*** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l'Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat
Lipp Rahvuslill-Harakkuljus Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riigikord Rootsi kuningriigi riigipea on Carl XVI Gustaf on Rootsi kuningas alates 15.sept.1973. kuningas, kes täidab esindusülesandeid. Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag(Riigipäev). Riksdag määrab peaministri ja kinnitab ministrid. Kõige vanem laps kuningaperes saab järgmiseks troonipärijaks. Pealinn Stockholm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Rootslaste eluiga on maailma kõrgemate hulgas
Stockholm Tanel City of islands The capital and the largest city of Sweden Founded possibly in 1187 14 islands first in Scandinavia Venice of the North Buildings Government of Sweden Parliament of Sweden The Riksdag buildning exterior, from the west, at night. Ekerö Municipality Stockholm City Hall Other activities Vasa Museum IKEA of Sweden Thank you for listening!
Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 3. Absolutism Prantsusmaal 17.-18.sajandil: Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse Bourbonide dünastia kuningate Louis XIII (1610-1643), Louis XIV (1643-1715) ja Louis XV (1715-1774) valitsemisaega, kui Prantsusmaa muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks ning mille territoorium oli arvukates sõdades osalemise tulemusena tunduvalt
Majandussüsteemide võrdlus Kati Labe Riigikord Eesti Rootsi Eesti on parlamentaarne Seadusandlik võim kuulub vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja ...
seadusandlik organ riigis on parlament, kuid põhiseaduslik monarhia ei ole alati demokraatlik. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi liigendatakse laias laastus vasak- või parempoolseteks (tsentristlikeks). 2
tänaseni on rootslased vaimustuses oma kuningannast - ühest maailma populaarsemast ja fotografeeritavamast daamist. Kuninglikul paaril on 3 last: kroonprintsess Victoria (sündinud 1977), prints Carl Philip (1979) ja printsess Madeleine (1982), keda on kasvatatud kaasaegse mõttelaadi vaimus. Aeg on võtnud Rootsi monarhidelt kogu poliitilise võimu ning riigipea täidab eelkõige esindus- ja tseremoniaalfunktsioone. Tänases Rootsis kannavad poliitilist vastutust rahva valitud Riksdag (parlament) ja valitsus. 1974. aastal kehtima hakanud valitsuskorralduse järgi on kuningas riigipea ja riigi kõrgeim representatiivpersoon. Ta võtab vastu välisriikide saadikute volikirjad, avab traditsiooniliselt parlamendihooaja (kuningas sõidab ise selleks puhuks Riksdagi). Kuningas juhatab ka valitsuse istungit, mis koguneb valitsuse vahetumise puhul ning juhatab ka väliskomisjoni koosolekuid. Kuigi sõjavägi asub valitsuse juhtimise all, on armee formaalne juht kuningas.
teadmata, kuid iseseisvusajaks on märgitud 6. juuni 1523. Praegu on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. Rootsi kuningriigi riigipea on kuningas (kuninganna), kes täidab esindusülesandeid. Kuninga lapsed elavad täiesti tavaliste laste elu. Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui nad on oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad ise endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige vanem laps peres saab troonipärijaks. Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag (Riigipäev). Parlamendivalimisteks esitavad parteid oma saadikukanditaadid, kelle hulgast valib rahvas saadikud parlamenti. Riksdag määrab peaministri ja kinnitab peaministri poolt valitud ministrid. Seadusi viib ellu valitsus eesotsas peaministriga. Valitsus on vastutav Riksdagi ees. Praegune riigipea on kuningas Karl XVI Gustav. Loodus Rootsi loodus on väga mitmekesine, kuna riigi alad ulatuvad välja väga erinevatesse piirkondadesse. Põhjas mäed, lõunas aga liivarannad.
Samuti võimaldab see vaadata hääletustulemusi. Eraldi nuppe puldil enam ei ole. Nii ekraan kui ka kogu ülejäänud tehnika on paigaldatud olemasolevatesse korpustesse. Teiste riikide parlamendid parlament, riigi, osariigi või autonoomse kogukonna kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. näiteks USA parlament – Kongress – koosneb Esindajatekojast ja Senatist, Norra Storting Odelsting’ist ja Lagting’ist. Soome Eduskunta, Rootsi Riksdag, Leedu Seimas, Läti Saeima ja Eesti Riigikogu on ühekojalised. Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse, teine koda moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate ametiisikute ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, valitsuse tegevuse kontrollimine. Esimesed parlamendid
SISSEJUHATUS Lühidalt riigist: Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia ja mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 kohalikku omavalitsust Õigussüsteem: Baseerub 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil. Riigipea: Kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Peaminister: Göran Persson Seadusandlik kogu: Ühekojaline Riksdag (parlament), milles on 349 liiget. Riksdag on Rootsis ainus seadusandlik võim, kusjuures üleriigilistel rahvahääletustel saadud tulemused omavad kõigest nõuandvat iseloomu. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on parteil vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Valitsemine: Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegusese poliitikutest ja amenikest koosnevasse sotsiaaldemokraatliku valitsuskabinetti kuulub 22 ministrit -
km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal troonipärimise kohta. Rootsi kõrgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipäev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf. Troonipärija on kroonprintsess Victoria Ingrid Alice Desiree, sündis 14. juulil 1977. Peaminister on 21. märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson. Kaitse: Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel
roll Tähtsaim võimuinstitutsioon PARLAMENT Millised on parlametalismile ja presidentalismile omased spetsiifilised ja millised sarnased jooned? a) sa b) sp c) sp d) e) Parlament Rahva esinduskogu, mis omab seadusandliku võimu riigis RIIGIKOGU Eesti Vabariigi parlament Venemaal Föderaalkogu (2kojal Föderatsiooninõukogu ja Riigiduuma) Lätis Saiema Soomes Eduskunta Rootsis Riksdag Suurbritannias Parlament (2koda: Ülemkoda e. Lordide koda ja alamkoda) Saksamaal Parlament (2 koda: Bundesrat ja Dundestag) USA-s Kongress (2koda: Kongress ja Esindajatekoda) Riigikogu ajalugu · Asutav kogu 1919 · I riigikogu 1920 · ENSV esinduskogu Ülemnõukogu · 20.08.1991 · Põhiseaduse assamblee · 1992 võeti vastu põhiseadus Riigikogu struktuur 1. Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadustega. 2. Poliitiline
meretagused valdused ja suurriigiseisundi. kuninga autogramm Noorim kuningas. Karl XII sündis Stockholmis 27. juunil 1682 oma isa vanima pojana. Õnneliku lapsepõlve pereringis lõpetas tema ema Ulrika Eleonora surm 1693. aastal. Sellest ajast alates saatis prints oma isa kõikidel ametireisidel ja vastuvõttudel. Pärast Karl XI surma 1697. aasta aprillis pidi noor prints raske valitsuskoorma võtma enda õlule. Ametlikult krooniti ta kuningaks sama aasta novembris, kui Riksdag oli ta ametlikult täisealiseks tunnistanud. Nii sai temast noorim Rootsi kuningas. Karl XII oli saanud valitsejatööks suurepärase ettevalmistuse. Tema hooldajad muretsesid sageli tulevase kuninga riskivalmiduse pärast, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Samas tundis noor valitseja suurt huvi luule ja teaduste vastu, olles oma aja valgustatumaid valitsejaid. Karl XII iseloomustus. Karl XII oli oma käitumiselt lihtne, kuid samas läbinisti rüütellik. Juba noorukina oli Karl vägeva
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
2.5. Riigikogu - kõrgeim parler (pr) - kõnelema seadusandlik võim Parlamendid Riik Parlament Parlamendi kojad Eesti Riigikogu - Soome Eduskund - Läti Seim - Rootsi Riksdag - Suurbritannia Parlament Ülem- ja alamkoda USA ? ? Venemaa ? ? Saksamaa ? ? Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Parlamendi funktsioonid 2.5. Riigikogu - kõrgeim
Riksdagi ombudsmanid alluvad vastavalt Rootsi põhiseaduse 12. peatüki artiklile 6 Riksdagile. Vastavalt Riksdagi seaduse (Riksdagsordningen) 8. peatüki artiklile 10 on neid arvult neli, kusjuures üks on ülemombudsman. Riksdagi ombudsmanid teostavad järelevalvet riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusorganite ning kohtute üle. Järelevalve ei laiene valitsusele, ministritele ega poliitilisi otsuseid langetavatele kollegiaalorganitele nagu Riksdag ja kohali- ku omavalitsuse volikogud.*15 Soomes loodi Rootsi eeskujul justiitskantsleri amet Soome üleminekul Vene riigi koosseisu 19. sajandi algul. Küll aga ristiti põhjanaabrite justiitskantsler esialgu prokuröriks (prokuraattori) ning lisati talle süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse
Gustav III periood oli Rootsi valgustatud absolutismi kõrgaeg; Gustaviaanlus; Ta abiellus Taani printsessiga Sofiega, võttis naiseks poliitilise võttega oli 2 last üks neist suri vms. Perega ta läbi ei saanud; Kuninga esimene eesmärk: Kübarate ja mütside lepitamine; Kui lepituskatse ebaõnnestus, otsustas kuningas riigipöörde kasuks; 1772. a. augustis toimus riigipööre; Riiginõukogu liikmed vangistati; Riksdag kinnitas uue valitsemiskorraldus; Kuninga võim suurenes, Riiginõukogu roll vähenes; Uus korraldus oli jäetud sihilikult segaseks; Gustav III soosis teaduste ja kunstide arengut; Asutati Kuninglik Ooper ja Kuninglik Ballett; Avati Rootsi Akadeeemia; Välispoliitikas orienteerus Rootsi Prantsusmaale; Toetati Ameerika Ühendriikide iseseisvumist; St. Barthelemy saar (kink Prantsusmaalt); Rootsis seati sisse usuvabadus;
Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandri...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 4.2. Absolutism Prantsusmaal: Absolutismi alguseks prantsusmaal loetakse Louis XIII valitsusaega (1610 – 1643). Kuna kuningas ise valitsemisasjadega tegeleda ei tahtnud, koondus reaalne võimutäius 1624.aastast kardinal Richelieu (1585 – 1642) kätte. Esimese ministri (peaministri) Richelieu eesmärgiks sai kuningavõimu ja
Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud. Rootsi metsatööstus orienteerus 19. sajandi lõpul tselluloositootmisele. Suuremaid pankureid oli Wallenbergide perekond. RIIGIKORRALDUS. 20. sajandi alguses oli Rootsi oma riigikorralduselt parlamentaarne monarhia. Parlament Riksdag koosnes kahest kojast. Kuningaks oli Oskar II, kuid riigiasjadega tegeles ta poeg, kes 1907. a. ka troonile asus Gustav V nime all. Kui sajandivahetusel püüti igati tugevdada kuningavõimu, siis 1905. a. said liberaalid tunduva ülekaalu parlamendis konservatiivide ees. Nii moodustati esimene liberaalide valitsus koos sotsiaaldemokraatidega (vasakpoolne valitsus), mis võttis 1912. a. vastu töökaitse seaduse, hiljem seati sisse ka vanaduspension ning suurt võitlust peeti alkoholismiga.
Ka vanadele inimestele peab olema tagatud aktiivne, turvaline ja sõltumatu elu ühiskonnas, respekteeriv kohtlemine ja tervise- ning sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavus. Üks olulisemaid Rootsi eakate hoolekandesüsteemis on põhimõte, et riigi abi tuleb viia abivajajani nii kaua kui see on võimalik sellisel moel, et inimene saaks säilitada oma iseseisvuse ja elada võimalikult kaua omaenda kodus. Rootsis on üleüldine vastutus vanade inimeste eest hoolitsemisel riigil. Riksdag ja valitsus on seadustanud juhtnöörid, kes ja kuidas peavad vastavaid teenuseid pakkuma. Rootsis kehtivad samad heaoluriigi põhimõtted kogu riigis ühtmoodi. Vanainimeste tervise ja sotsiaalse heaolu eest hoolitsemine on riigisektori prioriteetseks ülesandeks ja see hoolitsus peab jõudma inimesteni kvalifitseeritud abi kaudu. Enamus Rootsi vanadest inimestest (94%) elab oma tavalistes kodudes. Eakate inimeste elatustase on üldjuhul väga kõrge
Albrecht=Rootsi Kalmaari uniooni (1397-1523) Taani, Norra ja Rootsi vahel. Unioon sõlmiti kuningas Erik (Taanis VII, Rootsis XIII, Norras III) kroonimisel. Riikidel oli ühine kuningas ja välispoliitika. Sisepoliitika oli iseseisev. Tegelikult püüdis Taani Rootsit ja Norrat endale allutada. Kalmari unioon ja Rootsi 15. sajandil. 1434 toimus Dalarnas Engelbert Engelbrektsoni ülestõus (Põhjamaade ajalugu lk 58.) Seejärel vallutas ta ulatusliku alad Rootsis. 1435 kuulutas rahvaesindus Riksdag kuningas Eriku tagandatuks ja Engelberti Rootsi regendiks. 1436 valis Riksdag kaasregendi Karl Knutssoni, mõni nädal hiljem Engelbert mõrvati. Nende sündmustega sai rootsi tegelikult Taani alt iseseisvaks. Formaalselt tagandati Erik alles 1439. 1440-1442 Kalmari unioon taastati, troonile sai Eriku tütrepoeg Kristofer III. 1448 krooniti Karl Knutsson Rootis kuningaks, Rootsi astus Kalmari unioonist välja. 1448-1457 Taani-Rootsi sõda, kuningas Karl kukutati Uppsala peapiiskopi abiga
vatikani linnriigid. demokraatia võidulepääs muutis ka monarhistlike riikide õiguslikku iseloomu. riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. kõige kaugemale on selline areng läinud rootsi kuningriigis. põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse nõusoleku. kui kuningas ei suuda 6 kuud oma ülesandeid täita, siis otsustab Riksdag kas seda tuleb vaadata tagasiastumisena ja et kuningas ei ole võimul jumala tahtest vaid parlameni armust. riigivormina võib monarhia esineda mitmel kujul, esiteks pärilikuna, kus troon kuulub kindlale perekonnale, ehk dünastiale nt inglismaa, rootsi. teiseks on valitav monarhia. kolmandaks absoluutne monarhia. neljandaks konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga võimu piirab parlament(rootsi, taani, norra, luksemburg). eriliseks on näiteks andorra
Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud. Rootsi metsatööstus orienteerus 19. sajandi lõpul tselluloositootmisele. Suuremaid pankureid oli Wallenbergide perekond. RIIGIKORRALDUS. 20. sajandi alguses oli Rootsi oma riigikorralduselt parlamentaarne monarhia. Parlament Riksdag koosnes kahest kojast. Kuningaks oli Oskar II, kuid riigiasjadega tegeles ta poeg, kes 1907. a. ka troonile asus Gustav V nime all. Kui sajandivahetusel püüti igati tugevdada kuningavõimu, siis 1905. a. said liberaalid tunduva ülekaalu parlamendis konservatiivide ees. Nii moodustati esimene liberaalide valitsus koos sotsiaaldemokraatidega (vasakpoolne valitsus), mis võttis 1912. a. vastu töökaitse seaduse, hiljem seati sisse ka vanaduspension ning suurt võitlust peeti alkoholismiga.
korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased. Suur talupoegade ülestõus algas 1343. aastal Engelbrekt Engelbrektssoni juhatusel, kes ise oli pärit saksa kaevuriperekonnast. Tema juhitud ülestõus oli edukas, enamiku Rootsi alade üle saavutati kontroll ning kokku kutsuti rahvaesindus ehk Riksdag, mis otsustas Engelbrektssoni Rootsis regendiks valida. Sellele oli vastu aga ka Rootsi enda aadel ning ta tapeti. Sellest hoolimata oli Rootsi ajutiselt Kalmari unioonist välja astunud. See omakorda vallandas Rootsi ja Taani vahelised sõjad, mis kestsid vaheaegadega pea 50 aastat. 1483. aastal Kalmari unioon taastati, kuid ta jäi püsima taaskord küllaltki lühikeseks perioodiks, kuni Gustav Vasa võimuletulekuni 16. sajandi I poolel
1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas. Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse. Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux Bretagnes, Burgundias, Provance’s ja Languedocis- seisuslikud esindused, etats provinciaux Inglismaal- parliament Hispaanias ja Portugalis- cortes Sitsiilias- parlamento Skandinaavias- riksdag Vabariiklik riigikorraldus varauusaegses Euroopas. Absolutistlik riigikorf ei kujunenud Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Pürenee poolsaare riigid enne Hispaania ühendamist. 1. Portugal 2. Kastiilia (suurim) 3. Aragon (Kataloonia, Valencia ja Aragon ise + mõlema Sitsiilia kuningriik) 4. Granada (Hisp.lõuna osas, 1492 ühines Hispaaniaga) 5. Andorra (Pürenee mäestikus) Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses (sh Senlis’ leping), nende
korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased. Suur talupoegade ülestõus algas 1343. aastal Engelbrekt Engelbrektssoni juhatusel, kes ise oli pärit saksa kaevuriperekonnast. Tema juhitud ülestõus oli edukas, enamiku Rootsi alade üle saavutati kontroll ning kokku kutsuti rahvaesindus ehk Riksdag, mis otsustas Engelbrektssoni Rootsis regendiks valida. Sellele oli vastu aga ka Rootsi enda aadel ning ta tapeti. Sellest hoolimata oli Rootsi ajutiselt Kalmari unioonist välja astunud. See omakorda vallandas Rootsi ja Taani vahelised sõjad, mis kestsid vaheaegadega pea 50 aastat. 1483. aastal Kalmari unioon taastati, kuid ta jäi püsima taaskord küllaltki lühikeseks perioodiks, kuni Gustav Vasa võimuletulekuni 16. sajandi I poolel. Kalmari unioonist kui ühtsest tervikust
*** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l’Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi. Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal. 1.7.2 SISEPOLIITIKA Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline. 19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II. 1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal. 1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion. Sajandivahetusel hakkasid Rootsis valitsema pahempoolsed meeleolud - tehti palju uuendusi: töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides.
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
Ühiskonna seisuslik korraldus ning seisulikud esindused jäid püsima varauusaja lõpuni. Kuigi Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku üleriiklikke generaalstaate (états généraux), tegutsesid edasi seisuslikud esindused (états provinciaux) Bretagnes, Burgundias, Provences ja Languedocis. Suuremal või vähemal määral piirasid kuninga absolutistlikku võimu parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, parlamento Sitsiilias, Riksdag Skandinaaviamaades. Seisuste esindustest võidi mööda minna, nende tegevust halvata või blokeerida, kuid neid ei hävitata. Esmajoones sõltuvusid monarhid seisuste esindustest maksustusküsimustes. Põhimõte ,,Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu" (Quod omnes tangit, ab omnibus approbari debet) kehtis edasi ka varauusajal. Valgustus Valgustust (pr éclairer, sks Aufklärung, ingl enlightenment) peetakse kõige olulisemaks vaimseks
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
