Reformatsioon sai alguse 15-16. sajandi vahetusel Saksamaal keiser Karl V valitsusajal. Sel ajal kerkis esile mitu usulist ja kiriklikku probleemi esiteks valmistas peavalu muhameedlaste pealetung kristlikule maailmale, teiseks oli katoliku kiriku väline hiilgeaeg, kuid seespidiselt kirik kääris. Probleemiks oli jumalasulaste ilmalik elu, isegi paavstid ja piiskopid ei pidanud kinni tsölibaadireeglist ning levis pahesid. Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma; levisid ka indulgentsid e patukustutuskirjad (raha eest kustutas kirik inimese patu ja kindlustas koha paradiisis). Nende kahe negatiivse külje kõrval toetas reformatsiooni algust ka Saksa riigi teadvuse ja rahvusluse tõus riigikeele ja ühtekuuluvustundega tuli üldine pahameel rõhuva katoliku kiriku vastu, ülikoolis aval...
Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmine lause: ,,Kui kõik eurooplased on valgenahalised ja mõned eurooplased on muhameedlased, siis mõned valgenahalised on muhameedlased." Süllogism on kui-siis lause. Kui-lause koosneb omakorda kahest lausest, nimelt ,,kõik eurooplased on valgenahalised" ja ,,mõned eurooplased on muhameedlased", ning laused on omavahel ühendatud sõnaga ,,ja". Neid lauseid nimetatakse eeldusteks. Siis-lauset nimetatakse järelduseks. Süllogismis esinevad sõnad võib jaotada kaheks rühmaks. Esimene rühm koosneb sõnadest, mida saab asendada teiste sõnadega, mõjutamata süllogismiga väljendatud propositsiooni tõesust
Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Veedausunditeks nimetatakse kolme usundit, mis tekkisid Indias: hinduism, budism ja dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine"
mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo-Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee
Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine. Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid
Araablane austab lääne haritust, kuid arvab, et õhtumaalane ei hoolitse oma ühiskondliku maine eest piisavalt. Maroko · Haritud marokolased kakskeelsed : araabia ja prantsuse. Berbereid 33% elanikkonnast. · Kolm ühiskonnakihti : kuninglik perekond ja haritud koorekiht, keskklass, alamklass · Kuigi marokolannad töötavad harva väljaspool kodu, hakkavad haritud naised leidma üha rohkem erialast tööd. · Ligi 99% muhameedlased, sallivad teiste uskude suhtes · majandus sõltub põllmajandusest, turismist, fosfaatide kaevandamisest. Alzeria · Araabia keel, palju ka prantsuse keelt. · Pead tõstab marurahvuslus. Poliitiliselt terava kriisi seisundis. · Enamik alzeerlasi berberi päritolu. · Maailma suurim vedelgaasitootja, nafta, maavarad, põllumajandus. Tööpuudus 30% · naised pole aktiivselt tööle asunud. Peretraditsioonid konservatiivsemad kui Marokos.
Jeesust nimetatakse Maarja pojaks, Messiaks, prohvetiks ja Jumala sulaseks. Mitmes kohas kõneldakse ka Vana Testamendi prohvetitest. Lauasuuras räägitakse kolmest rahvast, kellele jumal on oma ilmutusi läkitanud. Juutidele on antud Toora ehk seadus. Kristlastele evangeelium, araablastele Koraan, mis sisaldab Jumala lõplikku ilmutust. Kuigi Muhamed nimetatud raamatuusuneid austas, kritiseeris ta neid ka teravalt. Järgides oma prohveti üleskutset, hoidusid muhameedlased üldiselt juutide ja kristlaste tagakiusamisest, kuigi kiusasid neid. Islam sisaldab mitmeid judaistlikke kombeid. Näiteks: sealiha söömise keeldu, poisslaste ümberlõikamist. Islamis leidub ka piibellikke arusaami inimestest ja jumalast. Inimene on Jumala loodud ja jumal onarmuline ja halastav, muhameedlased eraldavad end siiski selgelt ristiusust ja judaismist. Nad eitavad kristlikku kolmainsuse õpetust ja piltide kasutamist. Muhameedlased ei pea Jeesust pattude
Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti
7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda
sündinud Muhamed. Vähem kui sajandi jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi. Araabia kultuur on andnud maailmale palju, kuid eriti ornamentika tehnikat. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 miljoni inimese. Islami ehituskunst Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Mosee koosneb enamasti müüriga
budistlikud kloostrid, kus õpetati peale budistlike tõdede veel astronoomiat, matemaatikat, arhitektuuri ja palju teisi teadusharusi. Esimese aastatuhande teisest veerandist on pärit mõningad tähtteosed ja siis kirjutati ka esimene raamat algebrast (matemaatika haru, mis uurib tehteid ja omadusi). Tänu araablastele, kes tõlkisid India rahvaste tööd araabie keelde, tänu sellele said paljud India teosed tuntuks Euroopas. II aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistani muhameedlased, kelle juhiks oli Muhammad Ghuri ja kes 1193. aastal tegi otsustava võidu hindude üle. Tal oli veel ka järeltulija, kes vallutas kogu Põhja-India ja võttis endale sultani tiitli ja otsustas valida pealinnaks parema nime, milleks tuli Delhi. Tänu sellele tekkis suur ja tugev islamiusuliste riik, mida hakati nimetama Delhi sultanaadiks. Taheti India lõunaosa alistada, aga see võttis mitu sajandit. Aga tänu sellele, et muhameedlased elasid Indias, hakkas seal levima ka islami usk
KOLMAS RISTISÕDA Kolmas ristisõda (11891192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. See oli kõige kuulsam ja esinduslikum ristisõda. Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt Fatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Saladin astus ka vastu kristlikele
INDIA: ~3000 e.m.a DRAVIIDID; ~2000-1500 e.m.a - AARIALASED (aaria sanskriti keeles - aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism
Taimaa Üldandmed Pindala: 513 115 km2 Pealinn: Bangkok Rahvaarv: u 66 miljonit Rahvuslik koosseis: 75% taid, 14% hiinlased, 11% muud Rahaühik: baht Riigikeel: tai keel Religioonid: budistid 94,6%, muhameedlased 4,6%, kristlased 0,7% Naaberriigid: Laos, Malaisia, Kambodza, Birma/Myanmar Kliima ja loodus Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28. üldselt võib Tai kliima jagada
(65+)osatähtsus aga 4%. 50% elanikkonnast on alla 15 aasta vana. · Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. · Meeste osakaal on riigis suurem. · Ühe naise kohta on keskmiselt 1.06 meest. · Mehi on 2,944,632 ja naisi 2,726,056. Rahvuseline ja usundiline koostis · 97% Liibüa elanikkonnast moodustavad araablased. · Ülejäänud 3% on põhiliselt teistest aafrika ja araabia maadest sisse rännanud. · 97% elanikkonnast on muhameedlased, valdavalt sunniidid. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Tähtsaimaks tootmisalaks on nafta. · Veel toodetakse maagaasi ja kaevandatakse raua- ja mangaadimaaki ja keedusoola. · Tegeletakse käsitöö, põllumajandusega, eriti puuviljakasvatusega, karjapidamisega ja kalandusega. Pilte
moslemite ikke alt. 1099. aastal vallutatakse Jeruusalemm ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Aastatel 1202-1204 toimus neljas ristisõda.
Islam ja Araabiamaade kultuur Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama ehk ’allutab end‘. Tegemist on alistumisega Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu. Moslem on inimene, kes on Jumala tahtele alistunud (ka islamiusulised, muslimid või muhameedlased). Nad tunnistavad nii judaismi kui ka ristiusu prohveteid (Aadam, Abraham, Mooses, Saalomon, Jeesus). Kuid moslemite jaoks on kõige tähtsam viimane prohvet, Meka kaupmees Muhamed. Ta on ajalooline isik, kes sündis Meka linnas Araabia poolsaarel umbes aasta 570 paiku (varakeskajal). Allah ei ole moslemite jumala nimi, vaid Allah (al-ilah) ongi araabia keeles Jumal. ● Kirjuta islamiusu kõige tähtsam põhimõte: Vastus: Usutunnistus ehk "Shahada
V Ristisõda 1217- VI Ristisõda 1228- VII Ristisõda 1248- VIII Ristisõda 1221 1229 1254 *Kristlastele sai *Kavatseti vallutada *juhtis Saksa-Rooma *Organiseerisid saatuslikuks nende Aijubiidide sultanaadilt keiser Friendrich II Paavst InnocentiusIV enda leeris levima Damiettea linna Niiluse *Muhameedlased ja Prantsuse kuningas hakanud tõved, mis deltas, et seda Jeruusalemma vastu vallutasid taas Louis IX Püha. ka lõpuks ka vahetdada. See ei Jeruusalemma *Sihiks oli Egiptus, kuningale surma õnnestunud. Suudeti küll ettevõtmine nurjus määrasid. vahepeal vallutdada, kuid *Ellujäänud
Enne Iisreali riigi rajamist suurem osa kaubandusest juudi kaupmeeste käes (koostöö moslemi kaupmeestega) Juute on Iraaki jäänud vähe, kuna enamik ära rännanud Enamus iraaklasi on moslemid Paljud maainimesed kolinud linna -> tekitanud töötust, raskusi sotsiaalhoolekandega (eriti 20-25 a meeste seas) Maal domineerivad araabia-islami väärtused Linnainimesed elavad nagu eurooplased Juudist kaupmees Liibanon 57% elanikest muhameedlased, 36% kristlased, 7% druusid Paljud liibanonlased (eriti kristlased) nimetavad end pigem foiniiklaste ja kaananlaste järeltulijateks Elustiil on euroopalik (ka välimuselt, kommetelt, olemuselt pigem eurooplaste moodi) Emakeeleks araabia keel, kuid paljudes kodudes kõneldakse prantsuse keeles Laialt levinud ka inglise keel Süüria Ametlikult Süüria Araabia Vabariik 94% rahvastikust araablased 90% elanikkonnast on moslemid, kristlasi 10% 2013
Hõive ehk inimeste tegevusalad Tähtsaimaks tootmisalaks on nafta. Veel toodetakse maagaasi ja kaevandatakse raua- ja mangaadimaaki ja keedusoola.Tegeletakse käsitöö, põllumajandusega, eriti puuviljakasvatusega, karjapidamisega ja kalandusega. 5 Rahvuseline ja usundiline koostis 97% Liibüa elanikkonnast moodustavad araablased. Ülejäänud 3% on põhiliselt teistest aafrika ja araabia maadest sisse rännanud. 97% elanikkonnast on muhameedlased, valdavalt sunniidid Ränne ehk migratsioon 10% rahvastikust rändleb. 20%-l on poolrändeluviis. Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. 6 Kasutatud materjalid. www.google.com'i otsinguportaali ja www.neti.ee otsinguportaali ja erinevaid interneti saite . 7 8 9
3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. Indiat on korduvalt koloniseeritud, sealjuures erinevate riikide poolt. Rahvastikust enamus on hindud, kes ei söö veiseliha, kuna veis on püha loom. Nad ei söö ka sealiha, kuna siga on nende uskumuse järgi roojane. Osa elanikkonnast, nimelt muhameedlased, ei söö sealiha usukeeldude tõttu. Nii koosnebki India elaniku toidusedel peamiselt köögiviljast, riisist, leivast ja maitseainetest. Jõukamad saavad endale lubada ka kana- ja lambaliha, millest valmistatakse hautisi ning varda- ja pajaroogi. Kõik toiduained, kui neid ise ei kasvatata, hangitakse iga päev turult, tänakauplejatelt ja poodidest. Kuna mitmed ususätted piiravad naiste tänavatel liikumist ning autot juhtiv naine
Shiiite vastandasid haridziidid, kes suutsid tappa Ali. · Umayyadi dünastiaga lõppes õnnelik kaliifide ajastu. Damaskuse kalifaat · Pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Damaskus. · Damaskuse kaliifide juhitud riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. · Alistatud rahvastesse suhtuti üsna leebelt, kohalikke seadusi väga ei muudetud ja ka islamit ei surutud väga peale. · Makse koguti nendelt, kes polnud muhameedlased, islamiusulised makse maksma ei pidanud, seetõttu läksid paljud inimesed vabatahtlikult üle islami usule. Bagdadi kalifaat ja selle lagunemine · 8. sajandil kukutati Damaskuse kaliifide võim. · Uueks pealinnaks sai Bagdadi kalifaat. · Rikkamates linnades edenes kiiresti põllutöö, käsitöö ning kaubandus. · 9. sajandil hakkasid mõned piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Bagdadist lõid lahku
Kenya elanikkonnast umbes 99% moodustavad neegrirahvad, viimastest üle poole kuulub bantu keeli kõnelevate rahvaste- kikujude (22%), luhjade (14%) ja kambade (11%)- hulka. Luod (13%) ja kalendzinid (12%) räägivad niiluse keeli. Riigis elab ka eurooplasi, hindusid ja araablasi. Riigikeeleks on Ida-Aafrika rahvaste põline suhtluskeel. Suurem osa rahvastikust tunnistab katoliiklaste ja protestantidena ristiusku, 6% on muhameedlased ning animistlikke hõimuusundeid järgib iga neljas keenialane. Protestante on 45%,katoliiklasi 33% ja moslemeid 10%. Kirja oskus keenias on 85.1%, meestel on 90.6% ja naistel 79.7%. Üldiselt oskavad lugeda ja kirjutada üle 15-aastased ja vanemad inimesed. Keenia sündimus on 37.89 sündinut 1000 elaniku kohta ja suremus on 10.3 surma 1000 elaniku kohta. Imikute suremus on 54.7 surma 1000 elaniku kohta, (meeste seas on 57,56
Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496.a –võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. *Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile. Kinkis oma vallutatud maasid paavstile. Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur:
Giza püramiidid: · Hufu · Hafra · Menkaura Mesopotaamia: - Jõgede vaheline ala (Eufrati ja Tigrise vahel) Sumerid kõige varasemad rahvad Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad
Samuti on see üks vanima inimasutuse jälgedega riike. Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba. Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale fasistlik Itaalia, kuid 1941 vabastasid maa Briti väed
suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt. Seejuures ei pööranud Friedrich mingit tähelepanu oma alluvate rahvusele ega usule. Tema õukonnas tegutsesid nii katoliiklikud lääneeurooplased, õigeusklikud kreeklased, muhameedlased kui ka juudid. Kõigisse suhtuti lugupidamisega ja kõik võisid vabalt oma usutalitusi pidada. Keiser tundis erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutas traktaadi (teadusliku uurimuse) jahipistrike teemal. Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljudelt maadelt ja tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult jahipidamisega, vaid käsitles põhjalikult eriliike, lindude kehaehitust ja eluviise. Ka loomad pakkusid keisrile suurt huvi
Ateena (8000a vana, Kreml Kindlus (sõjaväeline Moskva poliitiline keskus Nidaros Dome Toomkirik, katedraal Norra, Trondheim Püha maa Juutide püha maa, Iisrael, Jeruusalemm Iisrael ja Jordaania territooriumil, mis on kõik seotud juudiusuga. (Kristlased, juudid ja muhameedlased) Santiago de Pealinn, autonoomne Põhja- Hispaania Compostela kommuun, paavst Aleksander III pühaks kohaks kuulutatud, Tähe Väli, UNESCO maailmapärandi kaitse all Taj Mahal Mausoleum, Agra lähedal, India UNESCO maailmapärandi nimestuses, sultan
riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.Karl Martell 714 741 , tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased , kuid said 732. a Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdas ratsaväge, jagas maatükke. Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus.Saratseenid olid muhameedlased ja vihkasid kristlasi ja neil oli suur ülekaal kreeklaste kaitseväe ees Karl Suur (oli Frangi riigikuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas.Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide
Islamiusulised e. moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi sä...
Ristisõjad Ristisõdade põhjus ja eellugu Väga tähtis: · 1095.a kutsus Clermont´i kirikukogu paavst kokku usuvennad, et muhameedlased Pühalt Maalt välja ajada. · 1095. a asusid kujunes lihtrahva ristiretk Püha Maa poole, peamiselt tuhanded prantsuse ja saksa talupojad liikusid piki Reini ja Doonau konstantinoopoli poole, rüüstades linnu ja tappes juute. · Peamine ristisõja põhjus oli vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Tähtis: · Paavstid lootsid ristisõjaga endale kahekordset kasu teenida ning juhtida kristliku
järeleandmatuse tõttu 8. II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks: Ø hinduistlikuks Indiaks (1950.a.st demokraatlik vabariik) Ø muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.st autoritaarne vabariik) India Pakistani konflikti põhjused piirivaidlused majandusressursside ebaühtlane jagunemine usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) Sõjalised konfliktid 1947.1949.a.; 1965.a.1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990 ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 9.Kes olid ja millist osa etendasid ajaloos a)Jawaharlal Nehru-oli India poliitik,esimene India peaminister aastatel 1947-1964.Tema tutar
2% elanikest. Nigeeria arhitektuuris püsivad ülekaalukalt rahvalikud ehitustavad. Majad on reljeefsete ornamentidega kaunistatud ja peamiselt savist või puust valmistatud. 20. sajandi alguses hakkasid linnad võtma euroopalikku ilmet. Vanimaks kujutava kunsti näiteks on Noki kultuuri kuuluvad terrakotakujud. Nigeerias 12.-17.sajandil tekkinud skulptuur on eriline detailitäpsuse ja peene vormimodelleeringu poolest. Usutunnistuse järgi jaguneb Nigeeria mitmeks osaks. 50% rahvastikust on muhameedlased. Neid on kõige rohkem Nigeeria põhjaosas. Islam jõudis sinna umbes 11. sajandil Sahara kaudu tulnud kaupmeestega. 500 aastat hiljem tõid Euroopa kaupmehed Nigeeriasse ristiusu. See on levinud lõunaosas ja tänapäeval on tervelt 40% inimestest ristiusku. Ülejäänud 10% on traditsioonilised uskumused.
läänegoodid sealt Hispaaniasse. · Karl Martell Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. Aastal Poitiers lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi. Ta hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse. Purustas muhameedlased. · Karl Suur Laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Valitsusaja algul vallutas ta Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis ka langobardide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis ta araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis talt aga tänapäeva Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Aastal 800, kui Karl Suur tuli Rooma lahendama
Eksporditakse loomanahku. Maa külastamiseks Viisa, kuus kuud kehtiv pass Ohtulikud piirkonnad:Eritera, Sudaani ja Keenia piiri lähedale, kuna seal on ebaturvaline. Mitmed piirkonnad Somaalia piiri ääres on samuti ohtlikud . Kraanivett mitte juua. Kuna sularahaautomaatide arv riigis on väga piiratud, tuleks võtta kaasa piisavalt suur summa USA dollareid. Usk:40% rahvastiku usklikest on kristlasedja 50% muhameedlased. Etioopia on üliusklik riik. Huvitavat Harilikult on Etioopias hommikusele ärkamisele taustaks ortodoksi muusika. Tihtipeale algavad hommikud ilma elektri ja veeta Suuremale osale etiooplastele ongi pesemine luksus ja vähimagi näljatunde järel söömine samuti. Selline päriselu asub lihtsast hotellist umbes kilomeetri kaugusel, kus on tuhanded perekonnad ilma pesuveeta.
· Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg. Valitses 741-768. · Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. · 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur · Pippini poeg. Valitses 768-814.
Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas.
Selle eesmärgiks oli vallutada Damietta linn Niiluse deltas ja vahetada töö Jeruusalemma vastu. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda(1228 1229) juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane vaherahu. Vastutasuks lubas ta sultanit sõjaliselt abistada. 1244.a vallutasid muhameedlased uuesti Jeruusalemma. Seitsmenda ristisõja(1248-1254) organiseerisir Innocentius IV ja Louis IX Püha. Sõja sihiks oli taas Egiptus kuid jällegi see nurjus täielikult. Samuti ka Kaheksas ristisõda, mida peedi Louis IX juhtimisel 1270.a Tunise all. Sel korral sai saatuslikuks kristlastele haigus, mis ka kuninga surmale määras. *Ristisõdade tagajärjed Ristisõdu võib pidada Lääne-Euroopale täielikuks ebaõnnestumiseks, erinevalt rekonkistast. Ei
rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad võtsid ette sõjaretke Pühale Maale. Euroopa valitsejad hakkasid lääneslaavlaseid ehk vendi ristima. Ristivägi, mis ükskord Väike-Aasiasse välja jõudis, kaotas aga muhameedlastele. Kolmas ristisõda 1189-1192 Muhameedlased vallutasid selleks ajaks uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijaid juhatasid lääne poolt Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi, kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Lõpuks
Judaismist on välja Visnuism, sivaism, usulahud) 10%, sufism, dervisid ja Puuduvad kasvanud kristlus ja islam saktism. mustad muhameedlased. Judaismi pühakiri Tanah, Pühad raamatud/ Uus Testament ja Vana see koosneb 39 raamatust: tekstid Testament, mis kokku Toora, nebiim ja ketubim. Veeda hümnid, Brahma Koraan Tipitaka
teineteist austuse ja lahkusega ning taktitundeliselt. Euroopas ei ole vaja tunnistajateks just vanemaid, nendeks võivad olla ja lihtsalt lähedased või sõbrad. Sarnasus islami ja euroopa abielude vahel on veel see, et mees ei pea abielluma naisega kes on sama usku kui tema. Kuid taaskord tuleb erinevus naiste vahel. Moslemist naine peab abielluma moslemist mehega. Lääne ühiskondades on lahutuste arv palju suurem kui islami maades. Muhameedlased võivad küll lahutada kuid selle peale vaadatakse väga negatiivse pilguga.Isalmi maadest pärit mehel on soovitatav lahutuste vahele jätta vähemalt kolm kuud, et mitte näida kergemeelsena.Naine võib sooviga lahutada pöörduda kohtuniku poole, kui tegemist on koduvägivallaga, hullumeelsusega või truudusetusega, kes kuulutab abielu kehtetuks, kuigi üldine võimalusi naisel algatada abielulahutus on tunduvalt väiksem kui meestel.
kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastalMediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2. 5x päevas peab näoga Meka poole palvetama. 3. 1 kuu aastas peab paastuma. 4. 1x elus peab käima Mekas palvetamas. 5. 25% varast annetama vaestele. 3 Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Araabia kultuur
Patronaadiõigus Õigus määrata kohale preester Sakramendid Rituaalsed toimingud, läbi viib preester Bulla Paavsti ametlik dokument Parlament Esinduskogu Generaalstaadid Seisuste esinduskogu Prantsusmaal Ketserlus Kirikust erinev mõtlemine Inkvisitsioon Kohtupidamine ketserite üle Skisma Kirikulõhe Abt Kloostri juhataja Prior Kloostri juhi abi Klooster Vaimuliku ordu maja, mungad/nunnad Rekonkista Pürenee poolsaare tagasivallutamine Maurid Muhameedlased Vaimulik rüütliordu Munksõdurite ordu, eesmärgiks kaitsta Püha Maa valdusi Püha Maa Jeruusalemm Paaz Rüütliks saamise I etapp, poiss õppis seltskonnakombeid Linnaõigus Linna sõltumatus teha otsuseid Raad Linnavalitsus Bürgermeister Rae tähtsaim liige Oldermann - Gildi, tsunfti või muu organisatsiooni esimees Tsunft Käsitööliste ühendus Skraa Tsunfti põhimäärus Gild Kaupmeeste ühendus Hansa Läänemerd hõlmav kaubalinnade liit
Alistatud rahvad pidid maksma makse,milles moslemid olid vabastatud,seetõttu hakkasid inimesed islami usku astuma.Kõige sellega kaasnes kohaliku araabia ülikkonna ühtesulamine ning araabia keele omaksvõtt nii vallutatud maade ülemkihi kui ka lihtrahva poolt. Millal, kus ja kelle poolt peatati araablaste edasitung Euroopas?(vt õpik lk 76) 732 aastal said araablased Poitiers' lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi.Hiljem suutis Karl Martell muhameedlased purustada. § 8. ISLAM. USK JA KULTUUR 1. Lõpeta skeem islami usu kohta. 2. Selgita mõisted: 2. Seleta sisu: 1) Sunna -on Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, see määrab ka igapäevast elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel.
Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias
Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias
tõekspidamistest ja usuinnust, mis motiveeris tema tegevust kuni surmani. Ta on muhameedlane, kes nii nagu teisedki mõttekaaslased usuvad, et Allah ehk Jumal on universumi isand. Muhameedlasele kohaselt uurib ta islamiusuliste pühakirja Koraani, mis sisaldab kõike usklikule eluks vajalikke suuniseid paradiisi jõudmiseks. Koraani kohaselt on muuhulgas kategooriliselt keelatud abielurikkumine, hasartmängude mängimine, petmine, alkoholi tarbimine, sealiha söömine ja liigkasuvõtmine. Muhameedlased peavad kõigest tähtsamaks pidama Allahi teenimist ja talle kuuletumist ning väidetavalt teeb seda ka bin Laden, siiski võib täheldada, et Osama ja miljonite teiste muhameeldaste usulised vaated lahknevad. Bin Ladeni taoliste radikaalsete islamivõitlejate meelest on islami õpetuse rahvapärased tõlgendused liiga paindlikud ja liberaalsed. Fundamentalistid lähtuvad Koraani rangeimast tähendusest ning selles valguses nähakse ka
väiksemate linnade elanikeks. Ja saare-ning mandriinimesteks. Majandusliku seisundi alusel jagades tuleks kokku leppida mingid leibkonna sissetulekute vahemikud, näiteks 10 000-100 000 eek sissetulekut leibkonna kohta kuus, 3000-10 000eek leibkonna kohta kuus, alla toimetulekupiiri elavad leibkonnad jne. Kes midagi usub, selle jaoks on oluline elanikkonna jagamine usutunnistuse alusel. Näiteks luterlased, katoliiklased, jehoovatunnistajad, muhameedlased jne. 3.Kas Eestis esineb mõni siirdeühiskonna ohtudest, mis võiks ühiskonda ohustada? Siirdeühiskond: üleminekuühiskond ühelt korralduselt teisele. Eesti on heaoluühiskond, kus on küll palju siirdeühiskonna probleeme. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3
Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania.htm http://www.miksike
Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania.htm http://www.miksike
annaabi.ee 
