Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada. Peetri noorusaastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse
Venemaa 17. sajandil Suure segaduse aeg · 17. sajand algas näljahädaga + pakane · Rahvas uskus Jumala karistusse Boriss Godunovi tegude eest Suure segaduse aeg · Ivan Julma poeg salapärastel kadunud · Võimalus esineda troonipärijana · Vale-Dimitri I munk Grigori Otrepjev. Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla · 1613 Maakogu kokkukutsumine uue tsaari otsingud · Mihhail Romanov 15-a patriarhi poeg
Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA oli 17001721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa,Poola.Rootsi sai lüüa.Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks
A D I L T E N M A R A R I I K I 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5.Kust riigist võttis Vladimir vastu uue usu? 6.Kes krooniti esimeseks tsaariks 1547. aastal? 7.Kes kaotas pärisorjuse? 8.Mis linn sarnanes kõige rohkem Lääne – Euroopa feodaalriikidega? 9.Kelle väed küüditasid üle 10000 eestlase Siberisse? (mees, 1701-1708.a.) 10.Kes vallutas 1030.a. Tartu ja rajas sinna oma kindluse? 11.Keiser ehk..... 8. 7. 1. 3. 5. 11. 6. 9. 10. 2.
sajandit. Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. 1547 krooniti Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. Ivan oli oma aja Venemaa harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi
Elu teisel poolel oli ta näol alati sünge ilme, kuigi ta peaaegu vahet pidamata kihistas naerda. Tal oli väga hea mälu ja oma iseloomult oli ta väga energiline. Kõik palvekirjad vaatas ta ise läbi ja igaüks võis tema poole pöörduda kaebusega kohalike ülemuste peale. Ta tegeles vähe küttimisega ja pühendas peaaegu kogu aja riigiasjadele. Kõige rohkem meeldisid talle head hobused, raudkiivrid ja kerged ning head musketid. 1547 kroonit Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. Tema valitsuse ohvriks langes ligikaudu 3478 inimest, kellest 986 on märgitud nimepidi, kusjuures 46 neist kannavad vürstitiitlit
Miks olid paljud venelased rahulolematud seoses Peeter I tegevustega? 17. sajandi lõpul sai Venemaa tsaariks noor Peeter I kes oli üles kasvanud hoopis teistsugustes oludes kui eelnenud Venemaa valitsejad. Ta kasvas üles Moskva lähedal külas, kus teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Kui ta sai tsaariks, siis otsis ta Euroopast liitlasi Türgi vastu. Ta elas pikka aega Hollandis ja Inglismaal, mille eesmärgiks oli õppida ja omandada teadmisi. Teda huvitas ka laevad ja ta isegi töötas terve nädala Hollandi laevatehases puusepana. Pärast 1700. aastal kaotatud Põhjasõda sundis Peeter I looma uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge. Armeele mundri- ja laevastikule purjeriide valmistamiseks rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi
Vene riik 17. sajandil Täida lüngad Vene riigi segaduste aeg oli aastail ..................... . Moskva suurvürst ............................... valitsemise ajal tugevnes riigi ........................ . Kui Ivan IV .................. aastal heitis hinge, tuli troonipärijaks ........................................... . 1598. Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks ....................................... . Moskva rahutused puhkesid ............................... ja selle käigus tapeti .............................. . 1617. Aastal sõlmiti ............................................. , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa
katoliiklike õppeasutuste jaoks. 7.) Tugevnes järsult keskvõim.Opritsnina abil murti bojaaride ja osastisvürstide vastuseis.Korraldati ka julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse,surumaks maha vastupanu Moskva valitsemisele.Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim
James I(1603-1625, Taani Anna) Charles I(1625-1649, Prantsuse Henriette) Charles II(1660-1685) James II(1685-1688, Anne Hyde) William III, Mary II(1689-1702) Anne(1702-1714) Venemaa: 1547- esimene Maakogu, seoses Moskva ülestõusuga 1590-1595- Rootsi Venemaa sõda, Vene vallutas Ingerimaa piir läks Narva jõeni 1598- suri Fjodor, lõppes Rjurikovitsite dün, kokku kutsuti maakogu, Boriss Godunov sai tsaariks 1601-1603- näljahäda ja katk Venemaal 1605- suri Boriss Gudunov 1606- tapeti Vale-Dimitri 1609- leping, Rootsi väed pidid kaitsma Moskva tsaari poolakate vastu 1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma
Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid
Peeter I Marit Mõts Märts 2012 Ettevõtte logo Lapsepõlv ja tsaariks saamine Peetri noorusaastad Preobrazenski lossis Tutvumine Anna Monsiga Sõjamängud Võimuvõitlus Moskvas Põgenemine Troitsesse Tähtsamad iseloomujooned Peeter loob uue armee · Raha võtmine kloostri kassast · Raha võtmine endiste tsaaride varakambrist Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas
Ivani ja tema venna eest hoolitsevad Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes teda sageli alandasid ja solvasid. Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani julmus tuleb välja juba lapsepõleves. Ivan ei saa kelleltki hellust ja armastust nagu lapsed vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas. Ivan ei tunne ennast piisavalt võimsalt olles suurvürst ning ta laseb ennast ametlikult tsaariks kroonida. Kroonimistseremoonia toimub Moskvas 16.jaanuaril 1547. aastal. Ivan nimetatakse oma alamate juuresolekul pühaks tsaariks, kes on kroonitud Jumala poolt, kõikide Venemaade isevalitsejaks. 3.veebruaril 1547 abiellub Ivan Anastassia Romanovaga Uspenski katedraalis. Esimesest silmapilgust peale tundis Ivan Anastassiaga rääkides midagi sellist, mida polnud enne tundnud ning ta otsustas ta omale naiseks võtta. Ivanil oli kokku kirikust hoolimata kaheksa naist
,,Tsaaride aeg" Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev võimuvõitlus ja peale selle sekkusid Venemaa asjadesse ka välisriigid. Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27
1686.a. Segaduste aeg Venemaal 17.saj algas mitmeaastase näljahädaga, lisaks ka pakane. Rahvas kahtlustas, et jumal olevat selle karistuse neile andnud,sest Boriss Godunov olevat tapnud Ivan Julma poja Dmitri. Paljud tahtsid saada nö Vale-dmitriks. Esimesena astus üles poola munk grigori otrepjev. Ka poola kuningas toetas teda, et venemaa alasi enda kätte saada. Rahvatoetusega saabuski vale- dmitri moskva väravate alla. 1605.a krooniti ta uueks tsaariks, sest boriss godunov sai südamerabanduse. Ta sai vähem kui aasta valitseda, sest ta tapeti ja uueks tsaariks sai Vassili suiski. Peagi ilmus poolast välja juba uus isehakanu. 1608.a suvel jõudiski vale-dmitri 2 moskva alla oma väega, kuid vallutada moskvat ei suutnud. Sellel ajal kui venemaal oli suur segadus, sekkus ka poola ja rootsi. 1610.a kukutasid moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid poolakad kremlisse. Uueks tsaariks sai poola kuningas sigismund 3.
julmuse pärast ja teine Mussorgski ooperi traagiliselt lõhestunud kangelasena. Vene impeeriumi alused seadis oma nooruses paika Ivan Julm. Tema katseid ohjeldada bojaaride mõjuvõimu ja tsentraliseerida ning tugevdada valitsust õõnestasid sõjad ja tema enda tekitatud troonipäriluskriis. Pärast viimase Rjurikovitsite soost valitseja surma algas ajastu, mida tuntakse segaduste ajana. Paljud bojaarid polnud nõus tunnustama 1598 tsaariks valitud Boriss Godunovi võimu. Tsarismi institutsioon elas siiski üle nii siserahutused kui ka Borissi surmale järgnenud Poola-Rootsi sissetungi ja 1613 valiti Moskva tsaariks Mihhail Romanov, kelle rajatud dünastia valitses 1917 aastani. Rjurikovitsite soost valitsejateks olid: Ivan III(1462-1505), Vassili III(1505-1533), Ivan IV Julm(1533-1584) ja Fjodor I(1584-1598). Segaduste ajal valitsesid: Boriss Godunov(1598-1605), Fjodor II(1605), Vale-Dmitri(1605-
,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. Tasuta muusikakooli direktor (7 aastat) 3. 11 aastat töötas Peterb. Õunkonn kapellis. Ta pani aluse seal poiste koorile ja pilliõpetusele 4.
Peeter I ehk Peeter Suur Peeter I ehk Peeter Suur sündis Moskvas, 30. mail 1672. aastal, Dalmaatsia Iisaku päeval, kella ühe paiku öösel. 17.sajandi lõpul sai Venemaa tsaariks Peeter I ehk Peeter Suur. Ta oli Romanovite dünastiast ning valitses aastetel 1682-1725. Peeter I lapsepõlv möödus väikeses külakeses, Moskva lähedal. 1682. aastal kuulutas Kremli kellade helin Peetri ja tema poolvenna Ivani kroonimist. Neist said kaksikvalitsejad. Peale Ivani surma 1696. aastal sai Peeter Venemaa ainuvalitsejaks. Seetõttu toimusid 18. sajandil sagedased paleepöörded. Olukord paranes oluliselt alles pärst seda, kui Paul
Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI--XVII sajanditel Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne, Uural, Lääne-Siber.(lisa2) Läänes ei olnud Venemaa nii edukas: sõja tulemusena Rzecz Pospolita`ga õnnestus Moskval saada juurde vaid väikesed maa-alad. XVII sajandi algul sai Venemaa tsaariks Mihhail Fjodorovitsh, esimesena Romanovite dünastiast, mis valitses riiki kuni 1917.aastani. XVII sajandi lõpus asus Venemaa troonile Peeter I, kelle
1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina, mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning
Vene keskvõimu poliitika baltimaades, mis viis vene mõju järsenemisele ja suurenemisele Põhjused: 1. Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda 2. Rahvusluse tõus (nii venelaste kui muulaste hulgas) 3. Vene riigi julgeoleku huvid Eesmärgid: 1. Tööstuse moderniseerimine, majanduse mobiliseerimine 2. Rahvusriigi idee ühtse elanikkonnaga liit (ühtne keel) 3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks. Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt.
Isiklikku Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks kuulutati mõlemad vennad. Nad valitsesid koos kuni Ivan V surmani 1696 aastani. Peeter I esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, ning neil oli kaks ühist last. Ta teine abikaasa oli Katariin I, ning neil oli kaks ühist last. Peeter I valitsusaastad ning saavutused Peeter I viis Venemaal läbi kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli vanameelse ja
Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes möödas tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie
5. Kasutatud kirjandus lk 8 3 Päritolu Nikolai I oli sündinud 1796 aasta 25-dal juunil. Ta oli Paul I ja Maria(Württembergi printsessi Sophia Dorothea Augusta Luisa) kolmas poeg. Neil oli kümme last ja üks Nikolai vendasest oli Aleksander I. Esimesed viis kuud kasvatas Nikolai'd tema vanaema, Katariina, kuni tema surmani 6-dal novembril 1796 aastal. Ning kui Paul sai tsaariks 42 aastaselt ja väikelaps oli tagastatud tema emale, kuid Maria tegeles väga vähe oma lastega. 4 Noorus ja sõjavägi Suuremat aega kasvatati Nikolaid sõjaväes, kuna tema polnud troonipärija ega esikpoeg. Troonipärijateks olid tema vanemad vennad Aleksander ja Konstantin. Kui Nikolai sai 6- aastaseks alustas ta õppetööd koduõpetajatega, millest suur osa oli suunatud sõjateadustele.
suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure
ESSEE Ivan Julm IV ja tema veretööd Ivan Julm oli Moska suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani. Moskvas valitsenud tsaaridesst oli ta kuulsaim ja läks ajalukku kui üks kõige verisemaid valitsejaid enne 20. sajandit. Varakult orvuks jäänud ja 17-aastaselt tsaariks kroonitud, süüdistas Ivan IV kõigis oma pattudes rasket lapsepõlve. Just oma hooldajatelt, võimuahnetelt bojaaridelt, olevat ta õppinud salakavalust ja julmust. Tänu millistele veristele kordasaatmistele ta päris endale sellise nime? Ivan Julm saatis korda väga palju veretöid, mis on tänapäeva maailmapildis mõeldamatud. Minu jaoks on tema üks kõige shokeerivamaid tapatöid tema ja tema poja kaklus.1581. aastal lõi Ivan
Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. · Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. ....jätk · Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. Jätk ....jätk · Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid
Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada. Peetri noorusaastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse
ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel.
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõ...
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks"
Dmitri,sest 1591.a tuli Uglitsist Dmitri surmateade.Levis kuuldus,et ta mõrvasid Godunovi agendid või siis mõrvas ta end ise haigusloo ajal noaga mängides.1598 suri tsaar Fjodor ning riiki valitses Boriss Godunov.Ta toetas tavalisi mõisnikke,kes tõstsid talupoegade andami kahe-või isegi kolmekordseks. Levisid kuuldused nagu oleks tsareevits surmast pääsenud,ilmus Vale-Dmitri.Godunov suri ja võimule sai Vale-Dmitri,kuid 1606.a mais puhkesid Moskvas rahutused ja ta tapeti.Uueks tsaariks sai Vassili Suiski,1610 a kukutati ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva.1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617.a sõlmiti Solbovo rahu,sellega tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad, kaasa arvatud Novgorodi.2)Valitsemine-Bojaaride Duuma-riigi kõrgeim võimuorgan,kõige mõjukama osa moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased.17.sajandiks oli Bojaaride Duuma muutunud väheefektiivseks ega sobinud enam suurriigi valitsemiseks
Usuti, et maailmalõpp pole enam kaugel. ISIKUD:.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas. G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine.1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648- 30a.sõda.1700-1721-põhjasõda
mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjoder Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning
Kõrval käis neli kääbust, üks kääbus sõitis taga tillukesel hobusel. Peeter armastas mängida sõda. Ta õppis kiiresti lugema ja kirjutama. Peeteri õpetaja Zotov tutvustas talle Venemaa ajalugu. Õpetamisel kasutati naljapiltidega raamatuid, mille järgi sai tundma õppida näiteks tuntud ehitisi, linnu, laevu, ajaloosündmusi ja astronoomilisi nähtusi. Peeter oli väga õpihimuline. Ta tahtis ise samuti ehitada linnu ja laevu, juhtida vägesid, vallutada kindlusi ja sõita merd. Tsaariks sai Peeter 10 aastaselt. Peetri vanema õe Sofja rahutuste juhtimise ajal jäi ta õppimine katki. Õpetaja Zotov võeti temalt ära ja uut õpetajat ta ei saanud. Peeter veetis oma eakaaslastega aega ilma asjaliku tegevuseta. Seetõttu tekkisid tal hariduse puudujäägid ning ta omandas oma keskkonna jämedad kombed. Hiljem kahetses, et ei olnud õigel ajal haridust saanud. 1688 rajas Peeter omaenda laevatehase.
Peeter 1.1 Lapsepõlv ja tema tsaariks saamise lugu. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg
Pärast mitmeid parandusi ja täiendusi esietendus ooper 1874. aastal ja sellest sai vene liberaalse intelligentsi lipulaev. Oper pole lihtsalt lugu Borissi elust, vaid analüüsib heliloojale isikupärase sügava psühholoogilise läbielamisega selliseid igavesi teemasid nagu võim kuritegu, süü, vastutus. 9 Proloog 1.pilt. Moskvas Novo-Devitsi kloostri juures. Rahvas on kokku aetud, et paluda Borissi saada Venemaa tsaariks. Boriss viibib kloostris palvusel. Tema tsaarikssaamine on tegelikult juba otsustatud, kuid ta laseb end paluda, et teda ei kahtlustataks vägivaldses võimuhaaramises. Pärast mitmeid palveid jääb Boriss nõusse. 2.pilt: Borissi kroonimine Uspenski katedraalis. Kõlavad pidulikud helid; uue tsaari süda on aga murelik- ta aimab halba. I VAATUS 1.pilt. Mungakong kloostris. Lavatsil vähkreb noor munk Grigori, laua taga istub
KUUSALU KESKKOOL 10.A KLASS Merily Rool Ivan Julm Referaat Kuusalu 2014 SISUKORD: 1. Sissejuhatus...............................................................................lk. 3 2. Ivan Julma noorus.....................................................................lk. 3 3. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine...................................lk. 4 4. Ivan Julma Reformid................................................................lk. 4 5. Ivan Julm- sõda ja kaubandus.................................................lk. 6 6. Ivan julm- isiklikku....................................................................lk. 6 7. Ivan Julma surm ning troonipärimine..................
Antant ja kolmikliit vastamisi Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud Kolmikliit – eesmärgid: Kandev jõud saksa Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It Türgi-saksa sõprus oluline Antant Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale) Vene impeerium XXsaj algul 20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia. Jäi viimaseks tsaariks. 1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast) 1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus) algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905) vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused, mis kestsid üle aasta lõputud streigid ja meeleavaldused 17.okt manifest o nikolai II andis kõigile alamatele sõnavabaduse, koosolekute ja org.loomise
5.4 Pärisorjuse kaotamine Eellugu Adel oli võlgades. Mõni eesrindlikum mõisnik kehtestas oma mõisas eraseadused, millega laiendati talupoegade omavalitsust, õigust vallasvarale ja loodu talurahvakohtud. 1796 sai Venemaa troonile Paul I. Ta laiendas Baltikumile nekrutivõtmise kohustuse. 1797 1874 võeti Eestist nekrutiks umbes 150 000 meest. Igas mõisas asutati magasiaidad kuhu koguti viljavarusid näljahäda puhuks. 1801 Paul I tapeti ja tsaariks sai Aleksander I. 1802 võttis Eestimaa maapäeva vastu regulatiivi ,,Iggaüks..." Talupoegadele lubati talude pärandatavat kasutamisõigust, õigust vallasvarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 kehtestati samasugune seadus Liivimaal. 1804 anti uus senisest tagasihoidlikum seadus välja Eestimaal. Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu
Tegeleb sotsiaalabiga. Vaatamate tema headele tegudele ei leia ta rahva poolehoidu, sest rahvasuus käib jutt, et ta ei saanud troonile ainult tänu sellele, et ta oli tapnud noore Dimitri. P uurib, rahva käitumist. Tõukab BG eemale. Ei võta BG heategusid vastu. Näha on rahva moraalne hukkamõistmine. BG ei võida rahva poolehoidu. Rahval on suured nõrkused rahvas on väga kergesti manipuleeritav. Ilmub välja vale Dimitri. Saab võimule.et tsaariks saada , tuleb ta korraldada BG poja surm. 14.dets 1825 dekabristide ülestõus. Uueks tsaarik sai Aleksander I vend , Nikolai I. Vahepeal mingi tekst. Poeem ,,vaskratsanik" ,,Jevgeni Onegin"
takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. ROMANOVITE DÜNASTIA Esimene Romanovitest valitseja 17 saj. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Esimesed kolm Romanovi stabiliseerisid olukorda riigis, kuid rohkem aega ja tegevust oli vaja pidurdamaks Vene riigi arengut Euroopa riikide moodi majanduslikus, tööstus-, kaubandus-, juhtimis-, haridus-ja sõjalistes küsimustes. Koos 17. sajandi algas venemaa ajaloos uus periood
Sissejuhatus Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Vaeste hulgas oli vaesus ja nälg. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Lapsepõlv Peetri noorusaastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Peeter leidis sealt endale palju sõpru Kukuis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks.
Ruslan otsib Ljudmillat taga ja lõpuks leiab ta ikka. ,,Kaukasuse vang" ,,Mustlased"-Aleko läheb elama mustlaste juurde, sest on väsinud linnakärast, leiab sealt armastuse Zemfira. Zemfira aga armub ühte mustlasesse ja jätab Aleko maha. Aleko tapab ta ja ta kaasa. Zemfira isa ütleb, et ta oleks ise samamoodi käitunud, aga ajab ikka Aleko laagrist minema. 3)Näidendid ,,Boriss Godunov"-peategelane on saanud tsaariks läbi mõrva, tappes troonipärija. Godunov proovib olla hea tsaar, aga rahvale ta ei meeldi. Siis ilmub välja vale-Dimitri, kes nim. End ,,vanaks troonipärijaks", ta laseb tappa Godunovi poja ja saab ise troonile, aga rahvale jälle mõrvar ei meeldi. Mihhail Lermontov (1814-1841) Pärines Soti aadli suguvõsast Lermontidest. Vaesunud, kuna isa oli pummeldaja. Ema oli aga pärit jõukas Vene-aadli suguvõsast.
Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi- Vene ühisvalitsus; 1610. kukutati ka see valitsus ning 1611. puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva); 1613. kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad.
tegi lae kõrgeks ja avaraks, tekitas tunde nagu katust ei ole peal, ümber liikuvad pilvemassid, keskel avatud taevas. Sakraalarhitektuuris toodi sisse barokseid elemente, tuntuim on Il Gesu kirik. Saksamaa püüdis Prantsusmaad järgi teha, ehitati mitu väga barokset lossi (Belvedere loss Würzburgis, Dresdeni paviljon). Üsna märkimisväärsed ehitised on Põhja-Inglismaal: Whitehall koos suure peosaaliga on üks Inglismaa kuulsamaid ehitisi. Barokk Venemaal: Peeter I sai tsaariks, oli väga reformihimuline, hakati Peteburgi ehitama, kutsuti Itaaliast ja Prantsusmaalt arhitektid, kuna pealinn Moskva ei rahuldanud Peetrit. Ala oli väga soine, ehitati suures osas vaiadele, kaevati väga palju kanaleid, väga ilus linn. Paljud kanalid on praegu kinni, seal on autoteed, kutsus kohale arhitekte ja kunstnikke tervest Euroopast. Tähtsamaks arhitektiks oli Rastrelli, kes kavandas tänavatevõrgu ja majade paiknemise plaani. Uuendused: habe maha, lauakommete tekkimine, kõige
Tänu 1 Šuvalovile õnnestus Potjomkinil Peterburi külastada ja tutvuda keisrinnade ja nende favoriitide maailmaga. Teises peatükis kirjeldab autor lähemalt Katariina II elu keisrinna Jelizaveta õukonnas. Samuti käsitleb pikemalt Katariina II ja Peeter III vahel sõlmitud abielu, mis ei olnud õnnelik ega romantiline – Katariina mõistis kiiresti, et mees ei sobi talle abikaasaks ega ka Venemaa tsaariks. 1761. aastal suri keisrinna Jelizaveta, Katariina mängis üheaegselt tundelise naise ja kaine peaga poliitiku rolli, leinates keisrinnat kolm päeva. Aprillis 1762. aastal sünnitas Katariina oma kolmanda lapse, mai alguseks oli naine sünnitusest toibunud, kuid kõhkles ikka veel – vandenõu, mis oli raseduse tõttu edasi lükkunud, ei liikunud seni paigast, kuni sellel polnud juhti. 27. juunil puhkes vandenõulaste hulgas segadus, võis arvata, et vandenõu ei jää Peeter III-
..................................................14 2 Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev võimuvõitlus ja peale selle sekkusid Venemaa asjadesse ka välisriigid. Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava
Et sellist ülevaadet teha, ss üle tsekkida mis maavaldused on. 16.-17.saj Vm jaoks üks olulisemaid allikadi ,,Pistovõe kngi" II oluline pol sündmus- seismine Ugra jõel. Nähtud sümboolset seda hetke kus Vml lõppeb Mongoli-Tatari ike. Tagantjärele perspektiivis mitte nii oluline. Ivan III (Ivan julm I ametlik tsaar) tsaari sõna väga harva pidulikel sündmustel kasutusel. Ivan III ajal seda diplomaatias kasutama. Just Liivim. kirjades Moskva valitsejat tsaariks kutsuma. Seda tiitlit veel kasutuses pole, tõlgitakse keisriks. Tuleb kahe peaga kotka pitser ta ajal (kas Bütsantsi eeskuju? Või sümboolika Lääne-Euroopas?). Püha Jüri draakonit tapmas (Moskva vapi sümbol, pisikese mündi sõna kopika). Rubl- raiutud jupp (rubla teke). V mündid väga heas hinnas, seal tähtis vene hõbeda plastus (praktiliselt puhtast hõbedast, solgitud hõbe ei veni nii). Ivan III abielus Maria Borissovnaga. Maria suri 1467.a, samal ajal Konstantinoopol türklaste
Eesti soost haritlased, nende seas ärksad taluperemehedki, hakkasid välja andma eestikeelset kirjandust. 1878. aastal sai Carl Robert Jakobson loa asutada oma ajaleht "Sakala". Nüüd oli tal võimalus viia oma radikaalsed ideed rahva hulka. "Sakalast" sai kiiresti Eesti suurima lugejaskonnaga ajaleht, kus autor kritiseeris teravalt baltisaksa võimu ja kirikut. Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
