1974-77 G.Ford VP ei valitud presidendiks ega asepresidendiks 1977-81 J.Carter DP suunab tähelepanu Lähis-Ida separaatrahu läbirääkimistele, kriis USA ja islamimaade suhetes, halvenevad suhted NSVL-ga, Egiptuse- Iisraeli rahuleping Camp Davidis 1981-89 R.Reagan VP reaganoomika, monetarism majanduses, inflatsiooni pidurdamine, sotsiaalprogrammide piiramine, saatis sõjaväe Grenada saarele, suhete jahenemine 1984 eriti NSVL-ga 1989-93 G.H.W.Bush VP Lahesõda, külma sõja lõpp, kommunismi kokkuvarisemine, Saksamaade taasühinemine, Eesti taasiseseisvumine
Uuskonservatiivsed suundumused PT 40 - Muutused 1970 ndatel - Arvuti laialdanne kasut. - Teadus ja tootmine kasvasid kokku - Side- ja massiteabevahendite areng - Tagasilöögid majanduses - Stagflatsioon- tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon Watergate´i skandaal - 1974 - President Nixoni teadmisel oli paigaldatud pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakorterisse - Skandaal: president lahkus vabatahtlikult ametist Konservatiivne revolutsioon - Kaugenemine olulistest väärtutest - Kritiseerisid valitsuse kasvanud rolli - Nõudsid inimestele rohkem vabadust teha ise om aelu puudutavaid otsuseid - Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat - Ei kardetud ebapopulaarseid otsuseid Monetarism - Riik ei tohi sekkuda otseselt majandupoliitikasse - Võitlus inflatsiooni vastu - Tuleb alandada maksukoormust Thatcherism Suurb...
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE · Ühistransport ( natuke peab inimene ise ka maksma, piletihind) · Põhi-ja keskharidus tasuta · Põhikoolis on toit tasuta · Avalikud teenused- seda pakuvad kesk-või kohalik omavalitsus. 2. Riigi/valitsuse majanduslikud ülesanded 1) Turupuudulikkuse vähendamine 2) Eraomandikaitse 3) Seadusandlus 4) Tagada majanduslik stabiilsus ja ka raha stabiilsus 5) Suhelda teiste riikidega majandu...
Pingelõdvendus-Lääne-Euroopa riikide ja NSV ja sotsialismimaade vaheliste suhete soojenemine tulemused/tagajärjed: NSV positsiooni paranemine, saavutas kõik eesmärgid kuid Lääs mitte, dissidentlus (teisitimõtlemine), koostöö paranemine pea igas sfääris SRP-1-leping USA ja Nli vahel, mille järgi strateegilist relvastust piirati, tuumarelvi ei toodetud, võidurelvastumist piirav dokument OSCE- euroopa julgeoleku-ja koostööorganisatsioon punased khmeerid- kambodza valitsev poliitiline partei, Pol Pothi juhtimisel, veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu ...
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
· Uuskonservatiivide põhiideed: o Ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest, eelkõige vabadusest o Inimesed on liigselt sattunud sõltuvusse riigipoolsest abist ja langenud õpitud abitusse o Inimesele tuleb anda vabadus ise endaga toime tulla o Tuleb lõpetada järeleandmised kommunistlikele riikidele ja suurendada sõjalisi kulutusi (uus võidurelvastumine, vastupidine suhtumine 60.ndatele) · Monetarism o Ehk valitsust saab mõjutada ainult ringluses oleva raha kaudu o Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega, vaid inflatsiooniga o Valitsus peab ajama ranget rahapoliitikat o Makse tuleb majanduse ergutamiseks vähendada o Milton Friedman monetarismi eestkõneleja, majandusteadlane, juut · Suurbritannia o 1979 võitsid valimised konservatiivid
Idee seisnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegema riik. Riik peab elavdama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha andmiseks. 16) Monetarism kui kriisiennetusvahend? Monetaristliku poliitika põhisisu (nn kõva raha poliitika) ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost? Monetarism - eelistab vähem sekkumist ja väiksemat avalikku sektorit, kitsamates piirides sotsiaalpoliitikat. * vähendada makse väiksem maksukoormus *suurem säästmine *vaba raha investeeringuteks * uued investeeringud = tootmise kasv * tootmise kasv = uued töökohad Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust
ARAABIA LIIGA 1945. a loodud Araabia maid ühendav organisatsioon. Tänu millele riikide suhted tihenesid, kuid konfliktid jäid. PVO Palestiina Vabastus Organisatsioon 1964. a rühmitus, mille sihiks oli Iisraeli hävitamine. 6-PÄEVANE SÕDA Araabia maade ja Iisraeli relvakonflikt 1967. CAMP DAVID USA presidendi residents, kus sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vaherahu 1979. a, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. SARIAAD Islami tavaõigus ISLAMI FUNDAMETALISM äärmuslik islamiliikumine. WATERGATE`i AFÄÄR Pealtkuulamisskandaal Washingtonis 1974. MONETARISM riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse, võitlus inflatsiooni vastu. NAFTAEMBARGO Araabia naftamaade kehtestatud, suunatud Iisraeli toetavate riikide vastu. Nafta hinda tõsteti 4 korda. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON parempoolsete poliitikute tõusmine poliitika etteotsa (lääneriikides). SRP-1 Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a. SRP-2 pidi järgnema...
.............................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 1. HEAOLURIIK........................................................................................................................5 2. VAESUS JA KORRUPTSIOON............................................................................................8 3. MONETARISM......................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Lisa............................................................................................................................................11 Tsitaate:............................................................................
1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. 1969 Nixon presidendiks : eesmärk heade suhete loomine NSVL-i ja Hiinaga. Tegi lõpu Vietnami sõjale, normaliseerusid suhted Pekingiga. 1974 Watergate'i skandaal Konservatiivne revolutsioon majanduspoliitliseks aluseks on monetarism riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed Reiganoomika Piirata riiklikku sekkumist majandusellu Piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist Toetada tegevust, mis on suunatud rahamassi kasvutempo hoidmisele sellisel tasemel, mis pidurdaks inflatsiooni. Isiku.ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine. Algul tõi see kaasa suure tööpuuduse, kuid peagi järgnes sellele kiire majandustõus Thacherism Kokkuhoiupoliitika, sots
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
.............. (ettevõtte majanduskasum/ SKP/töötuse määr) 16 6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku peavoolu koolkonnad: ·füsiokratism ·keinsism ·merkantilism ·monetarism ·neoklassitsism ·klassikaline poliitökonoomia 17 6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku peavoolu koolkonnad: 2. füsiokratism 5. keinsism 1. merkantilism 6. monetarism 4. neoklassitsism 3. klassikaline poliitökonoomia 18 7. Viige vastavusse mõiste ja tähendus VÄIDE TÄHENDUS .merkantilism 1. Majanduses peavad leidma kasutamist peasja- likult liberaalsed põhimõtted, regulatsioon peaasjalikult rahamassi muutmise abil B.füsiakratism 2. Majanduse riiklik reguleerimine kogunõudluse
"mees väljapoolt" James "Jimmy" Carter, demokraat. Samal ajal toimus poliitikas USA taandumine ja Moskva pealetung. '75 Indo-Hiina Vietnam hoos sotsialistid. Samal aastal sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani. 1980 Carter kaotas valimistel, võimule vabariiklane Reagan, asepresidendiks Bush. Reagani muudatused: 1. Monetarism majanduspoliitikas 2. Inflatsiooni pidurdamine 3. Piiras sotsabi programme 1983 Alustas uut relvaprogrammidega, mille tõttu USA muutus riiklikuks võlgnikuks, Reagani ajal suurenes riigivõlg 3X. 1984 Majanduslangus pidurdus, Reagan oli edukas nii sise- kui välispoliitikas. NLga hakkasid suhted jahenema. Eriti halvad olid suhted '84, kus seiskusid kõik NLga relvastuse vähendamise üle peetavad kõnelused. 1984 Reagan jälle võitis
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
arvel suurendada sotsiaalkulutusi. Alates 1970. aastatest enamarenenud maid tabanud majandusraskused olid aga hoopis keerukamate põhjustega. 1. Aastail 1973 - 1975 ja uuesti 1980. aastate naftas`okk, kütuse- ja energiahindade järsu kallinemise ning üldise hinnatõusu. 2. Automatiseerimine ja arvutite levik põhjustasid tööpuuduse tõusu. 3. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine. Kõige selle tõttu keynes`ianism enam ei toiminud. 8.8. MONETARISM M o n e t a r i s m ehk kõva raha poliitika. Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Chichago ülikooli professor MILTON FRIEDMAN. Monetarism kui majanduskoolkond peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi : kui kauba pakkumine kasvab, siis selle hind väheneb. Monetaristliku majanduspoliitika elluviimiseks püüti riigieelarve kulude ja tulude osa igal juhul t a s a k a a l u viia
· Püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele, seetõttu aha tõõpuudus tõusis (majanduslik olukord) Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1980 1990 aastatel · Võimul Reagan, hiljem Bush · Reagan pidurdas inflatsiooni, sai jagu majanduslikust seisakust, aga teinud seda laenude abil · Vaja vähendada makse, see elavdab majandust · 1981 1984 vähendati maksukoormat 1/3 võrra · liberalism · Monetarism · Sotsiaalkulutusi vähendatakse Reaganoomika · Toob avalikkuse ette Alzheimeri tõve · Riigivõlg kasvab 3x · Kaubandussõjad · USA-d esindatakse ÜRO-s · Pikaajalise maj aregukava Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1960. aastatel · Kennedy · Valimisprogrammiks nn uus rajoon (New Frontier) · Johnson süvendas alustatud reforme
USA majandus, Teise maailmasõja järel (1945-1970) - majanduskasv Majanduskasv (eriti 1950.-1960. aastail) – Tööstus arenes, loodi uusi töökohti Eeldused: Võidurelvastumine, Marshalli plaan, USA territoorimit sõjategevus eriti ei puudutanud, USA sai tagasi sõjaaegseid laene. USA sai raha Euroopa varustamisest. (Kaasnesid ka probleemid: Majandus korraldati ümber, töötus oli ikka suur. (1970. aasta algus) - majanduslangus Põhjused: Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teis...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused". *Helsingi protsess *SRP-1 ja raketitõrjesüsteemid. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSV...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
D.Roosevelti "uus kurs." Uus keynisianismi pooldajad soovitavad kunstlikku inflatsiooni ka siis, kui majanduskriisi ei ole, et vähendada maksukoormust ja stimuleerida majandust. Keynisianism ei aita kriisist välja tulle, kui see on põhjustatud kütuse- ja energiakriis (nafta kriis) või automatiseerimine ja arvutite levik. MONETARISM Monetarism - lad. k. münt, rahatükk. Kõvaraha poliitika. Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Milton Friedman. Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb. Moetaristlikku majanduspoliitikat ajavad valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni pidurdamises, rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises. Riigieelarve tulude ja kulude pool
o Riigiabi üle teostatav järelevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid: o Keynes'i kontseptsioon Erasektori investeerimise muutumine, eratarbimisest tingitud ebastabiilsus, ebastabiilne rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest.
Araabia. Vastasseis Iisraeliga. 1964. Palestiina Vabastusorganisatsioon PVO, mille eesmärgiks Iisraeli kaotamine ja Palestiina loomine. Kuid juudid andsid ennetava löögi 1967. kuupäevane sõda. Edu pigem iisraellaste poolel. Jom kippur juutide usupüha; 1973 6. okt ehk lepituspäev. Uus pealetung iisraelile. Naftaembargo. Stagflatsioon inflatsioon + stagnatsioon. 1974. Watergate'i skandaal. Konservatiivne revolutsioon. Monetarism valitsus peab majandst mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Peamine eesmärk võitlus inflatsiooni vasti. Maksukoormuse vähendamine. Milton Friedman. Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat. 1979. Margaret Thatcher. Raudne Leedi. Kärpis sotsiaalprogramme, lõpetati perspektiivitute ettevõtete toetamine. Ametiühingute seaduseid piirati. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus, tööpuudus vähenes, elujärg tõusis. Falklandi kriis 1982
o Riigiabi üle teostatav järevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid o Keynes´i kontseptsioon. Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus. Erasektori investeerimiskäitumise muutumine, erainvesteerija käitumise tsükliline iseloom. Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) ...
seda üle. 30) Milles nägi J. M. Keynes maailmamajanduse kaugema arengu suurimat probleemi? Tehnoloogiline tööpuudus. See on tööpuudus, mida põhjustab tööjõu kokkuhoiu vahendite avastamine kiiremini kui tööjõule uute rakenduste leidmine. Arvas, et inimestel hakkab igav. Majandust tuleb hoida tasakaalus. 31) Monetaristliku poliitika (nn kõva raha poliitika) põhisisu ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost? Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Inimesed on motiveeritud rohkem tööd tegema ja teenima, koguma. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb. Monetaristlikku majanduspoliitikat ajavad valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni
majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
saidki algava konservatiivse rev üheks nurgakiviks. 1970. lõpul tõusid lääneriikides eesotsa parempoolsed poliitikud. Muutsid nii väärtushinnanguid kui majandus- ja välispoliitikat. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse abirahadest ja -programmidest. Nõuti, et inimesele antaks rohkem võimalusi oma elu üle otsustamiseks. Majanduspoliitiliseks aluseks sai monetarism. Leiti, et valitsus peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva raha reguleerimise teel. Peamine eesmärk oli võitlus inflatsiooni vastu. Oli seisukoht et maksude alandamine elavdab majandust ja riik saab maksude lekumise suurenemisest raha tagasi. Välispoliitikas kritiseerisid nad pingelõdvenduspoliitikat ja süüdistasid valitsust diktatuurile järeleandmises. Pidasid vajalikuks tõsta lääneriikide sõjalist võimsust. Kommunistidest ikestatud rahvaid tuli reaalselt toetada.
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
maksta · mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte · mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul · mittesüstemaatiline risk vt ettevõtte risk · mittevaene inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist · monetarism koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne ning valitsusepoolne sekkumine majandusellu rikub majanduse isereguleerumise võimet. · monetarism majandusteoreetiline koolkond, mis lähtub eeldusest, et majanduse kui terviku efektiivseks funktsioneerimiseks annab suurima garantii see, kui keskpank töötab tõrgeteta, finantssüsteem ning pangad on usaldusväärsed ja rahvuslik raha on stabiilne
töötavatele töötajatele maksta mikroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte mitteaktiivne rahvastik – osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul mittesüstemaatiline risk – vt ettevõtte risk mittevaene – inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist monetarism – koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne ning valitsusepoolne sekkumine majandusellu rikub majanduse isereguleerumise võimet. monetarism – majandusteoreetiline koolkond, mis lähtub eeldusest, et majanduse kui terviku efektiivseks funktsioneerimiseks annab suurima garantii see, kui keskpank töötab tõrgeteta, finantssüsteem ning pangad on usaldusväärsed ja rahvuslik raha on stabiilne
Naftakriis. Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat eksportivate maade organisatsioon - enamus liikmetest Araabiamaad, kes kehtestasid Iisraeli toetavatele riikidele naftamüügi embargo. Laienes peaaegu kõigile arenenud tööstusriikidele. Nafta hind tõusis 4 korda. Hakati ostma naftat NLiidust. Arenenud tööstusriikidest hakkas valuuta väljavool. Nende riik8ide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud. 70ndate II poolel uus majandusteooria - monetarism - riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui ainult rahamassi reguleerimise teel, mis on ringluses. Mitte trükkida juurde. Nõudmine peab kujunema vastavalt pakkumisele. Maksud langesid. 80ndate aastate keskpaigaks suudeti sellest kriisist üle saada. 40-50ndatel ühiskonnad liikusid sisepoliitiliselt vasakule 50-60ndatel põhiliselt parempoolsed valitsused 70ndatel EUR riikides vasaktsentristlikud valitsused. 70ndate algul tõusis arengumaade osa maailmas. 1974
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Sotsialistid Marksism Kaasaegsed utopistid sotsialistlikud voolud Ajalooline Institutsialism koolkond Keinsism Merkantilism Füsiokraadid Monetarism Klassikaline poliitökonoomia Neoklassikud Üldise majandusteooria Mikro- Makroöko New economy kujunemine öko- noomika noomika
- James Madison (‘Föderatsioonikirjad’, 1776) – vabadust kaitstakse konstitutsionaalse süsteemiga. o Kesksed terminid kokkuvõtteks: - indiviidide ‘loomupärased’ õigused, - utilitarism (Jeremy Bentham, ‘Moraali ja seadusandluse põhimõtted’, 1789), - laissez-faire (Adam Smith, ‘Rahvaste rikkus’, 1776), ‘nähtamatu käsi’, - sotsiaaldarvisnism (Herbert Spencer, ‘Inimene riigi vastu’, 1884), - sotsiaalliberalism, - keneisianism (John M. Keynes), - monetarism (Friedrich von hayek, Milton Friedman), uusliberalism. Ideoloogia mõiste areng Ideoloogia mõiste sünd Prantsuse revolutsioonis (1789-1799) o Valter LaFeber -- Prantsuse revolutsiooni poliitiline pärand; Prantsuse revolutsiooni eesninad vajasid õigustust oma tegevusele ning sisusid selle filosoofide kirjutistega (monarhia suhtes kriitiliste kirjutistega -- Voltaire, Montesquieu); kontseptsioon valgustusest <-- homogeenne
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
xi. seda teooriat kasutati ka pärast II ms xii. töötas kuni 1970 aastateni, kuid siis olukurd maailmas muutus. Põhjuseks energiaallikate järsk kallinemine (nafta). See hinna kallinemine, tekitas olukorra, kus üheaegselt läksid üles nii inflatsioon kui ka tööpuudus. Seda põhimõtet enam kasutada ei saanud 3. Monetarism moneta raha (USA, Chicago, Milton Freedman) Tema teooriat viljeleb tänaseni Reformierakond i. tagasipöördumine uuel tasandil vabaturumajandusteooria juurde ii. mida vähem sekkub riik, seda parem iii. lähtutakse eelkõige ettevõtlusest ja tootmisest, mitte tarbimisest. Tuleb luua ettevõtjatele soodsad tingimused. Nt madalad maksud
Reservide kasutamine oleks defitsiiti suurendanud. Kui tekib majanduskriis, siis riigi ülesanded on kulutusi suurendada, et nõudlust ja tarbimist hoida. Maksude tõstmine vähendaks tarbimist. Riigieelarves puuduolev raha trükiktakse juurde ja tekib inflatsioon, mille tulemusena raha väärtus langeb ja kriis leevendub ning majandus areneb edasi. (Keynes) Keynesi ideed olid 40-50ndatel majanduses revolutsiooniks. 70ndatel – korraga kõrge inflatsioon ja töötus, mida teha? Lahendus: monetarism. Valitsuse sekkumine on põhjendatud, kui esinevad turutõrked. Riik võib sekkuda, et tagada õiglust, jaotada ümber eesmärke ja suurendada võrdsust ning tagada ühiskondlikult soovitatavad hüvised. Viimaseid on vaja seepärast, et inimesed ei tegutse alati enda kõige paremates huvides ja ka kogu informatsiooni omades ei pruugita teha õigeid otsuseid. Ratsionaalseid otsuseid on raske teha, kui kasud ja kulud on ajas lahutatud
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
Käis Moskvas SRP 2 lepingut ettevalmistamas. 4.6.7 JIMMI CARTER 1977-1981 Demokraat. Esimene Lõuna-Osariiklane peale kodusõda, kes sai presidendiks. Majandus: tahtis läbi viia mitmeid reforme, kuid ebapüsivuse tõttu suurem osa neist ebaõnnestus. Välispoliitika: samuti ebajärjekindel. Hakkas nõudma inimõiguste kaitset maailmas. 4.6.8 RONALD REAGAN 1981-1989 Vabariiklane. Esimene USA president, kes oli juba lahutatud. Üks vanemiad presidente. Majandus: monetarism ehk reaganoomika. Peatas inflatsiooni. Hoidis kokku sotsiaalkulutuste alalt. Suurendas kulutusi sõjatehnikale. Käivitas neutronpommi valmistamise programmi ja tähesõdade programmi. 4.6.9 GEORGE BUSH 1989-1993 Jätkas Reagani poliitikat. Tema ajal lagunes NL. Pärit rikkast poliitikute perekonnast. 4.7 VENEMAA XX SAJANDI ALGUSES 4.7.1 MAJANDUS Tekkisid monopolid, Venemaa jõudis imperialismi perioodi. Tööstuse iseärasused: Tööstusettevõtete suur konsentratsioon
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
o Toimusid olulised muudatused väärtushinnangutes, majanduses ja välispoliitikas o Viis lõppkokkuvõttes senise kahepooluselise maailmakorralduse lagunemisele o Üleskutse pöörduda tagasi oma juurde juurde, tõhutati traditsioonide ja vabaduse tähtsust o Arvati, et liigne vabadus pole hästi mõjunud o Kritiseeriti riigitoetusi ja õpitud abitust Kon rev-i majanduspoliitliseks aluseks oli monetarism – riigi sekkumisel majanduspoliitikasse on negatiivsed tagajärjed o Eesmärgiks oli võitlus inflatsiooni mitte tööpuuduse vastu o Valitsusel tuleks rakendada ranget rahanduspoliitikat o Idee alandada maksukoormust – kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida, maksude langetamine elavdab majandust ning riik saab maksumäärade vähendamise tõttu
Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Reguleerimisteooriad Vaba ettevõtluse teooriad Keynes - keinsism (uuskeinsistid, Friedman monetarism, neoliberalism postkeinsistid, neokeinsistid) Turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid Turg saab iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt paigutuvad efektiivselt Peamine eesmärk on täielik tööhõive Peamine eesmärk stabiilsed hinnad Tööhõive saavutamiseks peab mõjutama Nõudluse mõjutamine rikub majanduse nõudlust isereguleerimise võimet
Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus reguleerimisteooriad vaba ettevõtluse teooriad Keynes - keinsism (uuskeinsistid, Friedman monetarism, neoliberalism postkeinsistid, neokeinsistid turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid turg saab iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt paigutuvad efektiivselt peamine eesmärk on täielik tööhõive peamine eesmärk stabiilsed hinnad tööhõive saavutamiseks peab mõjutama nõudlust nõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet
24. Mida arvavad riigi sekkumisest majandusse liberaalid, sotsialistid ja konservatiivid? 25. Miks tekkis uusparempoolsus? 26. Kes on uusparempoolsuse tuntuimad esindajad? Erakonnad 1. Millal tekkisid esimesed erakonnad? 2. Mis on erakondade eesmärk? 3. Missugused riigiametnikud ei tohi osaleda erakondade töös? 4. Kelle huve on kaitsnud konservatiivsed erakonnad? 5. Millised väärtusi kaitsevad kristlikud demokraadid? 6. Mis on monetarism? 7. Nimeta konservatiivseid erakondi. 8. Kelle huvide kaitsmiseks loodi liberaalsed erakonnad? 9. Mida kaitsevad tänapäeva liberaalsed erakonnad eelkõige? 10. Kuidas nimetatakse liberaalsete erakondade katuseorganisatsiooni? 11. Millist Eesti erakonda võib nimetada liberaalseks? 12. Mida pooldavad tänapäeva sotsialistlikud erakonnad? 13. Kus on sotsiaaldemokraadid kõige kauem võimul olnud? 14. Millisesse organisatsiooni kuuluvad sotsialistlikud erakonnad? 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
