Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laondus ja veokorraldus (10)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmeid vajalikke funktsioone Milline vastusevariantidest on väär?
  • Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale?
  • Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik valdaja?
  • Millises laos osutatakse laopidamise teenust?
  • Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikulevaldajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud?
  • Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikulevaldajale laopidamisest muutuvkulud?
  • Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?
  • Mis laod on puhverlaod?
  • Milline on jaotusladude peamine eesmärk?
  • Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?
  • Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid?
  • Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
  • Kuidas toimub töö poolautomaatladudes?
  • Mis laod on külmlaod?
  • Millist temperatuurireziimi hoitakse külmutusladudes?
  • Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed?
  • Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem?
  • Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos?
  • Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi?
  • Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust?
  • Millistel põhjustel on vaja ladusid?
  • Kes on kauba omanik privaatlaos avalikus laos ja lepingulises laos?
  • Kes kontrollib laopidamist privaatlaos avalikus laos ja lepingulises laos?
  • Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud?
  • Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad?
  • Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest?
  • Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte?
  • Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes?
  • Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud?
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes?
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes?
  • Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusid?
  • Kuidas liigitatakse ladusid funktsionaalsuse seisukohalt?
  • Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid?
  • Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminal?
  • Milliseid funktsioone täidavad transiitlaod?
  • Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilimise eest konsignatsioonilaos?
  • Milleks kasutatakse külmladusid ja milline on nendes temperatuurireziim?
  • Milleks kasutatakse külmutusladusid milline on nendes temperatuurireziim?
  • Milline on madala alusekauba lao maksimaalne kõrgus?
  • Millisest kaubaluste lao kõrgusest alates räägitakse kõrgest laost ja vastavast tehnoloogiast?
  • Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse?
  • Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda ksutatakse?
  • Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid?
  • Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
  • Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?
  • Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes?
  • Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel?
  • Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid?
  • Kui selle "nina" ei toetu lastiruumi põrandale?
  • Kui on lubatud siis millistel tingimustel?
  • Kuidas toimida kui vigastasite kaupapakendit mahalaadimisel?
  • Kuidas toimida kui märkate mahalaadimisel et osa kaubast on märgunud?
  • Kuidas toimida kui märkate mahalaadimisel et osa kaubast on vigastatud?
  • Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida kas veoühikus või vastuvõtualal?
  • Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?
  • Kuidas toimida kui avastate kodutehnika mahalaadimise käigus et ühe külmkapi uks on mõlkis?
  • Millised on peamised tüüpilised vead digitaalfotode tegemisel ja elektronpostiga edastamisel?
  • Miks on õigem lisada kaubale kasutusjuhendeid kohe vastuvõtmisel mitte hiljem väljastamisel?
  • Millised on tavapärase kontrollimise ja erikontrollimise erinevused kauba vastuvõtmisel?
  • Millisel juhul on vaja viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?
  • Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurendamine kaubaühiku veokulusid?
  • Miks ei tohiks kaubad jääda pärast vastuvõtmist vastuvõtualale pikemaks ajaks mitmeks päevaks?
  • Miks on enamasti vale paigutada saabunud kaubad juhuslikele vabadele hoiukohtadele?
  • Millist kasu on võimalik saada hoiukohtade süsteemide kirjeldamisest laoarvestusprogrammis?
  • Kui seda teeb üks või kaks laotöötajat?
  • Miks on ladudes eriti oluline just komplekteerimistöö tootlik korraldamine?
  • Millise laotöö toimingu puhul on vigade tekkimise tõenäosus laos kõige suurem?
  • Miks on komplekteerimistöö puhul eriti oluline liikumisteekondade minimeerimine?
  • Kuidas aitab hoiustamissüsteemide kasutamine parandada komplekteerimistöö efektiivsust?
  • Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
  • Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel?
  • Mida tähendab rühmkomplekteerimine?
  • Millisel konkreetsel juhul on komplekteerimise töö kulu väljastustellimuse ühe rea kohta kõige suurem?
  • Kui suur osa tellimustest on tüki- ja alusekauba ladudes keskmiselt üherealised?
  • Millest algab laos komplekteerimistöö?
  • Mis on laotöös kõige olulisem efektiivuse saavutamiseks komplekteerimisel?
  • Kui suure osa kogu laotööst moodustab üldjuhul komplekteerimis- ja pakkimistöö?
  • Millise laotöö tõhusa korraldamisega on võimalik saada kõige suuremat efekti?
  • Mis on rühmkomplekteerimine ja millal on õige seda kasutada?
  • Kui suur on üldjuhul üherealiste väljastustellimuste osakaal kõikide väljastustellimuste arvust?
  • Miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud?
  • Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?
  • Millised võimalused on hinnalise kauba kaitsmiseks kaotsimineku eest?
  • Millistel põhjustel on kauba üleandmine ühelt osapoolelt teisele eriti vastutusrikas toiming?
  • Kuidas on võimalik tõestada dokumentaalselt et kaup on antud üle teisele osapoolele?
  • Millisel juhul on vastuvõtjal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest?
  • Mida peaks kauba vastuvõtja tegema kui ta märkab vastuvõetava kauba või pakendite olulisi vigastusi?
  • Mida peaks vastuvõtja tegema kui üle antavaid pakkeüksusi on vähem kui veokirjal kirjeldatud?
  • Miks on vaja varustada kaubasaadetised nõuetekohaste transpordietikettidega?
  • Milline informatsioon peab olema ilmtingimata transpordietikettidel?
  • Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse europallet mõõtmed?
  • Millised on nn laia kaubaaluse wide pallet FIN pallet mõõtmed?
  • Kuidas sõltuvad kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kasutatavast veoviisist?
  • Kuidas on võimalik vähendada kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastuste arvu?
  • Millised on standardiseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse mõõdud?
  • Millised on piirangud laos nn ühekordse kasutusega kaubaaluste kasutamisel kaupade hoiustamiseks?
  • Missugused on plastikust kaubaaluste kasutamise eelised ja missugused on puudused?
  • Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming?
  • Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus?
  • Millest sõltub valik kas viia läbi osaline või täielik inventuur?
  • Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur?
  • Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri "kogu ladu osade kaupa"?
  • Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt?
  • Kes vastutavad laos inventuuri nõuetekohase läbiimise eest?
  • Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure?
  • Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini?
  • Millal oleks vaja teostada toodete liikumiste registreerimised laoarvestusprogrammis?
  • Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos?
  • Millisel eesmärgil viiakse ladudes läbi inventuure?
  • Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised arvutiprogrammi laosaldod?
  • Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks?
  • Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis?
  • Miks on vaja toodete liikumised registreerida laoarvestusprogrammis võimalikult kohe pärast liikumisi?
  • Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise seisukohalt?
  • Mis mõjutab toodete hoiukohtadele paigutamise seisukohalt komplekteerimistöö efektiivsust kõige enam?
  • Kui tööpäeva jooksul kasutatakse kauba vastuvõtul ja väljastamisel keskmiselt 50 kaubaalust?
  • Missugusel lao tööalal on kõige sobivam hoida kaubaaluste varu?
  • Mis on ladudes hoiustamissüsteemide kasutamise ülesanneteks?
  • Mis on kõige olulisem kaupade hoiustamisel laos kaupade säilivuse seisukohalt?
  • Mida tähendab hoiukohtade hooldamine?
  • Miks kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
  • Milliste põhimõtete järgi kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
  • Mida tähendab FIFO ja mida LIFO põhimõtte kasutamine ladudes kaupade käsitsemisel?
  • Kuidas paiknevad hoiukohad aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel?
  • Kuidas toimib pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteem?
  • Mis hoiukoht on komplekteerimiskoht ja kuidas toimub selle täitmine?
  • Kuidas on õige paigutada laos sagedasti liikuvad tooted?
  • Millest on õige lähtuda toodete ringlemissageduse arvutamisel?
  • Mida tähendab hoiukohtade hooldamine ja milleks on vajalik seda teha?
  • Milline loetletuist on laojuhataja töö kõige tähtsam ülesanne?
  • Milline võiks olla laotöötajatele kehtestatud õiglane palgasüsteem?
  • Kuidas oleks võimalik laotööd efektiivsemalt korraldada?
  • Kuidas on laotöös efektiivsem kasutada laotehnikat ja tööjõudu?
  • Millise laotoimingu tõhusa korraldamisega on võimalik saada kogu laotöös kõige suuremat efekti?
  • Millal on terminali tootlikkus ja ressursside kasutamise efektiivsus üldjuhul kõige suurem?
  • Millised peaksid olema loetletuist laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded?
  • Millised on laojuhataja olulisemad tööülesanded?
  • Kuivõrd on võimalik laojuhatajal laotööd ette planeerida?
  • Milline võiks olla laotöötajate parim võimalik palgasüsteem?
  • Millised on laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded?
  • Kuivõrd peaks laojuhataja olema lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider?
  • Millistes valdkondades peaks olema laojuhataja kompetentne?
  • Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
  • Milline on vahekoridori enamlevinud laius laiade vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
  • Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos?
  • Millest sõltub lao loovutusala suurus?
  • Mida mõeldakse laotehnoloogia all?
  • Mida mõeldakse traditsioonilise konventsionaalse laotehnoloogia all?
  • Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate hulka?
  • Keskmiselt neli kaubaalust?
  • Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega riiulikohtadel?
  • Millisele laotehnoloogiale sarnaneb sügavriiulite tehnoloogia?
  • Mis on sügavriiulite tehnoloogia peamiseks puuduseks?
  • Mis on raadiosüstik?
  • Millist kasu on võimalik saada raadiosüstikute kasutamisest?
  • Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste?
  • Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
  • Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?
  • Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust?
  • Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus millel hoiustatakse korraga kolm laia FIN alust?
  • Milline on tavapärane kaubaaluste ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel?
  • Mille hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid?
  • Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus õrte väliskülgede vaheline mõõt?
  • Mida mõeldakse laonduses inventari all?
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul?
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul?
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul?
  • Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini?
  • Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini?
  • Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldud kombitõstukid?
  • Milliste tööoperatsioonide jaoks laos on mõeldud siirdamistõstukid?
  • Missuguseid tööoperatsioone on võimalik laos teostada komplekteerimistõstukitega?
  • Milliseid tööoperatsioone teostatakse ladudes vastukaaltõstukitega?
  • Milliseid kaupu sobib hoiustada ja käsitseda vertikaalkarusselliga?
  • Milliseid laotöö opratsioone saab teostada liigendtõstukiga?
  • Milliseid kaupu hoiustatakse üldjuhul konsoolriiulil?
  • Milliste tööoperatsioonide sooritamiseks on mõeldud pöördkahveltõstukid?
  • Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobib kasutada süstiktõstukit teleskooptõstukit?
  • Millistel juhtudel on õigustatud siirderiiulite kasutamine?
  • Millise tööalade vastastikuse asendi puhul on võimalik kasutada neid paindlikult ja efektiivselt?
  • Millistest kriteeriumidest lähtuvalt määratakse vastuvõtuala vajalik suurus laos?
  • Millistest kriteeriumidest lähtuvalt määratakse loovutusala vajalik suurus laos?
  • Kui suure osa lao kogupindalast võtavad enda alla enamasti tööalad?
  • Mis on laotehnoloogia?
  • Mis on traditsiooniline laotehnoloogia?
  • Millised laotehnoloogiad on ruumi säästvad tehnoloogiad?
  • Millised on riiuliõrte enamlevinud pikkused EUR kaubaaluste hoiustamisel?
  • Millised on riiuliõrte enamlevinud pikkused laiade FIN kaubaaluste hoiustamisel?
  • Milline on liikuvmastiga tõstukite tavapärane laius?
  • Milleks kasutatakse laonduses konsoolriiuleid?
  • Millisesse vahemikku jääb madalate peenkaubariiulite tavakõrgus?
  • Milline on kaubaaluste riiulite tavapärane sügavus?
  • Millistest kriteeriumidest lähtudes tuleks mõelda virnastamise kasutamisele?
  • Millised on traditsiooniliste kaubaaluste riiulite tehnoloogia eelised ja puudused?
  • Millised on virnastamise peamised eelised ja puudused?
  • Millised on sügavriiulite sügavlaadimine tehnoloogia eelised ja puudused?
  • Millised on läbivooluriiulite tehnoloogia eelised ja puudused?
  • Millised on topeltriiulite kasutamise eelised ja puudused?
  • Missuguses lao piirkonnas on sobiv hoida kaubaaluste varu?
  • Kestavad 2 tundi?
  • Kuivpuhastuse läbiviimisest?
  • Mis on kõige tõhusam vahend võitlemaks laos tolmuga?
  • Millest sõltub tolmu kogus laos kõige rohkem?
  • Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laos märgpuhastuse tegemiseks?
  • Milliste viiside ja võimalustega on laos kõige tõhusam võidelda tolmuga?
  • Millest sõltub tolmu kogus laos?
  • Millise intervalliga on soovitatav viia laos märgpuhastust?
  • Millist teenindustaset on vaja klientidele pakkuda?
  • Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses?
  • Mida mõistetakse klienditeeninduse all?
  • Mis on tellimustsükkel ja mis tellimustsükli aeg?
  • Milline mõju on logistika toimimisele üldjuhul tellimustsükli aja lühendamisel?
  • Millised on tellimustsükli faasid?
  • Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasutamine tellimuste edastamist ja töötlemist?
  • Mida mõistetakse teenindustaseme all logistikas?
  • Millest lähtuvalt oleks õige määratleda sobivat teenindustaset?
  • Kuivõrd kasutavad ettevõtted üldjuhul oma potentsiaali klientide logistilisel teenindamisel?
  • Milliste kriteeriumide alusel ja mille võrdlemisel tajub klient temale pakutavat teenindustaset?
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
  • Mis on klienditeenindusstandard ja milleks seda kasutatakse?
  • Mida mõistetakse tarnevõime all laost tarnimisel ja mida tarnevõime all tootmisest tarnimisel?
  • Mida mõistetakse klientide segmenteerimise all ja milleks on vaja seda teostada?
  • Kuidas on üldjuhul seotud teenindustase sellega seotud kuludega?
  • Mis on ettevõtetes peamisteks probleemideks teenindustaseme ja sellega kulude kulude puhul?
  • Mida mõistetakse klientide vajaduste rahuldamise piirläve all?
  • Mis on optimaalne teenindustase?
  • Mis peaks olema üldjuhul klienditeeninduse fookuses?
  • Mis on ettevõtete peamiseks probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul?
  • Kus ta töötab?
  • Kuidas mõõdetakse tarnevõimet laost tarnimisel?
  • Mida mõeldakse tarne paindlikkuse all?
  • Kes on ettevõttes sisemised kliendid"?
  • Kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures?
  • Kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet?
  • Millest lähtuvalt oleks õige määratleda teenindustaset?
  • Mille alusel tajub klient osutatavate teenuste kvaliteeti?
  • Mis on tarnevõime?
  • Mis on ettevõtetes tavaliselt probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul?
  • Millistest teguritest sõltub kvaliteet logistikas?
  • Milline vastus on täielik?
  • Kui siis milline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
  • Mis on üldjuhul subjektiivsem kas toodete või teenuste kvaliteedi määratlemine?
  • Mida tähendab kvaliteetne toode?
  • Kes peaksid ettevõttes olema seotud kvaliteediküsimustega?
  • Milline on ettevõtte selle partnerite ja klientide ühine kvaliteedialane huvi?
  • Milline seos valitseb üldjuhul osutatavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel?
  • Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas?
  • Miline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
  • Milliste vigadega tegelemine on kvaliteedi parandamise seisukohalt olulisem?
  • Mis on vigade analüüsimisel kõige olulisem?
  • Mis on enamasti teenuse kvaliteedi hindamise aluseks kliendi poolt?
  • Mis on tootekeskse kvaliteedikäsitluse sisuks?
  • Mis on tegevuskeskne kvaliteedikäsitlus?
  • Mida mõeldakse kliendikeskse kvaliteedikäsitluse all?
  • Mida mõeldakse väärtuskeskse kvaliteedikäsitluse all?
  • Millised peaksid olema ettevõtte peamised kvaliteedieesmärgid?
  • Milline on konkurentsivõime struktuuri prieriteetide hinnanguline tase?
  • Mida on raskem hinnata toodete või teenuste kvaliteeti?
  • Mis on teenuse tehniline kvaliteet?
  • Mis on teenuse toimise kvaliteet?
  • Mille alusel hindavad kliendid üldjuhul neile pakutavate teenuste kvaliteeti?
  • Missugustel põhjustel rakendatakse ettevõtetes enamasti kvaliteedisüsteeme?
  • Millised on ettevõtte kvaliteedijuhi peamised tööülesanded?
  • Mis on logistika formaalne kvaliteediprotsess?
  • Millised võiksid olla logistikaettevõtte peamised kvaliteedieesmärgid?
  • Mis on saadetiste konsolideerimine?
  • Mis on lao väljastustellimuste konsolideerimine?
  • Mis on kliendi veotellimuste konsolideerimine?
  • Mis on cross-docking?
  • Mis on distributsioon?
  • Millisel juhul toimub lõpptarbijaile mõeldud kauba aja- ja ruumikasulikkuse suurendamine?
  • Millal võeti termin "logistika" äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele?
  • Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas?
  • Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes?
  • Kuidas toimub logistikas materjalivoogude haldamine?
  • Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas?
  • Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel?
  • Millal hakkas logistikavaldkond arenema kui teadus?
  • Mis on pooltoodang?
  • Millist perioodi logistika arengus nimetetakse "integraalsete kontseptsioonide arengu" perioodiks?
  • Millist perioodi logistika arengus nimetatakse "tekkimise ja kujunemise" perioodiks?
  • Kes moodustavad väärtusahelas ülavoo ja kes allvoo?
  • Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse?
  • Missugusel logistika juhtimise tasandil tasanditel võetakse igapäevaselt vastu kõige enam otsuseid?
  • Milliste meetoditega on võimalik logistikas ebakindlust vähendada?
  • Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all?
  • Mis on logistikas läbimisaeg lead time?
  • Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest?
  • Mida kujutab endast EAN koodisüsteem?
  • Mida mõeldakse massilise rätsepatöö" mass customization all logistikas?
  • Mida tähendab "tellimuste poolt juhitav tootmine"?
  • Mida tähendab "lao poolt juhitav tootmine"?
  • Kes on tarneahela liider?
  • Mis kaasneb üldjuhul oma ettevõtte probleemsete tegevuste outsourcinguga?
  • Mis on partnership" logistikas?
  • Milline põhimõte riskide jaotamisel logistilises ahelas on õigem?
  • Millal võeti termin logistika" kasutusele äritegevuses?
  • Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus?
  • Mis iseloomustab logistika arengu tekkimise ja kujunemise" perioodi?
  • Mis iseloomustab logistika integraalsete kontseptsioonide arengu" perioodi?
  • Milliste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas?
  • Milline voog on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks?
  • Millised on logistikatöö peamised eesmärgid ettevõttes?
  • Mille kaudu hallatakse ja juhitakse logistikas materjalivoogusid?
  • Mis on materjalivood logistikas?
  • Millal leidis lääneriikides aset taara-pakke revolutsioon"?
  • Milline on logistika roll erinevate äritegevusprotsesside suhtes?
  • Mida tähendab väärtusahelas ülavoog" ja mida allvoog"?
  • Millised on logistika erinevad juhtimistasandid ja milliseid toiminguid nendel teostatakse?
  • Millisel logistika juhtimise tasandil võetakse vastu kõige enam otsusi ja mille kohta?
  • Kuidas saab iseloomustada logistikas efektiivsust?
  • Mida tähendab logistikas kogukulude kontseptsioon"?
  • Mis on osaoptimeerimine ja kuidas see mõjutab logistikatoimingute lõpptulemust?
  • Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra?
  • Milline on maailmas logistikakulude muutumise trend?
  • Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine?
  • Kuidas mõjutab üldjuhul logistikatoimingute kiiremini tegemine toimingute kvaliteeti ja omahinda?
  • Millest on põhjustatud logistikas ebakindlus?
  • Milliste abinõudega on võimalik vähendada logistikas ebakindlust?
  • Kuidas mõjutab nõudluse liik püsiv või muutuv üldjuhul logistikakulude taset?
  • Mis on kombineeritud ühendatud veod?
  • Mille poolest erinevad Ro-Ro ja Lo-Lo?
  • Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite veeretelgede vahetusi?
  • Mida kujutab endast multimodaalne vedu?
  • Mis vedu on huckepack" vedu?
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum?
  • Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
  • Millised eelised on meretranspordi kasutamisel võrreldes autotranspordiga?
  • Mis on lennutranspordi eeliseks võrreldes raudteetranspordiga?
  • Mida kujutab endast nn lennuauto roadfeeder kasutamine?
  • Missugust loetletud laadimisühikutest ei kasutata kombineeritud transpordil?
  • Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks?
  • Mida tähendab väide et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d?
  • Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel?
  • Mida tähendab lühend LCL?
  • Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist mil kauba lastiruum jaääb samaks?
  • Kuidas nimetatakse kombinatsiooni auto rongil" või treiler rongil"?
  • Mis on swap body"?
  • Mis veod on jaotusveod?
  • Mis veod on põhiveod?
  • Kuidas toimub Ro-Ro ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine?
  • Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite veeretelgede vahetusi?
  • Mis on multimodaalne vedu"?
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks?
  • Mis on kombineeritud ühendatud veod"?
  • Milline transpordiliik maailmas on kõige suuremate veomahtude ja veosekäibega?
  • Mis on põhivedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
  • Mis on jaotusvedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
  • Kuidas aitab logistika areng kaasa keskkonnamõjude vähendamisele?
  • Milline on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik maailmas?
  • Mis vedu on "rong praamil vedu"?
  • Millisteks vedudeks sobivad auto- raudtee- mere- ja õhutransport?
  • Millised eelised ja puudused on eri transpordiliikidel?
  • Millised on kombineeritud transpordi eelised võrreldes üksiku transpordiliigiga?
  • Milliste transpordiliikide kasutamist soosib Euroopa Liidu transpordipoliitika?
  • Millist reostust põhjustavad eri transpordiliigid?
  • Kuidas on ehitatud tentpoolhaagis?
  • Kuidas on ehitatud kapp treiler?
  • Kuidas on ehitatud frigotreiler?
  • Mida kutsutakse jumbotreileriks?
  • Mis on saadetise netokaal?
  • Mis on saadetise brutokaal?
  • Millised on raudteevedude eelised ja puudused võrreldes maanteevedudega?
  • Mis on multimodaalne transport?
  • Mis on TEU ja mis FEU?
  • Mis on lähimereveod?
  • Milline vedu on huckepack vedu?
  • Mida veetakse Ro-Ro laevadega?
  • Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid laevu?
  • Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit?
  • Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des?
  • Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis?
  • Mida tähendab termin LCL konteinervedudel?
  • Mis on swap-body"?
  • Millised on suurlinna jaotuslogistika citylogistics eesmärgid?
  • Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
  • Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?
  • Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja kinnitamise eest?
  • Mida peab tegema autojuht kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega?
  • Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi?
  • Kes vastutab kauba õige piisava pakendi eest veoprotsessis?
  • Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis?
  • Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?
  • Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
  • Milline tegur ei oma rolli veoste säilivuse tagamisel?
  • Milline nendest ülesannetest ei kuulu saatja kohustuste hulka?
  • Milline juriidiline tähendus on veokirja allkirjastamisel kauba vastuvõtja poolt?
  • Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega?
  • Mida hõlmab AETR kokkulepe?
  • Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis?
  • Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks?
  • Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest?
  • Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all?
  • Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol?
  • Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse?
  • Kuidas nimetatakse suurust mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses?
  • Milliseid andmeid ei ole vaja kontrollida veokirjal kauba üleandmise - vastuvõtmise hetkel?
  • Kuidas nimetatakse suuremahulisi vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt jaotusladudesse?
  • Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel?
  • Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid?
  • Mis veod on ADR veod maanteetranspordis?
  • Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel?
  • Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient?
  • Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus?
  • Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ?
  • Kuidas nimetatakse suurust mis iseloomustab veovahendiveoühiku kaubaruumi kasutamist?
  • Mida näitab tonnkilomeeter?
  • Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime?
  • Mida näitab veeremi tootlikkus?
  • Mida tähendab vedude tasakaal?
  • Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis ühe veodokumendiga veetavat kaupa?
  • Kuidas nimetatakse erinevate kaubasaadetiste koos vedamist?
  • Milliseid veovahendeid kasutatakse tavaliselt pakendatud tavakaupade veol?
  • Milline on enim kasutatav veoviis masskaupade veol?
  • Mis on mahukaubad maanteeveol?
  • Mis on kaalukaubad maanteeveol?
  • Milline näitaja väljendab veoki lastiruumi kasutamist suhtes selle kandevõimesse?
  • Mis on mahukaalu tingimus maanteevedudel?
  • Mis on mahukaalu tingimus lennuvedudel?
  • Millised kaubad sobivad enam lennuvedudeks?
  • Missugused veod on süsteemsed veod?
  • Kuidas nimetatakse väljavedusid keskladudest või terminalidest klientidele?
  • Kuidas nimetatakse vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt keskladudesse?
  • Milleks kasutatakse terminale?
  • Mis on maanteevedude korraldamise eesmärkideks?
  • Mida on vaja ja mida pole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel?
  • Kes tohib osutada tasu eest veoteenuseid?
  • Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt?
  • Millist informatsiooni peab sisaldama veose transpordimarkeering?
  • Millega tohib ja millega ei tohi tegeleda autojuht töö- ja puhkeaja regulatsiooni mõistes puhkeajal?
  • Milleks on vaja autojuhtide töö-ja puhkeaja reguleerimist ?
  • Millise seadmega kontrollitakse töö-ja puhkeaja reziimist kinnipidamist?
  • Millistele vedudele ei kehti autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivate aktide sätted?
  • Millistel juhtudel vedaja vastutab ja millal ei vastuta kauba eest veoprotsessis?
  • Mida reguleeritakse autojuhtide töö- ja puhkeaja regulatsioonidega?
  • Milliseid teenuseid ja toiminguid hõlmab ekspedeerimine?
  • Millisel juhul vastutab ekspedeerija võimalike kauba kahjude osas samadel alustel kui vedaja?
  • Mille eest vastustab ekspedeerija kui ta tegutseb vahendajana?
  • Mida on vaja kontrollida kauba vastuvõtmise hetkel vedaja juuresolekul?
  • Mitut kaubaalust tohib laadida koormas üksteise peale?
  • Milliseid tegureid on vaja arvestada kauba laadimisel veoauto lastiruumi?
  • Kes vastutab kauba õige pakendi eest veoprotsessis?
  • Missugused on transpordipakendi ülesanded?
  • Mida on vaja silmas pidada transpordipakendi planeerimisel?
  • Mis on müügipakendi ülesanded?
  • Miks nõutakse osadesse maadesse impordil et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust?
  • Millistel vedudel on pakendi kulu osatähtsus transpordihinnas kõige olulisem?
  • Kuidas on konteinerite kasutuselevõtt aidanud kaasa kaupade käsitlemisele?
  • Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
  • Mis on kauba laovaru"?
  • Mis kulud on puudumiskulud?
  • Mis on reservladude ülesanne?
  • Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?
  • Mis on "tellimusvahe"?
  • Mis on "tellimustsükli meetod"?
  • Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest?
  • Mida arvutatakse EOQ valemi abil?
  • Milleks kasutatakse Wilsoni valemit?
  • Millistel põhjustel on Wilsoni valemi kasutamine raskendatud?
  • Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
  • Mida käsitleb logistikas varude juhtimise valdkond?
  • Mis on varude juhtimise võtmevaldkond?
  • Mis kulud on puudumiskulud ja millest on need põhjustatud?
  • Mis eesmärgil hoitakse reservladusid?
  • Milliste võtetega on võimalik jõuda kaubanduses varude optimaalsete tasemeteni?
  • Kuidas muutub tellimiskulu tooteühiku kohta kui tellimuspartiid suurendatakse?
  • Mida tähendab tellimuste poolt juhitav tootmine"?
  • Mida tähendab lao poolt juhitav tootmine"?
  • Mis on tarneaeg"?
  • Mis on tellimuspunkt"?
  • Mis on tellimusvahe"?
  • Mis on tellimustsükli meetod"?
  • Millist säästu on võimalik saada tellimustsükli meetodi rakendamisest?
  • Mida arvutatakse EOQ Wilsoni valemi abil?
  • Millised piirangud on EOQ Wilsoni valemi rakendamisel?
  • Millistel põhjustel on EOQ Wilsoni valemi kasutamine raskendatud?
  • Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
  • Mis on logistikas kogukulude kontseptsiooni puhul oluline?
  • Mida tähendab logistikas "osaoptimeerimine"?
  • Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra ettevõttes?
  • Milline on üldjuhul maailmas logistikakulude ja SKP sisemajanduse kogutoodang suhte muutumise trend?
  • Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud?
  • Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient?
  • Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
  • Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus?
  • Milliste kulude arvutamine on logistikute jaoks kõige töömahukam ja komplitseeritum?
  • Missugune osakulude sõltuvus logistikas peab paika ?
  • Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud?
  • Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks?
  • Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja?
  • Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet?
  • Kuidas leitakse laokulu koefitsient?
  • Millisesse vahemikku jääb üldjuhul laokulu koefitsiendi väärtus?
  • Mida tähendab laokulu 21?
  • Mis on vähima kuluga transpordiliik"?
  • Kuidas jaotatakse transpordisektori kulud?
  • Mis on transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus"?
  • Mis kulud on transpordi väliskulud"?
  • Miks on vaja arvestada veoettevõttes vedude omahinda?
  • Miks on veoettevõttes kasulik teada veoki omahinda?
  • Millistest peamistest komponentidest koosnevad veoki püsivkulud?
  • Kuidas jaotatakse soetuskulud lineaarse meetodi järgi?
  • Kuidas jaotatakse soetuskulud tasakaalustatud vähendava meetodi järgi?
  • Millised on veoki muutuvkulude peamised komponendid?
  • Kuidas arvutatakse veoki kütusekulu rahalises väärtuses?
  • Kuidas arvutatakse veoki rehvikulu?
  • Kuidas arvutatakse veoki keskmist remondi- ja hoolduskulu?
  • Millest on põhjustatud veoettevõtte üldkulud?
  • Mis on veoettevõtte halduskulude peamised komponendid?
  • Milliseid peamiseid vigu tehakse veohindade kujundamisel?
  • Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel püsivkuluks?
  • Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel muutuvkuluks?
  • Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada?
  • Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem?
  • Millised kulud on veoki muutuvkulud ja millised püsivkulud?
  • Milliste abinõudega on võimalik veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada?
  • Millest on põhjustatud transpordisektori väliskulu?
  • Millised on transpordisektori väliskulu komponendid?
  • Kuidas on seotud veoki püsivkulu komponent kilomeetri kohta veoki ööpäevase läbisõiduga?
  • Mis on veoki tühisõidukulu ja kas see lülitatakse veotariifidesse?
  • Millisesse kululiiki kuulub veoettevõtte veokorraldaja kulu?
  • Milliste suuruste ja põhimõtete järgi võetakse üldjuhul kodumaavedude eest tasu?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordis kütusekulu?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordis autojuhtide töötasu?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordiettevõttes administratsiooni töötasu?

Laondus ja veokorraldus
Töövihik
Sisukord
1. Laod .................................................................................................................4
2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10
3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12
4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13
5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17
6. Väljastustellimuste komplekteerimine .............................................................18
7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21
8. Saadetiste loovutamine .....................................................................................22
9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23
10. Inventeerimine ................................................................................................25
11. Hoiustamine ....................................................................................................29
12. Laotöö korraldus.............................................................................................34
13. Lao planeerimine ............................................................................................36
14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43
15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49
16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51
17. Puhastustööd laos............................................................................................52
18. Klienditeenindus ..............................................................................................54
19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71
20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81
21. Transport..........................................................................................................93
22. Kaubavedu .......................................................................................................99
23. Varude juhtimine............................................................................................111
24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114
25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129
1. Laod
Valikvastustega küsimused
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged.
1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär?
  • ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi
  • ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase
  • tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega
  • tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt

2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale?
  • avalikus laos
  • avalikus ja lepingulises laos
  • privaatlaos ja lepingulises laos
  • privaatlaos

3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
  • privaatlaos
  • avalikus laos
  • privaatlaos ja lepingulises laos
  • avalikus laos ja lepingulises laos

4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust?
  • avalikus laos
  • avalikus ja lepingulises laos
  • privaatlaos ja lepingulises laos
  • privaatlaos

5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud?
  • avaliku lao kasutamisel
  • privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
  • privaatlao ja avaliku lao kasutamisel
  • privaatlao kasutamisel

6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud ?
  • privaatlao kasutamisel
  • avaliku lao kasutamisel
  • avaliku ja lepingulise lao kasutamisel
  • privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel

7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt
  • privaatladu
  • lepingulist ladu
  • avalikku ladu
  • konsignatsiooniladu

8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul
  • tootmisettevõtted
  • ekspedeerijad, vedajad, raudtee - ja sadamaoperaatorid
  • hulgimüügiettevõtted
  • importijad ja eksportijad

9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest?
  • ei kanna vastutust
  • kannab osalist vastutust
  • kannab täielikku vastutust
  • kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad

10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?
  • lao personal, tööaeg, töö kvaliteet
  • lao seadmed , lao inventar , lao personal
  • lao ruum, lao seadmed, lao personal
  • lao põrandapind, lao ruum, lao töökorraldus

11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud?
  • komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi
teistes komponentides
  • ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete
kasutamise optimeerimise
  • komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile
muutused muude komponentide osas
  • ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja
laoruumi kasutamise
12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem
  • hoiustamise efektiivsus
  • töö tootlikkus ja efektiivsus
  • lao efektiivne töökorraldus
  • seadmete kasutamise efektiivsus

13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem
  • hoiustamise efektiivsus
  • töö tootlikkus ja efektiivsus
  • laoinventari kasutamise efektiivsus
  • seadmete kasutamise efektiivsus

14. Mis laod on puhverlaod?
  • laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
  • laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi
alustamist
  • laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes
  • suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate
tootmisüksuste vahel
15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt
  • jaekaubanduse laod
  • sorteerimiskeskused
  • hulgilaod
  • konsignatsioonilaod

16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk?
  • saadetiste dekonsolideerimine
  • kauplustele minevate saadetiste koostamine
  • saadetiste konsolideerimine ja cross - docking
  • saadetiste konsolideerimine

17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?
  • vähenevad veokulud
  • väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö
  • lüheneb tarneaeg , väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel
  • lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud

18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid?
  • kaupade pikaajaline hoiustamine
  • saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking
  • kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel
  • saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine

19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
  • kaupade pikaajaline hoiustamine
  • samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid
  • samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod
  • riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine

20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist
  • frantsiisimüügi laoga
  • konsignatsioonilaoga
  • reservlaoga
  • 3PL laoga

21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes?
  • robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta
  • üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt
antud juhtimiskäsu peale
  • personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid
  • kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded
saabuvad tõstukiarvutisse
22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist
  • manuaallaoga
  • automaatlaoga
  • riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris
  • poolautomaatlaoga

23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist
  • manuaallaoga
  • automaatlaoga
  • poolautomaatlaoga
  • riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris

24. Unit load süsteem on mõeldud
  • tükikauba komplekteerimiseks
  • peenkauba komplekteerimiseks
  • kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks
  • täisaluste käsitlemiseks

25. Mis laod on külmlaod?
  • mitteköetavad laod
  • laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri 6 - 80 C
  • laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri -2 - 60 C
  • laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri -180 C
26. Millist temperatuurirežiimi hoitakse külmutusladudes?
  • 00 C kuni - 50 C
  • -50 kuni -100 C
  • - 180 C
  • - 180 C ja/või -250 C

27. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 13 m, on tegemist
  • madala laoga
  • keskmise kõrgusega laoga
  • kõrge laoga
  • kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid ja/või miniload süsteemid

28. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 8 m, on tegemist
  • kõrge laoga
  • keskmise kõrgusega laoga
  • madala laoga
  • madala laoga, kus on õigustatud ka kõrge lao tehnoloogiate kasutamine

29. Terminalid töötavad üldjuhul
  • U – kujulise läbivoolu põhimõttel
  • otseläbivoolu põhimõttel
  • otseläbivoolu ja U- kujulise läbivoolu kombineeritud põhimõtetel
  • suvalisel läbivoolu põhimõttel, mille puhul on minimeeritud kaubaga liikumise teekondade pikkused

30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele?
  • jaekaubanduses
  • hulgikaubanduses
  • tootmises
  • logistikateenuste osutamisel

31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed ?
  • tootmise ladude puhul
  • konsignatsiooniladude puhul
  • jaekaubanduse ladude puhul
  • hulgikaubanduse ladude puhul

32. Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem?
  • lao põrandapinna efektiivne kasutamine
  • lao tööalade efektiivne kasutamine
  • lao ruumi efektiivne kasutamine
  • laotehnika ja - riiulite efektiivne kasutamine
33. Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos?
  • väheneb komplekteerimis- ja pakkimistöö kiirus ja suureneb vigade arv
komplekteerimisel
  • väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste
risk, tekib silmade väsimus
  • väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk
  • hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole
vaadates ei pimesta valgustid silmi
34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral?
  • 5 m
  • 7 m
  • 9 m
  • 11 m

35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused.
A muutub töökorraldus laos
B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid
C muudetakse laoprotsesse ja – toiminguid
  • A, B
  • B, C
  • A, C
  • A, B, C

36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust ? Vali õiged võimalused.
A riiulite kõrguse suurendamisega
B vahekoridoride arvu vähendamisega
C vahekoridoride laiuse vähendamisega
  • A, B
  • B, C
  • A, C
  • A, B, C

Kordamisküsimused
  • Millistel põhjustel on vaja ladusid?
  • Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos?
  • Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos?
  • Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud?
  • Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad?
  • Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest?
  • Mille järgi otsustatakse, kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte?
  • Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes?
  • Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud?
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes?
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes?
  • Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusid?
  • Kuidas liigitatakse ladusid funktsionaalsuse seisukohalt?
  • Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid?
  • Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?
  • Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminal?
  • Milliseid funktsioone täidavad transiitlaod?
  • Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilimise eest konsignatsioonilaos?
  • Milleks kasutatakse külmladusid ja milline on nendes temperatuurirežiim?
  • Milleks kasutatakse külmutusladusid milline on nendes temperatuurirežiim?
  • Milline on madala alusekauba lao maksimaalne kõrgus?
  • Millisest kaubaluste lao kõrgusest alates räägitakse kõrgest laost ja vastavast tehnoloogiast ?
  • Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse?
  • Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda ksutatakse?
  • Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad?
  • Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid?
  • Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
  • Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?
  • Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes?
  • Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel?
    2. Kauba mahalaadimine
    Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust.
    Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid, konteinereid ja raudteevaguneid.
    Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad . Selleks on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinumaks üleminekutehnoloogia seadmeks on laadimislüüs koos laadimissillaga. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja alla lastavat platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud šarniirselt, veoühiku poolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõrgusele. Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi.
    Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul
    kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga.
    Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine.
    Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks on käsikahveltõstukiga lastiruumis ja veab kaubaalused kaubaga käsikahveltõstukiga poolhaagise või treileri taha otsa, teine laotöötaja tõstab need vastukaal- või tugiratastõstukiga maha. Niimoodi töötades on laadimistöö tootlikkus madal ja omahind kõrge.
    Kuna mahalaadimisele peab järgnema vastuvõtukontroll, on vaja veoühikust välja toodud kaubad paigutada korrastatult lao vastuvõtualale, kus teostatakse laadimisele järgnevad laotöö operatsioonid . Et mahalaadimistöö oleks efektiivne, peaks vastuvõtuala paiknema võimalikult lähedal laadimislüüsile, mille kaudu toimib mahalaadimistöö. Tõstuki lühikeste sõiduteekondadega hoitakse kokku hulga kallihinnalist tööaega. Et mahaladimisele järgnevat vastuvõtukontrolli oleks parem läbi viia, tuleks jätta vastuvõtualal kaubaaluste vahele
    0,5-0,7 m laiused vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile.
    Küsimused
  • Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel?
  • Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid?
  • Kas laadimissilla osad võivad liikuda samaaegselt veoki manööverdamisega laadimislüüsi?
  • Kas laadimissilda on lubatud koormata, kui selle ”nina” ei toetu lastiruumi põrandale?
  • Kas veoühikust kauba laadimist on lubatud jätta tööpäeva lõpul pooleli ning jätkata järgmisel hommikul ? Kui on lubatud, siis millistel tingimustel?
  • Kas pika, eest toestamata veoühiku laadimisega võib kaasneda teatud tingimustel oht? Kui võib, siis milline oht?
  • Kuidas on õige talitada, kui kaup on saabunud kolmandatest riikidest (väljastpoolt
    EL-i) ja last poolhaagisel on kaitstud plommiga?
  • Kas autojuhil on õigus viibida kauba mahalaadimise juures?
  • Millal on autojuhi vastutus kohaletoimetatud kauba eest suurem, kas plommitud või plommimata koorma puhul?
  • Kuidas toimida, kui vigastasite kaupa/ pakendit mahalaadimisel?
  • Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on märgunud?
  • Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on vigastatud ?
  • Kuidas toimida, kui mahalaadimise käigus tekib oht, et osa kaubaaluseid võib vajuda tõstmise alustamisel ümber?
  • Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)?
  • Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada vastust.
  • Kuidas toimida, kui mahukaubana saabunud televiisorite tõstmisel kukub üks nendest 1,2 m kõrguselt treileri põrandale?
    3. Hoiuühikute moodustamine
    Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või –ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba käsitsemiskulusid. Kui võrrelda omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude suurenemisest.
    Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine, edasine komplekteerimine ja inventeerimine oleksid efektiivsed, on tarvis lahtine kaup sorteerida tooteartiklite viisi ja paigutada tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust nimetatakse hoiuühikute moodustamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu rehvid , pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika.
    Valikvastustega küsimused
    Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged.
    1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?
    • juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada
    • juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
    • juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta
    • juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel

    2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid?
    • veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad
    • veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad
    • veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad
    • veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad
    Näidisülesanne
    Mahukauba veost saadav kogukulu sääst
    Andmed
    Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum . Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr.
    Ülesanne
    Arvutada kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel.
    Lahendus
    Ühikukulu vedamisel mahukaubana on
    21420 / 1260 = 17 kr
    Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on
    21420 / 880 = 24,34 kr
    Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel
    2 x 3 x 160 = 960 kr
    Täiendav käsitsemiskulu ühe rehvi kohta
    960 / 1260 = 0,76 kr
    Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu
    17 + 0,76 = 17,76 kr
    Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta
    24,34 – 17,76 = 6,58 kr
    4. Vastuvõtukontroll
    Pärast seda kui kogu veos on maha laaditud ja paigutatud korrastatult vastuvõtualale, tuleb saadetis üle kontrollida. Vastuvõtukontroll on üks vastutusrikkamaid laotöö toiminguid, kuna sellega kinnitatakse tarne lõppemist ja kauba üleminekut saaja vastutusele. Kaupade tellimise järel jääb ettevõtte arvutisüsteemi tavaliselt ostutellimus, mis sisaldab infot tellitud kauba artiklite, koguste, hinna jms kohta. Pärast vastuvõtukontrolli läbiviimist saab ostutellimusest lao sissetulek, mida muudetakse vajadusel vastuvõtukontrollimise käigus.
    Vastuvõtukontroll kujutab endast laotoimingut, mille käigus võrreldakse saadetise tooteartikleid ja koguseid sellega, mis telliti. Võrdlemiseks saab kasutada arvutiprogrammist välja prinditud vastuvõtudokumenti, milleks võib olla lao sissetulek. Kasutada võib ka pakkelehte või arvet. Hea on kasutada võrdlemiseks pakkelehte, kuna see sisaldab tavaliselt informatsiooni ka pakkeüksuste arvu (kaubaalused, veopakendid, hulgipakendid jms) ning neis sisalduvate tooteühikute kohta. Kontrollimise käigus loetakse üle saabunud tooteartiklid ja võrreldakse vastuvõtudokumendile märgitud ja tegelikke saabunud koguseid. Avastatud erinevused märgitakse vastuvõtudokumendile ja sellest teavitatakse ostutöötajat. Vastuvõtutoiminguid ei tohiks alustada enne, kui on olemas korrektne vastuvõtudokument.
    Peaaegu kõigil toiduakupadel on kindlaksmääratud säilitus- ja realiseerimisaeg . Enamasti kontrollitakse vastuvõtmisel üle ka vastavad kuupäevad ja tehakse sellekohased märkused vastuvõtudokumendile. Teatud kaupade puhul on vaja kontrollida üle ja/või märkida vastuvõtudokumendile lisaks ka tootepartiide numbrid.
    Lisaks eelnevale on vaja vastuvõtmisel vaadata üle, kas pakendid on suletud, vigastamata ja kuivad. Veoprotsessi käigus võib kaup saada erinevaid kahjustusi nii veoühiku lastiruumis kui ka ümberlaadimistel vaheterminalides. Pakendeid ja kaupu võivad vigastada muud veetavad kaubad, mittekorras treiler , hooletu ja nõudeid eirav käsitsemine terminalides jms. Sageli juhtub, et poolhaagise vettpidav kate (tent) on veidi purunenud ja kaubad on saanud märjaks. Kui vastuvõtmise käigus avastatakse märgunud pakendeid, on vaja kontrollida, kas kahjustada pole saanud ka pakendis sisalduv kaup.
    Kuna transpordi käigus võib puutuda kaubaga kokku erinevaid inimesi, pole välistatud ka kuritegeliku käitumise võimalus. Kui vastuvõtmisel loetakse üle pakkeüksused ja nenditakse, et kauba kogustega on kõik korras, ei tähenda see veel, et ka tegelikult nii on. Hilisema kaubakäsitlemise käigus võib selguda, et mõni kallihinnalise kauba pakenditest on tühi, või sisaldab toote asemel ”ballasti”. Seetõttu on soovitav kallihinnaliste kaupade puhul kontrollida pakendite suletust ja veenduda, et need pole pärast tootjatehasest väljastamist avatud ning uuesti suletud. Kui kõik toote pakendid on suletud ühtemoodi ja kaaluvad võrdselt, pole tavaliselt alust kahelda nende sisu tegelikkusele vastavuses. Juhul kui lattu on võetud vastu kaupa mittesisaldavad pakendid, on hiljem raske või isegi võimatu tõestada, et kaupade kadumine pole juhtunud laos.
    Professionaalsed laopidajad ja vedajad on teadlikud eelpool mainitud ohtudest ja võtavad tavaliselt eelnevalt kasutusele hilisemaid probleeme vältivad meetmed. Lihtsaimaks ja ühtlasi enamkasutatavaks meetodiks on seejuures kauba mähkimine läbipaistmatusse kilesse ja kile kaitsmine turvateibiga. Turvateibiks on tavaliselt spetsiaalse kirjaga ja tugevdatud nakkevõimega liimiga teip, mida ei ole võimalik veoprotsessi käigus uuendada. Kui kilet saab asendada uuega, siis vastavat teipi pole kuskilt võtta. Uuesti pole võimalik vana kasutada, sest selle eemaldamisel on jäänud kile liimi külge. Saadetise kaitsmisel musta pakkekile ja turvateibiga on vaja teha sellekohane märkus ka transpordisaatelehele (veokirjale). Tavaliselt sisaldab see lakoonilist infot: ”Saadetis on kaitstud turvateibiga. Kontrollida pakkekile ja turvateibi olemasolu ning puutumatust”. Praktika on näidanud, et taoliste meetmete rakendamisel kaovad ära praktiliselt kõik kallihinnalise kauba kaotsimineku probleemid.
    Seega, kui lattu on saabunud turvateibiga kaitstud kaup, on vaja lisaks muudele vastuvõtutoimingutele kontrollida ka pakkekile ja teibi olemasolu ning puutumatust.
    Kui vastuvõtmisel avastatakse kauba/pakendite vigastused, märgumine, läbipaistmatu pakkekile ja/või turvateibi puudumine (juhul kui see on märgitud transpordisaatelehele), tootepakendi eelnev avamine või midagi muud mittetavapärast, tuleks hoolitseda koheselt asitõendite eest. Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost. Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on tekkinud kauba saaja juures.
    Selleks, et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba saajale .
    Teatud kaupade vastuvõtmisel on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine . Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide ja –materjalide saabumisel koostetehasesse kontrollitakse tavaliselt materjale vastavalt reglemendile visuaalselt , komponentide puhul mõõdetakse aga nende elektroonilisi parameetreid. Autode logistikas on tavapärane, et iga järgnev lüli tarneahelas kontrollib üle nii sõiduki komplektsuse kui ka vigastuste puudumise. Erikontrollimise kohta vormistatakse üldjuhul nõuetekohane akt või kantakse tulemused vastavasse päevikusse.
    Kui kaup saabub alustel, on mahalaadimine ja vastuvõtukontroll võimalik teostada üksi. Mahukauba puhul ja hoiuühikute moodustamisel on seda hea teha mitmekesi. Nii on saanud tavapäraseks, et autorehvide, mööbli ja kodutehnika mahalaadimisel tehakse veoühikus tööd kahekesi.
    Kaub vastuvõtmistoimingute käigus on hea teha ka teatud lisaväärtustoiminguid (VAS). Pakenditele lisatakse pakketaskus toodete kasutusjuhendid ja/või garantiitalongid või etiketid kasutusjuhistega. Kui seda tehakse kauba väljastamise käigus, on töö efektiivsus väike ja vigade tekkimise võimalus suur.
    Teatud juhtudel võib olla õigustatud kauba paigutamine hoiukohtadele ilma vahepealse paigutamiseta vastuvõtualale. Tavaliselt on põhjuseks vaba pinna puudumine vastuvõtualal. Erandina võib toimida ka nii, kuid peab arvestama, et kui toodete koosseis ja kogused ei ühti vastuvõtudokumendil märgituga, on vaja kontrollida üle juba hoiukohtadele paigutatud tooted. See võib olla aga seotud arvestatava lisatöö ja ajakuluga.
    Kui füüsilised vastuvõtutoimingud on täielikult tehtud, peab järgnema sellele kauba vastuvõtmise kinnitamine laoarvestusprogrammis. Kinnitatakse, et kaubad on võetud kindlates kogustes lattu vastu ja need paiknevad vastuvõtualal. Vastava arvutitöö teeb tavaliselt keegi laotöötajaist, erandina kontoritöötaja.
    Cross-dockingit kasutatakse suures ulatuses vaid üksikutes ladudes. Vaatamata sellele ollakse arvamusel, et selle osatähtsus hakkab pidevalt suurenema. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest.
    Selleks, et cross-docking oleks efektiivselt teostatav, peaksid olema täidetud järgnevad tingimused:
    • saabuvad pakkeüksused on korralikult markeeritud
    • autojuht teostab maha- ja pealelaadimise
    • pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi
    • pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt
    • ostult saabub eelnev informatsioon ostetavatest kaubakogustest
    • töökoormuse ühtlustamiseks ajastatakse saadetiste kohalevedu
    • saabunud pakkeüksused/tarnepartiid registreeritakse kohe vastuvõtualal
    • pealelaadimine teostatakse lähetusalal

    Küsimused
  • Kuidas toimida, kui avastate kodutehnika mahalaadimise käigus, et ühe külmkapi uks on mõlkis?
  • Millised on peamised tüüpilised vead digitaalfotode tegemisel ja elektronpostiga edastamisel?
  • Miks on õigem lisada kaubale kasutusjuhendeid kohe vastuvõtmisel, mitte hiljem väljastamisel?
  • Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtmisel ei kontrollita , mitu toodet on hulgipakendis, vaid eeldatakse, et kogused on sellised nagu on märgitud pakkelehel ?
  • Millised tagajärjed võivad imneda kaupade väljastamisel kui vastuvõtmisel on märgitud tooteartikli kogus küll õige, kuid valesti on märgitud vastuvõtudokumendile hulgipakendite arv ja nendes sisalduv toodete arv (näit. 6 x 40 = 240 tk ja 4 x 60 = 240 tk)?
  • Millisel juhul võib olla vea hind kordades suurem, kas kauba vastuvõtukontrolli tegemisel või komplekteerimisel? (Sissetulevast saadetisest tehakse keskmiselt 12 väljuvat saadetist .)
    Valikvastustega küsimused
    Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged.
    1. Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki komplektsust, on tegemist:
    • tavapärase kontrollimisega
    • erikontrollimisega
    • tavapärase ja erikontrollimise kombineeritud viisiga
    • pole tegemist kumbagi kontrollimise viisiga

    2. Tavapärasel kontrollimisel kauba vastuvõtul:
    • kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele
    • kontrollitakse, kas kaup ja pakendid pole vigastatud
    • kontrollitakse toodete aegumistähtaegade vastavust ja vajadusel tootmispartiide numbreid
    • kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele, vigastuste olemasolu ja vajadusel ka aegumistähtaegu ja partiide numbreid

    Kordamisküsimused
  • Millised on tavapärase kontrollimise ja erikontrollimise erinevused kauba vastuvõtmisel?
  • Millisel juhul on vaja viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?
  • Millise kauba paigutamise korral veoühiku kormaruumis on võimalik saavutada selle maksimaalne täiteaste?
  • Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurendamine kaubaühiku veokulusid ?
    5. Kauba paigutamine hoiukohtadele
    Kuna teatud osa saabunud kauba väljastamisega on enamasti kiire, tuleb kaup paigutada kohe pärast vastuvõtmistoimingu lõpetamist hoiukohtadele riiulitel, virnas või põrandakohal. Selleks vajatakse hoiukohtadele paigutamise lehte. Kui laoprogrammist pole võimalik seda koos toote- ja hoiukohtade infoga printida , tuleb kasutada vastavat dokumendivormi, millele saab vajaliku info märkida korrastatult ja korrektselt. Pole õige kasutada selleks valget paberilehte, kuna siit võivad saada alguse mitmed vead. Kui arvutiprogrammist prinditakse hoiukohtadele paigutamise leht, mis sisaldab saabunud tooteartiklite ja koguste loetelu ning soovituslikke hoiukohtade aadresse, saadakse parim võimalik tulemus. Vigu tehakse kirjutamisel vähem, hoiukohtadele paigutamine toimub kiiremini ja tooted paigutatakse laoprogrammis määratud hoiukohtadele. Juhul kui arvutiprogramm sobivaid hoiukohti ei paku, on vaja enne paigutamise alustamist teha selgeks, millist hoiukohtade süsteemi antud toodete puhul kasutatakse ja kirjeldada vastav informatsioon hoiukohtadele paigutamise lehel.
    Pärast hoiukohtadele paigutamist tehakse vajalik arvutitöö. Selle käigus seotakse laoarvestusprogrammis toodete artiklinimetused ja kogused kindlate hoiukohtade aadressidega. Toiming on eriti vastutusrikas , kuna vähemagi vea puhul võivad tekkida probleemid komplekteerimisel. Arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohtadelt ei leita tooteid üldse, või ei leita neid märgitud kogustes. Komplekteerimistöö saab häiritud ja muutub toodete otsimise tõttu muudelt hoiukohtadelt ebaefektiivseks. Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö laotöötajad.
    Kui suure osa saabunud kauba väljastamisega on kiire, on põhjendatud väljastamine vastuvõtualalt. Sel juhul kinnitatakse kaubakogused tinglikele hoiukohtadele vastuvõtualal, mille järel võib alustada komplekteerimisega. U- kujulise läbivooluga ladudes paiknevad pakkimis- ja loovutusala tavaliselt vastuvõtuala kõrval, mistõttu on väljastustoimingute efektiivsus sel viisil töötades suur. Kui kiired väljastused on tehtud, paigutatakse ülejäänud kaup lõplikele hoiukohtadele.
    Efektiivne töö laos eeldab kauba paigutamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Edaspidine ümbertõstmine ühelt hoiukohalt teisele võib olla põhjendatud ainult aktiivkohtade täitmisega resrvkohtade arvel.
    Tuleb pidada meeles, et korrektse vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega luuakse eeldused edaspidiseks tootlikuks ja vigadeta komplekteerimiseks. Kui arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohtadelt leitakse alati õiged tooted õigetes (arvutiprogrammis kirjeldatud) kogustes, on komplekteerimise efektiivsus suur ja töö kvalteet kõrge.
    Küsimused
  • Miks ei tohiks kaubad jääda pärast vastuvõtmist vastuvõtualale pikemaks ajaks (mitmeks päevaks)?
  • Millistel asjaoludel võib olla põhjendatud kaupade hoiukohtadele paigutamise edasilükkamine ja saadetise jätmine vastuvõtualale?
  • Miks on enamasti vale paigutada saabunud kaubad juhuslikele vabadele hoiukohtadele?
  • Millist kasu on võimalik saada hoiukohtade süsteemide kirjeldamisest laoarvestusprogrammis?
  • Miks on oluline, et laoarvestusprogrammis kirjeldatud info toodete kohta hoiukohtadel ja tegelik olukord langeksid kokku?
  • Millisel juhul tehakse hoiukohtadele paigutamise töö ja koguste kirjeldamine üldjuhul kvaliteetsemalt, kas siis, kui seda teeb üks või kaks laotöötajat?
    6. Väljastustellimuste komplekteerimine
    Kuna ühest sissetulevast saadetisest saab tükikauba laos väljastada keskmiselt 10-12 väljaminevat saadetist, võtab komplekteerimine koos sellele järgneva pakkimisega põhiosa kogu laotöö ajast. Sõltuvalt paljudest teguritest tegelevad laotöötajad keskmiselt 60 – 70 % tööajast kaupade komplekteerimise, pakkimise, loovutamise ja nendega seotud arvutitööga. Peenkaubaladudes võib ulatuda komplekteerimistöö osakaal isegi keskmiselt 80%-ni. Komplekteerimine kui tegevus omakorda moodustab väljastustöö summaarsest ajast suurema osa. Siit tuleneb ka järeldus, et komplekteerimistöö tootlikkus, efektiivsus ja omahind on kogu laotöö seisukohalt otsustava tähtsusega. Luues eeldused tootlikuks ja efektiivseks komplekteerimiseks ja korraldades komplekteerimistööd laos parimal võimalikul viisil, suudetakse mõjutada oluliselt laotöö kuluefektiivsust, kvaliteeti ning ühtlasi ka kogu ettevõtte konkurentsivõimelisust.
    Kauba väljastamine laost algab komplekteerimistööga. Laotöötaja saab lao printerilt komplekteermislehe, mis sisaldab üldjuhul kogu vajalikku teavet kauba saaja ja temale väljastatavate toodete kohta. Lisaks võib komplekteerimisleht sisaldada olulist informatsiooni tarne toimumise viiside, veovajaduse, transpordijuhiste jms kohta.
    Komplekteerimine toimub üha enam kantava arvuti või tõstukiarvuti abil. Sel juhul ei vajata paberkandjal komplekteerimislehte. Töö käik kuvatakse komplekteerimislehe vormis arvutiekraanil, komplekteerija saab infot hoiukoha aadresside , toodete ja nende koguste kohta arvutikuvarilt. Hoiukoha ja toote tunnused loetakse arvutiprogrammi kindlas järjestuses arvutiga ühendatud või kompaktselt koos oleva vöötkoodiskanneri abil. Komplekteeritud artikliridade kinnitamised tehakse kantava terminali sõrmistikult või arvutiklaviatuurilt. Kui laos on seatud üles raadiovõrk, tehakse kogu töö reaalajas.
    Peenkaubaladudes, kus on palju üherealisi väljastustellimusi, saab teatud tingimustel hakkama ka ilma paberkandjal või elektroonilise komplekteerimisleheta. Etiketiprinterist prinditakse transpordietikett, mis lisaks veoprotsessis vajatavale infole sisaldab tooteartikli nimetust , kogust ja ka vastava toote hoiukoha aadressi. Komplekteerija leiab vajaliku toote etiketil oleva info abil ja kinnitab etiketi kohe toote võtmise järel selle pakendile. Kui pakkmine toimub hiljem, kinnitatakse etikett pakendile pakkimisalal. Se viisil toimides on võimalik hoida kokku paberit ja ülearust arvutitööd. Juhul kui laos on olemas tingimused taoliselt tegutsemiseks, tasuks kaaluda töörutiinide muutmist uue meetodi kasuks kasvõi osaliselt.
    Komplekteeritavad tooted antakse komplekteerimislehel tavaliselt arvuti poolt tööks sobivas järjekorras. Peamiseks loogikaks on seejuures riiuli vahekoride põhine komplekteerimisjärjekord, ehk ühe vahekoridori kahel pool asuvatelt riiulitelt tuleb võtta kaubad riiuliaadresside järjestuses ja samasse vahekoridori tagasi ei pöörduta. Seejärel siirdutakse järgmisesse vahekoridori, kust võetakse järjekorras kõik selle riiulitel paiknevad tooted. Nii toimitakse seni, kuni kogu saadetis on komplekteeritud.
    Arvuti poolt ette antud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei pruugi osutuda aga paljudel juhtudel optimaalseks. Laotööd toetavad arvutiprogrammid lubavad kirjeldada toodete võtmise järjestamiseks ka teatud muid põhimõtteid. Kuna komplekteerimistöö tootlikkus on määratud suures osas komplekteerimisel läbi käidud või tõstukiga sõidetud teekonna pikkusega, ei peaks komplekteerija lähtuma toodete võtmise järjestamisel alati arvuti poolt ette antud järjekorrast vaid muutma seda järjekorda vastavalt konkreetsele olukorrale. See võib olla küll algul raske, kuid kui töötajal tekib parem ettekujutus toodete paiknemisest laos ja ta suudab omavahel siduda infot komplekteerimislehel ja omapoolset ettekujutust, võidakse saada komplekteerimisteekondade olulise lühendamise abil komplekteerimistööl parim võimalik tulemus.
    Head eeldused tootlikuks komplekteerimiseks luuakse juba eelnevalt hästi läbimõeldud hoiustamiskohtade süsteemi kasutamisega ja toodete õige paigutusega hoiukohtadel toetudes sellele süsteemile. Peamisteks põhimõteteks on siinjuures toodete paigutamine kindlatele hoiukohtadele riiuli pikkuse ja kõrguse ulatuses nii, et komplekteerimisteekond oleks lühim ja tõsteid kõrgetelt riiulikorrustelt tehakse võimalikult vähe. Selle loogika alusel paigutatakse sagedasti väljastatavad tooted riiuli alumistele korrustele loovutusala lähedusse, harvemini liikuvad kaubad aga riiulil tahapoole ja kõrgematele korrustele. Nii on võimalik komplekteerimisel läbitavaid teepikkusi kordades vähendada.
    Komplekteerimisel võidakse kasutada väga erinevaid töömeetodeid, kasutades seejuures erinevat laotehnikat. Täisaluste väljastamine on efektiivne ja seda tehakse üldjuhul liikuvmastiga tõstukiga või vastukaaltõstukiga. Tugiratastõstukiga töötamine on vähemtootlikum. Tükikauba komplekteerimine on kõige efektiivsem komplekteerimistõstukeid kasutades. Esimeselt ja teiselt riiulikorruselt võetakse kaupa komplekteerimistõstuki abil, kõrgemal paiknevatelt hoiukohtadelt aga kõrgkomplekteerimistõstuki abil. Kitsaste vahekoridoridega kõrgetes ladudes võib teha kogu töö kombitõstukitega.
    Niipalju kui võimalik, tuleks kasutada rühmkomplekteerimise meetodit, mille puhul on korraga käsil mitme väljastustellimuse komplekteerimine. See nõuab üldjuhul küll enne pakkimist ühele kaubaalusele asetatud erinevate väljastuste toodete ülekontrollimist ja eri saadetiste üksteisest eraldamist, kuid lõppkokkuvõttes saavutatakse siiski komplekteerimistöö tootlikkuse arvestatav suurenemine.
    Küsimused
  • Miks on ladudes eriti oluline just komplekteerimistöö tootlik korraldamine?
  • Millise laotöö toimingu puhul on vigade tekkimise tõenäosus laos kõige suurem? Põhjendage vastust.
  • Miks on komplekteerimistöö puhul eriti oluline liikumisteekondade minimeerimine ?
  • Miks on õige väide, et komplekteerimistöö efektiivsusele pannakse alus kaupade õige hoiukohtadele paigutamisega?
  • Kuidas aitab hoiustamissüsteemide kasutamine parandada komplekteerimistöö efektiivsust?
  • Miks ei pruugi arvutiprogrammi poolt komplekteerimislehel toodud toodete järjestus olla parim järjestus töö tootlikkuse seisukohalt?
  • Kas pika väljastustellimuse komplekteerimist võib jaotada eri laotöötajate puhul? Kui võib, siis millisel juhul on selline jaotamine õigustatud?
  • Millised ohud töö kvaliteedi osas ja miks need on olemas juhul, kui üks laotöötaja annab väljastustellimuse pooleli oleva komplekteerimise üle teisele laotöötajale?
    Valikvastustega küsimused
    Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged.
    1. Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
    • pärast suusõnalise korralduse saamist müügisekretärilt
    • pärast vastavasisulise korralduse saamist klienditeeninduselt kirjalikult (komplekteerimisleht) või elektroonilisel kujul (arvutis)
    • pärast vastavasisulise korralduse saamist laojuhatajalt
    • kui laos märgatakse, et arvutiprogrammis on tekkinud uus müügitellimus

    2. Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel?
    • võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad
    • toodete optimaalne paigutus hoiukohtadel
    • võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad laos ja toodete õige paigutus hoiukohtadel
    • madalkomplekteerimistõstuki kasutamine komplekteerimisel siirdamistõstuki asemel

    3. Komplekteerimistöö moodustab kogu laotöö mahust enamasti:
    • 1/3 - 1/2
    • 1/2 - 2/3
    • 2/3 - 3/4
    • 3/4 - 4/5

    4. Mida tähendab rühmkomplekteerimine?
    • laotöötajate rühm komplekteerib korraga üht suurt väljastustellimust
    • üks laotöötaja komplekteerib korraga mitut väljastustellimust
    • üks laotöötaja komplekteerib korraga ühe tooterühma tooteid mitmele väljastustellimusele
    • laotöötaja komplekteerib A- rühma tooted eraldi B ja C rühma toodetest

    5. Millisel konkreetsel juhul on komplekteerimise töö kulu väljastustellimuse ühe rea kohta kõige suurem?
    • ühe reaga tellimuse korral
    • kolme reaga tellimuse korral
    • viie reaga tellimuse korral
    • seitsme reaga tellimuse korral

    6. Kui suur osa tellimustest on tüki- ja alusekauba ladudes keskmiselt üherealised?
    • 10% - 20%
    • 20% - 30%
    • 30% - 40%
    • 40% - 50%
    Kordamisküsimused
  • Millest algab laos komplekteerimistöö?
  • Mis on laotöös kõige olulisem efektiivuse saavutamiseks komplekteerimisel?
  • Kui suure osa kogu laotööst moodustab üldjuhul komplekteerimis- ja pakkimistöö?
  • Millise laotöö tõhusa korraldamisega on võimalik saada kõige suuremat efekti?
  • Mis on rühmkomplekteerimine ja millal on õige seda kasutada?
  • Kuidas sõltub ühe väljastustellimise rea komplekteerimise omahind artikliridade arvust väljastustellimusel?
  • Kui suur on üldjuhul üherealiste väljastustellimuste osakaal kõikide väljastustellimuste arvust?
    7. Saadetiste pakkimine
    Saadetise pakkimine on laotöö toiming, mis jääb ajaliselt komplekteerimise loovutamise vahele. Kaubad võivad olla komplekteerimise järel kohe sobivas veopakendis (tootja täisalused) või vajavad täiendavat pakkimist. Üldjuhul on vaja viia läbi pakkimine pärast peen- või tükikauba komplekteerimist.
    Kui väljastatavate kaupade mahud seda võimaldavad, tuleks kasutada niipalju kui võimalik kaupade paigutamist alustele. Kui üksikud pakendid on paigutatud õiges järjekorras kompaktselt kaubaalusele, mähitud pakkekilesse või kinnitatud pakkelindiga, on sellega loodud eeldused kauba toimetamiseks kohale vigastamata. Kaubaaluste käsitlemine veoprotsessis on kordades efektiivsem kui lahtise mahukauba laadimine .
    Kuna pakkematerjal on arvestatav kulutekitaja ja seda võib kuluda palju, on vaja pakkimisel pidevalt jälgida, et pakkimismaterjali ei kuluks ülearu. Siinjuures on vaja lähtuda reeglist , et pakkematerjali tuleb kasutada nii vähe kui võimalik ja samas niipalju kui vajalik selleks, et toimetada kaubad kohale vigastamata.
    Kuna pakkimismaterjalide ja pakkimismooduste valik on sageli lai, tuleks valida pakkimiseks kõige sobivamad moodused ja materjalid.
    Valikvastustega küsimused
    1. Nimeta peamine põhjus, miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud?
    • plastikust kaubaalused on vaja saatjale alati tagastada, mis tekitab logistilises ahelas osapooltele täiendavaid kulusid
    • plastikust kaubaaluste ostuhind on oluliselt kõrgem puidust aluste hinnast
    • plastikust kaubaaluste kasutamisel on vaja tasuda pakendi aktsiisimaksu
    • plastikust kaubaaluste kasutamisvõimalused on piiratud, kuna nendega ei ole lubatud vedada ja käsitseda toidukaupu

    2. Millisest materjalist kaubaalused on kõige vastupidavamad, ohutumad, hügieenilisemad
    ja mugavamad kaupade transportimiseks ning käsitsemiseks?
    • puidust alused
    • puitkiust alused
    • metallist alused
    • plastikust alused

    3. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?
    • 600 x 400 mm
    • 600 x 600 mm
    • 400 x 500 mm
    • 600 x 800 mm

    Kordamisküsimused
  • Milline dokument asetatakse üldjuhul lähetatava saadetise pakkeühiku külge pakketaskusse ja mis eesmärgil?
  • Millised võimalused on hinnalise kauba kaitsmiseks kaotsimineku eest?
    8. Saadetiste loovutamine
    Kauba loovutamine kliendile või veofirma esindajale on vastutusrikas toiming, kuna vastutus kauba eest läheb loovutamisel üle selle vastuvõtjale. Loovutamisel ei kontrollita üldjuhul saadetise koosseisu tooteartiklite järgi. Vajadus selle järele võib tekkida juhul, kui kauba pakend on avatud, purunenud või vigastatud. Vastuvõtjale antakse üle pakkeüksused (kaubad alustel, karbid , kastid jne). Vastuvõtja kohuseks on kontrollida, kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel või pakenditel pole vigastusi. Juhul kui kogustes on saatedokumentides märgituga vahe, võib vastuvõtja keelduda saadetise vastuvõtmisest või otsustab selle veoks vastu võtta, kuid lisab saatedokumentidele vastava märkuse ja võtab sellele laotöötaja allkirjaga kinnituse . See annab saajale õiguse esitada hiljem pretensioon või kahjuhüvitusnõue. Samuti märgitakse vastuvõtudokumentidele ja kinnitatakse väljastaja allkirjaga toodete/pakendite vigastused.
    Vajadusel lisatakse saadetisele suuliselt või kirjalikult selle veoprotsessis käsitsemise erinõuded. Kui saadetise toimetab saajale veoettevõte, peab saadetis olema varustatud igal juhul nõuetekohase transpordietiketiga.
    Küsimused
  • Millistel põhjustel on kauba üleandmine ühelt osapoolelt teisele eriti vastutusrikas toiming?
  • Kuidas on võimalik tõestada dokumentaalselt , et kaup on antud üle teisele osapoolele?
  • Miks on kauba vastuvõtmisel oluline kontrollida tegelike pakkeüksuste ühikute ja arvu vastavust veokirjal märgitule?
  • Millisel juhul on vastuvõtjal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest?
  • Mida peaks kauba vastuvõtja tegema, kui ta märkab vastuvõetava kauba või pakendite olulisi vigastusi?
  • Mida peaks kauba vastuvõtja tegema, kui pakkeüksuste ühikud veokirjal ei vasta saadetise tegelikele ühikutele?
  • Mida peaks vastuvõtja tegema, kui üle antavaid pakkeüksusi on vähem kui veokirjal kirjeldatud?
  • Miks on vaja varustada kaubasaadetised nõuetekohaste transpordietikettidega?
  • Milline informatsioon peab olema ilmtingimata transpordietikettidel?
    9. Saadetiste pealelaadimine
    Kui saadetisele tuleb järgi veoettevõtte autojuht jaotusautoga, teostab ta veokisse laadimise üldjuhul ise. Kui kaup viiakse ära treileris või konteineris, teostavad laadimistöö laotöötajad.
    Kui pealelaaditavat kaupa on palju ja selle paigutamiseks koormaruumi mitmeid erinevaid võimalusi, on vaja need hoolega läbi kaaluda. Lähtuda tuleks eelkõige järgmistest olulistest nõuetest:
    • kaup peab olema paigutatud koormaruumis tihedalt, ehk tuleb saavutada lastiruumi kõrge täiteaste
    • vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või muul viisil kinnitada
    • kaup tuleb paigutada nii, et oleks viidud miinimumini ühtede kaupade vigastamine teiste poolt
    • saadetiste pealelaadimisjärjekord peab olema vastupidine mahalaadimisjärjekorrale, ehk kõigepealt laetakse peale need kaubad, mis laetakse maha viimasena (kehtib juhul, kui mahalaadimine toimub erinevates kohtades osade kaupa)

    Kauba laadimine veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teostada vastavalt koorma paigutamise ja kinnitamise ametlikult heakskiidetud juhistele. Ei tohi unustada, et üldjuhul vastutab koorma paigutamise ja kinnitamise eest saatja.
    Valikvastustega küsimused
    1. Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul:
    • suurendab veokulusid
    • vähendab veokulusid
    • vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid
    • ei mõjuta veokulude taset

    2. Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kõige rangemad:

    3. Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu?
    • kaupade hoolika pakkimisega
    • kaupade hoolika käsitsemisega
    • kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega
    • kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks

    4. Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse (europallet) mõõtmed?
    • 0,6 x 0,8 x 0,100 m
    • 1,2 x 0,8 x 0,144 m
    • 1,2 x 1,0 x 0,144 m
    • 1,2 x 1,2 x 0,144 m

    5. Millised on nn laia kaubaaluse (wide pallet, FIN pallet) mõõtmed?
    • 0,6 x 0,8 x 0,100 m
    • 1,2 x 0,8 x 0,144 m
    • 1,2 x 1,0 x 0,144 m
    • 1,2 x 1,2 x 0,144 m

    6. Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis eurotreileri põrandale, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv.
    • 24 alust
    • 30 alust
    • 33 alust
    • 38 alust

    7. Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis 40- jalasesse konteinerisse, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv.
    • 20 alust
    • 24 alust
    • 25 alust
    • 27 alust

    Kordamisküsimused
  • Kuidas sõltuvad kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kasutatavast veoviisist?
  • Kuidas on võimalik vähendada kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastuste arvu?
  • Millised on standardiseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse mõõdud?
  • Millised on piirangud laos nn ühekordse kasutusega kaubaaluste kasutamisel kaupade hoiustamiseks?
  • Missugused on plastikust kaubaaluste kasutamise eelised ja missugused on puudused?
  • Mitu EUR-tüüpi kaubaalust mahub eurotreileri (13,5m) põrandale, mitu 20-jalase ja mitu 40-jalase konteineri põrandale maksimaalse täiteastmega?
  • Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?
    10. Inventeerimine
    Inventuuride läbiviimise ülesanneteks ja eesmärkideks on:
    • toodete loogiliste laosaldode korrastamine
    • tõese informatsiooni saamine füüsiliste laosaldode kohta
    • erinevuste avastamine füüsiliste ja loogiliste laosaldode vahel
    • füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavusse viimine
    • tegelikkusele vastava informatsiooni edastamine raamatupidamisele füüsiliste laosaldode kohta

    Enne täieliku inventuuri alustamist on vaja viia läbi vajalik ettevalmistustöö. Korraliku ettevalmistustööga luuakse eeldused inventuuri suuremate probleemideta sujuvaks teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks. Kuna enamasti on ettevõtte juhtkond sõlminud laotöötajatega kollektiivse materiaalse vastutuse lepingud, on adekvaatne inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele.
    Kuna kaasaegsed laoarvestusprogrammid võimaldavad kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, teostatakse ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarvestusprogrammis. Ka kokkuvõtete tegemisel ja saldovigade parandamisel lähtutakse vajadusest hoida toodete laosaldod seotuna konkreetsete hoiukohtadega.
    Tavapäraselt läbitakse inventuuride teostamisel järgmised etapid:
  • Planeeritakse inventuuri läbiviimise aeg. Võimaluse korral tuleks viia inventuur läbi tööpäeval.
  • Kontrollitakse üle saabuvate ja väljuvate saadetiste registrid . Sissetulevate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik lattu saabunud kaupade arvelevõtmise toimingud. Väljuvate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik saadetiste väljastamisega seotud toimingud.
  • Laoarvestusse võetakse tagasi pikka aega väljastuse ootel seisnud, laoarvestusest maha võetud kaubad.
  • Korrastatakse hoiukohad (hoiukohal võivad olla ainult tooted, mis on kirjeldatud sellel hoiukohal laoarvestusprogrammis, tooted seatakse korrapäraselt, eemaldatakse pakkematerjalide jäägid jne).
  • Veendutakse, et vastuvõtu- ja loovutusalal paiknevad tooted on kirjeldatud laoarvestusprogrammis vastavatel aladel, laoarvestuses olevad kaubad aga hoiukohtadel.
  • Valmistatakse ette inventeerimiseks vajalikud dokumendid. Laoarvestusprogrammist võetakse standardraporti abil inventuuri laosaldode loetelu, vajadusel siirdatakse see Exceli formaati.
  • Määratakse vastutav isik inventuuri nõuetekohase läbiviimise eest. Kui vastavat töötajat ei määrata, vastutab laojuhataja üldjuhul ainuisikuliselt inventuuri nõuetekohase läbiviimise ja selle tulemuste õigsuse eest.
  • Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik moodustab inventuuri teostamise meeskonna ja lepib selle liikmetega kokku muudes vajalikes tingimustes (tööjaotus, lugemiskordade arv jne).
  • Kaubad loetakse üle riiulite kaupa. Lugemislehtedel fikseeritakse toodete tegelikud kogused hoiukohtadel.
  • Kui hoiukohal avastatakse kaupu, mis on infosüsteemis kirjeldamata, lisatakse need lugemislehele käsitsi.
  • Pärast ülelugemise lõpetamist kinnitavad inventuuri teostajad lugemistulemusi lugemislehtedel oma allkirjadega.
  • Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik korraldab lugemislehtedele märgitud hoiukohapõhiste saldode sisestamise inventuuripõhjale (kõrvuti veerud loogiliste saldodega). Vajadusel rakendatakse Excelis võrdlemise funktsiooni, millega tuuakse välja kõik erinevused loogiliste ja füüsiliste laosaldode vahel hoiukohtadel.
  • Kõikide saldoerinevuste kohta koostatakse Excelis uus lugemisleht , mis sisaldab ainult neid tooteid, mille puhul ilmnesid erinevused. Vastavatel hoiukohtadel seisvad tooted loetakse uuesti üle, lugemise tulemused kantakse vastavasse veergu .
  • Teise ülelugemise tulemusi võrreldakse esimese lugemise tulemustega. Juhul kui saadi erinevad tulemused, koostatakse uus lugemisleht ja loetakse vastavad tooted uuesti üle. Lõplikud tulemused sisestatakse inventuuri läbiviimise eest vastutava isiku poolt inventuuripõhjale.
  • Vastutava isiku poolt tehakse inventuuripõhjal Excelis lõplik kokkuvõte, millel on toodete loogilised ja füüsilised saldod ning nende erinevused üle- ja puudujääkidena. Puudujääki kajastav number peab olema negatiivse väärtusega.
  • Vastutav isik kirjutab lugemislehtedele inventeerijate nimed ning võtab inventuuri lõppedes neilt allkirjad.
  • Pärast veendumist, et ülelugemise tulemused on tegelikkusele vastavad ja lõplikud, viiakse laoarvestusprogrammi saldodesse sisse parandused . Parandused sisestatakse laoarvestusprogrammi üldjuhul enne esimest inventuurijärgset kauba arvelevõtmist või väljastamist, hiljemalt inventuurile järgneva tööpäeva jooksul.
  • Inventuuri tulemuste kohta vormistatakse Excelis inventuuri vahede kohta akt. Akt vormistatakse mitmes eksemplaris.
  • Laojuhataja ja inventuuri eest vastutava isik analüüsivad avastatud inventuurivahesid ja püüavad tuvastatada süsteemseid vigu, mis on aidanud kaasa inventuurivahede tekkimisele.
  • Süsteemsete vigade ilmnemisel püütakse leida üheskoos meetmed, mille rakendamine aitaks tulevikus leitud süsteemseid vigu ära hoida või vahendada. Laojuhataja kohustuseks on vastavate abinõude rakendamine laotöös.
    Küsimused
  • Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming?
  • Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus?
  • Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur?
  • Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur?
  • Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri ”kogu ladu osade kaupa”?
  • Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt?
  • Kes vastutavad laos inventuuri nõuetekohase läbiimise eest?
  • Mida tuleb võtta ette, kui inventuuri kokkuvõtete tegijad kahtlevad lugemise ja kokkuvõtete tegemise õigsuses?
  • Kas inventuuri on võimalik teha samaaegselt muude laotöö toimingutega? Kui on, siis millistel tingimustel?
    Valikvastustega küsimused
    1. Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure?
    • kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust
    • kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid
    • kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda
    • eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega

    2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et:
    • toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged
    • toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged
    • samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes
    • toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod

    3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini?
    • väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm)
    • keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm)
    • suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm)
    • inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest

    4. Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid?
    • lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid
    • lugemisleht võib sisaldada saldosid, kuna sel juhul on lugemise käigus hea kontrollida, kas saldovahed on olemas või mitte
    • lugemisleht peab sisaldama tootesaldosid hoiukohtadel
    • lugemisleht ei tohi sisaldada saldosid hoiukohtadel, kuid võib sisaldada toodete kogusaldosid laos

    5. Kas on põhjust pärast inventuuri vahede väljaselgitamist otsida vahede põhjusi arvutiprogrammi saldodest (loogilistest saldodest)?
    • ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis on üldjuhul õiged
    • ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis ei saa minna valeks
    • on küll, kuna toodete füüsilised saldod võivad olla õiged, loogilised saldod aga erinevatel põhjustel valed
    • loogiliste saldode õigsust on mõtet kontrollida üle ainult sel juhul, kui saldovahed on väga suured

    6. Kuidas on vaja üldjuhul toimida, kui pärast füüsiliste saldode ülelugemist avastatakse saldode võrdlemisel vahed?
    • eeldatakse, et lugemistulemus on lõplik ja viiakse loogiline saldo arvutiprogrammis vastavusse tegeliku saldoga laos
    • tooted loetakse samade töötajate poolt uuesti üle ja eeldatakse, et teise lugemise tulemus on õige
    • tooteid loetakse üle vajadusel mitu korda ja lõplikuks saldoks võetakse erinevate tulemuste aritmeetiline keskmine
    • tooted loetakse üle vajalik arv kordi , kuni pole vähimatki kahtlust lugemistulemuste õigsuses

    7. Millal oleks vaja teostada toodete liikumiste registreerimised laoarvestusprogrammis?
    • esimesel võimalusel, kui muud olulised laotoimingud on tehtud
    • liikumist laoarvestusprogrammis võib teha kahel järgneval päeval pärast toodete liikumist
    • liikumist laoarvestusprogrammis võib teha ükskõik millal enne järgmise inventuuri läbiviimist
    • vahetult pärast toodete füüsiliste saldode muutmisi (vastuvõtt, väljastus, hoiukohtade muutumised jms)

    8. Kas ettevõtte ostu- ja müügipersonal saavad tööks vajalikku informatsiooni ka arvutiprogrammi saldodest?
    • saavad muud informatsiooni, toodete hetkesaldod neid ei huvita
    • saavad küll, mistõttu on vaja, et toodete liikumise registreerimised oleksid tehtud võimalikult kohe
    • arvutiprogrammist pole võimalik saada vajalikku informatsiooni
    • operatiivset informatsiooni on õige küsida laopersonalilt telefoni teel

    9. Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos?
    • laoarvestusprogramm hõlbustab mingil määral inventuuride läbiviimist laos
    • laoarvestusprogrammis salvestatakse toodete kõik liikumised ja antakse hetkesaldod
    • lao infosüsteemi kasutamine aitab vältida kadude tekkimist laos
    • lao infosüsteemi kõikide võimaluste kasutamine annab võimaluse sajaprotsendiliseks järelevalvetoimingute teostamiseks laos

    Kordamisküsimused
  • Millisel eesmärgil viiakse ladudes läbi inventuure?
  • Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammi) laosaldod?
  • Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks?
  • Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis?
  • Miks on vaja toodete liikumised registreerida laoarvestusprogrammis võimalikult kohe pärast liikumisi?
    11. Hoiustamine, hoiustamissüsteemid ja hoiukohtade hooldamine
    Hoiustamine on laotöö toiming, mis algab hetkest, mil kaup paigutati hoiukohale ja lõpeb selle komplekteerimisega väljastamiseks. Nende kahe sündmuse vahele võib jääda mõni tund või mitu aastat. On selge, et kui tooted seisavad laoriiulil kuid, ladestub neile rohkem või vähem tolmu. Aegumistähtajaga toodete puhul võib tähtaeg vahepeal mööduda ja tooted muutuda realiseerimiskõlbmatuiks. Esimesel riiulikorrusel põrandal hoiustatavad kaubad võivad saada vigastusi tõstukitelt, nende ümber võib tekkida pakkekile, kartongi ja pakkelindi osi ning kaubaaluste tükikesi. Põrandal asuvad kaubaalused peaksid olema sirges rivis ja mitte ulatuma riiulipostidest väljapoole rohkem kui 5 cm. Kui esimesel korrusel paiknevad kaubaalused pole sirges rivis, on suurem oht neid tõstuki ja/või muu kaubaga vigastada.
    Keegi laotöötajaist võib paigutada kaubaaluse seisva kaubaga alumiselt riiulikorruselt ümber ülemisele ja jätta vastava ümberpaigutamise arvutiprogrammis tegemata. Kui vahepeal jooksvat inventuuri ei tehta või toodete ja koguste õigsust hoiukohtadel ei kontrollita, võidakse avastada viga alles korralise inventuuri käigus.
    Ettevõte, kes osutab klientidele laoteenuseid, võtab selle eest tasu. Hoiustamistasude arvutamine toimub kaasaegsete laoarvestusprogrammidega automaatselt. Juhul kui kaup on hoiukohal kirjeldatud ja seotud kindla kliendiga ja laotarkvara hindade registris on määratud hoiustamishinnad, arvutab laotarkvara hoiutasu automaatselt. Kui kaup on jäetud hoiukohale mingil põhjusel kinnitamata, ei arvutata hoiutasu ja laopidajal jääb see kliendilt sisse nõudmata. Ladudes, kus on tuhandeid ja kümneid tuhandeid hoiukohti, on selle ülekontrollimine sedavõrd töömahukas, et tavaliselt ei võeta toimingut inventuuride vahelisel perioodil eraldi ette. Vead selguvad inventuuri käigus ja tooted kirjeldatakse taas tegelikkusele vastavalt. Vahepeal võib teenusepakkujal jääda saamata aga arvestatav summa hoiustamistasu.
    Siit tuleneb vajadus sooritada teatud toiminguid hoiukohtade ja nendel paiknevate kaupadega ka siis kui kaup ei liigu. Esiteks on vaja hoolitseda regulaarselt selle eest, et hoiukohtadel riiulil või virnas ei vedeleks pakendi- ja alusetükikesi ning kõrvalisi esemeid või tooteid, mis pole arvutiprogrammis konkreetsele hoiukohale kirjeldatud. Hoiukoht võib sisalda ainult tooteid, mis on sellele programmis kirjeldatud. Kaup peaks paiknema alusel korrapäraselt, et tooteid oleks komplekteerimisel mugav võtta ja inventeerimisel hea üle lugeda. On hea kui muutub igapäevaseks rutiiniks vaadata muudest töödest vabadel hetkedel üle esimese korruse hoiukohad ja eemaldada selle ümber vahepeal tekkinud pakkematerjali tükikesed. Kui alusel kaup on kiletatud ja hoiukohalt on alustatud komplekteerimist, on õige pakkekile toodetelt täielikult eemaldada. Allavajunud ja ümber kaubaaluse vedelev pakkekile on näotu ja segab teatud määral ka komplekteerimist ning inventeerimist. Samuti segavad tööd ja muudavad hoiukoha korratuks lahti lõigatud, kuid vedelema jäetud pakkelindid.
    Tolmu võib koguneda seisvatele kaupadele sellisel määral, et ühel hetkel võib muutuda vajalikuks eemaldada see niiske lapi või tolmuimeja abil. Loomulikult on vaja tõsta kaubad selleks ülemistelt riiulikohtadelt alla.
    Aeg-ajalt on vaja üle kontrollida, kas tooted asuvad arvutis kirjeldatud hoiukohal. Kui leitakse lahknevused, on vaja viia informatsioon arvutis vastavusse tegelikkusega. Lisaks võidakse kontrollida aeg-ajalt realiseerimistähtaegu ja tootepartiide numbreid. Kõik eelmainitud tegevused on võimalik võtta kokku ühise nimetaja alla, milleks on kaupade ja hoiukohtade hooldamine.
    On kindlaks nõudeks, et kaupade paigutus vastavalt hoiukohtade süsteemile tuleb laos regulaarselt üle vaadata ja paigutada tooted ümber vastavalt muutunud olukorrale. A-rühma tootest võib saada aja jooksul B-rühma kaup ja seda pole mõtet hoiustada enam esimesel riiulikorrusel. Samal ajal tuleb juurde uusi tooteartikleid, millest kujunevad mingi aja jooksul A-rühma kaubad. Kui selliseid analüüse laos regulaarselt ei tehta, on võimalik märgata taolisi mittevastavusi ka hoiukohtade hooldamise käigus. Selle asemel, et tõsta ümber mõned alusekohad, oleks õige võtta laoprogrammist uued raportid ja teha nende põhjal uus ABC analüüs.
    Hooldamisega seotud tegevused toimuvad enamasti regulaarsemalt ja kord laoriiulitel on parem, kui riiulid laos on kinnistatud kindlatele töötajatele või meeskondadele. Nii toimides ei haju vastutus ja laojuhatajal on parem ilmutada nõudlikkust.
    Küsimused
  • Nimetada põhjused, miks on hoiukohtade füüsiline hooldamine vajalik.
  • Nimetada põhjused, miks on vajalik kontrollida aeg- ajalt üle hoiukohtadel õigete kaupade ja õigete koguste olemasolu.
  • Milline mõju on hoiukohtade korrastamata ja puhastamata jätmisel komplekteerimis- ja inventeerimistöö kvaliteedile?
  • Kas hoiukohtadel valitsev kord ja puhtus võiksid olla üheks laotöö kvaliteedi näitajaks? Kui võiksid, siis põhjendage vastust.
    Valikvastustega küsimused
    1. FIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et
    • esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
    • esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena
    • viimasena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
    • kaupu väljastatakse laost vastavalt toodete aegumistähtaegadele

    2. LIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et
    • esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
    • esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena
    • viimasena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
    • kaupu väljastatakse laost vastavalt toodete aegumistähtaegadele

    3. Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise seisukohalt?
    • ühe kliendi kaubad hoiustatakse lao kindlas piirkonnas
    • sarnased või ühe rühma tooted hoiustatakse ühes piirkonnas
    • ABC analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse lao ühes piirkonnas
    • ühesugust erikäsitsemist (tõstuki lisaseadme kasutamine jne) nõudvad tooted hoiustatakse ühes piirkonnas

    4. Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise seisukohalt?
    • ABC- analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse selliselt , et mingi kindla rühma tooted asuvad ühes piirkonnas
    • tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad alumistel riiulikorrustel ja harvemini väljastatavad tooted kõrgematel riiulikorrustel
    • FIFO ja LIFO põhimõtete järgimine muutub hoiustamissüsteemide kasutamisel võimatuks
    • tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad põrandal asuvatel kindlaksmääratud hoiukohtadel

    5. Aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel
    • aktiivkohad paiknevad esimesel ja teisel riiulikorrusel, reservkohad lao muudes piirkondades kõrgemal
    • aktiivkohad paiknevad esimesel riiulikorrusel, reservkohad teisel korrusel nende kohal
    • aktiivkohad paiknevad esimesel ja teisel riiulikorrusel, reservkohad nende läheduses kõrgemal
    • aktiiv- ja reservkohad paiknevad esimesel kahel riiulikorrusel läbisegi

    6. Kui tooted paigutatakse laos pärast kauba vastuvõtmist hetkel vabadele hoiukohtadele, on tegemist:
    • ABC-analüüsi alusel määratud hoiukohtade süsteemiga
    • käsitsemisviisi järgi määratud hoiukohtade süsteemiga
    • pidevalt muutuvate hoiukohtadega
    • tootevaliku järgi määratud hoiukohtade süsteemiga

    7. Aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel on komplekteerimiskoht:
    • reservhoiukoht
    • aktiivne hoiukoht
    • pidevalt muutuv hoiukoht
    • tootevaliku järgi määratud hoiukoht

    8. Sagedasti liikuvad tooted on õige paigutada laos:
    • vastuvõtuala lähedale alumistele riiulikorrustele
    • lao tagumisse osasse alumistele riiulikorrustele
    • loovutusala lähedale alumistele riiulikorrustele
    • loovutusala lähedale ülemistele riiulikorrustele

    9. Mis mõjutab toodete hoiukohtadele paigutamise seisukohalt komplekteerimistöö efektiivsust kõige enam?
    • aeglaselt liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele
    • kiiresti liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele
    • kõikide toodete õige paigutamine hoiukohtadele
    • kõikide toodete paigutamine hoiukohtadele võimalikult kiiresti pärast vastuvõttu

    10. Toodete ringlussageduse arvutamisel on oluline võtta arvesse:
    • väljastatavaid kaubakoguseid
    • väljastuskordade arvu ajaühikus
    • eelkõige väljastuskordade arvu, kuid arvestada ka väljastatavaid kaubakoguseid
    • eelkõige väljastatavaid kaubakoguseid, kuid arvestada ka väljastuskordade arvu

    11. Kui suure kaubaaluste varu hoidmine laoruumides on põhjendatud laoruumi kasutuse ja tuleohutuse seisukohalt, kui tööpäeva jooksul kasutatakse kauba vastuvõtul ja väljastamisel keskmiselt 50 kaubaalust?
    • 50 tk
    • 200 tk
    • 400 tk
    • 600 tk

    12. Missugusel lao tööalal on kõige sobivam hoida kaubaaluste varu?
    • vastuvõtualal
    • loovutusalal
    • pakkimisalal
    • vastuvõtuala ja loovutusala vahepeal (mõttelisel eraldusjoonel)

    13. Mis on ladudes hoiustamissüsteemide kasutamise ülesanneteks?
    • hoida ära kaupade kahjustumine ja hävimine
    • hoiustamissüsteemi kasutamisel on võimalik määrata kindlaks kaupade asukohti laos
    • hoiustamissüsteemide kasutamisega on võimalik vähendada laos erinevaid riske
    • töö hoiukohtadele paigutamisel ja komplekteerimisel on hoiustamissüsteemide kasutamisel üldjuhul efektiivne

    14. Mis on kõige olulisem kaupade hoiustamisel laos kaupade säilivuse seisukohalt?
    • kaubad peaksid säilima pika aja jooksul nii, et nende omadused ei muutuks
    • kaod hoiustamisel ei tohiks olla suuremad kui kaod tarne- või müügiprotsessis
    • toodete hävimine, vigastamine ja riknemine peaksid olema minimaalsed
    • hoiustamise kulud ei tohiks olla suuremad käsitsemiskuludest

    15. Kas nn “ühekordse kasutusega” kaubaaluseid raske kaubaga on lubatud kasutada kaupade pikaajalisel hoiustamisel riiulikohtadel?
    • ei ole lubatud kasutada
    • on lubatud kasutada
    • on lubatud kasutada juhul kui nende konstruktsioon on piisavalt tugev
    • on lubatud kasutada hoiustamiseks ainult põranda hoiukohtadel

    16. Mida tähendab hoiukohtade hooldamine? Vali täielik vastus.
    • hoiukohtadelt koristatakse kile-, kartongi-, puidu- jms jäätmed
    • hoolitsetakse selle eest, et kaubad ei paikneks hoiukohtadel korrapäratult
    • kaubalt eemaldatakse tolm ja puhastatakse põrand kaubaaluste alt esimese korruse hoiukohal
    • hoiukohad koristatakse, kaubad paigutatakse korrapäraselt, puhastatakse põrand ja eemaldatakse kaupadelt tolm

    Kordamisküsimused
  • Miks kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
  • Milliste põhimõtete järgi kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
  • Mida tähendab FIFO ja mida LIFO põhimõtte kasutamine ladudes kaupade käsitsemisel?
  • Kuidas paiknevad hoiukohad aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel?
  • Kuidas toimib pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteem?
  • Mis hoiukoht on komplekteerimiskoht ja kuidas toimub selle täitmine?
  • Kuidas on õige paigutada laos sagedasti liikuvad tooted?
  • Millist hoiustamissüsteemi kasutatakse kõige rohkem suure ringlemissagedusega hulgikaubanduse ladudes?
  • Kuidas on õige paigutada kaupu hoiukohtadele nii, et komplekteerimistöö efektiivsus oleks maksimaalne?
  • Millest on õige lähtuda toodete ringlemissageduse arvutamisel?
  • Mida tähendab hoiukohtade hooldamine ja milleks on vajalik seda teha?
    12. Laotöö korraldus
    Valikvastustega küsimused
    1. Milline loetletuist on laojuhataja töö kõige tähtsam ülesanne?
    • jaotada tööd laotöötajate vahel
    • kindlustada laotöötajad vajalike abivahenditega töö tegemiseks
    • korraldada töö nii, et kõik kasutada olevad ressursid oleksid tööpäeva jooksul
    maksimaalselt koormatud
    • jälgida, et laotöötajad järgiksid seadmetega ohutu töötamise nõudeid

    2. Kas laojuhatajal on võimalik laotööd ette planeerida ?
    • ei ole, kuna pole võimalik ette ennustada väljastustellimuste arvu ja saabuva kauba mahtusid
    • ei ole, kuna olukord laos pidevalt muutub, koormus suureneb ja väheneb ning laotöötajatest ei sõltu midagi
    • on, kuna kõik on täpselt ette teada ja prognoositav tänu andmebaasile ja pikaajalistele kogemustele
    • on võimalik suures osas, kuna eelnenud perioodide statistika aitab seda teha ja sisenevaid kaubavoogusid saab teatud määral ohjata

    3. Milline võiks olla laotöötajatele kehtestatud õiglane palgasüsteem?
    • kõik laotöötajad saavad võrdset palka, kuna tootlikkus ühe ja sama töö teostamisel ei
    saa laos palju kõikuda
    • laotöötajate põhipalk on ühesugune vaatamata erinevustele tootlikkuses ja töö
    kvaliteedis , kuid tagatud on sotsiaalne õiglus
    • töötajate põhipalgad on erinevad, kuna nende võimed, oskused, teadmised ja
    tööviljakus on erinevad
    • töötajate põhipalgad on erinevad, lisaks makstakse igal kuul tulemustasu mõõdetud
    tootlikkuse, kvaliteedi jms eest
    4. Kuidas oleks võimalik laotööd efektiivsemalt korraldada?
    • kõik laotöötajad teevad järgemööda kõiki laotöö toiminguid
    • erinevad laotöötajad teostavad erinevaid laotöö toiminguid
    • laotöötajad on jaotatud meeskondadesse, kes teostavad ainult kindlaid laotöö toiminguid
    • kogu laotöö on jaotatud erinevate meeskondade vahel, meeskonnad abistavad vajadusel üksteist

    5. Kuidas on laotöös efektiivsem kasutada laotehnikat ja tööjõudu?
    • üks töötaja kasutab peamiselt üht kindlat tõstukit
    • üks töötaja kasutab järgemööda erinevaid tõstukeid
    • tõstukeid on rohkem kui töötajaid, siis ei ole kellegi vaja kindla tõstuki vabanemist oodata
    • tõstukeid on vähem kui töötajaid, mis tagab tõstukite hea koormatuse kogu tööpäeva jooksul

    6. Millise laotoimingu tõhusa korraldamisega on võimalik saada kogu laotöös kõige suuremat efekti?
    • mahalaadimise ja vastuvõtmisega
    • hoiukohtadele paigutamisega
    • komplekteerimisega
    • pakkimise, loovutamise ja pealelaadimisega

    7. Millal on terminali tootlikkus ja ressursside kasutamise efektiivsus üldjuhul kõige suurem?
    • terminali kasutatakse väga intensiivselt 8-tunnilise tööpäeva jooksul
    • terminali kasutatakse 12- tunnilise tööpäeva jooksul
    • terminali kasutatakse 16- tunnise tööpäeva jooksul
    • terminali kasutatakse 24-tunnise tööpäeva jooksul

    8. Kas laos töötavad tõstukijuhid peavad seaduse järgi omama tõstukite juhtimist lubavat juhitunnistust?
    • juhitunnistuse olemasolu on kohustuslik
    • juhitunnistuse olemasolu pole nõutav
    • ei ole nõutav, vajalik on väljaõpe ja piisav tõstukiga töötamise oskus
    • juhitunnistuse olemasolu pole nõutav, kui tõstukijuhil on autojuhi C- kategooria juhitunnistus

    9. Millised peaksid olema loetletuist laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded?
    • alluvatele töö jaotamine, tehtud töö kontrollimine ja veokorraldusega tegelemine
    • alluvate pidev juhendamine, abistamine, õpetamine ja arendamine
    • lao- ja veotöö mahtude, tootlikkuse ja kvaliteedi pidev jälgimine, registreerimine ning

    mõõtmine
    • ettekande koostamine otsesele ülemusele eelmisel päeval tehtud töö kohta

    10. Laojuhataja saavutab oma töös kõige paremaid tulemusi juhul kui
    • ta täidab hästi formaalse liidri rolli
    • ta täidab hästi mitteformaalse liidri rolli
    • ta suudab olla ühekorraga lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider
    • ta ei täida mingeid rolle, vaid lihtsalt juhatab ladu nii nagu vaja

    11. Kas laojuhataja jaoks on oluline olla kompetentne ka töötoimingute, infotehnoloogia ja
    tehnilistes valdkondades?
    • pole oluline, kuna töötoimingud kujunevad ajapikku ise välja, IT valdkonna jaoks on

    spetsialistid , alluvatel on tõstuki juhiload ja nad tunnevad masinaid
    • töötoiminguid on vaja tunda, sest muidu ei saa ladu juhtida, muud valdkonnad pole

    olulised
    • laojuhataja peab olema kompentne praktiliselt kõigis laotööd puudutavates

    valdkondades ja teadma ning oskama rohkem kui alluvad
    • laojuhataja kompetents ei pea olema suurem kui alluvatel

    Kordamisküsimused
  • Millised on laojuhataja olulisemad tööülesanded?
  • Kas ja kuivõrd on võimalik laojuhatajal laotööd ette planeerida?
  • Milline võiks olla laotöötajate parim võimalik palgasüsteem?
  • Millised on laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded?
  • Kas ja kuivõrd peaks laojuhataja olema lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider?
  • Millistes valdkondades peaks olema laojuhataja kompetentne?
    13. Lao planeerimine, laotehnika ja - tehnoloogiad
    Valikvastustega küsimused
    1. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused.
    A muutub töökorraldus laos
    B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid
    C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid
    • A, B
    • B, C
    • A, C
    • A, B, C

    2. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused.
    A riiulite kõrguse suurendamisega
    B vahekoridoride arvu vähendamisega
    C vahekoridoride laiuse vähendamisega
    • A, B
    • B, C
    • A, C
    • A, B, C

    3. Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
    • 0,6 – 0,8 m
    • 0,8 – 1,0 m
    • 1,0 – 1,2 m
    • 1,2 – 1,4 m

    4. Milline on vahekoridori enamlevinud laius laiade vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
    • 0,8 – 1,0 m
    • 1,0 – 1,2 m
    • 1,2 – 1,4 m
    • 1,4 – 1,6 m

    5. Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite kasutamisel?
    • 1,8 m
    • 2,0 m
    • 2,0 – 2,3 m
    • 2,7 – 3,0 m

    6. Miline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes liikuvmastiga tõstukite kasutamisel?
    • 1,7 m
    • 2,0 – 2,3 m
    • 2,7 – 3,0 m
    • 3,2 – 3,5 m

    7. Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride laius alusekauba kõrgetes ladudes kombitõstukite ja kõrgkomplekteerimistõstukite kasutamisel?
    • 1,7 m
    • 2,0 m
    • 2,7 – 3,0 m
    • 3,2 – 3,5 m

    8. Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride enamlevinud laius alusekauba kõrgetes ladudes süstiktõstukite (teleskooptõstukite) kasutamisel?
    • 1,5 m
    • 1,7 m
    • 1,8 m
    • 2,0 m

    9. Milline tööalade planeering ja vastastikune asend võimaldavad üldjuhul kasutada neid kaubavoogude käsitsemisel kõige paindlikumalt ja efektiivsemalt?
    • vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad lao vastaskülgedel
    • vastuvõtul ja loovutusel kasutatakse üht ja sama tööala
    • vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti
    • vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti, piir nende vahel on tinglik ja üht võib
    vajadusel suurendada teise arvel
    10. Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos?
    • lattu saabuva kaubapartii tooteartiklite arvust
    • saabuvate toodete suurusest ja kaalust
    • päeva jooksul lattu saabuva kauba füüsilistest kogustest (kaubaaluste ja pakkeüksuste arv)
    • päeva jooksul saabuva kauba füüsilistest kogustest, tooteartiklite arvust ja lao ringlemissagedusest

    11. Millest sõltub lao loovutusala suurus?
    • päeva jooksul väljastatavate saadetiste arvust
    • väljastatava kauba füüsilistest kogustest (kaubaaluste ja pakkeüksuste arv)
    • saadetiste ooteajast loovutusalal enne väljastamist ja väljastatava kauba füüsilistest kogustest
    • päeva jooksul väljastatavate saadetiste arvust, kauba füüsilistest kogustest ja ooteajast enne väljastamist

    12. Tööalad moodustavad lao kogu põrandapinnast üldjuhul keskmiselt
    • 5 %
    • 10 %
    • 10 - 20 %
    • 20 - 25 %

    13. Mida mõeldakse laotehnoloogia all?
    • laoriiulite tüübid koos nendega sobivate vahekoridoridega
    • laoriiulite tüübid koos nendega sobivate tõstukite tüüpidega
    • süsteem riiulitest, vahekoridoridest, laotehnikast ja töökorraldusest
    • töökorraldus laos, mis on viidud vastavusse olemasolevate riiulisüsteemide ja
    tõstukitüüpidega
    14. Mida mõeldakse traditsioonilise (konventsionaalse) laotehnoloogia all?
    • kaupade hoiustamine virnastatult
    • kõiki laotehnoloogiad , mille eesmärgiks pole saavutada maksimaalset laoruumi kasutamise efektiivsust
    • madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega
    • kõrged kaubaaluste riiulid kitsaste vahekoridoridega

    15. Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate hulka?
    • sügavriiulite tehnoloogia
    • siirderiiulite tehnoloogia
    • traditsiooniline tehnoloogia
    • kõrgete riiulite tehnoloogia kitsaste vahekoridoridega

    16. Kas virnastamine on põhjendatud hoiustamise meetod juhul, kui erinevaid tooteartikleid on 100 ja iga artiklit on laos keskmiselt neli kaubaalust?
    • virnastamine on põhjendatud
    • virnastamine on põhjendatud juhul kui toodete ringlemissagedus on suur
    • virnastamine pole põhjendatud, kuna kaupade käsitsemistingimused halvenevad
    võrreldes nende hoiustamisega riiulitel
    • virnastamine pole põhjendatud, kuna lao ruumikasutus halveneb võrreldes
    hoiustamisega riiulitel
    17. Kas virnastamine on efektiivne hoiustamisviis laos, mille kasutatav kõrgus on 10 m, virnastada saab neljas kihis ja ühe kihi kõrgus on 1,5 m?
    • on efektiivne hoiustamisviis, kuna ühtlasi hõlbustub ka kaupade käsitsemine
    • on efektiivne hoiustamisviis
    • virnastamine pole põhjendatud, kuna aluste käsitsemisega kaasneb lisatöö
    • virnastamine pole põhjendatud, kuna virnade peale jääb 4 m laoruumi kasutamata
    kõrgust
    18. Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega riiulikohtadel?
    • FIFO põhimõtte järgimine on raskendatud
    • LIFO põhimõtte järgimine on raskendatud
    • laoarvestusprogrammis pole võimalik kirjeldada virna hoiukohtade aadresse
    • põrandale pole võimalik märkida virnade asukohti, mistõttu virnad pole sirgetes ridades

    19. Millisele laotehnoloogiale sarnaneb sügavriiulite tehnoloogia?
    • läbivooluriiulite tehnoloogiale
    • tagasilükkamise tehnoloogiale
    • virnastamise tehnoloogiale
    • siirderiiulite tehnoloogiale

    20. Mis on sügavriiulite tehnoloogia peamiseks puuduseks?
    • pole võimalik kasutada LIFO põhimõtet
    • ülemised kaubad rõhuvad alumistele ja põhjustavad neile vigastusi
    • ühes riiuli postivahes on võimalik hoiustada ainult üht tooteartiklit
    • ei sobi hooajakaupade ladustamiseks

    21. Mis on raadiosüstik?
    • seade, mille abil on võimalik teostada kogu sügavriiulite teenindamise töö
    • seade, mille abil on võimalik komplekteerida sügavriiulitest tükikaupa
    • seade, mis suudab liikuda iseseisvalt riiulikorrustel, transportides kaubaaluseid
    • kaasaegne logistika sidepidamidamisseade, mille abil saab korraldada ladudes kogu reaalajas toimiva elektroonilise andmevahetuse

    22. Millist kasu on võimalik saada raadiosüstikute kasutamisest?
    • raadiosüstiku abil on võimalik komplekteerida sügavriiulitelt tükikaupa
    • raadiosüstikut kasutades saab hoiustada riiuli postivahe igal korrusel erinevat tooteartiklit
    • raadiosüstik on võimeline töötama iseseisvalt ilma tõstukijuhi poolse juhtimiseta
    • raadiosüstik on võimeline tegema ka kogu tõstukitöö

    23. Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste?
    • kõrgete riiulite ja kitsaste vahekoridoridega
    • sügavriiulitega
    • topeltriiulitega
    • siirderiiulitega

    24. Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
    • tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed
    • arvutid , printerid , paljundusmasinad, skannerid
    • laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused
    • laos olev kaubavaru (ingl. k. inventory)

    25. Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?
    • laoriiulid ja tõstukid
    • tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed jms
    • laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused
    • arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid

    26. Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust?

    27. Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm laia (FIN) alust?
    • 2750 mm
    • 3400 mm
    • 3600 mm
    • 3800 mm

    28. Milline on tavapärane kaubaaluste ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel?
    • 5 cm
    • 10 cm
    • 15 cm
    • 20 cm

    29. Kas vahekoridoris laiusega 3,0 m mahuvad teineteisest mööduda kaks tavapärase laiusega liikuvmastiga tõstukit?
    • tõstukid mahuvad teineteisest mööda
    • tõstukid mahuvad teineteisest vaevu mööda
    • tõstukid mahuvad teineteisest mööda vaid tingimusel, et üks nendest on ilma
    kaubaaluseta
    • tõstukite möödumine pole võimalik

    30. Kas lisaks tavapärasele kaubaaluste riiulite sügavusele (1050 või 1100 mm) kasutatakse ka muid riilite sügavusi?
    • ei kasutata, kuna selle järele puudub praktiline vajadus
    • ei kasutata, kuna riiulipostide raame pole võimalik monteerida väiksemate või
    suuremate sügavuste tarvis
    • kasutatakse, kui on vajadus hoiustada pidevalt suuri kaubakoguseid erimõõtudega
    kaubaalustel
    • kasutatakse, kui on vajadus hoiustada aeg-ajalt väikseid kaubakoguseid erimõõtmetega
    kaubaalustel
    31. Mille hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid?
    • plastikkonteinerite hoiustamiseks
    • kaubaalustel kauba hoiustamiseks
    • talade, profiilide, torude jms hoiustamiseks
    • tühjade kaubaaluste hoiustamiseks

    32. Milline on madalate peenkaubariiulite enamlevinud kõrgus, et kaupu oleks võimalik paigutada riiulitele ja komplekteerida redelit kasutamata?
    • 1,5 – 1,8 m
    • 1,8 – 2,1 m
    • 2,1 – 2,3 m
    • 2,3 – 2,8 m

    33. Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus (õrte väliskülgede vaheline mõõt)?
    • 950 mm
    • 1000 mm
    • 1050/1100 mm
    • 1200 mm

    34. Mida mõeldakse laonduses inventari all?
    • masinad , seadmed, tõstukid, arvutid
    • arvutitöökohad, vöötkoodiskannerid, tõstuki- ja kaasaskantavad arvutid
    • laoriiulid, töölauad, tugiplatvormid jms
    • laohooned, -väravad, laadimissillad ja –lüüsid, estakaadid

    Kordamisküsimused
  • Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet.
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul?
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul?
  • Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul?
  • Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit.
  • Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini?
  • Kirjeldada tugiratastõstukit.
  • Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini?
  • Kirjeldada kombitõstukit.
  • Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldud kombitõstukid?
  • Kirjeldada siirdamistõstukit.
  • Milliste tööoperatsioonide jaoks laos on mõeldud siirdamistõstukid?
  • Kirjeldada komplekteerimistõstukeid.
  • Missuguseid tööoperatsioone on võimalik laos teostada komplekteerimistõstukitega?
  • Milline on komplekteerimistõstuk, millega saab komplekteerida kolmandalt kuni viiendalt riiulikorruselt?
  • Kirjeldada elektrilist kolmerattalist vastukaaltõstukit.
  • Kirjeldada elektrilist neljarattalist vastukaaltõstukit.
  • Kirjeldada neljarattalist sisepõlemismootoriga vastukaaltõstukit.
  • Milliseid tööoperatsioone teostatakse ladudes vastukaaltõstukitega?
  • Kirjeldada poolautomaatset laoseadet - vertikaalkarusselli.
  • Milliseid kaupu sobib hoiustada ja käsitseda vertikaalkarusselliga?
  • Kirjeldada liigendtõstukit.
  • Milliseid laotöö opratsioone saab teostada liigendtõstukiga?
  • Kirjeldada poolautomaatset seadet – horisontaalkarusselli.
  • Milliseid kaupu hoiustatakse üldjuhul konsoolriiulil?
  • Kirjeldada poolautomaatset seadet – towerit.
  • Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat kassett-tehnoloogiat.
  • Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat mafi tehnoloogiat.
  • Kirjeldada peenkauba siirderiiuleid.
  • Kirjeldada pöördkahveltõstukit.
  • Milliste tööoperatsioonide sooritamiseks on mõeldud pöördkahveltõstukid?
  • Kirjeldada süstiktõstukit (teleskooptõstukit).
  • Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobib kasutada süstiktõstukit (teleskooptõstukit)?
  • Kirjeldada alusekauba siirderiiulite tehnoloogiat.
  • Millistel juhtudel on õigustatud siirderiiulite kasutamine?
  • Millise tööalade vastastikuse asendi puhul on võimalik kasutada neid paindlikult ja efektiivselt?
  • Millistest kriteeriumidest lähtuvalt määratakse vastuvõtuala vajalik suurus laos?
  • Millistest kriteeriumidest lähtuvalt määratakse loovutusala vajalik suurus laos?
  • Kui suure osa lao kogupindalast võtavad enda alla enamasti tööalad?
  • Mis on laotehnoloogia?
  • Mis on traditsiooniline laotehnoloogia?
  • Millised laotehnoloogiad on ruumi säästvad tehnoloogiad?
  • Millised on riiuliõrte enamlevinud pikkused EUR kaubaaluste hoiustamisel?
  • Millised on riiuliõrte enamlevinud pikkused laiade (FIN) kaubaaluste hoiustamisel?
  • Milline on riiulitootjate poolt kavandatud kaubaaluste vahe ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel?
  • Milline on liikuvmastiga tõstukite tavapärane laius?
  • Kuidas on võimalik laotöö ja hoiustamise efektiivse korraldamisega mõjutada ettevõtte majandusnäitajaid?
  • Milleks kasutatakse laonduses konsoolriiuleid?
  • Millisesse vahemikku jääb madalate peenkaubariiulite tavakõrgus?
  • Milline on kaubaaluste riiulite tavapärane sügavus?
  • Millistest kriteeriumidest lähtudes tuleks mõelda virnastamise kasutamisele?
  • Millised on traditsiooniliste kaubaaluste riiulite tehnoloogia eelised ja puudused?
  • Millised on virnastamise peamised eelised ja puudused?
  • Millised on sügavriiulite (sügavlaadimine) tehnoloogia eelised ja puudused?
  • Millised on läbivooluriiulite tehnoloogia eelised ja puudused?
  • Millised on topeltriiulite kasutamise eelised ja puudused?
  • Millest sõltub laoruumides hoitavate kaubaaluste koguse suurus ja miks ei ole õige hoida laoruumides ülemäära suuri kaubaaluste koguseid?
  • Missuguses lao piirkonnas on sobiv hoida kaubaaluste varu?
    14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend
  • Eesmise kahvliga vastukaaltõstuk on mõeldud üksikutele kaubaalustele paigutatud koormate tõstmiseks ja transportimiseks. Koormaid saab üles tõsta ja ladustada lao põrandalt või riiulitelt.
  • Vastukaaltõstuki originaalseadistusi ei tohi mingil juhul muuta.
  • Elektrilised vastukaaltõstukid on mõeldud kasutamiseks normaalsetes töötingimustes, siseruumides ja väljas. Et mitte ohustada tõstuki stabiilsust, peab masina kasutustsooni põrand ja eriti ala kus koormaid üles tõstetakse ning maha pannakse, olema kõva, horisontaalne ja korralikult tasandatud.
  • Töötamiseks puudulikult valgustatud keskkonnas tuleb võtta ühendust teenindusettevõttega, kes organiseerib täiendava valgustussüsteemi paigaldamise.
  • Normaalseks juhtimisasendiks loetakse juhi tööasendit tõstukil, mille puhul saab juht kontrollida kõiki sõitmiseks ja koormate transportimiseks vajalikke funktsioone.
  • Tõstukile paigaldatud varustus ( kahvlite pikendused, haaratsid ja muud lisaseadmed ) peavad olema valmistajatehase poolt aktsepteeritud.
  • Tõstuki keevitustööd on keelatud. Mistahes konstruktsiooniline muutus võib nõrgendada tõstuki stabiilsust ja turvalisust. Kui tõstuki keret kasutatakse keevitustöödel maandusena, toob see endaga kaasa elektroonilise juhtmooduli rikkumise.
  • Tõstuki stabiilsust mõjutavad sellised tegurid nagu pinnas, rehvid ja kasutatava tõstukitüübi üldised kasutamistingimused.
  • Koormate paigutamine hoiukohtadele ja võtmine nendelt toimub vertikaalasendis oleva mastiga, kahvlid praktiliselt horisontaalsed. Transportimine toimub tahapoole kallutatud masti ja kahvlitega alla lastud koormaga (transpordiasend) kindlal ja siledal pinnal.
  • Tõstuki kandejõud (tõstejõud) on näidatud tõstuki külge kinnitatud plaadil. Lisaseadmete paigaldamisel, rehvide või mõnede muude komponentide tüübi muutmisel muutuvad plaadil toodud andmed kehtetuks. Kui pole näidatud teisiti, kehtivad andmed kandejõu kohta koorma raskuspunkti kohta 500 mm kaugusel kahvlite vertikaalosast tõstuki pikiteljel.
  • Tõstuki transportimisel tuleb arvestada selle kaalu ja masti kõrgusega. Kui tõstuki transportimisel tuleb selle kõrguse vähendamiseks eemaldada mast, tohib seda teha ainult valmistajatehase poolt volitatud teenindusettevõtte tööötaja.
  • Tõstukeid on lubatud tõsta ainult selleks ettenähtud kinnituskohtadest. Tõstuki kaalu arvestades on vaja selle tõstmiseks kasutada piisava tugevusega trosse, kette ja konkse. Enne tõstmise alustamist tuleb veenduda, et ketid või trossid on korralikult kinnitatud.
  • Koormaid võib käidelda erinevat tüüpi juhtelementide või nende kombinatsioonide abil, kaasa arvatud
    • standardhoovad
    • multifunktsionaalsed hoovad
    • mini-juhthoovad
    • sõrmeotsa-juhthoovad
    • valikunupuga hoovad
    • juhthoovad (üksikud)
  • Hoobade arv ja nende funktsioonid sõltuvad varustusest, mis kahveltõstukile on paigaldatud.
  • Hoobadega kontrollitakse õlivoolu koormakäitlusseadmetesse. Kui hoob vabastatakse, läheb see tagasi neutraalasendisse, blokeerides ja katkestades automaatselt vastava toimingu.
  • Koormakäitlusseadmete liikumise kiirus on proportsionaalne juhtimishoobade kaldenurgaga.
  • Kahvlite maksimaalse langetamiskiiruse määrab läbivoolu piirav ventiil , mis on paigutatud spetsiaalsesse konteinerisse ja kuulub tõstesilindrite varustussüsteemi.
  • Standardversioonis on tõstukile ette nähtud kolme hoovaga hüdrauliline juhtplokk . Nendeks hoobadeks on tõsteseadme juhthoob, masti kallutamise juhthoob ja külgnihke või lisaseadme juhthoob.
  • Tõstuk võib olla varustatud multifunktsionaalse juhthoovaga. Seda kasutades saab valida järgmiste funktsioonide vahel:
    • kallutamine taha
    • kallutamine ette
    • kahvlite tõstmine
    • kahvlite langetamine

  • Kui multifunktsionaalset hooba liigutatakse diagonaalselt, on võimalik teha samaaegselt kaks liigutust.
  • Tõstuk võidakse varustada ka mini-juhthoobadega, millel on samad funktsioonid nagu multifunktsionaalsel juhthooval. Kahe samaaegse liikumise saamiseks on vaja hoovale vajutada ja liigutada seda seejärel diagonaalselt.
  • Multifunktsionaalse juhthoova ja mini-juhthoobadega töötamine nõuab juhilt hoobade head valitsemist ja tunnetamist. Vilumust on võimalik omandada ainult pikaajalise väljaõppega.
  • Sõrmeotsa juhthoobasid võib olla tõstukil kolm kuni neli sõltuvalt külgnihke olemasolust ja tõstukile paigaldatud lisaseadmete arvust. Tõstukile võivad olla paigaldatud järgmised sõrmetsa-juhthoovad:
    • tõsteseadme juhthoob
    • kallutamise juhthoob
    • külgnihke või lisaseadme juhthoob
    • käetoel paikneda võiv reguleerimishoob

  • Tõstukitel kasutatakse ka valikunupuga hoobasid. Kui valikuklahviga hoob kontrollib haaratsit, ei kontrolli see hoob muid tõstuki tegevusi. Sel juhul on valikunupul turvafunktsioon ; enne haaratsi avamist või sulgemist tuleb vajutada valikunupule.
  • Multifunktsionaalse juhthoova kasutamisel saab teostada ühekaupa kuut juhtimisliigutust. Vajutades valikuklahvile ja liigutades hooba diagonaalselt on võimalik teostada samaaegselt kaht toimingut.
  • Juhiistme tehnilisi karakteristikuid on keelatud muuta. See tagab juhiistmelt optimaalse nähtavuse, mida kontrolliti testmisfaasis ja mis on vastavuses standarditega.
  • Kui tõstukil on turvavöö, tuleb seda igal juhul kasutada. Ärge kasutage tõstukit, mille turvavöö on katki. Turvavöö ja selle mehhanismide juures ei tohi teha mingeid muudatusi.
  • Tõstuki iste ja kinnitatud ohutusrihmad vähendavad riski, et tõstuki ümberpaiskumisel saab juht vigastada või hukkub. Kui juht on tõstuki ümberkaldumisel juhikohal, on oht vigastada saada väike. Kategooriliselt on keelatud tõstuki ümberkaldumisel sellest välja hüpata.
  • Kui juhile tundub, et tõstuk hakkab ümber kalduma, ei tohi üritada tõstuki kabiinist ega juhiistmelt lahkuda. Sel juhul tuleb käituda järgmiselt:
    • jääge oma kohale
    • haarake mõlema käega tugevasti roolist või juhtseadmete konsoolist
    • kummarduge ülakehaga rooliratta või juhtseadmete konsooli kohale
    • suruge jalad tugevasti vastu tõstuki põrandat
    • hoidke end ümbermineku suunale vastupidisesse suunda

  • Kirjeldatud viisil toimides on olemas võimalus pääseda vigastusteta.
  • Pärast ümberminekut ei tohi asuda tõstukit kasutama enne, kui teeninduskeskuse töötajate poolt on viidud läbi tõstuki põhjalik tehniline kontrollimine.
  • Tõstuki hüdraulikasüsteem on varustatud ülerõhuventiiliga. Kahvlite maksimaalse langetamiskiiruse määrab läbivoolu piirav ventiil, mis on paigutatud spetsiaalsesse konteinerisse ja kuulub tõstesilindrite süsteemi.
  • Kahveltõstukile võib paigaldada koormatoetusraami, mis toetab kahvli vertikaalosast kõrgemaid koormaid.
  • Juhi turvakatuse juures ei tohi teha mingisuguseid muudatusi. Enne tõstuki kasutamist tuleks selle korrasolekut kontrollida.
  • Et vältida tõstuki kahvlite juhuslikku paigalt nihkumist , on need varustatud spetsiaalsete lukustussõrmedega. Kahvli asendi muutmiseks tõstke vastav hoob üles, asetage kahvel uude asendisse ja laske hoob alla. Kahvlite väljalibisemine küljele on välistatud vastavate piirajatega.
  • Enne kahveltõstuki kasutamist tuleb veenduda, et kahvlite lukustussõrmed on tugiplaadil olevates spetsiaalsetes sälkudes ning et väljalibisemise vältimise piirajad on olemas ja korralikult paigaldatud.
  • Enne tõstuki kasutamist peab juht kontrollima, kas tõstuki seadmed on korralikult kinnitatud ja töökorras. Vastasel korral on kahveltõstuki kasutamine keelatud.
  • Kahveltõstukiga tohib sõita ja töötada ainult väljaõppe saanud ja juhilitsentsi omav isik.
  • Peale- ja mahaminek on lubatud vastukaaltõstukile ainult vasakult poolt.
  • Tõstukiga ei tohi sõita avalikel teedel ega vedada reisijaid.
  • Ei tohi lubada seista ega liikuda tõstuki ülestõstetud osade all sõltumata sellest kas tõstuk on koormaga või mitte. Tõstukijuht peab tagama, et keegi ei seisaks ülestõstetud kahvlite all ega roniks nendel.
  • Inimeste transportimine tõstuki kahvlitel või kerel on rangelt keelatud, kui tõstukile pole paigaldatud selleks otstarbeks sobivat varustust.
  • Tõstukijuht peab jälgima tähelepanelikult kogu tööala, sealhulgas inimeste ja paigalolevate või liikuvate objektide olemasolu lähiümbruses. Esikohal on inimeste turvalisus.
  • Juht peab kasutama tõstukit ainult selleks ettenähtud otstarbel arvestades tõstuki funktsioone, lisaseadmeid ja muud varustust.
  • Tõstukiga sõites ei tohi hoida jalga piduripedaalil. Pärast pidurdamist tuleb piduripedaal vabastada, võimaldades sellel minna tagasi algasendisse, et kindlustada pidurisilindri korralik täitumine õliga.
  • Vajadusel peab tõstukijuht kasutama seadusega ette nähtud turvavarustust nagu kaitsekiiver, turvajalanõud ja kaitsekindad.
  • Tõstukiga töötamisel ei tohi kasutada purunenud kaubaaluseid.
  • Kui tõstukil on kabiin, peavad selle uksed olema töötamise ajal suletud. Turvavöö olemasolul on lubatud töötada avatud, kuid fikseeritud asendis uksega.
  • Sõites läbi väravatest ja muudest madalatest ning kitsastest kohtadest tuleb veenduda, et tõstuk nendest koos koormaga vabalt läbi pääseb. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures rippuvatele elektrikaablitele ja –juhtmetele.
  • Lähenedes vahekoridoride ristumiskohale või muudele piiratud nähtavusega aladele tuleb vähendada liikumiskiirust.
  • Keelatud on sõita üle kaablite ja juhtmete, kui need pole nõuetekohaselt kaitstud.
  • Keelatud on viia kehaosi liikuvate tõstemehhanismide vahele.
  • Kahveltõstukit ei tohi kasutada koormate lükkamiseks ja lohistamiseks, samuti muude tõstukite lükkamiseks.
  • Keelatud on kinnitada tõstukile lisaballaste selle tõstevõime suurendamise või mõnel muul eesmärgil.
  • Ei tohi transportida ega tõsta halvasti või ebaühtlaselt paigutatud koormaid (ebakindel tasakaal).
  • Ärge transportige koormaid, mis võtavad ära juhi vaatevälja. Seda on lubatud teha vaid juhul, kui tõstukil on vastav erivarustus või kasutatakse teise isiku abi.
  • Ei tohi transportida koormaid, mille kaal on suurem tõstuki tõstejõust. Keelatud on tõsta eri kõrgustel suuremaid koormaid kui on näidatud tõstuki tõstevõime tabelis.
  • Sõidumanöövreid tõstetud koormaga tuleb teha aeglaselt ja sujuvalt . Transportimisel võib koorma kõrgus põranda- või maapinnast olla max 300 mm.
  • Enne tõstukiga töö alustamist on vaja kontrollida:
    • rehvide seisukorda
    • õhkrehvide puhul on vaja visuaalselt veenduda, et rõhk rehvides on normikohane
    • kas kõik pedaalid lähevad pärast allavajutamist tagasi algasendisse
    • turvavõrede, tõstesilindrite ja masti seisukorda
    • tõstekahvlite, lisavarustuse ja lisaseadmete seisukorda
    • kas tõstekahvlite lukustussõrmed on korralikult tugiplaadi sälkudes
    • kettide ja tõstehüdraulika torustike seisukorda
    • aku üldist seisukorda
    • helisignaali toimimist ja valgustusseadmete korrasolekut
    • kas tõstuki erinevate süsteemide tööd iseloomustavad kontroll-lambid on kustunud
    • pidurite tööd
    • kas rooliseade toimib korralikult

  • Kui kasvõi üks loetletud kontrollimise tulemus ei vasta tõstuki tehnilise korrasoleku nõuetele, on tõstukiga töötamise alustamine keelatud.
  • Keelatud on sõita õhkrehvidega, mille turvise sügavus on alla 2 mm. Töö turvalisuse tagamiseks tuleb vahetada välja tõstuki ühe silla mõlemad rehvid.
  • Tuleb vältida tõstukiga järsku liikumahakkamist ja äkkpidurdust. Eriti oluline on liikumise ettevaatlik alustamise olukorras, kus tõstuki juhtrattad on maksimaalselt välja pööratud.
  • Pööretel tuleb vähendada liikumise kiirust.
  • Laadimise ajal peavad tõstuki kahvlid olema põranda- või maapinnast ca 150 mm kõrgusel ja kallutatud veidi tahapoole.
  • Koormaid võib tõsta ainult tasasel pinnal ja ajal mil tõstuk seisab.
  • Tõstukit on keelatud kasutada nn kiikuvate koormate ( koorem , mille raskuskese muudab pidevalt asukohta ) transportimiseks ja tõstmiseks.
  • Sõites õõtsuvate koormatega (näit. vedelikega täidetud plastikkonteinerid) tuleb olla eriti ettevaatlik ja sooritada tõstuki kõik liikumised aeglaselt ning sujuvalt, et vältida tõstuki stabiilsuse kadumist. Kui manööverdatakse ülestõstetud koormaga, tuleb kõiki juhtseadmeid kasutada aeglaselt ja sujuvalt.
  • Olukorraga sobiva sõidukiiruse valikul arvestatakse inimeste ja muude tõstukite viibimisega tööalal, nähtavusega ja koorma eripäraga. Eriti tähelepanelik tuleb olla libedal või ebatasasel pinnal ning kallakutel. Tuleb valida selline sõidukiirus, mis võimaldab vajadusel turvaliselt peatuda.
  • Sõidusuunda muudetakse tavaliselt peatunud tõstuki puhul. Selle toimingu juures on vaja järgida ettevaatusabinõusid. Enne kui alustada liikumist vastassunas, tuleb veenduda, et tee on vaba. Tuleb arvestada, et äkiline peatumine ja sõidu alustamine vastassuunas võivad koorma ümber ajada.
  • Kallakutel sõites tuleb olla eriti ettevaatlik. Kui kallak on risti sõidusuunaga, tuleb vältida pöördeid. Ei tohiks üritada sõita kallakul diagonaalselt. Kallakutel sõites tuleb kallutada mast ja kahvlid koormaga tagumisse asendisse. Koorem peab olema lastud võimalikult madalale.
  • Koorma tõstmiseks viige kahvlid võimalikult kaugele koorma alla jägides, et kahvlite vaheline kaugus on õige. Tõstke koorem pisut üles veendumaks, et kahvlid seda korralikult toetavad. Seejärel tõstke koorem ca 15 cm kõrgusele põrandapinnast.
  • Tõstuki stabiilsuse suurendamiseks kallutage mast vertikaalasendist ettevaatlikult tahapoole. Kui käideldakse kõrgeid koormaid, peab masti tahapoole kallutades olema eriti ettevaatlik.
  • Kui tõstuk on varustatud külgnihkega, tuleb koorem tõstuki suhtes tsentreerida.
  • Koorma asetamiseks hoiukohale riiulil või virnas tuleks toimida alljärgnevalt:
    • lähenege riiulile või virnale aeglaselt, mast tahapoole kallutatud
    • olles lõpetanud lähenemise, kallutage mast vertikaalasendisse
    • viige koorem riiulitalade või virnas oleva kauba suhtes sobivale kõrgusele (ca 10 – 15 cm riiulitaladest või kaubast kõrgemale)
    • sõitke tõstukiga aeglaselt edasi kuni koorem on õigel kohal
    • laske koorem aeglaselt allapoole, kuni see jääb toetuma riiulitaladele või alumisele kaubale nii, et kahvlid jääksid kaubaaluse vahes vabaks
    • sõitke aeglaselt tagurpidi kuni kahvlid tulevad kaubaaluse seest välja
    • langetage tõstekahvlid transpordiasendisse

  • Koorma võtmiseks hoiukohalt riiulil või virnas tuleks toimida alljärgnevalt:
    • lähenege aeglaselt riiulile või virnale, mast tahapoole kallutatud
    • peatuge tõstukiga ca 30 cm kaugusel riiulist või virnast ja kallutage mast vertikaalasendisse
    • tõstke kahvlid õigele kõrgusele nii, et edasisel liikumisel tõstukiga läheksid kahvlid kaubaaluse vahedesse
    • sõitke tõstukiga edasi viies kahvlid kaubaaluse vahedesse lõpuni ja peatuge nii, et kahvlite vertikaalosa toetab kergelt kaupa
    • tõstke kahvlid ca 10 - 15 cm ülespoole nii, et koorem jääb kandma tõstuki kahvlitele
    • sõitke tõstukiga aeglaselt tahapoole, tuues koorma riiulist või virnast välja
    • kallutage tõstuki mast tagumisse asendisse
    • langetage koorem transpordiasendisse

  • Kui tõstuki kahvlid on koormaga ülemises asendis, tuleb sõita tõstukiga aeglaselt ja ettevaatlikult. Kohalt liikumine ja peatumine peavad olema sujuvad.
  • Keelatud on kallutada masti vertikaalasendist ettepoole , kui koorem on üles tõstetud. Kui see on vältimatu, muutke masti kaldenurka väga ettevaatlikult vältides järske liigutusi või peatumist.
  • Ilma ettevaatusabinõusid rakendamata ei tohi jätta tõstukit kaldteele. Lisaks seisupiduri rakendamisele tuleb tõkiskingadega välistada tõstuki juhuslik liikumahakkamine.
  • Tõstukit parkides ei tohi takistada juurdepääsu treppidele, avariiväljapääsudele, tulekustutusvahenditele, ristmikele, kitsastesse vahekoridesse, sissepääsude või väljapääsude ette.
  • Tõstuki parkimisel tuleb jälgida, et:
    • tõstuki kahvlid on täielikult langetatud asendis
    • tõstuki juhtseadmed on neutraalasendis
    • tõstuki mootor on välja lülitatud
    • seisupidur on rakendatud
    • süütevõti on süütelukust või toitelülitist eemaldatud

  • Tõstuki akusid tuleb laadida selleks ettenähtud laadimiskohal. Tuleb võtta tarvitusele ettevaatusabinõud lahjendatud väävelhappe põrandale sattumise vältimiseks.
  • Akusid on lubatud laadida ainult tõstuki tootjafirma poolt konkreetse tõstukitüübi jaoks ette nähtud akulaadijaga.
  • Akudel peavad olema õhutusavad, kaablite klemmidel peab olema kaitseisolatsioon.
  • Akude laadimisel tekivad plahvatusohtlikud gaasid, mistõttu on vaja laadimiskohta ventileerida. Kui õhuvahetus loomuliku ventilatsiooni teel pole piisav, tuleb kasutada sundventilatsiooni.
  • Üksikuid tõstukeid on lubatud laadida laoruumis erinevates kohtades paiknevatel laadimiskohtadel. Kui tõstukeid on kasutusel palju, tuleb neid laadida selleks ettenähtud hästi ventileeritavas laadimisruumis.
  • Laadimiskohal on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine keelatud.
  • Enne laadimise alustamist tuleb kontrollida elektrolüüdi taset. Pärast kontrollimist ja vajadusel destilleeritud vee lisamist veenduda, et akupurkide korgid on korralikult suletud. Destilleritud vee lisamisel kontrollida, et korkides olevad õhutusavad on puhtad ja akude ventilatsioon saab toimida.
  • Aku laadimiseks tuleb tõstuk parkida laadimisseadme lähedusse, tõmmata peale seisupidur ja lülitada välja toide . Ühendage aku pistikupesa akulaadija pistikuga, kui akulaadija on välja lülitatud. Akud peavad olema laadimise ajal pealt avatud (aku kate eemaldatud).
  • Pikenduskaablite kasutamine akulaadija pistiku ja tõstuki pistikupesa vahel on keelatud. Valmistajatehase poolt kaasa antud kaablid on sobiva pikkusega.
  • Ärge jätke tööriistu või metallist esemeid aku lähedusse selle laadimise ajaks.
  • Iga 50 töötunni järel tuleb mõõta elektrolüüdi tihedust . Kui laetud aku elektrolüüdi tihedus jääb allapoole lubatud piiri, on vaja valada juurde elektrolüüti. Elektrolüüti võib lisada teenindusfirma eriväljaõppe saanud töötaja.
  • Akude vahetamist võib teostada personal, kes on saanud selleks spetsiaalse väljaõppe.
  • Aku eemaldamine ja tagasiasetamine peab toimuma spetsiaalsete seadmete abil. Ettevaatamatu tegevus võib tuua kaasa akuelementide lühiseid ja õnnetusjuhtumeid aku tõstmisel ning kohalt liigutamisel. Hooletu ja/või väära tegutsemise käigus võivad saada vigastusi nii aku kui ka tõstuk.
  • Akusektsioon an varustatud kaitseseadmega, mis hoiab ära aku väljakukkumise tõstuki ümberminekul. Aku vahetamise lõpetamisel veenduge, et aku on tõstukil korralikult kinnitatud.
  • Kõiki hooldus -, seadistus- ja remonditöid tõstuki juures tohib teostada ainult väljaõppe saanud personal.
    15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend
  • Siirdamistõstuk on konstrueeritud ja valmistatud kaupade transportimiseks ühest kohast teise.
  • Tõstukit on keelatud kasutada otstarbel, milleks see pole mõeldud. Näiteks ei tohi tõstukiga vedada kärusid, pukseerida teisi tõstukeid ja transportida inimesi.
  • Tõstukit võivad juhtida isikud, kes on saanud vastava koolituse ning juhtkonna poolt volituse tõstukit juhtida.
  • Tõstukit tuleb juhtida hoolikalt, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult.
  • Tõstukit ei tohi juhtida õliste käte või jalanõudega, kuna need võivad põhjustada
    libisemist.
  • Kui laos on märgitud põrandale tõstukite liikumisteed , tuleb kasutada ainult neid.
  • Siirdamistõstukiga võib sõita ainult tugeval ja tasasel pinnal, nagu betoon ja asfalt. Veenduge, et tõstukiga sõitmiseks kasutatav pind on piisavalt tugev tõstuki kogumassi jaoks, arvestades tõstuki kandevõimet ja tõstukijuhi kaalu.
  • Olge ettevaatlik kaubaalustest, riiulitest ja seintest väljaulatuvate osade suhtes, et vältida kehavigastusi ja tõstuki kahjustusi.
  • Keelatud on inimeste viibimine tõstuki lähedal ohtlikus tsoonis, kuhu võivad kukkuda kaubad või kuhu võib tõstuk sõita manööverdamise käigus.
  • Tõstuki kaitseseadmete blokeerimine ja eemaldamine on keelatud.
  • Keelatud on kahjustatud tõstuki või selle ohutust ning tööohutust mõjutavate riketega tõstuki kasutamine.
  • Enne tõstuki kasutamisele asumist tuleb viia läbi selle igapäevane hooldus.
  • Tõstukit tuleb juhtida vastutustundlikult kõiki selle manöövreid kontrollides. Vältida tuleb äkilisi kiirendusi ja pidurdamisi ning pöördeid suurel kiirusel.
  • Kallakutel tuleb sõita väiksema kiirusega allalastud koormaga. Mööda kallakut tuleb sõita üles või alla otse. Tõstuki pööramine kallakul on keelatud.
  • Libeduse korral tuleb kiirust vähendada, et vältida tõstuki libisemist ja ümberminekut.
  • Tõstuki liikumiskiiruse valikul tuleb arvestada sõidutingimuste, inimeste ja teiste sõidukite olemasoluga. Piiratud nähtavuse, inimeste ja teiste sõidukite olemasolul tõstuki töötsoonis on vaja kiirust vähendada.
  • Kui koorem varjab juhi vaatevälja, tuleb sõita koorem tagapool. Vajadusel paluge abilisel anda juhtimismärguandeid, et sõit oleks ohutu ning ei juhtuks vigastusi või varalist kahju põhjustavaid õnnetusi.
  • Tõstukijuht peab õnnetuste vältimiseks pöörama tähelepanu töötsoonis viibivatele inimestele ja liikuvatele objektidele. Hoida ohutut kaugust kõigi lähedal olevate sõidukite suhtes.
  • Kui töötingimused seda nõuavad, tuleb olla alati valmis tõstuki peatamiseks.
  • Hoiduda kaldtee või platvotrmi servast ohutuse kaugusesse. Tähistatud ohupiirkondades tuleb olla eriti ettevaatlik.
  • Möödasõidu alustamisel ja teistele isikutele tähelepanu juhtimiseks kavatsetavast toimingust tuleb anda helisignaali.
  • Läbipääsudes ja kitsastes kohtades on sõidueesõigus koormatud tõstukil.
  • Inimeste vedamine tõstukiga on keelatud.
  • Enne laadimissillale sõitmist tuleb veendudda, et laadimissild oleks korralikult kinnitatud ja vajaliku koormatavusega. Laadimissillal tuleb sõita aeglaselt ja tähelepanelikult.
  • Tõstukiga veokile sõites tuleb veenduda, et veok on stabiilne ja selle pidurid on korralikult rakendatud.
  • Enne tõstukiga lifti sõitmist tuleb kontrollida, kas lifti kandejõud vastab tõstuki kaalule koos koorma ja juhiga. Lifti tuleb siseneda koorem eespool . Liftis ei tohi viibida teisi isikuid.
  • Koorma võtmisel ja mahapanekul tuleb sõita ettevaatlikult.
  • Transportida võib ainult stabiilseid ja ohutult paigutatud koormaid.
  • Pikkade ja kõrgete koormate transportimisel tuleb olla eriti ettevaatlik.
  • Kõrge koorma vedamisel peab tõstuk olema varustatud vastava koormatoega ( lisaseade ).
  • Parkige tõstuk alati täielikult allalastud kahvlitega ning rakendatud seisupiduriga. Võimalusel tuleb parkida vastavalt tähistatud kohta.
  • Pargitud tõstuki toitelüliti võtit ei tohi jätta võtmepesasse.
  • Tõstukit ei tohi parkida kaldpinnale.
  • Tõstukit ei tohi parkida nii, et see blokeerib avariiväljapääsu, takistab liiklust või muude tõstukite töötamist.
  • Tõstuki akut ja akuühendusi tuleb käsitseda hoolikalt. Akude vahetamisel ja laadimisel tuleb järgida vastavaid tööjuhiseid.
  • Aku peab olema tõstukil oma kohal nõutekohaselt kinnitatud.
  • Tõstukit on lubatud hooldada, reguleerida ja remontida ainult tootjatehase poolt volitatud teenindusettevõtte töötajal.
  • Tõstukit ei ole lubatud modifitseerida ega ümber kohandada moel, mis mõjutab tõstuki ohutut kasutamist ja töötamist.
    16. Tõstukite hooldustööd
    Sisepõlemismootoriga tõstukite puhul on vaja teostada järgmisi kontrollimis- ja hooldustöid:
    Iga päev
    • Kontrollida õlinivood ja lisada õli vastavalt vajadusele
    • Kontrollida jahutusvedeliku taset ja lisada radiaatorisse jahutusvedelikku vastavalt vajadusele
    • Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid
    • Kontrollida, kas helisignaal töötab
    • Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut

    Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele.
    Kord nädalas
    • Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit
    • Kontrollida pidurivedeliku taset piduri peasilindris, vajadusel lisada pidurivedelikku
    • Kontrollida rehvide korrasolekut, veenduda, et rehvidel pole kahjustusi
    • Kontrollida transmissioonõli taset, lisada õli vastavalt vajadusele
    • Puhastada suruõhuga kabiini põrandaalune ja mootori ümbrus
    • Võtta lahti õhufilter ja eemaldada väline tolm
    • Kontrollida rooli vabakäiku
    • Kontrollida rehvide rõhku
    • Kontrollida rattamutrite kinnitusi
    • Kontrollida masti ja kettide korrasolekut
    • Kontrollida akuklemmide kinnitusi ja puhtust

    Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele
    Kord kuus
    • Kontrollida rataste kulumist ja võimalikke kahjustusi
    • Puhastada suruõhuga kabiini põrandaalune ja mootori ümbrus
    • Kontrollida masti ja kettide korrasolekut
    • Kontrollida akuklemmide kinnitusi ja puhtust

    Kõikidest avastatud vigadest tuleb teavitada vahetut ülemust.
    Elektritõstukite kasutamisel on vaja tõstuki kasutajal teostada järgmisi kontrollimis- ja hooldustöid:
    Iga päev
    • Kontrollida akude elektrolüüditaset
    • Kontrollida, kas esineb õlilekkeid
    • Kontrollida helisignaali toimimist
    • Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut

    Elektritõstukite kasutamisel on kõige tähtsam akude õige hooldamine, kuna akukomplekt maksab kuni 20% uue tõstuki hinnast. Akud peavad vastu tavaliselt on 1200 – 1500 laadimistsüklit tingimusel, et need laetakse alati 100% täis ning pannakse laadima siis, kui energiajääk on 20-25%.
    Laadimisel tekib mõningane aurustumine , mistõttu on tähtis jälgida elektrolüüdi taset ning vajadusel lisada destilleeritud vett.
    17. Puhastustööd laos
    Valikvastustega küsimused
    1. Kas korra ja puhtuse tagamine laos mõjutab tervikuna laotöö kvaliteeti?
    • mõjutab osaliselt, kuna korra hoidmine mõjutab, kuid puhtuse hoidmine ei mõjuta laotöö kvaliteeti
    • mõjutab, kuna korra ning puhtuse ja laotöö kvaliteedi vahel on alati otsene seos
    • mõjutab, kuna üldine kord laos ja lao puhtusetase loovad head eeldused laotöö kvaliteetseks tegemiseks
    • ei mõjuta, kuna vastuvõtukontrolli, komplekteerimise ja inventeerimise täpsus ei sõltulao üldisest korrast ega puhtusetasemest

    2. Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laopõrandate märgpuhastamiseks, kui ladu töötab 07.00 – 18.00 ja puhastustööd kestavad 2 tundi?
    • 05.00 – 07.00
    • 07.00 – 09.00
    • 16.00 – 18.00
    • 18.00 – 20.00

    3. Kas laopõranda puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest kuivpuhastuse läbiviimisest?
    • piisab, kuna eemaldatakse prügi ja mustus
    • piisab, kuna eemaldatakse prügi, mustus ja tolm
    • ei piisa, kuna ainult kuivpuhastamise abil pole võimalik eemaldada tolmu
    • ei piisa, kuna ainult kuivpuhastamise abil pole võimalik eemaldada kile- ja
    kartongi ning kaubaaluste tükke
    4. Kas laopõranda puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest märgpuhastuse läbiviimisest?
    • piisab, kuna eemaldatakse kile-, kartongi ja kaubaaluste tükid ning tolm
    • piisab, kuna eemaldatakse peenem praht ja tolm
    • ei piisa, kuna ainult märgpuhastuse abil pole võimalik eemaldada põrandalt tolmu
    • tavaliselt ei piisa, märgpuhastusele peab eelnema kuivpuhastus, mille käigus eemaldatakse põrandalt praht

    5. Mis on kõige tõhusam vahend võitlemaks laos tolmuga ?
    • pesta võimalikult regulaarselt põrandaid
    • pühkida kaupadelt regulaarselt tolmu niiske tolmulapiga
    • eemaldada tolm kaupadelt tolmuimeja abil
    • eemaldada tolm põrandalt võimalikult tihti liikuva tolmuimeja abil

    6. Millest sõltub tolmu kogus laos kõige rohkem?
    • töö intensiivsusest laos
    • tööpäeva pikkusest laos
    • saabuvate kaupade ja pakendite puhtusastmest
    • põrandate puhastamise sagedusest, ventilatsiooni tõhususest ja niiskuse tasemest laos

    7. Millise intervalliga minimaalselt oleks vaja 8 tundi intensiivselt töötavas laos teostada märgpuhastust, et laopõrandad oleksid enam-vähem puhtad ja laos poleks liigselt tolmu?
    • pärast iga tööpäeva lõppu
    • üle ühe tööpäeva
    • üle kahe tööpäeva
    • kord nädalas

    8. Kas lao kõiki alasid on vaja puhastada ühesuguse sagedusega?
    • kuna mustus ja tolm kanduvad õhu liikumisega kõikjale, on vaja kogu põrandapinda puhastada ühesuguse sagedusega
    • riiulite vahekoridore võib puhastada harvemini, tööalasid peab puhastama sagedamini
    • riiulite vahekoridore peab puhastama sagedamini, tööalasid võib puhastada harvemini
    • riiulite vahekoridore ja tööalasid võib puhastada harvemini, põrandat laadimisväravate ees aga sagedamini

    Kordamisküsimused
  • Kas korra ja puhtuse tagamine laos mõjutab ka laotöö kvaliteeti?
  • Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laos märgpuhastuse tegemiseks?
  • Kas lao puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest kuivpuhastuse läbiviimisest?
  • Kas lao puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest märgpuhastuse läbiviimisest?
  • Milliste viiside ja võimalustega on laos kõige tõhusam võidelda tolmuga?
  • Millest sõltub tolmu kogus laos?
  • Millise intervalliga on soovitatav viia laos märgpuhastust?
    18. Klienditeenindus
    Kliendikeskne teenindus saab alguse klientide vajaduste arvestamisest. Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult lõpptarbijaile, vaid ka nendele vahelülidele (distribuutorid ja diilerid ), kes asuvad logistilises ahelas tarnija ja lõpptarbija vahel.
    Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja/või logistilise teenuse tarnija vahel. Protsess hõlmab selliseid tegevusi, nagu tellimuste töötlemine, laotoimingud, arveldamine, kaebuste käsitlemine jne. Üha sagedamini osaleb protsessis ka kolmas osapool, kelleks on enamasti logilistiliste teenuste tarnija.
    Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponendiks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii, et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke. Kuna logistilise teenindamise põhimõtted seavad prioriteediks tarbija, siis klienditeeninduse sisu ja teenindustase on logistikas juhtivaiks kriteeriumeiks.
    Klienditeenindus on äritegevuse funktsioon, mille taotluseks on kliendi rahulolu saavutamine läbi müügitellimuste täitmise või teenuste osutamise. Viimasel ajal käsitletakse klienditeenindust sageli kui teatud standardit logistiliste tegevuste soovitud kvaliteeditaseme saavutamiseks. Klienditeenindust käsitletakse ka kui kogumit tegevustest, mida organisatsioon pakub oma klientidele. Klienditeenindus kujutab endast komplekti erinevatest tegevustest tellimuste täitmisel ja klientide hoidmisel rahulolevatena. Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma , et nendega on hea ja kerge koostööd teha.
    Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki – kliendipoolset positiivset hinnangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle saavutamisel. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub , et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine. Tasemel klienditeenindus on oivaline relv konkurentsivõistluses ja kujutab endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis. Tasemel klienditeenindus ei tähenda üksnes olemasolevate klientide jäämist, vaid ka kliendibaasi laienemist uute klientide lisandumise kaudu.
    Tellimustsükkel
    Seoses klientide teenindamisega on vaja ettevõttel sooritada igapäevaselt erinevaid toiminguid. Kõik vastavad toimingud on seotud üldjuhul tellimustsükliga, mis algab kliendi juurest ja ka lõpeb seal. Tellimustsükkel on suhteline mõiste, millel on mitmeid erinevaid tähendusi olenevalt sellest, kelle poolt toimingutele vaadata. Ostja silmis algab tellimustsükkel hetkel, mil ta on saatnud majast välja tellimuse ning lõpeb siis, kui kaup on võetud tema valdusesse. Müüja arvab sageli, et tellimustsükkel algab hetkel kui ta on saanud tellimuse ja lõpeb hetkel, mil saadetis on antud üle vedaja valdusesse.
    Tellimustsükkel koosneb üldjuhul järgmistest faasidest :
    • tellimuste planeerimine ja käsitlemine
    • tellimuste edastamine
    • tellimuste töötlemine
    • tellimuste käsitsemine tootmises ja/või laos
    • tellimuste tarnimine
    Kliendipoolsel tellimuste käsitlemisel on peamiseks probleemiks tellimuste kuhjumine . Kuhjumine on põhjustatud enamasti sellest, et suur osa klientidest teeb oma tellimused enam-vähem kindlatel ajaperioodidel. Selline tellimuste käsitlemise süsteemide „ülelaadimine” põhjustab viivitusi tellimuste käsitlemisel ja edastamisel. Tagajärjeks on, et kogu tellimustsükli aeg pikeneb ja klientide teenindamise kiirus väheneb. Kuhjumisprobleemide lahendamiseks oleks vaja uurida, millal kliendid oma tellimused esitavad. Kui tellimuste esitamise aegu on võimalik muuta, saab sellega minimeerida kuhjumisi ja muuta töökoormust ühtlasemaks kogu tellimustsükli protsessis.
    Tellimuse edastamine võib koosneda tervest reast sündmustest, mis mahuvad tellimuse saatmise alustamise ja selle kättesaamise vahele. Elektroonilise andmevahetuse kasutamisel, mil tellimus lähetatakse kliendi arvutist tarnija arvutisse, lihtsustatakse radikaalselt tellimuste edastamise protsessi ja viiakse ühtlasi tellimuste edastamiseks kuluv aeg miinimumini.
    Tellimuste töötlemise all mõeldakse ettevõttes teostatavaid toiminguid alates hetkest, mil tellimus saabus, kuni selle hetkeni, mil laole on antud üle korraldus saadetise komplekteerimiseks.
    Tellimuse töötlemine koosneb tavaliselt järgmistest toimingutest:
    • kontrollitakse, kas tellimuse sisu on täpne ja täielik
    • kontrollitakse, kas on võimalik müüa makseajaga ja kas pole maksetähtaega või krediidipiiri ületavaid tasumata arveid
    • tellimus sisestatakse arvutisüsteemi müügimoodulisse
    • müügipersonali töötaja alustab tellimuse täitmise jälgimist
    • arvutiprogrammi raamatupidamismoodulis registreeritakse müügitoiming ja genereeritakse arve
    • ladu saab korralduse saadetise komplekteerimiseks ja pakkimiseks
    • veokorraldaja planeerib saadetise kohaletoimetamise kliendile

    Tellimuse käsitsemine laos algab komplekteerimislehe printimisega laoprinteril ja lõpeb pakitud ja etiketiga varustatud saadetise paigutamisega lao loovutusalale.
    Tellimuse tarnimine on tellimustsükli viimane faas, mille jooksul vedaja toimetab tellimuse kliendile. Tellimustsükkel loetakse lõpetatuks, kui vedaja loovutab saadetise saajale selle lao vastuvõtualal või mujal kokkulepitud kohas.
    Kui tellimustsükli kõigi viie faasi toimingud on korralikult planeeritud ja koordineeritud ning nende täitmist jälgitakse, on saadud ettevõttele mõjuvõimas tööriist, mida on võimalik kasutada kui potentsiaalset marketingi ja müügi instrumenti.
    Teenindustase
    Teenindamine klienditeeninduses hõlmab teatud teenuste osutamist, mis on seotud kaupade transpordi, käsitsemise, omandiõiguse üleminekuga, arveldamisega jne. ISO standarditega määratletakse teenust kui tegevuse resultaati ja samal ajal ka kui toimingut või protsessi. Teenust käsitletakse kui tegevust, mis on seotud väärtuste vahendamisega ja suunatud vajaduste rahuldamisele ning millega ei kaasne materjalide ja kaupade omandiõiguse üleminek. On teada reegel, et mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on teeninduse kvaliteet.
    Kliendikeskne klienditeenindus saab alguse klientide vajaduste arvestamisest. Klienditeeninduse all mõistetakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. Teenindustase tuleks määratleda klientide poolt kogetud ja aktsepteeritud tasemena, mitte teenusepakkuja vaatenurgast lähtuva tasemena.
    Klienditeeninduse uuringud on näidanud, et kliendid määratlevad klienditeenindust veidi teisiti kui tarnijad . Tihti eelistatakse madalamat, kuid see-eest kindlamat teenindustaset, kui neile tegelikult pakutakse.
    Kompleksset klienditeenindust on võimalik jaotada teatavateks elementideks, mille taset on võimalik jälgida. Jälgimiseks ja klienditeeninduse taseme hindamiseks on vaja need elemendid määratleda kvantitatiivsete eesmärkide kaudu, mõõtes teostatud teenindamist. Klienditeeninduse tase seondub üksikute mõõdetavate elementide tasemetega ja sellist seotust tuleks kasutada tervikliku klienditeeninduse planeerimisel.
    Selleks, et klienditeeninduse tasemest oleks võimalik rääkida, tuleb mõistega seostada mingi kindel klienditeeninduse kvantitatiivne element. Elemendile omakorda tuleks määrata mõõdik ja kontrollarv , millega oleks tegelikku teenindustaset võimalik võrrelda taotletavaga.
    Kui terviklikku klienditeenindust hakatakse jaotama mõõdetavaiks elementideks, leidub selliseid üksikuid elemente kümneid. Seetõttu on kasulik liigitada elemente suurematesse kategooriatesse teatud põhimõtete järgi.
    Juhul, kui kasvõi üks võtmeelement on jäetud teenusepakkuja poolt unarussse ja pole tasemel, võib see viia alla klienditeeninduse taseme tervikuna. Tähtsaimad teenindustaset iseloomustavad elemendid on tarnevõime, tarne täpsus ja tarne kindlus.
    Teenindustaseme all mõeldakse klienditeenindusega seotud erinevate toimingute väljundite kvalitatiivseid ning kvantitatiivseid kirjeldusi. Teenindustaset tuleb vaadelda lähtuvalt kahest erinevast vaatenurgast:
    • kuidas tajub teenindustaset tarnija
    • kuidas tajub teenindustaset klient

    Peab arvestama asjaoluga, et ostjate jaoks on olemas ainult kaks teenindustaset – sajaprotsendiline või null.
    Samuti tuleb teha vahet ettevõtte keskmise klienditeenindustaseme ja konkreetsetele klientide pakutavate teenindustasemete vahel. Klient võib tajuda temale pakutavat teenindustaset oluliselt madalama või kõrgemana, kui on ettevõtte keskmine tegelik klientidele osutatavate teenuste sooritamise tase.
    Teenindustase on ühtaegu nii kvalitatiivne, kvantitatiivne kui ka kompleksne näitaja. Teenindustase sõltub paljudest teguritest, näiteks:
    • tellimuse täitmise ja tarnimise kiirus
    • ostjale osutatavate komplekssete logistiliste teenuste struktuur
    • kaubavoogude kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite vastavus tellija nõudmistele
    • optimaalse suurusega kaubavoogude moodustamine
    • optimaalse suuruse ja struktuuriga varude moodustamine ja hoidmine
    • transpordiliigi ja transpordivahendite ratsionaalne valik
    • logistiliste teenuste hindade ja tariifide kooskõlastatud tasemete hoidmine

    Üks olulisemaid kriteeriume, mida kliendid peavad ülioluliseks ja mille järgi nad hindavad teenindustaset, on paindlikkus . Paindlikkuse all mõistetakse ettevõtte võimet tulla vastu klientide soovidele, mis on erinevad varem kokkulepitud tegutsemismudelitest. Seega võib mõista paindlikkuse all teenusepakkuja kiiret positiivset reageeringut klientide muutuvatele nõudmistele.
    Logistilise teenindamise paindlikkus peab olema seda suurem, mida väiksemad on õige müügiprognoosi tõenäosus ja tarnekindlus logistilises ahelas. Paindlikkus logistilisel teenindamisel on osaliselt nende riskide kompenseerijaks, mis avalduvad kaupade realiseerimisel.
    Klienditeeninduse tasemel on otsene mõju ettevõtte turuosa suurusele ja kuludele, nende kaudu aga kasumlikkusele ja rentaablusele . Vaatamata klienditeeninduse olulisusele ja tähtsusele ettevõtte turundusstrateegia teostamisel ei mõista ettevõtete juhid sageli selle olulisust.
    Peab arvestama, et klientide poolt oodatud teenindustase sõltub oluliselt ärivaldkonnast või tootmisharust, kus tegutsetakse. Nii näiteks vajatakse kauplustes müüdavate toidu- ja tarbekaupade puhul olulisemalt kõrgemat teenindustaset kui tehniliste kaupade ja seadmete hulgi- ja projektmüügil.
    Klienditeeninduse tase määrab ära, kui palju olemasolevaid kliente jääb alles ja kui paljudest potentsiaalsetest klientidest saavad tulevikus püsikliendid. Nii on ettevõtte klienditeeninduse tasemel otsene mõju selle turuosale, logistika kogukuludele, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte kasumlikkusele ja rentaablusele. Sel põhjusel kuulub klienditeenindus lahutamatu osana igasuguste logistiliste süsteemide planeerimise ja toimimise juurde.
    Klienditeeninduse kvaliteet
    Kui teenindustase peegeldab rohkem kooskõlastatud ja kokkulepitud tingimusi ja lubaduste taset, mida klient ootab ja mille täitmiseks on tarnijal potentsiaal, siis teeninduse kvaliteet iseloomustab kliendi poolt vaadatuna tarnija poolt antud lubaduste tegelikku täitmist.
    Teeninduse kvaliteeti käsitletakse kontseptsioonina kui tõsist otsust või hoiakut, mis sarnaneb rahuloluga, ja pärineb kliendi võrdlusest selle vahel, mida ettevõtte on võimeline pakkuma sellega, mida ta tajub ettevõtte toimingute kohta tegelikult. Teenuse kvaliteeti käsitletakse ka kui erinevust ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel. Mida väiksem on see erinevus, seda kõrgem osutatavate teenuste kvaliteet.
    Kvaliteedil on selles mõttes kaks erinevat tasandit, subjektiivne ja objektiivne tasand. Nende tasandite vahel võib eksisteerida kliendi nägemuses sageli tõsine vastuolu. Vaatamata sellele, et objektiivsed kvaliteedikriteeriumid on olnud mingil perioodil kokkulepitud tasemel, ehk tarnija seisukohalt on osutatud kvaliteetset teenust, võib klient tajuda teenust mittekvaliteetsena.
    Klienditeeninduses on üheks prioriteediks klienditeeninduse standard, mis kujutab endast tellijalt saabunud tellimuse täitmise korra kirjeldust. Samuti võib standard sisaldada eesmärke, mis on püstitatud konkreetse kliendi teenindamisel. Paljud ettevõtted analüüsivad oma klienditeenindusstandardeid lähtudes tellimistsükli eri etappidest.
    Ainuke standard, mille poole tasub püüelda, on klientide ootuste sajaprotsendiline rahuldamine. Selleks, et ideaalvarianti saavutada, peavad langema täielikult kokku see, mida ootab klient ja see, mida on võimeline pakkuma ettevõte.
    Klienditeeninduse standardid peaksid sisaldama järgmisi elemente:
    • tellimuse täitmise aeg (tarneaeg, läbimisaeg)
    • toodete saadavus
    • tellimuspartii suuruse piirang
    • tellimuse esitamise lihtsus (mugavus)
    • tarnete sagedus
    • tarnekindlus
    • dokumentatsiooni kvaliteet
    • pretensioonide esitamise kord
    • teenindustaseme määratlemine
    • klienditeeninduse tehniline tugi
    • informatsioon tellimuse täitmise käigu kohta

    Klienditeenindusstandardeid kehtestades oleks vaja arvestada järgmiste asjaoludega:
    • teenindustaseme mõõdikud ei tohiks olla liialt madala väärtusega, silmas on vaja pidada kõrgemaid eesmärke
    • teenuse kvaliteeti iseloomustavate mõõdikute väärtus võiks olla võimalikult kõrge, kuid ikkagi reaalselt saavutatav
    • klienditeenindusstandardite kehtestamisel oleks vaja teha klientidega koostööd
    • ettevõte peab töötama välja protseduurid, et jälgida, mõõta ja juhtida klienditeeninduse taset

    Joonis 18.1. Klienditeenindusstandardi võimalik ülesehitus
    Kuna klienditeenindusstandardid võivad mõjutada oluliselt ettevõtte üldist müügiedu, on selles osas sihtide ja eesmärkide seadmine tõsine otsus, mille langetavad üldjuhul tippjuhid.
    Mõnes ettevõttes võib klienditeenindusstandard sisaldada näiteks järgmist eesmärki:
    „97% kõikidest tellimustest peavad olema täidetud täielikult ja täpselt ning toimetatud kliendile 24 h jooksul”.
    Teenidustaseme jälgimine ja mõõtmine
    Kõige lihtsam ja üldlevinum klientide rahulolu ja ühtlasi klienditeeninduse taseme mõõtmise viis on kliendibaasi võrdlemine – kui palju nendest klientidest, kes olid firma kliendid aasta tagasi, on jäänud klientideks praegu. Kui näiteks 20% klientidest, kes esitasid tellimusi aasta eest, ei esita enam uusi tellimusi, on see tõsine signaal, et analüüsida klienditeeninduse kvaliteeti.
    Teenindustaseme mõõdikute kasutuselevõtmisel tuleks arvestada, et ükskõik milliseid mõõdikuid ka ei kasutataks, peaksid need vastama konkreetse kliendi olulisematele nõudmistele.
    Klienditeeninduse teostamist on vaja mõõta ning jälgida:
    • määratledes kvantitatiivsed standardid kõikidele teeninduse elementidele (kui on võimalik)
    • mõõtes iga elemendi tegelikku taset
    • analüüsides erinevusi tegeliku teenindamise ja standardi vahel
    • võttes ette korrigeerivaid tegevusi, et viia tegelikkus vastavusse standarditega

    Klienditeeninduse taset võib mõõta ka ajalise parameetri järgi. Sel juhul mõõdetakse näiteks:
    • tellimustsükli aega
    • tellimuse töötlemise aega
    • läbimisaega laos
    • veoega

    Tellimustsükli faasidest on võimalik mõõta:
    • ajavahemik tellimuse vastuvõtmisest kuni selle sisestamiseni
    • tellimuse sisestamisest kuni komplekteerimise ja pakkimise lõpetamiseni
    • saadetise pakkimisest kuni loovutamiseni
    • loovutamisest kuni kliendini toimetamiseni

    Perfektne tellimus - „on time in full ” - OTIF. Perfektse tellimuse võtmekomponendid on alljärgnevad:
    • tarnitud täielikult kõik mis telliti
    • tarnitud täpselt kliendi poolt soovitud kuupäeval ja kellaajal
    • puuduvad tarneprobleemid ( puudumine, vigastused, vastuvõtmisest keeldumine)
    • täielikud ja õigesti vormistatud kaubasaatedokumendid, veokirjad ja arved

    Perfektsete tellimuste arv kogu tellimuste arvust:
    Tellimuste täitmine = perfektselt täidetud tellimused / kõik esitatud tellimused x 100%
    Et saada adekvaatset pilti tegelikust teenindustasemest, on vaja hinnata kõiki kõrvalekaldeid kumulatiivselt. Teisiti öeldes, on vaja mingi vaadeldava perioodi üksikud keskmised teenindustaseme mõõdikud omavahel korrutada.
    Õigeaegselt kohale toimetatud tellimused 96,9%
    Täielikult komplekteeritud tellimused 99,5%
    Vigastusteta kohale toimetatud tellimused 99,3%
    Puudumisteta kohale toimetatud kaup 98,8%
    Tellimustele õigesti koostatud arved 99,7%
    Järelikult on terviklik teenindustase: ( 96,9 x 99,5 x 99,3 x 98,8 x 99,7 ) = 94,3%
    Teatud toimingute registreerimiseks on vaja teha aktiivset koostööd klientidega, kauba saajatega või logistikapartneritega. Nii näiteks on võimalik saada informatsiooni saadetise terviklikkuse, vigastuste puudumise ja üleandmise aja osas ainult kauba saajalt ja/või logistikapartnerilt. Kliendid aitavad kaasa andmete saamisele ja registreerimisele juhul kui nad näevad, et monitooring aitab tõsta nende teenindamise taset tulevikus.
    Näide 1
    Logistilise teenindamise tase
    Ekspedeerimisettevõte toimetab aasta jooksul kliendile 50 saadetist. Nendest 40 jõuavad kohale õigeaegselt, õiges koguses ja vigastamatult. Ülejäänud 10 saadetist on hilinenud 1-5 päeva või pakendid osaliselt vigastatud. Ettevõtte on andnud kliendile lubaduse toimetada õigeaegselt ja vigastamatult kohale kõik tema saadetised . Ettevõttel on olemas ka potentsialsed võimalused lubaduse täitmiseks, kuid osa neist jääb täitmata erinevate partnerite ja oma töötajate hooletuse ja eksimuste tõttu. Milline on selle ekspedeerimisettevõtte logistilise teenindamise tase?
    40 / 50 x 100% = 80%
    Sellist teenindustaset ei saa pidada kliente rahuldavaks tasemeks.
    Näide 2
    Perfektse tarne tõenäosus
    Aasta jooksul jälgiti ja mõõdeti tarnija tegevust ning saadi järgevad tulemused:
    Õigeaegseid tarneid 90%
    Täies mahus tehtud tarneid 80%
    Ilma vigade ja vigastusteta tarneid 70%
    Perfektse tarne tõenäosus on sel juhul kõigest:
    90% x 80% x 70% = 50,4%
    Näide 3
    Tarnevõime
    Kui laos on kümme erinevat toodet, iga toote puhul on tarnevõime 95% ja klient tellib neid kõiki, siis tõenäosus, et talle need kõik ühekorraga tarnitakse on (0,95)10 = 59,9%.
    Teenindustase ja kulud
    Klienditeenindus on oluline komponent logistilise protsessi mudelis. Klientidele kesist teenindust pakkudes riskitakse sellega, et kliendid muutuvad rahulolematuiks ja võivad siirduda mujale. Sageli aga pakutakse klientidele hoopis paremat teenindust kui nad tegelikult vajavad. Selline praktika suurendab asjatult kulusid ning kliendid ei ole enamasti valmis liiga kõrge teenindustaseme eest maksma.
    Millist teenindustaset on vaja klientidele pakkuda? Kaasaegse tehnika ja tehnoloogia abil on põhimõtteliselt võimalik saavutada mistahes soovitud teenindustaset. Kõrge teenindustase on reeglina kallis ja kliendid, soovides enamasti küll kõrget teenindustaset, ei ole valmis selle eest maksma. Tähtis on leida iga kliendi jaoks sobiv teenindustase mõõduka kulude tasemega. Teenindustase tuleks määratleda seega kliendi või klientide rühma kohaselt.
    Teenindustase tuleks määratleda klientide poolt kogetud ja aktsepteeritud tasemena, mitte lähtuvalt teenusepakkuja vaatenurgast. Ettevõte soovib üldjuhul pakkuda sellist teenindustaset, mis vastaks klientide nõudmistele.
    Harva on võimalik töötada välja sellist teenindustaset, mille puhul on teenindustaseme ja kulude suhe tasakaalus. Osa ettevõtteid on võtnud omaks lähenemise, millega minimeeritakse kulud igal juhul ja viiakse koos sellega alla ka teenindustase. Klienditeeninduse logistilise süsteemi ülesehitamisel või muutmisel orienteerumine ainult sisemistele eesmärkidele (enamasti kulude kokkuhoid) on igal juhul ohtlik tee.
    Teised seevastu on valinud lähenemistee, millega maksimeeritakse teenindustase kogu kulueelarve piires, pakkudes teatud juhtudel „parimat” teenindustaset ilma kulupiiranguteta. Kõige sobivamaks lähenemisteeks loetakse sellise põhimõtte omaksvõtmist, mille puhul määratakse teenindustase igal konkreetsel juhul, arvestades nii tooteid, äritegevusvaldkonda kui ka turusituatsiooni.
    Paljudel juhtudel ei suudeta teenuste tarnimisel siduda tehtavaid kulutusi pakutava teenindustasemega. Ei tajuta seost teenindustaseme ja kulude vahel ning seda, et kliendid tihti üldse ei oota sedavõrd kõrget teenindustaset. Logistikateenuseid tarniv ettevõte peaks püüdma tõsta pidevalt teenindustaset, mõõtes samaaegselt kulude muutumist teenuste osutamisel. Mingil juhul ei tohiks ületada seda läve, millest edasi naudib klient suurepärast teenuste kvaliteeditaset, teenuse osutajal tekib aga kahjum , mis hakkab suurenema. Sellist läve võib nimetada klientide vajaduste rahuldamise piirläveks.
    Samas pole õige ka minna vastupidist teed ja lasta teenindustaset olemasolevast madalamale. Tänu kvaliteedi halvenemisele kaasnevad sellega omakorda kaod. Peab arvestama, et optimaalne teenindustase ei pruugi olla teostatav väikseimate kuludega. Optimaalne teenindustase on tase, mille puhul kulude edasisel vähendamisel hakkavad kliendid tajuma teenindustaseme langemist. Seejuures peab olema ühtlasi tagatud ettevõttel võimalus kasvada ja laiendada kliendibaasi.
    Teenindustaseme tõstmine ei ole üldjuhul õigustatud, kui logistikakulude suhteline kasv ületab läbimüügi suhtelise kasvu sama hinnataseme juures. Sellisel juhul hakkab suurenema logistikakulu osa ühe müüdud tooteühiku hinnast. Juhul kui teenindustaseme tõstmine koos logistikakulude suurenemisega ei too endaga kaasa oodatud (arvutatud) läbimüügi kasvu, pole teenindustaseme tõstmisel finantsmajanduslikku õigustust.
    Näide
    Firma logistkakulud moodustavad 10,0 milj. kr kuuläbimüügi juures 1,0 milj. kr ehk 10% läbimüügist (ilma km-ta). Brutokasum on seejuures läbimüügist 20% ehk 2,0 milj. kr. Otsustati tõsta teenindustaset, mille tulmusena suurenesid logitikakulud 1,2 milj. kroonini ehk 20%. Marketingikulud ja toodete hinnad jäid seejuures muutumatuteks (ceteris paribus ). Selle tulemusena suurenes läbimüük 13,0 milj. kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli majanduslikult õigustatud?
    Kui varem moodustasid logistikakulud läbimüügist 10%, siis pärast teenindustaseme tõstmist 9,23% (1,2 / 13 x 100% = 9,23%). Logistikakulu suurenes 0,2 milj. kr, brutokasum aga samal ajal 0,6 milj. kr (3,0 x 0,20 = 0,60). Selline teenindustaseme tõstmine on õigustatud, kuna brutokasum suurenes 0,40 milj. kr.
    Klientide segmenteerimine
    Üks peamistest vigadest, mida sageli tehakse on see, et kõikidele kliendisegmentidele pakutakse ühesugust teenindustaset. Sellega saavad võimalikust veidi madalama taseme A- rühma kliendid ja ülearu kõrge taseme C-rühma kuulujad.
    Klientide segmenteerimisega püütakse eraldada suure käibega tähtsad kliendid vähemtähtsatest. Kõigepealt on vaja need ettevõttele kõige tähtsamad kliendid identifitseerida. Seda on hea teostada ABC- analüüsi abil. A- rühma kliendid annavad ettevõttele põhiosa käibest ja/või kasumist. Selleks, et saada ABC- analüüsi abil adekvaatsed tulemused, on vaja sageli teostada klientide põhine omahinna arvutamine. ABC analüüsi tulemused räägivad üldjuhul sellest, et erinevatele kliendisegmentidele tuleb pakkuda erinevat teenindustaset.
    Igapäevase tegevuse käigus võib arvestada klientide segmenteerimise tulemusi näiteks alljärgnevalt:
        • rühma klientide tarvis varutakse ressursse, mida ei anta teistele

    ja C- rühma klientidele lubatakse pikemaid tarneaegu selleks, et A- rühma
    kliente oleks võimalik vajaduse korral teenindada kiiremini, hoides tootmise
    koormatuse samal ajal ühtlasena
        • rühma klientide poolt ostetavatele toodetele määratakse keskmisest kõrgem

    tarnevõime (näit. neid tooteid ladustatakse)
        • rühma klientidele tarnimisel kasutatakse vajadusel rohkem individualiseeritud

    lähenemist, nn. rätsepatööd
        • organisatsiooni töö ja tegevused teostatakse lähtuvalt A- rühma klientide

    vajadustest, et oleks võimalik pakkuda neile individuaalset ja igati vajadusi arvestavat teenindust
    Kõige kasumlikumatele klientidele tuleb pakkuda sellist teenindustaset, mis kindlustab äritegevuse jätkumise. Tarneahela kontekstis tuleb sama lähenemist laiendada ka strateegilistele partneritele tarneahelas.
    Puuduliku klienditeeninduse tagajärjed
    Klienditeenindusega seotud logistikapersonal peab arvestama, et tuleb tegeleda probleemidega, mis on põhjustatud vigadest tootmises või logistilises ahelas. Probleemid on paratamatud ja nende hõlpsamaks ja kiiremaks lahendamiseks tuleb kehtestada nende lahendamiseks kindlad protseduurid.
    Kehtib reegel, et iga tellimus, mida pole võimalik (vajalik) täita kohe pärast selle saabumist võib jääda täitmata tellimuseks. Ebaõnnestunud teenus võib purustada ettevõtte imidži partnerite ja klientide silmis kiiresti. Selle taastamiseks on vaja teha tööd pikka aega, kusjuures enamasti on see seotud täiendavate kuludega.

    Puuduliku klienditeeninduse tagajärjed võivad olla järgmised:

    Halb saadavus


    Toodete saadavus on kõige olulisem teenindustaseme näitaja. Ostjatel on tõenäoliselt olnud mitmeid valikuvõimalusi enne seda, kui peatuti tühja riiuli ees. Kahjuks peab tõdema, et olukorda, kus mingi toode puudub, ei ole võimalik kunagi täielikult kaotada. Kindlasti saab aga parandada tarnevõimet ehk saadavust. Kuna kliendi rahulolematusel on kalduvus süveneda, peavad tarnijad püüdma erilise hoolega selle poole, et puudumisolukordi ei tekiks.

    Ebapiisav tarne täpsus


    Tarne täpsus on peaaegu sama tähtis teenindustaseme mõõdik kui saadavus. Kauba tellimisel eeldatakse üldjuhul alati, et lubadus tarne täpsuse osas peab paika. Tarneaeg on ajavahemik, mis jääb tellimuse vastuvõtmise registreerimise ja kauba üleandmise vahele.

    Klientide võõrandumine


    Globaalses ulatuses tegutsevatele ettevõtetele on klienditeeninduse juhtimine tõsine väljakutse. Strateegiad, mis on kasutatavad ühes kultuurikeskkonnas, võivad olla ebaefektiivsed või sobimatud teises kultuuriümbruses. Rahvusvahelistel ettevõttel pole võimalik rakendada ühtset klienditeeninduse strateegiat, mida saaks kasutada kõikides maades. Näiteks on jaapanlased väga tundlikud halva klienditeeninduse suhtes. Negatiivne kogemus jääb neile kauaks meelde ja nad ei suuda kaua andestada halba toote kvaliteeti või klienditeenindust.
    Et saada uus klient, on vaja teha sageli pika aja jooksul suuri jõupingutusi ja kanda arvestatavaid kulusid. Ettevõte võib tunda jõupingutuste vilja ainult sel juhul, kui ta suudab selle kliendi säilitada. Üldiseks põhimõtteks kliendisuhete loomisel ja säilitamisel on see, et olemasolevate klientidega tuleb tegelda niisama innukalt kui uute kliente juurdesaamisega.
    On leitud, et uue kliendi juurdesaamise kulud on viis korda suuremad kui kulud olemasolevate klientide säilitamiseks. Mida kauemaks on klient ettevõttesse jäänud, seda väärtuslikumad on temaga suhted. Lojaalsed kliendid ostavad rohkem ja tekitavad iga järjekordse müügiga firmale vähem kulu. Seitsme aasta vanuse kliendisuhte kaotamine on ettevõttele palju valulisem kui aasta aega kestnud kliendisuhtest ilmajäämine. Selleks, et kliendiga säiliksid pikaajalised koostöösuhted, on vaja pakkuda talle just niisugust teenust, nagu ta vajab.
    Logistilise teenuse osutaja peab arvestama sellega, et lõppkokkuvõttes ei jää teenuse osutamisest järgi midagi peale teenuste tajumise ja informatsiooni. Hästi osutatud teenus unustatakse kiiresti, mitterahuldaval tasemel teenus jääb meelde pikaks ajaks.
    Klienditeeninduse taseme parandamine
    Klienditeeninduse parandamine on raske, kulukas ja aeganõudev. Samal ajal võib olla ka konkurentidel raske ettevõtte head klienditeenindusmudelit kopeerida. Tuleb püüelda selle poole, et teha igast tellimusest „perfektne tellimus”. Perfekte tellimus tähendab, et see vastab kõikide mõõdikute põhjal kliendi ootustele.
    Teenindustaseme parandamine on kaasajal väljakutseks enamusele ettevõtetest. Millised tegurid on juhtinud nende muutusteni? Peamised faktorid on alljärgnevad:
        • Kasvanud on klientide ootused – tellimuste perfektne täitmine on muutunud
    prioriteediks igas õnnestunud strateegias
        • Suurenenud on ostjate professionalism – paljud ostjad on hakanud toote hinna kõrval
    pidama oluliseks ka teenindamist
        • Turud on muutunud kasvavalt teenusetundlikeks – kui tooted on sarnaste omaduste ja
    hindadega, võib muutuda otsustavaks faktoriks teenindustase
        • Vähenenud on lojaalsus brändile – erinevate brändide kvaliteeditase on tihti
    ühesugune ja otsustavaks võib osutuda tarnevõime faktor
        • Uued ideed, nagu näiteks suhteturunduse arendamine – suhteturunduse põhimõtete
    järgi on kliendi ootuste täitumisele rõhumine võtmefaktoriks klientide säilitamisel
    Eksisteerib mitmeid võimalusi parandamaks tarnija poolt klienditeeninduse taset:
    Kliendi vajaduste tundmaõppimine
    Klienditeeninduse juhtimiseks on vaja tarneahela kontekstis püüda selgitada välja klientide vajadusi. Läbi kliendi ja tarnija vahelise liidese võib teenindav personal omada sageli juurdepääsu tähtsale informatsioonile. Selleks teabeks võivad olla kliendi probleemid, teenindustase, mis klienti rahuldab või isegi konkuretsi puudutav info. Teenindava personali ülesandeks on seejuures on taoline informatsioon vastu võtta ja seda firmasiseselt levitada. Tarneahela kontekstis on selline tegutsemine eriti vajalik.
    On vajalik, et juhid saaksid aru, millist teenindamist firma kliendid rohkem hindavad ja kui palju on nad valmis selle eest maksma. Sedalaadi uurimus näitab alati, et kõik kliendid ei väärtusta ühte ja sama. Klientide teenindamisstrateegiad tuleks rajada lähtuvalt ABC analüüsi tulemustest. Juhtkond peab suutma pakkuda klientidele täpselt sellist teenust, mida nad soovivad/vajavad, kulutamata klienditeenindusele rohkem ressursse kui vajalik.
    Tellimuste töötlemise automatiseerimine
    Enamuses ettevõtetest on jõutud arusaamisele, et tellimuste töötlemise automatiseerimine on hea võimalus parandamaks klienditeeninduse taset. Esmane kasu on seejuures tellimustsükli aja oluline lühenemine.

    Tarnete jälgimine


    Kuna mittekontrollitavad tegurid võivad rikkuda ka kõige paremad plaanid, on vaja leida klienditeeninduses püsiv tagasiside kindlustamaks, et puudused saaksid kiiresti identifitseeritud ja kõrvaldatud. Kliendiuuringud ja intervjuud võivad anda kasulikku informatsiooni. Ka personali suhtlemisest klientidega saadakse tihti vajalikku ja huvitavat informatsiooni. Selleks on juhtkonnal vaja aeg-ajalt küsitleda klientidega pidevalt kokkupuutuvaid töötajaid.
    Kaubanduses on võimalik, et juhtkond asetab ennast kliendi seisusesse ja tegutseb nagu klient nende omas organisatsioonis. Juht võib sooritada ostusid enda poolt juhitava ettevõtte kauplustes ja kaubamajades ja jälgida saadetiste liikumist firma logistilise süsteemi kaudu, einestada oma ettevõtte restoranides, esitada kaebusi ja jälgida nende lahendamist. Pärast seda on tal hea hinnata klienditeeninduse strateegiaid ja ettevõtte töötajate professionaalsust. Kasulik on soovitada ka alluvatel asetada end kliendi rolli oma ettevõttes. Sellist klienditeeninduse hindamise viisi, mille puhul astub ettevõtte töötaja kliendi rolli, nimetatakse “shoppinguks”. Shopping annab enamasti selge pildi sellest, milline mulje jääb klientidele firma teenindustasemest ja kuivõrd on kandnud vilja juhtkonna jõupingutused klienditeeninduse parandamiseks.

    Personali koolitamine


    Töötajatele peab olema tehtud selgeks ettevõtte klienditeeninduse strateegia ja töötajate roll selle strateegia elluviimisel. Sageli puutub kliendiga igapäevatöös kokku ainult eesliini töötaja: autojuht, tellimuste vastuvõtja, klienditeenindaja , laotööline jne. Seetõttu on ettevõtte esindatud paljude klientide jaoks ainult kõige madalamal astmel töötajate kaudu. On tähtis, et need inimesed saaksid aru oma väga tähtsast rollist kliendi rahulolu saavutamisel. Töötajad peaksid saama väljaõppe just eelkõige selle kohta, kuidas neid olulisi funktsioone korralikult täita.
    Ettevõte võib parandada klienditeenindust järgmiste abinõudega:
    • Klientide vajaduste põhjalik uurimine
    • Selliste teenindustasemete kehtestamine, mis võimaldavad reaalset kompromissi tulude ja kulude vahel
    • Kaasaegse tehnoloogia kasutamine tellimuste töötlemise süsteemides
    • Üksikute logistiliste toimingute mõõtmine ja hindamine

    Küsimused
  • Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses ?
  • Mida mõistetakse klienditeeninduse all?
  • Mis on tellimustsükkel ja mis tellimustsükli aeg?
  • Milline mõju on logistika toimimisele üldjuhul tellimustsükli aja lühendamisel?
  • Millised on tellimustsükli faasid ?
  • Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasutamine tellimuste edastamist ja töötlemist?
  • Mida mõistetakse teenindustaseme all logistikas?
  • Millest lähtuvalt oleks õige määratleda sobivat teenindustaset?
  • Kuivõrd kasutavad ettevõtted üldjuhul oma potentsiaali klientide logistilisel teenindamisel?
  • Milline on klienditeeninduse taseme mõju üldjuhul ettevõtte logistikakuludele, kasumile , rentaablusele ja turuosale?
  • Milliste kriteeriumide alusel ja mille võrdlemisel tajub klient temale pakutavat teenindustaset?
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
  • Mis on klienditeenindusstandard ja milleks seda kasutatakse?
  • Milliste üksikute mõõdikute ja kriteeriumide alusel kujuneb terviklik teenindustase ja kuidas seda arvutatakse?
  • Mida mõistetakse tarnevõime all laost tarnimisel ja mida tarnevõime all tootmisest tarnimisel?
  • Mida mõistetakse klientide segmenteerimise all ja milleks on vaja seda teostada?
  • Kuidas on üldjuhul seotud teenindustase sellega seotud kuludega?
  • Mis on ettevõtetes peamisteks probleemideks teenindustaseme ja sellega kulude kulude puhul?
  • Mida mõistetakse klientide vajaduste rahuldamise piirläve all?
  • Mis on optimaalne teenindustase?
    Situatsioon-probleemülesanne 1
    Tööpäeva lõpp laos
    Andmed
    Laos on lõppemas tööpäev ja laotöötaja valmistub uksi sulgema. Just samal ajal saabuvad lattu kolm inimest: klient, kes tuli vigastatud toodet tagastama ja uut asemele saama, kliendi autojuht ja potentsiaalne klient, kellel on väga kiire, ning kes soovib tutvuda laos kindla tootega .
    Kliendi autojuht ütleb, et kokkuleppel müügimehega võib ta saabuda tööpäeva lõpul, ladu väljastab kauba igal juhul. Laotöötaja veendub, et kaup on tõepoolest valmis, kuid selle väljastamine võtab aega ca 10 min. Tagastatava toote asendamisest ei tea ta aga midagi, helistab müügiosakonda ja saab teada, et kõik on juba lahkunud. Võimalik ostja väidab, et kauba nägemine on talle äärmiselt oluline. Kui tal õnnestub konkreetse tootega tutvuda, on võimalik, et sobivuse korral teeb ta järgmisel päeval sajatuhande kroonise ostu.
    Toote allavõtmine hoiukohalt, lahtipakkimine ja tagasi asetamine võtaks laotöötajal aega ca 20 min.
    Laotöötaja oleks valmis jääma tööle kauemaks, kuid kahjuks on just sel päeval ta auto remondis ja buss väljub lao lähedusest täpselt 25 min pärast tööpäeva lõppu. Järgmine buss väljub 45 min hiljem ja põhimõtteliselt võiks sõita ka sellega, kuid siis jääks ta hiljaks lasteaeda last tooma vähemalt 20 min.
    Kaupa vahetama tulnud klient annab mõista, et juhul kui toodet kohe ei vahetata, esitab ta kaebuse firma juhile. Kliendi autojuht sõitis aga spetsiaalselt kohale 120 km kauguselt .
    Ülesanne
    Lahenda laos tekkinud olukord parimal võimalikul viisil.
    Situatsioon-probleemülesanne 2
    Lõunavaheaja probleemid
    Andmed
    On lõunaaeg, millest teatab lattu saabujatele ka uksel olev silt . Töökaaslased sõitsid einetama kolme kilomeetri kaugusel asuvasse sööklasse. Müügiosakonnaga on kokkulepe, et kuigi lõuna ajal üldjuhul ei teenindata, peab keegi laopersonalist jääma igaks juhuks lõunatunniks kohale.
    Lattu saabub ärritunud klient, kes teatab, et talle väljastati eile kahe hulgipakendi võrra kaupa vähem kui oli kirjas pakkelehel. Ta teavitas komplekteerimisveast müügimeest, kes lubas, et teatab sellest lattu ja kliendile väljastatakse tagantjärele need kaks puuduvat hulgipakenditäit kaupa. Lattu pole müügimees aga midagi teatanud. Helistate tema mobiiltelefonile, kuid teil ei õnnestu temaga kontakti saada. Müügisekretär ei tea asjast midagi, on alles hiljuti tööle tulnud ja ei oska teid millegagi aidata.Vaatate arvutist vastava toote laosaldot ja näete, et kaupa on alles jäänud vähe, kõigest kolmveerand kaubaalusetäit.
    Parajasti kui te mõtlete, mida peale hakata, saabub teine klient, kes teatab, et üleeile saabunud kaubast oli üks toode vigastatud. Tal pole võimalik seda edasi müüa. Saatis eile digifotod vigastatud tootest müügimehe aadressile ja leppis temaga kokku, et ladu vahetab toote välja.
    Ta näitab ette ka müügimehe saadetud ja välja prinditud meili selle kohta, et kaup on lubatud välja vahetada. Tõepoolest on sellel kirjas täpselt nii, nagu ta räägib. Müügimees on lihtsalt unustanud ladu teavitada ja telefonil pole võimalik teda kätte saada. Teil pole võimalik ka töökaaslastega nõu pidada, kuna nad naasevad lõunalt alles 45 min pärast ja telefone kaasa ei võtnud. Firma juht on küll kohal, kuid te ei söenda tekkinud küsimustega tema poole pöörduda, kuna ta on korduvalt toonitanud, et taolised probleemid klienditeeninduses tuleb lahendada müügiosakonna ja lao koostöös.
    Ülesanne
    Kirjeldada, kuidas lahendada tekkinud olukord parimal võimalikul viisil
    Situatsioon-probleemülesanne 3
    Probleemid klienditeeninduses
    Andmed
    Laotöötajal on käsil väljuvate saadetiste komplekteerimine. Kohale saabub klient, kes väidab, et tema saadetis peaks laos väljastamiseks valmis olema, kuna saatis tellimuse müügiosakonda juba kolm tundi varem. Laotöötaja väidab, et ei ole sellist saadetist kokku pannud , kontrollib müügitellimuse olemasolu arvutis ja veendub, et seda polegi tehtud. Seejärel helistab ta müügisekretärile. Müügisekretär selgitab välja, et tellimus on küll müügimehe laual, kuid arvutiprogrammi sisestamata.
    Lattu saabuvad ka samaaegselt kaks autojuhti, üks oma firma jaotusauto juht, teine saabus järgi kliendi saadetisele. Oma autojuhi saadetised on valmis ja ootavad väljastamist loovutusalal. Kliendi saadetise komplekteerimine oli aga laotöötajal just parasjagu käsil ja seetõttu on see töö pooleli. Lattu saabub ka müügijuht, kes nõuab, et kiiresti on vaja kontrollida üle ühe toote tegelik laosaldo. Tellimus on just täpselt sellele kogusele, mis on arvutiprogrammis, kuid on tõsine kahtlus, et tooteid on tegelikult vähem.
    Lisaks saabub lattu veel üks ärritunud klient, kes väidab, et talle väljastati eile vale toode ja nõuab selle ümbervahetamist.
    Ülesanne
    Lahendada tekkinud olukord parimal võimalikul viisil.
    Valikvastustega küsimused
    1. Mis peaks olema üldjuhul klienditeeninduse fookuses?
    • kõige olulisemad toimingud klienditeeninduse protsessis
    • klienditeeninduse protsess tervikuna
    • klient oma soovide ja vajadustega
    • kliendipoolne hinnang klienditeeninduse protsessile

    2. Teenindustase tuleks määratleda
    • teenusepakkuja vaatenurgast lähtuva tasemena
    • klientide poolt soovitud ja aktsepteeritud tasemena
    • teenusepakkuja ja klientide koostöös määratletud kompromisstasemena
    • minimaalsete kulude järgi, mis on võimalik teha teenuse osutamisel

    3. Osutatavate teenuste kvaliteet on kliendi silmis seda kõrgem, mida
    • suurem on erinevus kliendi ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel
    • väiksem on erinevus kliendi ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel
    • vähem ta tajub ettevõtte toimingute kohta
    • rohkem ta tajub ettevõtte toimingute kohta

    4. Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
    • müügi- ja logistikapersonal peab kinni suusõnalistest lubadustest, mida on klientidele antud
    • kliendi arvestused ja ootused, et ettevõte täidab korrektselt seda, mida on klientidele lubatud
    • kinnipidamine kokkulepitud tarneaegadest
    • tellimuste korrektne täitmine

    5. Mis on ettevõtete peamiseks probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul?
    • teenindustaseme määratlemine kvantitatiivsete näitajatega on raske
    • kulude taseme kindlakstegemine ja kulude suunamine tegevustele / klientidele on raske
    • teenindustase vaadatuna klientide poolt on madalam kui tarnija poolt, mistõttu tegeliku teenindustaseme märatlemine näib olevat võimatu
    • ei suudeta adekvaatselt siduda teenindustaseme ja kulude näitajaid

    6. Mis on optimaalne teenindustase?
    • punkt graafikul, kust edasi teenindustaset tõstes hakkavad suurenema kulud eksponentsiaalselt
    • teenindustase, mille puhul kulusid edaspidi vähendades hakkavad kliendid tajuma teenindustaseme langust
    • teenindustase, mida soovib enamus klientidest
    • teenindustase, mille puhul on kvaliteet maksimaalne, kulud aga minimaalsed

    7. Kas laotöötaja peab oskama suhelda klientidega ja esindada kohapeal ettevõtet, kus ta töötab?
    • ei pea, kuna ta ei puutu laos klientidega kokku ja ei saa esindada tööandjat
    • ei pea, kuna kliendid küll käivad laos kauba järgi, kuid nendega suhtlemine on müügipersonali töö
    • peab, kuna see on möödapääsmatu vaatamata sellele, et see pole tema töö ja ta ei esinda laos ettevõtet
    • peab, kuna laotöötajal on laos oma vastutusrikas roll klienditeenindajana ja ta peab samuti hoidma kliente rahulolevatena

    8. Kas laotöötaja peab omama elementaarseid teadmisi klienditeenindusest?
    • peab, kuna tema roll klienditeenindajana on suurem kui müügijuhil või müügisekretäril
    • peab, kuna tema roll laos klienditeenindajana on samaväärne müügipersonali rolliga klientide teenindamisel
    • peab, kuna klienditeenindusprotsess lõpeb sageli laos ja tihti on vaja suhelda klientide ning nende esindajatega
    • ei pea omama teadmisi klienditeenindusest, kuna tal pole vajadust ega võimalust neid teadmisi rakendada

    9. Kas jaotusvedusid teostav autojuht on ettevõtte oluline esindja klientide juures?
    • ei ole, kuna ettevõtte esindamine pole autojuhi asi
    • ei ole, kuna ta ei puutu oma töös kokku klientide ja nende esindajatega
    • autojuhil on oma tagasihoidlik roll, kuna ta puutub küll klientidega pidevalt kokku, kuid temast ei sõltu seejuures peaaegu mitte midagi
    • autojuht on läbi klienditeeninduse igapäevaselt oluline ettevõtte maine kujundaja, kuna ta suhtleb kauba üleandmisel pidevalt klientide esindajatega

    10. Kas jaotusvedudega tegelev autojuht kujundab oma töö, suhtlemise, riietuse, auto väljanägemise ja puhtuse ning muu sarnasega oma või klientettevõtte mainet?
    • ei kujunda, kuna järeldusi ei tehta ja hoiakud ei teki autojuhi ning auto põhjal
    • ei kujunda, kuna kliendid ei pea seda oluliseks
    • kujundab, kuna selle põhjal tehakse järeldusi kogu ettevõtte kohta
    • kujundab ainult osaliselt, oluline on korralik tööriietus ja korras ning puhas auto

    11. Kuidas mõõdetakse tarnevõimet laost tarnimisel?
    • kliendi poolt tellitud ja ettevõtte poolt tarnitud artikliridade arvu suhtega x 100%
    • ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade arvu suhtega x 100%
    • tarnitud ja tellitud saadetiste arvu suhtega
    • tellitud ja tarnitud saadetiste arvu suhtega

    12. Kas laoteenuse pakkuja saab mõjutada kliendi tarnevõimet?
    • ei ole võimalik mõjutada
    • saab mõjutada, kuna ta haldab tavaliselt ka ostuprotsesse
    • saab vähendada tarnevõimet, kui komplekteerimisel tehakse viga (vale toode või väiksem kogus)
    • saab vähendada tarnevõimet komplekteerimisvigadega (vale toode või väiksem kogus) ja seda suurendada tasemel ostutööga (juhul kui seda tehakse)

    13. Ettevõtte tarnevõime
    • tundub kliendi poolt vaadatuna tavaliselt kõrgem kui tarnija poolt mõõdetud tarnevõime
    • tundub kliendi poolt vaadatuna tavaliselt madalam kui tarnija poolt mõõdetud
    • tarnevõime
    • on nii kliendi kui ka tarnija poolt vaadatuna enamasti ühesugune
    • on kliendi ja tarnija poolt vaadatuna alati ühesugune, kuna tegemist on objektiivse suurusega

    14. Tarne täpsus on
    • tõenäosus, millega kliendile lubatud tarneaeg muutub
    • kuupäev (kellaeg), millal on saadetis lubatud toimetada kliendile
    • tõenäosus, millega kliendile lubatud veoaeg ei muutu
    • tõenäosus, millega kliendile lubatud tarneaeg ei muutu (kokkulepitud tarnehetke usaldusväärsus)

    15. Tarnekindluse all mõeldakse tõenäosust, et
    • kliendi tellimus täidetakse õigeaegselt
    • klient saab õige koguse tooteid õigel ajal kokkulepitud kohas
    • klient saab õige koguse õiget toodet õigel ajal laitmatus seisukorras
    • tarne toimub õigel ajal ja kaup antakse üle vigastamata

    16. Mida mõeldakse tarne paindlikkuse all?
    • võimaluste leidmine tulla vastu kõigile kliendi soovidele, mis puudutavad konkreetset tarnet
    • vastutulek kliendi soovile muuta tarnitavaid koguseid
    • vastutulek kliendi soovidele muuta tarneaega varasemaks või hilisemaks
    • vastutulek kliendi soovidele muuta tarnitavaid koguseid ja/või tarne koosseisu ja/või tarneaegu

    17. Kes on ettevõttes „sisemised kliendid”?
    • kontserni tütarettevõtted, kes tarnivad tooteid / teenuseid
    • ettevõtte allüksused ja töötajad, kes suhtlevad väliste klientidega ja vahendavad selle tooteid ja/või teenuseid
    • oma ettevõtte töötajad, kes ostavad ettevõttest tooteid/teenuseid
    • ettevõtte kauaaegsed kliendid, kes on saanud justkui oma inimesteks

    Kordamisküsimused
  • Kas laotöötaja peaks omama elementaarseid teadmisi klienditeenindusest?
  • Kas ja kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures?
  • Kas ja kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet?
  • Kas teenuseid on võimalik toota mingil määral ette?
  • Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses?
  • Millest lähtuvalt oleks õige määratleda teenindustaset?
  • Mille alusel tajub klient osutatavate teenuste kvaliteeti?
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
  • Mis on tarnevõime?
  • Mis on ettevõtetes tavaliselt probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul?
  • Mis on optimaalne teenindustase?
    19. Kvaliteedi haldamine logistikas
    Erinevad kvaliteedikäsitlused
    Aja jooksul on olnud kasutusel neli erinevat kvaliteedikäsitlust:
    • tootekeskne
    • tegevuskeskne
    • kliendikeskne
    • väärtuskeskne

    Tootekeskne käsitlus lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puuduste või lisadena . Tootekesksus eeldab suuremaid kulutusi tootele.
    Tegevuskeskne käsitlus tähendab eelkõige tootmise vastavusse viimist ja kohandamist tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega tarbija ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine.
    Kliendikeskne käsitlus lähtub kasutamiskõlblikkusest ning kliendi ootuste ja nõudmiste täitmise vajadusest. Kliendikeskne kvaliteedikujutlus hõlmab toote kõrval ka hooldus- ja teenindusprotsessi .
    Väärtuskeskne kvaliteedikäsitlus arvestab eelkõige toote või teenuse kvaliteedi ja selle hinna suhet. Selle käsitluse järgi ei ole mistahes heade omadustega kallis toode kvaliteettoode.
    Ettevõtte kvaliteedieesmärgid
    Iga organisatsioon peaks püüdlema järgmiste eesmärkide poole:
    • saavutada ja hoida toote või teenuse kvaliteet tasemel, mis rahuldaks kliendi nii olemasolevaid kui ka eeldatavaid nõudeid
    • tagada ettevõttele kindlustunne, et kavandatav kvaliteet saavutatakse ja seda hoitakse saavutatud tasemel
    • tagada kliendile kindlustunne, et kavandatud kvaliteet saavutatakse ja seda hoitakse tasemel

    Ettevõtte tooted ja teenused peaksid:
    • rahuldama tarbijate kindlaksmääratud vajadusi, kasutamisnõudeid ja eesmärke
    • vastama seadusandlikele nõuetele
    • olema konkurentsivõimelise hinnaga

    Toote kvaliteet
    Toote konkurentsivõime saavutamise peamiseks teguriks on selle kvaliteet. Sellele järgnevad toote hind, tarbimiskulud normatiivse kasutamisaja jooksul ja teeninduskulud. Konkurentsivõime struktuuri prioriteetide hinnanguline tase kirjanduse andmetel on 4/3/2/1. Sellest järeldub, et konkurentsivõime strateegia kujundamisel tuleb pidada esmatähtsaks toote kvaliteeti, seejärel selle hinda, siis kulude vähendamist toote tarbimisaja jooksul ning viimasena teeninduskulusid.
    Kui mingi toode on arendatud tootmisküpseks, on tähtis, et ettevõttel oleks tootmisprotsessis pidevalt kontrollimis- ja järelevaatuspunkte. Tuleb kontrollida ja veenduda, et masinad ja seadmed on sobitatud just selle kindla toote valmistamiseks. On vaja veenduda, et tooteid ei käsitleta viisil, mis võimaldab vigastuste tekke.
    Teenuse kvaliteet
    ISO standardiga määratletakse teenust kui tegevuse resultaati ja samal ajal ka kui tegevust või protsessi. Teenust käsitletakse kui tegevust, mis on seotud väärtuste vahendamisega ja suunatud vajaduste rahuldamisele ning millega ei kaasne materjalide ja kaupade omandiõiguse üleminek.
    Teenuseid pole võimalik toota ette, neid ei saa säilitada ega ladustada. Teenuseid toodetakse ja tarbitakse üheaegselt. Teenuse osutamise kasulikku efekti võib tarbida vaid selle tootmise käigus või vahetult pärast teenuse osutamist. Sellest lähtuvalt ei ole teenuste kvaliteeti võimalik määratleda nii lihtsalt kui toote kvaliteeti. Selle asemel muutub oluliseks arusaamine toimingute kriitilistest teguritest ja info operatiivsest vahendamisest, samuti ka usalduslike suhete sisseseadmisest teenuste ostja ja tarnija vahel. Kvaliteedinõuete määratlemise raskus võib kergesti viia probleemide tekkimiseni vigade poolt esile kutsutud võimalike sanktsioonide rakendamisel.
    Teenuse kvaliteet koosneb kolmest osast:
    • teenuse tehniline kvaliteet
    • toimimise kvaliteet
    • firma imidž
    Teenuse tehnilist kvaliteeti mõjutavad osutatavate teenuste hulk, teenuse osutamiseks kasutatavate seadmete ja süsteemide tehniline tase ja teenindava personali professionaalsus . On teada, et mida rohkem osutatakse ettevõtte poolt teenuseid, seda kõrgem on selle teeninduse kvaliteet. Toimise kvaliteet iseloomustab teenuse tarnimise protsessi. See sisaldab teenuse osutamise kiirust ja operatiivsust, paindlikkust, personali teenindusvalmidust ja võimet arvestada teenuse osutamisel kliendi eripära (kliendikohane tegutsemismudel, rätsepatöö).
    Klientide ettekujutused teenuse kvaliteedist põhinevad varasemal kogemusel teenuste tarbimisest, tuttavate ja töökaaslaste hinnangutel ja arvamustel, firma imidžil ja reklaamil. Erinevatel inimestel on teenuste kvaliteedi osas erinevad ootused.
    Teenuse kvaliteedi hindamise aluseks on üldjuhul kliendi ootused ja kogemused. Esineb kolm juhtumit:
    • kliendi kogemused teenuse kvaliteedi osas ületavad tema ootused
    • kliendi kogemused vastavad ootustele ja ta on teenustega rahul
    • kliendi ootused ei täitu ja ta pettub firma teenuste kvaliteedis

    Kui klient saab aru, et tal on võimalik saada ootustest kõrgemal tasemel teenust selle väljakujunenud hinnataseme juures, hakkab klient esitama teenusele kõrgemaid nõudmisi. Teenindav ettevõte peab jälgima, kas suudetakse rahuldada kliendi kiiresti kasvavaid nõudmisi, sest mingil ajahetkel kasvavad kulud lisaväärtuse loomisel liialt suureks. Samal ajal võib kliendil puududa valmidus selle eest maksta. Sel juhul peab ettevõte tõenäoliselt muutma tegevusstrateegiat. Firma eesmärgiks peaks olema kliendi ootuste ja kogemuste tasakaalustamine ning ootuste mõõdukas arendamine, et hoida kulusid mõistlikul tasemel.
    Ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteem
    Ettevõtte protsesse tuleb näha tervikuna ja selle väljundiks on kliendi rahulolu. Kvaliteedijuhtimise üheks olulisemaks eesmärgiks on klientide rahulolu pidev säilitamine. Ettevõtte jätkuva edukuse nimel tuleb olla kliendikeskne, sest kliendid kujundavad ettevõtte käibe, kasumi, rentaabluse ja lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse.
    Kvaliteedijuhtimissüsteemides käsitletakse enamasti kolme valdkonda:
    • hinnatakse miks ja kuidas midagi tehakse
    • kirjeldatakse metoodilisi juhiseid
    • kirjeldatakse tulemusi

    Kvaliteedisüsteemid rakendatakse ettevõtetes enamasti järgnevatel põhjustel:
    • teostusvõime, koordinatsiooni ja tootlikkuse parendamine
    • ettevõtte eesmärkide ja klientide ootuste täpsem uurimine
    • toote kvaliteedi parendamine, et see rahuldaks paremini klientide ootusi ja vajadusi
    • kindluse saavutamine juhtimises, et eesmärgistatud kvaliteeditase saavutatakse ja seda suudetakse hoida
    • tõendamine ettevõtte klientidele, et organisatsioon on võimekas
    • sertifitseerimine
    • võimalus konkureerida samadel tingimustel nagu muud organisatsioonid

    Kvaliteet ei sünni iseenesest, vaid protsess peab olema juhitud ja alles siis võib loota , et hälbed jäävad lubatud piiridesse. Kvaliteedijuhtimise põhimõtted on kasutusel enamikes organisatsioonides. Mõõdetakse ja jälgitakse tulemusi, analüüsitakse neid ja tehakse plaane eelolevaks perioodiks. Tegevuse pidevaks parendamiseks on vaja lisaks tulemuste jälgimisele ka tagasisidet klientidelt, töötajatelt, koostööpartneritelt ja omanikelt.
    Selleks, et pakkuda klientidele nende ootustele vastavat teenust, ei pea ettevõte tingimata omama kvaliteedisertifikaati. Oluline on teada ja kasutada kvaliteedijuhtimise põhimõtteid, sest need aitavad paremini mõista ettevõtte toimimist ning loovad süsteemse raamistiku pidevaks parendamiseks.
    Selleks, et vigu ja hälbeid oleks võimalik vältida, on need vaja kõigepealt identifitseerida. Vead ja hälbed tuvastatakse mõõtes toimingute parameetreid protsesside erinevates etappides. Seejärel need registreeritakse ning analüüsitakse. Analüüsist selgub, kus ja millisel põhjusel tekkis viga. Viga seotakse sellise meetme rakendamisega, mis vähendab oluliselt vea tekkimise tõenäosust.
    Väikestes ettevõtetes jaotatakse kvaliteedialased ülesanded olemasolevate struktuuriüksuste vahel ja kvaliteediosakonda ei moodustata. Sageli palgatakse tööle kvaliteedijuht . Suurtes ettevõtetes luuakse kvaliteedijuhtimise osakonnad või teenistused. Kvaliteedijuhtimise teenistust juhib siis tavaliselt firmajuhi üks asetäitjatest.
    Kvaliteedijuhtimise töötajad peavad olema sõltumatud tootvatest ja muudest allüksustest. Kui kvaliteedijuhtimise teenistus on sõltumatu, pole võimalik kellelgi oma ametikohta kasutades sundida tarnima mittekvaliteetseid tooteid või teenuseid.
    Kvaliteedijuht koordineerib kvaliteedialast tegevust ettevõttes. Kvaliteedijuhi tööülesanded ettevõttes on üldjuhul alljärgnevad:
    • püstitada ettevõtte kvaliteedialased eesmärgid lähtudes ettevõtte missioonist ja strateegiast
    • teha ettepanekuid vajalike kvaliteedi jälgimise, registreerimise ja kokkuvõtete tegemise meetodite kehtestamiseks
    • kontrollida tootmisallüksuste tööd, osaleda kvaliteedinõuete väljatöötamisel ning hälvete korral rakendada vajalikke meetmeid
    • osaleda uute toodete ja teenuste hindamisel

    Süstemaatiliselt läbiviidavaks parendustegevuseks on erinevaid meetodeid . Tuntumaid pideva parendamise koordineerimise vahendeid on PDCA (plan-do- check -act).
    PDCA etapid on alljärgnevad:
    1. Planeerimine
    Parendustegevusega alustamiseks on vaja kaardistada kõigepealt hetkeolukord ehk oma tugevused ja parendusvaldkonnad. Sellele järgneb probleemidele lahenduste otsimine ning lähenemisviiside planeerimine.
    2. Rakendamine
    Järgneb planeeritud tegevuste elluviimine . Vältimaks suuremaid möödalaskmisi, võib rakendatuse aste olla algul väiksem. See võib tähendada, et uutmoodi võib algul alustada osaliselt.
    3. Tulemuste mõõtmine
    Selleks, et teha kindlaks, kas rakendatud lähenemisviisid on edukad , peab ettevõte mõõtma oma tegevuse tulemusi. Juba planeerimise algul tuleb pöörata tähelepanu õigete mõõdikute valimisele.
    4. Ülevaatus ja meetmete rakendamine
    Sellel etapil vaadatakse üle, kuidas on lähenemisviisid tulemusi mõjutanud ning edasine tegevus toimub sõltuvalt tulemustest. Kui tulemused on head ja näeme, et uus süsteem toimib edukalt, võib asuda süsteemi rakendama ka muudes allüksustes. Kui tulemusd ei vasta ootustele, tuleb minna tagasi planeerimise etappi, et teha kindlaks vead ning planeerida muudatusi senises lähenemisviisis.
    Kvaliteedi määratlemine logistikas
    Logistikat ei saa analüüsida, võtmata selles arvesse kvaliteedi osa logistilistes protsessides. Kvaliteeti logistikas võib määratleda kui klientide nõudmiste ja ootuste ettenägemist ja võimet neid soove ja vajadusi täita. Kvaliteeti logistikas hinnatakse üha rohkem sellest vaatenurgast, kui efektiivselt saavutatakse tulemuslikkus. Samuti on kinnistumas kvaliteedi ühe olulise kriteeriumina toimimine logistilises ahelas selliselt, et partnerid saaksid teostada oma toimingud kvaliteetselt ja õigeaegselt. Seega on logistikas kvaliteedi määratlemiseks kolm peamist kriteeriumi:
    • klientide vajaduste rahuldamine
    • toimingute teostamine kuluefektiivsel viisil
    • tegutsemine ahelas või võrgustikus selliselt, et ka ülejäänud lülidele on loodud eeldused toimida kvaliteetselt

    Logistikat efektiivsemaks muutes paraneb tihti sellega koos ka tegevuste kvaliteet. Sama kehtib ka vastupidi: toimingute kvaliteeti tõstes on muutunud logistika efektiivsemaks.
    Logistikaettevõttel peab olema oma kvaliteedipoliitika, mis peaks langema üldjuhul suures osas kokku klienditeeninduspoliitikaga.
    Tuleb teha selgeks, kes peab viima ellu kvaliteedialaseid algatusi oma ettevõttes, kes tarnijate seas. Kvaliteedialane lõppeesmärk peab olema selge kõigil sellega seotud töötajatel ja seda tuleb nende poolt entusiastlikult toetada.
    Logistika kvaliteediprotsess sisaldab järgmisi elemente:
    • rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele
    • jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil
    • jätkuv parendamine
    • mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine
    • mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest
    • organisatsiooni terviklik kohustumus
    • pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile

    Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline :
    1. Organisatsiooni kohustumus
    Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks.
    2. Klientide nõudmised ja vajadused
    Rõhuasetus peab olema klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmisel. Logistikud peavad mõistma ka sisemiste klientide – tootmine, marketing, finantsjuhtimine jms vajadusi. Tuleb jälgida turu muutuvaid prioriteete. Hea on kasutada väliste konsultantide abi, kuna nendelt saab üldjuhul hinnalist objektiivset informatsiooni. Ettevõtted, kes soovivad edukat kvaliteediprotsessi, peaksid hakkama mõtlema tarnijatest ja muudest partneritest logistikakanalis kui klientidest.
    3. Toimingute teostamise hetketase
    Pärast seda, kui klientide spetsiifilised nõudmised on määratletud, on vaja mõõtmiste teel teha kindlaks, millisel tasemel teostatakse erinevaid toiminguid. Et see informatsioon oleks adekvaatne, tuleb seda koguda teaduslikult. Eriti oluline on see juhul, kui toimingute teostamise tase on vilets ja vajatakse olulisi ümberkorraldusi. Kui toimingute läbiviimise hetketase on tuvastatud, tuleks otsekohe kavandada ja lühiperioodil ellu viia algatused logistilise süsteemi ümberkorraldamiseks. Mõned puudused on kõrvaldatavad väga kerge vaevaga, mõned aga sedavõrd olulised, et nendest on võimatu mööda vaadata.
    4. Kvaliteedistrateegia
    Uue valitud strateegia abil peab olema võimalik parandada tegevuste hetketaset. Edukas kvaliteediprotsessis kasutatakse tervet rida erinevaid tehnikaid ja instrumente mõõtmaks muutusi toimingutes. Suhteliselt palju on erinevaid instrumente, mida on kerge luua ja lihtne kasutada: diagrammid , põhjus- tulemus diagrammid, ABC analüüsid, histogrammid jne. Logistikas kasutatakse üha rohkem selliseid kvaliteedi võrdlemise tehnikaid nagu benchmarking , kliendi uuring jne. Sellised tööriistad ja võrdlemise tehnikad aitavad identifitseerida ja välja selgitada logistika kvaliteedi küsimusi ja kõrvaldada puuduliku kvaliteedi põhjusi.
    5. Täideviimine
    Edu aluseks on sujuv ja efektiivne muudatuste sisseviimine. Ettevõte peab suunama tähelepanu sellise üldise kvaliteedistrateegia kujundamisele, mis lõppkokkuvõttes toimib produktiivselt ja efektiivselt. Otsustav roll on muudatuste sisseviimisel logistikapersonalil. Eelkõige nende suhtumisest sõltub, kas ja kui kiiresti ollakse võimelised parandama kvaliteedi nimel erinevaid toiminguid. Nemad on igapäevaselt klientidega pidevalt kontaktis, mistõttu on töötajad võimelised mõjutama protsesse kõige vahetumalt. Muudatuste sisseviimise efektiivne plaan peaks sisaldama kindlasti ajakava ka loetelu vajalikest ressurssidest.
    6. Jätkuv parendamine
    Kvaliteediprotsess peab olema pidev. Tuleb pidada meeles, et efektiivsel ja tähendusrikkal kvaliteediprotsessil pole algust ega lõppu. Jätkuv parendamine eeldab pidevat toimingute ja protsesside jälgimist, mõõtmist ja täiustamist. Muudatused tuleb teha nii, et need oleksid tehtud alatiseks. Põhjendatud eesmärgid olgu seatud pigem kõrgemale kui madalamale.
    Jätkuv parendamine nõuab tasakaalu. Eesmärgid, mis on ülearu ambitsioonikad või milles puudub üldse väljakutse, pole produktiivsed. Jätkuv parendamine eeldab asjakohase, adekvaatse ja värske informatsiooni olemasolu.
    Logistikaettevõtte kvaliteedieesmärgid
    Logistikaettevõtte töö- ja juhtimiskvaliteedi eesmärgid tulenevad sageli järgmistest põhimõtetest:
    • kliendile antud lubadused täidetakse
    • tööprotsessid toimuvad kindlate, kokkulepitud ja asjaomastele töötajatele teatavaks tehtud reeglite järgi
    • iga töötaja teab oma vastutust ja volitusi ning on vajalikul määral informeeritud
    • töötajad on töökohustuste täitmiseks vajalikul määral väljaõpetatud ja kompetentsed
    • töökvaliteeti jälgitakse, mõõdetakse ja hinnatakse
    • vead parandatakse ja puudused kõrvaldatakse esimesel võimalusel

    Logistikaettevõtte kvaliteedieesmärgid võiksid olla näiteks järgmised:
    • täita kliendile antud ajalubadus (kokkulepitud tähtaegadest ja ajapiiridest kinnipidamine teenuseahela kõikidel etappidel)
    • tagada kliendi saadetise komplektsus, terviklikkus ja puutumatus (kauba käsitsemise kvaliteet komplekteerimis- ja laadimistöödel ning veol )
    • tagada müügiarvete vormistamise õigsus ja tähtajaline kohaletoimetamine kliendile
    • tagada saadetise kohta piisav ja operatiivne infovahetus teenuseahela kõikidel etappidel
    • tagada saadetise kohase informatsiooni registreerimine kokkulepitud mahus ja korras
    • tagada kõrvalekallete käsitlemise ja vigade heastamise operatiivsus
    • teostada süstemaatiliselt töökvaliteedi jälgimist, mõõtmist ja hindamist
    • analüüsida järjepidevalt mõõtmistulemusi ja võtta kasutusele meetmed kvaliteedi parandamiseks
    • süsteemsete vigade ilmnemisel korraldada töö ümber
    • kohustuda hoidma ja arendama ametialast kompetentsi (iga üksiku töötaja isiklik panus eelmainitud kvaliteedieesmärkide saavutamiseks sõltuvalt töökohustustest).

    Kvaliteet integreeritakse senisest enam erinevatesse toimingutesse, tegutsevad meeskonnad hakkavad vastutama rohkem oma töö kvaliteedi eest. Kvaliteedi taset mõõdetakse üha enam erinevate mõõdikute abil.
    Valikvastustega küsimused
    1. Millistest teguritest sõltub kvaliteet logistikas? Milline vastus on täielik?
    • saadetiste kohaletoimetamine õigeaegselt ja vigastamata
    • kliendi vajaduste rahuldamine
    • kliendi vajaduste rahuldamine võimalikult efektiivselt
    • kliendi vajaduste rahuldamine tegutsedes seejuures efektiivselt ja võimaldades partneritel logistilises ahelas teostada oma toimingud õigeaegselt

    2. Kas kehtib ja kui, siis milline seos valitseb professionaalselt töötades enamasti
    osutatavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel?
    • mida rohkem osutatakse ajaühikus teenuseid, seda madalam on nende kvaliteet
    • seos puudub
    • valitseb alati võrdeline sõltuvus
    • mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on üldjuhul nende kvaliteet

    3. Kas kehtib ja kui, siis milline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
    • efektiivsus ja kvaliteet ei ole omavahel seotud
    • efektiivsuse suurendamine toimub üldjuhul toimingute kvaliteedi arvel
    • efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet
    • kvaliteedi tõstmine toimub üha sagedamini efektiivsuse arvel

    4. Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasutamine tellimuste edastamist ja töötlemist?
    • tellimuste edastamine kiireneb , tellimustsükkel lüheneb ja vigade tekkimise tõenäosus väheneb
    • tellimuste edastamine kiireneb, kuid vigade tekkimise tõenäosus samas suureneb
    • tellimuste töötlemine muutub aeganõudvamaks ja kulukamaks
    • tellimuste edastamine kiireneb, kuid töötlemine samas aeglustub

    5. Mis on üldjuhul subjektiivsem, kas toodete või teenuste kvaliteedi määratlemine?
    • toodete kvaliteedi määratlemine
    • teenuste kvaliteedi määratlemine
    • toodete ja teenuste kvaliteedi määratlemisel on subjektiivsuse teguri osatähtsus mõlemil juhul ühesugune
    • toodete ja teenuste kvaliteedi määratlemine toimuvad alati objektiivsetel alustel

    6. Kas ja miks on teenuste kvaliteedi määratlemine vähem objektiivsem võrreldes toodete kvaliteedi määratlemisega?
    • toodete ja teenuste kvaliteeti määratakse ühesugustel alustel
    • teenuste kvaliteedi määratlemine on objektiivsem, kuna teenuste osutamine toimub teenuste ostja juuresolekul
    • teenuste omadusi pole võimalik mõõta, nende tehnilisi parameetreid määrata analoogiliselt toodete omadustega
    • teenuste kvaliteeti on võimatu täpselt kirjeldada, kuna teenuseid kirjeldatakse enamasti nn pehmete omadustega

    7. Mida tähendab kvaliteetne toode?
    • toode, mis on valmistatud erilise hoolega
    • toode, mille omadused on paremad kui enamusel analoogtoodetel
    • kvaliteedimärgiga toode
    • toode, mille omadused rahuldavad tarbimise käigus tarbijat

    8. Kvaliteetne tootmine või teenindamine tähendavad
    • nullvigadega tootmist või teenindamist
    • kliendi teadvustatud vajaduste rahuldamist
    • kliendi teadvustamata vajaduste rahuldamist
    • kliendi teadvustatud ja teadvustamata vajaduste ning ootuste rahuldamist

    9. Kas teenuste kvaliteeti on võimalik määratleda analoogiliselt toodete kvaliteedi määratlemisega?
    • teenuste kvaliteedi määratlemine on üldjuhul lihtsam
    • teenuste kvaliteedi määratlemine on üldjuhul keerulisem
    • teenuste ja toodete kvaliteedi määratlemine toimuvad ühesugustel alustel
    • teenuste kvaliteeti pole võimalik üldjuhul määratleda, kuna puudub võimalus midagi mõõta või hinnata

    10. Kvaliteedijuhtimise kõige olulisemaks eesmärgiks ettevõttes on
    • sobivate meetodite otsimine ja leidmine toodete kvaliteedi ja teenindustaseme tõstmiseks
    • teha tööplaane, sooritada mõõtmisi, teostada teenindusprotsessi jälgimist
    • saada kvaliteedisertifikaadi omanikuks
    • klientide rahulolu pidev säilitamine

    11. Kes peaksid ettevõttes olema seotud kvaliteediküsimustega?
    • ettevõtte juhtkond
    • kõikidel tasemetel juhtivtöötajad
    • kvaliteediküsimused kuuluvad kvaliteedijuhi või kvalteedi juhtimise osakonna kompetentsi
    • kvaliteediküsimused läbivad ettevõtte kogu tegevust ja sellega on seotud kõik töötajad

    12. Üks põhjus, miks rakendatakse ettevõttes kvaliteedisüsteemi, on:
    • soov parendada teostusvõimet, tootlikkust ja koordinatsiooni
    • soov suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust
    • vajadus vähendada kulusid
    • ettevõtte käibes on märgata tagasiminekut

    13. Milline on ettevõtte, selle partnerite ja klientide ühine kvaliteedialane huvi?
    • ettevõte peaks suutma töötada nullvigadega
    • ettevõte peaks omama kvaliteedisertifikaati
    • rajatud kvaliteedijuhtimise süsteem peaks toimima
    • ettevõte peaks tagama toodete ja teenuste püsiva kvaliteeditaseme

    14. Milline seos valitseb üldjuhul osutatavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel?
    • mida rohkem osutatakse ajaühikus teenuseid, seda madalam on nende kvaliteet
    • mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on üldjuhul nende kvaliteet
    • valitseb alati võrdeline sõltuvus
    • seos puudub

    15. Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas?
    • viia õige kaup kohale õiges koguses, õigeaegselt ja vigastamata
    • klientide vajaduste rahuldamine ja toimingute teostamine kuluefektiivselt
    • võime näha ette klientide nõudmisi ja ootusi ning võime nende soove ja vajadusi täita
    • klientide vajaduste rahuldamine, toimingute teostamine kuluefektiivselt ja võimaldamine logistilise ahela ülejäänud lülidel toimida kvaliteetselt

    16. Miline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
    • efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet
    • efektiivsuse suurendamine toimub üldjuhul toimingute kvaliteedi arvel
    • kvaliteedi tõstmine toimub üha sagedamini efektiivsuse arvel
    • efektiivsus ja kvaliteet ei ole omavahel seotud

    17. Milliste vigadega tegelemine on kvaliteedi parandamise seisukohalt olulisem?
    • juhuslike vigadega, kuna nende tekkimine on ettearvamatu ja juhitamatu
    • juhuslike vigadega, kuna neid esineb üldjuhul kõige rohkem
    • süsteemsete vigadega, kuna neid on palju ja neil on omadus korduda
    • süsteemsete vigadega, kuna nende tekkimine on kutsutud esile valede/puudulike tööjuhistega

    18. Mis on vigade analüüsimisel kõige olulisem?
    • leida süüdlased, juhtida nende tähelepanu eksimustele
    • karistada süüdlasi vigade tekitamise eest
    • eristada süsteemsed vead juhuslikest
    • leida vigade põhjused ja rakendada meetmeid, et vead ei korduks

    19. Kas vigade kohta on vaja pidada statistikat?
    • statistika pidamine on aega ja kulusid nõudev ning lõppkokuvõttes ei oma tähtsust
    • statistika pidamine on mõttetu, kuna uued vead on erinevad eelmistest ja võrdlemine ning järelduste tegemine on võimatu
    • statistika pidamine on oluline, kuna see toob esile kvaliteedi arengu trendid ja aitab kaasa süsteemsete vigade avastamisele
    • statistika pidamine on oluline, kuid järelduste tegemine on keeruline ja sageli võimatu

    20. Mis on enamasti teenuse kvaliteedi hindamise aluseks kliendi poolt?
    • kliendi oskused ja teadmised teenuste valdkonnast
    • kliendi ootused ja kogemused
    • konkureerivate firmade poolt osutatavate teenuste tase
    • kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise standardid

    Kordamisküsimused
  • Mis on tootekeskse kvaliteedikäsitluse sisuks?
  • Mis on tegevuskeskne kvaliteedikäsitlus?
  • Mida mõeldakse kliendikeskse kvaliteedikäsitluse all?
  • Mida mõeldakse väärtuskeskse kvaliteedikäsitluse all?
  • Millised peaksid olema ettevõtte peamised kvaliteedieesmärgid?
  • Milline on konkurentsivõime struktuuri prieriteetide hinnanguline tase?
  • Mida on raskem hinnata, toodete või teenuste kvaliteeti? Põhjendada vastust.
  • Mis on teenuse tehniline kvaliteet?
  • Mis on teenuse toimise kvaliteet?
  • Mille alusel hindavad kliendid üldjuhul neile pakutavate teenuste kvaliteeti?
  • Missugustel põhjustel rakendatakse ettevõtetes enamasti kvaliteedisüsteeme?
  • Millised on ettevõtte kvaliteedijuhi peamised tööülesanded?
  • Mis on PDCA?
  • Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas?
  • Mis on logistika formaalne kvaliteediprotsess?
  • Millised võiksid olla logistikaettevõtte peamised kvaliteedieesmärgid?
    20. Logistika alused ja põhimõisted
    Valikvastustega küsimused
    1. Mis on saadetiste konsolideerimine?
    • saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev lähetamine
    • saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev cross-docking
    • erinevate saadetiste ühendamine vedamiseks ühe veovahendiga
    • vastupidine toiming cross-dockingile

    2. Mis on lao väljastustellimuste konsolideerimine?
    • tellimuste sorteerimine ja üheaegset täitmist nõudvate tellimuste täitmine üheaegselt
    • erinevate tellimuste ühendamine arvutiprogrammis üheks tellimuseks kaotamata iga tellimuse andmeid eraldi lao-või veoprotsessi tarvis, nende komplekteerimine ja pakkimine üheskoos
    • pika tellimuse jaotamine lühemateks tellimusteks
    • päeva jooksul saabunud veotellimuste täitmine ühekorraga

    3. Mis on kliendi veotellimuste konsolideerimine?
    • ühele saajale määratud erinevate tellimuste kohaleviimine ühe veoga
    • erinevate veotellimuste sarnane käsitlemine konsolideerimistunnuse alusel
    • kahel eri päeval saabunud veotellimuse täitmine ühekorraga
    • kliendi erinevate veotellimuste täitmine ühe autojuhi poolt ühe tööpäeva jooksul

    4. Mis on cross-docking?
    • konteinerikraanade ja harktõstukite kombineeritud kasutamine sadamas
    konteinerlaevade lastimisel
    • eri saatjatelt saabunud saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev konsolideerimine
    saatmaks ühele saajale korraga erinevatelt saatjatelt tulnud saadetised
    • eri saadetiste ühendamine üheks saadetiseks
    • terminalitoiming, mille puhul teisaldatakse sorteerimisel saadetisi tööaladel
    ristisuunas
    5. Mis on distributsioon ?
    • vastand cross-dockingile
    • jaotustoiming
    • konsolideerimise sünonüüm
    • kaupade lähetamine välismaale kullerveoga

    6. Millisel juhul toimub lõpptarbijaile mõeldud kauba aja- ja ruumikasulikkuse suurendamine?
    • kauba toimetamine supermarketisse
    • kauba tagastamine kauplusest hulgimüügifirmasse
    • materjalide ja komponentide saatmine koostetehasele
    • materjalide töötlemine tootmises

    7. Millal võeti termin “logistika” äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele?
    • 19-nda sajandil
    • 20-nda sajandi algul
    • 20-nda sajandi keskel
    • 20-nda sajandi lõpuaastatel

    8. Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas? Vali õiged variandid.
    A materjalivoogudega
    B informatsioonivoogudega
    C rahavoogudega
    D kliendivoogudega
    • A, B
    • B, C
    • A, C, D
    • A, B, C
    9. Missugune nimetatud voogudest on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise
    objektiks ?

    10. Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes?
    • suurendada ettevõtte rahalist käivet
    • suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust
    • tõsta toodete ja teenuste kvaliteeditaset
    • vähendada vigade arvu logistilisel teenindamisel

    11. Logistika juhtimisel tegeldakse....... Vali õiged variandid.
    A ettevõttesse saabuvate materjalivoogudega
    B ettevõtte siseste materjalivoogudega
    C ettevõttest väljuvate materjalivoogudega
    • A, B
    • B, C
    • A, C
    • A, B, C

    12. Kuidas toimub logistikas materjalivoogude haldamine? Vali õiged variandid.
    A infovoogude juhtimise kaudu
    B rahavoogude juhtimise kaudu
    C teenuste voogude juhtimise kaudu
    D kliendivoogude juhtimise kaudu
    • A, B
    • A, C
    • A, B, C
    • A, B, D

    13. Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas?
    • tuua maksimaalset kasu oma ettevõttele
    • tuua maksimaalset kasu oma ettevõtte kliendile
    • tuua kasu logistilise ahela kõigile osapooltele
    • tuua kasu tarbijale (lõppkliendile)

    14. Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel? Vali õiged variandid.
    A oma ettevõtte huvidega
    B tarnijate ja klientide huvidega
    C logistikapartnerite huvidega
    D tarbijate (lõppklientide) huvidega
    • A, B
    • B, C
    • A, B, D
    • A, B, C, D

    15. Millal hakkas logistikavaldkond arenema kui teadus?
    • 1920-ndatel aastatel
    • 1940-ndatel aastatel
    • 1960-ndatel aastatel
    • 1980-ndatel aastatel

    16. Materjalivood on liikumises olevad
    • toorained ja materjalid
    • pooltooted
    • valmistooted
    • toorained, materjalid, pool- ja valmistooted, millele rakendatakse logistilisi funktsioone

    17. Mis on pooltoodang ?
    • tarbijale mõeldud valmistooted, mille koostamine on lõpule viimata
    • tooted, mis on lõpetamata ja müüakse edasi teisele ettevõttele
    • pooleli olev toodang, mille lõplik valmimine toimub logistilise ahela viimases lülis
    • toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires

    18. Millist perioodi logistika arengus nimetetakse ” integraalsete kontseptsioonide arengu” perioodiks?
    • 1920 – 1950
    • 1950 – 1970
    • 1970 – 1980
    • 1980 – 1995

    19. Millist perioodi logistika arengus nimetatakse ”tekkimise ja kujunemise” perioodiks?
    • 1920 – 1950
    • 1950 – 1970
    • 1970 – 1980
    • 1980 – 1995

    20. Logistika üheks oluliseks eesmärgiks on saavutada
    • võimalikult kõrge teenindustase madalate kuludega
    • võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude suurusest
    • optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega
    • klientide poolt soovitud teenindustase minimaalsete kuludega

    21. Logistika
    • vaatleb ostmist, tootmist ja jaotamist kui eraldiseisvaid ja omavahel sidumata protsesse
    • ühendab ostmise , tootmise, jaotuse ja marketingi ühtseks terviklikuks protsessiks
    • ühendab ostmise ja tootmise terviklikuks protsessiks
    • ühendab marketingi ja jaotuse terviklikuks protsessiks

    22. Kes moodustavad väärtusahelas ülavoo ja kes allvoo?
    • kliendid on ülavoog ja tarnijad allvoog
    • tarnijad on ülavoog ja kliendid allvoog
    • logistikapartnerid on ülavoog ja kliendid allvoog
    • tarnijad on ülavoog ja logistikapartnerid allvoog

    23. Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse?
    • kahte
    • kolme
    • nelja
    • viit

    24. Veoviisi valik ja outsourcing on logistikas
    • operatiivse juhtimise tasandi tegevused
    • taktikalise juhtimise tasandi tegevused
    • strateegilise juhtimise tasandi tegevused
    • nii taktikalise kui ka strateegilise juhtimise tasandite tegevused

    25. Logistikakulude analüüs, läbimisaja lühendamine ja optimaalse ostukoguse arvutamine on logistikas
    • operatiivse juhtimise tasandi tegevused
    • taktikalise juhtimise tasandi tegevused
    • strateegilise juhtimise tasandi tegevused
    • nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused

    26. Ostutellimuse tegemine ja transpordi tellimine on logistikas
    • operatiivse juhtimise tasandi tegevused
    • taktikalise juhtimise tasandi tegevused
    • strateegilise juhtimise tasandi tegevused
    • nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused

    27. Missuguses logistika juhtimise valdkonnas (valdkondades) tehtud otsuste mõju on kõige suurem logistiliste protsesside korraldatusele ja kuluefektiivsusele?
    • operatiivse
    • taktikalise
    • strateegilise
    • operatiivse ja taktilise

    28. Missugusel logistika juhtimise tasandil (tasanditel) võetakse igapäevaselt vastu kõige enam otsuseid?
    • operatiivsel
    • taktikalisel
    • strateegilisel
    • taktikalisel ja strateegilisel

    29. Kas ebakindlust logistikas on võimalik teatud abinõude rakendamisega vähendada?
    • ebakindlust pole võimalik vähendada, kuna see on põhjustatud peamiselt välistest teguritest
    • ebakindlust pole võimalik vähendada, kuna see on põhjustatud enamasti inimteguri poolt
    • ebakindlust on võimalik üldse vähendada, jääb loota, et kõik laabub
    • ebakindlust pole vaja vähendada, kuna sellel pole vahetut mõju logistiliste tegevuste tulemuslikkusele

    30. Milliste meetoditega on võimalik logistikas ebakindlust vähendada? Vali õiged variandid.
    A tarnete arvu vähendamisega
    B tarnete arvu suurendamisega
    C võimalikult täpsete müügiprognoosidega
    D tarnete arvu suurendamisega ja usaldusväärsete tarnijate valikuga
    • A, C
    • B, C
    • C, D
    • D

    31. Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all?
    • võimet tulla vastu klientide erisoovidele tarnitavate koguste ja tarneaja muutmisel
    • võimet tarnida tooteid kokkulepitust kiiremini
    • võime tulla vastu partnerite erisoovidele tegutsemistingimuste muutmiseks
    • võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ning oodatud tegutsemistingimustele

    32. Mis on logistikas läbimisaeg ( lead time)?
    • alati seesama mis tarneaeg
    • toodete distributsiooniks kuluv ajavahemik
    • ajavahemik, mille kestel tooted läbivad kogu tarneaehela
    • ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud

    33. Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest?
    • väheneb vigade arv, vähenevad kulud tarneahelas
    • väheneb ringlemissagedus laos, suureneb tarnekindlus
    • vähenevad kulud, lüheneb tarneaeg
    • suurenevad tarnevõime ja tarne täpsus

    34. Mida kujutab endast EAN koodisüsteem?
    • EL koodisüsteem toote päritolumaa identifitseerimiseks
    • saadetiste identifitseerimissüsteem veonduses ja laonduses
    • üksiku toote ja selle pakendi identifitseerimise koodisüsteem kaubanduse tarvis
    • kahemõõtmeline koodisüsteem nii toodete kui ka saadetiste identifitseerimiseks

    35. Mida mõeldakse „massilise rätsepatöö” (mass customization) all logistikas?
    • toimimisviis tootmises, mille puhul valmistatakse ühest tootest palju erinevaid modifikatsioone
    • valmistatakse masstooteid või pakutakse massteenuseid kõigile
    • üldiste toimimismudelite kohandamine väikeste muudatustega erinevatele klientidele
    • kõigi klientide kõikide eripärade arvestamine ja oma tegevuste muutmine vastavalt sellele

    36. Mida tähendab “tellimuste poolt juhitav tootmine”? Vali õige variant.
    A tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult klientide poolt tehtud tellimuste põhjal
    B tootmist planeeritakse ja toodetakse nii klientide tellimuste kui ka müügiprognooside alusel
    C tootmist planeeritakse ja toodetakse täpsustatud müügiprognooside põhjal
    • A
    • B
    • C
    • B, C

    37. Tellimuste poolt juhitavas tootmises kasutatakse logistika juhtimisel üldjuhul
    • Lean Production” mudelit
    • “Just In Time” mudelit
    • tõukemudelit
    • tõmbemudelit

    38. Mida tähendab “lao poolt juhitav tootmine”? Vali õige variant.
    A tootmist planeeritakse ja toodetakse klientide tellimuste põhjal
    B tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügiprognooside põhjal
    C tootmist planeeritakse ja toodetakse nii klientide tellimuste kui ka müügiprognooside põhjal
    • A
    • B
    • C
    • A,B

    39. Tarneaeg on
    • aeg, mis kulub tarne sooritamiseks
    • aeg, mis kulub tootmiseks ( ostmiseks ) ja tarne sooritamiseks
    • ajavahemik tellimuse esitamisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendi valdusesse
    • ajavahemik tellimuse kinnituse tegemisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendile

    40. ABC analüüs on meetod
    • kulude suunamiseks ja juhtimiseks
    • tooteartiklite klassifitseerimiseks ja müügiotsuste tegemiseks
    • mille puhul jaotatakse uuritav valdkond rühmadeks, rühmadele kohaldatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid
    • mida kasutatakse klientide jaotamiseks gruppidesse ja edasiseks kliendisuhete juhtimiseks

    41. Siselogistika e intralogistika käsitleb logistiliste toimingute sooritamist ja juhtimist
    • kindla ettevõtte sees või kindlapiirilisel territooriumil
    • ettevõtte siseruumides
    • kontserni sees, selle erinevates ettevõtetes ja nende vahel
    • kaubamajade keti ja selle kesklao vahel

    42. Kes on tarneahela liider?
    • alati tarneahela viimane lüli, selle lõpus asuv ettevõte
    • kõige suurem ettevõte tarneahelas
    • alati tootja, kuna tema suudab dikteerida tarneahela osapooltele, millistel tingimustel tarneahel töötab
    • ettevõte tarneahelas, kellel on kõige paremad võimalused juhtida tarneahelas voogusid ja rakendada tarneahela muud osapooled lähtuvalt eelkõige teda rahuldavatest tingimustest

    43. Logistilise süsteemi lülideks
    • on kõik ettevõtted, kes osalevad oma tegevusega tarneahelas (tarneahela osapooled)
    • saavad olla ainult tootmis- ja kaubandusettevõtted tarneahelas, kuna nemad on mingi aja jooksul kauba omanikud
    • on kõik ettevõtted tarneahelas, kelle vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted
    • saavad olla tarneahelas ainult logistikateenuseid tarnivad ettevõtted

    44. Logistika üheks oluliseks eesmärgiks on saavutada
    • võimalikult kõrge teenindustase madalate kuludega
    • võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude määrast
    • optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega
    • klientide poolt oodatud teenindustase minimaalsete kuludega

    45. Kui ettevõttes on olemas ostuosakond või ostja ja logistikul on vaja osta väljastpoolt
    teenuseid
    • peaks teenuste ostud sooritama ostja
    • peaks teenuste ostud sooritama logistik
    • oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll seejuures on ostjal
    • oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll on seejuures logistikul

    46. Kui tootmisettevõte ostab sisse arvutite ja sidevahendite hooldamis- ja remonditeenust, on tegemist
    • outsourcinguga
    • insourcinguga
    • diversifikatsiooniga
    • teenuste ostmisega

    47. Kui ettevõte ostab teenuseid põhitegevusvaldkonnale lähedastes ja sellega tihedalt seotud valdkondades, on tegemist
    • outtaskingiga
    • insourcinguga
    • outsourcinguga
    • diversifikatsiooniga

    48. Mis kaasneb üldjuhul oma ettevõtte probleemsete tegevuste outsourcinguga?
    • ei kaasne midagi
    • teenuste tarnija lahendab üldjuhul outsourcitud probleemid
    • teenuste tarnija ei suuda üldjuhul lahendada probleeme ja need võimenduvad
    • koostöö katkeb alati probleemide outsourcimisel

    49. Kas outsourcinguga kaasneb paratamatult kontrolli kaotamine ettevõtte oluliste tegevuste üle?
    • ettevõte kaotab alati täielikult kontrolli, kuna toiminguid teostavad võõrad töötajad teises firmas ja olukorda pole võimalik juhtida
    • ettevõte kaotab alati suure osa kontrollist outsourcitud tegevuste üle
    • koostöös partneriga on võimalik üldjuhul kontrollida kõiki olulisi valdkondi
    • säilib täielik kontroll ja ei tunta mingit erinevust

    50. Ettevõtte valmidus teenuste ostmiseks mingis valdkonnas
    • on seda suurem, mida kaugemal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnast
    • on seda suurem, mida lähemal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnale
    • ei sõltu sellest, kui lähedal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnale
    • sõltub eelkõige ettevõtte põhitegutsemisvaldkonna eripärast

    51. Kas „logistiline outsourcing” ja „ lepinguline logistika” on samatähenduslikud?
    • logistiline outsourcing tähendab sügavamat koostöövormi kui lepinguline logistika
    • lepinguline logistika tähendab enamat kui logistiline outsourcing
    • lepinguline logistika eeldab alati lepingute sõlmimist, outsourcing ei eelda
    • on samatähenduslikud

    52. Mis on „partnership” logistikas?
    • koostöövorm, mille puhul on mõlemal osapoolel võrdselt õigusi ja kohustusi
    • koostöövorm, mille peamiseks pürgimuseks on arendada üheskoos protsesse ja toiminguid
    • vabatahtlik, pikka aega kestev avatud ja vastastikust kasu taotlev koostöövorm
    • lepingulise logistika koostöövorm „avatud kuludega” teenusepakkuja poolt

    53. Riskianalüüs logistikas hõlmab
    A potentsiaalsete riskide väljaselgitamist
    B riskitasemete väljaselgitamist
    C riskitegurite väljaselgitamist
    • A
    • B
    • B, C
    • A, B, C

    54. Riskid logistikas jaotatakse üldjuhul
    A taktikalisteks ja strateegilisteks
    B taktikalisteks ja operatsiooniriskideks
    C õiguslikeks ja ärilisteks
    D tolliriskideks ja äririskideks
    • A
    • C, D
    • A, B
    • B, C
    55. Risk, mis on põhjustatud investeerimisotsuse tegemisest, on
    • operatsioonirisk
    • taktikaline risk
    • strateegiline risk
    • nii taktikaline kui ka operatsioonirisk

    56. Kaupade kadumise, hävimise ja vigastamisega seotud riskid logistikas on

    57. Milline põhimõte riskide jaotamisel logistilises ahelas on õigem?
    • üks osapool võtab enda kanda kõik ahelas eksisteerivad riskid
    • tarneahela liider võtab enda kanda põhiosa riskidest logistilises ahelas
    • riskid võtavad endale ahela alguses ja lõpus olevad lülid, kuna nii on riskide haldamine ja kahjujuhtumitega tegelemine kõige otstarbekam
    • riskid püütakse jaotada ahela kõigi osapoolte vahel proportsionaalselt nende osalemise määra ja õiguslikult reguleeritud vastutusega

    58. Riskide juhtimise all logistikas mõistetakse
    • logistikatoimingute juhtimist riskivabal viisil
    • logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates
    • logistikapersonali ja –toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid
    • abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks

    59. Müügikate võrdub
    • müügi- ja ostuhinna vahe
    • ostu- ja müügihinna vahe
    • ostuhinna ja juurdehindluse korrutis
    • rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist

    60. Müügimarginal võrdub
    • (müügihind – ostuhind) / ostuhind
    • (müügihind – ostuhind) / müügihind
    • (ostuhind – müügihind) / müügihind
    • (ostuhind – müügihind) / ostuhind

    61. Juurdehindlus võrdub
    • (ostuhind – müügihind) / müügihind
    • (ostuhind – müügihind) / ostuhind
    • (müügihind – ostuhind) / ostuhind
    • (müügihind – ostuhind) / müügihind

    62. Kasumimarginal võrdub
    • ( kapital / kasum) x 100%
    • (kasum / kapital) x 100%
    • (müük / kasum) x 100%
    • (kasum / müük) x 100%

    63. Füüsiline jaotus
    • on peamiselt hulgimüüja vastutuses
    • on kasutusel ainult tootjate puhul
    • sisaldab toodete liikumist tootjalt tarbijale
    • tegeleb peamiselt tarneahela kiirusega

    64. Jaotuskanal on isikute ja ettevõtete hulk, kes
    • juhivad transpordi ja laonduse funktsioone
    • suunavad toodete liikumist tootjalt tarbijale
    • ostavad ja müüvad tooteid
    • seovad tootjaid teiste turundusettevõtetega

    65. Läbimisaja lühendamine logistikas
    • toob üldjuhul endaga alati kaasa logistikakulude suurenemise
    • toob üldjuhul endaga alati kaasa logistikakulude vähenemise
    • toob endaga kaasa kord kulude vähenemise, kord suurenemise
    • ei avalda üldjuhul mõju logistikakulude määrale

    66. Logistikas kehtib üldjuhul järgmine seos:
    • kiiremini tehes tehakse kehvema kvaliteediga ja kallimalt
    • kiiremini tehes tehakse parema kvaliteediga kuid kallimalt
    • kiiremini tehes tehakse odavamalt kuid viletsama kvaliteediga
    • kiiremini tehes tehakse kvaliteetsemalt ja odavamalt

    Kordamisküsimused
  • Millal võeti termin „logistika” kasutusele äritegevuses?
  • Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus?
  • Mis iseloomustab logistika arengu „tekkimise ja kujunemise” perioodi?
  • Mis iseloomustab logistika „integraalsete kontseptsioonide arengu” perioodi?
  • Milliste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas?
  • Milline voog on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks?
  • Millised on logistikatöö peamised eesmärgid ettevõttes?
  • Mille kaudu hallatakse ja juhitakse logistikas materjalivoogusid?
  • Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas?
  • Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel?
  • Mis on materjalivood logistikas?
  • Mis on pooltoodang?
  • Millal leidis lääneriikides aset „taara- pakke revolutsioon”?
  • Missugust kompromissi otsitakse logistikas teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude vahel?
  • Milline on logistika roll erinevate äritegevusprotsesside suhtes?
  • Mida tähendab väärtusahelas „ülavoog” ja mida allvoog”?
  • Millised on logistika erinevad juhtimistasandid ja milliseid toiminguid nendel teostatakse?
  • Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimistasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele?
  • Millisel logistika juhtimise tasandil võetakse vastu kõige enam otsusi ja mille kohta?
  • Kuidas saab iseloomustada logistikas efektiivsust?
  • Mida tähendab logistikas „kogukulude kontseptsioon ”?
  • Mis on osaoptimeerimine ja kuidas see mõjutab logistikatoimingute lõpptulemust?
  • Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra?
  • Milline on maailmas logistikakulude muutumise trend?
  • Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine?
  • Kuidas mõjutab üldjuhul logistikatoimingute kiiremini tegemine toimingute kvaliteeti ja omahinda?
  • Millest on põhjustatud logistikas ebakindlus ?
  • Milliste abinõudega on võimalik vähendada logistikas ebakindlust?
  • Kuidas mõjutab nõudluse liik (püsiv või muutuv) üldjuhul logistikakulude taset?
  • Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all?
    21. Transport
    Valikvastustega küsimused
    1. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod ?
    • vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul samas koormaruumis
    • ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul samas kormaruumis
    • veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi
    • veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist

    2. Mille poolest erinevad Ro-Ro ja Lo-Lo?
    • Ro-Ro puhul liiguvad veosed iseseisvalt laeva, Lo-Lo puhul kasutatakse lükkamiseks terminalitraktoreid
    • Ro-Ro puhul viiakse veosed laeva veeredes, Lo-Lo puhul tõstetakse veosed üle laeva parda
    • Ro-Ro põhimõttel liiguvad laeva transpordivahendid, Lo-Lo põhimõttel aga konteinerid
    • Ro-Ro laevad on parvlaevad, Lo-Lo laevad aga ainult konteinerlaevad

    3. Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi?
    • suurendamaks veeremi kandevõimet
    • EL määruste kohaselt on vaja ühenduse maades kasutada teistsuguse ehitusega, suurematel kiirustel liilumist võimaldavaid vagunite telgesid
    • võimaldamaks raudteeveeremi edasist liikumist rööpmelaiuse muutumisel
    • raudteepraamide kasutamisel, kuna praamidel kasutatav rööpmelaius ei ühti raudteel tavaliselt kasutatava rööpmelaiusega

    4. Mis on TEU?
    • twenty foot European Union container
    • twenty feet equivalent unit
    • konteinerite arv arvestatuna 40- jalastes konteinerites
    • Telematics Standards in EU

    5. Mida kujutab endast multimodaalne vedu?
    • veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise
    • veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise, kaup asub kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus ja kogu veoprotsessi jooksul kasutatakse üht transpordisaatedokumenti
    • konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel
    • konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga

    6. Mis vedu on „huckepack” vedu?
    • poolhaagiste merevedu reisipraamidega
    • poolhaagiste ja täishaagiste merevedu raudteepraamidel
    • vedu, mille puhul toimetatakse raudteel sihtpunkti raudteeplatvormidele paigutatud tugevdatud konstruktsiooniga haagiseid
    • treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid

    7. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum?

    8. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod?
    • vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas koormaruumis
    • ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas kormaruumis
    • veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi
    • veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist

    9. Kõige suuremate veomahtudega transpordiliik maailmas on

    10. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
    • kaaluühikutes
    • teepikkuse ühikutes
    • kaaluühik x teepikkuse ühik
    • vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes

    11. Millised eelised on meretranspordi kasutamisel võrreldes autotranspordiga?
    • odavam pikkadel vedudel
    • võimaldab suurt vedude paindlikkust
    • vähem tundlik ilmastikuoludele
    • võimaldab paremini kontrollida veoprotsessi

    12. Mis on lennutranspordi eeliseks võrreldes raudteetranspordiga?
    • kiirem pikkadel vahemaadel
    • võimaldab vedada väärtuslikku kaupa
    • võimaldab suurt vedude paindlikkust
    • odavam keskmistel vahemaadel

    13. Mida kujutab endast nn lennuauto (roadfeeder) kasutamine?
    • osa lennuveo teekonnast teostatakse autoga
    • osa teekonnast või kogu lennuvedu teostatakse autoga, vormistatakse aga lennuveona
    • kombineeritud vedu, kus kaup koos autoga laaditakse lennukile
    • kaup lähtelennujaamas toimetatakse lennuki juurde ja sihtlennujaamas ka lennuki juurest terminali autoga

    14. Missugust loetletud laadimisühikutest ei kasutata kombineeritud transpordil?

    15. Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust
    • veokulu
    • veoaeg
    • tarnekindlus
    • laadimistingimused

    16. Poolhaagist, mida katab sõrestikule pingutatud tugev vett mitteläbilaskev kate, nimetatakse
    • tenttreileriks
    • kapptreileriks
    • bokstreileriks
    • frigotreileriks

    17. Ustega jäika poolhaagist nimetatakse
    • majatreilereriks
    • kapptreileriks
    • jumbotreileriks
    • frigotreileriks

    18. Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks?
    • elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist
    • sõiduautode vedamise treilerit
    • astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist
    • ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m

    19. Raudteevedude eeliseks loetletus on
    • väikesed investeeringud infrastruktuuri
    • lühikesed veoajad
    • väikesed väliskulud
    • lühikesed laadimisajad

    20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul
    • keskkonnavaenulikkus
    • organisatsioonide vähene paindlikkus
    • ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid
    • ei ole võimalik transportida raskeid kaupu

    21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist
    • mitme autoga
    • mitme laevaga
    • mitut veoviisi kasutades
    • vedamist kasutades vähemalt kaht erinevat veoviisi, kusjuures veose lastiruum on
    kogu veo kestel sama
    22. FEU tähendab
    • 20´ konteineriga ekvivalentne veoühik
    • 40´ konteineriga ekvivalentne veoühik
    • eurotreoleriga ekvivalentne veoühik
    • megatreileriga ekvivalentne veoühik

    23. Lähimerevedude all mõistetakse Eestis
    A merevedusid ühe riigi eri sadamate vahel
    B merevedusid naaberriikide sadamate vahel
    C merevedusid Läänemerel
    D laevaliiklust siseveekogudel
    • A
    • B
    • D
    • A, B, C

    24. Lennuvedudel
    • kehtestab iga lennukompanii omad reeglid
    • kehtestab iga riik omad reeglid
    • kehtivad sõltuvalt lennufirma päritolumaast selle maa reeglid
    • kehtivad ühtsed rahvusvahelised reeglid lennufirmast sõltumata

    25. Kombinatsiooni auto rongil nimetatakse
    • trucktrain
    • huckepack
    • hatchback
    • traincar

    26. Konventsionaalne (traditsiooniline) alus (laev) on mõeldud
    • erineva segakauba transportimiseks
    • konteinerite transportimiseks
    • elevaatoriga laaditava kauba transportimiseks
    • ratastel veerevate veoühikute transportimiseks

    27. Konventsionaalseid aluseid (laevu) lastitakse ja lossitakse tavaliselt
    • sadamakraanasid kasutades
    • konteinertõstukeid kasutades
    • ahtri- või vöörirampi kasutades
    • elevaatorit kasutades

    28. Mida tähendab väide, et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d?
    • võimaldab vedada 4 000 000 t vedelikke
    • võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3
    • võimaldab vedada 4000 tk 40`konteinereid
    • võimaldab vedada 4000 tk 20`konteinereid

    29. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel?
    • metallist konteineri veol on kütusekulu liiga suur
    • konteiner on ohtlik maateetranspordis
    • konteiner mahutab treilerist tunduvalt vähem kaupa
    • tavaliselt puudub võimalus saada vedu tagasisuunas

    30. Konteinereid kasutatakse autovedudel peamiselt
    • lühikestel veomarsruutidel
    • mere või raudteetranspordi jätkuvedudena
    • linnasisestel vedudel
    • pikamaa vedudel

    31. Mida tähendab lühend LCL?
    • täis konteineri vedu
    • tühja konteineri vedu
    • konteinerisaadetis koostatakse erinevatest väiksematest kaubasaadetistest
    • elektroonikakaupade vedu konteinerites

    32. Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist, mil kauba lastiruum jaääb samaks?
    • kombineeritud vedu
    • konsolideeritud vedu
    • huckepack vedu
    • konteinervedu

    33. Kuidas nimetatakse kombinatsiooni „auto rongil” või „treiler rongil”?

    Kordamisküsimused
  • Mis on „swap body”?
  • Mis veod on jaotusveod ?
  • Mis veod on põhiveod?
  • Kuidas toimub Ro-Ro ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine?
  • Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi?
  • Mis on „multimodaalne vedu”?
  • Mis vedu on „huckepack” vedu?
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks?
  • Mis on „kombineeritud (ühendatud) veod”?
  • Milline transpordiliik maailmas on kõige suuremate veomahtude ja veosekäibega?
  • Mis on põhivedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
  • Mis on jaotusvedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
  • Kuidas aitab logistika areng kaasa keskkonnamõjude vähendamisele?
  • Mida kujutab endast multimodaalne vedu?
  • Mis on kombineeritud (ühendatud) veod?
  • Milline on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik maailmas?
  • Mis vedu on ”rong praamil vedu”?
  • Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
  • Kas treileri täiteastet 65% võib lugeda rahvusvaheliste vedude puhul alusekaupade veol rahuldavaks?
  • Millise veoviisi puhul kehtivad kauba pakenditele ja kaupade kinnitamisele koormaruumis kõige rangemad nõuded?
  • Millisteks vedudeks sobivad auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport?
  • Millised eelised ja puudused on eri transpordiliikidel?
  • Millised on kombineeritud transpordi eelised võrreldes üksiku transpordiliigiga?
  • Milliste transpordiliikide kasutamist soosib Euroopa Liidu transpordipoliitika?
  • Millist reostust põhjustavad eri transpordiliigid ?
  • Kuidas on ehitatud tentpoolhaagis?
  • Kuidas on ehitatud kapp treiler?
  • Kuidas on ehitatud frigotreiler?
  • Mida kutsutakse jumbotreileriks?
  • Mis on saadetise netokaal?
  • Mis on saadetise brutokaal ?
  • Millised on raudteevedude eelised ja puudused võrreldes maanteevedudega?
  • Mis on multimodaalne transport?
  • Mis on TEU ja mis FEU?
  • Mis on lähimereveod?
  • Milline vedu on huckepack vedu?
  • Mida veetakse Ro-Ro laevadega?
  • Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid (laevu)?
  • Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit?
  • Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des?
  • Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel?
  • Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis?
  • Mida tähendab termin LCL konteinervedudel?
    22. Kaubavedu ja veokorraldus
    Valikvastustega küsimused
    1. Mis on „swap-body”?
    • autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurirežiimi
    • jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda
    • tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner
    • veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha

    2. Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid?
    • minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust
    • parandada kaubanduse konkurentsivõimet ehitades äärelinna suuri ostukeskusi
    • saavutada jaotusvedude efektiivsus öösel toimuvate jaotusvedudega
    • korraldada jaotusveod suurlinnades väikseimate võimalike kuludega

    3. Jaotusveod on:
    • suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse
    • väikesemahulised veod lühikestel distantsidel ladudest edasimüüjatele terminali jaotuspiirkonnas
    • ettevõtete vahelised veod
    • lõpptarbijate teenindamiseks teostatavad veod

    4. Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise
    seisukohalt?
    • veomarsruut
    • koormaruumi täiteaste
    • veoaeg
    • veo ladus , seisakuteta planeerimine

    5. Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
    • veomarsruut ja selle läbimise järjestus
    • veoaeg
    • koormaruumi täiteaste
    • laadimistööde sooritamise kiirus

    6. Seoses tiheneva liiklusega linnades hakatakse üha enam kaupu kätte toimetama
    • suurte partiidena
    • öisel ja varahommikusel ning hilisõhtusel ajal
    • puhkepäevadel
    • harvemini toimuvate vedudega

    7. Otsevedude all mõeldakse
    • vedusid kõige lühemat teed mööda
    • kauba vedu otse saatjalt saajale
    • kauba vedu terminalist saajale
    • kauba vedu saatjalt terminali

    8. Süsteemsete vedude eesmärgiks on
    • ühendada võimalikult palju erinevaid saadetisi samal marsruudil
    • kaasata vedudele võimalikult palju vedajaid
    • kaasata vedudele võimalikult vähe vedajaid
    • luua ühtne veosüsteem, mida teenindaks põhiliselt üks suur veofirma

    9. Põhivedudel veetakse samas lastiruumis
    • ainult ühe kliendi saadetisi
    • äärmisel vajadusel kahe kliendi saadetisi
    • üldjuhul mitme kliendi saadetisi
    • mitme kliendi saadetisi ainult rahvusvahelistel vedudel

    10. Jaotusveod toimuvad
    • ainult siseriigis terminalidest või kesklaost klientidele
    • ainult rahvusvaheliselt terminalidest või kesklaost klientidele
    • nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt terminalidest või kesklaost klientidele
    • tehasest klientidele

    11. Sügavjaotuse puhul
    • toimub kaubavedu geograafiliselt sügavatesse kohtadesse
    • veetakse kaubad otse nende tarbimiskohale vastavalt kokkuleppele kliendiga
    • toimub kauba üleandmine kliendile tema lao estakaadil
    • toimub kauba üleandmine kliendile auto lastiruumis

    12. Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?
    • raskuskese võimalikult kõrgele
    • raskuskese võimalikult madalale
    • raskuskese võimalikult ette otsa
    • raskuskese võimlikult taha otsa

    13. Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?
    • odavamad kaubad alla ja kallimad peale
    • kergemad kaubad alla ja raskemad peale
    • raskemad kaubad alla ja kergemad peale
    • veose teravad otsad (kui need on olemas) ettepoole

    14. Mida tuleks teha, kui peale osakoorma laadimist on sõiduk ebastabiilne ja/või ühe telje koormus on liiga suur?
    • sõita aeglaselt ja ettevaatlikult
    • veos koormas ümber paigutada
    • vähendada rehvide rõhku
    • suurendada rehvide rõhku

    15. Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja kinnitamise eest?

    16. Mida peab tegema autojuht, kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega?
    • sõitma aeglaselt ja ettevaatlikult
    • valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale
    • sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata
    • nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist

    17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi?
    • veoki teljekoormust
    • veoki kandevõimet
    • lastiruumi mahutavust
    • kauba kindlustuse olemasolu

    18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis?
    • vedaja
    • saatja
    • vastuvõtja
    • pakendi tootja

    19. Transpordipakendi ülesanne ei ole
    • kaitsta kaupu vigastuste eest
    • lihtsustada kaupade käsitlemist
    • kaitsta saadetisi varguste eest
    • edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni

    20. Müügipakendi ülesanne on
    • kaitsta toodet transpordivigastuste eest
    • kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest
    • lihtsustada kaupade käsitlemist
    • kaitsta kaupa varguste eest

    21. Miks nõutakse kolmandatesse riikidesse importimisel, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust?
    • töötlemata puit võib veoprotsessis mädaneda ning kaup võib vigastada saada
    • töötlemata puit võib kergesti süttida
    • töötlemata puiduga võivad liikuda mikroorganismid ja kahjurputukad
    • töötlemata puit loetakse tooraineks , millele rakenduvad tollimaksud

    22. Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis?
    • saavutatakse parem lastiruumi täiteaste
    • tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli
    • kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine
    • võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid

    23. Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust
    • veo maksumus kliendile
    • veoaeg
    • transpordivahendi koormatus
    • kaupade käsitlemise kiirus logistikaahelas

    24. Pealelaadimise jaotusautole ja mahalaadimise jaotusautolt teostab üldjuhul
    • laotöötaja
    • jaotusauto juht
    • laotöötaja, kuna tema teab konkreetse kauba käsitsemise nõudeid
    • jaotusauto juht, kuna tema planeerib üldjuhul koorma ja laadimisjärjekorra

    25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on
    • süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega
    • ühistranspordiskeem
    • suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine
    • kaubaveo eripärad linnades

    26. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa?
    • tarne
    • saadetis
    • pakend
    • pakkeüksus

    27. Ekspedeerimine ei hõlma
    • kauba tollivormistamise korraldamist
    • kauba ostu-müügi tehingu teostamist
    • kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist
    • kauba kindlustamise korraldamist

    28. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?
    • marsruutide optimeerimine
    • tühisõitude vähendamine
    • saadetiste konsolideerimine
    • laadimiste kiirendamine
    29. Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
    • kindlustus korvab veoprotsessis tekkinud igasuguse kahju täielikult
    • väike kilohind ei korva enamasti kallist kaubast koosnevate veosaadetiste kahjusid
    • katab alati täielikult võimalikud kahjud veoprotsessis, kui klient teeb lisaks veosekindlustuse
    • kahju korvamise määr sõltub veoviisist ja veokaugusest

    30. Milline tegur ei oma rolli veoste säilivuse tagamisel?
    • sobiva veovahendi kasutamine
    • veovahendi ohutu liikumise tagamine
    • kaupade kindlustamine
    • veo- ja hoiurežiimist kinnipidamine

    31. Milline nendest ülesannetest ei kuulu saatja kohustuste hulka?
    • peab informeerima vedajat kauba iseloomust
    • peab pakendama kauba nii, et see ei kahjustuks veoprotsessis ja käsitlemisel
    • loovutama kauba vedajale kokkulepitud viisil
    • kontrollima veoki vastavust nõuetele

    32. Kodumaiste autovedude korral tuleb kauba vedajalt vastuvõtmisel nähtavate vigastuste korral esitada reklamatsioon
    • hiljemalt kolme päeva jooksul
    • hiljemalt seitsme päeva jooksul
    • kohe pärast kauba vastuvõtmist
    • vigastatud kauba vastuvõtmisest võib keelduda

    33. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?
    • marsruutide optimeerimine
    • tühisõitude vähendamine
    • saadetiste konsolideerimine
    • laadimiste kiirendamine

    34. Milline juriidiline tähendus on veokirja allkirjastamisel kauba vastuvõtja poolt?
    • kaup on üle kontrollitud ning kaal, kogus ja kaubaartiklid on õiged
    • ei tähenda midagi, sest vastuvõtja võib seitsme päeva jooksul reklamatsioone esitada
    • kaupa toodi, aga mida ja millises koguses, ei ole määratletud
    • kaup on vastu võetud reklamatsioonideta ning vastab koguselistelt veodokumentidele

    35. Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega?

    36. Mida hõlmab AETR kokkulepe?
    • ohtlike ainete vedu
    • suuregabariidiliste veoste vedu
    • autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist
    • kiirestiriknevate toiduainete vedu

    37. Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis?
    • liiklusõnnetuse korral
    • kauba puuduliku pakendi korral
    • pakend on veoprotsessis viga saanud
    • kauba varguse korral

    38. Mis on veos?
    • ostu- müügitehingu objektiks olev kaubapartii
    • komplekteeritud kaubad lao loovutusalal
    • kohale veetud kaup
    • kaubaruumi paigutud saadetis või saadetised

    39. Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks?
    • veost, mida on lubatud vedada ainult spetsiaalsete transpordivahenditega
    • veost, mille gabariidid ületavad liikluseeskirjadega lubatud suurimad mõõdud
    • veost, mida ei tohi vedada koos muude saadetistega
    • veost, mis kardab külma

    40. Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks?
    • veost, mida veetakse koos muude saadetistega
    • veost, mida võib vedada tavapäraste veovahenditega
    • veost, mille käsitlemiseks on vaja tavapäraseid laadimisseadmeid
    • veost, mille kohaletoimetamine on määratletud ajalubadusega

    41. Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos muude kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides?
    • grupikaup
    • masskaup
    • mahukaup
    • osakoorem

    42. Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest?
    • osakoorem
    • grupikaup
    • pakisaadetis
    • masskaup
    43. Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all?
    • ühendatud vedusid
    • saadetiste üheaegset terminalikäsitlust
    • erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks
    • erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks

    44. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol?
    • lennuvedu
    • maanteevedu
    • raudteevedu
    • merevedu

    45. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel
    • mahukaupadeks
    • masskaupadeks
    • kaalukaupadeks
    • kergeteks kaupadeks

    46. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel
    • mahukaupadeks
    • masskaupadeks
    • kaalukaupadeks
    • rasketeks kaupadeks

    47. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse?
    • brutokaal
    • netokaal
    • arvestuslik kaal
    • mahukaal

    48. Mahukaalu tingimus maanteevedudel on
    • 1m3 = 3 kg
    • 1m3 = 33 kg
    • 1m3 = 333 kg
    • 1m3 = 3330 kg

    49. Mahukaalu tingimus lennuvedudel on
    • 1m3 = 167 kg
    • 1m3 = 267 kg
    • 1m3 = 367 kg
    • 1m3 = 467kg

    50. Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses?
    • lastimeeter
    • laadimismeeter
    • arvestuslik meeter
    • automeeter

    51. Milliseid andmeid ei ole vaja kontrollida veokirjal kauba üleandmise - vastuvõtmise hetkel? Vali õiged variandid.
    A pakkeüksuste arv
    B pakendi seisukord
    C markeeringute olemasolu
    D pakkeüksuse sisu
    • A, B
    • A, C
    • A, B, C
    • A, B, C, D

    52. Süsteemsete vedude komponendiks ei loeta

    53. Kuidas nimetatakse suuremahulisi vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt jaotusladudesse?
    • põhivedudeks
    • jaotusvedudeks
    • korjevedudeks
    • kokkuvedudeks

    54. Terminal on koht kus toimub
    • kaupade pikaajaline ladustamine
    • kaupade hoiustamine kuni ühe aasta jooksul
    • kaupade ümbertöötlemine
    • kaupade ümberlaadimine veo- või tollitehnilistel põhjustel

    55. Vedude korraldamise ülesandeks ei ole
    • veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine
    • maksimaalse täiteaste saavutamine
    • võimalikult väike ööpäevane läbisõit
    • erinevate kaubavoogude ühendamise sünergia

    56. Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel?
    • teede seisukorda
    • liiklemistingimusi
    • laadimisjärjekorda
    • kaubakindlustuse olemasolu

    57. Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid ?
    • kõigil veoki omanikel või valdajatel
    • veoki omanikel veovahendiga, mis on registreeritud kaubaveoautona
    autoregistrikeskuses
    • veoki omanikel, kellel on kaasas CMR veokiri
    • ettevõttel, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti

    58. Mis veod on ADR veod maanteetranspordis?
    • kiirestiriknevate kaupade veod
    • külmakartlike kaupade veod
    • elusloomade veod
    • ohtlike ainete veod

    59. Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel?

    60. Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient?
    • läbisõitu töövahetuses
    • ilma koormata vedude osakaalu kogu läbisõidus
    • koormaga vedude osakaalu kogu läbisõidus
    • seisuaegade osatähtsust päeva veotöös

    61. Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus?
    • veeremi keskmist kiirust kogu tööajal
    • veeremi maksimaalset võimalikku kiirust
    • veeremi keskmist kiirust sõiduajal
    • veeremi keskmist kiirust linnatööl

    62. Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ?
    • veeremi keskmist kiirust sõiduajal
    • veeremi keskmist kiirus töövahetuse jooksul
    • veeremi keskmist kiirust ülevaatuste vahelisel ajal
    • veeremi tehniliselt maksimaalset võimalikku kiirust

    63. Kuidas nimetatakse suurust, mis iseloomustab veovahendi/veoühiku kaubaruumi kasutamist?
    • arvestuslik kaal
    • brutokaal
    • täiteaste
    • kandevõime

    64. Mida näitab tonnkilomeeter ?
    • kui palju tehakse transporditööd ühe tonni kauba vedamiseks ühe kilomeetri kaugusele
    • kui palju kulutatakse kütust ühe tonni kauba vedamiseks
    • mitu tonni kaupa on võimalik ühe liitri kütusega vedada ühe kilomeetri kaugusele
    • veoki tootlikkuse tingühik, mis näitab, mitu tonni kaupa on veok suuteline vedama
    töövahetuse jooksul ühe kilomeetri kaugusele
    65. Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime?
    • kui palju mahutab lastiruum arvestusliku kaaluga kaupa
    • kui palju saab laadida koormasse kaalukaupa
    • kui palju võetakse vedude planeerimisel arvesse veoki telgede kandevõimet
    • maksimaalne vedava telje kandevõime

    66. Mida näitab veeremi tootlikkus?
    • koormaga läbitud kilomeetreid töövahetuse jooksul
    • sooritatud veotööd ajaühikus
    • veoki töö-ja seisuaja suhet
    • läbitud teekonda tööaja jooksul

    67. Mida tähendab vedude tasakaal?
    • autojuhi tasakaalustatud töö- ja puhkeaja suhet
    • veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt
    • veosed on laaditud koormasse nii, et auto on hea stabiilsusega
    • laaditud veoste raskuskese on võimalikult madalal

    Kordamisküsimused
  • Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis ühe veodokumendiga veetavat kaupa?
  • Mis on veos?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos teiste kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis võtab enda alla kogu kasutatava lastiruumi ja seda ei konsolideerita teiste saadetistega?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse tavaliselt koos muude kaupadega, kuid tavaliselt otseveona ilma ümberlaadimiseta?
  • Kuidas nimetatakse erinevate kaubasaadetiste koos vedamist?
  • Milliseid veovahendeid kasutatakse tavaliselt pakendatud tavakaupade veol?
  • Milline on enim kasutatav veoviis masskaupade veol?
  • Mis on mahukaubad maanteeveol?
  • Mis on kaalukaubad maanteeveol?
  • Milline näitaja väljendab veoki lastiruumi kasutamist suhtes selle kandevõimesse?
  • Mis on mahukaalu tingimus maanteevedudel?
  • Mis on mahukaalu tingimus lennuvedudel?
  • Millised kaubad sobivad enam lennuvedudeks?
  • Kuidas nimetatakse terminit , mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses?
  • Missugused veod on süsteemsed veod?
  • Kuidas nimetatakse väljavedusid keskladudest või terminalidest klientidele?
  • Kuidas nimetatakse vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt keskladudesse?
  • Milleks kasutatakse terminale?
  • Mis on maanteevedude korraldamise eesmärkideks?
  • Mida on vaja ja mida pole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel?
  • Kes tohib osutada tasu eest veoteenuseid?
  • Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt?
  • Mida peab tegema autojuht kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega?
  • Millist informatsiooni peab sisaldama veose transpordimarkeering?
  • Millega tohib ja millega ei tohi tegeleda autojuht töö- ja puhkeaja regulatsiooni mõistes puhkeajal?
  • Milleks on vaja autojuhtide töö-ja puhkeaja reguleerimist ?
  • Millise seadmega kontrollitakse töö-ja puhkeaja režiimist kinnipidamist?
  • Mida hõlmab AETR kokkulepe?
  • Millistele vedudele ei kehti autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivate aktide sätted?
  • Millistel juhtudel vedaja vastutab ja millal ei vastuta kauba eest veoprotsessis?
  • Mida reguleeritakse autojuhtide töö- ja puhkeaja regulatsioonidega?
  • Milliseid teenuseid ja toiminguid hõlmab ekspedeerimine?
  • Millisel juhul vastutab ekspedeerija võimalike kauba kahjude osas samadel alustel kui vedaja?
  • Mille eest vastustab ekspedeerija kui ta tegutseb vahendajana?
  • Mida on vaja kontrollida kauba vastuvõtmise hetkel vedaja juuresolekul?
  • Kas mitut kaubaalust tohib laadida koormas üksteise peale?
  • Kas sertifitseerimata kaubaaluse kandevõime ja mõõdud on reglementeeritud?
  • Milliseid tegureid on vaja arvestada kauba laadimisel veoauto lastiruumi?
  • Kes vastutab kauba õige pakendi eest veoprotsessis?
  • Missugused on transpordipakendi ülesanded?
  • Mida on vaja silmas pidada transpordipakendi planeerimisel?
  • Mis on müügipakendi ülesanded?
  • Miks nõutakse osadesse maadesse impordil, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust?
  • Millistel vedudel on pakendi kulu osatähtsus transpordihinnas kõige olulisem?
  • Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis?
  • Kas ja kuidas on konteinerite kasutuselevõtt aidanud kaasa kaupade käsitlemisele?
  • Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
  • Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
    23. Varude juhtimine
    Valikvastustega küsimused
    1. Mis on „kauba laovaru ”?
    • omakapitali piisavus investeerimiseelarve koostamisel
    • toote laovaru hetkesaldo, mis on küllaldane tarnevõime kindlustamiseks
    • 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks
    • tootekohane reservlao määr

    2. Varude juhtimise valdkond käsitleb
    • valmistoodangu hoiustamist ja tarneotsuste tegemist
    • materjalide ja pooltoodete hoiustamist ning tarneotsuste tegemist
    • tooraine , materjalide ja valmistoodangu ladustamist ning tarneotsuste tegemist
    • tarbijaile mõeldud valmistoodete ladustamist ja tarneotsuste tegemist

    3. Varude juhtimisel on võtmevaldkonnaks
    A kompromissi leidmine varude suuruse ja tarnevõime vahel
    B optimaalsete tarnepartiide määratlemine
    C õigete tellimis - ja tarneaegade määratlemine
    • A, B
    • A, C
    • B, C
    • A, B, C

    4. Mis kulud on puudumiskulud?
    A kulud, mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu
    B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel
    C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu
    • A, B
    • A, C
    • B, C
    • A, B, C

    5. Mis on reservladude ülesanne?
    A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel
    B katta tarnitud toodete kvaliteediprobleeme
    C katta puudulikke müügiprognoose
    • A, B
    • A, C
    • B, C
    • A, B, C
    6. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged variandid.
    A tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks
    B infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ja tarnete jälgimiseks
    C tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud
    • A, B
    • A, C
    • B, C
    • A, B, C

    7. Kui tellimuspartiid suurendada, siis
    A tellimiskulu tooteühiku kohta ei muutu
    B tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb
    C tellimiskulu tooteühiku kohta suureneb
    • A, B
    • A, C
    • A või C
    • A või B või C

    8. Tellimuspunkt on
    • arvutitöökoht, kus vormistatakse tellimus
    • töökoht ostuosakonnas, kus tellitakse ja jälgitakse tellimuste täitmist
    • toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus
    • tarneahela lüli, kus tehakse kõige enam tellimusi

    9. Mis on “tellimusvahe”?
    • olukord, mil järjekordne tellimus jäetakse tegemata, kuna laos on tooteid piisavalt
    • ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele
    • tarneaja antonüüm
    • ajavahemik, mil tellimust ei täideta tarnija poolt, kuna eelnevad arved on ületanud maksetähtaja ja tasumata

    10. Mis on “tellimustsükli meetod”?
    • laosaldosid täiendatakse muutuvate ajaliste tsüklitega
    • tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku
    • laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant
    • tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel

    11. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest?
    • laokulude säästu
    • veokulude säästu
    • tellimiskulude säästu
    • tellimis- ja veokulude säästu
    12. Mida arvutatakse EOQ valemi abil?
    • ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust
    • ühe tellimuspartii tellimiskulusid
    • optimaalset transporditavat kaubakogust
    • optimaalset ladustatavat kaubakogust

    13. Milleks kasutatakse Wilsoni valemit?
    • valemit kasutades arvutatakse lao optimaalne ringlemissagedus
    • valemi abil on võimalik arvutada optimaalne tarnesagedus
    • valemi abil arvutatakse tooteartikli optimaalne ostukogus
    • valemit kasutades arvutatakse lihtsustatud kujul ekspedeerimiskulud

    14. Millistel põhjustel on Wilsoni valemi kasutamine raskendatud?
    • optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvutatuna täisarv
    • tellimis- ja laokulude õige määra arvutamine on töömahukas ja/või komplitseeritud
    • ostuhind sõltub sageli tellitava partii suurusest
    • valemi rakendamine eeldab ühtlast nõudlust, tegelik nõudluse tase aga enamasti kõigub

    15. Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
    • mida suuremad on hälbed nõudluses, seda väiksem võib olla reservladu
    • mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu
    • reservlao suurus ei sõltu nõudluse hälvetest
    • reservlao suurus on eksponentsiaalses sõltuvuses nõudluse hälvetest

    Kordamisküsimused
  • Mida käsitleb logistikas varude juhtimise valdkond?
  • Mis on varude juhtimise võtmevaldkond?
  • Mis kulud on puudumiskulud ja millest on need põhjustatud?
  • Mis eesmärgil hoitakse reservladusid?
  • Milliste võtetega on võimalik jõuda kaubanduses varude optimaalsete tasemeteni?
  • Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?
  • Kuidas muutub tellimiskulu tooteühiku kohta kui tellimuspartiid suurendatakse?
  • Mida tähendab „tellimuste poolt juhitav tootmine”?
  • Mida tähendab „lao poolt juhitav tootmine”?
  • Millist tarneahela juhimise mudelit kasutatakse tellimuste poolt juhitava ja millist lao poolt juhitava tootmise korral?
  • Mis on „tarneaeg”?
  • Mis on „tellimuspunkt”?
  • Mis on „tellimusvahe”?
  • Mis on „tellimustsükli meetod”?
  • Millist säästu on võimalik saada tellimustsükli meetodi rakendamisest?
  • Mida arvutatakse EOQ (Wilsoni) valemi abil?
  • Millised piirangud on EOQ (Wilsoni) valemi rakendamisel?
  • Millistel põhjustel on EOQ (Wilsoni) valemi kasutamine raskendatud?
  • Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
  • Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos?
    24. Kulude juhtimine logistikas
    Kulu mõiste
    Kulu all mõeldakse mingi kauba või teenuse eest makstavat hinda. Kulu universaalse mõõtühikuna kasutatakse kõikjal üldjuhul rahaühikut. Ettevõtluses kasutatavates majandusarvutustes on vaja võrrelda omavahel erinevaid kulumäärasid ja arvutada tootmise või teenuste osutamise kogukulusid. Seetõttu on möödapääsmatu kasutada kuluarvutustes ühtse mõõtühikuna universaalset rahaühikut.
    Kulu on ressursi sisend tegevustele, toimingutele ja protsessidele väljendatuna rahas.
    Kulud moodustuvad teatud aja jooksul kasutatud ressursside väärtusest. Tulud moodustuvad teatud aja jooksul teostatud toimingute väärtusest.
    Kuna ka tulude mõõtmise ühikuna kasutatakse rahaühikut, annab see omakorda võimaluse võrrelda tootmise või teenindamise teatud perioodi tulusid samal perioodil tehtud kuludega.
    Toimingu tegelikud kulud on kulud, mis tekkisid selle toimingu sooritamiseks kasutatud ressursside rakendamisest. Tegelikud kulud tuuakse esile üldjuhul sellele toimingule omase mõõtühiku suhtes.
    Juhtimine ettevõttes tähendab eelkõige ettevõtte käsutuses olevate ressursside kasutamise juhtimist, mille eesmärgiks on ettevõtte kasumi, rentaabluse, turuosa ja ettevõtte väärtuse suurendamine. Juhtimise peamisteks objektideks on inimesed, nendega seotud sündmused ja süsteemid. Juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas on juhitava logistilise süsteemi tegevuse parandamine ja selle kaudu kogu ettevõtte tulemuse parandamine.
    Juhtimistegevus logistikas on siis efektiivne, kui selle funktsioonid ja toimingud on suunatud nendele logistiliste tegevuste sõlmpunktidele (kulukohtadele), millest sõltub valdavalt lõppresultaadi tulemuslikkus.
    Juhtimise tulemuslikkus sõltub suuresti sellest, millist infot omatakse ressursside tarbimisega tekkinud kulutuste kohta. See info on valdavalt järgmine:
    • kui suuri kulutusi tehti
    • millele tehti kulutusi
    • mis eesmärgil tehti kulutusi
    • kui otstarbekad olid kulutused

    Seetõttu tähendab juhtimine ühest küljest erinevaid tegevusi selleks, et suurendada müügitulu, teisest küljest aga otsuste vastuvõtmist ja realiseerimist, eesmärgil vähendada kulusid ja suunata nende tekkimist nii, et oleks tagatud kuluefektiivsus . Kuluefektiivsus ei tähenda üksnes kulude minimeerimist. Kuluefektiivsuse tähendus on ka selles, et saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus ehk kasu.
    Kululiikide määratlemine ja kulude liigitamise üldised põhimõtted
    Selleks, et juhtimis- ja kuluarvestus oleks võimalik, on vaja kulusid teatud erinevate põhimõtete järgi liigitada. Kulude liigitamise aluseid on palju. Nendeks kriteeriumideks võivad olla näiteks kulude tekkimise allikas, aeg, koht jne.
    Kulude rühmitamine ja liigitamine vajalikus ulatuses loob eeldused ettevõtte kuluarvestussüsteemi käivitamiseks ja toimimiseks. Logistikakulude arvestuse süsteem tootmis- või kaubandusettevõttes moodustab ühe osa kogu ettevõtet hõlmavast kuluarvestussüsteemist ja on sellega seotud sel määral, kuivõrd logistikatoimingud on seotud ettevõtte muude toimingute ja protsessidega. Sõltumata asjaolust, et ettevõtte logistikatoimingud on seotud orgaaniliselt muude toimingutega ja nende piirpinnad on sageli ähmased, võimaldab hästi toimiv kuluarvestussüsteem ettevõttes jälgida, mõõta, registreerida ja juhtida logistikatoiminguid eraldi muudest tegevustest ja protsessidest.
    Ettevõtete kuluarvestussüsteemides on üldiselt levinud järgnevalt käsitletavad kululiigid .
    Finantskulu on see rahakogus, mida ostja peab tasuma ressursi eest. Kui ressursid on turul vabalt kaubeldavad ja nende liikumine majandusruumis pole seadusandlike aktide või regulatsioonidega piiratud, siis ei ole nende tarbimise tulemusena väliskulusid või väliskasusid. Finants- ja majanduskulud on sel juhul võrdsed.
    Kui kasutatava ressursi eest tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga. Kui ettevõtte on sunnitud ostma mingisugust ressurssi kõrgema hinnaga kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud.
    Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides.
    Kaudsed kulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekuludede suurustega. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks masinate, seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid justkui üle pärast seda, kui otsekulud on seotud kindlate toodete ja teenustega.
    Kulude otsesus või kaudsus on seotud ulatuse või määraga, mil määral ja millises ulatuses on võimalik kulusid siduda otse vaadeldava toote või teenusega. Otsestel tööjõukuludel on kalduvus muutuda lühiperioodil kindla tasemega püsivkuludeks.
    Kulud jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks selle alusel, kuidas kulude tekkimine on seotud tootmise või teenuse koguse muutusega.
    Püsivkulud on kõik need ülejäänud kulud, mis pole muutuvkulud. Püsivkulude määr on ühesugune sõltumata sellest, millise intensiivsusega tegevused toimuvad. Püsivkulude suurus jääb muutumatuks ka siis kui tegevusi üldse ei toimu. Tüüpilisteks püsivkuludeks on hoonete ja seadmete amortisatsioon , juhtkonna palgakulu, küttekulu jne. Loomulikult on püsivkulud muutumatu tasemega ainult teatud kindla ajavahemiku jooksul. Kui ostetakse uus seade või ehitatakse uus hoone, muutub püsivkulude tase.
    Püsivkulud on masinate ja seadmete ning infrastruktuuri rajatiste soetamiseks või erilise teenuse osutamiseks tehtud kulud, mis ei muutu koos teenuste hulga muutumisega teatud perioodi jooksul. Püsivkulud ei sõltu sellest, kas nõudlus on olemas või mitte, need esinevad nõudluse mistahes taseme juures. Need ei ole välditavad kui masinad ja seadmed on ostetud infrastruktuur kord juba rajatud.
    Peamised püsivad tootmiskulud on kõige selle kulud, mis pole seotud otseselt tootmisprotsessiga või tootmise infrastruktuuriga. Tüüpiliselt on peamisteks püsivaiks tootmiskuludeks litsentsid, uuringu- ja arenduskulud ning protsesside planeerimise ja jälgimise ehk tootmise juhtimise kulud. Transpordis on tavaliselt püsivkuludeks, mis pole seotud otseselt veoprotsessiga veoload, litsentsid, raskesõiduki maks, vedaja vastutuskindlustus jne.
    Muutuvkulud on välditavad. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud. Muutuvkulud kaasnevad tavaliselt ostetud materjalide ja valmistoodetega, palkadega, elektrienergiaga, kütusega jne. Reeglipäraselt on muutuvkulud need kulud, mis ei teki kunagi siis, kui midagi ei toodeta, ei osteta, ei transpordita või ei käsitleta laos mingil viisil.
    Otsekulud on enamasti muutuvkulud ja üldkulud tavaliselt püsivkulud. Mõlemil juhul eksisteerib ka erandeid.
    Materjalikulud on kulud, mis on seotud ostetud tooraine, komponentide ja materjalidega. Materjalikulud omakorda jaotatakse muutuvaiks materjalikuludeks ja püsivaiks materjalikuludeks. Muutuvad materjalikulud on ostetud materjalide tasutud või tasumata väärtus, millele on lisatud üldjuhul transpordikulu. Samuti on muutuvaks materjalikuluks oma ettevõttesiseselt toodetud komponentide ja materjalide kulu.
    Püsivad materjalikulud on:
    • tarnijate haldamise kulud
    • ostmise kulud
    • varude omamise kulud
    • ostetud materjalide ja komponentide vastuvõtmise ning kontrollimise kulud

    Joonis: 24.1. Püsiv- ja muutuvkulud
    Tööjõukulud jaotatakse välisteks ja sisemisteks. Välised tööjõukulud on kulud, mis on põhjustatud allhankijate ja teenusepakkujate tegevusest kokkulepitud toimingute teostamisel. Sisemised tööjõukulud on summa nende toimingute kuludest , mis teostatakse ettevõttesiseselt. Tööjõukulud võivad olla nii muutuv- kui ka püsivkulud.
    Üldkulud on enamasti kaudsed kulud, mis on põhjustatud tootmise ja teenuste osutamise juhtimisest. Neid on töömahukas siduda otseselt tootmise osutavate teenuste kogumahuga, mistõttu on saanud tavaks, et need jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi. Tüüpilisteks üldkulude komponentideks on näiteks ettevõtte juhtimise kulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majandushalduse jms kulud.
    Kogukulu on ettevõte püsiv- ja muutuvkulude summa. Kogukulu on summa muutuvkuludest ja põhjendatud (sobivas) proportsioonis püsivkuludest. Toote või teenuse kogukulud on summa tootmiskuludest, logistika- ja müügi- ning halduskuludest.
    Kuluarvestuses ja kulude analüüsil tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kas teatud ajaperioodil olid kulud püsivad ja ei sõltunud tootmise või teenuste osutamise hulgast, või muutusid need võrdeliselt tootmise või teenuste mahu muutumisega. Kui seda ei arvestata, võib tekkida viga kulude jaotamisel püsiv- ja muutuvkuludeks.
    Kapitalikulud tekivad ettvõtte vaba kapitali sidumisest masinate, seadmete, inventari, arvutite, hoonetega ja ostetud materjalide ning kaupadega. Kui kapital on seotud masinate, seadmete, inventari, hoonete jms-ga, räägitakse kulust põhivahenditele. Kui ettevõtte oma või võõrkapital seotakse tootmise eesmärgil sisseostetud materjalidega või edasimüügi eesmärgil sisseostetud kaupadega, räägitakse aga kulust käibevahenditele.
    Keskmine kulu ehk ühikkulu saadakse vaadeldava perioodi kogukulu jagamisel toodangu või teenuse mahuga. Keskmise kulu mõistet võib kasutada nii lühiajalise kui pikaajalise, püsiv- ja muutuvkulu või kogukulu kohta.
    Regulaarsed kulud on need kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena.
    Perioodilised kulud on sellised, mis esinevad suhteliselt madala sagedusega. Harva esinevaid suuri kulusid oleks õige käsitleda perioodilistena.
    Transpordipoliitilised otsused peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii regulaarseid kui ka perioodilisi kulusid.
    Transpordisektori üheks olulisemaks alternatiivkuluks on väliskulud, mis on põhjustatud keskkonna saastamisest , mürast, liiklusummikutest jne. Veoettevõtja ei arvesta oma kuluarvutustes väliskulusid, need jäävad kanda kogu ühiskonnale. Vastupidiselt väliskulu mõistele on sisekulud kõik need kulud, mida võetakse arvesse kuluarvestustes.
    Kulude arvestamise, analüüsi ja juhtimise alused
    Kulude arvestamise eelduseks on nende regulaarne jälgimine, registreerimine ja mõõtmine. Selleks tuleks rakendada koostöös ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestusega pikemaks perioodiks logistikakulude jälgimise, mõõtmise ja arvestamise süsteem. Vajalik informatsioon peab tulema ilma moonutusteta soovitatavalt algallikaist.
    Kõige usaldusväärsem informatsioon saadakse teenuste osutamise eest esitatud arvetelt . Ettevaatlikult tuleks suhtuda ettevõtte raamatupidamisest saadud andmetesse, nende arvutamise põhimõtteid tuleks üle kontrollida. Osa vajalikust informatsioonist on võimalik saada infosüsteemist, osa tuleb algandmete põhjal endal arvutada.
    Kulude arvestamine peab toimuma regulaarselt ja ei tohi võtta liiga palju aega. Tuleb võtta arvesse, et kui on tegemist kauba suurte käsitletavate kogustega, peab ka arvutuste täpsus olema suur. Väikeste koguste puhul võivad arvutused olla ligikaudsed. Sisemistesse kuludesse tuleb suhtuda alati reservatsiooniga ja nende arvutamise põhimõtteid on põhjust üle kontrollida.
    Traditsiooniliselt on logistikakulude arvestamisega seotud järgmised probleemid:
    • erinevate klienditüüpide, kanalite ja turusegmentide teenindamisega seotud tegelikke kulude olemust tuntakse vähe
    • kulusid vaadeldakse/uuritakse sageli liiga kõrgel tasemel võrreldes nende tegeliku tekkimise tasemega, mistõttu hakkab ähmastuma side kulude tekkimise põhjuste ja nende olemuse vahel
    • kulude on funktsionaalselt orienteeritud logistikatoimingute väljunditele, mitte sisenditele
    • tootega seotud kulude pideva rõhutamise ja esiletoomise tõttu jäävad tahaplaanile kliendiga seotud kulud

    Kuludel on kalduvus reageerida erinevalt toimingute mahtude muutustele:
    • püsivkuludel on kalduvus jääda samale tasemele toimingute mahtude muutudes
    • muutuvkulud muutuvad tavaliselt samas taktis võrdeliselt toimingute mahtude muutumisega

    Kulude analüüsimise eesmärgiks on saada rohkem ja täpsemat informatsiooni kulude baasi kohta ja kasutada seda informatsiooni äritegevuse paremaks juhtimiseks. Otseste ja kaudsete kulude tundmine aitab meil leida toote või teenuse kogukulu juhul, kui neid tooteid või teenuseid on rohkem kui üks. Enamik äritegevusprotsesse on komplekssed ja peamiseks küsimuseks seejuures on põhimõte, mille järgi jaotada kaudseid kulusid toodetele ja teenustele. Kulude analüüsimine aitab enamasti nendele küsimustele vastata.
    Kulude analüüsimiseks on vaja need üksteisest eristada ja eraldada. Teatud kulusid on kerge tuvastada ja kirjata, mõningaid on aga võimatu eristada ja kirjata ilma analüüsi tegemata. Logistikakulusid on võimalik kirjeldada paremini kasutades selleks erinevaid meetodeid kulude eristamiseks ja sidumiseks toodete /teenustega. Kulude eristamise eesmärgiks on saada rohkem informatsiooni logistikakulude olemusest ja enam infot omades võtta vastu paremaid otsuseid logistika juhtimisel.
    Kulude analüüsimisel selgitatakse välja kõik uuritavate toimingute poolt põhjustatud kulutekitajad ja nende poolt tekitatud kulude suurused. Kulude analüüsimiseks on vaja kulude määra rahalises väärtuses pidevalt mõõta ja võrrelda seda kasutatud ressursside hulga ja kasutamise ajaga . Sellisel juhul tekib otsene side ressursside kasutamise ja kulude vahel. Kui side puudub, on väga raske saada aru, kus ollakse efektiivsed ja kus ebaefektiivsed. Ilma vastavat informatsiooni omamata on võimatu tegevusi ja protsesse juhtida suurema efektiivsuse saavutamise suunas.
    Kuluarvestussüsteemi sisseviimine ettevõttes ja kulude analüüsi teostamine eeldavad ühest küljest head toimingute ja protsesside tundmist, teisest küljest aga majandusalaseid teadmisi kuluarvestuse põhimõtetest. Kuluarvestus- ja analüüs ettevõttes saavad võimalikuks ainult siis kui toimingute ja tegevuste kulude juhtimise seisukohalt huvipakkuvaid parameetreid ja suurusi pidevalt jälgitakse, registreeritakse ja mõõdetakse. Selleks, et kuluarvestussüsteem toimiks, peavad logistik, majandusanalüütik, raamatupidaja ja allüksuste juhid tegema pidevat koostööd.
    Efektiivsuse saavutamiseks on vaja tegelda mitme eri valdkonna juhtimisega. Nendeks on üldjuhul aja, kvaliteedi ja ressursside kasutamise juhtimine. Kulude juhtimine tähendab eelkõige kulusid põhjustavate tegevuste ja toimingute ja nende teostamiseks vajalike ressursside kasutamise eesmärgistatud ja põhjendatud juhtimist. Juhtides oskuslikult ressursside kasutamist juhime tegelikult kulusid.
    Kulude juhtimine logistikas tähendab ka logistiliste teenuste ostmist soodsa hinna ja kvaliteedi suhtega. Teenuse terviklik kvaliteet ja hea klienditeenindus võivad eeldada ka üksikute ebarentaablite ja kahjumlike tegevuste sooritamist.
    Tuleb pidada meeles, et kulude arvestus, analüüs ja juhtimine ise ei tohi minna kallimaks kui sellest saadud sääst
    Logistikakulud
    Logistikakulude alla kuuluvad kulud mistahes ressursside kasutamisest, mis on seotud kaupade, väärtuste ja informatsiooni liikumisega ning klientide teenindamisega. Logistikakulusid ei ole alati lihtne täpselt määratleda. Samas ei saa neid efektiivselt jälgida ja juhtida, ilma neid täpselt mõõtmata ja registreerimata.
    Paljusid logistikaga seotud kulusid on võimalik jaotada ettevõtte teiste osakondadega (turunduse, tootmise, finantsosakonnaga) ja tihti on keerukas kulude vahele selget piiri tõmmata. Siiski peab logistika tegevusi vaatlema eraldiseisvatena ja võimalikult täpselt välja selgitama logistikatoimingute kulud.
    Logistikakulud moodustavad üldjuhul suure osa ettevõtte kogukuludest . Logistikakulude jälgimine, mõõtmine ja meetmete rakendamine nende vähendamiseks võib avaldada väga positiivset mõju ettevõtte kasumimäärale.
    Levinumad logistikakulude klassifitseerimise moodused on sarnased kulude muude segmenteerimise põhimõtetega. Logistikakulusid võib jagada püsiv- ja muutuvkuludeks. Püsikulud jäävad tegevusmahu muutudes samale tasemele (nt. lao rendi kulu). Muutuvkulud aga muutuvad koos tegevusmahu kasvu või langusega (näiteks pakkepaberi kulu).
    Logistikakulusid saab klassifitseerida ka otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud saab siduda konkreetse tootega (näiteks töölise tükipalk, otsene materjalikulu), kuid kaudsete kulude puhul ei ole see võimalik (näiteks logistikajuhi palk, lao rent).
    Tõhususe mõõtmine ja analüüs eeldab tervikusse kuuluvate komponentide olemuse või nende tekkepõhjuste mõõtmiseks tähtsate omaduste eraldamist üksteisest. Seetõttu on vaja logistikakulud ja logistikatoimingute sooritamisega seotud ettevõtte varad tuvastada ning muudest varadest eraldada. Juhtimisotsuste mõju ja tõhusust tuleb hinnata logistikakulude ja ettevõte logistikatoimingutega seotud varade muutumise kaudu.
    Logistikakulud on vaja identifitseerida tekkepõhiselt, vastavalt tegevuste iseloomule . See eeldab üldjuhul kulude teistsugust liigitamist kui seda tehakse ettevõtte tavapärastes finantsaruannetes. Tavapärased raamatupidamisaruanded nagu kasumiaruane, bilanss ja rahavoogude aruanne ei anna oma sisu ja ülesehituse tõttu piisavat infot ettevõtte logistikatoimingute tõhususe kohta. Logistika tõhusust ehk efektiivsust hinnatakse lähtudes selle mõjust ettevõtte tuludele ja logistikakuludele. Teisiti öeldes võib hinnata logistika toimimise tõhusust selle mõjust kasumile ja rentaablusele.
    Logistika tõhususe arvestus peab võimaldama mõõta tarnijailt lõpptarbijani kaupade liikumise voo kui terviku kulusid ja efektiivsust. Kogukulude täpne arvestamine ja analüüs eeldab omakorda, et tervik on jaotatud osadeks .
    Logistikakulude liigid
    Peamisteks kululiikideks logistikas on:
    • transpordikulud
    • ladustamise kulud
    • lao ülalpidamiskulud
    • logistikatoimingute haldamise kulud

    Logistikatoimingute halduskulud on põhjustatud neid tegevusi juhtivate keskastme ja tippjuhtide kuludest, infosüsteemide kuludest ja muudest logistika toimimisega seotud kuludest. Halduskulude arvestus põhineb arusaamisel , et ettevõtte logistika ja selle alltegevustega otseselt mittetegelevate töötajate kulud jagunevad tegelikult erinevate tegevusvaldkondade vahel. Halduskulude väljaselgitamisel on vaja arvestada eraldi:
    • kulud, mis on seotud konkreetsete logistikatoimingute ja protsesside juhtimisega
    • kulud, mis on seotud logistika kui tervikprotsessi juhtimisega

    Halduskulusid võib arvutada lähtuvalt järgmistest põhimõtetest:
    • juhtide tööjõukulu jaotamine kindlaksmääratud põhimõtete alusel erinevatele logistikatoimingutele ja/või logistika kogukuludele
    • logistika kogukulude suhe ettevõtte kogukuludesse
    • logistikatoimingute sooritamisega saadud tulude suhe ettevõtte kogutuludesse (mõõdetavad erandjuhtudel, näiteks logistikateenuseid pakkuvates ettevõtetes)

    Esimese põhimõtte järgi hindamine on kõige täpsem. Teine ja kolmas variant on rohkem üldistavad ja nende puhul eeldatakse, et juhtkonna tööpanus on võrdeline tegevuse kulude või tuludega.
    Ladustamise e varude hoidmise kuludeks on:
    • kaubavarude kapitalikulud (intressikulud)
    • kaubavarude kindlustuskulud
    • inventuuride teostamise kulud
    • kaubavarude riskikulud

    Ostukulud koosnevad tavaliselt järgmistest komponentidest:
    • tarnijate analüüsi, ostutellimuste ettevalmistamise ja lähetustega seotud kulud
    • ostmisega seotud infotehnoloogia kulu (tarkvara ja riistvara kulu) ning kommunikatsioonikulu ( sidekulu )
    • ostude eest arveldamisega seotud kulu
    • tarneprobleemide ja vigade lahendamise kulu

    Ostukulud väljendatakse tavaliselt keskmise kuluna ühe ostutellimuse kohta. Ostukuludesse ei arvestata ostetud kaupade maksumust.
    Ostukuludega on tihedalt seotud tellimiskulud. Tellimiskulude sisu kattub osaliselt ostukuludega ja osaliselt mitte. Tellimiskulud on põhjustatud ressursside tarbimisest, mida on tehtud seoses tellimuste planeerimise, vormistamise, edastamise ja täitmise jälgimise ümber tehtava tööga.
    Müügitellimuste töötlemise kulud koosnevad tavaliselt järgmistest komponentidest:
    • müügitellimuste vastuvõtu, sisestamise ja edasise töötlemise kulud
    • krediidikontrolli kulud
    • saatedokumentide vormistamise kulud
    • arvete väljastamise kulud
    • sissehelistamiskeskuse kulud

    Veokulud võivad esineda mitme eri kululiigina ja kombinatsioonina nendest. Tüüpilisteks veokulu liikideks on:
    • põhiveo kulu
    • jaotusveo kulu
    • ekspedeerimiskulu

    Nimetatud kululiigid võivad koosneda omakorda paljudest eri komponentidest.
    Veokulu komponendid võivad olla näiteks:
    • vedu lähtepunktist sihtpunkti
    • ekspedeerimine
    • terminalikäsitlus
    • talvine hinnalisa
    • kütuselisa (bunker charge mereveol)
    • dokumentide käsitlemine
    • vedaja vastutuskindlustus
    • veose kindlustus
    • agendi lisa (mere- ja raudteetranspordis)

    Lao ülalpidamiskulud koosnevad järgmistest peamistest kulukomponentidest:
    • hoone kulu
    • krundi kulu
    • tööjõu kulu
    • tööjõu kasutamisega seotud lisakulu
    • seadmete kulu
    • inventari kulu
    • infotehnoloogia kulu
    • küttekulu
    • elektrienergia kulu
    • vee- ja kanalisatsioonikulu
    • turvamise kulu

    Suur osa logistikakuludest on peidetud sageli üldkuludesse. Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle.
    On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse.
    Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 – 10%.
    Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist.
    Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon
    Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon , mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või väheneb ja seda, milline on muutumise suhteline määr.
    Reaalintress = intress äritegevusest – inflatsioon
    Näide:
    Kui kapitali tootlikkus ehk nominaalne intress äritegevusest on 12% aastas ja inflatsioon 18%, on reaalintress - 6%. Kui intress äritegevusest on 12% ja inflatsioon 4%, on reaalintress +8%.
    Logistikatoimingute tasemel korraldatus aitab enamasti kaasa ettevõtte väärtuse suurenemisele. Iga kroon, mis on hoitud kokku logistika arvelt, kajastub üldjuhul kasumis. Kokkuhoid logistikakuludes kajastub üks-ühele ettevõtte kasumis. Kui ettevõte suudab hoida aastas kokku logistikakulusid 100 000 kr, kajastub sama summa täiendavas kasumis.
    Logistika kogukulud
    Logistika kogukulud moodustuvad üksikute osakulude summast . Selleks, et teha kindlaks ühe või mitme logistikatoimingu, kogu logistikaahela või üksiku toote kogukulu, on oluline tuvastada kõik kululiigid ja –komponendid, mis vaadeldava toimingu, ahela või tootega on seotud. Tavaliselt on see logistikutele üks raskematest ja töömahukamatest ülesannetest, mis nõub head toimingute ja protsesside sisu tundmist, kulude eraldamise, jälgimise, registreerimise ja mõõtmise süsteemi rakendamist ja kulude arvestamise põhimõtete regulaarset ülekontrollimist. Loogika- ja klassifitseerimise vead tekivad siinjuures hõlpsasti ja need on sageli raskesti äratuntavad.
    Kui logistika kogukulu on arvutatud pikema perioodi peale (kuu, kvartal , aasta), jagatakse see müügiga sama perioodi jooksul. Nii saadakse logistikakakulude osatähtsus toodete müügihinnast.
    Logistika kogukulu arvutatakse sageli mingi toote või tooterühma kohta, saadetise või saadetise pakkeühiku kohta. Lõpuks on vaja see taandada ühikukuluks. Ainult ühikulu analüüsimine ja võrdlemine aegreas teise sarnase ühikukuluga annab informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Vastasel juhul võrreldakse võrreldamatuid asju ja tulemus ei pruugi peegeldada tegelikkust .
    Üldiseks põhimõtteks kulude olulisuse arvestamisel ja nende suuruse täpsuse määramisel on nende suurus. Suured kulud tuleks jaotada osadeks võimalikult täpselt. Väikeste kulumäärade puhul pole suur täpsus vajalik, kuna nende osakaal kogukuludes ei mõjuta palju kogukulude määra.
    Logistika osakulud omad omavahel tihti pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui suurendada ladude arvu, vähenevad veokulud, suurenevad aga tellimuste töötlemise kulud ja laokulud. Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt pöördvõrdelises sõltuvuses, siis sama ei saa öelda tellimuste töötlemise kulude kohta, sest need sõltuvad varude suurusest, mitte aga valitud veoviisist.
    Euroopa riikide keskmisena moodustavad logistika kogukulud müügihinnast 6-8%, Soomes 10%.
    Suurimad kulurühmad ettevõtte logistikas on personalikulud, kulud käibevahenditele, transpordikulud ja ehitistega seotud kulud. Jälgides ettevõtte tegevusi logistilises ahelas, on suurimad veokulud, lao käibevahendite kulud, laost väljastatava kauba käsitlemiskulud (sisaldavad komplekteerimise, pakkimise ja jaotustranspordi), samuti müügikulud. Müügi- ja marketingitoimingutega seotud kulusid ei loeta logistikakulude hulka.
    Näide
    Logistika kogukulud Soome kaubandusettevõtetes on 10,1% müügikäibest ja tootmisettevõtetes 8,6% müügikäibest.
    Ülevaade Soome keskmistest logistikakuludest protsentidena müügikäibest.
    Logistikategevused Tootmises Kaubanduses
    Ostmise kulud 0,6% 0,7%
    Transpordikulud 1,4% 2,1%
    Saabuva kauba käsitlemiskulud laos 0,8% 0,8%
    Käibevahenditega seotud kulud 1,9% 1,1%
    Hoiustamiskulud laos 0,2% 0,7%
    Väljastatava kauba käsitlemiskulud laos 0,3% 2,2%
    Müügikulud 0,8% 1,8%
    Logistika kogukulud 8,6% 10,1%
    Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et logistika kõikide valdkondade kulusid vaadeldakse ja analüüsitakse üheaegselt koos, võttes arvesse kõiki võimalikke logistikakulusid. Eesmärgiks on leida lahendus, mille puhul oleksid kogukulud minimaalsed.
    Kuluanalüüside üheks eesmärgiks on tavaliselt selgitada välja, kas tegelik kulu vastab standardkulule. Kui selle erinevus standardkulust on olemas, oleks vaja teha kindlaks selle erinevuse põhjus. Sageli võivad olla põhjuseks siinjuures kvantiteedi muutumisest põhjustatud hälbed. Kvantiteedihälbed on hälbed, mis tekivad sellest, et kasutatavad ressursid on suuremad või väiksemad sellest, mis oli eelnevalt planeeritud. Kuluhälbed on erinevused tegelike ja standardkulude vahel.
    Osaoptimeerimine ehk suboptimeerimine leiab aset juhul kui püütakse saavutada maksimaalset tulemust eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel viisil logistilist koguefektiivsust.
    Vajalik on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud.
    Tihti toob ühtede kulude vähendamine kaasa teiste kulude suurenemise, erinevate logistiliste tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähendamine.
    KULUDE KOMPROMISS
    K
    U Kogukulud
    L
    U
    D Laokulud
    Transpordikulud
    Optimaalne
    laovaru
    LAOVARUD
    Joonis: Kulude kompromiss
    Näitena võib tuua olukorra, kus otsitakse jaotussüsteemi optimaalset laovaru. Siin võetakse arvesse kolme peamist kulude rühma: transpordi-, laovarude ja tellimustega seotud kulud. Laovarude suurenemisel transpordikulud vähenevad, samas suurenevad lao- ja tellimustega seotud kulud. Tulemuseks on logistiliste kulude pöördvõrdeline sõltuvus. Optimaalne ladude arv on kohas, kus kogukulud on minimaalsed, kuid see pruugi olla koht, kus transpordi- või laokulud on minimaalsed.
    Kulude kompromissi lõppefektiks peaks olema logistika kogukulude vähenemine.
    Kogukulude analüüs on võtmeks logistika integreeritud juhtimiseks. Efektiivset juhtimist ja tegelikku kulude vähendamist saab teostada vaid vaadeldes logistikatoimingute jada kui integreeritud süsteemi.
    Valikvastustega küsimused
    1. Mis on logistika juhtimise ja logistikakulude määra seisukohalt kohalt parem, kas muutuv või püsiv nõudluse tase?
    • muutuv, vahelduv nõudlus
    • püsiv, ühtlane nõudluse tase
    • vahelduv nõudlus vähese prognoositavusega
    • vahelduv nõudlus hea prognoositavusega

    2. Kulude kokkuhoiuga laos on võimalik
    • tõsta klienditeeninduse taset
    • lühendada läbimisaegu
    • suurendada ettevõtte rentaablust ja kasumit
    • vähendada vigade arvu komplekteerimisel ja pakkimisel

    3. Selleks, et laotoimingute omahinnad oleksid madalad, on vaja
    • minimeerida kauba hoiustamise kulu
    • minimeerida kauba käsitsemise kulud
    • minimeerida nii hoiustamise kui ka kauba käsitsemise kulud
    • optimeerida kõik laopidamisega seotud kulud

    4. Efektiivsust logistikas võib iseloomustada kui
    • kulu ja tulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus
    • tulu ja kulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus
    • kulutatud ressursside määra suhet tulemisse
    • toimingute tulemusena saadud tulu määra

    5. Mis on logistikas kogukulude kontseptsiooni puhul oluline?
    • oluline on vaadelda ja arvutada logistika kogukulusid ühe toimingu ulatuses
    • oluline on vaadelda ja arvutada logistika kogukulusid ühe protsessi ulatuses
    • otsustavaks on kõikide tegevuste poolt põhjustatud kulumäärade summaarne kulu
    • otsustavaiks on eri kululiikide kulumäärad eraldi võetuna

    6. Kas osaoptimeerimine mõjutab logistikatoimingute ja protsesside lõpptulemust?
    • enamasti ei mõjuta
    • mõjutab enamasti negatiivselt
    • mõjutab enamasti positiivselt
    • mõjutab vahel positiivselt, vahel negatiivselt
    7. Mida tähendab logistikas ”osaoptimeerimine”?
    • logistikajuht optimeerib ettevõtte logistikakulusid
    • logistik minimeerib veokulu, kuid vaatleb ühtlasi, kuidas muutub terviklik logistikakulu
    • ettevõte minimeerib või optimeerib omab kulud, arvestades seejuures ka partnerite kulusid
    • ettevõtte allüksus minimeerib või optimeerib logistikakulud lähtuvalt oma eesmärkidest allüksuse piires

    8. Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra ettevõttes?
    • käibemaksuta müügihinna suhtes
    • käibemaksuga müügihinna suhtes
    • tootmise omahinna suhtes
    • kasumimarginali suhtes

    9. Milline on üldjuhul maailmas logistikakulude ja SKP (sisemajanduse kogutoodang) suhte muutumise trend?
    • logistikakulude tase tooteühiku kohta suureneb
    • logistikakulude tase tooteühiku kohta väheneb
    • logistikakulude suhteline tase püsib paigal
    • logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest

    10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud?
    • laoruumi-, -personali, -seadmete, –inventari jms kasutamisest
    • kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest , riknemisest ja hävimisest
    • kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest
    • kaubavarude omamisest

    11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient?
    • ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus
    • lao ülalpidamiskulu / aasta müük
    • aasta laokulu / aasta müük
    • aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus

    12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
    • kaupade hoiustamisest laos
    • kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos
    • käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms
    • kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest

    13. Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus?
    • 0,05 – 0,10
    • 0,10 – 0,15
    • 0,10 – 0,30
    • 0,20 – 0,50

    14. Kui laokulude koefitsient on toiduainete hulgilaos 0,28, kõneleb see sellest, et
    • laokulud on väga väikesed
    • laokulud on keskmised (tavapärased)
    • laokulud on ülemäära suured
    • laokulud on mõõdukad

    15. Laokulu 15% tähendab, et
    • kui 100 kr väärtusega toode seisab laos kuu, on sellega seotud laokulu kuus 15 kr
    • kui 100 kr väärtusega toode seisab laos aasta, on sellega seotud laokulu aastas 15 kr
    • toote väärtus väheneb aasta jooksul laos hoiustamisel 15%
    • toote hind pärast hoiustamist laos aasta jooksul suureneb 15%

    16. Milliste kulude arvutamine on logistikute jaoks kõige töömahukam ja komplitseeritum?
    • veokulude
    • laokulude
    • puudumiskulude
    • tellimiskulude

    17. Missugune osakulude sõltuvus logistikas peab paika ?
    • tootmiskulu vähendades väheneb üldjuhul jaotuskulu
    • osakulude vähenedes suureneb kogukulu
    • veokulu vähendades vähenevad üldjuhul ka laokulud
    • laokulu vähendades suurenevad üldjuhul veokulud

    18. Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud?
    • muutuvkulud
    • püsivkulud
    • poolpüsivkulud
    • väliskulud

    19. Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks?
    • saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus
    • toota võimalikult väikeste kuludega maksimaalset müügitulu
    • minimeerida kulusid
    • minimeerida kulusid ja saavutada minimaalsete kulude tasemega maksimaalne tulemus

    20. Materjalikulu on loomult tüüpiline
    • otsekulu / muutuvkulu
    • kaudne kulu / püsivkulu
    • püsivkulu / otsekulu
    • muutuvkulu / kaudne kulu

    21. Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja ?
    • veok, mis veab igapäevaselt laiali klientide kaupu
    • tööpink, mida kasutatakse ühe kindla toote valmistamisel
    • laotõstuk, mida kasutatakse nii materjali- kui ka valmistoodangu laos
    • kaubik , mis teenindab ettevõtte erinevaid allüksusi

    22. Ettevõtte püsivkulude tase muutub oluliselt, kui
    • liisiti eelmiste asemele kolm uut sõiduautot
    • tootmisettevõttes hakati tootma mingit toodet senisest kaks korda enam
    • tootmisettevõttes lõpetati mingi toote valmistamine, mis andis 1% müügikäibest
    • tootmistsehhile tehti juurdeehitus, mis läks maksma 20 milj kr

    23. Kapitalikulu on
    • intressikulu
    • amortisatsioonikulu
    • amortisatsiooni- ja intressikulu summa
    • amortisatsiooni- ja intressikulu summa, juhul kui põhivahendi soetamiseks on kasutatud pangalaenu või liisingut

    24. Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet?
    • logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne
    • uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid
    • ühikukulu teadmine on vajalik logistikas ainult strateegiaküsimuste lahendamiseks
    • ühikulu teadmine võimaldab arvestada kõiki kulusid rahalises väärtuses

    25. Transpordisektori väliskulu on põhjustatud
    • välistest tootmisteguritest
    • mitte oma ettevõtte ressursside ehk väliste ressursside kasutamisest
    • müra summutavate barjääride ehitamisest ja liiklusõnnetuste poolt põhjustatud kuludest
    • mürast, keskkonna saastamisest ja liiklusummikutest, liiklusõnnetustest, ilmastikumuutustest

    26. Kulude juhtimine on
    • kulude liigitamine, jaotamine ja suunamine kuluarvutustes
    • kuludega opereerimine , kasutades tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat
    • erinevate ressursside juhtimine, kasutades kuluarvutustest saadud teadmisi
    • erinevate ressurside juhtimine siis kui need on kasutusel

    27. Kui tahetakse hinnata ettevõtte logistika toimimise tõhusust, võrreldakse logistikakulu määra
    • müügitulu suhtes
    • müügitulu ja/või kogukulu suhtes
    • kasumi suhtes
    • kogukulu suhtes

    28. Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid, siis enamasti
    • ülalpidamiskulu ja ladustamiskulu on enam-vähem võrdsed
    • ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda väiksem
    • ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem
    • selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane

    Kordamisküsimused
  • Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud?
  • Kuidas leitakse laokulu koefitsient?
  • Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
  • Millisesse vahemikku jääb üldjuhul laokulu koefitsiendi väärtus?
  • Mida tähendab laokulu 21%?
    25. Veokulud ja veokulude struktuur
    Transpordisektori üldine kulustruktuur
    Transpordipoliitika peamine eesmärk on sellise transpordisüsteemi kujundamine, mis võimaldab reisijate- ja kaubavedu optimaalsel määral kõige tasuvama transpordiliigiga. Sellist veoviisi nimetatakse vähima kuluga transpordiliigiks. Vähima kuluga transpordiliik on selline veoviis, mis omab madalaimat kogukulu ühiskonnale tervikuna. Parim viis transpordikasutajate suunamiseks vähima kuluga transpordiliigile on vähendada maksimaalselt erinevust transpordi kasutaja üldistatud kulu (üldistatud reisimaksumus) ja ühiskonnale tekkiva kulu vahel.
    Kuna transpordikulusid mõjutab transpordi nõudlus, siis on transpordiökonoomika ülesandeks kindlale transpordi nõudlusele vastava optimaalse ehk vähima kuluga transpordiliigi määratlemine. Nõudlus transpordi järele sõltub kasutajale tekkiva kulu ja transpordi kasutamisest saadud kasulikkuse suhtest . Transporti kasutatakse vaid juhul, kui selle kasutaja poolt saadav kasulikkus ületab temale tekkiva kulu. Transpordinõudluse juhtimise efektiivseks abinõuks on teekasutuse tasu.
    Transpordisektori kulud jaotatakse järgnevalt:
    • transporditeenuse kasutaja/tarbija kulu (tarbija üldistatud reisimaksumus)
      • tarbija otsesed rahalised kulud
      • tarbija kaudsed rahalised kulud
    • transporditeenuse osutaja kulud
    • infrastruktuuri kulud
    • väliskulud

    Transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus peaks võtma arvesse nii otseselt arvutatavad rahalised kui ka muud (hinnangulised) kulud. Tarbija üldistatud reisimaksumuses sisalduvad järgmised kulud:
    • rahaline korvamine ühistranspordi ettevõttele/sõidukiga seotud kulud autokasutaja puhul
    • riigimaksud ja erinevad tasud
    • reisile kuluv aeg
    • liiklusõnnetuses vigastumise risk, sõiduki ja/või kauba kahjustamine
    • transporditeenuse saadavus ja kvaliteet

    Transporditeenuse osutaja kulud jaotatakse:
    • kapitalikulu
    • kasutus-, hooldus- ja remondikulud
    • kindlustuskulud
    • personalikulud
    • transporditeenuse osutamisega kaasnevad üldkulud

    Aja väärtus on kontseptsioon, mille abil arvutatakse inimese potentsiaalselt kasutatava aja maksumust. Aja väärtuse kontseptsioon tähendab ajale rahalise väärtuse omistamist.
    Transpordi kasutamisel hinnatakse ajakulu üha enam võrreldes rahaliste väljaminekutega. Aja väärtuse arvutamiseks on mitmeid kontseptsioone. Ühe seisukoha järgi on ummikus veedetud inimtunni väärtuseks keskmiselt pool riigi keskmise töötasu tunnihinnast.
    Transpordi väliskulud on sellised kulud, mille eest transpordi kasutaja ei maksa. Need kulud on näiteks lisanduv ajakulu, mille tema sõiduk põhjustab teistele liiklusvoolus, ühiskonnale tekitatavad saastekulud, müra ja õnnetustega seotud kulu. Väliskulude muutmine sisekuludeks tähendab transporditeenuse hinna kujundamisel kõigi kulude arvestamist. Euroopa Liidu “Õiglase ja tõhusa hinnakujunduse ” kontseptsioon eeldab, et transpordikasutajad maksavad kõigi transpordi kasutamisega tekitatud kulude eest.
    Infrastruktuuri kahjustused viitavad kulumisega seotud kuludele, mida sõidukid põhjustavad teedele (infrastruktuurile). Teede kulumise seisukohalt on kahjustuse määr seotud tavaliselt sõiduki teljekoormusega. Neljanda astme seadus ütleb, et kui teljekoormus suureneb X korda, siis teljekoormust suurendades suureneb teedele tekitatud kahju X4 korda.
    Liiklusõnntuste kulud on sõidukeile, infrastruktuurile ja isiklikule varale tekitatud kahju. Samuti on liiklusõnnetuste kuludeks juriidilise abi, esmaabi, päästeteenistuse ning politseiga seotud kulud, vigastuste meditsiinilised kulud ja matusekulud, valu ning kannatuste psühholoogiliste aspektidega seotud kulud, töövõimetus- ja toitjakaotuskulud. Statistiline inimelu hind on hinnatud Euroopa Liidu riikides vahemikku 1,66 – 9,98 milj.€.
    Transpordirajatiste kulud võidakse jaotada erinevate turgude vahel. Võtmeküsimuseks on, kui palju neist üldistest või kombineeritud kuludest jaotada igale turule. Eri turgude all peetakse maanteetranspordi puhul silmas eelkõige reisijatevedu ühistranspordivahenditega, sõiduautode kasutamist ja kaubavedu.
    Soovitatakse kasutada kolmest komponendist koosnevat teekasutuse hinnakujundust:
    • fikseeritud komponent üleriigilise või suure piirkonna maksu (vignette) kujul
    • muutuv komponent, mis sõltub kütuse tarbimisest (aktsiisimaks)
    • muutuv komponent, mis sõltub kasutatud võrgu tüübist ning mis võib esineda teemaksu või kohaliku maksu vormis

    Välismõjukulu ehk väliskulu on kulu, mille kandmine ei lange transpordi kasutajale, vaid teistele kasutajatele ja mittekasutajatele, kes ei ole kulude põhjustajad. Seega kannab välismõju kulusid kogu ühiskond.
    Veokulude struktuur ja veovahendi omahind
    Veoettevõtte raamatupidamise aastaaruanne pakub informatsiooni selle kohta, kas ettevõte on tegevusaasta kokkuvõttena kasumis või kahjumis. Aastaaruande ega ka jooksva majandusarvestuse tulemuste põhjal pole võimalik saada teavet selle kohta, missuguste veokite milliste vedude tulemusena on see kasum või kahjum tekkinud ning kui suur on ühe või teise veovahendi, marsruudi või veo osa selles aastatulemis. Aastaaruanne koostatakse kord aastas ja selle põhjal on ettevõtte juhtidel lootusetult hilja rakendada meetmeid veotariifide muutmiseks ja kahjumlike või ebaefektiivsete vedude lõpetamiseks. Seetõttu eksisteerib kaks olulist põhjust arvestada, jälgida ja analüüsida veoettevõtte kulusid jooksvalt:
    • vajadus omada detailset informatsiooni veokipargi opereerimise kohta
    • vajadus teha õigel ajal nõutavaid muutusi veokipargi efektiivseks ja tulemuslikuks töölerakendamiseks

    Veoettevõtte korrektselt töötav kuluarvestussüsteem võib olla väga efektiivne, pakkudes ettevõtte juhtidele vajalikku ja ostarbekohast informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Pidevalt toimiv kuluarvestussüsteem võimaldab:
    • saada kiiresti infot sellest, kui midagi on valesti
    • tuvastada probleem ja koht kus tehakse midagi valesti
    • anda vihjeid või näidata kätte, mida on vaja teha probleemi lahendamiseks

    Hea kuluarvestussüsteem aitab veoettevõttes kontrollida transpordiressursside kasutamist. Samuti võimaldab see saada teavet, kas kliendid maksavad ettevõttele piisavalt osutatud veoteenuste eest. Kuluarvestussüsteem aitab määrata tegelikku kulu, mida teades on võimalik kontrollida, kas kasutatavad veotariifid on õiged ja võimaldavad ettevõttel majanduslikult toime tulla ning tagada jätkusuutlikkuse veoteenuste osutamisel.
    Kuluarvestussüsteemi kasutamisel veoettevõttes on kaks olulist aspekti:
    • jälgides ja kontrollides transpordioperatsioone salvestab kuluarvestussüsteem tegelikke kulusid
    • mõõtes, tuvastades ja salvestades kulusid on võimalik kasutada neid eelarvestuses ja siduda sooritatud transporditöö hulgaga , kindla veomarsruudiga, veoga, kliendiga või tootega

    Mõlema aspekti realiseerimiseks on vaja koguda kulude kohta teatud ühelaadset informatsiooni. See sisaldab kasutatavate ressursside kirjeldust, kogust ja nende hinda. Transporditöö sooritamiseks kasutatakse üldjuhul järgmisi ressursse:
    • tööjõud
    • veovahendid ja –ühikud
    • materjalid (kütus, rehvid, õlid jne)
    • raha
    • aeg

    Veoki püsivkulud
    Veoki püsivkuludele on iseloomlik, et need on ühesuurused sõltumata sellest, kas veokit on vaadeldava ajaperioodi jooksul kasutatud või mitte ja kui palju seda on kasutatud. Pole oluline, kas veoauto või treiler läbib päevas 5 km või 500 km. Püsivkulud sellest ei sõltu. Jaotusauto võib läbida aasta jooksul 60 000 km, treileri vedukauto või põhivedude täishaagisega auto aga 120 000 km. Veoki soetamise kulud tuleb jaotada kogu selle kasutamise perioodi peale võrdsetes või mittevõrdsetes osades. See kulu peab kajastuma veoki poolt sooritatud töö omahinnas, veoteenuse osutamisel teenuse müügihinnas.
    Amortisatsioon on kulu liik, mis arvestab põhivahendi soetamise kulu ning mille rames jaotatakse soetamise kulu teatud osades selle kasutamise ajale. Tavaliselt on amortisatsiooniaja mõõtühikuks kalendriaasta . Meetodeid, mille järgi jaotatakse soetuskulu veoki kasutusperioodi peale on kaks:
    • lineaarne jaotamise meetod
    • tasakaalustatud vähendav meetod

    Lineaarne jaotamise meetod on lihtsaim viis soetuskulude jaotamiseks. Selle kasutamiseks on vaja teada kolme suurust:
    • veoki ostuhind
    • veoki prognoositav jääkväärtus selle realiseerimisel amortisatsiooniaja lõpus
    • veoki prognoositav kasutusaeg aastates

    Näide: veoki amortisatsioonikulu arvutamine
    Andmed
    Veoki ostuhind on 1160 000 kr
    Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat
    Eeldatav realiseerimisväärtus pärast amortisatsiooniaja lõppemist 200 000 kr
    Ülesanne
    Arvutada amortisatsioonikulu aastas ja kuus ning veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul
    Lahendus
    Amortiseeritava kulu määr
    1160 000 – 200 000 = 960 000 kr
    Amortisatsioonikulu aastas
    960 000 kr / 8 a = 120 000 kr/a
    Amortisatsioonikulu kuus
    120 000 / 12 = 10 000 kr/kuu
    Veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul
    8 x 120 000 = 960 000 kr
    1160 000 – 960 000 = 200 000 kr
    Tasakaalustatud vähendav meetod eeldab, et amortisatsioon on suurem veoki kasutamise algusaastatel ja väheneb iga aastaga. See meetod arvestab, et uuena soetatud veoki maksumus väheneb ligikaudu samas rütmis nagu väheneb selle väärtus jällemüügi turul. Kuna remondikulud esimestel kasutamisaastatel on kordades väiksemad kui viimastel kasutusaastatel, saab selle meetodiga ühtlustada veoki kasutamisperoodi jooksul kokku selle soetus- ja remondikulusid.
    Meetodi kasutamiseks vajatakse samu algandmeid nagu lineaarse jaotamise meetodi puhul:
    Näide: veoki amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine
    Andmed
    Veoki ostuhind on 1160 000 kr
    Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat
    Amortisatsioon aastas 15%
    Ülesanne
    Arvuta amortisatsioonikulu igal aastal ja veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul
    Lahendus
    Veoki amortisatsioon kaheksa aasta jooksul
    Amortisatsioon Jääkväärtus aasta lõpuks
    1.a. 1160 000 x 0,15 = 174 000 kr 1160 000 – 174 000 = 986 000 kr
    2.a. 986 000 x 0,15 = 147 900 kr 986 000 – 147 900 = 838 100 kr
    3.a. 838 100 x 0,15 = 125 715 kr 838 100 – 125 715 = 712 385 kr
    4.a. 712 385 x 0,15 = 106 857 kr 712 385 – 106 857 = 605 528 kr
    5.a. 605 528 x 0,15 = 90 830 kr 605 528 – 90 830 = 514 698 kr
    6.a. 514 698 x 0,15 = 77 205 kr 514 698 – 77 205 = 437 493 kr
    7.a. 437 493 x 0,15 = 65 624 kr 437 493 – 65 624 = 371 869 kr
    8.a. 371 869 x 0,15 = 55 780 kr 371 869 – 55 780 = 316 089 kr
    Suhet amortisatsioonikulude ja remondi - ning hoolduskulude vahel iseloomustab järgmine graafik :

    Aeg (a)

    Joonis 25.1. Amortisatsiooni ja remondi- ning hoolduskulude sõltuvus veoki ekspluatatsiooniajast.
    Püsivkulude alla tuleb viia ka kapitalikulu. Juhul kui veok on soetatud pangalaenu või liisinguga, on kapitalikuluks laenu- või liisinguintress. Kui see on ostetud ettevõtte raha eest, lülitatakse omahinna kalkulatsiooni alternatiivkuluna saamata jäänud intressitulu , mis on vaadeldava perioodi (aasta) keskmine pangalaenu intress.
    Näide: veoki kapitalikulu arvutamine
    Andmed
    Veoki soetushind on 1160 000 kr
    Veoki amortisatsiooniaeg jääkväärtuseni 200 000 kr on 8 a
    Keskmine pangaintress aastas on 3,6%
    Ülesanne
    Leida veoki soetamise kapitalikulu kaheksa aasta jooksul
    Lahendus
    Amortisatsioonikulu 8 aasta jooksul ja jääkväärtus kokku
    1160 000
    Kapitalikulu aastas
    1160 000 x 0,036 = 41 760 kr/a
    Kapitalikulu kaheksa aasta jooksul
    8 x 41 760 = 334 080 kr
    Kuna kapitalikulu määr väheneb proportsionaalselt tasutud intressidega, amortisatsiooniaja algul on see maksimaalne ja viimase makse tegemisel minimaalne, moodustab tegelik keskmine kapitalikulu täpselt pool maksimaalsest kapitalikulust
    334 080 / 2 = 167 040 kr
    Kui uue veoki ostmise asemel oleks hoitud veoki soetamiseks kulutatud raha panga deposiitkontol, oleks teenitud kaheksa aasta jooksul 3,6 % muutumatu intressimäära korral pangaintressina 167 040 kr
    Püsivkulude alla kuuluvad veel järgmised kulud:
    • raskesõidukimaks
    • veoki kindlustus
    • vedaja vastutuskindlustus

    Enamus ettevõtteid käsitleb juhi palka koos maksudega püsivkuluna, kuna seda on vaja tasuda sõltumata sellest, kas juht on veoki roolis või mitte. Ületunnitöötasu seevastu on õigem käsitleda muutuvkuluna. Muutuvkuluna tuleb käsitleda ka lähetustasusid.
    Kuna ABC kuluarvestuse põhimõtetest tulenevalt kujutab veok kulukandjat, tuleks iga veokit veokipargis vaadelda kuluarvestustes eraldi kulukeskusena.
    Näide: veoki püsivkulude arvutamine
    Andmed
    Veoki amortisatsioonikulu aastas on 96 000 kr
    Veoki kapitalikulu on aastas 23 000 kr
    Juhi palk aastas on 144 000 kr
    Lähetuskulu aastas on 65 000 kr
    Raskesõidukimaks aastas on 5000 kr
    Veoki kindlustuskulu aastas on 18 000 kr
    Vedaja vastutuskindlustus aastas on 23 000 kr
    Üldkulud aastas on 82 000 kr
    Veoki läbisõit aastas on 93 000 km
    Ülesanne
    Arvutada keskmine püsivkulude suurus läbisõidetud kilomeetri kohta
    Lahendus
    Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud juhi palgast
    144 000 x 0,335 = 48240 kr
    Veoki püsivkulud kokku aastas
    96 000 + 23 000 + 144 000 + 48240 + 65 000 + 5000 + 18 000 + 23 000 +
    + 82 000 = 504 240 kr
    Püsivkulu kilomeetri kohta
    504 240 / 93 000 = 5,42 kr
    Veoki muutuvkulud
    Kuna veok on tegevuspõhise kuluarvutuse põhimõtete järgi kulukandja , oleks iga veokit veokipargis õige vaadelda eraldi kui muutuvkulu keskust. Muutuvkulud tekivad ainult siis kui veok on kasutuses. Kuna muutuvkulud on otseses võrdelise sõltuvuses veoki poolt läbitud kilomeetritega, oleks sobiv taandada selle muutuvkulud läbitud sõidukilomeetrile.
    Kõige suurem muutuvkulu komponent on kütus, kuna veokite kütusetarbimine on üldjuhul läbitud kilomeetri kohta suur. Kütusekulu võib olla tavapärasest suurem järgmistel põhjustel: lekkimine, reguleerimata ja vigane mootor, ebaõiged juhtimisvõtted ja vargus.
    Näide: veoki keskmise kütusekulu arvutamine
    Andmed
    Veok läbis 1250 km ja selleks kulus 375 l diislikütust
    Diislikütuse keskmine hind (ilma km-ta) on 12,0 kr/l
    Ülesanne
    Leia veoki keskimine kütusekulu läbitud kilomeetri kohta
    Lahendus
    Ühe läbisõidetud km kohta on kütusekulu
    375 / 1250 = 0,3 l/km
    0,3 x 12 = 3,6 kr/km
    Rehvikulu vaadeldakse kuluarvestustes alati muutuvkuluna, kuna see on otsese lineaarses sõltuvuses läbitud kilomeetrite määrast.
    Näide: veoki keskmise rehvikulu arvutamine
    Andmed
    Kuuerattalise veoki ühe rehvi maksumus on 6500 kr
    Rehvide keskmine läbisõit kulumispiirini on 64 000 km
    Ülesanne
    Leida veoki keskmine rehvikulu läbitud kilomeetri kohta
    Lahendus
    Rehvide maksumus kokku
    6 x 6500 = 39 000 kr
    Rehvikulu kilomeetri kohta
    39 000 / 64 000 = 0,61 kr/km
    Remondi- ja hoolduse kulu on suuruselt kolmas veoki muutuvkulu. Remondi- ja hoolduskulu arvutamiseks liidetakse kõik pikema perioodi (aasta) remondi- ja hooldustöödele ning varuosadele tehtud kulud ja jagatakse need samal perioodil läbitud kilomeetrite arvuga:
    Näide: keskmise remondi- ja hoolduskulu arvutamine
    Andmed
    Aasta jooksul tehti neli korralist hooldust , kaks maksumusega 8 000 kr ja kaks maksumusega 11 000 kr.
    Lisaks tehti kaks erakorralist remonti, üks maksumusega 18 000 kr, teine maksumusega 23 000 kr
    Veoki läbisõit aastas 96 000 km
    Ülesanne
    Leida aasta keskmine remondi- ja hoolduskulu läbitud km kohta
    Lahendus
    Remondi- ja hoolduskulu aastas kokku
    2 x 8 000 + 2 x 11 000 + 18 000 + 23 000 = 79 000 kr
    79 000 / 96 000 = 0,82 kr/km
    Üldkulud
    Üldkulud on kaudsed kulud, kuna need ei ole seotud ühe kindla veovahendiga, vaid on ühised kogu veokipargile. Veokipargi üldkulud koosnevad kahest komponendist: veokipargi üldkuludest ja halduskuludest.
    Veokipargi üldkulud moodustuvad reservveokite ja haagiste hoidmise kuludest ja mittekoosseisuliste juhtide kuludest (juhul kui selliseid juhte ajutiselt palgatakse), keda kasutatakse põhikohaga juhtide puhkuste ja haiguspäevade ajal.
    Veokipargi halduskulud omakorda koosnevad:
    • veoteenuste müügikulud
    • vedude korraldamise ja kulud
    • veokipargi tehnilise haldamise kulud
    • raamatupidamise kulud

    Eelpool toodud kulurühmad omakorda koosnevad veokorraldajate ja firma juhtide palgakuludest, bürookuludest, sidekuludest, sõiduautode kuludest jne.
    Üldjuhul jaotatakse veokipargi üldkulud erinevatele veokitele võrdeliselt nende poolt tehtud transporditöö või läbitud kilomeetrite hulgaga. Veok või haagis saab endale proportsionaalse osa üldkuludest kas läbisõidu, töötatud päevade või teenitud tulu suuruse alusel.
    Veokipargi üld- ja halduskulud jaotatakse pikema perioodile, tavaliselt aastale. Pika perioodi vaatlemisel ilmnevad enamasti kõik kulukomponendid nende tegelikus suuruses ja üldkulude keskmine määr on täpsem.
    Näide: veoki üldkulu arvutamine
    Andmed
    Veokipark koosneb viiest pidevalt sõidus olevast veokist koos haagisega ja ühest haagisega reservveokist.
    Veokite läbisõidud aastas on vastavalt 80 000 km, 90 000 km, 100 000 km , 110 000 km ja 120 000 km
    Veokipargi üldkulu aastas on 310 000 kr
    Veokipargi halduskulu aastas on 870 000 kr
    Ülesanne
    Arvutada üldkulu ja leida üldkulu osa iga pidevalt sõidus olnud veoki kohta
    Arvutada üldkulu määr läbisõidetud kilomeetri kohta
    Lahendus
    Üldkulu kokku
    310 000 + 870 000 = 1 180 000 kr
    Veokite läbisõidud aastas kokku
    80 000 + 90 000 + 100 000 + 110 000 + 120 000 = 500 000 km
    Veokite osatähtsused sellest
    80 000 / 500 000 = 0,16
    90 000 / 500 000 = 0,18
    100 000 / 500 000 = 0,20
    110 000 / 500 000 = 0,22
    120 000 / 500 000 = 0,24
    Veokite üldkulu osad
    0,16 x 1 180 000 = 188 800
    0,18 x 1 180 000 = 212 400
    0,20 x 1 180 000 = 236 000
    0,22 x 1 180 000 = 259 600
    0,24 x 1 180 000 = 283 200
    Üldkulu läbisõidetud kilomeetri kohta
    236 000 / 100 000 = 2,36 kr
    Näide: veoki läbisõidetud kilomeetri kogukulu arvutamine
    Andmed
    Püsivkulu 5,42 kr/km
    Kütusekulu 3,60 kr/km
    Rehvikulu 0,61 kr/km
    Remondi- ja hoolduskulu 0,82 kr/km
    Üldkulu 2,36 kr/km
    Ülesanne
    Arvutada veoki läbisõidetud kilomeetri keskmine kogukulu ja iga kulukomponendi osatähtsus kogukuludest
    Lahendus
    5,42 + 3,60 + 0,61 + 0,82 + 2,36 = 12,81 kr/km
    Kulukomponentide osatähtsus kogukulust
    Püsivkulu 5,42 / 12,81 x 100% = 42,3%
    Kütusekulu osatähtsus 3,60 / 12,81 x 100% = 28,1%
    Rehvikulu osatähtsus 0,61 / 12,81 x 100% = 4,8%
    Remondi- ja hoolduskulu 0,82 / 12,81 x 100% = 6,4%
    Üldkulu 2,36 / 12,81 x 100% = 18,4%
    Suhtarvuanalüüs transpordis
    Võrreldava olukorra loomiseks tuleb ettevõtte oma sõidukipargi operatsioonide mõõtmine ja hindamine ehitada üles niisuguse struktuuri järgi, nagu teevad seda omahinna arvutamiseks ja tariifide koostamiseks turul tegutsevad veoteenuste pakkujad . Otstarbekas on kulude ja mõõtühikute konverteerimine niisugusse süsteemi, nagu seda kasutavad veoettevõtted.
    Kõigepealt arvutatakse veokipargi tegevuskulud sõiduteekonna kilomeetri kohta ja seejärel leitakse kulud veetud kauba kaaluühiku, mahuühiku, arvestusliku kaalu, kaubaaluse jms kohta. Kuna veokid on sunnitud tegema paratamatult ka teatud määral tühisõite, tuleb ka nende kulud siduda veokuludega, lisada läbi arvutuste veetud kaubaühiku omahinda ja lülitada veotariifidesse.
    Veoteenuste ostmisel peavad logistikud olema suutelised tuvastama pakutud veotariifide analüüsimisega efektiivsust ja ebaefektiivsust veovahendite kasutamisel. Kui on tegemist oma veokipargiga, peaks logistik olema võimeline arvutama transporditöö omahinda ja analüüsima veokipargi kasutamise tootlikkust ning efektiivsust.
    Niisuguste analüüside tegemiseks tuleb luua mõõtühikute süsteem, mis võimaldab leida ülemäärased kulud või ebefektiivsed veoprotsessid. Logistik peaks suuma luua oma andmebaasi, mida saab pidevalt muuta ja täiendada. Veonduslogistika integreeritud andmebaas võiks sisaldada andmeid saadetiste kaalude, pakkeüksuste või aluste arvu, veoteekonna pikkuste, lähte- ja sihtpunktide postikoodide, tarnijate ja klientide, veoviiside, vedajate, toote- ja tootegruppide, tellimuste jms kohta.
    Kõiki neid andmeid peab olema võimalik andmebaasi üle kanda ja salvestada. Seega on eeldus analüüsi tegemiseks kõigepealt vajalike andmete laekumine andmebaasi. Kui ettevõttes selline andmebaas puudub, peaks olema logistiku esimeseks tööülesandeks taolise andmebaasi loomine. Sellesse tuleks salvestada pidevalt andmeid erinevatelt dokumentidelt (sisasetulevad tellimused, väljuvad tellimused, kauba saatelehed, veokirjad, vedaja arved jne). Andmebaasis olev informatsioon peab võimaldama hinnata ja analüüsida erinevaid transpordiga seotud kulusid. Kui taolist andmebaasi ettevõttes pole, on raske osta veoteenuseid nii, et see toetaks logistikakulude juhtimist ja optimeerimist.
    Hinnakujundus transpordi juhtimisel
    Mõõduka konkurentsi tingimustes on vedajad pidanud eristuma kas läbi kõrge teenindustaseme või läbi kliendisõbraliku hinna. Kaasajal sellest enam ei piisa. Kliendid ootavat kõrget teenindustaset mõõduka hinnataseme juures. Kahjuks on ka praegu osa vedajaid arvamusel, et lihtsalt madal hind on hea konkurentsivõistluse hind.
    Kord väljatöötatud veohinnad ei tohiks jääda muutumatuiks pika aja jooksul. Muutused turul, toimingutes ja teenindamises nõuavad hindade perioodilist ülevaatamist ja vajadusel muutmist. Oluline aspekt on seejuures, kuidas ja millal teatada turule hindade muutumisest. Üldjuhul tekitab veohindade tõstmine turul enamasti negatiivse reageeringu. Veohindade tõstmine on klientuurile valulisem kui näiteks teatud tarbekauba hinnatõus. Hinnaliidrid võivad alustada veondusturul esimestena veohindade muutmist, ülejäänud vedajad on sunnitud reageerima nendele muutustele.
    Hinnakujunduse eesmärgid peaksid peegeldama ettevõtte üldisi eesmärke ja seda, kuidas ettevõtte võitleb oma turuosa hoidmise eest. Üks hinnakujundamise põhimõtetest on lähtuda eesmärgist täita veoühiku koormaruum maksimaalselt (unit volume pricing). Vedaja on huvitatud, et põhiveol oleks koormaruum maksimaalselt täidetud, mistõttu pakutakse turule sageli hindu, mis on atraktiivsed ja meelitavad veoteenust ostma.
    Teine põhimõte hinnakujundamise eesmärgi püstitamisel on lähtumine soovist maksimeerida kasumit. Eesmärgiks võidakse seada seejuures kasumi maksimeerimine kas lühiperioodil või pikajalises plaanis. Seejuures lähtutakse tihti vajadusest teenida veovahenditesse investeeritud raha kiiresti tagasi, ehk peetakse silmas eelkõige kapitali tootlikkust.
    Müügil põhinev hinnakujunduse eesmärk on efektiivne strateegia järgmistel põhjustel:
    • kõrget hinda kasutatakse senikaua , kuni konkurents seda lubab
    • kõrgem hind aitab katta esialgseid reklaami ja arendamise kulusid
    • kõrge hind vihjab enamasti kõrge kvaliteeditasemega teenusele
    • hinnamuutuste tegemise vajadusel on atraktiivsem hinna langetamine kui selle tõstmine
    • kui on toiminud turu küllastumine, saab madalamat hinda pakkuda kõige suuremale turusegmendile müügi suurendamise eesmärgil

    Tegelikkuses kasutatava hinna määramise meetodeid võib olla mitmeid, mida kasutatakse ükshaaval või kombineeritult:
    • nõudlusel põhinev meetod
    • kuludel põhinev meetod
    • kasumil põhinev meetod
    • konkurentsil põhinev meetod

    Peamised vead veohindade kujundamisel
    Vedajatel puuduvad pikaajalised kogemused hindade väljatöötamisel, kujundamisel ja rakendamisel strateegilisel tasemel. Hinnakujunduse ja hindade rakendamisel ollakse altid tegema mitmeid vigu.
    Üks sagedamini esinevatest vigadest on see, et hinnad viiakse liigselt sõltuvusse kuludest ehk hinnad on kulupõhised ja muid olulisi tegureid hinna kujundamisel arvesse ei võeta. Kulude teadmine on küll oluline, kuid eksisteerib mitmeid muid olulisi faktoreid, mis mängivad tähtsat rolli hindade lõplikul kujundamisel. Nendeks teguriteks on näiteks konkurentsitingimused, klientide eelistused ja riiklikul tasemel regulatsioonid . Kõik need mõjutavad seda taset, mille puhul on hind vedajale rohkem või vähem kasulik.
    Teine tüüpiline viga on see, et hindu ei vaadata üle ega korrigerita piisavalt sageli, et kohandada neid muutustega turul. Praegu on pea kõikjal maailmas viidud miinimumini riiklikud regulatsioonid ja vedajail on täielik vabadus kujundada turul hindu.
    Neljandaks tüüpiliseks veaks on see, et hind varieerub liialt vähe pakutatavate teenuste ja turusegmentide lõikes. Transpordisektoris ei tööta põhimõte ” ühesugune hind kõigile”. Vedajad teenindavad erinevaid turusegmente erinevate teenindustasemete ja hindade suhetega .
    Hinnakujundus on kompleksne ja väljakutset esitav protsess, mis rakendub pea kõigile äriprotsessi sisenditele. Hinnakujundus on kriitiline tegur konkurentsitingimuste kujundamisel ja konkurentsieeliste loomisel või nende kaotamisel. Hinnakujundus on otsustav tegur, millel on otsene mõju ettevõtte kasumlikkusele ja rentaablusele. Hinnakujundust soovitatakse juhtida vedajaettevõtte äritegevuse strateegilise plaani kontekstis.
    Rahaline ehk raamatupidamislik kulude arvestus
    Rahaline ehk raamatupidamislik kulude arvestus on suhteliselt lihtne tegevus, kuna sellega on seotud raha liikumine ettevõttesse, selle sees ja ettevõttest väljapoole. Sellisel tasemel ei valmista kuluarvestus ja selle sisu mõistmine enamasti kellelegi raskusi. Olulisemalt keerulisemaks muutub olukord, kui hakatakse rääkima kulude jaotusest erinevate toodete, teenuste, klientide, tarnijate ja ettevõtte oma allüksuste vahel.
    Suhteliselt lihtne on arvutada veoki läbisõidetud kilomeetri kulu suure täpsusega. Olukord muutub kohe, kui hakatakse lisama sellele kulule üldkulusid, terminalikulusid ja reklaamikulusid. Olukord muutub veelgi keerulisemaks, kui veok sõidab ringmarsruudil, võttes erinevatest kohtadest peale ja laadides maha erineva kaalu ja mahuga saadetisi ning vedades neid erinevate teepikkuste võrra. Probleemiks muutub enamasti sel juhul veoki kui terviku kulude jaotamine erinevatele saadetistele kulupõhiste hinnakujundusmeetodite rakendamisel.
    Ökonoomiline ehk majanduslik kulude arvestus
    Majandusliku kulu mõiste on seotud alternatiivkulu ehk võimaliku kulu mõistega. Alternatiivkulu all mõeldakse võimaliku alternatiivse toote tootmise kulu. Peetakse silmas alternatiivset tootmist sellesama juba kasutatud ressursiga. Ressursside kulud on nende väärtuses parimas alternatiivses kasutuses. Selleks, et tagada teenindamist või selliste ressursside kasutamist nagu tööjõud või kapital, peab ettevõte tasuma määra, mis on vähemalt võrdne sellega, mida ressursside kasutamisega võiks saada nende ressursside parimal kasutamisel. Kui ressursside alternatiivne kasutamine pole võimalik, on nende kulu majanduslikus mõttes null.
    Futuristlik majanduslike kulude aspekt on transpordis eriti oluline, kuna selles sektoris on tegemist suurte investeeringutega. Kui investeering uue veovahendi soetamiseks on tehtud, ei ole võimalik seda sama raha eest tagasi võtta. Teatud valdkondadesse tehtud investeeringud on sedavõrd kauakestvad ja pika tasuvusajaga, et tundub, nagu oleksid need igavesed . Investeering raudteesse on kestva iseloomuga ja kui ei ole võimalik ette näha sellele mingit muud alternatiivset kasutamist, on taolise investeeringu tegemine majanduslikult väga tundlik ja olulise tähendusega.
    On levinud, et sel põhjusel jäetakse konkurentsi tingimustes raudteesse tehtud investeeringu kulud hinnakalkulatsioonis püsikulude hulgast välja.
    Majandusliku kulu mõiste erineb oluliselt raamatupidamisliku kulu mõistest. Rahalised kulud kujutavad oma olemuselt minevikus tehtud kulusid. See ei tähenda, et neil pole majanduslikus mõttes sisu. Mineviku kulud täidavad väga tähtsat funktsiooni, kuna need loovad visiooni sellest, millised on kulud tulevikus. Vaatamata sellele ei tohiks luua täielikku sõltuvust transpordisektori hinnakujunduses mineviku kulude ja teenuse hinna vahel.
    Küsimused
  • Mis on „vähima kuluga transpordiliik”?
  • Kuidas jaotatakse transpordisektori kulud?
  • Mis on „transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus”?
  • Mis kulud on „transpordi väliskulud”?
  • Miks on vaja arvestada veoettevõttes vedude omahinda?
  • Miks on veoettevõttes kasulik teada veoki omahinda?
  • Millistest peamistest komponentidest koosnevad veoki püsivkulud?
  • Kuidas jaotatakse soetuskulud lineaarse meetodi järgi?
  • Kuidas jaotatakse soetuskulud tasakaalustatud vähendava meetodi järgi?
  • Millised on veoki muutuvkulude peamised komponendid?
  • Kuidas arvutatakse veoki kütusekulu rahalises väärtuses?
  • Kuidas arvutatakse veoki rehvikulu?
  • Kuidas arvutatakse veoki keskmist remondi- ja hoolduskulu?
  • Millest on põhjustatud veoettevõtte üldkulud?
  • Mis on veoettevõtte halduskulude peamised komponendid?
  • Milliseid peamiseid vigu tehakse veohindade kujundamisel?
    Valikvastustega küsimused
    1. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel püsivkuluks?
    • kütusekulu
    • remondi- ja hoolduskulu
    • rehvide kulu
    • amortisatsioon

    2. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel muutuvkuluks?
    • ettevõtte halduskulu
    • kütusekulu
    • ettevõtte üldkulu
    • amortisatsioon

    3. Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada?
    • panna veokile tööle kaks juhti
    • suurendada läbisõitu töövahetuse jooksul
    • vähendada läbisõitu töövahetuse jooksul
    • vähendada töövahetuste arvu ööpäevas

    4. Veoauto muutuvkulud on
    • tööjõu- ja halduskulud
    • kütuse-, rehvi- ja hooldus- ning remondikulud
    • kindlustusmaksed, veoload ja raskesõidukimaks
    • kapitali- ja liisingukulud

    5. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
    • kaaluühikutes
    • teepikkuse ühikutes
    • kaaluühik x teepikkuse ühik
    • vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes

    6. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem?
    • põhiveo puhul
    • jaotusveo puhul
    • kombineeritud veo puhul
    • süsteemse veo puhul

    7. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki:
    • üldkulu
    • muutuvkulu
    • halduskulu
    • üld- ja halduskulu

    Kordamisküsimused
  • Millised kulud on veoki muutuvkulud ja millised püsivkulud?
  • Milliste abinõudega on võimalik veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada?
  • Millest on põhjustatud transpordisektori väliskulu?
  • Millised on transpordisektori väliskulu komponendid?
  • Kuidas on seotud veoki püsivkulu komponent kilomeetri kohta veoki ööpäevase läbisõiduga?
  • Mis on veoki tühisõidukulu ja kas see lülitatakse veotariifidesse?
  • Millisesse kululiiki kuulub veoettevõtte veokorraldaja kulu?
  • Milliste suuruste ja põhimõtete järgi võetakse üldjuhul kodumaavedude eest tasu?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordis kütusekulu?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordis autojuhtide töötasu?
  • Milliste kulude hulka kuulub transpordiettevõttes administratsiooni töötasu?
  • Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud?
    112
  • Vasakule Paremale
    Laondus ja veokorraldus #1 Laondus ja veokorraldus #2 Laondus ja veokorraldus #3 Laondus ja veokorraldus #4 Laondus ja veokorraldus #5 Laondus ja veokorraldus #6 Laondus ja veokorraldus #7 Laondus ja veokorraldus #8 Laondus ja veokorraldus #9 Laondus ja veokorraldus #10 Laondus ja veokorraldus #11 Laondus ja veokorraldus #12 Laondus ja veokorraldus #13 Laondus ja veokorraldus #14 Laondus ja veokorraldus #15 Laondus ja veokorraldus #16 Laondus ja veokorraldus #17 Laondus ja veokorraldus #18 Laondus ja veokorraldus #19 Laondus ja veokorraldus #20 Laondus ja veokorraldus #21 Laondus ja veokorraldus #22 Laondus ja veokorraldus #23 Laondus ja veokorraldus #24 Laondus ja veokorraldus #25 Laondus ja veokorraldus #26 Laondus ja veokorraldus #27 Laondus ja veokorraldus #28 Laondus ja veokorraldus #29 Laondus ja veokorraldus #30 Laondus ja veokorraldus #31 Laondus ja veokorraldus #32 Laondus ja veokorraldus #33 Laondus ja veokorraldus #34 Laondus ja veokorraldus #35 Laondus ja veokorraldus #36 Laondus ja veokorraldus #37 Laondus ja veokorraldus #38 Laondus ja veokorraldus #39 Laondus ja veokorraldus #40 Laondus ja veokorraldus #41 Laondus ja veokorraldus #42 Laondus ja veokorraldus #43 Laondus ja veokorraldus #44 Laondus ja veokorraldus #45 Laondus ja veokorraldus #46 Laondus ja veokorraldus #47 Laondus ja veokorraldus #48 Laondus ja veokorraldus #49 Laondus ja veokorraldus #50 Laondus ja veokorraldus #51 Laondus ja veokorraldus #52 Laondus ja veokorraldus #53 Laondus ja veokorraldus #54 Laondus ja veokorraldus #55 Laondus ja veokorraldus #56 Laondus ja veokorraldus #57 Laondus ja veokorraldus #58 Laondus ja veokorraldus #59 Laondus ja veokorraldus #60 Laondus ja veokorraldus #61 Laondus ja veokorraldus #62 Laondus ja veokorraldus #63 Laondus ja veokorraldus #64 Laondus ja veokorraldus #65 Laondus ja veokorraldus #66 Laondus ja veokorraldus #67 Laondus ja veokorraldus #68 Laondus ja veokorraldus #69 Laondus ja veokorraldus #70 Laondus ja veokorraldus #71 Laondus ja veokorraldus #72 Laondus ja veokorraldus #73 Laondus ja veokorraldus #74 Laondus ja veokorraldus #75 Laondus ja veokorraldus #76 Laondus ja veokorraldus #77 Laondus ja veokorraldus #78 Laondus ja veokorraldus #79 Laondus ja veokorraldus #80 Laondus ja veokorraldus #81 Laondus ja veokorraldus #82 Laondus ja veokorraldus #83 Laondus ja veokorraldus #84 Laondus ja veokorraldus #85 Laondus ja veokorraldus #86 Laondus ja veokorraldus #87 Laondus ja veokorraldus #88 Laondus ja veokorraldus #89 Laondus ja veokorraldus #90 Laondus ja veokorraldus #91 Laondus ja veokorraldus #92 Laondus ja veokorraldus #93 Laondus ja veokorraldus #94 Laondus ja veokorraldus #95 Laondus ja veokorraldus #96 Laondus ja veokorraldus #97 Laondus ja veokorraldus #98 Laondus ja veokorraldus #99 Laondus ja veokorraldus #100 Laondus ja veokorraldus #101 Laondus ja veokorraldus #102 Laondus ja veokorraldus #103 Laondus ja veokorraldus #104 Laondus ja veokorraldus #105 Laondus ja veokorraldus #106 Laondus ja veokorraldus #107 Laondus ja veokorraldus #108 Laondus ja veokorraldus #109 Laondus ja veokorraldus #110 Laondus ja veokorraldus #111 Laondus ja veokorraldus #112 Laondus ja veokorraldus #113 Laondus ja veokorraldus #114
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 114 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 642 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristina jõgi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Töövihik-Laondus ja veokorraldus
    288
    doc

    Töövihik: Laondus ja veokorraldus

    Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

    Logistika alused
    Laondus ja veokorraldus
    49
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    ........ 18 11.KLIENDITEENINDUS.......................................................................................................19 12.KVALITEEDI HALDAMINE LOGISTIKAS....................................................................21 13.LOGISTIKA ALUSED JA PÕHIMÕISTED......................................................................23 14.TRANSPORT...................................................................................................................... 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone

    Veokorraldus
    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED
    52
    doc

    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

    llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja

    Laomajandus
    LOGISTIKA eriala eksami küsimused-vastused
    28
    docx

    LOGISTIKA eriala eksami küsimused-vastused

    LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on   toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse  vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike  tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis­ ja  veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?  Mida suuremad on hälbed  nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet

    Logistika
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Kauba kaitlemine
    54
    pdf

    Kauba kaitlemine

    11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et

    Logistika
    Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega
    14
    doc

    Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega

    f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja

    Laomajandus




    Kommentaarid (10)

    decomed profiilipilt
    decomed: Väga hea ja põhjalik, sain täpselt teada mida vaja oli :P
    17:43 21-04-2014
    stenmar profiilipilt
    stenmar: vähemalt küsimused teada :)
    19:57 28-05-2012
    oravike profiilipilt
    oravike: suur tanu? aga õige vastus?
    16:50 08-03-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun