Gran Torino Gran Torino is an American drama film, which was completed in 2008 and was released on December 9th in California. It was directed and produced by Clint Eastwood, who also starred in it. The film tells a story about an old widowed former Ford factory worker Kowalski, who has a troubled relationship with his family members and who is angry at the world. It is quite interesting that Clint Eastwood wanted to star in a movie where he plays a racist character. He also said that it was his last film as an actor
Taliolümpiamängud torino 2006 Olümpialinna tutvustus Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine)
Quiet person Shy Hardworking Glad Career Began skiing at the age 12 Began professional sports at the age 21 First World Cup start 1992 in Ramsau 111 World Cup starts In World Cup 10 podium places (6 golds) World's best classic skier Coach Mati Alaver Career Highlights Olympic winner in 15 km classic skiing 2002 Salt Lake City Olympic silver in 50 km classic skiing 2002 Salt Lake City Olympic winner in 15 km classic skiing 2006 Torino World champion in 30 km classic skiing 2001 Lahti World silver in 50 km classic skiing 1999 Ramsau World champion in 15 km classic skiing 2009 Liberec Equipment Summer Skies Gloves clothes Ski boots Winter Ski poles clothes Used Materials wikipedia.org suusaliit.ee fis-ski.com
02. - 23.02.1992...............................................................................................7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994............................................................................................8 Nagano 07.02. - 22.02.1998....................................................................................................8 Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002......................................................................................... 8 Torino 10.02. - 26.02.2006..................................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11
Amadeo Avogadro Elulugu Avogadro sündis 1776 .aastal Itaalias, Torinos.Ta lõpetas ülikooli juura erialal 20 aastaselt.Pärast seda hakkas ta tegelema füüsikaga ja matemaatikaga.Aastal 1809, asus ta Vercelli ülikooli tööle õppejõuna.1820. aastal sai temast füüsikaprofessor Torino Ülikoolis.See oli pärast Napoleoni allakäiku 1815.dal aastal, kui Põhja-Itaalia sai kontrolli enda kätte. Ta oli üsna aktiivne revolutsioonilistel liikumistel.Tänu sellele ta kaotas mingiks ajaks enda töökoha ülikoolis.Tal õnnestus ,see koht endale tagasi võidelda 1833. aastal ja ta õpetas selles koolis veel 20 aastat. Tema eraelust on vähe teada.Ta oli usklik ja karsklane.Ta oli abielus Felicita Mazzéga ja neil oli kuus last. Avogadro uuris ja tegeles
02 Salt Lake 9 15 Eesti meeskond: 4 x 10 km teade 17.02 Salt Lake Raul Olle Andrus Veerpalu Jaak Mae Meelis Aasmäe Murdmaasuusatamine 2006.a. Koht Osav.arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 99 Andrus Veerpalu 15 km k 17.02 Torino 1 72 Kristina Smigun 10 km k 16.02 Torino 1 167 Kristina Smigun 7,5 km + 7,5km 12.02 Torino suusavahetusega 8 80 Anti Saarepuu vabastiilisprint 1,4 k 22.02 Torino 8 61 Kristina Smigun 30 km vabastiilis ühistardist 24.02 Torino
14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe Jalgrattasport Barcelona 1992 24. Kristina smigun Suusatamine Torino 2006 21. Erki Nool 25. Andrus Veerpalu Kergejõustik Suusatamine Sydney 2000 Torino 2006 26.Gerd kanter Kergejõustik Peking 2008
1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika) 2006 Kristina Smigun Suusatamine Torino (7,5km+7,5km) 2006 Kristina Smigun Suusatamine (10km Torino klassika) 2008 Gerd Kanter Kettaheide (68,82m) Peking
Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Loodan leida vastuse küsimusele: kuidas ta on suutnud sportlasekarjäärist loobumata üle elada hulgaliselt ebaõnne (näiteks alusetu dopingu- süüdistus) ja pärast paariaastast pausi (emaks saamist) taas tippspordiga jätkata. Töö kirjutamisel kasutan eelkõige raamatuid, mis on seotud Kristina sportlasekarjääriga ja puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad
1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 suusavahetusega sõidus 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 10 km klassikatehnikas 2006 Torino Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2008 Peking Gerd Kanter Kergejõustik Kettaheide
Uurida kahekordse olümpiavõitja, Eesti edukaima naissuusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri ning leida vastus küsimusele: kuidas ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti kergejõustik 2009 uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11
Olympic Games · The first Winter Olympics was held in Chamonix, France, in 1924. · It was organized by the French Olympic Committee. · Winter Olympics medal table (1924): Winter Games · Alpine skiing · Cross-country skiing · Figure skating · Ice hockey · Ski jumping · Speed skating · Short track speed skating · Freestyle skiing Estonian's famous cross-country skiers Kristina Smigun-Vähi Torino 2006 Andrus Veerpalu Salt Lake City 2002 Torino 2006 Future Raido Ränkel Triin Ojaste Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited ................................................................................................................. 14
Martten osales 2009. aastal maailmameistrivõistlustel Pyeong Changis ning saavutas 45. koha. Huvitava trikiga sai Martten hakkama just Pyeong Changis toimunud võistlusel, kus rasketes tuuleoludes oli ta ainuke võistleja 119-st, kes suutis kõik neli lasketiiru puhtalt läbida. 74. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis 81. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil Eveli Saue Sünniaeg: 13.02.1984 Pikkus: 163 cm Treener: Tõnu Pääsuke Klubi: SK Biathlon Torino olümpiamängude avatseremoonial usaldati Evelile Eesti lipu kandmine. Eveli ei piirdu vaid medalite hankimisega laskesuusatamises. Ta on ka tasemel orienteeruja. 2003 aastal tuli ta orienteerumise juunioride maailmameistrivõistlustel lühirajal kolmandaks ning lõpetas Nõo Reaalgümnaasiumi aastal 2002 kuldmedaliga. 42. koht (87 võistlejat) 15 km individuaaldistantsil 55. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus
Loob koondise eest. 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus 15 km 2002 Murdmaasuusatamine 37.07,4 City Veerpalu klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 42.48,7 Smigun suusavahetusega Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused sõidus Kristina 10 km 2006 Torino Murdmaasuusatamine 27.51,4 Smigun klassikatehnikas
Kõige suurem pluss on selles, et ei ole vaja laua taga istuda ja loengut kuulata. Ülikoolis õpib ta prantsuse keelt ja täiustab inglise keelt. ISU rahvusvahelistel võistlustel esindab Leena Eestit alates 2003/2004 hooajast, tema iga-aastane areng ei ole ilmselt kellelegi märkamatuks jäänud. Sel hooajal, kui Jelena debüteeris Euroopa ja maailmameistrivõistlustel, oli väga pingeline periood. Treeningutel ei tulnud midagi välja. Aga kõik paranes pärast Torino olümpiamänge. Olümpia andis talle suure kogemuse ja kõvasti enesekindlust. Just juunioride Mmil, 2 nädalat hiljem, lõppes see õnnetu periood ja Jelena hakkas uuesti hea meelega trennis käima, arenema ja edukalt esinema. 4 Jelena saavutused Maailmameistrivõistlused 2009 (Los Angeles, USA) - 16 Taliuniversiaad 2009 (Harbin, Hiina) - 4 Euroopa Meistrivõistlused 2009 (Helsingi, Soome) 12
o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782) o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini o "Edgar" (Milano, 1889) o "Manon Lescaut" (Torino 1893) o "Boheem" (La bohème; Torino 1896) o "Tosca" (Rooma 1900) o "Madame Butterfly" (Madama Butterfly; Milano 1904) o "Tütarlaps kuldsest läänest" (La fanciulla del West; New York 1910) o "Pääsuke" (La rondine; Montecarlo, 1917) · Giuseppe Verdi o "Nabucco" (Milano 1842) o "Macbeth" (Firenze 1847) o "Rigoletto" (Veneetsia 1851) o "Trubaduur" (Il trovatore; Rooma 1853)
medaleid lisaks sini-must-valge lipu all veel ka Venemaa, NSV Liidu ja Rootsi koondises.Alates Martin Kleini olümpiaedust 1912 Stockholmis, on järgnenud 94 aasta jooksul võidetud kokku 73 kuldset, hõbedast või pronksist olümpiamedalit, mis kõik on tõestanud Eesti spordi suutlikkust. Raamatus on juttu järgmistest medalivõitudest: Kuld Hõbe Pronks Kristina Smigun (Torino 2006) Jüri Jaanson (Ateena 2004) Aleksander Tammert (Ateena 2004) Andrus Veerpalu (Torino 2006, Salt Lake City Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002) Indrek Peterlson (Ateena 2004) 2002) Erki Nool (Sydney 2000) Tõnu ja Toomas Tõniste (Soul 1988) Jaak Mae (Salt Lake City 2002) Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000)
Purjetamine Barcelona 1992 Pronks Kergejõustik Sidney 2000 Kuld Judo Sidney 2000 Pronks Judo Sidney 2000 Pronks Murdmaasuusatamine Salt Lake City 2002 Kuld ja Hõbe Murdmaasuusatamine Salt Lake City 2002 Pronks Sõudmine Ateena 2004 Hõbe Kettaheide Ateena 2004 Pronks Judo Ateena 2004 Pronks Murdmaasuusatamine Torino 2006 2 Kulda Murdmaasuusatamine Torino 2006 Kuld Kettaheide Peking 2008 Kuld Sõudmine Peking 2008 Hõbe Sõudmine Pekng 2008 Hõbe
....................................................................................................8 3.1. Barcelona suveolümpiamängud ......................................................................................8 3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe .........................................................................................................
Lombardia madalik Lombardia madalik ehk Po madalik on tasandik PõhjaItaalias, mis asub Alpide ja Apenniinide vahel. Varem asus selle tasandiku kohal Aadria mere laht. Valdav kõrgus on 100m, äärealadel 200500m. Tasandikku veestab Po jõestik, millepärast esineb seal sageli üleujutusi ja udu. Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi (riis, nisu ja mais). Suurimad linnad: Milano, Torino, Bologna ja Padova.
2. Oliver Kahn Saksamaa Müncheni 2002 Bayern 3. Zinedine Zidane Prantsusmaa Real Madrid 1. Luís Figo Portugal Real Madrid 2. David Beckham Inglismaa Manchester 2001 United 3. Raúl Hispaania Real Madrid 1. Zinedine Zidane Prantsusmaa Torino Juventus 2. Luís Figo Portugal Real Madrid 2000 3. Rivaldo Brasiilia FC Barcelona 1. Rivaldo Brasiilia FC Barcelona 2. David Beckham Inglismaa Manchester 1999 United 3. Gabriel Batistuta Argentina AC Fiorentina 1. Zinedine Zidane Prantsusmaa Torino
Kolm tenorit Üks tuntumaid klassikalise muusika kooslusi 3 meest (tenorid) Heategevus 1990- 2000 Luciano Pavarotti 1935-2007 Peetakse kõige edukamaks tenoriks läbi aegade Punase Risti suurtoetaja Viimaseks esinemiseks jäi Torino OM avatseremoonia http://www.youtube.com/ watch?v=O0Sx5lbVlQA Plácido Domingo 1941 Pärit Hispaaniast Ta on ka dirigent 140 rolli Alustas karjääriga 1961 aastal http://www.youtube.com /watch?v=ERD4CbBDNI0 José Carreras 1946 Sai väga tuntuks just kolme tenoriga Temanimeline leukeemia fond Tema enim tuntud ooperid on Verdilt ja Puccinilt
Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel(ed): Itaalia Rahvaarv: 60 200 100 (2010) Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik Itaalia üldandmed President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus : 17. märts 1861 Rahaühik: Euro (EUR) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Usund: Katoliiklus Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze Itaalia riigi lipp ja vapp . Itaalia riigi Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel
c) mäesuusatamine 5. Missuguseid sõidustiile eristatakse klassikalises suusatamises? a) diagonaal- või vahelduvsamm b) paaritõuked c) vabastiil 6. Missugust võtet kasutatakse uisu- ehk vabas stiilis? a) Paaristõukelist b) Käär- või mäkketõususammu c) Vahesammuga paaristõukeid 7. Mis aastal ja kus olümpial võitis Kristina Smigun-Vähi hõbemedali? a) 2014a. Sochi b)2010a. Vancouver c) 2006a. Torino Lisa ülesanne: kirjuta kolm Eesti tuntut laske- ja murdmaasuusatajat. Laskesuusatajad: Darja Jurlova, Kauri Kõiv, Daniil Stepsenko Murdmaasuusatajad: Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun-Vähi
· 2009 suri Michael Jackson · 2010 Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011 Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas: · 2007 toimus ülemaailmne kontsertüritus Live Earth globaalse soojenemise vastu · 2007 ilmub viimane Harry Potteri sarja raamat · 2008 toimus 3-kuuline stsenaristide streik Hollywoodi vastu Kultuurisündmused Eestis: · 2006 Kristina Smigun sai 2 kuldmedalit Torino taliolümpiamängudelt · 2007 Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ühendati Eesti Rahvusringhäälinguks · 2008 Öölaulupidu Tallinnas · 2009 ilmus esimene eestikeelne e-raamat ,,Milana. Eesti modelli päevik" · 2010 ilmus Kristian Krisfeldti ,,Kalevipoeg 2.0" · 2010 kuulutatakse Eestis lugemisaastaks · 2011 Tallinn sai Euroopa kultuuripealinnaks · 2011 Tanel Toom kandideerib esimese eestlasena Oscarile
7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532 Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) Sardiinia 14. maakond(Sardegn Cagliari 24 090 1 675 286 a) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16
4 X 5 km teatesõit 12 1998 Nagano 30 km V 46 2002 Salt Lake City 30 km KL 7 15 km ÜS V 8 5 km KL + 5 km V 15 sprint V 25 2006 Torino 7,5km KL + 7,5 km V 1 10 km KL 1 30 km V 8 7 MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSED 1993 Falun 5 km KL 35 10 km Gundersen V 31 1995 Thunder Bay 5 km KL 5 10 km Gundersen V 6
ning selle sümmeetrilisust piki- ja põiktelgede suhtes, harjutuse üksikute elementide täitmise puhtust jne. Kõige selle eest üks hinne. Paarissõidus arvestatakse uisutajate täpset, ühtlast ja kooskõlastatud kava esitust. Ka tänapäeval on punktiarvestus peaaegu samasugune. Ainult, et kohtunikud ei seisa jääl, vaid laua taga eemal ja jälgivad kõike. Kava peab sobima kokku ka lauluvalikuga ja iga tegu peab olema väga perfektselt. Torino 2006 raamatus on järgmised ettekirjutised: hindamisel lähtutakse absoluudist. Hinnatakse kolme kategooriat:sooritatud elementide raskust neljas astmes, soorituse puhtust seitsme-palli-skaalal ja lõpuks kümnepallisüsteemis kava viit komponenti: uisutamisoskust, siduvate sammude sujuvust, esitust, koreograafiat ja muusika tõlgendust. Esitust jälgib 12 kohtunikku, kelle antud punktide seast valitakse üheksa juhuslikku tulemust, neist langeb omakorda välja kõrgeim ja madalaim.
2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008 Kasutatud kirjandus H. Palamets, ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" Internetis: http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&q=eesti+ol%C3%BCmpiav %C3%B5itjad&start=40&sa=N / 24.02.2009
Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik Vabariik loodi 2. juunil 1946 Presidendi valib 7 aastaks valijatekogu Valitsust juhib peaminister Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Linnastumine Linnas elab rahvastikust 68% ja maal 32% Suurema rahvaarvuga linnad on: Rooma (2,7 mln) Milano (1,3 mln) Napoli (1,0 mln) Torino (0,9 mln) Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Eksport ja import Itaalia ekspordib ehituskaupu, tekstiili, riideid, tootmismasinaid, mootorsõidukeid, veoseadmeid ja kemikaale Itaalia impordib ehituskaupu, kemikaale, veoseadmeid, energiatooteid, tekstiili, riideid, mineraale ja mittevärvilisi metalle Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Suurbritannia ja Sveits
Itaalias elab 59 546 696 elanikku Rahvatihedus on 194,5 inimest/km². Linnades elab 67% rahvastikust Umbes 20 mln. Itaalia päritoluga inimest elab välismaal Peaaegu viiendik Itaalia elanikest on üle 65 aasta vanad Rahvulik koosseis 94,5% itaallased 2,5% sardid 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid) 0,5% tiroollased 0,3% frankoprovanssaalid Suurema elanikkonaga linnad: Rooma 2 541 000 elanikku Milano 1 247 000 elanikku Napoli 1 008 000 elanikku Torino 862 000 elanikku Palermo 683 000 elanikku Genova 605 000 elanikku Rahvastiku tihedus Click to edit Master text styles Tänu mägisele Second level pinnamoele paikneb Third level Fourth level rahvastik ebaühtlaselt
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond
Itaalia on arengumaa. Rahvastiku tihedus on umbes 200,4 inimest/km². Ligikaudu 93% rahvastikust on itaallased. Itaaliast päritolu inimesi elab väljaspool Itaaliat umbes 20 miljonit inimest. Need 20 miljonit itaallast rändavad suurtesse riikidesse nagu on seda USA, Argentiina, Prantsusmaa, Saksamaa Kõige tihedamalt on rahvastik koondunud Põhja-Itaaliasse ja Kesk- Itaaliasse. Umbes 13% rahvast on koondunud nelja Itaalia suurimasse linna: Rooma, Milano, Napoli ja Torino. Põhjuseks on see, et need linnad on majanduslikult enim arenenud piirkonnad. Rahval on seal palju võimalusi. Näiteks nendes linnades on parem elukeskkond ja leidub ka rohkem tööd. Itaalia on kaasaegne rahvastiku tüüpi riik. 2000 ja 2011 aatal on iive negatiivne nagu Eestiski.
Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. JUUGENDI ARHITEKTUUR Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on see vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid
- kaks esimest esimesel päeval, kaks teisel - vähem punkte kogunud on võitja Sprindimitmevõistlus - 500 ja 1000 m, kahepäevasel võistlusel distantsid kaks korda läbi Lühirajauisutamine - naistel 500, 1000, 1500 m distatsist ja 3000 m teatesõidust - meestel 500, 1000, 1500 m distatsist ja 5000 m teatesõidust Olümpiamängudel Üksikdistantsid Viis ala - Naised 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m - mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10 000 m 2006. aasta Torino olümpiamängudel kuues medaliala võistkonnavõistlus - kolmeliikmelise võistkonnad 2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m Huvitavat Esimesed meistrivõistlused Eestis 1910. aastast Esimesed maailmameistrivõistlused 1893. aastal 2010. aasta detsembris andis Eesti Uisuliit välja raamatu "Kiiruisutamine Eestis" (Tiit Lääne) Saskia Alusalu - PyeongChangi olümpiamängudel ühisstardiga sõidus neljas koht Tänan kuulamast!
mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt. Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär
koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma. LOOMULIK IIVE: 0-0,5%. PÕHJA VÕI LÕUNA RIIK: Põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses on saavutanud oma tipu. Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvanud on äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkinud on turismi- ja meelelahutustööstused.
1925 1937 1853 1.4. Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus? 1698 1843 1823 1.5. Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud? 1932. a USA Lake Placid 1928. a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte? EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002? Ta murdis rangluu. Teda süüdistati dopingu kasutamises. Ta murdis jalaluu. 2.3. Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus? 34. koht. 51. koht. 4. koht. 2.4
) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond
Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 30km klassika; Lieberec 2009 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil. Kristina Smigun- maailmameister (Val di Fiemme 2003- topeltjälitussõit) ja kahekordne olümpiavõitja (Torino 2006: 7,5+7,5 suusavahetusega sõit; 10km klassikat)
klaas, Montedison, Enel elektrienergeetika, Eni energeetika. Rahvastik Itaalias elab 59 305 600 (2006) inimest. 6 Rahvastiku paiknemine Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim Itaalia 197 in./km2 võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km 2.
Giacomo Balla (1871-1958) Kadi Salumets 12 a Elulugu Sündis 18.juulil 1871 Itaalias, Torinos Lapsena õppis muusikat Läks kohalikku kunstiakadeemiasse maalimist õppima 20-aastaselt Esimesed tööde väljapanekud Akadeemilist haridust omandas Torino Ülikoolis 1895 kolis Rooma Seal kohtus ja abiellus Elisa Marruciga "Elisa portree" 1905 f Roomas töötas illustraatorina ja karikaturistina, samuti tegi portreesid 1899 Venice Biennale' kunstinäitus Näitused Münhenis, Berliinis, Düsseldorfis, Pariisis ja Hollandis Rotterdami galeriides 1900 veetis 7-9 kuud Pariisis 1910 kirjutas alla Futuristi Manifestile, hakkas
Kokkuvõte Kõrgekontsalise saapa kujuline Itaalia ulatub Lõuna-Euroopas kaugele Vahemerre. Tal on ühine piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Maa ida- ja lääne- ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad Itaalia pikkupidi kaheks. Lumistest Alpidest maa keskosani ulatuv Põhja-Itaalia on haljendav ja viljakas. See hõlmab nii Po jõe laias ja tasases orus paiknevad põllumajandusmaad kui ka suured tööstuslinnad Torino ja Milano. Põhjaosa tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. Lõuna-Itaalia on hoopis testsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad. Sitsiila ja Sardiinia, kaks suurimat Vahemere saart, kuuluvad Itaaliale. Pealinn Rooma paikneb riigi keskosas. See on Itaalia demokraatliku valitsuse ja ka katoliku kiriku peakorteri Vatikani asupaik.
ITAALIA Üldandmed Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 674 003 (2015) Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Pindala: 301 340 km² Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (EUR) Suurimad linnad: Rooma, Milano, Napoli, Torino, Palermo Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Itaalia asend ja piirnemine Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres.
Albertville 1992 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Giorgio VANZETTA Itaalia Lillehammer 1994 Kuld: Vladimir SMIRNOV Kasahstan Hõbe: Mika MYLLYLAE Soome Pronks: Sture SIVERTSEN Norra Nagano 1998 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Niklas JONSSON Rootsi Pronks: Christian HOFFMANN Austria Salt Lake City 2002 Kuld: Mikhail IVANOV Venemaa Hõbe: Andrus VEERPALU EESTI Pronks: Odd-Bjoern HJELMESET Norra Torino 2006 Kuld: Giorgio di CENTA Itaalia Hõbe: Eugeni DEMENTIEV Venemaa Pronks: Mikhail BOTWINOV Austria Vancouver 2010 Kuld: Petter NORTHUG Norra Hõbe: Axel TEICHMANN Saksamaa Pronks: Johan OLSSON Rootsi
• 2000. aastal pälvis Tulve Heino Elleri nimelise preemia. • Samast aastast on Helena Tulve ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud. • 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis Tulve Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. • 2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio Helena Tulve Aasta Muusikuks. • Tema teoseid on esitatud paljudes Euroopa riikides, USA-s ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu NYYD Festival (Tallinn), BIG Torino, Varssavi Sügis, Vancouver New Music, Music of Friends (Moskva), Les Boréales (Caen), MaerzMusik (Berliin), Klangspuren (Tirool), Matrix Herbstfestival (Leipzig), Icebreaker (Seattle), Europamusicale, jt.
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012
Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532 Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 14. Sardiinia Cagliari 24 090 1 675 286 maakond(Sardegna) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16
annaabi.ee 
