Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaunas" - 52 õppematerjali

kaunas on enamasti 1-3 seemet.
kaunas

Kasutaja: kaunas

Faile: 0
Leedu
12
doc

Leedu

Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi ning ka muid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Tuntud on Kaunas ka Baltimaade suurima jõesadama, suure korvpallilinna ning Kuradimäe poolest.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
47 allalaadimist
Leedu
12
doc

Leedu

Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi ning ka muid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Tuntud on Kaunas ka Baltimaade suurima jõesadama, suure korvpallilinna ning Kuradimäe poolest.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
2
doc

giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv ­ 3 329 300 (2010) Riigikord ­ parlamentaarne vabariik President ­ Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik ­ leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind ­ valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30

Varia → Kategoriseerimata
23 allalaadimist
Maapähkel
2
doc

Maapähkel

Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee- les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist,

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Liblikõielised
8
ppt

Liblikõielised

Võib kasvatada erinevate kultuuride järel On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõudlik taim Leidub mitmeid erinevaid sorte Harilik nõiahammas

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Leedu
1
doc

Leedu

32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Ta oli sunnitud jääma Venemaa ja Poolaga. 33. Millal moodustati esimene valitsus? Esimene valitsus moodustati November 1918. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Esimese valitsuse juhiks sai Augustinas Voldemaras. 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Leedu pöördus õiguse ja rahvaliidu poole. Vilniusest sai püsiprobleem. 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas. 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga.12 juuli 1920. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? 12.oktoober 1920. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 28.september 1926. 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik demokraatlik partei. 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 1926.a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? Pärast riigipööret saab presidendiks A. Smetona. 43. Mis häiris Leedu - Saksa suhteid

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Balti kett slideshow
12
ppt

Balti kett slideshow

· Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud http://www.youtube.com/watch?v=MXxDFw3tm0o Balti keti marsruut Pikk Hermann Pärnu mnt. Nabala rist Viljandi mnt. Kohila Hagudi Rapla Lelle Käru rist Türi Viljandi Loodi Sultsi Karksi Karksi Nuia piir Ruijena Valmiera Liepa Cesis Drabesi Ligatne Sigulda Riia Iecava Bauska Grenctale Panevezys Kaunas Vilnius Balti keti loosungid Tagajärjed See oli väga tähelepanuväärne ka suurte riikide silmis Seda ketti oli näha ka satelliitpildil, kus oli kaks valgustatud jutti,pikem oli hiina müür ja lühem oli Balti kett Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse tähelepanu ja

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Sport ja poliitika - kust jookseb piir-
1
docx

"Sport ja poliitika - kust jookseb piir?"

esimesena käsipallur Olari Paumets. Tõsi on see, et tänapäeval enam poliitikas ilma rahva poolt armastatud sportlasteta läbi ei löö. Seega, sport trügib üha enam poliitikasse; kas ka vastupidi? Konkreetne piir nende kahe vahel tuhmub veelgi, kui hakata äsja püstitatud küsimuse üle pikemalt juurdlema. Hiljuti kirjutasid kõik ajalehed Rakvere Tarva mängujuhi Kristo Saage siirdumisest Leedu korvpalliklubisse KK Kaunas ning fännide rõõmukisa kostus taevani. Skeptikuna uurisin asja lähemalt ning selgus, et kõige selle taga on poliitika. Leedu klubi suursponsor on kihlveokontor Triobet, kes ähvardas meeskonna toetamisest loobuda, kui Eesti mehi väljakul ringi ei jookse. Kui eestlane mängib sealses liigas, on Maarjamaal huvi selle vastu suurem ning Triobet saab rumala talurahva ennustuspanused enese taskusse ajada. Poliitika spordis oma kõige ehedamal kujul.

Eesti keel → Eesti keel
49 allalaadimist
Application
1
docx

Application

J. Gruodzio str. 21 Kaunas 44567 Lithuania 27th september 2010 Mr.G.Dorney Manager ABC Company Eastwood road 134 Los Angeles I79 K0L Dear Mr Dorney, I am writing to apply for the position of sales executive, which was advertised in the

Keeled → Business english
23 allalaadimist
Elas kord- ja siis sündisin mina
1
doc

Elas kord.. ja siis sündisin mina.

oli ainus tunnistaja sellele kuriteole, siis metsavennad lasid Rinaldole julmalt kuuli pähe, sel ajal oli Rinaldo Saksa Omakaitses teenistuses. Minu vanaema Elju ja vanaisa Nikolai Vinogardov kohtusid 1961.a. samuti Iisakus ja abiellusid samal aastal. 1962.a. sündis perre minu isa Andreas, kes oli peres ainuke laps. 1982 .a. 18. jaanuaril tähistas minu ema Virve oma sõbrannaga ülikooli semistri lõppu ja Andreas oma eksami edukat sooritamist restoranis ,,Kaunas". Seal noorpaar kohtuski ja 2.aprill 1983.a. abiellusid. Perre sündis 18.juuni 1986.a. esimene tütar Triin. 1986.a. 4oktoobril sündis poeg Ragnar. 18.november 1991 aastal sündisin mina Kadriliis.

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest
4
odt

Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest.

Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest. 16. loos läks Kalevipoeg otsima maailma lõppu. Sellel teekonnal juhtus palju seiklusi, häid ja halbu, aga maailma lõppu ta ei jõudnud, sest ta sai teada, et maailmal polegi otsa. Kalevipoeg ei kahetsenud sugugi oma tühjaläinud sõitu, sest ta taipas: "Tulles tõuseb suurem tarkus, mis ei minnes mehikesel". See on peaaegu nagu vanasõna. Alati saab õppida kõigest, mis elus ette tuleb ja, et iga kogemus on õpetlik. Selles peatükis on veel vanasõnu. Kalevipoeg ütles: "Kahetsusta, kulla vennad, käigist ei või kasvaneda! Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Eks me leidnud eksiteelta, vale vainu radadelta Tõtelikku tunnistähta, et ei suurel ilmal otsa, Taara tarkusel ei rada kusagile kinnitatud,...

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
Baltri Riigid
4
doc

Baltri Riigid

Kui Leedu lubas valida kuningaks sakslase 31. Milline sündmus tegi lõpu planeeritavale Leedu kuningriigile? Saksamaa lüüa saamine 32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Saksamaaga 33. Millal moodustati esimene valitsus? 8. dets. 1918 .a. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Vincas Kapsuk 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Vilnius 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga. 12. juulil 1920 .a. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? Oktoober 1920 .a. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 1926 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik - Demokraatlik Partei 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 16. septembril 1926 .a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? A.Smetona 43. Mis häiris Leedu - Saksa suhteid? Klaiped küsimus.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Leedu referaat
5
doc

Leedu referaat

Talved on pehmed, suved jahedad. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C ja suvel 17 °C. Rahvastik 2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 84,0%. Kaks suurimat vähemusrahvust olid poolakad (üle 6% rahvastikust) ja venelased (veidi üle 5%). Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%). Inimesi, kellel ei olnud rahvust kirjas, oli 86 800 (2,6%). 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius Kaunas Klaipeda Panevezys 3 Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
The tour of Tartu
23
ppt

The tour of Tartu

jpg Emajõgi 100 kilometres 10 bridges http://a3.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak- snc7/305331_211505738905433_1684536765439 73_496011_7074462_n.jpg Arched Bridge Built in 1957-1959 For pedestrians Stone Bridge http://static.panoramio.com/photos/original/3 503849.jpg Club Atlantis Built in 1969 Canteen, bar, restaurant Restaurant Kaunas Rebuilt in 1999 http://www.atlantis.ee/failid/Image/atlantis_p Nightclub ilt.png Group of sculptures To celebrate the birth of the 100 000th citizen of Tartu Built by Mare Mikof in 1977 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/ et/6/64/100_000._tartlase_sündi_tähi stav_monument_3_2011.jpg Tasku Centre The newest and trendiest shopping,

Keeled → Inglise keel
22 allalaadimist
Taimed ja puuviljad
11
doc

Taimed ja puuviljad

2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne- Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega hiina pähkliks nimetati. Maapähkel on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Et ta on tähtis põllukultuur, siis on aretatud palju vorme ja sorte, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seemnete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poolest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 sentimeetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Maapähkel on bioloogiliselt huvitav taim selle poolest, et peidab oma kaunad valmimiseks mulda, s. t. ta kaunad on geokarpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei arene. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Puu-ja köögiviljad
6
doc

Puu-ja köögiviljad

Sageli kutsutakse ebaõiglaselt suhkruherneks. Aeduba ehk türgiuba- mineraalaineterikas, eriti P ja Fe.kaunad värvuselt vahakollasest tumeroheliseni, seemned erineva värvuse ja kujuga, suurusega. Värvuselt jagatakse valged ja värvilised, valgeid peetakse paremaks. - kiududeta aeduba ehk suhkruuba ­ kauntes ei ole nahkjat kilet, kaunõmblus osadel kiududega ja teistel kiududeta - poolkiulised- aedoad ehk poolsuhkruoad ­ kaunas nõrk nahkjas kile - kiulised aedoad ehk poetisoad ­ kaunas pärgamentjas kile Põldoad ­ terade toiteväärtuselt võrdne herne ja aedoaga, toiduks kasut. valminud ja poolvalminud teri SIBULKÖÖGIVILJAD Sisaldavad maitse- ja lõhnaaaineid, mis tõstavad söögiisu, parandavad toidu omastatavust ja sisesekretsiooninäärmete tööd. Sisaldavad raviva toimega aineid ­ fütontsiide

Toit → Toitumisõpetus
65 allalaadimist
Taimehaigused ja kahjurid
3
doc

Taimehaigused ja kahjurid

Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) ­ terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas ­ (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus ­ (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp ­ (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas ­ (kl89) ­ Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad. Pisikesed, 3mm. Ristõielistele. 8

Bioloogia → Ajaloolised sündmused
21 allalaadimist
Põllumajanduskultuuride tootmine ja geograafiline levik
4
doc

Põllumajanduskultuuride tootmine ja geograafiline levik

purustamist väärtuslikku palmiõli, mida kasutatakse - pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt toiduaine- ja kosmeetikatööstuses - peidab oma kaunad valmimiseks mulda - tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia (Malaisia, - kaunas enamasti 1-3 seemet Indoneesia) - seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% - taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal - suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. - viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise kliima eesmärgil - võib kasvada 2000 aasta vanuseks

Geograafia → Geograafia
93 allalaadimist
Korvpallur Siim-Sander Vene
6
doc

Korvpallur Siim-Sander Vene

Vene sõnas, et nendel oli 6 mängu ülepäeviti, aga vastased said harjutada peaaegu et kaks nädalat. Ent kaua ei pidanud Siim-Sander Vene ja tema meeskond kurvastama. 2008. aasta mai lõpus teatas LKL-i juhtkond, et liigas mängivate meeskondade arvu suurendatakse ühe võrra ehk 11-le, mis tähendab, et alates sügisest (praegusest) saab Siim-Sander kaasa lüüa väga kõrgel tasemel Leedu meistriliigas. Sabonise korvpallikooli praeguste premate baasil luuakse meeskond nimega KK Kaunas, mis pidavat hakkama osalema ka Balti Liiga teises divisjonis ja tõenäoliselt veel mõnes eurosarjas. Nii et alates selle aasta sügisest saab Siim-Sanderile kaasa elada väga põnevates mängudes ja teda üsna tihti Eestiski näha. KK Kaunase tulevase peatreeneri Samulenase sõnul kuuluvad lisaks Venele ja teistele tänavu ilma teinud Sabonise kooli noortele uude klubisse ka näiteks sama kooli kasvandikud Aleksandrovas, Butkevicius ja Milaknis

Sport → Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
Põllumajandus ja taimed eri paikkondades
10
docx

Põllumajandus ja taimed eri paikkondades

kultuurtaime Sojauba pärit Hiinast terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal õli kogusaagilt maailmas esikohal pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. · kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis ekspordiartikkel Õlipalm · 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest · valminud viljakobaras 3-50 kg vilju · luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
Referaat Eduard Viiralt
7
docx

Referaat Eduard Viiralt

tiiger". Kolmekümnendad oli eriti viljakas periood Viiralti jaoks ja seetõttu pidi ka käima ka eksponeerimas oma teoseid väga tihti. Kümne aastaga käis ta läbi sellised kohad nagu Köln, Kopenhaagenis, Marsseille, Moskvas, Riia, Kaunas, Varssav,Krakov, Brüssel, Cleveland, Chicago, Boston, Baltimore, New York, Strasbourg, Amsterdam, Johannesburg, Roomas, Varssav, Antverpen ja see list pole veel isegi lõplik. Tähelepanuväärseim auhind tuli õuele 1937. Aastal, kui 21'st teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
36 allalaadimist
Peeter Allik
12
doc

Peeter Allik

2005 KURSI KOOLKONNA PÄEVAD, näitused Tartus 2005 Ljubljana Biennaal, Sloveenia 2005 Varna XIII Rahvusvaheline Graafikabiennaal, Bulgaaria 2005 NOW ART NOW FUTURE, Graphic's art project, Leedu 2005 NOW ART NOW FUTURE, Edsvik Konsthall, Rootsi 2005 Alytuse Biennaal - I, BEWARE POLITICS, Leedu 2006 SOCIAL GRAPHICS, rahvusvaheline näitus Zilinskase muuseumis, Kaunas, Leedu 2006 Tartu kunsti näitus Kaunases, Leedu 2006 Rahvusvaheline Bangladeshi Triennaal, Bangladesh 2006 Eeesti graafika Turus, Soome KusevKasakas (õli papil 220 X 120 cm, 1997) RAHVUSVAHELISED KUNSTILAADAD: Tease Art Fair, Saksamaa 19th - 22nd April 2007 esindaja: Agency Yorckberlin http://www.yorckberlin.com/teaseartfair.html

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
Pariisi rahukonverents
6
odt

Pariisi rahukonverents

allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Peale I Maailmasõda lagunes 4 impeeriumi: Saksamaa - kaotas kolooniad Türgi - Türgi asemel kujunes Türgi vabariik, ülejäänud aladest said Rahvasteliidu mandaatterritooriumid, lõunapoolsetel aladel kujunes Saudi Araabia kuningriik Venemaa - Venemaast eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Leedu territoorium oli praegusest väiksem ja Vilnius oli Poola koosseisus, ajutine pealinn Kaunas. Austria-Ungari asemel kujunes 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Vabariigid; Austria lõunapoolsetest valdustest ja Serbiast moodustati Jugoslaavia kuningriik, osa Austria-Ungari alasid läks Poolale ja osa Itaaliale. I Maailmasõda lõppes ametlikult Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents (8.01.1919 ­ 21.01.1920). Pärast Esimese Maailmasõja lõppu toimus Pariisi rahukonverents, mille kutsusid kokku Esimese Maailmasõja võitnud Antandi riigid

Ajalugu → Ajalugu
140 allalaadimist
I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel
4
doc

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel

3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia. 3) Techen oli hea maagileiu ala. Selle pärast kaklesid Poola ja Tsehhoslovakkia. Rahvasteliit poolitas kaardil ala joonega, kuid see ei rahuldanud tülitsejaid. 4) Eestis oli Valga, Ruhnu ja Heinaste prob. Valga joonega pooleks, Heinaste Lätile ja Ruhnu Eestile. Dawes'i plaan: Sm-le anti laenu 800milj

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
Uusim aeg 1941-aasta
7
docx

Uusim aeg 1941. aasta

ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Plaan vallutada Leningrad ja purustada Baltikumis paiknevad Punaarmee üksused. Väegrupis Nord oli Ida- Preisimaal 16. ja 18. armee ja 4. tankigrupp ja 1. õhulaevastik, merelet toetas Läänemere eskaader. Peaülesanne oli Leningrad, seetõttu koondati väed Pihkva suunas ­ Kaunas, Daugavpils ja Pihkva. Eesti jäi pealöögi teelt kõrvale ja pakkus sakslastele esialgu vähe huvi. Punaarmee tõmbas kohe peale sõja puhkemist oma väed Ida-Preisimaalt Eestisse, kandes suuri kaotusi. 8 diviisist jäi alles vaid 3. Eestis paiknevad Punaarmee üksused allusid Balti erisõjaväeringkonnale, mille baasil kujundati sõja puhkedes Looderinne. Juba juulis aga allutati need väed Leningradi rinde, augustist Põhjarinde juhatusele

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Eesti 1920 - 1937
5
odt

Eesti 1920 - 1937

1920. aastate alguses oli ka idee Balti Liidust, mis oleks sõjalispoliitiline liit – sinna kuuluks Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Soome aga distantseeris end teistest, samastades end põhjamaade riikidega, mitte Balti riikidega. Poola ja Leedu aga ei saanud olla samas liidus, sest nende vahel olid ületamatud vastuolud läbi 1920. ja 1930. aastate, sest Poola oli sõdade käigus hõivanud Vilniuse ja selle ümbruse, Leedu pealinn oli Kaunas. Neil ei olnud isegi diplomaatilisi sidemeid. Eesti esindaja käik Leedus tõi kaasa noodi ehk laituskirja Poolalt ning vastupidi. Balti liidu asemel jõuti 1923 Eesti ja Läti vahelise kaitseliidulepingu sõlmimiseni. 1934 õnnestus ka sõlmida Eesti, Läti ja Leedu vaheline Balti kolmikliit, mida on kutsutud ka Balti Antantiks. Selle eesmärk oli majanduslik ja kultuuriline koostöö, nähti ette välisministrite omavahelisi kohtumisi ja konsultatsioone. Kui Eesti

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Taimekahjustajad- putukad
9
docx

Taimekahjustajad , putukad!

Tugeva kahjustuse korral süüakse lehed täiesti ära. 1 põlvkond. Teramardikas ­ munevad hernekauna algmele, munad kinnitatakse nõre abil. Vageltõugud tungivad läbi kauna ja hakkavad terasid kahjustama. Vageltõuk sööb tera seestpoolt, hiljem ka nukkub seal ja talvitub samas teras. 1 põlvkond. Hernemähkur ­ herneuss. Munad munetakse herne varrele, lehtedele, viljaalgmetele. Koorunud röövikud tungivad kauna sisse ja hakkavad herneid sööma. Ühes kaunas tavaliselt 1, kuid võib ka 2 röövikut olla. Liiguvad terast terasse. Toitumise lõpetanud täiskasvanud röövik laskub võrgendiniidi abil mullale, teeb endale kookoni ümber ja talvitub mullas. Herneöölane ­ 1 põlvkond. Röövik närib lehtedesse suuri auke. Sügisel läheb röövik mulda nukkuma ja talvituma. Nirplased ­ pikk peenike kärss. Munad munetakse ristikunuti alusele. Koorunud vageltõugud söövad nuti seest tühjaks, valmikud närivad lehtedesse auke

Botaanika → Taimekahjustajad ja nende...
140 allalaadimist
Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion
26
docx

Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion

aastal piirati 20. Üksik SS-jalaväepataljon sisse. Mehed andsid alla ja nad viidi Tallinnasse. Seda päeva võib lugeda kuulsa pataljoni „Narwa“ lõpuks. 7 Idapataljonid ja julgestusgrupid Kui Saksamaa ja Nõukogude venemaa II maailmasõja ajal omavahel taas tülli keerasid ja oma rahulepet murdsid oli eestlaste seas tunda kergendust. Saksa väed liikusid meeletu tempoga Idarindele. Kolm päeva peale konflikti puhkemist vallutati juba Kaunas ja peatselt oldi Eestis väljas. Kohe peale Saksa relvajõudude saabumist siia algas eesti rahvusväeosade loomine. Algas ka vabatahtlike värbamine Wehrmachti 16. ja 18. armee julgestusgruppidesse. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis 1941. aasta augusti lõpus Saksa 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler, kes varsti tõusis armeegrupi „Nord“ ülemjuhatajaks. Algselt loodi mitmesuguseid üksikpataljone, näiteks julgestuspataljon,

Ajalugu → Eesti ajalugu
1 allalaadimist
Leedu ajalugu
13
doc

Leedu ajalugu

Leedus reformid ­ kõigile katoliku usu vastu võtnud Leedu aadlikele lubati samad õigused, mis Poola aadlikelgi, rajati Vilniuse piiskopkond, kohustati rahvast ristiusku vastu võtma. Rajati Prahas leedu kolleegium, kus õpetati välja usutegelasi Leedu jaoks. Kõik kirikutegelased Leedus pidid oskama Leedu keelt ja pöörduma kirikus koguduse poole leedu keeles. Leedu linnad said Saksa linnaõigused Magdeburgi linnaõigus ­ Vilnius, Kaunas, Trakai. Jogaila lahkumisel Poolasse tekkisid sisetülid, mille käigus tõusis olulisemaks tegelaseks Kestutise poeg Vytautas. Leedus oli muidu Jogaila poolt asevalitsejaks jäetud Jogaila vend, millega ei leppinud Vytautas. Otsis liitlaseks Saksa Ordu, kellega uuendas kunagist liitu. Vilniust hõivata ta ei suutnud, kuid saavutas olulise ülemvõimu Leedus. Jogaila oli sunnitud Vytautasele andma Trakai vürstkonna ja tegeliku võimu Leedus, lubadusega alluda Poola kroonile

Ajalugu → Ajalugu
95 allalaadimist
Geograafia konspekt kõige vajalikuga-2-periood teine õppeaasta
22
doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

· terad sisaldavad 35-50% · valku ja 13-24% õli · saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal · õli kogusaagilt maailmas esikohal · pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt · kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia · Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. · kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis ekspordiartikkel Õlipalm · 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest · valminud viljakobaras 3-50 kg vilju · luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku

Geograafia → Geograafia
162 allalaadimist
AJALUGU - Eesti aeg-esimene KT-teha allikaosa
10
doc

AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa)

poole saada, aga siiski kukkus läbi. 20. aastate alguses tehti Balti liidu moodustamise katse (So, E, Lä, Le, Po). See aga kukkus läbi. Soome hakkas end identifitseerima rohkem põhjamaana. Leedut ja Poolat oli raske ühe "laua" taha saada, kuna Poola oli hõivanud Vilniuse ja Vilniuse piirkonna, neil oli omavaheline konflikt. Kahe maailmasõjavahelisel ajal oligi Vilnius ja seda ümbritsev piirkond. Tollal oli pealinnaks Kaunas. Tagasi läks siis, kui 1939. oli Poolat vallutatud, siis tegi suure "zesti", et andis tagasi Vilniuse, et ise selle pärast okupeerida. Soome, Eesti, Läti, Leedu pidas suurimaks ohuks Venemaad, aga Poola hoopis Saksamaad. Oli raske omavahel kokkuleppele jõuda. Hoolimata vastuoludest(piiriküsimus ­ selle tõmbas kaardile Antandi esindaja, ei arvustanud lätlaste/eestlaste tasakaalu, Valga linn jagati pooleks. Nt Läti tahtis endale Ruhnu saart ­ seal rannarootslased

Ajalugu → Ajalugu
118 allalaadimist
Ortograafia - väike ja suur algustäht
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ja "Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (Tartus), restoran Aishaniya ~ Aishaniya restoran (Aishaniya - hiina k 'Eesti'). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). Nt riigikohus, riigikontroll, riigi patendiamet, siseministeerium, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Eesti sotsiaaldemokraatlik partei, Otepää tarbijate ühistu,

Eesti keel → Eesti keel
286 allalaadimist
ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU
17
pdf

ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU

Baltic Estonia OÜ tegevjuht Indrek Orav BNS-ile. "Kui Briti ettevõte AECOM analüüsis maksumuseks umbes 3,6 miljardit eurot, siis tänaseks on selgunud juba ülalmainitud komponentide arvud, ka raudtee täpne asukoht ning tehniline lahendus, mistõttu saab maksumust arvutada 2011. aastast oluliselt täpsemalt," lisas ta. (MAJANDUS, 2017). "Kogu projekti maksumus on 2011. aastaga võrreldes suurenenud ning moodustab umbes 5 miljardit eurot. Kui siia lisada Kaunas ­ Vilnius lõigu ehitus, siis saame maksumuse umbes 5,8 miljardit eurot," rääkis Orav. "Eesti osa maksumus on viimastel aastatel püsinud umbes 1,3 miljardi juures, millest Eesti riigi võimalik kaasfinantseering moodustab 250-300 miljonit eurot." (MAJANDUS, 2017). Rail Balticu kogumaksumus võib ulatuda 5 miljardi euroni, ütles RB Raili juht Baiba Rubesa möödunud aasta oktoobris pressikonverentsil. Kuna projekti mõõtmed muutuvad selgemaks,

Logistika → Baaslogistika
26 allalaadimist
Rail Balticu majanduslikust tasuvusest
20
docx

Rail Balticu majanduslikust tasuvusest

aastal TEN-T prioriteetprojektiks ja Euroopa Liidu toetuse abil alustati planeerimist (TEN­T Implementation ... 2008). 2.1. AECOMi uuring Pärnu kaudu kulgeva raudtee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid AECOMilt Rail Balticu tasuvusuuringu, mis kinnitas, et Euroopa Liidu kahe miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. AECOMi uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut Tallinn-Pärnu-Riia-Panevzys-Kaunas. Kokku kaaluti AECOMi uuringus nelja võimalikku marsruuti, sealhulgas kahte juba olemasolevat: Poola ja Leedu piirilt liinil Kaunas­Jelgava­Riia­Valmiera­Tartu­Tallinn ja liinil Kaunas­Jelgava­Riia­Pärnu­ Tallinn ning võimalikku uut liini Leedu piir­Kaunas­Panevzys­Riia­Valmiera­Tartu­Tallinn. Uuringu eesmärk oli marsruudi tasuvuse ja sõiduaja hindamine. (AECOM 2011) AECOMi uuringus võrreldi kolme tehnilist lahendust: laiusega 1435 mm sõltumatu rööbastee

Logistika → Ärilogistika
25 allalaadimist
Tera- ja kaunviljad
11
doc

Tera- ja kaunviljad

Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine. Esmalt valmivad alumised kaunad. Koristamisega tuleks alustada siis, kui 4-6 kauna on valmis ja seemnete niiskus u 30%. Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse. Valmimisperioodi niiskus ja soojus võivad pikendada seemnete valmimist, põhjustada kaunte pakatumist ning seemnete idanemist kaunas. Herneseeme kuivab teraviljast 2-5 korda aeglasemalt. Seemet kuivatatakse madalal temperatuuril (alla 40ºC), kusjuures niiskus ei tohi tunnis alaneda rohkem kui 1,5-2%. Seeme kuivatada 13% niiskuseni. Kasutatud pikk.ee materjale http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus Kasvufaasid Teraviljade kasv ja areng on omavahel tihedalt seotud protsessid. Kasvamise all mõistetakse taimede vegetatiivse massi suurenemist idanemisest loomiseni. Igas kasvufaasis toimuvad

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
10 allalaadimist
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

Venemaa & SRÜ, Soome, Balti riigid: 1520 mm Hispaania, Portugal: 1676 mm Ülejäänud Euroopa: 1435 mm EL Komisjon on välja töötanud Trans-Euroopa transpordi võrgustiku arendusprojekti Euroopas hikluse arendamiseks (75200 km maantee, 78000 km raudtee, 330 lennujaama, 270 sadama ja 210 siseveesadama moderniseeriniine koos kaasnevate liikluskorraldus, navigatsiooni ja kasutajainfosüsteemidega. Eestit puudutab sellest eelkõige projekt Rail Baltica, ehk raudteetelje Varssavi-Kaunas-Riia-Tallinn väljaehitamine. Võimaldab Eestile raudteeühendust Euroopaga. Planeeritud lõpetamise aeg: Varssavi-Kaunas 2010, Kaunas-Riia 2014, Rüa-Tallinn 2016. Raudtee kaubavedude puhul ennustavad uuringud EL liikmesriikide raudteeliikluses 1990-2015 50%-list kasvu. 5. Multimodaalne transport. Laiemas mõistes, kui ühe veose transportimiseks kasutatakse kahte või enamat veoviisi Oldse jaotatakse veo käigus kasutatavate transpordiviiside ja vedajate vastutuse jagunemise järgi

Logistika → Logistika
449 allalaadimist
EESTI MAKSUSÜSTEEM
29
doc

EESTI MAKSUSÜSTEEM

- IMF Staff Papers, 1967, No. 14, pp. 478­499. 16. Majandusülevaade. Rahandusministeerium. http://www.fin.ee/ 17. Musgrave, R. A. Fiscal systems. New Haven CT: Yale University, 1969. 17. Musgrave, R. A. Tax reform in developing countries. - The theory of taxation for developing countries. New York: Oxford University Press and World Bank, 1987. 18. Raju, O. Estonian`s experiment in abolition corporate income tax. ­ Economics and Management. Kaunas Faculty of Humanities, Vilnius University. 2001, No 1(4), pp. 82-87. 27 19. Riigieelarve eelnõu. Tallinn, 1996. 20. Riigieelarve eelnõu. Tallinn, 1999. 21. Riigieelarve eelnõu Tallinn, 2000. 22. Riigieelarve eelnõu Tallinn, 2001. 23. Riigieelarve eelnõu Tallinn, 2004 24. Tanzi, V. Quantaitive characteristics of the tax systems of developing countries. -

Majandus → Finantsjuhtimine
249 allalaadimist
Puuviljad ja pähklid
26
docx

Puuviljad ja pähklid

Maapähkel on üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70 cm kõrguseks. Botaaniliselt ei ole maapähkel mitte pähkel, vaid ennemini uba ja kuulub kaunviljade hulka. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8 cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Seega peidab taim oma kaunad valmimiseks mulda. Kaunad on umbsed, ei avane. 2-6 cm pikkuses kaunas on enamasti 2, harvem 1-3 tuuma (pähklit). Kuigi maapähklid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul transpordimahukuse vähendamise eesmärgil lüditud maapähkleid. Neid kaubastatakse kas kooritult või koorimata. Säilitada tuleb maapähkleid jahedas ja kuivas ruumis. Soojas panipaigas muutuvad nad kergesti õliseks ja mõrkjaks. Maapähklid kõlbavad süüa naturaalselt. Suur osa maapähkleid läheb pagaritööstusse. Varem kasutati isegi

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused
32
docx

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused

1918 tekkis seal ka tööpartei ning Vene SFNV tunnustas Leedu NSV iseseisvust. Punaarmee hõivas Leedu, kuulutati välja Leedu-Valgevene NSV aastal 1919. Samal aastal hõivas Poola osa Leedust ning 1920 algas Poola-NL sõda, 1920 rahulepinguga tunnistati Leedu iseseisvust vene SFNV poolt, Vilnius loovutati Leedule, põhiseaduses pealinn. Poola ja Leedu vahel polnud diplomaatilisi suhteid kuni 1938, ei olnud üle piiri ronge, posti jne. Kuid ajutine pealinn Kaunas, sest Vilniuses Polla võimud. 39 sõlmiti vastastikuse abistamise pakt NL ja Leedu vahel, Leetu Punaarmee sõjaväebaasid, Leedu sai Vilniuse. 40 okupeeriti kogu Leedu NL poolt ning liideti NLga. 41 tulid saksa väed, 91% juutidest mõrvati, 44 langeti Punaarmeele. 44 kuni 52 oli vastupanuliikumine, olid küüditamised. 80ndatel tekkis antikommunistlik liikumine, Leedu sai iseseisvaks 1990, 14 inimest suri kui iseseisvust püüti maha suruda. Sai ÜRO liikmeks

Ajalugu → Euroopa poliitilised režiimid...
62 allalaadimist
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu alustab

Botaanika → Taimekasvatus
232 allalaadimist
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu

Varia → Kategoriseerimata
14 allalaadimist
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. Tema psühhologismis freudistlikud ja jungilikud kujundid. Romaan ,,Võlu ja vaim I. Loomade ränded" (1991) pani punkti tekstikesksete romaanide esiletõusule. Avab uue teema ­ soliidse identiteedi küsimuse eesti proosas. Veel teoseid: ,,Lasnamäe lunastaja" (2008), ,,Oakesed kaunas" (2014), ,,Matused ja laulupeod" (2015). 21. Följetonistlik proosa: Enn Vetemaa ja Mihkel Muti looming. Enn Vetemaa (1936-2017) ­ följetonistliku proosa algataja. ,,Häälemurre" (1962) ­ sulaaja luule, optimistlikke toonid, lõbus värsilooming. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel: Kõige otsesemalt ühiskonda sekkuvad romaanid ,,Monument" (1965) ­ satiirilise koega, ja ,,Pillimees" ­ lühikese romaani efekt

Kirjandus → Kirjandus
111 allalaadimist
Leedu ajalugu
32
docx

Leedu ajalugu

Leedu võitlus Poolaga: Suhted pingestusid 1919. aastal kui Poola teatas, et ei tunnusta Leedu vabariiki ja hõivas Vilniuse. Sõjas Poola vastu NSVL oli liitlane Leedul. Leedu jäi Vilniusest ilma, sest Poola kavalusega hõivas Vilniuse ning annekteeris. 6. Leedu Vabariik 1920-1939: Parlamentaarne vabariik 1920-1926- 1920. aastal valiti Asutav Kogu, mis pani aluse konstitutsioonile Leedu Vabariigis. Kuulutati Leedu demokraatlikuks vabariigiks, ajutiseks pealinnaks Kaunas. Asutav Kogu koosnes 112 liikmest (Kristlikud demokraadid, Talurahvaliit ja Tööliste Föderatsioon). Liikmeskond oli noor - Alla 30-aastaseid 29 ja üle 50-aastaseid 8. 10. juunil 1920. aastal võeti vastu ajutise konstitutsiooni (seadusandlik ja täidesaatev võim). Kinnitati hümniks V. Kudirka "Isamaalaul", riigilipp (kollane-rohleine-punane) ja riigivapp (Punane vapikilp, millel on valge ratsarüüter, käes mõõk ja ristiga kilp). 1. augustil 1922.

Ajalugu → Leedu ajalugu
10 allalaadimist
NIMEKORRALDUS koondkonspekt
21
doc

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

Atribuut ­ nimetuum ja ­ hargtäiend (komponent, mida kasutatakse korduvate nimede eristamiseks ­ Vana-Kuustse, Vastse-Kuustse) (ka muud kohanimed, nt kaks küla kõrvuti). Vaja ka teada nime tekkimise tausta. Nt Kohtla-Järve ­ liitnime, selle järgi, et algselt oli asula, mis tekkis Kohtla ja Järve maadel. Nimetuum see kui jääb puhas nimi järele. Omastavaline. Tüüpiline see, et nende omastavaline on üldistavalt uueks nimetavaks. Võib eristada Henn Saari kaht omastava tüüpi: Kaunas, Kaunase linn. Kajastab ka nende nimede käändamine ­ kääname neid nimesid nii nagu nad oleksid uued nimetavad käänded. Käändevormid nimeteaduslikus võtmes: kohanimede aluskääne. Meie jaoks vormilt nimetavas käändes. Me kääname nimesid lähtuvalt vormist mitte etümoloogilisest käändevormist. Diakrooniliselt käänamine on teisiti ­ 3 eri käändevormi. Ainsuse nimetavas need, mis sisaldavad determinanti, elliptilises liht ­ ja liitkohanimed. Omastavaline mall levis

Eesti keel → Nimekorraldus
14 allalaadimist
Balti riikide poliitiline ajalugu
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Leedu Venemaa kossesisus - Leedulaste alade staatus erines märkimisväärse autonoomiaga Balti kubermangude Eesti-Liivi-Kurmaa omast. Inflanty (Latgale) valdavalt lätlasest elanikkonnaga R. Põhjapoolne lõik, liideti Venemaa Vitbeski kubermanguga. Endise Leedu tuumikaladele moodustati Vilna (Vilnius ja Grodno kubermang. 1843. Muudeti nende piire ja Vilniuse kubermangu loodeosa arvel loodi uus Kovno (Kaunas) kubermang. Esialgu jäi jõusse Leedu statuut, 1588 suurvürstiriigi õiguskoodeks. Kõige õnnelikum piirkond oli Leedu suurvürstiriigi edelosa Suwalki (Uznemune), mille liidendas 1795 Preisimaa ning mis seejärel läks üle 1807.aastal Napoléoni loodud Varssavi hersogiriigile ja siis 1815.aasta Viini kongressi otsusega loodud Venemaa vasallile Poola kuningriigile. 1808 oli Napoléon lasknud kaotada pärisorjuse.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

mehhaniseerimist ja kvaliteetsemaid tooteid. Kuna paljut tuli teha sunniviisiliselt, nii, kuidas soovis ja juhendas ja käskis partei, siis oli tunda hoolivuse puudust ja sageli polnud tulemused ootuspärased. Käsitletud Kolhoosniku ajalehtedes esinevad järgmised kohanimed: Moldaavia, Stalingrad, Uraba Kolumbias, Ameerika ­ 4 korda, Valgevene, Kanada, Nõukogude Liit ­ 3 korda, Inglismaa, Prantsusmaa, Lääs, Kuuba, Alzeeria, Oran, Kongi, Indoneeswia, Holland, Novo. Voronezki, Kaunas, Kuban. 1 3.2. Punalipp 13. Seal, Sevastopolis langes raskesti haavatud Seidov vangi. Fasistlikus koonduslaagris kohtus ta oma kaasmaalase Mehtiga, ja nad andsid teineteisele tõotuse jääda elu lõpuni Nõukogude armee võitlejaiks..., okastraadi taha ulatusid kuuldused hoogustuvast võitlusest Balkanil (APN: 1975). Kuna II maailmasõja lõpust möödus 1975. a. mais 30 aastat, hakkasid selguma sõjaga seotud lood

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (nt Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (nt Tartus). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). 16 Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond,

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

1920. aastal sõdis Venemaa kodusõjas enamlaste vastu ka valgepoola. Et enamalstel oleks edu, siis pidid nad looma head suhted Leeduga. 12.07.1920 - Leedu ja Venemaa vaheline rahuleping "Moskva leping": mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure ning Nõukogude Venemaa tunnistas, et Vilnjus peab kuuluma Leedule. Oktoober 1920 - Poola vallutas Vilnjuse. Vilno nime all jäigi see nüüd Poola territooriumile. 1939. aastani oli Leedu Vabariigi pealinn seetõttu Kaunas. Leedu pöördus abiplvega Rahvasteliidu poole Vilnjuse küsimuses. 1923. aastal ütlesid Itaalia, Jaapan ja Prantsusmaa, et Vilnjus kuulub Poolale. 1923 - Leedu hõivas endale Klaipeda, kuigi see pidi Versaile'i lepingu kohaselt kuuluma rahvusvahelisse alluvusse. Enne I maailmasõda kuulus Klaipeda Memeli nime all Saksamaale. Klaipeda hõivamine õnnestus Leedul hästi sellepärast, et Rahvasteliidu ja lääneriikide tähelepanu

Ajalugu → Ajalugu
299 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Saab tuntuks. Armastuse purunemise lugu. Mudeldava proosa ja modernismi mõjusid. Liigub kogu aeg reaalsuse-irreaalsuse piiril. Psühholoogiline aspekt sotsiaalse küljega seotud. 70-80ndate novellides. Naised, kellel sotsiaalsed probleemid. 1991 Võlu ja vaim I. Loomade ränded. - hakati rääkima ka sellest, et lesbimotiivid sees. Seksuaalne enesemääratus, teatud probleemid, lesbiteemat sellise peateemaga välja ei mängita. 2008 Lasnamäe lunastaja 2014 Oakesed kaunas 2015 Matused ja laulupeod Rein Saluri Saluri nüüdses kirjanduses kaasa ei kõnele, sest uusi raamatuid pole tulnud. Mängib rolli nii proosas kui draamas. Näidend "Külalised" 1974. Esimene raamat üldse, mis ilmus 1972 "Mälu". Asjakohane pealkiri: isikliku mälu ja kollektiivse mälu problemaatika loomingus mitutpidi esil. Tihti sotsiaalse poliitilise mõõtme taustal. Individuaalpsühholoogiline liin ka. Võrreldes Vindi või Vahinguga

Eesti keel → Eesti kirjanduse ajalugu II
93 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

esindas karjääridiplomaate, omas saadiku auastet, kes kandis välisministeeriumi järjepidevust edasi. Kolmas juhtiv tegelane oli poliitilise osakonna juhataja - oli välisministeeriumi tähtsamaks keskuseks, poliitilise osakonna juhataja oli oma tähtsuselt peaaaegu võrdne välisministri abiga, pidi olema erapooletu. Välisminiteeriumi alluvuses tegutsestid ka Eesti saatkonnad: Riia, Kaunas, Varssavi, Berliin, Rooma, Pariis, London, Stockholm, Helsingi ja Moskva. 1920. aastate alguses lühikest aega saatkond ka Washingtonis. Eesti saadikud oli enamasti akrediteeritud mitmesse riiki: Eesti saadiku Berliinis oli akrediteeritud ka Viini, Sveitsi jne. Üldiselt saatkondade avamisega oldi ettevaatlikud, pigem eelistati avada konsulaate. Võimaluse korral määrati konsuliks mõni kohalik ärimees aukonsulina. Saatkondade ja konsulaatide tähtsus oli suuremgi kui see on tänapäeval

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun