Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium SINGAPUR Referaat Sandra Seil, 10.d Tallinn 2015 Table of Contents SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SINGAPURI MAJANDUS..............................................................................................................4 2. SINGAPURI KLIIMA..........................................................
Singapur/Singapur Lühitutvustus Pariis/Prantsusmaa Alice Niinemäe I kusus SINGAPUR/SINGAPUR • Singapur on linnriik Malaka poolsaare tipu lähedal asuvatel saartel • Singapuri rajasid britid kaubandustugipunktina 1819. aastal Thomas Stamford Rafflesi juhtimisel • Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Singapuri • 1959 sai Singapur omavalitsuse, 1965 riik iseseisvus • Singapur on arenenud turumajandusega ja kõrge Malaka poolsaar Riigihümn Majulah Singapura Pealinn Singapuri linn Pindala 710,2km 2 Riigikeel inglise,hiina,malai,tamil i Rahvaarv 5 076 700 (2010) Rahvastiku 7022 in/km² tihedus President Tony Tan Keng Yam Peaminister Lee Hsien Loong Iseseisvus 9. august 1965 Rahaühik dollar (SGD) Ajavöönd maailmaaeg+8h
The Republic of Singapore SilverKera 10.B GAG Some statistics · An island country · Southern tip of the Malay peninsula · Total area of 710 km2and a population of 5 312 400 · Population density 7 315/ km2 · Left-handtraffic A brief history of Singapore · Comes from the Malay wordSingapura · British colony in 1819 · Occupied by Japan in 1942-1945 · 1959 self-governing state · 1963 joined Malaysia · 1965 complete independence Legal system · Legal system based on English common law · Trial by jury removed in 1970 · Caning · Mandatory death penalty · "Possibly the highest execution rate in the world relative to its population" Economy · Location made it an important trading post · In 2011 ranked 2ndfreest economy · Singaporean dollar · Port of Singapore · Worlds highest % of millionaires (1 out of 6) · No minimum wage and high income ineq...
Ööpäevas ja meeldivad, sügis, talv tavaliselt on päevane temperatuur 20- 22°C. Talved on külmad ja lumised. Singapur 28...29°C 28...29°C Singapuris on 1°17N 103°50E Palavvöö 26 meetrit merepinnast Aastaajad Ööpäevas troopiline puuduvad vihmametsa kliima kõrge niiskustasemega .
20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39. Singapur Singapur 40. Sri Lanka Colombo 41. Süüria Damaskus 42. Tadzikistan Dusanbe 43. Tai Bangkok 44. Taiwan Taibei 45. Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 46. Türgi Ankara 47. Usbekistan Taskent 48. Vietnam - Hanoi
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid Eksport $174.9 biljonit (2008) · Peamised partnerid: USA 12.6%, Jaapan 11.6%, Hiina Rahva Vabariik 9.7%, Singapur 6.3%, Hong Kong 5.7%, Malaisia 5.1% (2007) Import $159.1 biljonit (2008) · Peamised partnerid: Jaapan 20.3%, Hiina 11.6%, USA 6.8%, Malaisia 6.2%, Singapur 4.5%, Tai 4.1%, (2007) · Välisvõlg $81.6 biljonit (37.9% SKT-st (2007)) Indoneesia · SKT: $932.1 biljonit (2008) · SKT kasv: 6.1% (2008)/ -3.6% (Q4 2008) · SKT in. kohta $3,900 (2008) · SKT Sektorite kaupa: põllumajandus (14.4%), tööstus (48.1%), teenindus (37.5%)
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapuri, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegali. 1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil. Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7
aastal. Kaupade ja teenuste vaba liikumine, osalised tollid säilisid /piimatooted/suhkur/puuvill/maapähkel. Peakorter Ottawas EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 4 liiget: Island, Liechtenstein, Norra, Sveits. Euroopa majanduspiirkond EL +EFTA APEC - Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum Asia-Pacific Economic Cooperation on asutatud 1989.aastast. Liikmesriike on 21: Austraalia, Brunei, Filipiinid, Hiina, Korea, Hongkong, Indoneesia, Tai, Jaapan, Kanada, Malaisia, Mehhiko, Singapur, Paapua Uus-Guinea, Peruu, Taivan, Tsiili, Uus-Meremaa, USA, Venemaa ja Vietnam. MERCOSUR Lõuna Ühisturg Southern Common Market 1991. aastal ühinesid Argentiina, Brasiilia, Paraguai ja Uruguai. Teised Lõuna-Ameerika riigid on assotsieerunud liikmed. ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Association of South East Asian Nations asutati 1967.aastal viie riigi poolt. Liikmesriigid olid algselt Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Tai
37. Taiwan Taibei 38. Filipiinid Manila 39. Vietnam Hanoi 40. Kambodza Phnom Penh 41. Laos Viangchan 42. Tai Bangkok 43. Malaisia Kuala Lumpur 44. Singapur Singapur 45. Indoneesia Jakarta 46. Brunei Bandar Seri Begawan 47. Ida-Timor Dili
NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon Loomine: 1989 Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko Tegevus: Rahvusvaheliste firmade tegevuse korraldamine liikmesmaades ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loomine: 1967 Liikmesriigid: Brunei, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur Tegevus: "Oma " rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll IMF Rahvusvaheline Valuutafond Loomine: 1945 Tegevus: Riikidevahelise koostöö reguleerimine, soodustamine ja edendamine valuuta- ja finantssfääris, krediidi võimaldamine liikmesriikidele APEC Aasia - Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon Loomine: 1989
Laos- Vientiane 17. Paraguay- Asuncion 61. Vietnam- Hanoi 18. Uruguay- Montevideo 62. Kambodža- Phnom Penh 19. Tšiili- Santiago 63. Jaapan- Tokyo 20. Argentiina- Buenos Aires 64. Taiwan- Taibei 21. Tuneesia- Tunis 65. Filipiinid- Manila 22. Maroko- Rabat 66. Malaisia-Kualo Lumpur 23. Alžeeria- Alžiir 67. Singapur- Singapur 24. Liibüa- Tripoli 68. Indoneesia- Jakarta 25. Niger- Niamey 69. Paapua Uus- Guinea- Port Moresby 26. Nigeeria- Abuja 70. Austraalia- Canberra 27. Egiptus- Kairo 71. Uus- Meremaa- Wellington 28. Sudaan- Hartum 29. Etioopia- Addis Abeba 30. Somaalia- Muqdisho 31. Kongo- Kinshasa 32. Kenya- Nairobi 33. Angola- Luanda 34. Sambia- Lusaka 35. Botswana- Graborone 36
Island- Reykjavik Süüria- Damaskus Itaalia- Rooma Hiina- Peking Kasahstan- Astana Jaapan- Tokyo Kreeka- Ateena Lõuna- Korea- Soul Küpros- Nikosia Mongoolia- Ulaanbataar Põhja- Korea- P'yongyang Birma- Yangon Brunei- Bandar Seri Begawan Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Jordaania- Amman Kuveit- Al- Kuwayt Liibanon- Beirut Omaan- Masqat Liibüa- Tripoli Sudaan- Hartum Bangladesh- Dhaka Bhutan- Thimphu India- New Delhi Maldiivid- Male Nepal- Katmandu Pakistan- Islamabad Sri Lanka- Colombo
aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine Leping jõustus 1948.aastal WTO ja selle põhimõtted Ehk rahvusvaheline kaubandus organisatsioon vastatikulisus(soodustustele tuleb vastata soodustustega) läbipaistvus(vajadusel tollilised piirangud) Kellega pole sooduskaubandustingimusi EL-l Austraalia, Kanada, Hiina Vabariik, Hiina RV, Jaapan, Korea, Uus Meremaa, Singapur, Usa Mõningad WTO mitteliikmed ...kuid see moodustab 45% EL-i kaubandusest Euroopa Liiduga liitumise mõju (EAS uuring) 42% eksportööridest hindab mõju pigem positiivseks 20% ekspordivõimalused suurenesid oluliselt Lihtsustatud bürokraatia, aja kokkuhoid, tollide ja kvootide kadumine Konkurentsivõime suurenemine Soome ja Rootsi turgudel, aga ka üle terve EL-i Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused
Eesmärk: liikmesriikide majanduslik-, sotsiaalne- ja kultuuriline koostöö Loodi: 1967 MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Liikmed: 10 (Prunei, Filipiinid, Indoneesia, Laos, Tegemist on vabakaubandusliiduga Kambodza, Malaisia, Myanmar, Tai, Singapur, Loodi: 1991 Vietnam) Liikmed: 4 (Argentiina, Brasiilia, Uruguay, Paraguay) APEC (Aasia ja Vaikse ookeani Majandus NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Koostöö Foorum) Organisatsioon) Eesmärk: saada suurimaks vabakaubandus Eesmärk: asutamisleping on koostatud piirkonnaks kooskõlas põhivabadustega, tagada vabadus ja
ASEAN ehk Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon kasvas välja selle liidu nii-nimetatud eelkäijast, milleks oli Kagu-Aasia Liit (ASA, Association of Southeast Asia). Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon sai alguse 8. augustil 1967, kui Tai pealinnas Bangkokis allkirjastati ASEAN-i deklaratsioon (Bangkoki deklaratsioon). See deklaratsioon allkirjastati ASEAN-i asutajariikide poolt, nimelt siis Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai. [1] 1967. aastast kuni 1984. aastani püsis liit muutumatuna, ei olnud lahkujaid ega liitujaid. 1984 7. jaanuaril liitus ASEANiga väike Brunei riik, viies liikmete arvu viielt kuue peale. 11 aastat hiljem liitus Vietnam (28 juuli 1995), 1997. aastal Laos ja Birma (tuntud kui ka Myanmar) ning viimasena 1999. aprillis Kambodža. Tänaseks on ASEAN-i koosseisus kõik kümme eelmainitud riiki: Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai, Brunei, Vietnam, Laos, Birma ja Kambodža
piisanud. 2015. aastal liitus Indoneesia taas OPECiga. Nafta ja maagaasi eksport miljonites dollarites 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Joonis2. Indoneesia nafta ja maagaasieksport miljonites dollarites (Tradingeconomics) 2009. aastal olid Indoneesia suurimateks ekspordipartneriteks Jaapan, Singapur, USA ja Hiina. Samal aastal olid olulisemad impordipartnerid Singapur, Hiina ja Jaapan. 2010. aastal eksportis Indoneesia kaupa hinnanguliselt 146 miljardi USA dollari väärtuses ning importis kaupa 2009. aastal 119,5 miljardi dollari väärtuses. KASUTATUD ALLIKAD http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/indonesien/ http://www.koda.ee/uudised/teataja-artiklid/tagasivaade-paljude-voimaluste-maa- indoneesia/ https://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia http://www.tradingeconomics.com/indonesia/indicators
Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqa Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Põhja Korea ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: P'yngyang ~ Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyd¸ Singapur ametlik nimetus: Singapuri Vabariik pealinn: Singapur Sri Lanca ametlik nimetus: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik pealinn: Colombo Süüria ametlik nimetus: Süüria Araabia Vabariik pealinn: Damaskus Tadzikistan ametlik nimetus: Tadzikistani Vabariik pealinn: Dusanbe Tai ametlik nimetus: Tai Kuningriik pealinn: Bangkok Taivan ametlik nimetus: Taivani Vabariik pealinn: Taibei Türgi ametlik nimetus: Türgi Vabariik pealinn: Ankara Türkmenistan ~ Turkmeenia
Naftat eksportivad riigid on suurte naftavarudega Lõuna riigid ja nad teenivad toornafta müügilt. Ka istandusriigid kuuluvad Lõuna riikide hulka. Need on saareriigid kelle majanduses domineerivad kohvi-, tee-, kakao-, banaani- jms istandused Uusindrudtriaalsed riigid on need kelle majandus oli varem vähem arenenud maade tasemel, kuid pärast majandusreforme ja eksporditööstuse kiiret arengut on nad jõudnud või jõudmas kõrgelt arenenud riikide hulka. Singapur Lõuna-Korea. Vaesuse põhjused: 1. Transpordigeograafiliselt ebasoodsad piirkonnad.(mägised, sisemaal, transiitjõgedeta 2. Asumine palavvöötmes. 3. Põllumajanduslikud tegurid(kuiv, liiga märg, toidu kiire riknemine) 4. Tervisega seotud tegurid (nakkushaigused: malaaria, kollapalavik) Majandussüsteemid: Tavamajandus: traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Käsumajandus: majandusotsused langetab riigi keskvõim, plaanimajandus, piiratud eraomand,
jooksul riigis toodetud lõpptoodang rahalslt.1 in. kohta, RKT rahvamajanduse kogutoodang, Rahvastikuhõivatus erinevates majandussektorites,Majanduse struktuur. Ekspordi/improdi struktuur, Energia tarbimine, Sidevahenditega varustatus 1el. Kohta, Sotsiaaldemograafilised näit.:iiveimikusuremuslastearvkeskmine eluiga kirjaoskuse tase, Riigid arengutaseme alusel Inforiigid: PAmeerika, LEuroopa, Jaapan. tööstusriikeesti, läti albaania ukaina arengumaaindia, maroko türgi,Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, LKorea. Toorainemaad: SAraabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen Põhja riigid arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüst. Riigi osakaal majanduses suur,uued tööstusettevõtted ja linnad. informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. turismi ja meelelahutustööstus,Lõuna riigid
¾ maailma naftavarudest ½ maailma naftaekspordist Kriitika barreli kõrge hind, majandus http://www.swaberita.com/wpcontent/uploads/2008/12/opec01.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_ASEAN.svg The Association of Southeast Asian Nations KaguAasia Maade Assotsiatsioon KaguAasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine Loodi 1967. aastal Bangkokis Filipiinid Indoneesia Malaisia Singapur Tai Brunei Vietnam Laos Myanmar Kambodza http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Map_of_the_Association_of_Southeast_Asian_Nations.svg 8. august 1967 Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiinid Algul Vietnami sõda, alates 1976 majandus Kardeti kommunismi levikut 28 juuli 1995 liitus Vietnam 15 detsember 1995 ASEAN Tuumarelvavaba ala, jõustus 21 juunil 2001 2006vaatleja ÜROs Majanduskasvu kiirendamine Sotsiaalne ja kultuuriline progress
kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg (e. MERCOSUR) - loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks. Liikmeid 5: Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela. Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon (ASEAN) - loodi 1967. Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10): Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam. Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum (APEC) - Loodi 1989 liikmesriikide koostöö ja vastastiku abistamise tõhustamiseks. Eesmärgiks saada suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks (arenenud riigid peavad kaotama kaubandusbarjäärid aastaks 2010, arengumaad 2020). Liikmeid 21-Austraalia, Brunei, Kanada, Tsiili, Hiina, Hiina Hongkong, Indoneesia, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko,
Torutransport - Plussid:veo pidev toimumine,odav,torustike saab rajada pea kõikjale Miinused:saab vedada ainult kindlaid kaupu(vedelikud, gaasid) 5. Millised tendentsid iseloomustavad tänapäeva veondust? Veofirmad koonduvad , kogused suurenevad ja läheb kiiremaks, autotranspordi tähtsus suureneb 6. Merevoorimees Laevad veavad mis tahes riigis kaupa kõikidel maailmameredel, veose tellijatel tuleb teenuse eest maksta(USA, Norra, Singapur) Mugavuslipp riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda(Panama, Küpros) laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel madalad maksud, odav tööjõud 7. Nimeta riike kes suured veoteenuste pakkujad, veoteenuste ostjad? Veoteenuse ostjad:Austraalia ja jaapan ,arengumaad Veoteenuste pakkujad:Norra,Kreeka,Singapur,USA 8. Miks oli vajadus kanalite ehituseks, miks peab kanaleid laiendama? Tänu kanalitele saab kiiremini kohale ei pea tegema ringe, 9
madusid, hulgaliselt on ka troopikalinde. Rahvusloom-Vesipühvel Rahvuslind-Loodos Riigi kõrgeim tipp Fran Si Pan, mis on 3143 meetri kõrgune, asub Hiina piiri lähedal. Vietnami pikimatel jõgedel- põhjas Hong Hal ehk Punasel jõel ja lõunas Mekongil on suudmes viljakas delta. Kus laiuvad tohutud riisipõllud Vietnam impordib mineraalaineid, masinaid,terast ekspordib-naftat,tekstiili, kohvi,riisi Ekspordi riigid-USA, Jaapan, Austraalia, Hiina, Singapur, Saksamaa Impordi riigid-Hiina, Singapur, Taiwan, Jaapan, Lõuna-Korea, Tai Probleemid SARS Vargused Linnugripp Vietnami mägede asukateks on hmongi inimesed, keda veel leidub naaberriigi Laose põhjaosas ja Lõuna-Hiinas. Hmongide elatusallikad on riisikasvatus, loomapidamine ja turistid, kellele katsutakse kõiksugu kola maha müüa. Hmongid Toit 1 kilogramm grillitud rotiliha maksab 50,000 dongi ehk ligikaudu 33
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna
Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb, Globaliseerumise liider on Singapur. Sotsiaalse globaliseerumise indeks: internetikasutajate arv, väisriikide kodanike arv riigis, turistide arv, rahvusv. Telefoni kõned, rahaülekanded Majandusliku glob indeks: väliskaubanduse maht, välismaised otseinvesteeringud riiki, imporditariifid, tollimaksu, mrahvusvaheliste firmade arv Poliitilise glob indeks: esindused välisriikides, osalemne rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO's Positiivne mõju glob
Mongoolia Ulaanbaatar 29. Moldova, Cisinâu 76. Myanmar Yangon 30. Valgevene, Minsk 77. Nepal Katmandu 31. Leedu, Vilnius 78. Omaan Masqat 79. Pakistan Islamabad 32. Vatikan, Vatikan City 80. Põhja-Korea Pyongyang 33. Läti, Riia 81. Saudi Araabia Ar Riyad 34. Eesti, Tallinn 82. Singapur Singapur 35. Soome, Helsinki 83. Sri Lanka Colombo 36. Rootsi, Stockholm 84. Süüria Damaskus 37. Norra, Oslo 85. Tadzikistan Dusanbe 38. Taani, Kopenhaagen 86. Tai Bangkok 87. Taivan Taibei 39. Monaco, Monaco 88. Türgi Ankara 40. Luksemburg, Luxembourg 89. Türkmenistan Asgabat 41. Malta, Valletta 90
firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg e. MERCOSUR Loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks Liikmeid 5- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon ASEAN Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum APEC Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Euroopa Liit Kõige tuntum ja edukam majandusliit Eesmärk on riikide konvergents Hetkel 27 liiget
PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse arengutase-postindustriaalne tootmisviis 2.valitseb ja kontrollib maailmamajandust 3.SKT>20 000 USD 4.Heaoluühiskond 5.demokraatia USA, Luksemburg, Soome, Jaapan Lõuna-riigid:1.Madal või keskmine majanduse arengutase 2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid Kiiresti arenevad riigid Singapur, Mehhiko, Brasiilia Kiire majanduse areng alates 1970ndatel (eksporditööstus) SKT kõrge II Naftat eksportivad riigid Edela-Aasia väga suured nafta varud-toornafta müügist suured tulud SKT kõrge Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina
Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
APEC Asia-Pacific Economic Cooperation · Loodi 1989 Austraalia peaministri algatusel, et luua parem keskkond Vaikse Ookeani äärsete riikide koostööle. · Liidule pani aluse 12 riiki: Austraalia, Brunei, Kanada, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Ameerika Ühendriigid. · Hiljem liitusid: Peruu, Venemaa, Hiina, Taiwan, Paapua Uus-Guinea, Mehhiko, Tsiili, Vietnam, Hong Kong. APECi 3 põhiprintsiipi · 1. Kaubavahetuse ja investeerimise liberaliseerimine · 2. Äri arendamine · 3. Majanduslik ja tehniline koostöö Eesmärk · 1994 seati Bogori eesmärk · Tollimaksude vähendamine ja turgude avamine Aasias · Majanduse kasv · Töökohtade loomine · Vaba rahvusvaheline kaubandus
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Wirtschaft Die Schweiz gehört zu den wohlhabendsten Ländern der Welt. Gemessen am Bruttoinlandprodukt rangierte die SchweizWettbewerbsfähigkeit von Ländern misst, rangiert die Schweiz auf dem ersten Platz vor den Vereinigten Staaten und Singapur. Die Banken Die wertvollsten Marken aus der Schweiz sind laut Interbrand: Nescafé (Nestlé), Credit Suisse, UBS und Zurich Insurance Group. Sehenswürdigkeiten Chateau de Chillon Schloss Matterhorn Berg Zurichi Aletschi Gletscher Lugano Danke für Ihre Aufmerksamkeit
Kanada Ottawa Indoneesia Jakarta Mehhiko Mexiko Laos Viangchan Kambodza Phnom Penh Malaisia Kuala Lumpur EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Piirkond) Myanmar Yangon Island Reykjavik Tai Bangkok Sveits Bern Singapur --- Norra Oslo Vietnam Hanoi Lichtenstein Vaduz OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) Alzeeria Alziir Angola Luanda EU (Euroopa Liit ; EL) AÜE Abu Dhabi Austria Viin Iraak Bagdad
süsteem käsu- e plaanimaj. - kogu riiki maj kontrollib riik; maj on aastaks ette planeeritud; puudusid erafirmad (konkurents), oli riiklik kontroll (määras hinnad), ei arvestatud inimeste huvide/soovidega, defitsiit (nappis esmatarbe kaupu); leidus NSVL, Saksamaa, praegu Valgevene ja P-Korea turumaj. - müüjad, ostjad vahetavad kaupu, teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega; on erafirmad, konkurents, riik sekkub võimalikult vähe, loomariiki moodi; leidub Holland, Singapur segamaj. - kõrvuti era- ja tugev riiklik sektor, riik reguleerib suuremal/vähemal määral (maksud, seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia)
RAHVUSVAHELISED FIRMAD Globaliseerumine Rahvusvaheline koostöö 1.majandusliidud 2.organisatsioonid,mis tegelevad rahusvahelise kaubanduse ja rahaga 3.kartellid ASEAN- Kagu-Aasia rahvaste ühendus 1967 Indoneesia,Malaisia,Singapur,Filipiinid,Tai Soodsad tingimused liikmesriikidele NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon 1989 Kanada,USA,Mehhiko See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi esmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid MERCOSUR- Lõuna ühisturg 1991 Urugai,Paraguai,Brasiilia,Argentina Kandidaat-Venetsueela
· Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas) 2) Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt, mis rajatakse mitmesuguste kaupade ostmiseks (Singapur, Gibraltar) 3) Istanduskoloonia peeti põhiliselt istanduste rajamise eesmärgil (Euroopa kliima ei võimaldanud) tubakas, puuvili 4) Ressursikoloonia kasutati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks 5) Reservkoloonia ,,igaks juhuks" Geograafiline tööjaotus regioonid spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused
Asia-Pacific Aasia ja Vaikse ookeani Aasia ja Vaikse Austraalia, Brunei,Kanada, Economic majanduskoostöö ookeani riikide Indoneesia, Jaapan, Korea, Cooperation organisatsioon vahelise Malaisia, Uus-Meremaa, majandusliku Filipiinid, Singapur, Tai, koostöö USA, Hiina, Mehhiko, reguleerimine Paapua Uus-Guinea, Tsiili, Peruu, Venemaa, Vietnam; OPEC Organization of Naftat eksportivate riikide Toornafta hinna Alzeeria, Angola, Araabia
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N:
Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Ladina-Ameerika Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia) Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris. Nafta töötlemine ie ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse Ida- ja Kagu-Aasia Suurtootjad: Hiina ja Indoneesia Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur Euroopa riigid Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania. Venemaa Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Eu.-sse Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis Põhja- Ameerika riigid Nii USA l kui Kanadal oma naftaväljad USA ostab suures koguses toornaftat veel sisse -1972a. 28%, 2003a
Filipiinidelt on pärit ka karaoke. Merikarpide liike on seal lausa 12000. Selles referaadis aga puutume kokku hoopis muude teemadega: geograafia, arengutase, majandus, turism, kliima jm. Geograafia 3 Filipiinid asuvad Kagu-Aasias ning koosnevad 7107-st saarest, asustatud neist on umbes 1000. Riigi naabriteks on lõunast Indoneesia, läänest Singapur ja Malaisia, põhjast Hiina, Taiwan ja Hong Kong ning kirdest Jaapan. Läänest ümbritseb Filipiine Lõuna-Hiina meri, lõunast Sulawesi meri ning idast Filipiini meri. Riigipindala on 300 000km2 ning selle moodustavad 298 170 km2 maismaad ning 1830km2 merd. Rannikujoon on 36 289km pikk. Filipiinid on osa ka Vaikse ookeani tulerõngast(40 000km pikkune hobuserauakujuline osa Vaikses ookeanis, kus toimub 90% maailma maavärinatest).
Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid “Torm” – püsis raadioedetabelis üle 30 nädala “Ainult sina võid mu maailma muuta” “Juulikuu lumi” - 1995 a. R2 edetabelis 40 nädalat, aastalõpu tabelis I koht “Muinasjutu mets” “Ingli puudutus” “Kaitseta” – vallutas 7 vapra diskoteegid ja raadioeetrid
11 näitajat. Elukvaliteeti hindavateks näitajateks on tervis, töö- ja pereelu ühitamine, haridus, kogukond, turvalisus, keskkond, valitsemine ja kodanikkond ning subjektiivne heaolu. Inimeste heaolu tagavad loodusvarad, majandus- ja inimkapital ning sotsiaalkapital. Inimarengu indeksi järgi on väga kõrge arengutasmega 47 riiki pingereas kokku olevast 187 riigist. Nendeks on valdavalt Euroopa riigid, USA ja Kanada, Austraalia ning Aasiast Jaapan, Singapur, Lõuna- Korea, Katar, Bahrein ja Saudi Araabia. Madala arengutasemega riikide hulka jäävad enamasti Aafrika riigid, suurematest Aasia riikidest Afganistan ja Pakistan. Nende riikide SKT inimese kohta on madal - enamasti alla 5 tuhande USD inimese kohta.Inimeste oodatav eluiga ei ole kõrge jäädes alla 65 eluaasta. Elamistingimused on suuremal osal inimestest halvad, koolihariduse ja arstiabi kättesaadavus on vilets. Riikide arengutaset võib sõltuvalt eesmärgist iseloomustada kitsamalt
NATO -Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Loodi 1949a ( Eesti liitus 2004 ) Liikmeid 26 Sõjalis ja poliitiline organisatsioon NAFTA Loodi 1994 Liikmeid 3 (USA , Kanada , Mehhiko) Eesmärk kaotada ajajooksul kõik kaubandus barjäärid ASEAN- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon Loodi 1967a Liikmed- Bruneid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur. Eesmärk liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö. MERCOSUR- Lõuna ühisturg Loodi 1991a Liikmed- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Urugugy- Eesmärk religiooni majanduslik koostöö APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduslik koostöö Loodi 1989a Liikmeid 21 Vabakaubanduse ja majandusliku koostöö arenemine OPEC Loodi 1960a Liikmeid 13 (õpik lk 56 pluss Angola ja Ecuardo)
8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA rändepoliitika, iibe mõjutamine, rahvusprobleemid, tööturu reguleerimine 10. LINNASTUMISE-JOONED · 11. SUURED LINNAD · London, Pariis, Moskva, Tokyo, Singapur, New York, Los Angeles, Chicago 12. LINNASTUMISE PROBLEEMID · prügi, saaste, vägivald, kuritegu · ülelinnastumine · keskkonnaprobleemid
-) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA vabakaubanduse assotsitsioon.
12) Mis on merevoorimees? Merevoorimees on riik, mis veab teiste riikide kaupu, sest tal on veoteenuse pakkujaid rohkem kui tarbijaid. 13) Miks on maailma suurima veokäibega riigid.. USA ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! sest ta ostab sisse kogu tooraine, toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland teenindab väga paljude riikide veoseid. 14) Veoteenuse.. Ostjad USA, JAPSS~! Pakkujad Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka. 15) Mis on takistatud Ida- ja Lääne-Euroopa veonduse kujunemist ühtseks süsteemiks? Raudtee rööpmete erinev laius. 16) Kui pikad on.. Kieli väin 97,8 km Suessi väin 168 km Panama kanal 81,6 km.
Protestantsism ja katolik usk. Austraalia kuulub Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöösse (inglise keeles Asia- Pacific Economic Cooperation; lühend APEC) on Vaikse ookeaniga piirnevate maade majandusliku koostöö organisatsioon. Organisatsiooni asutasid 1989. aastal Austraalia algatusel 12 riiki. 2009. aastal on liikmeid 21. Liikmed: Ameerika Ühendriigid Austraalia Brunei Filipiinid Hiina Hongkong Indoneesia Jaapan Kanada Lõuna-Korea Malaisia Mehhiko Paapua Uus-Guinea Peruu Singapur Tai Taiwan Tsiili Uus-Meremaa Venemaa Vietnam Huvitav mida ma teada sain on ,et Austraalias asub Simpsoni kõrb, mis katab ligi 130 000 km suuruse ala.
Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokraatia ja puuduvad inimõigused. Samas on riike, kus on pol vabadused ja rahvas osaleb ühiskonnaelus. Ainult majandusest ei piisa dem ühiskonna rajamiseks, seda mõjutavad ka teised faktorid tolerantsus, usaldus, koostöö, pol kultuur. Euroopas varisesid diktatuurid 70. Aastail, NL lagunes 80. aastate lõpus, tõstatus küsimus, millsed on dem leviku seaduspärasused. Dem maade arv küll suurene, kuid see käis läbi tõusude ja mõõnade.
Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised Ressursirikkad 18. saj. Võeti kasutusele aurumasin - algas kõrgkoolid ja kõrgharidus. Tähtis ressurss arengumaad, mis ei masintootmine
Ukraina Kiiev Tai Kuningriik Bangkok Moldova Vabariik Chisinau Kambodza Kuningriik Phnom Penh Rumeenia Bukarest Laose Demokraatlik Vabariik Viangchan Bulgaaria Vabariik Sofia Vietnami Sotsialistlik Vabariik Hanoi Kreeka Vabariik Ateena Singapuri Vabariik Singapur Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila
annaabi.ee 
