Westminster Today For centuries, Westminster was the political and religious center, but today Westminster is the center of government. Westminster Hall was built in 1099 by the son of William the Conqueror and is one of the largest medieval halls. It was part of the Westminster Palace, which was destroyed by a fire in 1834. The Houses of Parliament that we see today were rebuilt in the 19th century after the fire. The Big Ben clock tower is the largest four-sided ringing clock in the world and it is also one of the London's most famous symbols. Some think that Big Ben is the name of the clock on the tower, but actually it is the name of the big 13-ton bell that rings every fifteen minutes. The most historic religious building in Britain is Westminster Abbey, a beautiful church across the street from the Houses of Parliament. It was begun between 1042 and 1065 when the English king Edward the Confessor built a churc...
kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte,
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
leopardi. Teisel väljal on Šoti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt šoti ükssarvik. Suurbritannia pindala on 243 610 km². Rahvaarv on 63.181.775 (2011) aasta seisuga. Riigi pealinnaks on London, mis on tuntud Big Ben-i ja suure Ilmaratta poolest (The London Eye) Linnas sõidavad ringi ka omamoodi punased bussid. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. Riigikeelt Suurbritannias pole. Ametlikud keeled on: inglise, korni, iiri, šoti, gaeli ja kõmri. Suurbritannia rahvastiku tihedus on 254,7 in/km². 90% rahvastikust elab linnades. Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a
Elizabeth I Koostajad: Katre Vendel Elizabeth I Sündis 7.september 1533.a Neitsikuninganna Suri 24.märts 1603.a ja on maetud koos Mary Stuartiga Westminsteri kloostri kirikusse Elizabeth I Vanemad on kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni Ta on poolõde Mari I ja Edward VI Tal oli tähtis, et alamad oleksid talle lojaalsed Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki teda seaduslikuks valitsejaks ning toetasid hoopis Mary Stuartit , kes oli Henry VIII õetütar Elizabeth I kätt on palunud Rootsi kuningas Erik XIV ja Hispaania kuningas Felipe II Valitsemine Tuodorite soost Inglismaa ja Iirimaa kuninganna
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet,
Juba 9-aastaselt algas võitlus tuberkoloosiga, mis kestis elu lõpuni. Nooruspõlves ilmusid tema tööd koolilehes ja kooli raamatutes, selles ajal tegeles Aubrey üsna vähe kunstiga, rohkem pühendus kooliametniku tööle, aga asjad muutusid kui tema ja ta õde läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot. Tänu oma õe silmapaistvatele punastele juustele oli kunstnik nõus Aubrey töödele silma peale viskma ja hiljem soovitma teda Westminsteri kunstikooli. Peale kooli lõpetamist alustas ta tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikega nagu Edgar Allan Poe, Malory ja Oscar Wilde. Just nüüd sai Aubrey Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book". Peale seda töötas ta ka veel ajakirjale "The Savoy" ja illustreeris raamatut "The Rape Of The Lock" ja teiste raamatute seas ka ühte enda oma "A book of filty drawings". Kahjuks tema tervis järjest
Kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954) kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. André Derain. Matisse’i portree. 1905. André Derain. Westminsteri sild Londonis. 1906. Georges Rouault (1871– 1958) Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraažidetaastamisel. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Georges Rouault. Salongis. Akvarell, guašš, lõuend. 1906.
· aeglane kaasaminek majandusuuendustega (N: söe- ja tekstiilitööstus oma aja ära elanud) SISEPOLIITIKAS: · 1918.a. valimisreformiga anti valimisõigus töölistele, millega kaasnes Tööpartei ehk Leiboristliku Partei edu; · Devalveeris naelsterlingi ja väljus tänu sellele suurest majanduskriisist kiiremini; VÄLISPOLIITIKA: · impeeriumi rahvaste vabadusliikumised o Iirimaa 1921/1937; o Kanada ja Austraalia 1931 Westminsteri statuut BRITI RAHVASTE ÜHENDUSE algus; IV PRANTSUSMAA. MAJANDUS: · Saksamaalt saadud alad + reparatsioonid võimaldasid väljuda kiiremini sõjajärgsest majanduskriisist; · Agraarmaast industriaalmaaks; SISEPOLIITIKAS: · ebastabiilne, valitsuste keskmine eluiga alla poole aasta pettumine demokraatias; · Rahvarinde loomine vasakpoolsete poolt aitas olukorda stabiliseerida ja vältida diktatuuri; VÄLISPOLIITIKA:
vaatlemisel. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Henri Matisse- foovide keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunstniku meeleolust. Värvid tugevad, metsikud NT Tants, Vestlus, Avatud aken Raoul Dufy- muusika ja rahvapidudega seotud motiivid NT Lipuehtes tänav, Trouville'i afissid Maurice de Vlaminck, Andre Derain- kriiskavad , intensiivsed, kohati toored toonid NT Deraini portree, Maastik kolme puuga Westminsteri sild EKSPRESSIONISM- kujutati draamatilises valguses Oskar Kokoschaka- Literaat ja publitsist Herwarth Walden KUBISM- eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Pablo Picasso- kub. Rajaja. NT Tüdruk pallil (inimese anatoomia moonutamine) , Vaesed rannal, Kaks rändnäitlejat, Istuv naine Juan Gris- sünteetil. Kubism. Pildile enne vormid ja värvid, seejärel motiiv
FOVISM Eesmärk: väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika: inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus: tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutlemine pole oluline. Värvikäsitlus: erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika: esemed, majad, inimesed. Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond” Georges Braque „Portugaallane” , „Tütarlaps kitarriga”
ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist Briti impeerium Briti impeerium oli 1920. 1930. aastail endiselt maailma suurim riigiühendus Emamaa suhted asumaadega olid keerulised Inglased olid hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega Suhted teiste dominioonidega lahendati 1931. aastal Westminsteri statuudiga Westminster Abbey India vabadusvõitlus Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi 1930. aastail algatati kodanikuallumatuse kampaania, mis tähendas, et: 1. indialased ei täitnud inglaste seadusi ega korraldusi 2. boikoteerisid inglise kaupu 3. korraldasid streike Iirimaa vabadusvõitlus Võitlust iseseisvuse eest juhtis Sinn Féini organistatsioon 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia, kuid see jäi I maailmasõja tõttu täitmata
Elulugu · Inglise graafik, raamatuillustraator ja kirjanik · Sündis alamklassi peres Brightonis · Hea kunstianne nii tal kui ta õel · 9-aastaselt jäi tuberkoloosi, millest ta ei saanudki lahti · 1885. aastal kirjutas ta koolinäidendi, mille nad teiste õpilastega koos ette kandsid · Samal ajal hakkasid ka tema tööd ilmuma koolilehes ja kooli raamatutes, pühendus kooliametniku tööle · Õega läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot · Astus Westminsteri kunstikooli · Peale kooli lõpetamist alustas tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikuga Oscar Wilde · Ta sai Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book" · Töötas ka ajakirjale "The Savoy", illustreeris raamatut "The Rape Of The Lock" ja enda raamatut "A book of filty drawings" · Tema tervis halvenes üha enam, ta ei suutnud mõnel
· ''Lipuehtes tänav, Le Havre'' · liikuvuse edasiandmiseks 2 teed: · André Derain · sama objekti järgnevad asendid · intensiivsed toonid, tihti domineerib kuldpruun · kubistitaoliselt rahutult voogav värviline mosaiik · Matisse'i portree Skulptuur · Londoni vaated: ''Westminsteri sild'', ''Püha Pauli · kujut. liikumist vormide ähmasuse ja väljavenitusega katedraal'' · Umberto Boccioni ''Kontinuiteedi..'' · ''Naine kombinees'' · Maurice Vlaminck Arhitektuuris · ainult kavandites · intensiivsed toonid, eeskujuks van Gogh
John Locke John Locke (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse
historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius,
SLAID 1 · pealkiri SLAID 2 asukoht · Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), kirik asub Westminsteri paleest lääne pool. SLAID 3 ajalugu · See kirik sai tuntuks kui lääne kloostrikirik ( west minister) et eristada seda Püha Pauli katedraalist (ida kloostrikirik) Londonis. · Kahjuks, kui uus kirik õnnistati sisse 28. detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris · 13. sajandi keskel arvas Henry III, et vana romaani stiili kirik on lootusetult
20.saj algus põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, (Prantsusmaa) (1869-1954) objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Raoul Dufy ,,Lipuehtes tänav, Le Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade (1877-1953) Havre" jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja André Derain ,,Westminsteri sild meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad (1880-1954) Londonis" Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Ekspressionism, Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta Saksamaa E. L. Kirchner ,,Marcelle" 20.saj nähtava maailma värve ja vorme selleks, et (Lääne-Euroopa) (1880-1938)
leiboristliku partei positsioon ja 1923 moodustas tööpartei liberaalide toel pahempoolse valitsuse. Poliitiline olukord jäi üsna stabiilseks, mis aitas ingl edukamalt toime tulla majanduskriisi mõjudega. Ta väljus ka kriisist teistest euroopa riikidest kiiremini. Välispoliitikas oli suurbritannia sunnitud tegelema rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Iirima soovis vabadust 1921 sai dominiooni staatuse, 1937 sai ka iseseisvaks. 1931 võttis briti parlament vastu westminsteri statuudi, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Millega ingl dominioonid ja kolooniad said peaaegu täieliku iseseisvuse. Prantsusmaa- võitjariigina liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, andis majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides. Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem
Rapallos Sks-Vene leping diplomaatilised- ja kaubandussuhted; loobuti vastastikku rahalistest nõudmistest; Sks kasutas oma sõjaväe loomiseks Vene armed · Demokraatia laienemine USAs, SB ja Prantsusmaal: 1. USA kehtestati alkoholikeeld (suurendas mafia mõju); palju võimalusi rikastuda; kasvas kodanike heaolu 2. Inglismaa (SB) valimisreform (kolmekordistati valimisõiguslike kodanike arvu); leiboristide võimuletulek; Westminsteri statuut 1931 (senised dominioonid muudeti sise- ja välispol suveräänseteks) 3. Prantsusmaa 1934 Rahvarinne (komm+sots) -> moodustas valitsuse ja stabiliseeris pol olukorra; 30datel hakkas tegema koostööd NSVLiga · Dem nõrgestas traditsioonide nõrkus ja erakondade arenematus ning vead valimis- ja põhiseadustes. Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus)
Tänapäeval kuulub Buckinghami loss Suurbritannia riigile, mitte kuningaperele. Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud. See on nimelt aeg, mil kuningapere lossis ei viibi. Lisaks sellele osaleb igal aastal umbes 50 tuhat inimest lossis korraldatavatel aiapidudel, vastuvõttudel, audientsidel ja bankettidel. Aiapidusid korraldatakse aastas tavaliselt kolm, tavaliselt kõik juulis. Westminster Abbey Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, (Westminsteri paleest lääne pool)mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem:
Külastuskohtad ja vaatamisväärsused Westminster Abbey Ajalugu · Kuningad, kuningannad, riigimehed ja sõjaväelased; poeedid, preestrid, kangelased ja lurjused - koht kus näeb elavalt Briti ajalugu. · Gooti kirik Westminsteris (Londonis), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. · See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. · Kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistne klooster · Peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks.
Studley Royal, Fountains kloostri varemed, Jacobean Fountains, Püha Mary kirik. Stonehenge ja Avebury. Kuningas Edwardi lossid (Beaumaris ja Harlech) ja Caernarfon'i ja Conwy linnamüürid Põhja-Wales'is, näited kolonisatsioonist, kaitsetöödest ning sõjaväe arhitektuurist Edwardi valitsemise (1272-1307) ajal. Rooma impeeriumi piir (2. saj. 5000 km, seal ka 118 km pikkune Hadrianuse vall). Westminsteri palee (neo-gooti arhitektuur), sinna alla kuulub ka Westminsteri klooster (rist-gooti arhitektuur) ning Püha Margareti kirik (kõik taasehitatud aastast 1840). Tower of London ehitati ümber Valge Torni, viimane on tüüpiline näide normanni sõjaväe arhitektuurist. Ehitatud Thames'i jõele William Vallutaja poolt. Canterbury katedraal (tähtsaim Inglismaa kirikutest viimased 5. sajandit), Püha Augustine'i klooster ja Püha Martini kirik (vanim kirik
Christopher Wren inglise kunstnik, kavandas 54 kirikut William Kent- arhitekt Thomas Gainsborough- maalikunstnik KUULSAD KOHAD Baker Street Londonis. Kuulus selle poolest, et kirjandustegelane Sherlock Holmes elas seal. (221B Baker Street) Tänav on nimetatud ehitaja William Bakeri järgi. London Eye Vaateratas Londonis. 135 m kõrge. St. Pauli Katedraal anglikaani katedraal, 111m kõrge, Westminster Abbey Gooti kirik Westminsteris (London). Asub Westminsteri paleest lääne pool. Stonehenge - Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. 3500 aastat eKr algas ehitus Big Ben - Big Ben on tornikell Londonis, Thames jõe ääres. Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288. 22. oktoobril 1834 hävis vana torn tulekahjus. Torn on uusgooti stiilis ja 96,3 m kõrge. Benjamin Halli või Benjamin Caunti järgi Big Ben.
Juba 9-aastaselt algas võitlus tuberkoloosiga, mis kestis kuni elu lõpuni. Nooruspõlves ilmusid tema tööd koolilehes ja kooli raamatutes. Sel ajal tegeles Aubrey üsna vähe kunstiga, rohkem pühendus kooliametniku tööle, aga asjad muutusid kui tema ja ta õde läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burnes-Jones'i stuudiot. Tänu oma õe silmapaistvatele punastele juustele oli kunstnik nõus Aubrey töödele silma peale viskama ja hiljem soovitama teda Westminsteri kunstikooli. Peale kooli lõpetamist alustas ta tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikega nagu Edgar Allan Poe, Malory ja Oscar Wilde. Just nüüd sai Aubrey Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book". Peale seda töötas ta ka veel ajakirjale "The Savoy" ja illustreeris raamatut "The Rape Of The Lock" ja teiste raamatute seas ka ühte enda oma "A Book of filty drawings".
Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle.
selle valmistada. Leidub siiski kaks enim aluspõhja leidvat teooriat: 1) Piiskop Odo (Willaimi poolvend) juhendamisel, keda saab näha ka vaibal. See seletaks, kuidas suudeti nii täpselt edasi anda üksikasju. 2) Kuninganna Matilda ja ta õuedaamid valmistasid koomiksilaadsete jooniste järgi vaiba. Kenneth M. Settoni maal Ülal kuningas Edward Westminsteri palees räägib oma naisevenna Haroldiga, kes koos kaaskonna ja jahikoertega ratsutavad Boshami külla. All krahv Guy kirikus palvetatakse ohutu sõidu eest ja siis asutakse teele merele. Ülal meresõit lõppeb ja randutakse Guy Ponthieu I maa aladele, kelle sõdurid Haroldi vangi võtavad. All sõdurite saatmisel asutakse pealinna Beaurain´i poole teele. Ülal Guy Ponthieu I istub oma troonil ja vestleb Haroldiga.
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus- Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega.
Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS-
pulbitsevat moekat jazzi, 2005 aastal võis seda uuesti kuulda jõulujazzil . Courtney Pine on Briti jazzmuusika superstaar, helilooja-interpreet, kes oskab valmistada hõrke segusid maailmamuusikast, tänastest rütmidest ja kõladest. Tema muusika läheb korda nii urbanistlikele tüüpidele kui ka looduslastele. Tunnustust on ta pälvinud kuhjaga, arvukate plaadiauhindade kõrval kuulub talle ka 1999. aastal Inglise kuninganna poolt omistatud briti orden OBE (Order of the British Empire), Westminsteri Ülikooli audoktori kraad, kuues koht Briti kõigi aegade auväärsemate mustanahaliste ühiskonnategelaste edetabelis jne. Kõige selle põhjal võiks arvata, et tegu on hallipäise legendiga, kellel seljataga viljakas paarikümneaastane karjäär. Tegelikult on muusik vaid 42-aastane, kuid ta on suutnud kadestamistväärselt palju korda saata briti jazzis. Pine sündis 18. märtsil 1964. aastal Londonis, kuhu ta vanemad olid Jamaicalt tulnud viiekümnendate aastate lõpus
aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks. 1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa aga jäi Briti kuningriigi koosseisu. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa saavutasid Briti impeeriumis dominiooni staatuse st. Briti asumaad, millel oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Egiptus, Jeemen, Saudi-Araabia ja Iraak võitlesid välja iseseisvuse. 1931.a. võeti vastu Westminsteri statuut e. seadus, millega Inglismaa nn valged kolooniad ja dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegu täieliku iseseisvuse neist ükski ei olnud sise- ega välispoliitiliselt teisele allutatud. Briti impeeriumit hakati ametlikult nimetama Briti Rahvaste Ühenduseks. Suurbritannia välispoliitilisteks põhisuundadeks olid: 1) tasakaalu hoidmine Euroopas ning 2) võitlus kommunismiohu vastu. Inglismaa püüdis takistada Saksamaa tugevnemist, kuid samas
kindlustamisest kullaga 3)sisse seati kaitsetollid 4)Inglismaad mõjutas kriis siiski vähe, kui teisi Euroopa riike. Kuidas mõjutas 1918. aastat valimisreform Inglismaa sisepoliitilist elu? 1) laiendati valimisõigust, naised said valida 2)tegevust alustas tööliste huve kaitsev tööerakondlik partei e. Leibmonistlik partei. Millised põhimõttelised muutused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? 1931. a võttis Briti valitsus vastu Westminsteri statuudi, mis kinnitas, et Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Iirimaa on Inglismaa dominioonid st neil on oma parlament, oma valitsus, oma kohtusüsteem, kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga. Kuidas püüti lahendada Iirimaa probleemi? Iirlased alustasid peale I ms võitlust oma iseseisvuse eest. 1937. a sai Iirimaa vabariigiks. Millised olid Inglismaa välispoliitilised eesmärgid? Kuidas neid püüti realiseerida
Maailm 20.saj algul 1. Majandus. Kiiresti arenesid: USA (1860. aastatel oli tööstustoodangult maailmas 4. kohal, 1894. aastal 1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid: a) kodusõja lõppemine (kodusõda toimus 1861-1865. aastani) NB! pärast USA kodusõja lõppu langesid Euroopas viljahinnad, kaasa arvatud Eestis, sest hakati sisse vedama USA-s kasvatatud vilja b) uusima tehnika kasutamine, sest · tööjõud oli suhteliselt kallis (tööjõudu oli vähe, sest väljarännanute unistuseks oli rajada farm. Tööd ettevõtetes võeti ajutisena, rahakogumise võimalusena oma farmi rajamiseks). · vana tehnikat polnud ees c) avar siseturg, sest · ameeriklane oli harjunud vajaliku kauba turult ostma (puudusid naturaalmajanduslikud traditsioonid) · ameeriklane oli ostujõulisem, sest tööliste palgad olid suhteliselt kõrgemad võrreldes palk...
Sotsiaalsete probleemide kasv. Saksamaal oli raske tasuda reparatsioone. Algas hüperinflatsioon- raha väärtus langes kiiremini kui seda jõuti trükkida. Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui neid jõuti osta. Võeti liialt laenu ja ei suudetud seda enam tagasi maksta. Valitsuse vead- kõrgete tollide kehtestamine ja vabakaubandusest loobumine. Majanduskriis ja rahva rahulolematus tõi noortes demokraatlikes riikides kaasa diktatuuri. Westminsteri statuud- 1931- Briti parlamendi poolt vastu võetud otsus, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad.
Suurbritannia võimu alt vabastada Iirimaa. 1921.aastal lõppes vaenutegevus kompromissiga: Põhja-iirimaa kuus krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaa saavutas aga sõltumatuse, jäädes nimeliselt veel Inglismaa dominiooniks. 1937kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Suuremat iseseisvust hakkasid taotlema ka teised vormiliselt Londonile alluvad, tegelikkuses sõltumatud riigid nagu Kanda ja Austraalia. 1931.aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Seetõttu oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Nüüd muutus Prantsusmaa aga lõplikult tööstusriigiks
Algas 29.okt.1929.a. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. 9. Maffia organiseeritud kuritegevus. Hakkas valmistama ja müüma alkoholi USAs kuiva seaduse ajal. 10. New Deal ehk uus kurss. Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte
Kontrolltöö A A. 1. 1920. Aastatel hoidusid Ameerika Ühendriigid igasugustest Poliitilistest liitudest Euroopa riikidega. Sellist poliitikat nimetatakse isolatsiooni poliitikaks. 2. 192. Aastate lõpuks kujunes Suurbritannias konservatiivide kõrval teiseks juhtivparteiks tööerakond. 1931. Aastal vastu võetud Westminsteri statuudiga saavutasid dominioonid Suurbritanniaga täieliku võrdsuse ning sellega pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele. 3. Perioodi 1919-1933 nimetatakse Saksamaa ajaloos Weimari vabariigi ajajärguks. Novembris 1923 toimus selle vabariigi vastu riigipöördekatse, mille eesotsas oli Adolf Hitler. 4. 1930. Aastate teisel poolel oli Prantsusmaal Prantsusmaa Kommunistliku partei initsiatiivil loodud rahvarinde valitsus, mis koondas vasakpoolseid erakondi. 5. 1929.-1933
valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen- 15.Inglismaa kaotas peale I maailma sõda juhtuva koha, mis läks AÜ kätte. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes. raskeks muutus olukord tööstusharudes, nagu söe -ning tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus , streigid, kus nõuti palgatõusu. 16
· Tuntumad teosed: ,,Madame Matisse", ,,Vestlus, ,,Tants", ,,Avatud aken", ,,La serpentine" (pronks) DUFY · Muusika ja rahvispidudega motiivid · Elurõõm, maailma imetlus · Värvid õrnemad, magusamad, pintslitehnika visam, närvilisem · ,,Lipuehteis tänav", Trouville'i afisid" DERAIN JA de VLAMINCK · Intensiivsed, toored toonid · Vlamincki eeskujuks van GOGH'i looming ,,Deraini portree", ,,Maastik kolme puuga" · Derain ,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild Londonis", ,,Püha Pauli katedraal Londonis" ROUALT · Erandlik kuju foovide hulgas (ajutiselt) · Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60) Pärast fovismi, 1907- kubismi algus (algselt pilkeks antud nimi) (Avignoni neiud- Picasso). Lähtekohaks Cezanne'i looming, mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika.
Keeled: inglise ja kõmri Rahaühik: naelsterling 3 3. Elizabeth II Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise riigipea. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide kuninganna. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. ·
kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maailmas juhtiva koha, osa maailmamajandusest kahanes, raskused traditsiooniltses tööstusharudes, nagu söe- ja tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega.Välispoliitikas oli sunnitud tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvus- püüetega. Võeti vastu Westminsteri statuud, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga suure töösstusliku potensiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Muutus tööstusriigiks. Poliitiliselt ebastabiilne (ei tekkinud stabiiliseid poliitilisi parteisid, valitsuste kiire vahetumine). Pettumus demokraatias ning majanduskriisi tulemuena halvenes olukord veelgi: äärmusliikumised tugevnesid, Rahvarinde loomine poliitilise stabiilsuse loomiseks. Välispolootika pürgis
aastal. Kriis puudutab neid väga nõrgalt. Olukord oli niigi sant ja kolooniate arvelt andis olukorda parandada. Et kriisist välja tulla, leppisid konservatiivid ja tööerakond kokku: moodustatakse rahvusliku ühtsuse valitsus (31. aastal). Loobuti naela kullastandardist, vabakaubandusest ja kehtestas kaitsetollid. Kõige selle tulemusel tuli Inglismaa kriisist välja. Inglismaa dominioonid saavad 1930.- datel põhimõtteliselt suveräänseteks. 1931. aastal sõlmitud Westminsteri statuut paneb aluse Bitish Commonwealthile, mis ühendab dominioone ja kolooniaid. Inglismaa poliitika on vastupidine diktatuuri-riikidele. Andes vabaduse, kolooniad leiavad, et neil tasub olla heades suhetes Inglismaaga. Iirimaa iseseisvumine Väga tugevalt kerkib esile Iirimaa probleem. Seal algas Rahvuslik ärkamine 1905.a., kui loodi liikumine Sinn Fein e. Meie ise, kes taotlesid võitlust iiri kultuuri taasatmise eest. 1914. aastal
Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. John Locke'i elulugu John Locke (1632-1704) on Inglise filosoof, ühiskonnateadlane, majandusteoreetik ja üks liberalismi rajajaid. John Locke'i isa oli puritaanlik jurist, kes kasvatas poega karskuse, virkuse ja lihtsuse vaimus. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Locke õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini ja omandas arsti kutse. Suurt mõju avaldas talle René Descartes'i filosoofia. (Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637.aastal ilmunud ,,Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese
sõda, muuhulgas nägi ta ka Suur-Britanniat kodusõja päevil, mis algas 1642. aastal. Tihtipeale nimetatakse teda liberalismi isaks, kuna tema mõtted elust, vabandusest, omandist ning muudest aspektidest moodustavad klassikalise liberalismi alustalad. Locke eluajal toimus Stuartite restauratsioon, Londoni suur tulekahju ja Londoni katkuepideemia. Ta kasvas puritaanlikus perekonnas Bristolis, Somersetis , mis oli üks rahvastatumaid ning rikkamaid maakondi ta kodumaal. Õppis prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja võrdsetena, vastupidiselt mõningatele, kes leidsid, et Jumal on teinud kõik inimesed kellegile alluvaks ning sellega seoses õigustasid monarhiat. Peab
loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid
5 oli kalleim kõigist seni müüdud lõhnadest, kuid sellest hoolimata saatis seda ülisuur müügiedu. Isegi Marylin Monroe teatas ühes intervjuus, et ainus asi, mida ta voodis kannab, on Chanel nr. 5. Luksuslik vaesus Just nii nimetas konkurent Paul Poiret Chaneli moeleiutisi. Kadestamiseks ja keelepeksuks oli põhjust, sest poisikese-stiil, mida Coco 1920ndatel tutvustas, pälvis moodsate naiste seas suurt poolehoidu. Taas kord hankis Chanel inspiratsiooni meeste garderoobist, eeskätt Westminsteri hertsogi ja tema kaaskondlaste rõivastest. Ta võttis üle meeste garderoobi kuulunud materjalid, nagu tviid, aga ka pintsakud, mansetinööpidega pluusid ja vestid. Palju kõneainet tekitas Chaneli populariseeritud uljas meremehestiil, eeskätt laiad valged meremehepüksid. Terava keelega Chaneli saatis edu, ning vastuseks Poiret salvavatele märkustele teatas ta, et ainult lollid ajavad lihtsuse vaesusega segamini. Väike must kleit
a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a. võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi (põhikiri, seadus), mis tähendas, et dominioonid said nüüd sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks ja Suurbritanniaga võrdseks. Westminsteri statuudiga pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele. Esimese maailmasõja tulemusena langes Inglismaa Euroopa konkurent Saksamaa võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus
Kuninganna Elisabeth II Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide riigipea. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. Sugupuu
millest Punaarmee vaatamata suurele ülekaalule kuidagi läbi tungida ei suutnud. Ilm läks väga külmaks, NSV Liidu üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Punaarmee oli sunnitud tooma lisajõude, mille toel siiski suudeti Mannerehimi liinist lõpuks läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. 31) ultimaatum- dok, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid 2. Rahvusvahelised suhted 2. maailmasõja eel 1931(Westminsteri statuut) - Briti parlamendi otsus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispol täiesti suverääneteks- alus Briti Rahvaste Ühendusele 1929-33(Majanduskriis)- Tervet maailma hõlmanud majandusraskused 1930ndad(Pr välispoliitika)- Pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, tegi koostööd NSV Liiduga 1930ndad(Autoritaarne reziim)- Riigid, mis võtsid omaks autoritaarse riigikorra: 1932- Austria, 1934- Eesti, Läti, Bulgaaria, 1935/6- Kreeka; 1938- Rumeenia