Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad.
Usutunnistaja 5)normandlaste vallutusretked: · Peale Edwardi surma pretendeeris troonile 2 kuningat( anglosaks Harold ja Normandia hertsog Guillaume) · 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt. otsustava lahingu(victoryyyy) · Guillaume kuulutati inglise kuningaks William I (vallutaja) nime all. · Bayeux´i vaip 3.Slaavlased ja Vana-Vene riik 1)Päritolu: ida-euroopas elavad veneedid- neist kujunesid lääne-slaavlased(poolakad, tsehhid, slovakid) Sklaviinid- lõuna-slaavi rahvad(bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased) Andid- idaslaavlased(ukraina, valgevene, venemaa) 2)Idaslaavlased: · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse kujunesid käsitööliste asulad( Vana- Laagoda, Novgorod, Pihkva, Kiiev jt.)
kloostreid. Kõige enam kannatasid viikingite röövretkede all Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa. 9. sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaalt ja asusid sinna ka elama. Prantsusmaal üritasid nad vallutada Pariisi. Prantsusmaa kuningas andis 10. sajandi algul ühele viikingi pealikule lääniks Normandia poolsaare Põhja- Prantsusmaal. Ida pool jõudsid viikingid läbi Venemaa Mustale ja Kaspia merele, kus nad tegelesid peamiselt kauplemisega. Slaavlased nimetasid viikingeid Varjaagideks. Viikingid purjetasid edasi Bütsantsi ja üritasid vallutada Konstantinoopolit. Bütsantsi keisrid aga sõlmisid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse värbama. 9. sajandil jõudsid esimesed viikingid mööda Atlandi ookeanit purjetades Islandi saarele. Paljud viikingid läksid sinna elama, kuna saar oli elamiseks igati sobiv. Viiking Erik Punane purjetas järgmisel sajandil läände ja avastas Gröönimaa
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased
Vana-Vene riik (Kiievi Venemaa) Slaavlased: 1. Idaslaavlased venelased, ukrainlased, valgevenelased 2. Lõunaslaavlased bulgaarlased 3. Lääneslaavlased poolakad Vene riigi tekkimine: jõuab selleni tänu sisemise arenguna. Rjurik, alates 862, Novgorodi suurvürst. 882 Oleg vallutab Kiievi, paneb aluse Vana-Vene riigile. 988 ristiusk (ristiusustajaks Vladimir) Slaavi tähestikud: glagoolitsa ja kirillitsa. Glagoolitsa kadus mõne aja päras käibelt,
Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja
poolt. Rahvasterändamise ajal asusid nad tänapäeva Poola, Slovakkia, Valgevene, Tsehhi ja Ukraina aladele, tuumikalaks oli Dnepri ja Visla vaheline maa. Slaavlaste riikide teke või lihtsalt tugevnemine, alul Vana-Vene, hiljem näiteks Novgorodi riigi, käis paralleelselt ristiusustamisega, nii nagu Skandinaavias või frankidelgi. Nende riikide loomine algas samuti umbes 1000 aastat tagasi. Prantslased, Prantsusmaa; sakslased, Saksamaa; skandinaavlased, Taani, Rootsi, Norra, Island; slaavlased, ... Nimekiri läheks koletu pikaks. Nagu näha, on varakeskajal tõepoolest hiigelsuur roll Euroopa suurrahvaste ja riikide väljakujunemises.
Ametlikult siiski Rooma keisririik, elanikud nimetasid end roomlasteks. Kuna enamus rääkis kreeka keelt, siis 7 sajandil asendas see riigikeelena ladina keele. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikalaks oli Väike- Aasia ja Balkani poolsaar. o Keiser Justinianus püüdis taastada endist Rooma hiilgust, ent 6 sajandil tungisid Balkani poolsaarele slaavlased, ning Itaaliasse germaani langobardid, ning Itaalia kaotati ja Balkan säilitati raskustega. Sissetungijad võtsid vastu ristiusu ja kreekastusid. Slaavlaste poolt säilitatud Balkani põhjaosasse tungisid Aasiast bulgaarid, ning lõid Bulgaaria riigi. o 7 sajandil ründasid Bütsants 'i araablased, vallutasid Vahemere alad, Egiptuse, Küprose, Kreeta, rüüstasid Väike- Aasiat ning korduvalt ründasid Konstantinoopolit
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Põhjagermaanlased ei lahkunud oma asualadelt Skandinaavias ja Jüütimaal. Reini ja Elbe vahelisel alal kujunesid välja järgmised saksa hõimud, mis tekkisid mitmete hõimude ja hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali, ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased. Germaanlaste riigid kuni 486 a. Germaanlaste riigid u 526 a. Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased. Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski, Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes. Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid, keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600
kogu Rooma õiguse, mis sai enam kui tuhande aasta vältel eeskujuks kõigile Euroopa seadusteandjatele. (lk 4446) 3. Välisvaenlaste sissetungid VI sajandi teisel poolel, õige pea pärast Justinianuse surma, hakkasid põhja poolt Balkani poolsaarele tundima lõunaslaavlased. Erinevalt LääneRoomast, mis lagunes germaanlaste löökidest, õnnestus Bütsantsil pealetung peatada. Bütsants riigina küll säilis, kuid suure osa tema territooriumist lõuna pool Doonaud asutasid slaavlased. Samal ajal, kui Bütsants tõrjus slaavlasi, tungis sinna KeskEuroopa uus hõimuliit langobardid. Nemad suutsid vallutada suure osa Bütsantsist. Ida poolt ründasid Bütsantsi ohtlikud vallutajad araablased. Araablased olid enda võimu alla saanud mitmed riigid, nagu näiteks Süüria ja Egiptus. Hoolimata mitmetest rünnetest tõrjus Bütsantsia araablased tagasi. Raskustele vaatamata suutis Bütsants kaitsta oma iseseisvust (lk 47) 4. Valitsemiskorraldus Bütsandis
Sisukord: * Päritolu * Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik * Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks. Sealt on tulnud ka eesti keelde sõna venelane ja soome keelde sõna venäläinen, aga pole välistatud, et veneetideks kutsuti hoopis läänepoolseid slaavlasi. Arheoloogid on märkinud lääne- slaavlaste territooriumiks Odrast läänest kuni
Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi
Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi
Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis keisrile ainult nõu anda. Keisrile allusid mitmesugused ametkonnad ja nendes oli kindel hierarhia. 10. Nimeta sinu arvates keiser Justinianuse valitsemisaja (527.-565.a) kolm peamist saavutust 11. Ikonoklastide ja ikonoduulide tüli põhjus Ikonoklastid väitsid, et ikooni kummardamine on nagu ebajumala kummardamine ning see astub vastuollu Piibli keeluga valmistada jumalast kuju või pilti. 12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks
· Sariaadil Islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal ettekirjutatut edasi vastavalt praktilise elu vajadustele ja islamimaade traditsioonidele. · Sunnal islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 11.Too välja kaks seost Bütsantsi ja Vana-Vene riigi vahel. 2P 1) Bütsantslased ning slaavlased olid omavahel vaenlased. 12.Millise moslemiriigiga on tegemist? 3P Kujunes 13. sajandi algul, hõlmas alasid Hiinast kuni Venemaani Mongolite vallutus Kujunes 12. sajandil Põhja-Indias Esimene moslemite riik ( Delhi sultanaat ) 14. sajandil kujunes suurriigiks Väike-Aasia poolsaarel, hõlmas alasid Vahemere idarannikul, Põhja-Aafrikas, Balkani poolsaarel, pealinn kunagises Konstantinoopolis Türgi impeerium ehk Osmanite riik 13.Töö allikatekstiga. 10P
Kuidas nim.ennast Skandinaavia rahvad? Kuidas nim. Neid slaavlased ja lääneeurooplased? V:Ise nim. Viikingiteks, Slaavlased-nim. Varjaagideks, läneeuroopa nim.- normannideks. Mida tead skandinaavlaste muinasusundist? Millised jumalad ? V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega?
Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati, keisrile allusid riigielu valdkondi korraldavad ametnikkonnad Välisvaenlased: lõunaslaavlased, langobardid, bulgaarid, araablased, türklased-seldzukid SLAAVLASED JA VANA-VENE: Oleg vallutas 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. 988. võttis vürst Vladimir vastu ristiusu. Hiilgeaeg Jaroslav Targa ajal, vallutas tartu 1030, koostas kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Kodusõjad viisid riigi killusemiseni. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Slaavlased asustasid tänase Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene, Lääne-Ukraina alad ARAABIA Riigi tekkimine: 7saj, Muhamed hakkas
Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna. Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus.
kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos
Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? 5-6 saj oli kuningaks Chledovech, kes rajas Frangi riigi, 496 pKr võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj? Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias (keskuseks Pariis)), Austraasia (Kirde-Gallia), Burgundia, Alemannia. 11
Läänekirik ehk roomakatoliku kirik ja idakirik ehk kreekakatoliku kirik eh ortodoksi kirik. Haridus ja vaimuelu kanti edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofiat. Hakati õpetama grammatikat, retoorikat, õigusteadust, filosoofiat. Talupojad olid kirjaoskamatud, kui linnades levis kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstidena kasutati antiikteoseid, mida kirjutati ka ümber ja uuriti põhjalikult. Hagiograafi ehk pühakute elulood. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vana-Vene riigi teke Dnepri keskjooksul elanud karjakasvatajates idaslaavlased hakkasid järk-järgult elama asuma soomeugrilaste aladele. Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul.
õgardit ja joodikut. Tuntud Thoriga seotud lugu, mida on ruuni- ja pildikividel võibolla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja õnge otsa Migarrimao püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid Hymir raius õngenööri läbi.Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingule ragnarökile eelnevas viimases lahingus tapab Thor Migarrimao, kuid madu tapab ka tema. 4. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased), lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid ja sorbid) ning lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, makedoonlased, sloveenid, bosnialased ja montenegrolased).Alates 6. sajandist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast
peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, liikumise eesmärgid (lk 32): Kommunism: Juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Kasutati vägivalda, et võim haarata. Fasism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel
1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid
*1919 a. moodustati RAHVUSVAHELINE KOMMUNISTLIKU LIIKUMISE ORGANISATSIOON(see hutas erinevates riikides komm. msse.Poolas, Saksamaal,Eestis) *1924 korraldati KOMMUNISTLIKU RIIGIPRDE KATSE.Kodusja ajal rakendati Nukogude Venemaal poliitikat mida hakati kutsuma SJAKOMMUNISMIKS: 1) Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus (talupojad pidid kik oma vilja lejgid tasuta riigile andma) 2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest tht...
Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud · Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest.
+4. Miks arenes Btsants varakeskajal kiireminu kui Lne-Euroopa? Sest keisrid korraldasid mber sjave ja riigivalitsemise ning asusid pealetungile. +5. Kirjelda Btsantsi hiskonda. Mis oli seal teisiti kui Lne-Euroopas? Usuti, et hiskonnas peab valitsema kindel kord, milles igal inimesel on oma koht. See koht vis elu jooksul muutuda. -6. Kuidas keiser oma vimu teostas? +7. Milliste riikide ja rahvastega Btsants sdis? Trklased, langobardid, araablased, prslased, bulgaarlased, slaavlased. +8. Millal ja mis Btsantsi riik hvis? 1453. aastal, kuna see langes trklaste ktte. +9. Iseloomusta riigi ja kiriku suhteid Btsantsis. Kirik oli riigile suureks toeks sotsiaalvaldkonnas. Ta pidas leval vaeste varjupaika, lastekodusid ja haigemaju. .10. Mille pooles erines igeusu kirik katoliku kirikust? Katolik krirk- Kirikut juhtisid patriarhid, preestrid kannavad tonsuuri, preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata.
uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid. 5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambkülad olid Põhja- Eestis ja Saaremaal, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajuv asustus. Põllu harimine, karja kasvatus,
Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutumine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli ka Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Aaria rass kuulutati valitsevaks , alamrassid (juudid, mustlased, slaavlased jt.)kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Prantsusmaal ja Suurbritannias jäi kehtima demokraatia kuna see oli seni hästi toiminud. Majandus oli heal järjel ja rahval polnud põhjust mässu korraldada. Esimeses Maailmasõjas ei saanud need riigid eriti kannatada, sest nad olid võitjariikide seas. Poliitiline olukord oli samuti rahulik.
mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. Sellel ajal ähvardati inimesi vaenlastega, kuigi tegelikku ohtu polnud, see mõeldi välja, et hoida inimesi enda võimu all. Välisvaenlaseteks pidati teisi riike,sisevaenlasteks aga sobisid kas teisest rahvused näiteks juudid, mustlased või slaavlased, jõukamad inimesed või need, kes soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide kiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osaNõukogude Liidus tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku riigimasina ametlikeks vaenlasteks kuulutati esialgu kõik varakad inimesed, kes tuli hävitada, et nad kehtivat korda ei ohustaks. Kui nedega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti
muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tulemus: NSV Liit suutis välja pressida, et see põhimõte ei kehtiks talle, Balti riigid jäid seetõttu Moskva võimu alla sõja lõppedes. Totaalne sõda-II maailmasõjas olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud pidid ka kannatama, pommitati tsiviilobjekte. Uus kord- sakslaste poolt alistatud riikides pandi alaväärtuslike rahvaste (juudud, slaavlased) kallal toime rahvastiku osaline hävitamine. Juutide kallal toimepandud vägivald kannab nime holokaust. Vastupanuliikumine-osutasid sakslaste vallutatud aladel elavad rahvad. Vormideks olid propaganda, diversioonid, relvavõitlus ja ka ülestõusud(Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus) Stalingradi lahing- (nov 1942-veebr 1943) Teherani konverents (28.nov-1.dets 1943)- osapooled:NL(Stalin), USA(Roosevelt) ja SB(Churchill).
4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal . 5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43) Diktatuur tänapäevases tähenduses on valitsemise vorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Selle piiramatu võimu aluseks on kehtiv põhiseadus Tihtipeale puudub sellises riigis valitseja vahetamise demokraatlik võimalus. Rahvas selles
idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene riigi tekke küsimus kuulab vaieldavate probleemide hulka. On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Normannistliku teooria pooldajad väidavad, et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku
Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim?
Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Põhjuseid, tänu millele kehtestati Saksamaal natsionalistlik diktatuur, oli palju. Riigijuhiks sai aastal 1933. Adolf Hitler. Eesmärgiks oli uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Valitsevaks oli aaria rass, alamrassid ( juudid, mustlased, slaavlased jt. ) saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või muudeti orjadeks. Riigis kehtestati üheparteisüsteem. Kõik parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati, need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Suurbritannias jäi aga püsima demokraatia. 1920.aastal oli Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas majanduskriis. Kuid tänu sellele, et Briti ettevõtted kasutasid
stasimonid (vaheldusid episoodidega) koorilaulud episoodide vahel; eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused kõrgkultuur puudub (antiikkultuurist järel varemed) keskaja algul linnad koolide ja raamatukogudega hävinud üldine kirjaoskamatus (ainsad kirjaoskajad vaimulikud) suhtumine antiikkultuuri eitav (üle võeti vaid ladina keel) suhtumine inimesse: inimese maapealne elu on vaid ettevalmistus hauataguseks eksistentsiks Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid,
vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist, põllumaj/alepõllundus, drusiina- vürsti väesalt, kellel olid teatud ül-d nt maksude kogumine, bojaar- jõukam feodaal Rjurik- varjaagide pealik, kes sattus Venemaale. variaagid- skand viikingid. Vürst Oleg 882 tekkis Vana-Vene riik keskusega Kiiev, 9 saj algas misjon ,,Jutustus möödunud sajandi aegadest" I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma
Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj. ida-slaavlased);lõuna liivlased,latgalid,kuralased,semgalid,kursid;lääne-götalased,svealased. Suhtlus:liivlased,kurelased,soomlased-suhted väga head.Lõuna-aega-ajalt tülid. Latgalitega sagedased tülid,latgalilid said rohkem kahju. Leedulased korraldasid mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida- erilisi tulemusi polnud.Eestlased muutusid aktiivsemaks rüüsteretkede sooritamisel merenaabritele.12.saj teisel poolel venelaste ja eestlaste vahel palju
Elu kloostrites: jäädi sinna elulõpuni, nad peavad tegema tööd, end harima ja palvetama, enamuse ajast peavad elama vaikuses. Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik vara, hoolitseti vaesete eest ning palvetati 7 korda päevas. 12)Vene riigi teke. Indoeuroopa päritolu slaavlaste varasemast ajaloost on teada vähem. Rahvasterändamise ajal ja peale seda asustasid nad Ida-Euroopa. Slaavlased jagunesid kolme gruppi: lääneslaavlased (ehk veneedid tsehhid ja poolakad), lõunaslaavlased (ehk sklaviinid bulgaarlased, serblased, sloveenid) ja idaslaavlased (ehk andid valgevenelased, venelased, ukrainlased). Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama rahvasterände ajal germaanlastest tühjaks jäetud aladele. Varjaagidel ehl viikingitel oli kaubatee läbi slaavlaste maa Bütsantsi ja Araabiasse
vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine, ristiusk, hing muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis elusolendi isikupära, vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat
kodusõda Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Aaria rassid kuulutati valitsevaks, alamrassid (juudid, mustlased, slaavlased jt) kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside jaoks. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel.
ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused ( nt juudid, mustlased, slaavlased) ning kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada. 1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Esimeses maailmasõjas sõdis Itaalia Antandi poolel. Itaalia armee polnud eriti edukas ning mitmel
6. saj - germaani ja slaavi hõimud st ,,barbarid" · germaani hõimud tungisid Lääne-Roomasse - Lääne-Rooma nõrk, Ida-Rooma tugev riik - doomino effekt Hiina aladelt hunnid - frangid, saksid, anglid, goodid, vandaalid jt. · tulemus: - Ida-Rooma ehk Bütsants jäi püsima - Lääne-Rooma asemele uued riigid nt Frangi riik - kujunesid uued rahvad, keeled (romaani ja germaani keeled) - senistele germaanlaste aladele slaavlased - rahutu periood, tagasiminek paljudes valdkondades Feodaalkord: · Kujunes Frangi riigis 8. saj · Naturaalmajandus · aadliseisused; hakati rajama linnuseid · feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema · raha polnud käibel; kuningas tasus sõduritele maaga; Kirik: · Vägagi kontrolliv jõud igapäevaelus · Kiriku võim vs. kuninga ja aadlike võim · Reformatsioon 5) Varauusaeg renessanss (pr
Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva "Tsiviilseaduste kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis. Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud riigifunktsioonide täitmise eest, kuid suur osa feodaalidest elas hoopis linnas ning tegeles kinnisvara rentimisega. Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised.
kuuvarjutusi. · HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Sõjalise edu tagas ülikutest je nende kaaskondlastest moodustatud kaarikuvägi. Lihtkodanikud olis isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Indoeurooplased- rahvad, kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks.
juba olemasolevatesse slaavlaste asulatesse. Vene kroonika kinnitusel kutsusid väsinud rahvad varjaage enda üle valitsema. Kutsele vastas varjaagipealik Rjurik, kes sai 862. Aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. Aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. · Vana-Vene riigi elanikkonna moodustasid slaavlased ja some- ugri hõimud, kes ka lõpuks slaavistusid. Seega saab rääkida Vana-Vene riigist kui venelaste riigist. 8. Nimetage Jaroslav Targa saavutusi. · Laiendas riigi piire Mustast merest Länemereni. · Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus" 9. Seletage mõisted: · Feodaal lääni valdaja · Pärisori sunnismaised talupojad, kellel keelati malt lahkuda.
3) Poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada; 4)Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget nimetatakse kommunistiks. 10. Natsionaalsotsialism - rahvussotsialism, NSDAP ideoloogia, mida iseloomustas natsionalismi, rassismi ja sotsialismi ühendamine. Natsionaalsotsialismi põhiseisukohad olid: · saksa rahvas on ajalooliselt ja vaimselt üle kõigist teistest rahvastest, kellest enamus (neegrid, asiaadid, slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles’i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab Versailles’i rahulepingut muutma; · kõik sakslastega asustatud alad tuleb ühendada ühte riiki; · sakslastel on tarvis eluruumi (Drang nach Osten, kolooniate haaramine), see tuleb kätte võidelda; · tuleb kehtestada sotsialism sakslastele (heaoluriik);
Aastal 911 andis Prantsuse kuningas andis ühele viikingi pealikule lääniks ühe poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks. Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki maad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seal tegelesid nad peamiselt kauplemisega, vahetades ühtlasi Idamaa kaupu Lääne-Euroopasse. Slaavlased nimetasid viikingeid variaagideks. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja sealt edasi Vahemerele. Mitmel korral püüdsid nad oma laevastikuga vallustada Konstantinoopolit. Pealegi aga sõlmisid Bütsantsi keisrid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse võtma. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. Nii muutusid põhjamaa sõjamehed Vahemerel küllalt tavalisteks külalisteks
annaabi.ee 
