paremaks. Nimelt pääses Gustaf 1887. aastal Peterburi kuulsasse ratsaväekooli. Pärast selle lõpetamist 1889. aastal sai ta korneti auastme ning saadeti teenima Poola. Seal teenis ta lühikest aega ning seejärel tegi karjääri Peterburis ratsakaardiväes. Too teenistuskoht võimaldas Mannerheimil pääsu kõrgseltskonda kuni tsaariõukonnani välja. Peterburis abiellus ta Anastasia Nikolajevna Arapovaga. 1893. aastal oli tal Nikolai II kroonimisel tähtis roll. Sügisel 1905 sõitis Mannerheim vabatahtlikult Kaug-Itta sõtta Jaapani vastu. 1904. Aastal viidi ta üle 52. Nezini ratsaväerügementi ja ta sai alampolkovnikuks. 19041905 osales ta Vene-Jaapani sõjas, kus Mukdeni lahingus osutatud vapruse eest sai polkovnikuks. Aastail 19061908 teostas legendaarse ratsaretke Kesk-Aasias. Tegemist oli Vene peastaabi ülesandel korraldatud luureretkega peamiselt Hiina valdustesse. Mannerheim sõitis koos
detsembril 1917 · Nõukogude valitsusest olenes, kas välisriigid tunnustavad Soome iseseisvust. · 31. detsembril 1917 Lenin tunnustas Soome iseseisvust. · Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA · 27. jaanuar 15. mai 1918 · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta · Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. · Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe edasitungi seisma KODUSÕDA · Aprillis saabusid keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919 kinnitati põhiseadus · Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma
Kuid paar tundi enne Punaarmeetankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Enamik valitsuse liikmeid sattus nõukogude surveorganite kätte. 37.Petain Prantsusmaa vägede juht, hiljem Saksasõbraliku Vichy vabariigi juht. De Gauelle Prantsusmaa vägede juht, hiljem Vaba Prantsusmaa juht. Zukov Nõukogude vägede juht. Eisenhower Ameerika president, tänu temale avati Prantsusmaal teine rinne. Mannerheim Soome vägedejuht ning president. Rommel Saksa sõjaväelane. Juhtis vägesid Põhja-Aafrikas. Mac Arthur USA sõjaväelane Paulus Saksa sõjaväeohvitser. Zdanov Venemaa riigitegelane, tegeles Eesti okupeerimisega juunis 1939 Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. Allkirjastas MRP. Rippendrop Saksamaa välisminister, allkirjastas MRP Chamberlain Suurbritannia peaminister. Churchill Suurbritannia peaminister. Totaalne natsismi ning kommunismi vihkaja.
Senat esitas Nõukogude Venemaale palve tunnustada Soome iseseisvust, mida Lenin 31. detsembril 1917 ka tegi. Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma. KODUSÕDA Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed ning mais lõppes see võrdlemisi julm sõda kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku Venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST ISESEISVUMIST Riigihoidjaks sai 1918. aasta lõpus Carl Gustav Mannerheim. Tema juhtimisel hakkas Soome uuesti
sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu 0.5 mlj meest, 2000 tanki, 1000 lennukit. Soome sõjaväkke (ülemjuhataja Mannerheim)kuulus 300 000 meest, ca 100 lennukit, ca 50 tanki. Vaatamata ülekaalule ei suutnud NSV sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. kui välja vahetati väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. kogu Soomet vallutada Stalin enam julgenud. GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga
lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse naeruvääristada ja alandada soomlasi 3) Tegelikult võitis Soome sõja, kuna säilitas iseseisvuse. 4) Mannerheim oli Soome vägede ülemjuhataja, Mannerheimi liin. E 1) Karikatuur vihjab Teise maailmasõja viimastele aastatele (1944-45) 2) Rahulolu sest kõik läheb hästi. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a
6. detsember 1917 kuulutati Soome iseseisvaks 1918. aastal nimetati Mannerheim riigihoidaks 1920. aastal lõppes soomlaste Vabadussõda 1922. aastal toimus Genovas koverents, jätkus Rapallos 1938. aastal vallutas Hiler Austria 29. september 1938. toimus Müncheni kokkuleppe 1939. aastal vallutas Hitler ära ülejäänud Tsehhoslovakkia 1939. aasta kevadel algasid Inglise-Prantuse-Nõukogude läbirääkimised 23. august 1939 sõlmiti Molotvi-Ribbentropi pakt 1939. aastal algas Talvesõda 1. september 1939 algas WWII 17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940
Leiboristlik Partei. 1924.a. said võidu parlamendivalimistel tööerakond, kes moodustas oma esimese valitsuse Soome pärast I maailmasõda, eripärad. Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets. 1917.a. kuulutas Soome Eduskund välja oma maa iseseisvuse. 1918.a. jaanuaris haarasid Pahempolsed radikaalid (punased) Vene sõjaväe toetusel Helsingis ja LõunaSoomes võimu. Soome iseseisva riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhtajaks sai Gustaf Mannerheim, kelle juhtimisel võideti punasoomlased ja vene enamlased lahingus Tampere pärast. 1918.a. sai Mannerheim riigihoidjaks ja tema juhtimisel loobuti saksa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega. http://www.abiks.pri.ee Sõjategevusega kaasnenud purustused ja kaod olid Soomes väiksemad ning Soome majanduslik olukord oli tollal parem
24.september 1939. a. esitati ultimaatum Eesti välisminister Selterile ja Eesti oli sunnitud lubama Venemaal baaside loomist oma territooriumile, sellega algas baasideajastu. 9. Orzeli juhtum Orzel oli Poola allveelaev. Põgenes Tallinna. Eestlased panid paar meest laeva valvama, kuid laev põgenes Rootsi. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises ja Venemaa esitas Eestile ultimaatumi (baasid). 10. Mannerheim'i liin Karjala kannusele rajatud Soome kaitseliin. 11. Barbarossa plaan Hitleri kinnitatud välksõjaplaan NSV Liidu vastu. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NL kavatseti purustada 4 kuuga. 12. Majandusplaan "Ost" koostati koos Barbarossa plaaniga. Nägi ette: · Balti riigid koos Valgevene ja Ukrainaga tuleb liita Saksamaaga
Punased moodustasid Soome Rahvavabariigi, mille esimeheks valiti Kullervo Manner ja Otto Ville Kuusinen. Rahvavabariigi relvajõududeks oli Soome Punakaart, mille moodustasid Vene keisririigi 42. armeekorpuse Kesk-Soomes asunud 106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprilli alguses maabus Hanko sadamasse saksa sõjaväeosa Balti diviis 9500 sõdurit von der Goltzi juhtimisel. Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a. juunis oli sõjategevus põhiliselt lõppenud. Võrdlemisi julm sõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat
oli teinud Nõukogude Venemaa. Vaatamata Soome iseseisvuse tunnustamisele ei lahkunud Punaarmee Soomest, vaid sellest sai seal vasakäärmuslaste ehk punaste põhiline toetaja. Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga. Vene sõjaväe toetusel haarasid nad võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes. Soome valitsus taganes Vaasasse riigi pooldajate (valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim. Tema juhitud väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918. aasta lõpul nimetati Mannerheim riigihoidjaks. Järgmise aasta suvel kinnitas ta põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920. aasta oktoobris sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. 1918.-1920. aasta sõjasündmusi on Soomes nimetatud nii kodu- kui ka vabadussõjaks. SOOME 1920.-1930. AASTAIL Iseseisvunud Soome ülesanne oli tugevdada riiki. 1920
Talvesõda Samuti nagu eestis, nõudis Stanil endale sõjaväebaase Soomes ning karjala kannas. Mannerheimi liin(karjala kannas) oli tugevalt kindlustatud. Marssal Mannerheim oli Soome rahvuskangelane, riigi rajaja ja juhataja. Soome keeldus punaarmeed sisse laskmast ning nõukogude liit tekitas provokatsiooni. 6. Detsember 1939 alustas punaarmee talvesõda. Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI
15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1.president 20)J.Laidoner-Eesti sõjaväelane ja poliitik 21)J.Poska-Eesti riigimees 22)I.Moscicki-Poola president 23)Gusta 5-Rootsi kuningas 24)August Rei-Eesti riigivanem 25)Charlie Chaplin-näitleja 26)Marlene Dietrich-näitleja ja laulja 27)Gustaf Mannerheim-Soome sõjaväelane 28)Nikolai 1-Venemaa keiser 29)Margaretha Geertruida Zelle-Hollandi eksootiline tantsija 30)Henry Ford-USA leiutaja
· Warssavi ülestõus saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi · Talvesõda sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala piirkond · MRP mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel · Jätkusõda sõda NSV liidu ja Soome vahel peale Talvesõda, NSV liidul oli plaanis Soome vallutada · Holocaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades · 21. Millega said tuntuks Mannerheim ja Rommel? · Mannerheim - soome sõjaväe ülemjuhataja, juhtis vägesid Talvesõjas · Rommel oli saksa sõjaväelane, juhatas saksa vägesid Põhja-Aafrikas · 22. Mis olid II maailmasõja tagajärjed? 3 · NSV liidu mõju suurenes maailmas · Hukkus 60 mln inimest · Balti riigid kaotasid iseseisvuse · Juhtivateks riikideks said NSVL ja USA · Muutusid piirid Euroopas · 23. Too välja 3 põhjust, miks II maailmasõda oli totaalne sõda.
1941. detsember – Moskva lahing plaanis Soome vallutada 1942/43 sügis ja talv – Stalingradi lahing Holocaust – juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa 1943 juuli/august – Kurski lahing poolt okupeeritud maades 21. Millega said tuntuks Mannerheim ja Rommel? Mannerheim - soome sõjaväe ülemjuhataja, juhtis vägesid Talvesõjas Rommel–oli saksa sõjaväelane, juhatas saksa vägesid Põhja-Aafrikas 22. Mis olid II maailmasõja tagajärjed? 3 NSV liidu mõju suurenes maailmas Hukkus – 60 mln inimest Balti riigid kaotasid iseseisvuse Juhtivateks riikideks said NSVL ja USA Muutusid piirid Euroopas 23. Too välja 3 põhjust, miks II maailmasõda oli totaalne sõda. Sõda haaras kogu maailma Sõtta haarati ka tsiviilelanikud
Sürrealism loomingu lähtealuseks unenägu, eitati loogikat Muusikal Dzäss Seltskonnatantsud fokstrott, tango Balletis vaidlus klassika ja modernismi vahel Eestis asendub õppekeeles vene keel eesti keelega. Ühtluskool 1 dets 1919 avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool Talvesõda 6 det 1917 kuulutati Soome iseseisvus Välisriigid tunnistasid seda alles siis, kui seda oli teinud NSVL Kuid Punaarmee ei lahkunud Sõjaväe ülemjuhataja kindral Gustaf Mannerheim Tema juhitud väed saavutasid punasoomlaste ja vene enamlaste üle võidu 1918 nim Mannerheim riigihoidjaks 1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks 1920liituti Rahvasteliiduga Lapua liikumine kommunismivastane . nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu Mannerheimi liin Karjala maakitsikusele ehitatud võimas kaitseliin
Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei Kommunistlik partei Roheliste erakond Soome parlamendihoone Sõjajärgsete aastakümnete majanduslikud ja ühiskondlikud muutused ei põhjustanud siiski suuri muutusi Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen Koivisto Ahtisaari Halonen Niinistö PAASIKIVI-KEKKONENI JOON Paasikivi-Kekkoneni joon Soome iseseisvuse säilitamise nimel tehti kõik, et mitte kahjustada suhteid Nõukogude Liiduga 1948. aastal sõlmitakse Soome ja NSV Liidu vahel leping Paasikivi-Kekkoneni poliitika hea pool Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled Karikatuur „Finlandiseerumine“ SOOME JA MUU MAAILM Soomel tugevnes koostöö teiste
Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943aasta kevadel Soome. v Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. v 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. v Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate, tankitõrje, side ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944. v
*29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilitas iseseisvuse, kuigi kaotas Karjala, Viiberi linna. *Jätkusõda: Soome ja NSVL vaheline sõda 1941 mai 1944 sügis. *Atlandi Harta: 1941 augustis kohtusid Atlandi ookeanil. *Holokaust: juutide hävitamine saksamaa poolt. *Kolmikpakt: sõjalis poliitiline liit Saksamaa ja Jaapani vahel, Itaalia 1940 4
Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati Hankosse sõjaväebaas rajada. 1940 aasta kevadest otsiti sõjast laastatud rahvale toitu. Sõjaväga naasis rindelt ja Rootis evakueeritud lapsed tulid koju. Tehti kordi linnu mis olid saanud kannatada pommitase käes. Soomlased umbusaldasid kõik venelastega seoses olevat. Mannerheim keskendus uue vastupidavama kaitrseliini ehitamisel Soome piiril. Tema ja tema kinralitel oli vaja uus armee üless ehitada oli vaja tanke, kahureid ja lennukeid. Palju kasutatid seda tehnikat mis venelased oli maha jätnud. Soome valitsus oli nõus ostma kõikvõimalikke relvi. Saksamaa leppis Rootsiga ja Soomega kokku oma sõjaväe läbiviimsi nende riigist vastutasuks lubas saksamaa müüa soomele relvi. 1941 aastal oli Soome tähtsaim
· · DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast.
ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja
a Churchill Briti riigitegelane, pea ja kaitseminister II ms ajal de Gaulle Rahvasliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president Molotov NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP Roosevelt USA president osales Teherani ja Jalta konverentsidel Ribbentrop NatsiSaksamaa välisminister, sõlmis MRP Eisenhover Liitlasvägede ülemjuhataja, teise rinde avamisel, hilisem president Zukov NSVL kindral, juhtis lahinguid Moskva, Satlingradi, Kurski ja Berliini all Mannerheim Soome armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president Petain Prantsusmaa ,,Au ja Häbi", Vichy valitsuse juht 4) Konverentsid Konverents Toimumisaasta Osapooled Otsused Atlandi harta 1941 Inglismaa; Usa; hiljem NSVL sõnastati sõjaeesmärgid ja järgne maailmakorraldus. Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Teheran 1943 Usa; NSVL; Suurbritannia Teise rinde avamine Prantsusmaal, NSVL lubas Saksamaa
· Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel · Lepituspoliitika lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.ndate aastate II poolel · Lend-lease USA abi NSVL'le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele 6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v.Ribbentrop Saksamaa välisminister · D.Eisenhower USA vägede juht Euroopas · V.Quisling Norra natside juht 7.Isikud · Suurbritannia peaminister, Teherani ja Jalta konverents Churchill · Briti kindral, juhtis sõjategevust Põhja-Aafrikas Montgomery · NSVL juht II MS ajal Stalin
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut.
1. Petain 4 Jugoslaavia rahvavabastusarmee (partisanide) juht, hiljem 2. de Gaulle Jugoslaavia riigijuht 3. Zukov 3 Nõukogude Liidu marssal, juhtis Punaarmeed lahingutes 4. Tito Moskva ja Stalingradi all 5. Eisenhower 6 Soome kaitsejõudude ülemjuhataja, hilisem soome vabariigi 6. Mannerheim president 7. Rommel 1 Prantsuse marssal, Esimese maailmasõja kangelane, Teise 8. MacArthur maailmasõja ajal oli Saksasõbraliku valitsuse juht 9. Paulus 10. Hirahite 8 Kindral kes kirjutas USA nimel alla Jaapani kapitulatsioonile
· sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal Roosevelt USA president, sõlmis liidu Suubritanniaga Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal Müncheni sobing 1938 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. MRP 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all
Jüri Uluots Kes on nimekas Inglise poliitik, Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal? Winston Churchill Kes oli Eestis 1940. aasta juunipöörde järel moodustatud uue valitsuse peaminister? Johannes Vares-Barbarus Kes nimetati 1938. aastal Eesti Vabariigi presidendiks? Konstantin Päts Kes esindas opositsiooni Pätsi vaikival ajastul? Jaan Tõnisson Kes oli nimekas Soome poliitik ja sõjaväelane, marssal, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ajal? Mannerheim Kes oli Nõukogude Liidu poolt Eestisse juunipööret läbi viima saadetud tegelane? Andrei Ždanov Kes oli vapside nimeline juht? Andres Larka Kes oli tuntud kommunist, Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eestis 1940-1941? Johannes Lauristin
Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid. Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Ohvitserkursusel oli mehi palju rohkem ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et Soome jäägriliikumise eeskujul pidi JR 200
Kas sellele lepingule oleks olnud võimalik vastu hakata? Arvan, et kui olekski, siis oleks NSV Liit alustanud suurt sõda Eesti vastu. Lepingu sõlmimine oli tol hetkel kahest halvast variandist parim. Samal ajal kui Baltikumile sunniti liituma baaside sisselaskmisega oma maale, esitas NSV Liit sama lepingu ka Soomele. Soome oli põhimõtteliselt nõus alluma lepingu tingimustele. Oma heakskiidu andis ka marssal Mannerheim. Et Soome oli demokraatlik riik,ei olnud rahvas nõus lihtsalt alla andma. Soome otsustas läbirääkimistega venitada, lootes, et NSV Liit teda ei ründa. NSVL ei kartnud Soomet ja ründas riiki 30. novembril 1939. Sellega algas nn ,,Talvesõda". Soome ostuas vaenlasele suurt vastupanu. Sõjlist abi osutasid ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Soome kaotas vaid marginaalse osa oma territooriumist, kuid säilitas iseseisvuse. Eesti ei oleks Soomelt saanud abi paluda, sest NSV
Taanis & Rootsis Saksamaa Liitvabariigi majandusraskuste tõttu, mis olid tingitud Ida-Saksa liitmisest 52.Eesti ja Põhjamaade sidemed XX saj 1991 hakkasid sidemed kiiresti tugevnema,lühikese ajaga muutusid Rootsi ja Soom meie suurimateks kaubanduspartneriteks. 53. 1944 põgenes Rootsi kõige rohkem eestlasi. 54.Island tunnustas Eesti iseseisvumist esimesena 55.Talve ja Jätkusõda olid Soome ja NSVLi vahelised sõjad II MS ajal 56.Soome oli II MS tulemusena pigem võitja 57.Mannerheim oli Soome sõjavägede ülemjuhataja II MS ajal 58.Risto Ryti oli Soome II MS aegne president. 59.NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62
Veebruaril 1918 Eesti. · Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari ning ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel poole puhkesid verised kodusõjad. · Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918 aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprillis saabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed. Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon · Mitmel pool Venemaal tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine.
Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus Karl Dönitz - Kriegsmarine i ülemjuhatus. Einrich himmler - SS juht; holocausti elluviija Carl Gustaf Mannerheim - Soome vägede ülemjuhataja, president 1944-46 Erich van Manstein - Saksa kindral-feldmarssal, lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja Erwin Rommel - Saksa kindral-feldmarssal, kõrberebane, Saksa Põhje Aafrika operatsioonide juht Isoroku Yamamoto - Jaapani laevastiku ülemjuhataja, pearl harbori rünnaku korraldaja Kes otsustasid sõja Lääneriikide poolel Douglas MacArthur - Liitlasvägede ülemjuhataja vaiksel ookeanil
Rommet. Brittide Egiptus seati ohtlikusse olukorda. 23. Miks tungis Saksamaa 1941. kevadel Kreekasse? Millised strateegilised tagajärjed Kreekasse tungimisel olid? 20. BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939.-1940. SOOME TALVESÕDA 1. Millal algas ja millal lõppes Talvesõda? 30. Nov 1939 2. Mis riikide vahel oli Talvesõda? Nõukogude liidu ja Soome Vabariigi 3. Miks Talvesõda puhkes? Nõukogude Liit ründas Soomet 4. Kes oli Mannerheim? Soome väejuht 5. Mis oli Jätkusõda? Talvesõja jätk, Soome ja NSVLi vahel 6. Millal oli Jätkusõda? 25.juuni 1941 19. Sept 1944 7. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Talvesõda? Soome loovutas 13% ja Viiburi 8. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Jätkusõda? Soome edu, 19. Sept vaherahu. 9. Millised muud alad anastas või okupeeris 1939.-1940. a. NSVL? Baltikumi 21. SÕJASÜNDMUSED 1941-1943 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1941. a. 22
II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär. Roosevelt-USA President Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja Oppenheimer-aatomi pommi isa Keitel- allkirjastas SM tingimusteta kapitullatsiooni. Eisenhower- USA pesident 6.juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le
15. Atlandi harta, 1941 august. USA(Roosevelt), Suurbritannia(Churchill), NSVL(Stalin) 16. 1942 esimesed pävad Talvesõda 1. Millal kuulutati välja Soome iseseisvus? 2. Millal sai soomest Rahvasteliidu liige? 3. Millal alustas NSVL Soome vastu sõda?Millal see lõppes? 4. Soomlaste väejuht? 5. Miks ei julgenud Stalin kou Soomet vallutada? 6. Millal toimus jätkusõda? 1. 6.dets 1917 2. 1920.a 3. nov, 1939-12 märts 1940 4. Mannerheim 5. Britid ja Prantslased otsustasid appi tulla 6. 1941-1944 Murrangud sõjas 1. Millal, kus suutsid Britid Sakslased lõplikult alistada? 2. Millal muutus Punaarmee õnn ja mis lahingus? 3. Millal üritas Saksamaa viimast korda Punaarmeed alistada? Kas see õnnestus? 4. Kus said sakslased karmilt Prantsusmaa käest lüia? Millal? 5. Millal/ millega lõppes teine maailmasõda? 6. Millal/mis sündmuste tulemustena andsid Jaapanlased alla? 7
Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel neljaks ja samuti ka Berliin. Jaapani kapituleerumine 2.septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimuste kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. Pearl Harbor Hawaii saarestik, kus 7.detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi ning kuulutas USA-le sõja. Gustaf Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja, kes oli endine Vene tsaariarmee kindral. Adolf Hitler Churchill Roosvelt Saksamaa diktaator Suurbritannia poliitik ja peaminister USA president Saksamaa-tahtis laiendada eluruumi ning liita endaga naaberriigid NSVL-ülemaailmne kommunismi levitamine Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine 1
ning NATO loomisel selle esimene ülemjuhataja ning 34.president · Douglas MacArthur - Ta oli Jaapanile aatomipommi heitmise peamine pooldaja. USA armee kindralina juhtis ta Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril. · Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees,kes juhtis vägesid ning oli hiljem korduvalt Prantsusmaa president · Carl Gustaf Emil Mannerheim- Talvesõja ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja 24. Kuidas on järgnevad kohanimed läinud II maailmasõja ajalukku? · Pearl Harbor - 7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta. · El-Alamein - Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja- Aafrikast lahkuma.
Hirohito – Jaapani keiser 2. Sept 1945 Jaapan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. MacArthur – USA kindral Lääneliitlaste kartus, et Vene väed jõuavad Saksamaale varem. Kohtumine Elbe jõel Aprill 1945 põhi lahingud Berliini pärast. Isikud F.Franco – Hispaania diktaator Admiral Dönitz – Hitler tegi talle oma testamendi, üritas sõlmida rahu lääheriikidega. Mannerheim – Soome vägede ülemjuhataja Hirohito – Jaapani keiser Mussolini – Itaalia diktaator Vorošilov – NSVL kaitseminister; põhijuht wehrmacht Göring – Saksamaa poliitik ja sõjaväelane Paulus – 6.armee juht (200-300tuhat meest) Rommel – kõrberebane; Saksamaa kindral G. Žukov - vene väejuht Eisenhower – USA kindral Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. MacArthur – USA kindral Saksa väed Wehrmacht – Saksa sõjavägi Luftwaffe – Saksamaa lennuvägi
o Tsehhoslovakkia hävitamise plaan juba mais ülemjuhataja ,Wilhelm Keitel OKW ülemjuhataja, Karl Dönitz 1938 Kriegsmarine`i ülemjuhataja, Heinrich Himmler SS juht; Holocausti elluviija · Inglismaa alustas ainukesena 1938. aastal relvastuse Carl Gustaf Mannerheim Soome vägede ülemjuhataja, president uuendamist 1944-46 o W. Churchilli pikaajaline tegevus hoiatajana Erich von Manstein Saksa kindral-feldmarssal, Lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Müncheni konverents Friedrich Paulus Saksa kindral-feldmarssal, Stalingradi vallutaja · 29.09
Churchill Briti peaminister, kes sõlmis NSV Liiduga ühise sõjategevuse kokkuleppe, et Hitlerit nõrgestada ning sisuliselt ka hävitada. Roosevelt USA president, kes andis suure panuse Hitleri-vastase liidu arenemisele 1942. aastal. zukov tema juhtimisel algas Stalingradi lahing. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar, kes sõlmis koos Ribbentropiga MRP. Ribbentrop Saksamaa välisminister, kes sõlmis koos Molotoviga MRP. Mannerheim Kinnitas Soome põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Rommel oli Põhja- Aafrikas Saksa- Itaalia ühisvägede eesotsas, kui need väed sunniti taanduma. 15. Selgita: holokaust vägivaldne juutide tagakiusamine, piinamine. geto juutidele mõeldud linnaosa. vastupanuliikumine natside, fasistide, kommunistide vastu suunatud tegevus, mis oli tingitud vallutajate vägivallatsemisest. ( lasti ronge õhku, tapeti mõjuvõimsaid ja
Truman USA 33. president 1945-1953. Lõpetas sõja. Teatas ka Potsdami konverentsil, et neil on aatomrelv. Iskas Jaapanile sõja lõpul kaks aatompommi. Attlee Briti poliitik, Sb peaminister 45-51, lõpetas sõja. Zukov Vene suurkindral, tähtsaim II MS. Hiljem Kaitseminister. Pidas kõige suuremaid lahinguid. Põhiliinil ründas ja vallutas Berliini. Kallio Soome president 39-40 Ryti Soome president Talvesõja ja Jätkusõja ajal Mannerheim marssal, rootsi aadlik, vabamees. Soome vägede ülemjuhataja, 44-46 oli President Paasikivi Soome president aastatel 46-56. Ajas nn ,,paasikivi poliitikat", st, üritas säilitada häid suhteid NL-iga, seda ka sõnavabaduse hinnaga. Atlandi harta 14. august 1941 Roosevelt ja Churchill sõlmivad lepingu, mis sätestab, et riigid ei tohi taotleda pärast sõja lõppu uusi territooriume ega nõustuda territooriumide
Germany rejects an Anglo-French ultimatum and Britain and France declare war on Germany. ISIKUD: jossif stalin-NSV liider adolf hitler- saksamaa liider vjateslav molotov-vene välisminister joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister franklin delano roosevelt-USA president dwight eisenhower-normandia dessandi 1 väejuht. charles de gaulle-prantsusmaa president. gustav mannerheim-soome talvesõja kangelane. robert oppenheimer-tuumapommi isa. erwin rommerl-saksa kindral(kõrberebane). fr.w.e.paulus-saksa vägede juhataja stalingradis. Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister. KÜSIMUSED: II maailmasõja põhjused: 1)tahe oma riigi piire suurendada. 2)muutuda euroopas mõjuvõimsaks. 3)rahvasteliit ei toiminud, polnud mehhanismi. 4) nsvl-saksamaa vallutus
Tekkis demokraatia kriis. Probleeme ei suudetud ikkagi lahendada. Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas 6.dets 1917 iseseisvus Soome 16.veebruar 1918 iseseisvus Leedu 24. veebruar 1918 iseseisvus Eesti Üksteise järel kuulutasid end iseseisvateks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Moodustus Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, hilisem Jugoslaavia. 18. november 1918 iseseisvus Läti Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia. Mannerheim- kindral, kes asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Vene kodusõda: Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: Kogu majandus allutati riigi kontrollile. Kaotati palgad ja tasu teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras. Hakati toiduaineid konfiskeerima 2. veebruar 1920- Tartu rahu Jaan Poska ja Johve Miks enamlased võitsid ja valged kaotasid
Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas Petainiga. Charles de Gaulle lõi aga Inglismaal Vaba Prantsusmaa ning jätkas võiltust Hitleri vastu. Talvesõda: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. NSVL tahtis ka soomes baaside lepingut luua ning oldi põhimõtteliselt nõudmistele järele andma, ka sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim oli nõus, kuid Soome oli demokraatlik riik ning lepingut ei saaks Soome parlamendis läbi ajada. 30. nov tungis Punaarmee sõda kuulutamata Soome. Soome osutas tugevat vastupanu ja Soome poolt olid ka Ing ja Pr, ning teatasid, et saadavad Soomele abiväge, see aga sundis Stalinit loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu, millega soome loovutas Karjala ja andis Hankos Punaarmeele sõjaväebaasi, iseseisvus jäi. NSVL-Sks sõda: 1940
Haigestunutena 51 892 Külmunutena 9 614 Vangi langes 3 100 sõdurit 25 Nikita Hrustsovi järgi kaotas Nõukogude Liit talvesõjas 1 000 000 meest Marssal Mannerheimi päevakäsus 13.märtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks umbes 200 000 meest ja 1600 tanki 26 Vasakult: soome kindralmajor A. F. Airo, Karjala armee juhataja A. E. Heinrichs ja sõjamarssal C. G. E. Mannerheim. 27 Lõhkemata venelaste Soome sõdurid metsas lennukipomm 28 Rootsi vabatahtlikud on saabunud 1940. aastal Soome. 29 1)http://www.postimees.ee/030207/esileht/ak/242809_1.php 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Talves%C3%B5da 3)http://www.kool.ee/?5878 30
enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla. Märtsis 1918 maabusid Antandi üksused Murmanskis ja aprillis Vladivostokis, hiljem hõivasid inglise ja Fra väed Musta mere sadamad
Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. Soomlased soovisid küll juhtumit põhjalikult uurida, et leida süüdlased, kuid Nõukogude Liit ei olnud sellega nõus. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Esialgu lootis Nõukogude juhtkond naaberriigi paari nädalaga vallutada ning seal punavõim kehtestada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukogude sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud
2 maailmasõda oli lõppenud. 12.a talvesõda. Kuidas soomest sai iseseisev riik? 6.dets. 1917a. kuulutati välja Soome iseseisvus.Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga.Vene sõjaväe toetusel haarasid nad võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes.Soome valitsus taganes Vaasasse ning rajas Põhja-ja Kesk-Soomes oma tugiala.Iseseisva Soome riigi pooldajate(valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks sai endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim.Tema juhitud väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle.1918a. lõpulnimetati Mannerheim riigihoidjaks.Järgmise aasta suvel kinnitas ta põhiseaduse,millega Soome kuulutati vabariigiks.Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920a. okt sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. Soome aastail 1920-1930a 1920a. sai Soomest rahavasteliidu liige.Baltimaadeettepanekud teha julgeolekualast koostööd
NSVL *1939 novembri lõpp. Talvesõda. Soomlased säilitasid iseseisvuse aga pidid loobuma Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid seda tunnistama allas pärast NL-tu. Punaarmee ei lahkunud Soomest, sellest sai punaste põhiline toetaja. NL tahtis muuta Soome kommunistlikuks ja liita Nlga. Soome valitsus rajas Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim. Tema väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918 sai Mannerheimist riigihoidja. Tegi põhiseaduse, millega Soome nim. Vabariigiks. Sõda NL lõppes 1920 Vene-Soome Tartu rahuga. 1920 sai Soomest Rahvasteliidu liige. Püüdis riiki tugevdada. Majanduskriis põhjustas raskusi. Suurenes nõukogude korra oht. Peale majanduskriisi tuli oht idast. Kaitseks ehitati Karjala maakitsikusele kaitseliin (Mannerheimi liin)
annaabi.ee 
