Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piir...
01) Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) suur majanduskriis, 1933 1945 (04.03 12.04) F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno konverents, Reini pakt (1925) Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa osavõtul peetud konverent, kus sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´ lepinguga paika
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
Saksamaale antud laenuks. See oli sakslaste jaoks soodne plaan. 13. Millal sõlmiti Reini tagatispakt? Nimetage osapooled. Mis oli selle eesmärk? 1925. aastal. Osapooled: Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa. Eesmärk: tagada Saksa- Belgia ja Saksa-Prantsusmaa piiri puutumatuse. 14. Millal sõlmiti Briandi-Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti eesmärgiks? 1928. aastal. Eesmärk: keelata sõja kui rahvusliku poliitika vahendi 15. Millal ja kelle vahel sõlmiti Rapallo leping? Milles seisnes selle tähtsus? 16. aprillil 1922. Sõlmiti Venemaa ja Saksamaa vahel. Lepinguga taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest, lepiti kokku kaubandus-ja majandussuhete arendamises. 16. Nimetage 1929. aastal alanud majanduskriisi põhjused. · Kaupade ületootmine- toodangut ei suudeta turustada nind see põhjustab tootmismahtude vähenemist ja tööpuuduse järsku kasvu.
1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping
Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina sõltumatuse ning kohustab Hiina suhtes teostama avatud uste poliitikat, Shandongi tagastamine Hiinale. 1922.a. toimus Genova majanduskonverents, millest võttis osa 29 riiki. 1922.a. aprillis kirjutas Nõukogude Venemaa aga alla Saksamaaga Rapallo lepingule. Vastavalt Rapallo lepingule taastasid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, loobudes täielikult vastastikest rahalistest nõudmistest. Rapallo leping tähendas nii Saksamaa kui ka Nõukogude Venemaa jaoks läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Pärast lepingu hakkasid suured ja väiksed riigid üksteise järel tunnustama Nõukogude valitsust ning sõlmima temaga diplomaatilisi ja kaubanduslikke suhteid. Konverentsid, lepingud
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ...
Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid. 4) Kuidas laienes ja levis demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel? – Paljud uued riigid võtsid kasutusele demokraatia, sest esimese maailmasõja võitjad olid demokraatlikud riigid
Saksamaale: sai protokolli alusel Poola lääneosa (Leedu : hiljem loovutav NSVL-le) NSVL-le: sai protokolli alusel Soome(hakkas vastu talvesõjaga, säilitas iseseisvuse),Eesti,Läti, Poola idaosa (Leedu : saksamaa andis järgi) Eestile: Baaside lepingut 28.sept 1939 , punaarmee sissetulek , iseseisvuse kaotamine 6) Selgita mõisted- · Poola koridor-ala , mis eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast.Varasemalt kuulus Saksamaale , pidi loovutama seoses Versaille' lepinguga. · Rapallo leping-Toimus Genovas Saksamaa ja NSVL vahel , seati sisse diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted. · Komiterni vastane pakt-Saksamaa ja Jaapani poolt loodud kommunismi peatamise pakt, hiljem liitusid teised riigid. · ,,Stalinist sai Hitleri poliitiline pruut" Mida see lause tähendab? Neist said liitlased , et plaane ellu viia 23.august 1939-22.juuni 1941 . Abielu kestis 20 kuud.
Too näiteid oluliste sündmuste kohta 1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallo leppe. 1920ndatel aastatel. Mille poolest nad Sakslased said võimaluse sõjatehaste rajamiseks ja tähtsad olid? ohvitseride välja õppeks. 1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Rein´i tagatis faht, mis kindlustas Saksamaa piire. 1924. a alustati Dowesi plaani elluviimist. Kergendati
11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust. Mitmed lepingud mis tulid kasuks saksamaalne nt Müncheni sobing, mittekallaletngileping prantsusmaaga, Rapallo leping Venemaaga jne. 12. Valmistumine sõjaks, sõjalised liidud samal ajal kui lääneriigid hoidusid sõjast ning püüdsid seda igal juhul vältida, valmistusid diktaatorlikud riigid sõjaks. Venemaal oli eriti suur ettevalmistus, tal oli tanke ja lennukeid kokku rohkem kui teistel kambapeale. Samuti tellis Saksamaa Nsv liidult relvasid ning ka Saksamaa oli valmistunud hästi. Sõjaliselt liitunud olid Saksamaa ja
rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. 3) Rapallo konverents 1921 päevakorras oli Nõukogude Venemaa küsimus. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
Kahe sõja vahel Rahvusvahelised suhted 1920. 1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa ...
aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. 1922.a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. Tegemist oli Venemaa ja saksamaa vahelise majandusliku koostööleppega. Saksamaa asus venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama oma armeed. Esimese maailmasõja järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu
ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud piirid 1928 Briand'i-iKelloggi pakt-kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, alla kirijutas 15 riiki, hiljem veel 48 2)Demokraatia levik-suurened demokraatlike riikide arv-sõja võitsid demokraatlikud riigid
Välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt.Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti
Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Haridus ja teadus ideoliseeriti. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine. Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924.a. Üritati toetada kommunistlike riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. 1922.a. Sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping. Hiljem sõlmiti doplomaatilisi sidemeid Suurbritannia, Itaalia; Hiina, Parntsusmaa ja Jaapaniga. Neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud sõlmiti Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939.a. Taoteldi kollektiivsete julgeolekutesüsteemide loomist. 1934.a. Võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. Alustati Punaarmee moderniseerimist NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjanduspetsialistidega Hispaania kodusõda, Hiina kodusõda ja Hiina-Jaapani sõda.
Dawesi plaan: oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mitte...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest.1922.a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. I ms järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus.Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920
Viktor Kingissepp-eestimaa Kommunistliku partei juht ja rajaja. Üks esimesi nõukogude kultusrevolutsionääre. Jaan Anvelt-jurist, botsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja ajakirjanik Johann Laidoner-vene ja eesti sõjaväelane, eesti poliitik. Välispoliitilises tegevuses oli läbirääkimiste pidaja. Kehtestas autoritaarse riigikorra. Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane....
1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast miljoneid. Majanduskonverents Genovas, kuhu oli kutsutud ka Nõukogude Venemaa. Algas Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõprus. Kirjutati alla Rapallo lepingule, millega taastusid N-Venemaa ja Saksamaa kaubanduslkud ja diplomaatilsed suhted. Kultuur arenes 1920-ndatel üsna tormiliselt. Vene teadus oli endiselt maailmateaduse osa, vene kirjanikke tõlgiti paljudesse maailma keeltesse. NSV Liit oli üks äheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. 1928. aastal võeti vastu viisaastaku plaan, mida nimetati suures murranguks. See murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendat kolhoosidesse
seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu. - 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa - NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas - Hitlerlased lõid pruune särke kandvad rünnakrühmlased- SA(sõjaväeline organisatsioon), kes hirmutasid juute ja kommuniste. - 1932 parlamendivalimistel sai natsionaalsotsialistlik partei üle kolmandiku saadikukohtadest - 1933 sai Hitler Saksamaa riigikantsleriks - 1933 pärast Riigipäevahoone plengut, milles süüdistati kommuniste, loodi
d) Ruhri kriis 1923 I. Prantsusmaa koos Belgiaga hõivas Ruhri, aga pidid lõpuks väed välja viima. 5) Vene küsimus a) Nõukogude Venemaa poliitiliseks loosungiks oli ülemaailmne revolutsioon II. enamlikud võimuhaaramise katsed Saksamaal, Ungaris ja Eestis III. 1919 loodi Komintern- eri maade komparteisid ühendav organ IV. 1922 Genova konverents, kus sõlmiti Rapallo leping Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel koostöö tegemiseks RAHVUSVAHELISED SUHTED 30NDATEL 1. 1929-33 ülemaailmne majanduskriis 2. hakkasid tugevnema äärmusliikumised ja paljudes riikides demokraatia asendus diktatuuride või autoritaarsete reziimidega 3. tekkisid erinevad sõjakolded I. 1931 Mandzuuria kriis Hiina kirdeosas a. jaapanlased vallutasid Kirde-Hiina, kuulutasid seal välja
Ajaloo kordamisküsimused MÕISTED 1. Valge terror - 2. Sõja kommunism majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, ...
Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarko...
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
1913- II Balkani sõda 1914- algas I maailmasõda 23.veebruar 1917- veebruarirevolutsioon 23.-26. Oktoober 1917- oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre 1917- Soome iseseisvus 1918- Balti riigid iseseisvusid 1918- algas Venemaa kodusõda; loodi Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik 1920- lõppes Venemaa kodusõda 1922- loodi Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit 1922- punased vallutavad Krimmi poolsaare 1922- Genova konverents ; osalesid 34 Euroopa riiki; sõlmiti Rapallo leping 1923- Ruhri kriis; osalesid Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa 1925- Locarno konverents; osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Belgia; sõlmiti Reini pakt 1928- Briand-Kelloggi pakt; osalesid USA ja Prantsusmaa 1929- algas ülemaailmne majanduskriis 11 1935- Saksamaal loodi üldine sõjaväe kohustus ja Wehrmacht; astuti välja Rahvasteliidust
6. a.Pariisi rahukonverents 1919-20, seal oli väga palju osalejaid, kuid põhilised otsustajad olid Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George), vähemal määral ka Itaalia jt. Loodi b.Versaille süsteem ja nõuti Saksamaalt reparatsioonide ehk sõjakahjude maksmist. Lisaks võeti hulk territooriumi ära saksalastelt ning nad ei tohtinud omale suurt sõjaväge luua. Ehk lühidalt Saksamaa alandamine igasugusel moel. c. ja d. Rapallo leping: 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. e. Locarno konverents oli 1925. aastal Šveitsis Locarnos 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia.
Ainsaks võitjaks võib pidada Ameerikat, mille pinnal sõda ei toimunud, kaotas vähe elusid ning mille majandus kasvas. Suurim pettuja oli Saksamaa. Polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega (pidas ebaõiglaseks). Eriti pahased oldi- sakslastega asutatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama suure osa oma territooriumist. Venemaa pidas end samuti kaotajaks, tema eesmärk oli aga maail uuesti ümber jagada. 1922. Rapallo koostööleping Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles´ vastu. ( Saksamaa arendas Vene sõjatehastes oma sõjatööstust). Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolelt kõige rohkem kannatanud. ( jäid ilma terrotooriumitest ja kolooniatest). Kuna majandus oli hakanud stabiliseeruma, vähenesid ka välispoliitilised vastuolud. 1925. Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2. Saksamaaga liidetud alad: Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a), Saarimaa (1935.a) ja Austria(1938.a). Müncheni kokkuleppe (29. sept 1938. a) alusel: Sudeedimaa (1. okt 1938.a) 1939 aastal: Tsehhi (16. märts), Klaipeda, mis oku...
GPU juhiks sai alguses Derinski (surmani) ja Menzinski. Sõjaväereform sõjaväge vähendati, selle kõrvale loodi territoriaalsed miilitsaüksused. 5. Aasta jooksul said seal väljaõpet piirkonna kutseealised. 1925 tagandati Trotski. Välispoliitika, kuni 24. Aastani usuti maailmarevolutsiooni puhkemisse. Selle aja jooksul sõlmiti ainult Tartu Rahu Eestiga (1920) ja rahu Soomega. Peale nende kahe ei sõlmitud ühtki lepingut. 1922 peale Genoad sõlmiti Rapallo leping. 1924 hakati sõlmima diplomaatilisi suhteid SB, Pr., Hiina, Rootsi, Itaalia, Austria, Kreeka, Norra, Taani ja Mehhiko. 1933 diplomaatilised suhted USAga. NLiidu moodustamine 20ndal aastal oli endise Nõukogude Venemaa pinnal 6 nõukogude vabariiki: 1. Vene Föderatsioon 2. Ukraina Nõukogude Vabariik 3. Valgevene Nõukogude Vabariik 4. TagaKaukaasia Föderatsioon (Armeenia, Gruusia, Azerbaidaan) Eesmärgiks oli luua liitriik, mille korralduse suhtes oli kaks erinevat seisukohta: 1
Ebaõnnestus. 1922. aastal toimus majanduskonverents Genovas Itaalias,millest võttis osa 29 riiki. Lääneriigid otsustasid uurida ,millised on võimalused panna Venemaas maksma revolutsioonieelseid võlgu ning hüvitama välismaalastele natsionaliseeritud vara. Venemaa keeldus võlgade maksmisest ja sisuliselt lõikasid kõige rohkem konver entsist kasu Nõukogude Venemaa ja Weimari Saksamaa vahel 16.aprillil 1922 Rapallo leping, millega taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted., loobudes täielikult vastastikustest nõudmistest- Venemaa loobus reparatsioonimaksetest ja Saksamaa hüvitiste nõudmisest. Rapollo leping oli Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. Saksamaa aus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
Venemaa ja Eesti sõjaväelane ja Eesti poliitik Mõisted: NEP Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid välja Lenin ja Trotski 1921. aastal , SÕJAKOMMUNISM Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1920, DAWESI PLAAN USA rahandustegelase ja poliitiku C.Daewsi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja võlgade kättesaamiseks, RAPALLO LEPING 16. aprillil 1922 Rapallos sõlmitud leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistliku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isoltatsioonist. VERSAILLES SÜSTEEM pärast I ms Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. RAHVASTELIIT 1919
Seaduslikuks muutusid turg, erakaubandus ja väiketööstus. Riigivalitsemise vormiks jäi diktatuur. 1921-1922 näljahäda, abi USA-st ja Euroopast ehki venemaal oli läänevastane propaganda. 1922. a osales Venemaa majanduskonverentsil Genovas. Lääneriigid tahtsid Venemaad panna tagasi maksma revolutsioonieelseid võlgu ja hüvitama välismaalaste natsionaliseeritud vara. Venemaa keeldus. G. Tsitserin- välisasjade rahvakomissar. Kirjutas alla Rapallo lepingule(1922 16. Aprill)- Leping, millega taastasid Saksamaa ja Venemaa diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, loobudes täielikult vastastikest rahalistest nõudmistest. Venemaa ja saksamaa hakkasid lähenema, kuna tundsid, et Antant neid ahistab. Rap. Tähendas mõlemale läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Hakati tunnustama Nõuk. Valitsust ja sõlmiti kaubanduslikke sidemeid. Kuid Venmaa soovis siiski kapitalismi hävingut. 1922-1924-rahareform taastas raharingluse
1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud/kommunistid eesotsas Vladimir Iljits Lenini ja Lev Trotskiga. Aasta 1918 tõi endaga kaasa kodusõja,kus ühel pool olid bolsevikud ning teisel pool niinimetatud valged ning millesse sekkusid ka mitmed välisriigid,üritades seada piirid kommunismi levikule. Sõda lõppes 1920 bolsevike võiduga. Venemaa jäeti rahvusvahelisest poliitikast kõrvale peamiselt poliitilise süsteemi tõttu.1922.a. Genova konverents, Rapallo leping (koostöö Saksamaaga)- Nõukogude Venemaa diplomaatiline tunnustamine 4. Milliseid katseid võeti 1920. aastatel ette tugevdamaks rahu ja stabiilsust Euroopas? Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks laenu,see mõjus Saksa majandusele elustavalt ning majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1925.aastal toimus Locarno konverents (Inglismaa,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Poola,Tsehhoslovakkia,Saksamaa)Sõlmiti Reini
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks)
Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. 4) Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse (223 miljardit kuldmarka). Rahvasteliit - aastatel 19191946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu Rapallo leping - Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest hüperinflatsioon - situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust.
elada käsikis. Tegid tööd põhimõtteliselt tasuta. Rikkamad tembeldati Gulakuteks ja vange saadeti Siberi aladele tööd tegema. Kus inimesed surid nälga ja külma ning raske töö tagajärjel. 14. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja rahvusvahelised konverentsid 1922. genova konverents. Sooviti tõmmata majandusuhetesse ka Nõukogude Venemaa. Plaan nurjus sest välisriigid ei jõudnud kokkuleppele Nõukogude Venemaaga. Venemaa sõlmis hoopis Rapallo lepingu saksamaaga. Selle kohaselt hakata Saksamaale müüma strateegiliselt olulist toorainet. 15. Kominterni tegevus (F 84-86) Komintern ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid. Läbi selle ühenduse sai kontrollida teiste maade kommunistlike parteide tegevust. Eesmärk oli maailmarevolutsiooni õhutamine. 16. MRP 23 augustil 1939. aastal allkirjastasid Moskvasse saabunud Saksa välisminister Ribbentrop ja tema Nõukogude ametivend V
*majandussanktsioonid ei toiminud 1920. aastatel hakati Versailles' lepingut uute lepingutega 'parandama' >1921.-1922 a Washingtoni konverents =>USA, Inglismaa, Jaapan nõustusid piirama laevastiku suurust; Hiina küsimuse arutelu >1922. a Genova konverents: otsiti lahendusi ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse (maj) probleemidele *34 riiki, esimest korda ka Nõukogude Venemaa (lIng-Pr ei taha teha majanduskoostööd) =>1922. a Rapallo leping Saksamaaga: diplomaatilised suhted Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel *Venemaa ei nõua reparatioone, Saksamaa ei nõua Venemaalt oma võõrandatud vara eest tasu *Venemaa lubab Saksamaal kasutada oma territooriumi sõjaväeõppusteks >1924. a Dawesi plaan: sellega kergendati Saksamaa reparatsioonikoormat *suured laenud USAlt =>Saksamaa majandus muutus USAst sõltuvaks *koostöö graafik >1925
Saksamaa kutsuti reparatsioonide pärast, N Venemaa aga sellepärast,e t teada saada, kas tsaari ajal võetud laenud saavad tasutud ja kas N Venemaa kompenseerib välismaalastelt ära võetud varanduse. Mõlemale vastas Nõukogude Venemaa eitavalt, kuna tema ei vastuta tsaari võlgade eest ning on täiesti uus riik. Genova konverentsil toimus Saksamaa ja Nõukogude Venemaa lähenemine (mõlemad olid isolatsioonis) ning nad jõudsid Genova majanduskonverentsi raames Rapallo lepingu sõlmimiseni: · Mõlema riigi vahel seati sisse diplomaatilised sidemed. · Nõukogude Venemaa delkareeris, et tema ei taha saada Saksamaa käest mingisuguseid reparatsioone ning loobub nendest. Saksamaa teatas, et ei taha tagasi saada võlgasid ja eraisikutelt äravõetud raha kompenseerimist. (Mõlemad loobusid rahalistest nõuetest) · Pandi kirja, et omavahel hakatakse tegema majanduslikku (kaubavahetus ilma tollideta) ja
Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes.
mille eesotsas on Göring. · Luuakse Saksa majanduse nõukogu. · Investeeritakse sõjatööstusesse. Esitatakse riiklikud tellimused. Rasketööstus, mis vajab palju töölisi. · Saksamaal kaob tänu sellele tööpuudus. 6 · Suur osa majanduslikust kasvust tuleb tänu välisvõlale. Välispoliitika 1. 1920 1929 Genua konverents, Rapallo lepe, millest saab alguse Nõukogude Liidu ja Saksamaa tihe koostöö. Järgneb Ruhri kriis, lahendatakse Dawesi plaaniga ning Saksamaa kaasatakse välispoliitikasse. Locarno konverentsil 1929. aastal, kus sõlmitakse Reini tagatispakt, esimest korda on Saksamaa esindatud, kui võrdne. Kuni majanduskriisini läks kõik hästi. Pärats WS krahhi peatab Saksamaa reparatsioonide maksmise 2. 1930- 1939
Majanduslik võimsus kasvas. *Saksamaa- kõigesuurem pettumus.Saksamaa polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega.Sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele *Venemaa- rahuldamata, seadis eesmärgi maailm uuesti ümber jagada. Itaalia ja Jaapan- jäid Antandi poolel võideönud riikidest just nemad kõige vähem rahule, jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest. Nad ei saanud sõjast otsekui mingit kasu. 2.Millal ja kelle vahel sõlmiti Rapallo leping? Mis oli selle sisu? 1922 a Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles süsteei8 vastane koostööleping. 3.Iseloomusta Saksamaa majanduslikku olukorda Esimese MS järel. Kõige keerulisemad majandusprobleemid *algas hüperinflatsioon *majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majandusliku arengut. See tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. 4.Mis on komitern?Mis oli peaeesmärk? Komintern e. kommunistlik internatsionaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
