Bor iss Jeltsin 1.02.193123.04.2007 Koostas: Tage Kosk Juhendas: Moonika Maran Noorpõlv Boriss Jeltsin sündis Butka külas Sverdlovski oblasti Talitsa rajoonis. Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht. 12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda. 24
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht
Seadusandlikud võimuorganid Rahvasaadikute kongress ja Ülemnõukogu muutusid uuenduste peamisteks takistajateks ja president Jeltsini poliitika vastasteks. President oli sunnitud erru saatma peaminister Jegor Gaidari ja kinnitas uueks peaministriks 1992. a. Igor Tsernomõrdini, kes tagurlike jõudude meelehärmiks toetas Jeltsini poliitikat. Konflikt Jeltsini ja parlamendi vahel süvenes. Kuid 1993. a. aprillireferendum kinnitas presidendile usaldust. Septembris saatis Jeltsin laiali Rahvasaadikute Kongressi, kuid tema vastased keeldusid lahkumast parlamendihoonest. 3. oktoobril alustasid esialgsest peataolekust toibunud kommunistid ülestõusu ning kutsusid rahvast üles vallutama Moskva tähtsamaid tugipunkte. Kuid juba järgmisel päeval suruti mässukatse sõjaväe abil maha: tankidest tulistati Valget Maja. ning selle organiseerijad arreteeriti. Tänavalahingutes hukkus üle 150 inimese. UUS RIIKLIK KORRALDUS. 1993. a. oktoobrisündmused tähistasid olulist
Boriss Jeltsin Sisukord: Boriss Jeltsini noorpõlv...........................................lk3 Jeltsini parteikarjäär.............................................lk3-4 Venemaa juht Boriss Jeltsin....................................lk4-5 Riigipöörde katse...................................................lk5 NLKP lagunemine..................................................lk6 Kasutatud materjalid..............................................lk7 2 Boriss Jeltsini noorpõlv Boriss Jeltsin sündis 1931. aastal Sverdlovski oblastis. Ta oli pärit
Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige. Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed, et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja
Referaat. Venemaa. Liisa Ilves Paikuse Põhikool 9B klass. 1 Sisukord. Üld andmed. Maa ja riik Rahvad Religioon SÜMBOLID KLIIMA PAIKNEMINE Boriss Jeltsin Vladimir Putin Dmitri Medvedev Pealinnad 2 Üld andmed. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI
selgitus c) põhjus vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda selgitus 11.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikide poliitikast? Põhjenda oma seisukohta. Sise Glasnost perestroika ,vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda, rahva surve 12.Kes olid need isikud ja kuidas nad on NSV Liidu ja idabloki lagunemisega seotud? a) M Gorbatsov NSVL juht vahetult enne lagunemist b) B. Jeltsin ,,juhtis" riigipöörde ajal rahvast c) R. Reagan 1981 USA president hakkas võitlema ,,kurjuse impeeriumiga" d) Lech Walesa 17000 töölise korraldatud streigi eestvedaja hakati streikima kogu Poolas, üldstreigi oht. Valitsus annab 21le esitatud nõudmisele alla e) Johannes Paulus II Karol Wojtyla-Rooma Paavst 13. Mida tahtis Gorbatsov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida?
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei ole veel tõeliselt hakatud tegema lõpparvet nõukogude võimu perioodiga. President Jeltsin alustas sellega: avati arhiive, tunnistati kuritegusid kuni Soome Talvesõjani välja. Nüüd on aga taas arhiivide kasutust piiratud, käib aktiivne diskussioon nõukogudeaegse salapolitsei asutaja ausamba taastamisest endisel kohal Moskva südalinnas ning igatsetakse taga kaotatud nõukogude suurimpeeriumi aegu. Riigis toimuvat mätsitakse koguaeg kinni ning tavakodanikul jääbki teadmata, mis tegelikult toimub. Valimistulemusi võltsitakse. Hea näide on sellest viimsed valimised, kus
1993.aastal tegid islamiterroristid esimese katse purustada Maailma Kaubanduskeskust. 1995. Aastal õhkis üks paremäärmuslane Oklahomas suure valitsushoone. 5. 2000. Aastal presidendiks George W. Bush. 6. 2001. 11 september-terrorirünnak New Yorgile ja pentagonile. Mis leidis aset Venemaal? 1. NSV-Liidu lagunemine 2. Sotsialistliku majanduse lagunemise järel võttis maad röövkapitalism. Tugevnesid korruptsioon ja kuritegevus. 3. Venemaa eesotsas Boriss Jeltsin, kes mõistis, et riik on vaja viia turumajanduse rööbastele 4. 1994. Alustas Jeltsin ebapopulaarset sõda iseseisvuse välja kuulutanud Tsetseenia vastu, mis lõppes 1996.aastal Vene vägede lüüasaamisega. 5. 1999.aastal määras Jeltsin peaministris Vladimir Putini ning andis talle võimu üle. 6. 2000.aastal saigi Putin Venemaa presidendiks. 7. 2003. Aastal süüdistatuna finantspettuses arreteeriti Venemaa suurim naftakompanii
Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks Balti küsimus rahvusvaelisel areenil 1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Balti küsimus rahvusvaelisel areenil Leedu, Vilniuse teletorni kaitsmine 1991 jaanuar Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks 1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis 1991 B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad
Pärast NSV Liidu lagunemist, kui riik vaagus majanduslikus mõttes hinge, tuli 1991. aastal rahva suurte lootuste keskele võimule esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin. Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele ...
Putsistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnul järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimise ärahoidmine. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, esinduskogud saadeti laiali, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Riigipööre oli halvasti ettevalmistatud ja rahvas hakkas vastu. Eesotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas. Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et presidendi või kehtib. Kui Baltimaades hakkati nõudma seaduse tühistamist ja meeleavalduste keelustamist, siis eirati neid nõudeid. 20.August 1991 kuulutas Eesti end taasiseseisvunuks ja päev hiljem Läti. Jeltsin tunnistas Balti riikide iseseisvust. Sama aeg oli Moskva RESK-i poolt rünnaku all
Järvamaa KHK Kalle Kirna B.Jeltsin Referaat Juhendaja: Riina Muuga Särevere 2013 Sisukord Table of Contents Boriss Jeltsini noorpõlv........................................................................................... 3 Partei karjäär.......................................................................................................... 3 Boriss Jeltsin Venemaa juhina................................................................................. 4 Riigipöörde katse.................................................................................................... 5 NLKP lagunemine................................................................................................... 6 Matused.................................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus..................
hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991 Putsipäevad või mingi möll. Dets 1991 Venemaa, Valgevene, Ukraina ütlesid et Netu NSVL ja nüüd on SRÜ. 25. Dets 1991 Gorbakal viskab üle ja ta loobub NSV Liidu presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ametist. 1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis.
NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum
Ülikooli õigusteaduskonnas, põllumajanduses). Ta tahtis majanduslikku arengu kiirendamist ja see toimus ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986 tõusis esile avalikustamine ehk glasnost. Paranesid Nõukogude-Ameerika suhted. Kokkulepe: likvideerida tuumarakettid. Gorbatsov viis Afganistanist väed välja. 1988 valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks- riigipeaks. 1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu... boikoteerisid seda). 19 aug. 1991 püüdis võimule tulla RESK eesotsas Janajev. Gorbatsov suleti koduaresti Krimmis. Riigipööre ehk augustiputs, kuid Jeltsin surus putsi maha ja riigikord taastus. 8 dets. 1991. Aastal sõlmiti liiduleping Minskis Sõltumatute Riikide Ühenduse (Venemaa, Valgevene ja Ukraina). 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist
Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Leedus tapeti 14 meeleavaldajat ning Lätis 5. Eestis rünnak jäi ära. Sõjategevuse jätkumise korral oleks Euroopa Liit ja USA lõpetanud majandusabi andmise NSV Liidule. Venemaal korraldati Leedu kaitseks meeleavaldusi. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Gorbatsovi vastu astuski välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. Nähes, et sõjalise jõu kasutamine pole edukas, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991 märtsis korraldati üleliiduline referendum, kus räägiti NSV Liidu säilitamise küsimusest. ¾ vastas jaatavalt, kuid kõik iseseisvumismeelsed piirkonnad ( Baltimaad, Armeenia, Gruusia, Moldaavia ) boikoteerisid referendumit. Baltimaades korraldatud referendumis toetasid
5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) Majandus 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 3. Mihhail Gorbatsov riigi majandusliku arengu kiirendamine, riigijuhtkonna uuendamine. Boriss Jeltsin riigipöördekatseaugustiputsi vastu välja, Likvideeris mõne päevaga poliitilise segaduse riigis. Aleksander Jakovlev avalikustamise poliitika eestvedaja, Läänemaailma demokraatia kogemuste sobitamine Nõukogude ühiskonda. 4. LIIDULEPING leping, mis pidi hoidma NSVLi koos RIIKLIKU ERAKORRALISE SEISUKORRA KOMITEE RESK, ühendus, mis juhib riiki juhul, kui valitseja seda teha ei saa. GORBATSOVI KODUAREST RESKi võimuletulek, Gorbatsovi aresti panek, et mitte allkirjastada
ajakirjandus ja televisioon. LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine jne. Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi.
Teavad suurepäraselt, mis toimub. LKV agendid saatsid regulaarseid ettekandeid Washingtoni. Nad teatasid, et Boriss Jeltsini ja tema kaaskonna on "Organisatsioon" ära ostnud ja kontrollib neid. Ent Buschi andministratsioon ja seejärel Clintoni oma, tegi näo, et nemad ei tea midagi. Ainus asi, mis busiste ja klintoniste huvitas, oli asjaolu, et Venemaal on juutide, muidugi ka Ameerika kohalike juutide poolt kontrollitud massiteabevahendite kandidaadiks Jeltsin, ja sellepärast toetasid ka nemad Jeltsinit. Ma ei tea, kas te mäletate aega, kui 1996. aastal Jeltsin valimiskampaania käivitas, aga mina mäletan. Selles kapmaanias osalesid kõik siinsed juutide massiteabevahendid. Nad kartsid, et võita võib tõeline vene natsionalist, Venemaa patrioot. Clintoni valitsus lubas Venemaale raha anda üksnes juhul, kui võidab Jeltsin. Faktiliselt osales Clinton valimiskampaanias niisama agaralt nagu Jeltsingi
Verevalamise puhkemist võis oodata ka Eestis. Viimane rünnak jäi aga ära, sest maailma reageering toimunule oli teravam, kui Gorbatsov eeldas. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasid sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSV Liidule. Rahulolematus puhkes ka Venemaal, kus korraldati Leedu kaitseks meeleavaldusi. Gorbatsovi vastu astus välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ning Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi Baltimaades teenivaid Nõukogude sõdureid üles mitte alluma kuritegelikele korraldustele. Tagasilöökidest kohkunud Gorbatsov ruttas kinnitama, et tema ei teadnud rünnakutest midagi ning et kohalikud sõjaväelased olid oma volitusi ületanud. 1991. aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni ning viis Balti
Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Välispoliitika Gorbatsov vahetas välja välisministri. Nõukogude Liidu välisministriks sai Eduard Sevardnadze.Reykjavikis kohtusid Gorbatsov ja Ronald Reagan. USA ja Nõukogude Liidu
Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug
- Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbatsovi vastane ning tema ütles, et NSVL pole tähtsust. Fosforiidikampaania 1987, rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. MRP AEG 1987, ühendus mis seadis oma eesmärgiks MRP salajase lisaprotokolli avalikustamise.
desarmeerimise alustamiseks, loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist. Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida ja päästa. 11. märts 1990 aastal kuulutati Leedu iseseisvaks. Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi. E. Savisaare valitsus Eestis alustas poliitilisi ja majandusreforme. NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused -Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Alustati ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks. 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses
Majanduspoliitika kukkus läbi ja riigis süvenes kriis. Riigipöördekatse augustis 1991 Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt tõstatanud enesemääramise küsimuse. Mitmed liiduvabariigid võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool toimusid verised kokkupõrked. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Boriss Jeltsin Riigipöördekatse augustis 1991 Ilmselgeks sai, et Nõukoguse Liit oli oma aja ära elanud. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allkirjastamist püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. President suleti Krimmis koduaresti, rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Venemaa demokraatlikud jõud astusid aga augustiputsi vastu välja ja poliitiline segadus suudeti likvideerida.
aga lõpuks tuli hoopis NSV Liidul endal raketid eemaldada ning väed Afganistanist välja tuua. Vabastati palju vange ning hõlbustus liikumine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Gorbatsov tegi kõik, et veel kuidagi NSV Liitu koos hoida, kuid sellega ta kaotas populaarsust rahva seas ja Jeltsini oma tõusis. 1991 valiti Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. Gorbatsov üritas välja kuulutada sõjaseisukorda ja teha riigipööret, mis oli aga halvasti ette valmistatud ja Jeltsin nimetas tegevuse ebaseaduslikuks ja riigipöörajad kurjategijateks. Kui Eesti 20aug 1991 taasiseseisvus, tunnistas iseseisvust koheselt. Riigipöördekatse läbikukkumisega hakkasid NSV Liidu osad end iseseisvaks kuulutama ning 8dets 1991 saadeti Nõukogude Liit lauali ning moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Gorbatsov teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida
Märtsis 1985 Tsernenko ära, 1985 sai peasekretäriks Poliitbüroo poolt esintatud Mihhail Gorbatsov. Iseloomustavad perestroika ehk ümberkorraldused ja glasnost ehk avalikustamine. Tsensuur lõdvenes. Senistelt arglikelt majandusreformidelt astus NSVL nüüd poliitiliste reformide teele. 1989 toimus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimine, Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu, kes omakorda valis Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks. 1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin. Kriisid algavad süsteemi loomisega. Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis. 1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov. Aastail 1989 1991 on Gorbatsov esimene ja viimane NSVL president. 1991 saab Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. 19. augustil 1991 toimub augustiputs (vana- ja uuemeelsete vahel, riigipöördekatse). 20. augustil 1991 taastatakse Eesti Vabariik. 8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25
18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud. Uus verevalamine leidis aset 20. jaanuaril Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni "kaitstes" tapeti viis inimest. Jaanuarikriisis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 13. jaanuari õhtul saabus lennukiga Moskvast Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. ISESEISVUSREFERENDUM
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Gorbatsov üritas läänt petta et saada hingetõmbeaega, aga Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene
tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe-ja julgeolekuüksused. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alusta Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetades Eestis. 13. Jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18. Jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril lendas Boriss Jeltsin Tallinna Balti ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult , millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorgraneid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Iseseisvusreferendum 1991. Aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust. (Leedus 90,5%, Lätis 73,7%, Eestis 77,8%) Gorbatsovi Kavad
1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8. detsember Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmisid Ukraina, Venemaa ja Valgevene Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) 1991 21. detsember liitusid SRÜ'ga veel kaheksa endist liiduvabariiki. 1991 25. detsember Gorbatsov loobus presidendiametist. 1991 26. detsember Ülemõnukogu teatas NSVL'i laialisaatmisest ja Jeltsin võttis juhipositsiooni üle. 1992 lõpp toimus sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemel kaks iseseisvat riiki: Tsehhi vabariik ja Slovakkia. 1991-1992 Lagunes Jugoslaavia: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia iseseisvusid. -- 1986 avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Toimus protest (fosforiidikampaania) ja ametkond oli sunnitud loobuma kaevanduse rajamisest.
18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud. Uus verevalamine leidis aset 20. jaanuaril Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni "kaitstes" tapeti viis inimest. Jaanuarikriisis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 13. jaanuari õhtul saabus lennukiga Moskvast Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. Esimene massiorganisatsioon
Kajamaa Kool 2013 Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik ning ulatub 11 ajavööndisse. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik; piirneb 14 riigiga (kokku 20 257 km). 1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati ka NSV Liitu kuulunud Vene NFSV lühendnimena. Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov,Anna Politkovskaja). ...
valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna vPutinist sai 1991. aasta juunis linnavalitsuse välissidemete komitee esimees vMärtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast Peterburi linnapea) esimene asetäitja v vMais 1998 sai ta Presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks vBoriss Jeltsini valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna FSB-d juulist 1998 märtsini 1999 vAugustis 1999 nimetas Jeltsin ta Venemaa peaministriks vTsetseenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Venemaa elanikkonna poolehoiu ning, kui 31. detsembril 1999 Jeltsin tagasi astus, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks PRESIDENDI AMETIAJAD v26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks v14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi v v 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel Vladimir Putin ei kandideerinud, sest
– Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Augustiputš 19.-21. aug. 1991 • 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille püüdis tegi Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, võimu enese kätte haarata. • M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. • Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. • 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. • 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. • Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud.
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganis...
4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal: 1) tuli NSVL s võimule Mihhail Gorbatsov 2) Millal loobus võimust presidendina Boriss Jeltsin 3) algas Eestis ,,fosforiidisõda" 4) toimus laulev revolutsioon 5) kuulutas Eesti taas iseseisvaks vabariigiks 6) lagunes NSVL 7) toimus Eestis rahareform, Põhiseaduse rahvahääletus, Riigikogu valimised, presidendi valimised ?
Operatsioon kavandati 1991 a jaan. · 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. · 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. · Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. · 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. II Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus. · Gorbatsov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti
1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL- le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus. Gorbatsov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon
eelviimane esimene sekretär. Edgar Savisaar-on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 , Keskerakonna esimees. Mihhail Gorbatsov-Oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, 1990-1991 Nõukogude Liidu president. Marju Lauristin-on eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik, Ta on Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Boriss Jeltsin Tiit Made Gennadi Janajev Boriss Jeltsin-oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991-1999. Tiit Made- on Eesti majandusteadlane ja poliitik. Gennadi Janajev- oli Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 1990-1991. Lennart Meri Vaino Väljas Lagle Parek Tiit Madisson Lennart Meri- oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Eesti president 1992-2001
Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev. Riigipööre oli halvasti korraldatud ja ignoreeriti RESK-i poolt antud korraldusi. Jeltsin kindlustas oma oleku valges majas ja tetas, et RESK-i tegevus on seadusvastane. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine Riigipöördekatse ebaõnnestumisega oli Nõukogude Liidu saatus otsustatud. NSVL- iosad kuulutasid end üks haaval iseseisvateks ja Nõukogude Liidul ei jäänud muud üle, kui neid tunnustada. 8. detsember 1991 allkirjastati Valgevenes avaldus Nõukogude Liidu laialisaatmise ja SRÜ loomise kohta. Nõukogude Liidu laialisaatmine pani ka lõpu külmale sõjale
Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti, rahvale öeldi, et ta haige ega saa ametiülesandeid täita. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid otsustavalt riigipöördekats augustiputsi vastu välja ja segadus likvideeriti mõne päevaga. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Eesti, Läti, Ungari ja Valgevene kuulutasid 1991.08 välja iseseisvuse. 1991 sept. Tunnistas NSVL Balti riikide iseseivust. Tõusis esile B. Jeltsin. Tema eestvedamisel ja tollase NSVL presidendi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.12.1991a omavahelise liidulepingu moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Paari päeva pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki, see viis NSVL lõpliku lagunemiseni. 25.12.1991 loobus Gorbatsov presidendiametist. NSVL õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Idabloki lagunemine Järk-järgult langes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle
1978 üle NLKP KK sekretariaati 1982 edutati ta NLKP KK poliitbüroosse Valiti peale Tsernenko surma parteijuhiks Alustas korruptsiooni- ja alkoholivastast võitlust Käivitas avalikustamise Pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise Üritas peatada võidurelvastumist 1989 valiti ta riigipeaks ja 1990. a märtsis viieks aastaks laiendatud õigustega presidendiks 18-22 august 1991 tehti Gorbatsovi vastu riigipöördekatse, mille Boriss Jeltsin nurjas Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku partei 1996. aastal kandideeris Venemaa presidendiks Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov http://hy4104historyproject.blogspot.com/2010/03/family-of-mikhail-gorbachev.html http://www.opendemocracy.net/od-russia/lilia-shevtsova/gorbachev-history-will-be-faire
17) Kodanike Komiteede Liikumine (Eesti Kongress) Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. 18) Balti kett 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. 2. Isikud. 1) Mihhail Gorbatsov Nõukogude Liidu viimane riigipea. 2) Boriss Jeltsin Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president. 3) Karl Vaino Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. 4) Vaino Väljas endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 5) Mart Laar Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige.
nov Berliini müüri langemine; Tsehhoslovakkias uus president: 1990 Majandusblokaad Leedu vastu; Poolas presidendiks Lech Walesa; Bulgaarias tulid võimule nooremad Vene Föderatsiooni presidendiks Boris Ungaris saavutasid võidu opositsioonijõud kommunistid, kuulutasid Jeltsin demokratiseerimise programmi; 1991 VLO laiali saatmine, RESK + erak. seisukord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
