttu jääd kaks korda vahele. Hiina- Käid vaatamas Suurt Hiina müüri ning jääd ühe korra vahele. Jaapan- Lendad Tokyost otse Mongoolia pealinna Ulan Bator-i. Mongoolia- Reisid bussiga Kasahstani. Kasahastan- Külastad kohaliku farmi, kus sõidad eesliga, selle tõttu jääd ühe korra vahele. Venemaa- Lähed Siberisse matkale, kuid eksid, selletöttu jääd kolm korda vahele. Soome- Sõidad laevakruiisiga Helsingist Stockholmi. Rootsi- Jääd jäähokit vaatama ja jääd ühe korra vahele. Norra- Lendad Norra pealinnast Oslost Tallinnasse. Eesti- Naudid suve Pärnus ja liigud seltskonnaga Riiga.
inimene irbist ründab, siis too ei kaitsegi ennast. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla. ELUKOHT JA TOITUMUS Lumeleopard on isepäine jahimees, kes elab maailma kõrgemais mägedeis. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad. Irbis elab kõrgetes mägedes. Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi mägedes , Altai, Tõvani ning Mongoolia mägedes. Suvel elab irbis enamasti lumepiiri lähedal (36603970 km), kuid talvel laskub sõraliste järel 1800 meetrini. Irbise elupaik on tavaliselt koobas või kaljulõhe raskesti ligipääsetavas sälkorus, aga Kõrgõzstanist on teada juhtumeid, kus irbis on puhkama heitnud madala puu otsa raisakotka vanasse pessa. Irbise peamised saakloomad on sõralised. Lisaks maitseb irbisele ka jäneseid, ümisejaid ja muud pisiimetajaid. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel
RIIK PEALINN JAAPAN TOKYO FILIPIINID MANILA MALAISIA KUALA LUMPUR INDONEESIA JAKARTA VIETNAM HANOI LAOS VIANGCHAN TAI BANGOK BANGLADESH DHAKA SRII LANKA COLOMBO INDIA NEW DELHI NEPAAL KATMANDU HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR VENEMAA MOSKVA KASAHSTAN ASTANA KÕRGÕSTAN BISKEK USBEKISTAN TASKENT TÜRKMENISTAN ASGABAT TADZIKISTAN DUSANBE PAKISTAN ISLAMBAD AFGANISTAAN KABUL IRAAN TEHER...
Arhitektuur Suur Hiina müür Aasia, Hiina Suur Hiina müür on rida kivi fortifications ehitatud Hiinas 5. sajandil eKr kuni 16. sajandini. Müür oli ehitatud kogu mitme dünastiate kaitsta impeerium alates Xiongnu rünnakuid. Suur Hiina müür ulatub üle umbes 6700 kilomeetrit, mis kulgeb läbi Gansu provintsist Ninxia Hui autonoomse piirkonna, Shaanxi provintsis, Shanxi Province, Sise-Mongoolia, Hebei Province ja Liaoning Province. See oli kunagi väitis, müür on näha inimeste silmis alates moon. Aga see on osutunud lihtsalt müüt, sest ükski astronaut on kunagi väitnud nad olid näinud Hiina müür alates moon. Kolm peamist läbimisel Suur Hiina müür on Juyongguan, Jiayuguan ja Shanhaiguan. Juyongguan asub põhja lõpuks müür, mis on sees Changping maakond Peking City. Jiayuguan on lääne lõppu müür asub Gansu provintsis, samas Shanhaiguan on ida lõpuks müür asub linna Qinhuangdao, Hebei provintsi. Nüüd on osad Suur Hiina müür on hävinud tänu liivato...
Kõrb Koostas: Juhendas: Teemad Asend Kliima Loomad Taimed Muulastik Inimtegevus Kasutatud kirjandus Asend Aafrika-Põhjaosa Araabia poolsaar Euraasia ida osa Enamus Austraaliast Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Kliima Vähe sademeid aasta läbi Temperatuur ühtlane Kuiv ja tugevad tuuled Keskmine tempeperatuur 18° C Tuntumad loomad Kaamel Mongoolia liivahiir Kobra Fennek Kaelus-kirileeguan Sarvik-lõgismadu Taimed Põhitaim on kaktus Taimi on väga vähe kuna kliima on kuiv Mullastik Mullad on soolased Punakas pruunid mullad Huumuse vaesed Inimtegevus Nafta kaevandamine Maagaasi kaevandamine Kaevandatakse Põhja Aafrikas ja Araabia poolsaarel Turismindus Kasutatud kirjandus Geograafia õpik, vihik www.neti.ee Looduse Entsüklopeedia
Juba noore poisina armastas Hedin lugeda seiklusjutte avastamata maadest. Innustust hakata maadeavastajaks sai ta, kui 1880. aastal saabus triumfeerides kodumaale tema suur eeskuju - Arktika uurija Adolf Erik Nordenskiöld. Lõpetanud 1885. aastal gümnaasiumi reisis Hedin Erhard Sandgreniga Bakuusse, olles viimase koduõpetajaks. Samal ajal alustades ladina, prantsuse, saksa, pärsia, inglise ja tatari keelte õpinguid. Hiljem õppis juurde mitmeid pärsia dialekte ja türgi, kirgiisi, mongoolia, tiibeti ja natuke hiina keelt. [3] 1886. aastal alustas õpinguid Uppsala ülikoolis, kus õppis geoloogiat, mineraloogiat, zooloogiat ja ladina keelt. 1888. aastal lõpetas filosoofia kandidaadina, ning pärast täiendavat stuudiumi Saksamaal, Berliini ja Halle Ülikoolis, omandas filosoofia doktori astme Halles 1892. Berliinis oli tema õpetajaks saksa kuulus maateadlane ja Hiina uurija Ferdinand von Richthofen, kes äratas Sven Hedinis sügavama huvi vähetuntud Kesk- ja Ida-Aasia vastu
Referaat Pärnu Kutsehariduskeskus Rahvastik Koostaja: Steven Kask Juhendaja: Riina Tonsing Kuupäev: 8.05.2008 Sisukord 1.Hiina 2. Hiina Vabariik 3. Maailma Rahavastiku kasv ja Hiina Rahvastiku kasv 1950-2050 4.Sündimus ja suremus 4.1Imikusuremus 4.2 Keskmiselt lapsi naise kohta. 4.3 Inimese keskmine eluiga. 4.4Riigis elavaid tõsiseid AIDSI probleeme. 5.Rahvastikupüramiid 6.Vanuseline Jaotus. 1. Hiina Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki.Ajaloolised Hiina pealinnad on oln...
psühhiaatrilisele sundravile. VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Liikmed olid Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari 1955-1991. VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnilist koostööd. Liikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas: Euroopa – Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, NSVL Aasia – Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ameerika - Kuuba
psühhiaatrilisele sundravile. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Liikmed olid Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnilist koostööd. Liikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas: Euroopa Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, NSVL Aasia Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ameerika - Kuuba Jugoslaavia erijuhtum Jugoslaavia oli olnud teise maailmasõja lõpust alates
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37. Sri Lanka- Colombo
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
1. RIIGI ÜLDANDMED 1.1 Üldandmed Pindala on 9 596 960 km2. Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. (1) 1.2 Riigi asend maailmas Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja Ida Hiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. (1) 1.3 Maa ja riigid Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel. (1+Lisa 1)
IRA liikmeid võeti kinni, vangistati, kes alustasid näljastreiki. Nende eesmärk oli iseseisvus. Sotsialismileeri teke 5 sõjale järgneva aasta jooksul läks võim Ida-Euroopas ja osa Aasia riikides kommunistide kätte. Suuresti oli see seoutud NSVL vägede kohalolekuga antud riikides. Erandiks Jugoslaavia, kus oli valitsejaks Tito, teiseks Albaania, kus oli tegemist Jugoslaavia abiga. Hiina. kommunistid tulid võimule oma jõuga. Kujunes 2 kommunistlikku riiki: NSVL ja Mongoolia, kes oli sõltuvusest NSVList Euroopas tekkis 9 sotsialismileeri riiki: 1. Poola 2. SDV 3. Tsehhoslovakkia 4. Bulgaaria 5. NSVL 6. Ungari 7.Rumeenia 8. Jugoslaavia 9. Albaania Aasias: 1. Mongoolia 2. Hiina 3. Põhja-Korea 4. Põ-Vietnam ->vietnam Ameerikas: 1. Kuuba NSL Liiduvabariigid: 1. Venemaa 2,Ukraina 3. Eesti 4. Läti 5. Leedu 6. Valgevene 7. Moldova 8.Armeenia 9. Gruusia 10. Usbeki 11. Tadsiki 12. Kõrgõstan 13. Kasashtan 14. Turkmeni 15. aserbaidzan
Baikali järv Baikali järv Täpne asukoht • Venemaa ja Mongoolia riigipiiril • Ida-Siberi lõunaosas • 104-110N , 51-55E Üldandmed • Suurim sügavus 1637m (758m) • Pikkus 636km • Laius 80km • Soolsus 0‰ (mageveekogu) • Kaldajoone pikkus 2000km • Pindala 31 500km² • Ümbritseb Euraasia manner Veekogud ümbruses • Baikalisse suubub 1123 jõge • Väljavool Angara jõest • Sissevool peamiselt Selenge jõest, Barguzini jõest, Ülem-Angara jõest. • Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid
Siit võtta ainult teksti, infot, pilte palun, mitte sama tööd õpetajale esitada. Muutke kujundus ära jne. Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
Prezevalski hobune e. Aasia metshobune Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. klass November 2006 Tunnused · tüvepikkus 220-280 cm, · õlakõrgus 120-145 cm · kaal 200-300 kg. · kehaehituselt jässakas · lühikese saba ja lühikese püstise lakaga, · Värvuselt võik Pildid Muud huvitavat · Tiinus: 310-370 päeva · Poegi: 1 harva 2 · Mõnisada isendit · Maailma Punases raamatus Levila Levila: Mongoolia ja Lääne Hiina Elupaik: kuiv tasandik või Aasia steppides Kohastumied · Suured kõrvad keha jahutamiseks · Tihe ja paks karvastik · Pikk saba Krookus Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. Klass November 2006 Tunnused · Kasvab päikesepaistelises kohas · Perekond võhumõõgalised · 10 15 cm · Lehed kitsad ja juurmised Pildid Muud huvitavat · U. 80 liiki · Aretatud sadu sorte · Enamus liike õitseb kevadel · Mõningad liigid õitsevad ka sügisel
11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39. Singapur Singapur 40. Sri Lanka Colombo 41. Süüria Damaskus 42. Tadzikistan Dusanbe 43. Tai Bangkok 44. Taiwan Taibei 45. Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 46. Türgi Ankara 47. Usbekistan Taskent 48. Vietnam - Hanoi
1955 VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sotsialistlike riikide majandust. Jaan. 1949 asut. NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VMN I asutajaid 6 NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhoslovakkia ja Ungari. 1949 liitus veel Albaania (lahkus 1965), 1959 SDV , hiljem ühinesid Mongoolia, Kuuba, Vietnam kokku 10 liikmesriiki. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsiooni riikide omavahel iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Peamiseks VMN made toodangu tarbijaks NSVL kaubapuuduses vaevlev turg. 1991 saatis VMN end laiali. HIINA KODUSÕDA 1946-1949 1911-1912 revolutsiooni tulemusena kukutati keiser Pu Yi. Hiinast sai vabariik. Suurem osa territooriumist oli Guomindangi (juhiks kuni 1925. a Sun Yatsen) võimu all.
· Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi · Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid:
25. India New Delhi 26. Maldiivid Male 27. Sri Lanka Colombo 28. Nepal Katmandu 29. Bhutan Timphu 30. Bangladesh Dhaka 31. Myanmar (Birma) Yangon 32. Hiina Peking 33. Mongoolia Ulaanbaatar 34. Põhja-Korea Pyõngyang 35. Lõuna-Korea Sõul 36. Jaapan Tõkyõ 37. Taiwan Taibei 38. Filipiinid Manila 39. Vietnam Hanoi 40. Kambodza Phnom Penh 41
puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite
Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. · Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Pilte Venemaast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
