Nt Sierra Leone Nigeeria, India, Argentiina, Eesti, Suurbritannia, Banglades Hiina Prantsusmaa, Saksamaa h, Afganistan Analüüs, milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui ka vastuvõtvale riigile. Konkreetne näide rände puhul Mehhikost USA-sse. pos. USAle Neg. USAle Pos. mehhikole Neg. Mehhikole Odav tööjõud, Suurem surve Väheneb tööpuudus, Väheneb tööealiste ja mitmekesisem töökohtadele, paranevad migrantide maksumaksjate arv, tööjõuturg, suureneb tööpuudus, tööoskused,mida väheneb ettevõtlike sündimus suureneb kultuurikonfliktid, hiljem kodumaal inimeste osakaal,
Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused, Kolmikpakt, kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d) Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jt (kokku 11 riiki) Liitlased: Inglismaa, NSVL, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 16 riiki) Jaapan ründas USAd: 1941. aastal ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Pearl Harbor. Peale seda kuulutas Jaapan sõja USAle ja Suurbritanniale. Koos Jaapaniga kuulutasid USAle sõja ka varem sõjalise liidu loonud Saksamaa ja Itaalia. USA ei tahtnud enne otseselt sõjas osaleda, kuid pärast Pearl Harbori rünnakuid ta seda siiski tegi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu. Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi
· Riigistamine · Põllumajanduse kollektiviseerimine · Pearõhk rasketööstusel. Koostöö sotsilismileeri ajal: · Vastastiku majandusabi nõukogu 1949a. · VLO 1955a. NÕUKOGUDE LIIT Hilisstalinism- 1945-1953a. · Periood peale teist maailmasõda. · Nõukogude Liit on tunduvalt mõjuvõimsam kui enne teist maailmasõda. · Ida-Euroopas ja Aasias oli võim suurte territooriumite üle. · NL jääb USAle alla, kuna puudub tuumarelv. · Majanduses valitseb kaos. · NL sai Baltimaad: Eesti, Läti, Leedu; Rumeenialt Moldova, Ida-Soome, Lääne- Valgevene, Lääne-Ukraina, Ida-Preisimaa põhjaosa. · Relvastatud vastupanu Baltikumis ja Lääne-Ukrainas. · Terrori ja repressioonide jätkamine. · Range tsensuur. Stalini surm 1953a. 5. märts. · Esialgne võim Beria kätte. · Piirati julgeolekuorganite omavoli. · Liberaliseeriti tsentraliseeritust.
AJALUGU KT nr 2 1. Olukord pärast sõda, USA,Saksamaa. USA liitus sõjaga lõpus, aga oli terve sõja aja atandile varustust müünud ja sellega tugevaks saanud. Samuti olid Prantsusmaa ja Britid USAle palju võlgu. USA tõi sõda esiplaanile, sai selgeks et USA on tõusev suurvõim. Saksamaa oli aga sõja kaotanud ilma et tema territooriumile ükski vastane oleks astund. Saksamaa sunniti loobuma kogu ida-euroopa vallutusest ja oma kolooniatest. Lisaks suruti peale sõjasüü klausel ja suured reparatsioonid Prantsusmaa ja Brittide poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid
F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 4) USA-s ja Ing-l kaheparteisüsteem, Pr mitmeparteiline süsteem 5) Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne, väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. Ameerika Ühendriigid · I ms andis USAle majandusliku võimsuse > kui enne sõda tuli USAl maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USAle ca 500 miljonit dollarit aastas. · USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest · kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida
1920. a keeluseadus alkoholi valmistamise, müümise, sisse ja väljaveo keeld Tekkisid sündikaadid maffia organiseeritud kuritegevus (altkäemaksud, alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised, narkokaubandus) Onupojapoliitika Al Capone Chicago allilma juht Vangistati maksude maksmatajätmise pärast Vanglast tabas ajukahjustus Elu lõpu veetis tagasitõmbunult President Roosevelt ja uus kurss 1929 alanud majanduskrii suur löök USAle Herbert Hoover ei ole riigi asi sekkuda 1932 valiti Franklin Delano Roosevelt majandusellu tuleb sekkuda Valiti 4x presidendiks Isolatsionism välispoliitikas Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Algas 19. saj. I MS erand Keelduti Rahvasteliidust ja Versailles' lepingu ratifitseerimisest Majandusse siiski sekkuti Majanduskriisi ajal nõuti mittesekkumist (euroopa süüdi USA hädas!) Kehtis II maailmasõjani
Et aga idasakslased pidevalt läände ei kipuks, Hruštšov rajas Berliini müüri. Läänes mõjus see NSV Liidu mainele halvasti 1962 See karikatuur näitab seda, kuidas Hruštšosv paneb tuumapomme Fidel Castro hammastele, nagu hambaarst. USA ja Kuuba vahel oli teravad suhted. Venelased tahtsid viia tuumapomme Kuubasse millega oleks saanud anda vastulöök tervele USAle. Aga kui Kennedy sai sellest teada, isoleeris ta terve Kuuba ja ütles venelastele, et kui nad ülevatad piiri siis nad võtavad seda kui agressiivsuse märgina ning pommitavad neid. Inimestele ei meeldinud Kennedy käitumine kuna see oleks lükanud käima võimaliku 3. Maailmasõja. Õnneks siiski seda ei juhtunud ning USA leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. 1962
Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia
identiteet on juba häiritud. Kutsuvad nad suurde rühma , kus rõhutatakse seda , et neil ei ole elu ja tulevikku ning nende elu mõte peaks olema surra selle rühmituse ideede nimel. Suured plakatid linna seintel ja rock muusika ülistab enesetaputerroriste. Moskva metroo pommiplahvatus Enesetaputerroristid olid naised Kolm meest said eluaegse vangistuse päästeteenistuse andmetel surma vähemalt 40 ja vigastada kuni 350 inimest Terrorirünnak USAle: kaksiktornide lagunemine hukkus üle kolme tuhande inimese Enesetaputerroristid kaaperdasid neli reisilennukit. Kaks lennukit rammisid New Yorgis asuva Maailmakaubanduskeskuse 110korruselisi pilvelõhkujaid VIDEO http://www.youtube.com/watch? v=Y7v1C0VUhyA http://www.youtube.com/watch? v=YilPdQ2tVlE http://www.youtube.com/watch? v=YilPdQ2tVlE Aitähh tähelepanu eest!
Ameerika Ühendriigid Lühikokkuvõte aastast 2010 Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodesmerepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas
*Miljonid inimesed jäid töötuks ja sattusid raskesse majanduslikku olukorda Kriisist väljumise teed - *Riik hakkas töötutele korraldama hädaabi töid *Riik reguleeris majandust Milline oli I Maailmasõja mõju suurriikide majandusele ? USAle *sai kõige võimsamaks majanduses kuna ta sai laenud tagasi ja riik sekkus majandusse ja tänu sellele said nemad majanduskriisist kiireimini üle. Prantsusmaale *majandus muutus nõrgaks kuna ta pidi usale võla tagasi maksma. Ta sai Saksamaalt tagasi Elsass Lothringi.usa Inglismaale *majandus muutus nõrgaks, sest nad ei keskendunud majandusele vaid sõdimisele. Saksamaale *see mõjus hävitavalt. Ta pidi reparatsioone maksma ja 1/8 aladest loobuma. Raha kurss vähenes ja tal polnud enam väärtust
Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsajd, kõik olgu võrdsed, suur riigi omand ja tugi Mittedemokraatlikud liikumised: Rahva hädades süüdi demokraatlikud valitsused -võimuvõitlus, enese võimul hoidmine rahva huvidest tähtsam, paljuparteilisus ei luba luua püsivaid koalitsioone Demokraatia lastehaigused. Uus ühiskonnakorraldus. Lööme korra majja- fashistid, kommunistid, natsionaalsotsialistid(natsid) Suurbritannia Sõja järel tööpuudus, võlg USAle, tehnoloogiad vananenud ja valdav väikeettevõtlus 1920. Algab majanduslik tõus, kuid ülemaailmne majanduskriis seiskab arnegud: kasutati võõramaist toorainet, nende hind langes, mistõttu suudeti oma toodangut suhteliselt hästi müüa ka kriisi ajal. Briti impeeriumi suur turg. Konstitutsiooniline monarhia Valimisõiguse laiendamine tõi enam valijaid töölisklassi hulgast. Esile tõusis Tööerakond, leiboristid. Konservatiivid on valdava osa võimul. Iirimaa küsimus
(Tööerakond) Enamiku ajast olid võimul siiski konservatiivid Tööerakond Esialgu olid leiboristid vaid võimas opositsioonierakond, kuid 1924. pääsesid nad võimule Tööerakond toetas mõõdukat sotsialiseerimisprogrammi (riik sekkub rohkem majandusse ja elanikele makstakse teatud riigipoolseid sotsiaaltoetuseid) Majandus Suurbritannia oli endiselt arenenud tööstus ja kaubandusmaa Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses oli kallis ja see tõi kaasa kriisi söetööstuses Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi, töölised saadeti tänavale Briti söekaevurid Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti
Ford suunas saadud kasumi järgmistesse kohtadesse: 1. Tootmine tuli muuta üha efektiivsemsks ja odavamaks, tootmisprotsess moderniseeritumaks. 2. Toodete hinna alandamine. 3. Tööliste palkade tõstmine. Madala palga eest poleks võimalik olnud inimesi panna sellisele nüristavale tööle. Tänu fordismile liikus USA proletariaat elanikkonna vaesemast osast keskmise jõukusega elanikkonna hulka. Fordism pääses võimule I ja II maailmasõja vahel, see tagas USAle majandusliku üleoleku muust maailmast. Ameerika ühiskondlik heaolu suurenes tunduvalt. Luksuskaubad (traktorid, kombainid, fotoaparaadid) muutusid laiatarbekaupadeks. Euroopas oli auto I ja II maailmasõja vahel veel jõukamate privileeg, USAs aga muutunud tarbeesemeks. Ford lähtus põhimõttest, et mida laiem turg, seda suurem kasum. Henry Fordi kasutusele võetud fordism muutis luksuskaubad tarbekaupadeks, mis olid enamikule inimestest kättesaadavad ning taskukohased.
Mul on kell öösel paremat ka teha „Barbarossa plaan” Now slay und be a good boy Nord Leningrad Mitte Moskva (Relly hav no fcking idea da fuq this is) Süda Ukraina 07.12.1941 – Jaapan USA USA mereväebaaside hõivamine Hawaii saarestikul Pearl Harboris Jaapan kuulutas sõja USALE Atlandi Harta 1941 Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted 1942 Wannsseo (or wanna-see-u :3) konverents Programm juutide hävitamiseks 5129 mln Euroopa juuti tapeti gaasiga Auschuitris-asdjdfafhcbjkdshb 1942-1945 Murrang II MSs Põhjused: talvekülmad; sakslastel puudus talvevarustus; naftapuudus; USA sõtta sekkumine.
Kuuba kriisi põhjused ise on tühised võrreldes selle ohuga, mida kogu maailm taluma pidi. Kõik sai alguse sellest, et USA riigistas oma ettevõtted Kuubal, mispeale nende suhted jahenesid. Loodus aga tühja kohta ei salli ja nii soojenesid Kuuba ja NSV Liidu suhted. Olukorda kuubal nimetati sotsialistlikuks revolutsiooniks, mille vastu rahvas tulutult protestis. Kui aga USA 1962. aastal teada sai et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle, siis 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget.
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on
U Thant jõudsid Hrustsoviga Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud tuumalöögiga hävitada suurema osa nii avalikule kui ka salajasele USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema USA-st. Ühendriigid kaalusid kokkuleppele. Avalikult NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on Kuuba ründamist õhu ja mere lammutas Nõukogude pool oma marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik kaudu ning kehtestasid Kuubale ründerelvad Kuubal ja viis need
Prantsusmaa vallutamine Inglismaa pommitamine Sõja laienemine Saksamaa ründab NSV Liitu Saksamaa ründab NSV Liitu ● Operatsioon Barbarossa ● 22. juunil 1941. aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu alale ● NSVL nimetab seda suureks isamaasõjaks ● Soomlaste jätkusõda ● Pealetung kolmes suunas Jaapan ründab Ameerika Ühendriike ● 7. dets 1941. aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris ja kuulutas USAle sõja Hitleri-vastane koalitsioon ● 1941. aasta juulis sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjategevuses kokkuleppe. ● Tihenes USA ja Suurbritannia koostöö ● Atlandi harta- sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus Murrang sõjas ● 1942. aasta hakkas sõjaline ülekaal kalduma liitlaste poolele ● USA-Briti ühisjõud alistasid Põhja-Aafrikas Saksa-Itaalia väed ● Staligradi lahing https://www.youtube
Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone. Tekkisid uued riigid: Venemaa lagumisel tekkis 5 riiki, nendeks olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari lagunemisel tekkis 3 uut riiki: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Suurbritanniast eraldus Iirimaa ja Balkanil tekkis Jugoslaavia Sõda tõi kaasa suuri muutusi majanduses: Kõigil riikidel tohutud võlad (peale USA) USAle, väga vähe uut põlvkonda tööealist rahvast, tohutud purustused, rüüstatud alad.
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
lahing(01.07.1916)*Inglaste, prantslaste pealetung suurtükitulega *Inglased kasutasid tanke *edu ei saavutanud keegi. Uued relvad: kuulipilduja Maxim, tankid, gaas, pommituslennuvägi, allveelaevad Sõja tulemused:+Impeeriumide lagunemine, uute riikide teke, demokraatia võidukäik, valimisõiguse laienemine -Versailles' rahuleping&teised rahulepingud kaotajatega, Nõukogude Venemaa(Marksismi edasiarendamine), Euroopa võlad USAle, relvad(mis võimaldasid hävitada tsiviilelanikke) Euroopa tsivilisatsiooni kriis/sõja mõju majandusele/ühiskondlik mõju: töötasu langus; pikad järjekorrad; kaardisüsteem; toidunormid; patriootilised kampaaniad, mille käigus tuli loovutada kuld-, vask- ja pronksesemeid v võtta kohustuslikus korras riigi sõjalaenu obligatsioone; sõja ajal ei toiminud maailmaturg, lakkasid kehtimast turumajanduse reeglid; majandustegevust reguleeris riik,
Külm sõda : mõiste, dateering, liiderriigid, teised osapooled (poliitiline sõda) Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt II ms järgsel rahuperioodil. Peale II ms kuni 1980 kui idablokaad hakkas lagunema. Liiderriigid olid USA ja NSVL Teised osapooled Inglismaa , Jaapan, Prantsusmaa 5.Kriis külmas sõjas : nimeta üks külma sõja kriis, kes olid antud kriisi osapooled , mis oli kriisi põhjus, tulemus. Vietnam 1960-1970 USA ja NL vahel. Mõjuvõimu pärast. USAle lõppes lüüasaamisega . Vietnam langes kommunistide võimu alla. 6.Sõnasta heaoluühiskonna ühised tunnused (5) *Kõrge elatustase *Tööpuudus kadus *Kehtestati toetused, pensionid ja stipendiumid *Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-,tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteemid *Sotsiaalse turvalisuse kasv 7.Milles peitusid Lääneriikide kiire majandusedu tagamaad? lääneriigi väljusid ms majanduslikult võimsaman, mille põhjused peitusid nii
Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia) Venemaast eraldusid - Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorrainei, Poola alasid jm., kokku 73,5 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest. kaotas oma asumaad, oma suurriigiseisundi USA - sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele 1921.a. oli EUroopa riikide võlg USAle 21 miljardit Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: kapitalistlikuks süsteemiks, sotsialistlikuks süsteemiks Algas kapitalismi üldkriis Mitmel pool tekkisid marksistlikud revolutsioonid Sõja tulemused veel: Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata Lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge I MS mobiliseeriti kokku 73515000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides 25
ARENENUD TÖÖSTUSRIIGID 1950-1980 AASTAIL. HEAOLUÜHISKONNA KUJUNEMINE. 1. USA Esimese maailmasõja järel: Majandus tõus. Euroopa riigid USAle võlgu. Juht positsioonil maailmas. Teise maailmasõja järel: Oli majanduslikult kõige võimsam riik , ning tekkis lühiajaline heaoluühiskond. SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika.
ja kui seal jälgitakse raiutava metsa liigilist ja vanuselist jaotust ning raiesmikud taasmetsastatakse, siis erametsades võetakse maha suuremat tulu tõotavad langid. See tähendab seda, et inimesed ostavad endale metsasid, et neid maha võtta, ning endale sellega tulu teenida. Inimesed on läinud väga ahneks ja ei mõtle metsa kasulikkusele. Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned inimesed on liiga kasupüüdlikud, et leida keskkonnasõbralikku lahendust meie kasvavale tarbimisvajadusele. On palju naftaga seotud keskkonnaprobleeme nii otseselt kui ka kaudselt, nagu sagedased naftareostused üle kogu maailma. See probleem tuleneb näiteks vananenud ja halvasti hooldatud naftatankerite kasutamisest. Selge lahendus oleks nende pidev korrastamine ja uute naftatankerite ostmine
1937. a maleolümpia Stockholmis. Aastatel 1938-1944 toimus jätkuv väljakujunemine, Keres sai AVRO turniiri triumfaator. 1939. aastal toimus maleolümpia Buenos Aireses. Kokku mängis Keres 29 aasta jooksul (1935-1964) 11 maleolümpial, saavutas 7 kuldmedalit. 5 "Kalevi" meeskond Jalgpall olümpiamängudel. Pariisis 1924. aastal "Kalevi" jalgpallurid pääsesid küll olümpiamängudele, kuid kaotasid 1. ringis USAle 0:1. Korvpall. Berliinis 1936. aastal "Kalevi" meeskond võitis eelringis Prantsusmaad 34:29, kuid seejärel kaotasid USAle 22:39 ega pääsenud poolfinaali. 6
ja Saksamaa ühinemiseni. 7. Millised muutused toimusid Jaapanis pärast II maailmasõda? Sisepoliitikas: Jaapan muudeti mitme parlamendiga demokraatlikuks riigiks, sai uue põhiseaduse, keisri roll muutus pealmiselt esinduslikuks. Majanduses: majandustõus, mis oli tingitud uutest reformidest: maareform, tsaibatsude keelustamine, vaba turu ja konkurentsi teke. Arendati tööstustoodangut, teadust ja haridust, tarnis USAle sõjavarustust. Sõjandus: Jaapan loobus tüliküsimuste lahendamisest sõjaliselt, andis sõjavarustuse USAle. Välispoliitika: Koostöö tihenes USAga. Suhted olid pingelised veel tükk aega NSVL- iga, sest NL käes olid kunagi Jaapanile kuuluvad saared, suhted olid halvad ka Hiinaga, mis hakkasid paranema alles 1970.ndatel. 8. Milliseks kujunes erinevate Põhjamaade poliitika pärast II maailmasõda j millest oli see tingitud?
l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid väiksemad riigid: Eesti, Austria jne Versailles vaherahu tingimused l Pidi loovutama ~10% oma alast ja kõik oma kolooniad. l Saksamaa pidi maksma võitjatele makse. l Saksa armeed vähendati ja vähendati ka laevastikku. Kaart pärast 1MS Sõja positiivsed küljed l Arenes sõjatehnika. l USA sai liidri rolli(terve Euroopa oli USAle võlgu). l Püüti ära hoida tulevaid sõdu rahvaste liidu tegemisega. l Linnade ülesehitamine andis palju tööd. Sõja negatiivsed küljed l Suri 11 miljonit sõdurit ja 7 miljonit tsiviili. l Ei osatud ära hoida teist maailmasõda, tehes Saksamaale liiga. l Paljud linnad olid varemetes. Kasutatud l Ajaloo vihik l Wikipeedia l Google pildiotsing l youtube
USA oli eraldatud ning omaette. 20. Sajandil alustati sekkumist Euroopa poliitikasse. Prooviti mõjutada terve Ameerika arengut. Sekkuti nii ladina, lõuna kui ka kesk-ameerika riikide poliitikasse. !2 Mis mõjutas 1. Alustati sõda Hispaanias 1989. Aastal. Puerto Rico, Filipiinid ja Guaamid — Hispaania endised kolooniad (Lõuna ameerika) 2. Kahurite diplomaatia — See tähendab kui ei allutada USAle siis võis juhtuda, et ühel päeval on rannikul dessantvägi. (Ladina ameerika) 3. Kesk ameerika — Panama kanal 1903 a. mõjuvõimu all !3
USA-arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, väline võimsus ja ka kodanike jõukus. Tegi lõpu alkoholi tarbimisele. Kuid selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Ameerika on tuhande võimaluse maa, seda hoiakut toetas 20ndatel ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust(mõtteviisi kehastuseks Herbert Hoover). ' 1929 algas majanduskriis, Toimus börsi krahh, mis oli põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit ja inimesed hakkasid rohkem laene võtma. 24 okt 1929 must neljapäev e wall-streeti börsikrahh(aktsiahinnad langesid järsult). 29 okt 1929 must teisipäev e börsi vaba langus(inimesed jäävad oma rahast ilma) 1932 valiti presidendiks Roosevelt, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia(e hakkab järgima Keynesi majandusteooriat).Tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb...
riigid, taastatud kaubavahetus; sõjajärgne tarbimise kasv · 1923-1924: esimene sõjajärgne maj kriis Euroopas (hõlmas peaaegu kõiki riike); ületootmiskriis, mille põhjusteks: 1. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest maj süsteemist 2. Tekkisid raskused üleminekul militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele 3. Sks suutmatus võitjariikidele reparatsioone maksta 4. Ülejäänud Eur riigid ei suutnud võlgu maksta USAle 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine (seoses Ruhri piirkonna okupeerimisega) 6. Hüperinflatsioon Sks (raha väärtuse langus; katteta raha trükkimine) 7. Protektsionism oma maa kaitsmine tollisüsteemi kaudu · Kriisi leevendas Dawesi plaan, millega määratleti Sks iga aastased reparatsioonimaksed + anti laenu Sks maj elavdamiseks · 1924 1929: maj tõusu periood, mil rah vah kaubandus elavnes; arenesid uued
meele valda ja Lääne-Saksamaa USA mõjuvõimu all. Peale selliseid sündmusi hakati poliitikas kutsuma kahe suurriigi vastaseisu Külmaks sõjaks. NL domineerimine Ida-Euroopas ajas lääneriigid ärevusse. Vaoshoidmispoliitika majanduslike meetmete täiendamiseks püüti luua sõjalist liitu. 1949. aastal asutasid Ameerika Ühendriigid NATO- kollektiivse julgeoleku põhimõttel rajaneva liidu. See tagas USAle selle, et kui NL oleks üritanud oma valdusid veelgi laiendada USA liitlaste arvelt oleks ta saanud kohe vastata neile sõjaga. 1950 määras Ameerika ära oma välis- ja kaitsepoliitika, millel põhimõtetele on jäädud kindlaks ka tänapäevani. Dokument NSC-68 põhines sellel, et Ameerika lubas ja ka tahtis aidata kõiki maailma riike, keda Nõukogude agressioon näib ähvardavat. Ühesõnaga riigis kus ei valitsenud USAle meelepärane demokraatlik kord, selle riigi sisepoliitikasse
september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat punalipuga. Paljud ühingud suleti, majandus korraldati ümber, kultuuriväärtused kaotati, sund mobilisatsioon, kohalikud kaitsejõud ei eksisteerinud.
tüli Prantsusmaaga Elsass-Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Lisaks oli ka armee suurus kindlaks määratud (100 000 meest, 15 000 vabatahtlikku) . Ometigi alustas Saksamaa relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist, 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning 1936
Osalejad: NSVL, Kuuba, USA 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. Tulemused: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. UNGARI ÜLESTÕUS Ungari ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Aeg: 23.oktoober 1956-10.novmeber 1956 Osalejad: Ungari, NSVL Põhjused: Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas vastuhakuks NSVL mõju vastu. 1956.a
Teiseks põhjuseks võib tuua selle, et Nõukogude valitsus toetas Kreeka kommuniste, kes alustasid sõda enda valitsuse vastu. Sellest võis kohe järeldada, mis on NSV Liidu suundumus ja hoiak. Oli selge, et NSVL oli purustanud suure vaenlase Saksamaa ja tõusnud üles liitlasriikide varjust ning pannud ennast Euroopas maksma. Seda oli Lääne riigid kahtlustanud. NSVL lõi sotsialismileeri ning tahtis võimule saada kommuniste, mis Suurbritanniale ja USAle meelepärane ei olnud. Nõukogude Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ja eraldas need raudse eesriidega, takistades suhtlemist Lääne riikidega. Kolmas ilmselge väljendus, et liitlastest olid saanud vaenlased, selgus 1946. aasta märtsis peetud Winston Churchilli kõnes. Selles hoiatas ta selgelt kommunismi leviku ees ning kutsus teisi riike osutama selleks vastupanu. Seda kõne võib pidada ka külma sõja alguseks.
erakonnad. Elsass-Lotringi alad. jõuks. Tal oli maailma Majanduskriisis tekkis Endine suurim maismaa diktatuurioht, kuid põllumajanduslik maa armee. Tema seisundi äärmuslased ei leidnud muutus tugevaks säilitamisest olid piisavalt toetust. Suured tööstusriigiks. huvitatud kõik, võlad USAle ja SBle. Majanduskriis tabas kellele Versaille Riiki juhtis president. Prantsusmaad rängalt. leping kasulik oli. Olid koalitsioonivalitsused, kus ühes valitsuses oli 3-5 parteid. USA 1919-1920 aastal oli Oli maailma Keelduti Versaille Ameerikas majanduses juhtival rahulepingu kommunismihirm, kuid kohal
vastu. Teiseks lõigata läbi NSVLi sissetulekuallikad (nafta, gaas). 1.3 Siht idablokk lammutada. Ainsa Lääne liidrina toetas USA-d tingumusteta Margaret Thatcher. 2. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele 2.1 NSVLi ja USA peamiseks võitlustandriks Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA vastupanuvõitlejaid e modzaheede. NK soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette, mille kasutuselevõtt oli eduks USAle. 2.2 Reagani korraldus USA salateenistusele varustada põrandaalune Solidaarsus side-ja trükitehnikaga, mis aitas sel aktiivselt tegevusse astuda. 2.3 Reagan kehtestas Poola suhtes maj.sanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. 1983.a Walesal Nobeli rahupreemia. 2.4 USA aktiivsem vastupanuliikumiste toetus, mis andis tõuke suurtele muutustele, põhjustades kommunistide võimu kukutamise Euroopas. 3. USA majandussõda NSVLi vastu. 3
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri
Külm sõda 1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu
1859 rajati esimene nafta puurauk Titusville lähedale (loode Pennsylvanias10). 1890 massiline autode tootmine tekitas ka suure nõudluse naftale. Alates 1950. muutus nafta kõige enam kasutatavaks energiaallikaks. 1960 Venezuela eestvedamisel loodi OPEC, kuhu kuulusid Iraan, Kuveit, Saudi Araabia, (tänapäeval 11 liikmesriiki), et kaitsta nafta hinda maailmaturul. 1973 Araabia naftaembargo (keelduti müümast naftat USAle ja teistele lääneriikidele, sest need toetasid Iisraeli. 19781980 Iraani revolutsioon (tootmine vähenes esialgu Iraanis, siis OPECis ja nafta hinnad kahekordistusid). 19801985 OPEC hoiab hinna üleval tootes vähem naftat. 19901991 Pärsia lahe kriis. Iraagi invasioon Kuveiti. Nafta hind kerkis järsult. 1990 puhta õhu akt et kütused saastaks vähem atmosfääri. 19971998 Aasia majanduskriis, nõudlus nafta järele vähenes. 2001 Nafta nõudluse kasv.
..........................................6 2 1. USA asend Joonis 1. USA asend Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. 1.1 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal.
alistuma. KUULSAD LAHIONGUD 1915-1916: 1) Verduni lahing, kus langes ligi miljon inimest. 2)Somme'i lahingus kasutati esimest korda tanke. 3) Jti merelahing. 1917 muutus olukord Saksamaale soodsaks, sest Venemaal toimus : 1)veebruarirevolutsioon ning keiser loobus vimust 2)samal aastal oktoobrirevolutsioon ning vimule tulid kommunistid, kes astusid sjast vlja. Seega koondus Saksamaa thelepanu lnerindele, kuhu 1917a saabusid ka ameeriklased. Kuid Saksamaal algas 1918a revolutsioon ning USAle ja Prantsusmaale edastati palve slmida vaherahu. Esimene Maailmasda lppes 1918a 11.novembril slmitud Compiegne vaherahuga. Keskriigid kaotasid. Tulemusena langunesid impeeriumid ja tulemusena tekkisid demokraatlikud riigid: 1.Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Lti, Leedu ja Poola. 2.Austria -Ungari -> Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. 3.Iirimaa. 4.Jugoslaavia kuningriik. Trgi ja Lhis-Ida lksid Prantsusmaa ja Inglismaa alla. VENEMAA JA EESTI NING
diplomaatiliste suhete taastamises NB! De jure versus de facto Pärast 1991 – „tagasi Euroopasse“ – õigusliku järjepidevuse tunnustamise tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega: nt ÜROga ja OSCEga juba 1991, Euroopa Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010) EL ja NATO kui „hallist tsoonist“ päästmise võimalused, ELi kõrval tugev, üldine orientatsioon USAle, tundlikkus + printsipiaalsus suhetes Venemaaga „venemaa kaart“ sisepoliitikas Rahvastik (demograafilised muutused) 20.sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimata sõdadest), linnastumine Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine, venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus, linnastumine jätk
miinimumpalk ja tööpäeva pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, töötutele abiraha, vanadele pensioni jne, hakkas reguleerima põllumajandust (saadused ja hinnad hakkasid kasvama), panganus: kontrolliti ja taastati inimeste hoiused. 1933 hakkasid majanduskriisit üle saama, rahvas pidas R oma kangelaseks, ja ta valiti veel presidendiks. Isolatsioonipoliitika: üritati end teistes maailmaosadest eemale hoida. INGLISMAA. Kaotas maailmas juhtiva koha USAle, tähtsus maailma majanduses kahanes, söe-ja tekstiilitööstus vajusid, aeglane kaasamineks moodsate tehnoloogiatega, 1926 üldstreik söekaevurite lüüasaamisega, 1923 a Tööpartei moodustas pahempoolse valitsuse, poliitiline olukord jäi stabiilseks, väljus maailmasõjast kiiremini ja suutis euroopas oma positsioone tugevdada, 1921 a suutis suurem osa Iirimaast ennast inglismaa
o AGA! kogu edu kirjutati Stalini ja bolševike nimele. o Irooniline sest majandus kasvatati üles kapitalistlike meetoditega, aga riik oli kommunistlik. Hakati üles ehitama sotsialistlikku majandust – plaanimajandust USA Astusid I ms-a 1917, täielikult pidid tulema 1919 aga sõda sai enne läbi. Ainus riik, kes sõja majanduslikult võitis. Positsioon maailmas tõusis märgatavalt Euroopa jäi USAle võlgu, ka VAID INTRESSIDENA pidid aastas maksma 20 miljonit. USA president W.WILLSON sõnastas ka omad põhimõtted, mida loodeti Versaille rahulepingu sõlmimisel läbi suruda. Ta oli ESIMENE usa pres. kes külastas Euroopat Euroopa riigid (pr ja suurbr) olid vastu, et USA saab Rahvaste liidu juhiks, ja ei lasknud plaanidel läbi minna. USA läks tagasi oma isolatsioonipoliitika juurde, jäid vaid majanduslikud sidemed.
poolt. USAga sõlmis Jaapan 1951. a julgeolekupakti, mille järgi paiknevad Jaapani territooriumil USA sõjaväebaasid. 1946. a põhiseadus kehtestas Jaapanis parlamentaarse monarhia. Kiire majandusarengu põhjused: uusimate masinate kasutusele võtt rohket toorainet nõudvate tootmiste piiramine kaubandushuvide kaitse riigi poolt taskukohane hind tugev töö distsipliin varustuse tootmine USAle väikesed kaitsekulutused 10. Põhjamaade välispoliitika ja majandus II maailmasõja järel? Riik Välispoliitika Majandus Rootsi Põhjamaade nõukogu arenenud tööstusriik 1995
prosperity (=õitseng). USA majandusele mõjus Esimene maailmasõda hästi. USA tööstusele jätkus turgu Antanti riike varustades kasvas tööstustoodang 1914-1917 tervelt 40 %. Enne Esimest maailmasõda oli USA Euroopale võlgu, nüüd tehti võlad tasa ja Euroopa muutus USA võlglaseks. 1920 elas USAs 6% maailma elanikest, kuid USA tootis 40% maailma terasest, 60 % naftast, 85 % autodest. Kokkuvõtteks: I maailmasõda andis USAle majandusliku võimsuse (mille Euroopa kaotas). Kaasnesid muutused elulaadis: ehitusbuum, autode levik; vabameelsus riietuses, hoiakutes. Populaarseks sai kino, jazz-muusika. Unelmate elulaadi kajastas väljend "american dream". Meenutuseks:1929 algas USAst ülemaailmne majanduskriis (ületootmiskriis). USAs oli 17 miljonit töötut . Esimeses kõnes presidendikandidaadina lubas Roosevelt, et presidendiks saades hakkab ta ellu viima nn. uut kurssi (inglise keeles New Deal /diil/)
kaasati palju teisi riike. Viiendaks faktiks, et Külm sõda oli maailasõda võib pidada Vietnami sõda, mis algas 1964 aastal. Vietnam oli jagatud kaheks. USA, kes oli Lõuna-Vietnami totaja alustas 1964 aastal kommunistliku Põhja-Vietnami pommitamist. Paraku USA Vietanmi sõjas edu ei saavutanud ning vähehaaval hakati vägesid vähendama. 1972.aastal lahkusid viimased USA sõjaväelased Vietnamist. 1976.aastal kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik. USAle oli Vietnami sõjas lüüasaamine väga ränk ning põhjustas USA ühsikonnas nn"Vietanmi sündroomi". Vietnami sõda on järjekordseks tõestuseks sellele, et Külm sõda oli maailmasõda. Berliini blokaad, Berliini kriis, Kuuba kriis, Korea sõda ning Vietnami sõda on vaid mõned tõestused sellele, et Külm sõda oli maailmasõda. Külm sõda seisnes selles, et omavahel olid vastasseisud totalitaarne Nõukogude Liit ning tema liitlased ja demokraatlik USA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
