19. sajandi teisel poolel hakkas Ühendriikide tööstus kiirelt arenema. Selle eeldusteks olid maavarad ja suur sisserännanud tööjõud. Kiiresti võeti kasutusele tehnilised uuendused. Tööstuse arengut soodustas ka suur siseturg kuna linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupadest poest. Erinevalt teistest riikidest puudusid Ühendriikidel ka suured sõjalised kulutused. Tööstuse arengut soodustas ta raudteelevik, mis kiirendas kaupade laialivedu. · Monopolide teke. Majandusliku konkurentsi tõttu tekkisid iseseisvatest väikeettevõtetest kompaniid. Need liitusid firmadega ja tekkisid korporatsioonid. Korporatsioonide erinevates tootmisharudes tekkisid veelgi suuremad majanduslikud ühendused - monopolid, mida Ühendriikides nimetati trustideks. Enamasti olid trustide osanikeks pangad. Püüti kõikvõimalike vahenditega dikteerida hindu ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. Väikeettevõtted ei suutnud suurettevõtetega konkureeerida.
Majandus vajab tootmisressursse loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Majandussüsteemide tüübid: Tavamajandus, plaanimajandus, turumajandus Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turumajanduse olulisiim tunnus. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist see on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Kauba omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi, müügihind peab olema sellest kõrgem, et teenida kasumit Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna. Monopol on turuvorm, kus on üks müüa, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnu...
Suurbritannia kaotas oma esikoha tööstustoodangu kogumahult Euroopas (1913. a. möödus temast Saksamaa) Arengu aeglustumise põhjused: a) kasutati vana tehnikat. Suurbritannias oli esimesena toimunud tööstuslik revolutsioon. 19. saj alguses toodetud masinad olid kasutuses ka sajandi lõpus; neid remonditi pidevalt ja remontimine kujunes lõpuks kallimaks kui uue masina ostmine. Majandusele iseloomulikud jooned 20. sajandil. a) monopolide tekkimine. See tähendas tootmise ja kapitali koondumist suurte, monopoolsete ettevõtete kätte. Monopolide kätte võis koonduda kogu tootmisala või terve majandusharu. Suurettevõte_monopol võis toota odavamalt, ta suutis endale muretseda kõige kaasaegsemaid masinaid. Monopolid ajasid pankrotti väike-ja keskmise suurusega ettevõtteid ja dikteeris turuhindu. Monopolide tekkides vähenes konkurents. b) teaduse ja tehnika saavutuste kiire kasutuselevõtmine
Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21.
1. Mida tähendab teie jaoks konkurentsiõigus ning milliste küsimustega konkurentsiõigus tegeleb? Konkurentsiõigus on käitumisreeglite kogum ettevõtjatele, mis kujunes majanduse headest tavadest. Konkurentsiõiguse eesmärgiks on tarbijate heaks turul vaba ning ausa konkurentsi tagamine ning monopolide tekkimise ära hoidmine. Konkurentsiõigus tegeleb konkurentsi, monopolide ning kaudselt ka tarbijate õigustega, sest need teemad puudutavad ka neid. 2. Mida tähendab turgu valitseva seisundi kuritarvitamine? Kui ettevõtjatele kuulub turu suurim osa ning ettevõtjatte võib tegutseda konkurentidest ning tarbijatest sõltumatu, omab ta turgu valutseva positsiooni. Kuritarvitamine on see olukord, kui antud ettevõtte, kellel puuduvad kaalukad kunkurendid, hakkab oma positsiooni kasutama oma huvides,
Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotamine ja monopolide vaheliste liitude teke. *Maailma poliitiline jagamine- sõjad, lokaalsed sõjad, maailma sõda Kolmikliit*(Keskriigid),Nelikliit(sõjaajal**)-Saksamaa+ Austria-Ungari+ Itaalia*(+Türgi**+Bulgaaria**)
Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. - vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. - riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Vabaturumajanduse peamised puudused: - ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; - ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; - monopolide tekkimine. Plaanimajandusoli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine,
arendanud tehniliselt ka vaesemaid riike, Arenguetapid: 1492- kaubateede väljakujunemine, koloniseerimine. 1836- tööstusrevolutsioon, tootmine. 1970- IT Turumajanduse töötlemis põhimõtted- nõudlus, pakkumine, konkurents. Hinna kujunemine turumajanduses- omahind, müügihind, turuhind, riiklikult reguleeriv hind ( nt elekrtihind). Riigi sekkumine majandusse- Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ( aitab kaasa turu tõhusamale toimimisele nt suurendada konkurentsi / monopolide kontrollimine )ja sotsiaalsetel motiividel ( pehmendab turu toimet (nt hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest/ kehtestab tevishoiu ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitminst).Võimalused : õigusaktid,maksu ja hinnapoliitika Miks : monopolide kontrollimine, konkurentsielavdamine,kvaliteet,säästev areng Kuidas: monopoolsete ettevõtete piirangute panemine, erimaksud, ohutusnõuded, tervishoid. Erahüvis- kaup/ teenus, mida vahendatakse turukaudu ja mille pakkumine /
hüperboloidi» peamotiiviks on: kirjeldada teaduse saatust kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas, paljastada kodanlikus tegelikkuses väljakujunenud «tugeva isiksuse» tüüpi ja kapitalistlike monopolide ladviku taotlusi piiramatu diktatuuri kehtestamiseks maailma üle. Romaan paistab silma oma keeruka seikluslik-fantastilise intriigiga. Ühtlasi aga on sellele teosele antud ka tõsine sotsiaalne sisu. Kõige väärtuslikumaks selles romaanis võib pidada Ameerika ja Euroopa kapitalistlike monopolide pahaendelise tegevuse kujutamist. Miljonär Kolling mobiliseerib võitluseks sotsialismimaa vastu reaktsiooni tumedad jõud. Selle keemiakuninga kuju on maalitud piitsutava satiirilise jõuga. Revolutsioonilise liikumise mahasurumises näeb Rolling võimalust piiramatuks ekspansiooniks, valitsemiseks kogu maailma üle. Tõepäraselt kujutab romaani autor teaduse saatust kapitalistlikus ühiskonnas. Insener Garini
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL. MAAILMA MAJANDUSE PÕHIJOONED: Tööstustoodangu kiire kasv, monopolide teke, konkurentsi vähenemine, hindade kasv, väikeettevõtete laostumine, teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises. SUURRIIKIDE MAJANDUSTASE: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega. Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued
erinevaid organisatsioone 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul. • Tekkis kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia • Antant - Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907) • Iga riik soovis oma mõjusfääri suurendada 5. Imperialism ja selle ilmingud. • Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas • Monopolide teke- suurettevõtte kes annavad enamuse ja määravad hinna • Kapitalide väljavedu ületab kaupade väljaveo • Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõvusfäärideks • Maailmaturud on jaotatud monopolide vahel 1. 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused. Põhjused: • Vastuolud suurriikide vahel: ◦ Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil ◦ Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast
"UNITED STATES STEEL CORPORATION" (Ühendatud Terasekorporatsioon), mille rajas pankur J. P. Morgan 20. saj. algul. Peale suurte metallurgiaettevõtete kuulus trustile ka valdav osa Suure Järvistu piirkonna rauamaagivarudest, raudteid, laevaühinguid, söekaevandusi. Lisaks veel Kummitrust ja Viljaniidumasinate Kompanii. Trustide arenemine põimus tihedalt pankade võimsuse kasvuga. Pankadele kuulus arvukaid direktorikohti ja vastupidi, tööstuslike monopolide esindajad kuulusid pankade juhtkonna hulka. Nii tekkis tihe side pankade ja monopolide vahel. Pangakapitali ja tööstuskapitali ühtesulamise baasil tekkis nn . finantskapital. Monopolide ja finantskapitali kasv viis selleni, et väike rühm kapitalimagnaate muutus imperialistlike maade kogu majanduse valitsejaks. 1915. a. kuulus 60% USA rikkustest vaid 2%-le elanikkonnast. Valitsedes majanduselus, laiendasid finants-ja tööstusjuhid oma võimu ka poliitilisele elule
Tööstuslik pööre (§8): mõisted- tööstuslik pööre, tööstusriik. I ja II tööstusrevolutsioon (Millal toimus? Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58).
kallisoledRiigi ülesanded turumajanduses Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente, st. , et turgu reguleeritakse õigusaktide – seaduste ja määrustega. Oluliseks vahendiks on ka maksu ja hinnapoliitika , võib öelda et madalad maksud ja vabalt kujunevad hinnad soodustavad ettevõtlust. Järelikult areneb ettevõtluse hulk ,seega laekub rohkem makse. Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus, mille kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse . Ettevõte, kellele langeb vähemalt 40% turukäibest, on olulise turujõuga ning tema tegevusele kehtestatakse piirangud. Konkurentsile on hea, kui pakkujaid on palju . sageli teevad riigid väikefirmadele maksusoodustusi, et need konkurentsis püsiks. Arenenud riikides levinud toetusviisiks on otsene rahaline toetus – subsiidium.
Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Tõnis Teinemaa TABB51 Ettekande kava Ajaloline taust Keiretsude liigid Keiretsud Jaapanis Erinevaid näiteid maailmast Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost Vaesed, kopeerisid Hiinat Korporatiivsuhete areng al 17. saj Industrialiseerimise algus 1866. Zaibatsu (tõlk. Monopol) Moodustusid perefirmadest Zaibatsud olid edukad .. .. Kuni Teise maailmasõjani Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost (2/2) Zaibatsud kontrollisid kogu turgu Sõda mõjus hävitavalt Toodang ja vara natsionaliseeriti USA ülemvõim Monopolide vastane sõda 16 zaibatsut likvideeriti Matsushita (Panasonic), 15 000 töötaja vastuseis Vastuseis kommunismi ohule Keiretsude põhiolemus Keiretsu ( ??) Grupp ettevõtteid Koostöövorm Kahte liiki: Horisontaalse...
valitsus mõningal määral reguleerib vältimaks makroökonoomilist ebastabiilsust ning leevendamaks turutõrgete tagajärgi. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Tunnused Segamajandus ühesugused, kui vabaturumajanduselt : eraomandi, konkurentsi, vaba ettevõtluse, turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et laseb vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust, monopolide teket jne. Jekaterina Sumilova 10a
· Sotsialistid soovisid sotsiaalset võrdsust kõigile · 1861-1865.Kodusõda, kaotati orjus üle terve riigi · 19.saj jagunesid sotsialistid kaheks · 19.saj II pool, majanduse kiire tõus · Markistid tuleb haarata võim töölisklassi üle · Majandus soosis monopolide teket · Sotsiaaldemokraadid tahtsid rahulikult tegutseda · Linnastumine ja suur sisseränne tõi kaasa sotsiaalseid probleeme Euroopa · Tagurluse pealetund ei lõpetanud ühiskonna arengut · Kodanlus nõudis endale suuremaid poliitilisi õigusi · Võõrvõimu all olevad rahvad hakkasid enda eest välja astuma · 1848
20.sajand Maailm 20. sajandi algul Moesõnaks oli ,,progress" tulevikku suhtuti optimistlikult Maailma valitses Euroopa. 20. sajandist loodeti palju, aga oli hoopis palju tapmist jne 1. tööstuse areng ja linnastumine · Tähtsaim majandusharu tööstus · Kasvas turgu kontrollivate suurettevõtete monopolide tähtsus · Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanike kasvu · Inglismaal elas linnades 80% elanikest · Saksamaal 60% elanikest, prantsusmaal ja USA-s 40% · Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku oli Euroopas 135, sajand varem oli neid 23 · Maailma suurm linn 1900 London elanikke umbes 6,5 miljonit · Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku 2. teaduse ja tehnika areng · Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria
heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega. • Nimekamad valgustatud absolutismi esindajad: Friedrich II, Joseph II, Katariina II (tunnistasid kõik usuvabadust). • Keelustati kohtumenetluses piinamine. • Mitmes kohas kaotati pärisorjus. • Hakati üha rohkem vaimse vabaduse kõrvalt nõudma ka poliitilist vabadust.
Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. - vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. - riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Vabaturumajanduse peamised puudused: - ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; - ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; - monopolide tekkimine. Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine,
kõrvaldamine. Turuhäired tekivad siis, kui eksisteerivad täiesti reguleerimata turud ja sellest annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Turuhäireks on näiteks täieliku konkurentsi puudumine. Riigi ülesanne on tagada nii tarbekaupade kui ka tootmisvahendite külladane tootmine. Selle reguleerimiseks kasutab riik konkurentsipoliitikat. Konkurentsiseadusega paneb riik paika, millist äritegevust soodustatakse ja millist mitte. Konkurentsi ohustavad ka monopolid. Monopolide mõjuvõimu vältimiseks kehtestab riik monopolivastaseid seadusi. Näiteks kontrollib valitsus selliseid ettevõtteid, millel on üle 50% turust. Järelvalve monopolide üle on väga oluline, sest kui neil on suur võim turu üle, puudub neil ka surve toota võimalikult madalate kuludega, mis aga pole kasulik tarbijale. Turuhäirete puhul on oluline ressursside ümberjaotamine. Tootmistegurid peavad ümber
1.) Turumajanduse tunnused. -määrab konkurents -hinna kujundab turg -kaupade ja teenuste valik on lai -tarvimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest -mirmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.) Käsumajanduse tunnused. -määrab plaan -hinna kehtestab valitsus -kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad. liigid:täielik, piiratud, monopol 8.) Kuidas sekkub riik ma...
1.Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine, maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine. Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine, toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine 2. Nimetage majandusse sekkumise viisid. Riik kehtestab sanitaarhügieeni, tervishoiu ja õhutusnõuded, kontrollib nende nõuete täitmist, maksude kujundamine, riik võib tegelda ise tootmisega, riik teeb rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt
· ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur · kihistumine(rikkad ja vaesed) · rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur). · antisemitism e. juudivastasus (venemaal oli neil keelatud osades kohtades elada ning töötada) 2) Imperialism ja selle tunnused. Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Tunnused: · Monopolide teke(suur ettevõted kes annavad enamuse ja määravad hinna) · Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo · Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõjusfäärideks. · Maailma turud on jaotatud monopolide vahel. 3)Rahvusvahelised suhted 20 saj. alguses. 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915
23 000 panka); d) andis välja seaduse, mis tegi ettepaneku farmeritel vabatahtlikult tootmist vähendada; kahju korral riik maksis kahju kinni; e) kes ei olnud nõus tootmise vähendamisega, siis riik ostis ülejäägid ära ja müüs odavamalt elanikele edasi; f) R lubab a/ü õigusi laiendada (leevendas poliitilist seisu); g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide üle e anti kvoodid, üle mille ei tohi teatud valdkond toota/teha; j) ,,kuiva seaduse" e alkovastase seaduse tühistamine (lisatulu riigile). 3. Fasismi tekkimine Itaalias: põhjused (maj raskused ja tööpuudus tekitasid rahulolematust, mida kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini)
vastu, milles Venemaa sai lüüa. Victoria I Inglise kuninganna, kes valitses aastatel 1837 1901. Ta oli väga lugupeetud ja armastatud valistejanna Briti maailmariigi sümbol. Ta ei sekkunud eriti parlamendi tegevusele. Tema valitsemisaega nimetatakse viktoriaanlikuks ajastuks. Abraham Lincoln USA president, kes viis läbi palju reforme. Neist tähtsaim oli orjanduse kaotamine kogu riigis, mis viis välja kodusõjani. Theodore Roosevelt USA president, kes ohjeldas edukalt monopolide võimu ning korruPATSiooni ühiskonnas. Lisaks kaitses ta ka tulemuslikult loodusvarasid. 8. Aastaarvud: 1870 1871 Prantsuse-Preisi sõda 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine 1837 1910 kuninganna Victoria aeg 1861 1865 Ameerika kodusõda 1.jaanuar 1863 orjuse kaotamine USA-s 9. Mõisted: `'raua ja vere poliitika'' tähendas, et tähtsamaid küsimusi ja riikide vahelisi konflikte sai lahendada ainult sõjaga.
● ettevõte on toote hinna kujundaja - monopol saab määrata iga valitud hinna. Hiljem artiklis aga tuuakse esile, et vahest on monopolid aga vajalikud. Näiteks tuuakse elektri- ja veevarustuse. Uute elektrijaamade või tammide ehitamine on väga kulukas, seega on majanduslikult mõttekas lubada monopolidel nende kulude eest tasumiseks hindu kontrollida. (Thebalance, 2020) Ameerikal on monopoolne probleem Ameerikast on saanud monopolide riik. Suure ja kasvava osa nende majandusest „omavad” käputäis ettevõtteid, kellel on vähe konkurentsi, näiteks: ● kolm ettevõtet kontrollivad umbes 80% mobiilsidest; ● kolmel ettevõttel on 95% krediitkaartide turust; ● Neljal on 70% USA-s asuvatest lennuliinidest; ● 60% otsingutega tegeleb Google. Tavaliselt kasvatavad ettevõtted oma kasumit, tarnides konkurentidest madalama hinnaga paremaid tooteid. See on
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA...
USA 18.-19. sajandil: 1. Kolonistide rahulolematuse põhjused. Inglise valitsus tõstis kolonistide makse (liigne jõukus) Keelati rajada asundusi lääne poole Apalatši mäeahelikust Kolonistid hakkasid järjest enam tundma end ameeriklastena Tooraine odav müük Kolonistid pidid majutama ja ülal pidama briti sõjaväge 2. Iseseisvussõda 1775-1783: osapooled, sõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja tähtsus, ameeriklaste võidu põhjused, sõja tulemused Pariisi/Versailles` rahuga. G. Washingtoni ja T. Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress, kus tuldi välja poliitilise iseseisvuse nõudmisega. Iseseisvusdeklaratsioon: Kuulutati välja 4. juulil 1776, Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Ameeriklased võitsid sest kasutasid lahkrivi, neil oli välis abi teistelt riikidelt, neil oli suur motivatsioon ...
1. Ühiskondlike võimaluste võimalikult täielikum rahuldamine 2. isiksuse suurima vabaduse kindlustamine 8. Hilferding kui majandusteoreetik. Tsentristid: Püüdsid marksistlikke tõekspidamisi sobitada muude koolkondade seisukohtadega. Eesmärgiks oli sotsialistliku ühiskonna loomine, kuid demokraatlikul teel. Imperialismiteoorias väljatöötamine. Hilferding: ,,Finantskapital" (oli veel marksistlikel positsioonidel) Hulgaliselt faktimaterjali ja selle alusel näidatud monopolide teket, analüüsitud monopolide liike ning struktuuri. Toob esile ka muudatused, mis finantskapitali ilmumine tõi majandusellu. Paberrahal pole mingit väärtust ja see ei sõltu kullast. Paberraha väärtus määratakse selle kaubamassi väärtusega, mida ta teenindab. Organiseeritud kapitalismi teooria, mille järgi konkurents, tootmisraha ja majanduskriisid on välditavad monopolide ja riikliku reguleerimisega.
lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust vähendati tollitariife · aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks · vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid) Välispoliitika: A) Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat (Euroopa asjadest hoiti eemale; samas esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). B) Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika
teisene töötlemine Tertsiaalne e Tootme Kubja hotell u 71% Kaubandus, turism teenindus müümine jne kvaternaarne Eriti kõrgelt Pangandus, ? Skype arenenud Mikroelektroonika tehnoloogia RIIGI SEKKUMINE MAJANDUSSE Majanduslikud motiivid ● Monopolide kontroll ● piirhinnad/maksimaalsed tootmismahud ● Spetsiaalsedlaenu- ja toetusskeemid uutele firmadele ● Maksusoodused väikeettevõtetele Sotsiaalsed motiivid ● Tervishoiunõuded ● Ohutusnõuded ● Hügeeninõuded ● Negatiivsete välismõjude pidurdamine (nt saastemaks) ● Positiivsete välismõjude soosimine SKT, (GPT, SKD) - sisemajanduse kogutoodang Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus.
uuendusi: traktorid, terasadrad, külvi ja lõikusmasinad jm . Maailma suurim nisutootja 19. saj lõpul, tähtis ekspordiartikkel, maailmaturul müüdi seda Euroopa tootjast osavama hinnaga (omahind madalam). Suutis rahuldada ka kasvavate suurlinnade vajadusi. Põllumajanduse arengut soodustas uute maade kasutuselevõtt läänes, mis sobisid hästi karjakasvatuseks. Rajati ratsakarjuste e. kauboide eluasemeid e. rantsosid. MONOPOLIDE TEKE Konkurentsi pärast koondusid väikeettevõtted üheks suureks kompaniiks, mis liitusid teiste firmadega ja tekkisid korporatsioonid eri tööstusharudes. Korporatsioonide baasil loodi monopole e truste (USA termin), kus ühendati tootmine, varustamine ja turustamine. Trustide osanikud olid ka pangad. Määrasid konkurentsi puudumise tingimustes hinna, kvaliteedi jm hiigelkasumid! Nii saavutati teatud majandusvaldkonnas monopoolne seisund.
Oleme teinud otsuseid, mis näitavad, et meil siiski on olnud eesmärke ja mõtteid, kuidas minna vastu tulevikule ja kuidas edendada Eesti riiki konkurentsilises maailmas. Näiteks Euroopa Liitu astumine esimesel mail 2004. aastal. Selline otsus tagab esiteks stabiilsuse ja turvatunde. EL tagab suurema stabiilsuse pea kõigis eluvaldkondades alates kaupade ja teenuste hindadest kuni palkade kasvuni. Äkiliste hinnatõusude lõpule on aidanud kaasa pidev järelvalve. Raskendatud on monopolide teke tänu tugevale konkurentsile ja tänu sellele on kaupadel õiglased hinnad. Teiseks abiprogrammid tagavad kiire arengu. Eesti on saanud ELi eelarvest raha, näiteks põllumajanudse toetuseks, maaelu arendamiseks ja ka infrastruktuuri edendamiseks. Paljude teedeehituste või parandamiste kõrval seisab märk kirjadega ,,rahastab EL". Kolmandaks on Euroopa Liitu astumine kinnitanud Eesti kuulumise Euroopasse, mis on taganud koostöö teise riikidega ja organisatsioonidega
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
USA ja Jaapani tulek maailmapoliitikasse 20.sajandi alguse USAd iseloomustasid: 1)kiire majanduslik ja poliitiline areng. 2)optimistlikud meeleolud ühiskonnas. 3)rahvaarvu kiire kasv 4)Probleemid: 1)Vastuolud töövõtjate ja tööandjate vahel 2)tööliste võitlus elujärje parandamise eest 3)neegrite ja migrantide olukord. 5)monopolide teke 6)Ametiühingud töölisliikumise esindjatena 7)väga edukas progressistide liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Tu...
riik peab oma alamate eest sünnist surmani hoolitsema. Nad arvasid, et valitsejat peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu. Füsiokraadid: riik ei või sekkuda majandusellu, sest see kahjustab üksikisiku majanduslikke õigusi ning ka majandust tervikuna. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike privileegide ja monopolide kaotamist. Toetati kõige rohkem põllumajandust ning kaitsti talurahva õigusi. 7. Kuidas muutusid valgustusideede mõjul absolutistlike valitsejate staatus ja nägemus oma rollist? Valitseja ei olnud enam Jumala poolt määratud, vaid hoopis rahva teener, kes pidas ennast ühiskonna liikmeks, kellel oli lihtsalt suurem vastutus üleüldist heaolu tagada. p
· lõid õpetuse puhasproduktist. /1, lk 38/ 7 6. KAPITALISMIAJASTU' Adam Smith tõstis oma õigusteaduse ja poliitika loengutes esikohale õpetuse vabamajandusest. Smithi arvates põhjustasid majandusliku tõusu tehnika areng ja tööjaotus. Olles tööstusliku revolutsiooni alguse tunnistajaks Inglismaal, nägi Smith tehnilise innovatsiooni majanduslikke tagajärgi. /1, lk 39/ Ta tõi välja neli monopolide negatiivset külge: · Monopolid põhjustasid tarbijate jaoks kõrgemaid hindu; · monopolid on hea majandamise vaenlased; · monopolidel oli suurem võimalus mõjutada valitsusi, mistõttu oli võimalus vastu võtta halbu ja piiravaid seadusi; · monopolid viivad ressursside halva paigutamiseni ressursid võidakse suunata kaupade tootmisesse, mida inimesed tegelikult ei vaja. Ka tõi ta välja valitsuse neli olulist rolli:
Riik peab majandusse sekkuma. · Täielikku konkurentsi esineb harva · Vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · Ebavõrdsus, ei võida alati kõik osapooled Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? Maksu- ja hinnapoliitika 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? · Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine; otsene rahaline toetus; väliskaubandususlikud tõkked · Sotsiaalsed motiivid: riik kehtestab paljudele kaupadele sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete täitmist 11.Mis on erahüvis? Erahüvis on toode, millel on konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline (nt. hamburger, tossud ja kinopilet) 12.Mis on ühishüvis
Paljudes sektides kalduti müstitsismi ja oodati peagi tulevat Kristuse rahuriiki. Juhtivaks poliitiliseks vooluks revolutsiooni ajal kujunesid independendid, kes reorganiseerisid sõjaväe ja kelle juhtumisel saavutati võit kodusõdades. "Ettepanekute peatükid" independentide konstitutsiooniprojekt. Juhtiv osa Ingl. valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol. ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja iskuvabaduste kindlustamine usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas
Raha Pakkumine 25 Tasakaaluhind Nõudmine 600 Kogus Pakkumine on suurem kui nõudlus. Pakkumise kõige suurem mõjutaja on konkurents. Monopol on ainutootja või ettevõte kellel ei ole konkurentsi. Eesti Energia , kohalikud vee ettevõtted. Segamajanduslikus maas, riik piirab monopolide hindasid. Kardelli kokkulepe: konkurendid lepivad kokku hinnad või müügipiirkonna või kaubad. Hind mõjutab ostmist 1. Elastne = hind mõjutab ostmist. 2. Jäik (mitteelastne). TÄIENDKAUBAD Ost: jalgratas
Inimeste eluolu XX saj alguses Senine seisuslik agraarühiskond lagunes. Toimus väga kiire linnastumine, mis tõi omakorda kaasa slummistumise, teravad keskonna-ja hügienniprobleemid. Inimesed eemaldusid oma kodukohast, tekkis massikultuur. See kõik aitas kaasa tööstuse kiirele arenemisele- arstiabi ja haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid l...
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist
Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a), autoriõigused (kirja, kunsti, helitööde autoritele), kaubamärgid (spetsiaalsed kujundid, nimed, sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat). Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga, kui seda teeks täielikult konkureeriv firma. Monopson – ühe ostjaga turg
Ülemaailmselt ja riigisiseselt Eesti Transiidimahu vähenemine Teedemaksu puudumine Segadus Saaremaa laevadega Rail Balticu segane protsess Autojuhtide palkadega skeemitamine Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid Tagastuslogistika halb organiseeritus (kaubaaluste, taara, konteinerite tagastus) Logistikaturu ‘’solkimine’’ monopolide poolt Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti 4. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kasutatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste , info ja muude ressursside süsteem. Tarnehala juhtimine on seotud
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsete...
Nad reorganiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõjas. 1647a. avaldati armee nimel dokument ,,ettepanekute peatükid" mis oli konstutitutsiooniprojekt, kuid kajastas nende lähituleviku majandust ja usulisi eesmärke. Inglismaad juhtis parlament, mis valitakse iga 2a tagant. Saadikute arv sõltus krahvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigust. Independendi programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust, mis tähendas puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Lähitulevikus tähendamaks poliitilisi eesmärke peeti parlamendi laialisaatmist ja valimiste läbiviimist uute korralduste kohaselt. ,,ettepanekute peatükkide" esimese variandis kavatseti monarhilt ära võtta õigused olla sõjaväe ülemjuhataja. 1647-1648 toimus teine kodusõda, mille käigus parlamendi vägedel tuli maha suruda rojalistide mäss.
*valitsejat nõustaks filosoof *riigi sekkumine majandusellu lubamatu *toetasid absolutistlikku valitsemisviisi *tähtsaim põllumajandus *sidusid valitsejale antud õigused *suurim tähelepanu talurahva kaitsele kohustusega tagada alamate heaolu ja õnn *vaimulike ja aadlike maksustamine *toetasid vabakaubandust ja riiklike monopolide ja privileegide kaotamist *halvustasid linnade kunstlikkust Friedrich Wilhelm I (1713-1740) Friedrich II Suur (1740-1786) *äärmusliku merkantilismi esindaja *keelustas piinamise ning deklareeris *kärpis õukonna kulutusi, õukonna asendas usuvabadust tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi
heaolu. Lähtuti arusaamast, et inimene saab elada õnnelikuna vaid juhul, kui ühiskond teda toetab. Selle arusaama leviku tagajärjena võttis riik enda kanda kohustuse hoolitseda oma alamate eest sünnist surmani. Kõikides eluvaldkondades korraldati eeskirjad. Prantsuse Füsiokraadi arvasid aga, et riigi sekkumine majandusellu pole lubatud, sest see kahjustab majandust. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegie kaotamist. Eeltoodud õpetused võeti kasutusele mitmes Euroopa riigis. Valitseja pidas end nüüd ühiskonna liikmeks. Oluline oli tegutseda kõigi ja kõigega pigem süvenedes. Nimekamad valgustatud absolutism esindajad peale Preisimaa kuninga Friedrich II olid Joseph II (Saksa-Rooma riigis) ning Katariina II (Venemaal). Kõik nad olid usuvabaduse tunnistajateks ning keelustasid kohtumenetlusest piinamise. "Igaüks peab omal viisil õndsaks saama", ütles Friedrich II
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
