hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaaliareisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas" Prado muuseum, Madriid Vaatamata sellele, et ametikohuse täitmine kuningakojas Velazquezilt palju aega ja energiat röövisid, on viimased üheksa aastat tema elus äärmiselt produktiivsed Nüüd loob kunstnik mõned mütoloogilised pildid, millest tuntuim on "Veenus peegliga", hulga kuninga ja tema pereliikmete, samuti õuenarride, kääbuste jt. portreid Paremad tolle perioodi maalid, ühtlasi Velazquezi suurimad meistriteosed, on kaks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
Hispaania põhja ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ja lõunarannikut Vahemeri. Hispaaniale kuuluvad samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarterühma Maroko ranniku läheduses. Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. Teised tähtsad linnad (rahvaarv 2000. a seisuga): Barcelona (1 500 000), Valencia (739 000), Sevilla (702 000) Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Riigikeel: hispaania/ kastiilia keel (castellano) Konstitutsioon: kehtib alates 1978.aastast Rahaühik: Euro Kliima Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski põhiliselt vahemereline subtroopiline kliima pehme lühikese talve ja kuiva kuuma suvega
Hispaania Marek Ivanov AAp-10 Hispaania lipp ja vapp Lipp Vapp Hispaania kaart Hispaania riigikord ja ajalugu Riigi pindala504 748 km² Rahvaarv39 887 240 Pealinn Madriid Riigikeel hispaania/ kastiilia keel Rahaühik Euro HISPAANIA MUUSIKA Flamenco Boolero Fandango Albenize Hispaania tantsud boolero habaneera Religioon Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks Majandus Kiirestion kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv . Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.
Hispaania Riigi pindala 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv 39 887 240 Pealinn Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. aastast Riigikeel hispaania Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE KOOSTAJA ....NIMI.... EUROOPALIIDU KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: ................ Pärnu 2013 Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: - 1951.a. Belgia- Brüssel- kasutusel euro Itaalia- Rooma- kasutusel euro Luksemburg- Luxembourg- kasutusel euro Holland- Amsterdam- kasutusel euro Prantsusmaa- Pariis- kasutusel euro Saksa Föderaalne vabariik- Berliin- kasutusel euro - 1973.a. Suurbritannia Ühendatud Kuningriik- London- euro ei ole kasutusel Iirimaa- Dublin- kasutusel euro Taani- Kopenhaagen- euro ei ole kasutusel - 1981.a. Kreeka- Ateena- kasutusel euro - 1986.a. Portugal- Lissabon- kasutusel euro Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a. Austria- Viin- kasutusel euro Soome- Helsingi- kasutusel euro Rootsi-Stockholm- euro ei ole kasutusel Liitus 10 riiki: 1. mail 2004.a liitunud...
Hispaania Hispaania kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.Samal poolsaarel asub ka läänenaaber Portugal. Hispaania pealinnaks on Madrid alates 7. maist 1561. aastast. Madrid asutati araablaste kindlusena 932 aastal. Hispaania on pindalat 504 782 km2 suur. 2011 aasta seisuga elab Hispaanias 46 120 000 mln inimest , neist 4 070 000mln elavad pealinnas. Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania kuningas on Juan Carlos I ja peaminister on José Luis Rodríguez Zapatero. Nagu ka Eestis on Hispaanias rahaühikuks euro. Hisp...
33. Montenegro V - Podgorica Baleaarid (Mallorca) 34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37. Portugali V - Lissabon Püreneed 38. Hispaania K Madriid Balkani mäed 39. Andorra Vü Andorra la Vella Kaukasus 40. Monaco Vü Monaco Apenniini 41. Itaalia V Rooma + Ida-Euroopa lauskmaa 42. San Marino V San Marino 43. Vatikani Paavstiriik Jõed Järved 44. Malta V Valletta Neeva Laadoga
Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan Tokio 12. Saksamaa Berliin 43. Hiina Peking 13. Holland Amsterdam 44. Mongoolia Ulaanbaatar 14. Luksemburg Luxembourg 45. Indoneesia Jakarta 15. Prantsusmaa Pariis 46. Malaisia Kuala Lumpur 16. Hispaania Madriid 47. Filipiinid Manila 17. Belgia Brüssel 48. Egiptus Kairo 18. Portugal Lissabon 49. Serbia Belgrad 19. Itaalia Rooma 49a. Montenegro Podgorica 20. Austria Viin 50. Maroko Rabat 21. Sveits Bern 51. Alzeeria Alziir 22. Tsehhi Praha 52
Kuressaare Gümnaasium Diego Velazquez Referaat Sigrid Järsk 11.b Kuressaare 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................................3 Madriid.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................4 Maalid...............................................................................................................................................4-6 Kasutat...
Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas". Seda laadi harrastab kunstnik ikka järjekindlamalt ja julgemat pärast kodumaale tagasitulekut maalitud teostes. Neist tuleks kõigepealt esile tõsta hertsog Olivarese ja noore printsi Balthasar Carlose ratsaportreid. Mõlemad portreed, maalitud umbes 1632-34, säilivad Prado muuseumis, Madriidis. ,,Las lanzas" 3,70 x 3,07 meetrit, 1635, Prado muuseum, Madriid. Tema teise, aastani 1649 kestva perioodi hiilgavaim meistriteos on suur, aastatel 1634-1635 loodud ajalooline maal, mis kujutab episoodi sõjast Madalmaade vastu, nimelt Hollandi kindluse Breda alistumist 1625. aastal hispaanlastele. See mõõtmetelt suurim Velazquezi töö on tuntud nime all "Piigid" (Las Lanzas), hispaaina sõdurite piikide järgi. Vaevalt leidub teisi ajaloolisi pilte, kus sündmus oleks kujutatud loomulikumalt ja sundimatumalt, ilma paatose ja zestita. Pildi peamisi
tõrjusid maorid välja granaadast, nende viimasest kantsist ambrhambast. Abielu kaudu asusid hispaania troonile Hapspurgid, neile järgnesid prantsusmaa furboonid. Felipe 5 oli esimene Furboonide soost kuningas hispaanias aastatel 1700-1724, ja sellest peale, nagu kirjutatud, liikus hispaania Furpoonide orbiidil kaitstuna edasi. Felipe 5 proovis muuta madriidi nii prantsaslikuks kui võimalik. Kuningliku pallee rajamisel oli eeskujuks Fersail. Felipe 3 ajal sattus madriid õitse puhangule. Linna keskus paisus siis linna keskväljakul uue plasamaooril uue praadoni. Praado tähendavat aasa. Nimelt Praado muusiumi tulevane hoone olevat seisnud keset kaunist rohelist aasa. 1785 võttis kuningas Karlos 3 hoone üle ning pani tõõle yhe oma lemmik arhidektidest huan laneova. Rajati uhke botaanika aed ja madriidi raekoda. Karlos 3 suri 1788. Ajad läksid keeruliseks, hispaania pidi üle elama sõja. Edasi sai troonile Karlos 3 pojapoeg Fernando 7
8. Linnastumine Linnades elas 2008 aastal 77% kogu elanikkonnast. Suurema rahvaarvuga linnad (2002 aasta seisuga) Madriid paikneb Hispaania südames, olles üks tihedamini asustatud piirkondi.Barcelona asub riigi kirde osas, ka seal on tihe asustus, kuna ta asub mere ääres.Valencia paikneb samuti mere ääres, kuid asub Barcelonast ning Madriidist lõunas. Sevilla asukohaks on riigi lõuna osa, samuti asub lõunas ka Malaga, Murcia paikneb riigi kagu osas. Huvitavat: o Madriid on Hispaania pealinn aastast 1562. o Geograafiliselt paikneb maa keskosas. o Madriidi linn on Euroopa pealinnadest kõige kõrgemal geograafilisel tasandil asuv pealinn. o "Hispaania" tähendab foiniikia keeles "jäneste maa". o Eesti ja hispaania keeles on ka sarnaseid sõnu: peegel espejo; tall establo; suhkur azúcar; kool escuel o Almerías asub Euroopa suurim kõrb. Ühtlasi on seal aastaringselt enim päikesepaistelisi päevi Euroopas.
Riigi iseloomustus Hispaania Riigi geograafilise asendi iseloomustus: Hispaania on riik, mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas.Hispaania asub Pürenee poolsaarel. Hispaania läänenaaber on Portugal, põhjapiiril on Prantsusmaa ning väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse ning Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Riigi kuju iseloomutus: Hispaania meenutab tagurpidi L tähte, mis on end paksuks söönud või number 7, mis on end samuti paksuks söönud. Samuti meenutab T tähte . Kordinaadid: Madridi geograafilised kordinaadid on 40° 23 N, 3° 43 W Hispaania geograafilised kordinaadid on 35°-45° N, 0°-9° W Pealinna kaugus Tallinnast ja kellaaja erinevus: Ajavahe on 1h.Vahemaa Madridist Tallinnasse on 3600 km. Inimeste arv riigis: Hispaanias elab 46 120 000 inimest. See on väikeriik. Rahvaarvu muutus Hispaanias ja selle iseloomustus: Hispaania rahvaarv on aastate jooksul sujuvalt kasvanud. Hispaania rahvaar...
Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus
on kujutatud Maarja ja Jeesuslapse kõrval. Kõik pildid, mis ma leidsin on puidule maalitud õlimaalidest leidub ka üks suurejooneline laemaal. Dominicuse pilte võib leida erinevate maade muuseumidest ja galeriidest (Barcelona, Madriid, Budapest, Rooma, Firenze) Fra Angelico 1437 Guido Reni ,,Püha Dominicuse hiilgus" 1613 4 - 3. KOKKUVÕTE Oma referatiivses töös "Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis" kirjeldasin pühakut Dominicus, kes elas 13. sajandil. Olen tema kohta uurimistööd teinud ka varem 11. klassi kultuuriajaloo tunni jaoks kuid siis keskendusin rohkem Dominiiklaste kloostrile
PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania
HISPAANIA Referaat Juhendaja: Ene Külaot Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.
pealinn. Raudteede-, maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal. Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses. Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi: · Kirikuid (1464 a.) · härjavõitluse areen aastast 1617 · raekoda 17- 18. Saj Asutati Madriid (Madzrit) araablaste kindlusena 932 aastal. 1083 aastal kuulus Kastiilia valdusalasse ja sai 1118 aastal linna õigused. 14-15. sajandil oli Kastiilia ajuti kuningate residents ja aastast 1561 Hispaania Kuningriigi pealinn. Madriid on Ibeeria poolsaare poliitiline ja finantskeskus. Asuvad kuninglik residents ning mitmete suurfirmade (Telefónica, Repsol-YPF, Banco Santander) peakontorid. Madriid on ka tuntud kultuurilinn siin asuvad mitmed maailmakuulsad muuseumid.
barokkmaal Hispaanias , seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Hispaaniast on veel pärit kuulsad kunstniku Salavador Dali (1904 – 1989) ja Pablo Picasso (1881 – 1973). 5. Vaatamisväärsused Madriid - Hispaania pealinn ning ühtlasi suurim linn asub riigi keskosas. Madriid on kosmopoliitne linn, ärikeskus, valitsuse ja Hispaania parlamendi peakorter ning Hispaania kuningliku perekonna kodulinn. Madridi iseloomustab tugev kultuuriline ja kunstiline tegevus ja väga elav ööelu. Külastavamad kohad on Prado Kunstimuuseum ja Kuningapalee (Palacio Real). Barcelona - asub otse Vahemere kaldal ja on tuntud oma suurlinnaliku atmosfääriga. Ühe puhkusega saab ühendada Barcelonas kõik kolm - puhkus mereääres, kultuur, head võimalused poodlemiseks.
Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania Lääne-Euroopa Click to edit Master text styles Pürenee poolsaar Second level 1930 - 23,5 miljonit in. Third level Fourth level 2010 45 miljonit in. Fifth level Tänapäeval tööstusriik 30ndatel: ü Peamiselt põllumajandus Sõja põhjused: natsionalismi ja kommunismi vastasseis; 19. sajandi rahvuslik liikumine Euroopas; rahva soov osaleda riigivalitsemises; baskide ja katalaanide soov iseseisvuda; rahva jagunemine eri leeridesse. Sõja algus 1931 riigipööre kuningas kaotab võimu; Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel...
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.
Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: Kataloonias Madriidis Astuurias Baskimaal
Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: Kataloonias Madriidis Astuurias Baskimaal Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad: Palma de Mallorcas (Mallorca saarel)
lõppesid NSVL võiduga.Hispaania kodusõda. 1936 tuli võimule Rahavarinne.levisid kuuldused ,et Hisp. keht. proletariaadi diktatuur.1936. juulis Puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hisp.Ülestõusu juhiks tõusis kindral Franco.Euroopa riigid ei sganud sellele julmale sõjale vahele.Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet, millega ta suurendas oma mõju Hisp. ja võttis üle julgeolekuteenistuse.1937. a kontrollisid Franco väed suurt osa Hisp. territ.193 Klu9 hõivati Madriid ja apr. kuulutati kodusõda lõppenuks Francso diktatuuriga.1938 veebr. esitas Saksamaa Austriale ultiaatumi,vabastada natsid ja nende uht valitsuse etteotsa.Austria alistus. 13.märts asusid Saksa väes riiki ja järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest.Münheni sobing.Peale Austri ja Saksa liitmist tekkis ärevus ja kahatati mõistma, et Hitlerit ei ole kerge maha rahustada.Samal ajal valmistus Hitler ründama TsehhoSlovakkiat, kuid
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp Hispaania kaart > Sissejuhatus. Hispaania on võrratu suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja töö...
Ülejäänud vägi tuli meritsi, dessanti toetas Itaalia õhuvägi. Mässulised võtsid suuna Madriidile. (s7) Oktoobris 1936 ähvardas Madriidi natsionalistide sissetung. Lõunast tuli Aafrika armee ja põhjapoolt kindral Emilio Mola poolt juhitud natsionalistlikud väed. Vabariiklastele tulid appi vabatahtlike väed. Mässuliste pealetung jõudis juba Madriidi eeslinnadesse, valitsus põgenes. Linna pommitati nii maast kui õhust aga vabariiklaste kaitseliin pidas vastu. Madriid jäi piiramisrõngasse kuni sõja lõpuni. (s8) Märtsi alguses 1937. võitlesid vabariiklaste väed edukalt Franco vastu ja pealetung Madriidi lähedal jäi toppama. Itaallased otsustasid appi tulla ja rünnata Guadaljara linna, mis asus Madriidist 85 km kirdes. Linna äravõtmine oleks andnud hea positsiooni Madriidi ründamiseks. Itaallased olid alguses edukad ja nad murdsid oma kergtankidega vabariiklaste kaitsest läbi. Takistuseks sai aga lumi ja jää, tänu millele Itaalia tankide
Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik....................
benediktiiniklooster asub. Muuseas – põnev on ehk teada, et siinne Jumalaema, Santa María de Montserrat, on mustanahaline. Miks, sellest vaikivad nii kohalikud 80 benediktiini munka kui nende kloostri ajalugu. Saladuskatte loori tõstavad vaid mõned põnevad legendid selle kohta. Soovijad võivad uudistada ka kohalikke spetsialiteete nagu mesi, mitmesugused Montserrat’ liköörid, meekoogid ja muud. Sõidame edasi Zaragozasse. Majutume hotellis Tibur*** või sarnases. 7. päev MADRIID Hommikusöök hotellis. Varahommikul on igaühel võimalik osaleda missal linna katedraalis või nautida hommikust olustikku linnaväljakul. Seejärel sõidame edasi Hispaania pealinna Madriidi. Teeme bussiekskursiooni ja esmase tutvumise linna tähtsaimate vaatamisväärsustega - Plaza de las Cortes ja Neptunuse purskkaev, valitsushooned ja uhked avenüüd, Kybele purskkaev ja linna tuiksoon Alcalà tänav. Meie tutvumine Hispaania pealinnaga jätkub, vaatame Palacio Reali ehk
Järgmine suveolümpia toimub 2012. aastal Londonis. Need on kindlasti hoopis teistsugused mängud kui Pekingis. Kindlasti sobib see ka meie sportlastele kuna kliima on peaaegu sama, mis meil ja ajavöönd Suurbritannias on vaid kaks tundi taga meie ajast. Sportlastel peaks oludega kohanemine kiiresti minema. Enne Londonit valitakse aga järgmisel aastal 2016. aasta olümpialinn. Korraldamisõigust taotlevad: Tokyo, Rio de Janeiro, Madriid, Praha, Chicago, Doha ja Bakuu. Peale uue olümpialinna valimist ja enne Londoni olümiat on meil veel oodata XXI taliolümpiamämge. Need toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouver linnas Kanadas.
1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust jne. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedavast riigist on saanud sissevedaja. Suurimad masinatööstuse linnad on: Madriid, Barcelona, Valladolid, Zaragoza, Valencia, Cadiz Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus, laevatööstus, tööpingitööstus, elektrotehnikatööstus, elektroonikatööstus. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% (N: Villarino ja Aldeadavila de la Ribera hüdroelektrijaamad) tuumaelektrijaamad 9% Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energia vajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga.
viib tangid sisse ja kehtestab uue korra ja paraku Lääs üldse ei reageerinud sellele, USA vaatas enda suhtumise ja dokumendid NSVL suhtes üle, mis puudutas Ida-Euroopat. 1957. aastal organiseeritakse esimest korda Week of the Captive Nations (Ikestatud rahvaste nädal) Poola, Leedu, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Tsehhoslovakkia jne. USA poliitikas tekkis selline uus suud, põhjuseks oli Ungari ülestõus see poliitika töötas 1980. aastal Helsingi protsess Madriid (1969 aastal algas suhete parandamine kahes suunas Suurriikide vahel Esimene suund on sõjaline ja teine on humanitaarne, inimeste liikumine jne. Alates 1980. Aastal käsitleti neid kohtumisi Madriidis. 1981. aastal Ronald Reagan USA presidendiks Seadis avalikult eesmärgiks NSVL likvideerimise, sõjad Star Wars 14. juuni 1982 aastal Reagan annab dekreedi hakata tähistama The Baltic Freedom Day st
Tallinna Ülikool Minu (maalitud) kunstiajalugu Ajaloo Instituut Tallinn 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1.ANTIIKKUNST........................................................................................................................5 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud...............................................................................5 1. 2 „Aleksandri- mosaiik”...................................................................................................6 2.RENSSANSS.............................................................................................................................6 2.1 Püha ...
Salvador Domingo Felipe S?nninimi Jacinto Dal? i Dom?nech 11. mai 1904 S?ndinud Figueres 23. jaanuar 1989 Surnud Figueres Rahvus hispaania maalimine, joonistamine, Tegevusala fotograafia, skulptuur, kirjutamine Real Academia de Bellas Kunsti ? Artes de San Fernando, ppinud Madriid Kunstivool s?rrealism Maale Dal? maalis kokku ?le 1500 maali. 1925 "Veenus ja amoretid" 1929 "Salap?rane m?ng" 1929 "Iha m?istatus - minu ema, minu ema, minu ema" 1929 "Suur masturbaator" 1931 "M?lu p?sivus" (ka: "Sulanud aeg" ja "Pehmed kellad") 1933 "Wilhelm Telli m?istatus" 1937 "Narkissose metamorfoos" 1937 "Uni" 1937 "Elevandid luikede peegelpildina" 1938 "L?putu m?istatus" 1938 "Aafrika muljed" Muusika P?rast Teist maailmas
edukas, suhteliselt odav, lihtne ellu viia, planeerimine on lihtne, PR üritus, auhinnad. Rahastamine: organiseerida on odav, kulukas ennetada ja veel kulukam peale terroriakte. Terroristidel on oma äri- nõudlus (oma riiki/ valitsuse kukutamist), pakkumine (keeldutakse/antakse) ja selle hind (uus agressiivne liige rv suhtes/ terrorism). Näited “hinnast” terroriaktidele: USA 2001: ca 500 tuh.$ ja üksinimene: hävitus kulud 135 mln $. Madriid 2004 13 tuh €. London 2005: paarsada naela. Allikad: Riigid, kes sponsoreerivad (Saudid, Pakistan, Iisrael jne). Indiviidid, perekonnad, organisatsioonid, illegaalne narko ja relvavedu ja ka legaalne kaubandus. Terrorismrahastus sõltub: rahapesust, pankade läbipaistvusest, sularahast ja kullast. AFGANSITAN 1979 tähtis aasta: Bin Laden lõpestas ülikooli, Iraanis islami revolutsioon, Iraagis Hussein, Iisraeli-Egiptuse rahulepe, Mecca üritused, Venemaa tungis Afgaani sisse
el/la más caro/a kõige kallim Este diccionario es barato. See sõnaraamat on odav. Pero aquel es más barato. Aga see seal on odavam. Aquel es el más barato. See seal on kõige odavam. Valencia es una ciudad grande. Valencia on suur linn. Barcelona es más grande que Barcelona on suurem kui Valencia. Valencia. Madrid es la ciudad más grande Madriid on Hispaania kõige suurem de España. linn. Erandid: Este es un buen mapa. See on hea kaart. Pero aquel es mejor. Aga see seal on parem. Aquel es el mejor mapa que tenemos. See seal on kõige parem kaart, mis meil on. ESCUCHA & REPÍTE 51 Esta es una mala idea. See on halb idee.
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i...
1938 - interbrigaadid ja Franco sõlmisid lepingu, mille kohaselt Franco kohsutus peale interbrigaadide lahkumist saatma riigist välja ka itaalia ja saksa väed. Interbrigaadid lahkusid Prantsusmaale, kuid itaallased ja sakslased jäid. Madriidi pommitamise ajal said kõige rohkem vigastada linnas viibivad naised ja lapsed. Nõukogude Liit tegi "teene" ja viis Hispaania lapsi sõjapiirkonnast Venemaale, kust nad saadeti edasi Siberisse. Francol jäi vallutamata ainult Madriid, kuid seal hakkas tegutsema viies kolonn. 1939 vallutati "viienda kolonni" abiga Madriid. Franco'st sai Hispaania regent. Ameti tiitliks sai Caudillio. Franco kasvatas alistatud kuninga poega, et too võtaks riigi juhtimise enda kätte, peale Franco surma, et nii jätkuks tema poolt alustatud fasistlik diktatuur. Kuid peale Franco surma muudeti Hispaania vabariigiks. Hispaania II maailmasõjast osa ei võtnud, kuid saatis teljeriikide poolel rindele "Sinise diviisi" 3
· Lissaboni kokkulepe (1958, 25 riiki)55 · Bilateraalsed lepingud erinevate toodete lõikes · Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) kokkulepe Kõigi nende puhul on erinevalt defineeritud nii geograafiline territoorium, kaitse ulatus, kriteeriumid registreerimiseks, võimalikud kasutajad ja järelvalvet puudutavad aspektid. Näiteks geograafilise tähise ja päritolunimetuse definitsioonid erinevates lepingutes: Pariis, Madriid Lissabon TRIPS Indication of source kaitse Appellation of origin riigi, regiooni Geographical indication nimetus, otseste või kaudsete päritolu- või piirkonna geograafiline nimi, mis mis identifitseerib toote päritolu tea- viidete eest, mis võivad avalik- viitab toote päritolule, kvaliteedile ja tud Liikmesriigi territooriumilt või
ja reeglikohane transkriptsioon võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei ole eksimus eesti õigekeelsuse vastu. 1950.60. aastate mugandamisihaluse kõrvaldas lõplikult õigekeelsuskomisjoni 1983. a otsus maailma maade ja pealinnade nimede kohta (VÕK 1983), mille valmistas ette Henn Saari. See omas ajas suhteliselt radikaalne otsus kaotas paljud kirjapildimugandid (Gaana > Ghana, Kostariika > Costa Rica, Madriid > Madrid). Alguses tõrguti mitmel pool uusi nimekujusid omaks võtmast ja neid peeti liialt uuenduslikeks, ent 1990. aastate alguseks olid nad enamasti tulnud kasutusele. 1996.97. aastal arutas väliskohanimede kirjutamist Emakeele Seltsi keeletoimkond, pidades silmas ÕS 1999 kohanimevalimikku (Päll 1998b). Suund kirjapildimugandite arvu vähendamisele jätkus (Kilimandzaaro > Kilimanjaro, Taivan > Taiwan, Upsala > Uppsala), ent paari nime osas mööndi uuesti ka traditsioonilist
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada...