Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid
Väliskanaid Olemas Puuduvad Kriitika poliitikavallas Lubatud Keelatud Riik Avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahudamiseks Territoorium Riigile kuuluv maaala Rahvastik enamusrahvus, vähemusrahvus Territooriumil elavad inimesed Avalik võim Sümbolid lipp, vapp, raha Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem Kohtuvõim on demokraatliks riigis alati mitmeastmeline eh otsuseid on võimalik edasi kaevata. 1. astme kohtud on maa, linna ja halduskohtud 2. astme kohtus on ringkonnakohus, mis asubvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis 3. astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus Riigikohtu kandidaturi esitab president ja kinnitab riigikogu
korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika Energeetika ja keskkonnapoliitika Justiits- ja siseküsimused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused, eksporditoetused, otsetoetused Regionaalpoliitika
a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj. Keskpaigas 4050 maja Elanikke mitte rohkem kui 500800 20% sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased 1558. Liivi sõda 6. sept. 1581 Rootsi vallutus Raad Koosseisus: kaks bürgmeistrit (justiits ning kommertsja politseibürgmeister) kaheksa raehärrat Narva kultuur Jõe alamjooksul muististe uurimisel leitud kammkeraamikat Esimesed teated kiriku kohta 1346.a. Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia Vikipeedia (üldinfo) Vikipeedia (raad) Vikipeedia (linnus) Vikipeedia (keraamika) Narva Muuseum Narva Muuseum (linnus) Google (pildid) Täname tähelepanu eest!
· nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · viia ellu riigi sise, ja välispoliitikat · juhtuda riiku seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel · koostada seaduseelnõusid, s.h. Riigieelarve eelnõu · suunata ja kordineerida valitsusasutuste tegevust. Ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus- ja kommunikatsioon, põllumjandus, rahandus, keskkonna, sotsiaal, haridus- ja teadus, kultuur. Kantsler, riigisekretär- tegelik juht riigikantselei- paberite korrashoid Valitsuse ülesanded: Õigusalases vallas: Esitada pralamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid. Sätestada määrustega meetmeid, nis tagavad seaduste elluviimise. Tagada turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. Majandus: koguda makse korraldada riigiettevõtete majandamist
umbusaldushääletus. Kui vähemalt 51 liiget on valitsuse vastu, peab see tagasi astuma. Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid. Valistus: kuni 15 liiget, seda juhib peaminister. Peaminister peab juhtima valitsuse tegevust ning esindama seda. Valitsuse liikmed on ministrid. Nemad töötavad ministeeriumites, need luuakse selleks, et korraldada valitsemist erivaldkondades. Eesti ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja kommunikatsiooni, põllumajandus, rahandus, keskkonna, kultuuri, haridus ja teadus, sotsiaal. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat Juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel Koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelõnu Suunta ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Valitsusse võib kuuluda ka portfellita minister. Tal ei ole ministeeriumi, vaid väike büroo.
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. See esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil. Nõukogu eesistujariik
1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Liitumisajad 1957 Belgia , Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja prantsusmaa 1973 Suurbritannia, Iirimaa ja Taani 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1990 ülejäänud osa Saksamaast
aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Reformierakond kuulub koos Keskerakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. 2007. aasta Riigikogu valimised 2007. aasta Riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust. Lubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Kampaania kulud
nimetamiseks, riigikaitse kõrgeim juht. Riigikogu liikmed valivad presidendi salajasel hääletamisel. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Uus valitsus moodustatakse peale Riigikogu valimist või pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis ja mujal Euroopas on mitmeparteiline valitsus ehk koalitsioonivalitsus. Kui valitsus vahetub sagedamini kui parlamendi koosseis, on põhjuseks valitsuskriisid. Valitsust juhib peaminister. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise-, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium. Ülesanded on viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada enamik seaduseelnõusid, suunata ja koordineerida valitsusasustuse tegevust, koguda makse, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek, korraldada meditsiini ja haridust, tagada riigi välisjulgeolek.
suuremat voolavust on näha kõrgemalt hinnatud ministeeriumides. Võrreldes Ida- Euroopaga on Lääne-Euroopa riikide ministrite ametisoleku aeg pikem. Seega saame järeldada, et ministrite voolavus on suurem Ida-Euroopas. Ida-Euroopas paistab silma suure ministrite voolavusega Poola ning väikse voolavusega Bulgaaria. Balti riikide vahel suuri erinevusi ei ole. Kõige suurem voolavus on majandusministeeriumis. Järgnevad rahandus-ja sotsiaalministeerium. Väike voolavus on justiits- ja keskkonnaministeeriumis. Seega on suurem voolavus nendes ministeeriumides, kus tegeldakse oluliste reformidega. Nendes valdkondades on suurem oht konfliktidele, mille tulemuseks võib sageli olla ministri tagasiastumine. Ministrite voolavus mõjutab oluliselt valitsuste kestvusaega. Ida- Euroopa riikides on kõige lühemat aega püsinud valitsused, kus voolavust pole esinenud ning kõige pikemat aega valitsused, kus on ametist lahkunud üle viie ministri.
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd
Euroopa Liit 12. klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest,
Koostöö õigus- ja siseküsimuste valdkonnas Amsterdami lepinguga tõsteti osa valdkondi kolmandast esimesse sambasse ning Lissaboni lepinguga (mis jõustus 2009. aastal) kaotati sambad sellisel kujul üldse ära ning Euroopa Liidust sai juriidiline isik. Seda süsteemi otsustati muuta, et teha koostöö EL-is lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning et lähtuda rohkem Euroopa kui terviku huvidest. Nõnda saab EL näiteks olla ühtselt üheks osapooleks rahvusvahelistes lepetes. Justiits- ja siseküsimused 20. Justiits- ja siseküsimustega võiksid liikmesriigid tegeleda ka siseriiklikult. Miks siis ikkagi hakati Euroopa tasandil tegema koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? a) kasvanud piiriülene liikumine EL-is ja väljastpoolt – suurenes töökoormus, kuritegevus, võõrtööjõud. b) uuenenud tähelepanu vabal liikumisel, tugevatel välispiiridel – ehk taheti, et inimesed
võtab osa üks minister iga EL liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub nimelt sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu näiteks peab arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide EL liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. Euroopa Liidu nõukogul on kokku üheksa erinevat koosseisu: 1.üldküsimused ja välissuhted, majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits- ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi. Teiste sõnadega: ministri allkiri on allkiri terve valitsuse nimel. Veelgi enam, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab
tagada Euroopas rahu, stabiilsus ja heaolu ELi kolm sammast · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil ja kriminaalasjades ning tolli ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. ELi laienemine · Euroopa Liit on avatud igale Euroopa riigile, kes on täitnud liikmekssaamise demokraatlikud, poliitilised ja majanduslikud tingimused. · Pärast mitut laienemist kuulub Euroopa Liitu 27 liikmesriiki
Enamusega võitnud parteide soovimatus osaleda valitsuse Moodustamisel. RIIGIKANTSELEI: korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist Ning dokumendihaldust, annab välja riigiteatajat, koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantselid juhib riigisekretär, kelle nimetab ja vabastab ametist peaminister Ministeerium- vastava valitsemisala korraldamiseks moodustatud. Igapäevatööd Juhib kantsler, võib olla ka abiministrite ja asekantslerite kohti. Nt: ( justiits-, kaitse-, rahandus-, sise-, välis-. Sotsiaalministeerium): Minister- juhib ministeeriumi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. Bürokraatia- tõkestab inimeste omavoli: ametniku ees on kõik inimesed võrdsed. Tõhud bürokraatia- valitseb selge tööjaotus, ametkond on professionaalne, puudub võimalus ametikohta osta või pärida, kogu tegevus dokumenteeritakse, igal ametikohal kindlad nõuded. Kohtuvõim:
Toetas Euroopa ühise kaitsepoliitika väljatöötamist ning oli 1958-1960 Euroopa Parlamendi president Maastrichti leping Lõi tänapäeval eksisteeriva kolmesambalise Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühenduse, kuhu kuuluvad ühisturg,majandus- ja rahaliidu nõuded ning lisapädevused nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus Teine sammas võimaldab koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika Euroopa laienemine Enne 2000. aastat Pärast 2000. aastat 1973 Taani, 2004 Eesti, Läti, Leedu, Suurbritannia ja Iirimaa Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta 1981 Kreeka ja Küpros 1986 Portugal ja 2007 Rumeenia ja Hispaania Bulgaaria 1990 laienes EMÜ Euroopa Liidu Saksa DV aladele kanditaatriikideks on Türgi,
ja looduskeskkonda Välisuhtluses – korraldada suhtlemist teiste riikidega; tagada riigi välisjulgeolek 16. Nimetage EV ministrid. Haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski Kultuuri – Urve Tiidus Sise – Hanno Pevkur Majandus- ja kommunikatsiooni – Urve Palo Rahandus – Maris Lauri Välis – Urmas Paet Väliskaubanduse- ja ettevõtlus – Anne Sulling Sotsiaal – Helmen Kütt Justiits – Andres Anvelt Põllumajandus – Ivari Padar Keskkonna – Keit Pentus-Rosimannus Tervise- ja töö – Urmas Kruuse Kaitse – Sven Mikser
aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema
Sektoreid, maksusüsteeme, intellektuaalset omandit, tsiviilseadusandlust, raamatupidamist ja tarbijakaitset. I samba kõik valdkonnad omavad rahvusülest staatust, st. neis valdkondades on Brüsseli seadusaktid kõrgemad vastavatest liikmesriikide õigusaktidest. 11. Milliseid valdkondi haaravad Maastrichti lepingu II ja III sammas? II sammas haarab ELI ühtset välis ja julgeolekupoliitikat ning osaliselt ka kaitsepoliitikat. III sammas hõlmab koostöö justiits ja siseasjades, st. neid tüüpilisi valdkondi millega Eestis tegelevad justiitsministeerium(prokuratuur ja kohtusüsteem) ja siseministeeium(politsei, piirivalve, päästetööd ja migratsiooniküsimused). II ja III samba valdkondades on ainult üksikud aktid rahvusülese toimega. 12. Milles seisneb Amsterdami lepingu tähtsus Eurointegratsioonis? Amsterdami leping (jõustus 1999) lõi tingimused 1) ELI ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamiseks
Monnet ja Schuman algatasid Euroopa ühenduse loomise. -9.mai- Euroopa päev- 9.mai1950 Schuman esines deklaratsiooniga, kus olid kirjas EL põhialused: Prantsusmaa ja Saksamaa peavad alatiseks ära leppima, eesmärk rahu, heaolu ja majanduslik edu 1992 Maastrichti lepinguga praegune Euroopa Liit, leping jõustus 1993 pärast heakskiitmist kõigi liikmesriikide poolt 3sammast: · majanduslik koostöö · ühine välis-ja julgeolekupoliitika · koostöö justiits- ja siseasjades 2007 nn Lissaboni leping varem kavandatud EL põhiseaduse asemel.
Vasakpoolsete liitfraktsioon 20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse, Transport ja turism,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus, Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, Petitsioonid. 35 delegatsiooni koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid õigusaktide koostamine
sidesüsteemide laiendamine; · Ühenduse vaesematele regioonidele mõeldud fondide suurendamine, et neid järele aidata. See hõlmab uut Ühtekuuluvusfondi Kreekale, Portugalile, Iirimaale ja Hispaaniale, eriti keskkonnakaitse ja transpordi nn infrastruktuuri investeeringuid. EL, ajalugu Teised kaks tugisammast: · Euroopa Poliitiline Liit (European Political Union) ülesandeks on koordineerida välis- ja kaitsepoliitikat, · koostöö justiits- ja siseasjade valdkonnas immigratsioon, viisad, asüül, terrorism, uimastid jms. EL, ajalugu 1995 15 liiget ELis 1997 Amsterdami leping - suuremate volituste andmine Euroopa Parlamendile - uued valdkonnad ELi koordineerida - keskkonda säästev areng ja keskkondlik mõtteviis Agenda 2000 - Euroopa Liidu laienemine itta; - Euroopa Liidu finantseerimine pärast aastat 1999; - ühtse põllumajanduspoliitika ja struktuurifondide (the Structural
naised, ründas ladusid ja vürtsipoode, kus müüdi suhkurt ja sundisid seda müüma endiste hindadega. Veebruaris tekkisid mitmel pool rahutused leiva pärast. Mitmel pool toimusid tõsised rahva ülestõusud, mille käigus põletati aadlike losse. Teravas sise- ja välisolukorras vajas kuningas tõhusamat tuge märtsis asendas ta oma senised teovõimetud ministrid zirodiinidega. Zirodiinid said endale sise-, välis-, finants-, justiits-, sõja- ja mereministri ametid. 1. augustil 1792 sai Pariisis teatavaks Preisi kuninga ja Austria keisri nimel avaldatud manifest, milles ähvardati Pariis täielikult hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda. Selle ähvardusega taheti rahvast hirmutada kuid tulemus oli vastupidine manifest paljastas kuninga seotuse välisvaenlasega ning ööl vastu 10. augustit puhkes uus rahva ülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss
nõukogu on nn keskkonnanõukogu. ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Ent sellel nõukogu koosseisul on ka laiem vastutus üldpoliitiliste küsimuste eest, seega võtab selle koosolekutest osa ükskõik missugune minister või riigisekretär, kelle valitsus välja valib. Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: · üldküsimused ja välissuhted, · majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN), · justiits- ja siseküsimused (JHA), · tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, · konkurentsivõime, · transport, telekommunikatsioon ja energeetika, · põllumajandus ja kalandus, · keskkond, · haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi. Teiste sõnadega: ministri allkiri on allkiri terve valitsuse nimel
Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika. 1992 Maastrichti leping-justiits ja siseasjad Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused-igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine jne); 3)III sambas olid justiits ja siseasjad (JSK)-ühehäälsus ja konsulteerimine EU parlamendiga; 2) Samms olid välis ja kaitseasjad(VKK). Euroopa Parlamendil oli õigus
BUDGEelarvekomisjon CONTEelarvekontrollikomisjon ECONMajandus ja rahanduskomisjon EMPLTööhõive ja sotsiaalkomisjon ENVIKeskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon ITRETööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon IMCOSiseturu ja tarbijakaitsekomisjon TRANTranspordi ja turismikomisjon REGIRegionaalarengukomisjon AGRIPõllumajanduskomisjon PECHKalanduskomisjon CULTKultuuri ja hariduskomisjon JURIÕigusasjade komisjon LIBEKodanike õiguste, justiits ja siseasjade komisjon AFCOPõhiseaduskomisjon FEMMNaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon PETIPetitsioonikomisjon Parlamendi komisjonid: Välispoliitika AFETVälisasjade komisjon DROI Inimõiguste alakomisjon SEDE Julgeoleku ja kaitse alakomisjon DEVEArengukomisjon INTARahvusvahelise kaubanduse komisjon Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi ülesanded: 1) Osalemine seadusandlikus protsessis. EP osaleb
Mõnel pool tegeleb varajase sekkumisega spetsialistide rühm haiglas, aga enamasti kaasatakse siis sotsiaal- ja haridusasutused. Varajase sekkumise eesmärgiks on kõikjal põhimõte, et sekkumine peaks jõudma kõikide tuge vajavate laste ja peredeni võimalikult varakult. Selle referaadi eesmärgik on tuua välja, kuidas tegeletakse erivajadustega laste arendamisega Norras. VARAJASE SEKKUMISE TEENUSED NORRAS Norras toimub varajane sekkumine kolme ministeeriumi - justiits-, haridus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös kõigepealt regiooni tasandil. Tervishoiu tegevus on detsentraliseeritud ja seda viiakse läbi kohalikus koolis ja/või lasteaias ning pered, kes on kooli piirkonnas on selle tervishoiukeskuse vastutusel. See võimaldab perede ja laste jälgimist alates sünnist ja kogu nende kooliaja jooksul. Samuti töötavad pedagoogilised psühholoogilised teenused kooli piirkonnas. Lapsed käivad ka lasteaias kooli piirkonnas (nii palju kui võimalik)
sealhulgas EL-i eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kanditaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest). Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus,
2. Kopenhaageni kriteeriumid 3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi Parlament sai õiguse komisjonilt paluda mingi õigusakti ettepanekut Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid Parlament sai õiguse luua oma uurimiskomisjone (näiteks hiljutine LKA
võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad ressursid. Nt. vesi, õhk, Puhtad avalikud hüvised. Nt. ei ole põllumaa, veekogud, kalavarud. nn. tragedy of riigikaitse, avalikud pargid, võimalik commons tänavavalgustus HP valdkonnad: sise-, välis-, kaitse-, justiits- ja rahandusministeerium. Lisandunud valdkonnad: Sise- ja rahandusministeeriumi laiendused: majandus, põllumajandus, (keskkond), energia, tööstus, ruumiline planeerimine, transport, tervis jne. Kirikult ülevõetud funktsioonid: sotsiaal- ja hariduspoliitika Uued valdkonnad: (keskkond), kultuur, sport, turism, teadus, jne. Valitsussektori kasvu mõjud Pidev ja igapäevane mõju tavakodanikule
Eestlased ei pooldanud enamlasi 1918a-l. 1. Ettevõtted natsionaliseeriti. 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. Punaste terror, vale kirikupoliitika pandi kinni. Veebruar 1918 1. Moodustati Eesti Päästekomitee 2. 19.veebr koostati iseseisvusmanifest 3. 23.veebr loeti Pärnus see ette. Koostas Juhan Kukk. 4. Moodustati EV Ajutine Valitsus. 24 veebr. Peamin Päts, Välis Poska, Justiits Vilms, Haridus Põld. 5. 24.veebr marssisid sisse Saksa väed 6. 25.veebr algas Saksa okupatsioon kuni 11.nov 1918 Saksa okupatsioon Eesti + Läti = Balti kuningriik De jure diplomatiliste suhete sisse seadmine, saatkondade asutamine. De facto riigi olemasolu tunnustamine. 11.nov Ajutine Valitsus hakkas jälle tegutsema. Vabadussõda 28.nov 1918-2.veebr 1920
1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ )
kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida e. luua koalitsiooni Valitsuskriis avaldub erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel Valitsust juhib peaminister, valitsuse liikmeteks on ministrid. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ja kultuuriministeerium Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumise perioodil Riigikantselei hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär (nimetab ja vabastab peaminister, pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga nagu ministrid).
teavad tähtsaid reegleid, mis on lubatud ja mis mitte, seadused on selged, õigusemõistmine aga sõltumatu täidesaatvast võimust. · Põhilised kodanikuõigused, õigus eraomandile ja selle kaitsele, usuvabadus, vabadusele 6. Mõisted: abstraktne mõtteline, mittekonkreetne; assamblee täiskogu, ülikogu; defitsiit puudujääk, nappus; delegeerima (õigusi, kohustusi jne) edasi andma; formaalne- vormiline; gerontokraatia vanurite võim; justiits õigusemõistmise korraldus; kampaania hoogtöö, hoogtegevus; konstitutsiooniline põhiseaduslik; korruptsioon kõlbeline laostumine, pistisepoliitika; kongress suur nõupidamine 8võimuorgan); mentaliteet vaimulaad, meelsus; opopsitsioon vastasrind, vastuseisjad; partokraatia parteide võim; politoloog poliitikateadlane; populist - odavat populaarsust taotlev poliitik; printsiip põhimõte; propaganda poolehoidjaid
• Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb
ühinema nende parteide mõjualused organisatsioonid: ametiühingud ja noorsooliidud. 1933. aasta veebruaris moodustati Hispaania Autonoomsete Parempoolsete Rühmituste Liit (CEDA), mida juhtis katoliiklasest advokaat José Maria Gil Robles. Uue koalitsiooni alustalaks oli Acción Popular, partei, mida toetasid kirik ja maaomanike oligarhia. 1934. aasta sügisel sai CEDA valitsuses kolm üliolulist kohta: justiits-, põllumajandus-, ja tööministri portfellid, mis tõi kaasa üldstreigi, mida toetasid kõik vasakpoolesed organisatsioonid, mis pelgasid, et fasism hakkab Hispaanias uuesti pead tõstma. Streigid suruti armee abil maha, mis põhjustas tööliste seas valitsuse vastu pahameelt. Pärast vasakpoolsete seas Oktoobrirevolutsiooniks tituleeritud ülestõusu mahasurumist arreteeriti valdav enamik Francisco Franco
vande. Kõrgeim täidesaatev võim on valitsus.Eestis vahetub valitsus:pärast riigikogu valimisi.Pärast valitsuskriisi, kui parlament avaldab umbusaldust.Üheparteilise valitsuse saab luua,kui on pool parlamendi kohtadest.(kõik ministrid kuuluvad ühte erakonda). Koalitsioonivalitsus-mitme parteiline valitsus.Valitsus- 10-20 inimest. Eestis 15.Juhiks peaminister.Peaministri ülesanne-esindada valitsust ja juhtuda seda, Valitsuse liikmed on ministrid. Välis-Kaitse-Sise-Justiits-Majandus ja kommunikatsiooni-Põllu-Rahandus- Keskkonna-Sotsiaal-Haridus ja teadus-Kultuuriministeerium.Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav ametnik. Täidesaatva võimu Asjaajamisteks on riigikantsler, mida juhib riigisekretär.Valitsus ül-viia ellu sise/välispoliitikat,suunata valitsusasutuste tegevust,juhtida riiki seaduste/riigieelarve/koalitsiooni alusel. Maakond-riiklik ja vald kohalik.Eestis on 15 maakonda.194 linna.Maakond ja need on haldusüksused.Maavanem-maakonna juht
1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg - ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi,narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 5. NATO NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ametlikult inglise keeles North Atlantic Treaty Organisation ehk NATO on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4
Sealt edasi on viktimoloogia on kahes suunas arenenud,. Algul aastatel vaadeldi ohvrit kui interaktsiooni osapoolena. Otsiti tunnuseid mis iseloomustavad potensiaalset ohvrit hilisemas plaanis on tulnud esile kuritegevust tõkestav suund- ohvri uuring oli teostatud eesmärgil et tõkestada tulevikus kuritegu. Esimese laiaulatusliku uuringuna võib lugeda USA 1965 ohvriuuringut. See kogemus ja andmebaas sai aluseks rahvus vahelise kuriteo ohvrite uuringu progammiks mis alates 1972 viis USAs justiits ministeeriumi läbi igaaastaseid kysitlusi. Umbes samal ajal hakkas samalaadne progamm käivituma ka Euroopas. Soomes ja Suur Britannias alustati1980ndel juba regulaarsete kysitlustega. Et saada paremaid tulemsi siis hakati 1989st edendama riikides, kus viktimoloogia puudus, yhtstsete meetodide alusel uuringuid. Eestis 1993, 1995 ja 2000. Uuringute läbiviimine on andnud tõuke ka paljudele ohvriabiliikumistele. Olulisim mõte on
Kaasotsustamismenetlust laiendatakse uutele valdkondadele ja see nimetatakse ümber seadusandlikuks tavamenetluseks. Kui vähesed erandid kõrvale jätta, siis on Euroopa Parlament Lissaboni lepingu kohaselt nõukoguga võrdsetel alustel seadusandja valdkondades, milles tal varem seadusandlikku rolli ei olnud, eelkõige ELi eelarve üle otsustamisel (kus parlament on nõukoguga täiesti võrdne), põllumajanduspoliitikas ning justiits- ja siseküsimustes. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009, kui kõik 27 liikmesriiki olid selle ratifitseerinud. Kokkuvõte Parlament esindab liidu kodanike häält ja on inimeste otsene esindus ELis. EP peamine ülesanne on Euroopa Komisjoni algatatud õigusaktide vastuvõtmine koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Lisaks jälgib parlament liidu teiste asutuste tegevust ja omab ainuõigust kinnitada ELi eelarve. EP on suurim mitmerahvuseline parlament maailmas. Alates 2009
Euroopa Liidu ühtne majandusruum EL majanduspoliitika aluseks on ühtsete reeglite järgi toimiv siseturg. Alguse sai 1958.a. Euroopa Majandusühendusega, kui liikmesriikide vahel kaotati tollimaks. Siseturg toimub nelja vabaduse põhimõttel: kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine liikmesriikide vahel. EL nimetatakse kolme sambaliseks. I moodustavad kõik EL ühendused ja asutused II koostöö ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas III koostöö justiits ja siseküsimustes (kuritegevus, immigratsioon) Hõivepoliitika Eesti kulutused tööpoliitikale on väga madalad, 0,2% SKPst. näiteks Hollandis ja Soomes on keskmine 3% SKPst. Meil kulutatakse peamiselt tagajärgede leevendamisele. LääneEuroopas on põhirõhk aktiivsetel meetmetel ehk ümberõppe korraldamisel. Hõivepoliitika neli sammast: I uus ettevõtlus kultuur oma ettevõte rajamise soodustamine
Koalitsioonivalitsus sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokkuleppele jõuda. Valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse ees või valitsuse ja parlamendi vahel. Peaminister juhib valitsuse tööd; Ülesanne: 1) esindada valitsust 2) juhtida valitsuse tegevust Ministeerium luuakse selleks, et korraldada valitsemist eri valdkondades. Eestis olevad ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja kommunikatsiooni, põllumajandus, rahandus, keskkonna, sotsiaal, haridus ja teadus ja kultuuriministeerium. Valitsuse peamised ülesanded: 1) Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat 2) juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3) koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Portfellita minister temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo
· Taani · Tsehhi · Ungari · 5. Tegevuspõhimõtted · 5.1. Euroopa Liidu 3 sammast · 1) Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. 2) Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. 3) Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. 5.2. Euroopa Liidu 4 põhivabadust · · Inimesed.. · Kaubad.. · Teenused.. · Raha.. · .. saavad vabalt liikuda · 5.3. Tänase Euroopa Liidu eesmärk · · Rahu ja turvalisus
kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires).(Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa) Seejärel võttis ühendus endale eesmärgiks areneda majandusliiduks, mis moodustati 1993 Madstrichti lepinguga lõi tänapäeval eksisteeriva EL'i. Kolmesambaline EL: *I Euroopa ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus ja rahaliidu nõuded.. *II Võimaldab teha koostööd ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas. *III Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika. EL institutsioonid: Euroopa Parlament Euroopa Kohus EL Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Keskpank EL liidu peakorter Brüsselis 18.MÕISTED Bränd - kaubamärk või tootemärk. Devalveerimine - raha väärtuse vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Embargo - teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld(ntx USA Kuubaga ligi 40a)
kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Ent sellel nõukogu koosseisul on ka laiem vastutus üldpoliitiliste küsimuste eest, seega võtab selle koosolekutest osa ükskõik missugune minister või riigisekretär, kelle valitsus välja valib. Nõukogul on kokku üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus- ja rahandusküsimused, justiits- ja siseküsimused, tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab. See tagab nõukogu otsuste demokraatliku õiguspärasuse.
2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. 2. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle
Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) jõustus 1993 kolmesambaline struktuur EL leping (Maastrich) oli täiesti uus leping. Euroopa Liidu lepingu kohaselt toetub liit Euroopa ühendustele (esimene sammas), neile lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad. Eesmärk ei olnud ära hoida sõda (Prantsusmaa ja Saksamaa vahel), aga oli vaja teha koostööd (rõhutada rolli rahvusvahelise tasandil). Olid küsimused kuidas asjad edasi lähevad. Oli väga palju muudatusi: rahaliidu ühing, Maastrichi kriteeriumid. Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine. Peamised muudatused: Euroopa
annaabi.ee 
