Laondus ja veokorraldus (10)

Laondus ja veokorraldus
Töövihik



















Sisukord
1. Laod .................................................................................................................4
2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10
3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12
4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13
5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17
6. Väljastustellimuste komplekteerimine .............................................................18
7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21
8. Saadetiste loovutamine .....................................................................................22
9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23
10. Inventeerimine ................................................................................................25
11. Hoiustamine ....................................................................................................29
12. Laotöö korraldus.............................................................................................34
13. Lao planeerimine ............................................................................................36
14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43
15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49
16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51
17. Puhastustööd laos............................................................................................52
18. Klienditeenindus ..............................................................................................54
19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71
20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81
21. Transport..........................................................................................................93
22. Kaubavedu .......................................................................................................99
23. Varude juhtimine............................................................................................111
24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114
25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129





1. Laod
Valikvastustega küsimused
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged.
1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär?

• ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi
  
• ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase
  
• tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega
  
• tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt
  

2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale?

• avalikus laos
  
• avalikus ja lepingulises laos
  
• privaatlaos ja lepingulises laos
  
• privaatlaos
  

3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?

• privaatlaos
  
• avalikus laos
  
• privaatlaos ja lepingulises laos
  
• avalikus laos ja lepingulises laos
  

4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust?

• avalikus laos
  
• avalikus ja lepingulises laos
  
• privaatlaos ja lepingulises laos
  
• privaatlaos
  

5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud?

• avaliku lao kasutamisel
  
• privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
  
• privaatlao ja avaliku lao kasutamisel
  
• privaatlao kasutamisel
  

6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud ?

• privaatlao kasutamisel
  
• avaliku lao kasutamisel
  
• avaliku ja lepingulise lao kasutamisel
  
• privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
  

7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt

• privaatladu
  
• lepingulist ladu
  
• avalikku ladu
  
• konsignatsiooniladu
  

8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul

• tootmisettevõtted
  
• ekspedeerijad, vedajad, raudtee - ja sadamaoperaatorid
  
• hulgimüügiettevõtted
  
• importijad ja eksportijad
  

9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest?

• ei kanna vastutust
  
• kannab osalist vastutust
  
• kannab täielikku vastutust
  
• kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad
  

10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?

• lao personal, tööaeg, töö kvaliteet
  
• lao seadmed , lao inventar , lao personal
  
• lao ruum, lao seadmed, lao personal
  
• lao põrandapind, lao ruum, lao töökorraldus
  

11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud?

• komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi
  

teistes komponentides

• ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete
  

kasutamise optimeerimise

• komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile
  

muutused muude komponentide osas

• ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja
  

laoruumi kasutamise
12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem

• hoiustamise efektiivsus
  
• töö tootlikkus ja efektiivsus
  
• lao efektiivne töökorraldus
  
• seadmete kasutamise efektiivsus
  

13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem

• hoiustamise efektiivsus
  
• töö tootlikkus ja efektiivsus
  
• laoinventari kasutamise efektiivsus
  
• seadmete kasutamise efektiivsus
  

14. Mis laod on puhverlaod?

• laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
  
• laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi
  

alustamist

• laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes
  
• suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate
  

tootmisüksuste vahel
15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt

• jaekaubanduse laod
  
• sorteerimiskeskused
  
• hulgilaod
  
• konsignatsioonilaod
  

16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk?

• saadetiste dekonsolideerimine
  
• kauplustele minevate saadetiste koostamine
  
• saadetiste konsolideerimine ja cross - docking
  
• saadetiste konsolideerimine
  

17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?

• vähenevad veokulud
  
• väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö
  
• lüheneb tarneaeg , väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel
  
• lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud
  

18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid?

• kaupade pikaajaline hoiustamine
  
• saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking
  
• kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel
  
• saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine
  

19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?

• kaupade pikaajaline hoiustamine
  
• samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid
  
• samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod
  
• riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine
  

20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist

• frantsiisimüügi laoga
  
• konsignatsioonilaoga
  
• reservlaoga
  
• 3PL laoga
  

21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes?

• robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta
  
• üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt
  

antud juhtimiskäsu peale

• personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid
  
• kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded
  

saabuvad tõstukiarvutisse
22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist

• manuaallaoga
  
• automaatlaoga
  
• riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris
  
• poolautomaatlaoga
  

23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist

• manuaallaoga
  
• automaatlaoga
  
• poolautomaatlaoga
  
• riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris
  

24. Unit load süsteem on mõeldud

• tükikauba komplekteerimiseks
  
• peenkauba komplekteerimiseks
  
• kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks
  
• täisaluste käsitlemiseks
  

25. Mis laod on külmlaod?

• mitteköetavad laod
  
• laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri 6 - 80 C
  
• laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri -2 - 60 C
  
• laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri -180 C
  

26. Millist temperatuurirežiimi hoitakse külmutusladudes?

• 00 C kuni - 50 C
  
• -50 kuni -100 C
  
• - 180 C
  
• - 180 C ja/või -250 C
  

27. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 13 m, on tegemist

• madala laoga
  
• keskmise kõrgusega laoga
  
• kõrge laoga
  
• kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid ja/või miniload süsteemid
  

28. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 8 m, on tegemist

• kõrge laoga
  
• keskmise kõrgusega laoga
  
• madala laoga
  
• madala laoga, kus on õigustatud ka kõrge lao tehnoloogiate kasutamine
  

29. Terminalid töötavad üldjuhul

• U – kujulise läbivoolu põhimõttel
  
• otseläbivoolu põhimõttel
  
• otseläbivoolu ja U- kujulise läbivoolu kombineeritud põhimõtetel
  
• suvalisel läbivoolu põhimõttel, mille puhul on minimeeritud kaubaga liikumise teekondade pikkused
  

30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele?

• jaekaubanduses
  
• hulgikaubanduses
  
• tootmises
  
• logistikateenuste osutamisel
  

31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed ?

• tootmise ladude puhul
  
• konsignatsiooniladude puhul
  
• jaekaubanduse ladude puhul
  
• hulgikaubanduse ladude puhul
  

32. Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem?

• lao põrandapinna efektiivne kasutamine
  
• lao tööalade efektiivne kasutamine
  
• lao ruumi efektiivne kasutamine
  
• laotehnika ja - riiulite efektiivne kasutamine
  

33. Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos?

• väheneb komplekteerimis- ja pakkimistöö kiirus ja suureneb vigade arv
  

komplekteerimisel

• väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste
  

risk, tekib silmade väsimus

• väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk
  
• hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole
  

vaadates ei pimesta valgustid silmi
34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral?

• 5 m
  
• 7 m
  
• 9 m
  
• 11 m
  

35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused.
A muutub töökorraldus laos
B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid
C muudetakse laoprotsesse ja – toiminguid

• A, B
  
• B, C
  
• A, C
  
• A, B, C
  

36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust ? Vali õiged võimalused.
A riiulite kõrguse suurendamisega
B vahekoridoride arvu vähendamisega
C vahekoridoride laiuse vähendamisega

• A, B
  
• B, C
  
• A, C
  
• A, B, C
  

Kordamisküsimused

Millistel põhjustel on vaja ladusid?

Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos?

Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos?

Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud?

Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad?

Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest?

Mille järgi otsustatakse, kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte?

Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes?

Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud?

Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes?

Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes?

Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusid?

Kuidas liigitatakse ladusid funktsionaalsuse seisukohalt?

Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid?

Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?

Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminal?

Milliseid funktsioone täidavad transiitlaod?

Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilimise eest konsignatsioonilaos?

Milleks kasutatakse külmladusid ja milline on nendes temperatuurirežiim?

Milleks kasutatakse külmutusladusid milline on nendes temperatuurirežiim?

Milline on madala alusekauba lao maksimaalne kõrgus?

Millisest kaubaluste lao kõrgusest alates räägitakse kõrgest laost ja vastavast tehnoloogiast ?

Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse?

Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda ksutatakse?

Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad?

Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid?

Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?

Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?

Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes?

Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel?
2. Kauba mahalaadimine
Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust.
Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid, konteinereid ja raudteevaguneid.
Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad . Selleks on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinumaks üleminekutehnoloogia seadmeks on laadimislüüs koos laadimissillaga. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja alla lastavat platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud šarniirselt, veoühiku poolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõrgusele. Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi.
Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul
kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga.
Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine.
Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks on käsikahveltõstukiga lastiruumis ja veab kaubaalused kaubaga käsikahveltõstukiga poolhaagise või treileri taha otsa, teine laotöötaja tõstab need vastukaal- või tugiratastõstukiga maha. Niimoodi töötades on laadimistöö tootlikkus madal ja omahind kõrge.
Kuna mahalaadimisele peab järgnema vastuvõtukontroll, on vaja veoühikust välja toodud kaubad paigutada korrastatult lao vastuvõtualale, kus teostatakse laadimisele järgnevad laotöö operatsioonid . Et mahalaadimistöö oleks efektiivne, peaks vastuvõtuala paiknema võimalikult lähedal laadimislüüsile, mille kaudu toimib mahalaadimistöö. Tõstuki lühikeste sõiduteekondadega hoitakse kokku hulga kallihinnalist tööaega. Et mahaladimisele järgnevat vastuvõtukontrolli oleks parem läbi viia, tuleks jätta vastuvõtualal kaubaaluste vahele
0,5-0,7 m laiused vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile.
Küsimused

Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel?

Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid?

Kas laadimissilla osad võivad liikuda samaaegselt veoki manööverdamisega laadimislüüsi?

Kas laadimissilda on lubatud koormata, kui selle ”nina” ei toetu lastiruumi põrandale?

Kas veoühikust kauba laadimist on lubatud jätta tööpäeva lõpul pooleli ning jätkata järgmisel hommikul ? Kui on lubatud, siis millistel tingimustel?

Kas pika, eest toestamata veoühiku laadimisega võib kaasneda teatud tingimustel oht? Kui võib, siis milline oht?

Kuidas on õige talitada, kui kaup on saabunud kolmandatest riikidest (väljastpoolt
EL-i) ja last poolhaagisel on kaitstud plommiga?

Kas autojuhil on õigus viibida kauba mahalaadimise juures?

Millal on autojuhi vastutus kohaletoimetatud kauba eest suurem, kas plommitud või plommimata koorma puhul?

Kuidas toimida, kui vigastasite kaupa/ pakendit mahalaadimisel?

Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on märgunud?

Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on vigastatud ?

Kuidas toimida, kui mahalaadimise käigus tekib oht, et osa kaubaaluseid võib vajuda tõstmise alustamisel ümber?

Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)?

Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada vastust.

Kuidas toimida, kui mahukaubana saabunud televiisorite tõstmisel kukub üks nendest 1,2 m kõrguselt treileri põrandale?
3. Hoiuühikute moodustamine
Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või –ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba käsitsemiskulusid. Kui võrrelda omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude suurenemisest.
Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine, edasine komplekteerimine ja inventeerimine oleksid efektiivsed, on tarvis lahtine kaup sorteerida tooteartiklite viisi ja paigutada tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust nimetatakse hoiuühikute moodustamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu rehvid , pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika.
Valikvastustega küsimused
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged.
1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?

• juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada
  
• juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
  
• juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta
  
• juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel
  

2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid?

• veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad
  
• veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad
  
• veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad
  
• veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad
  

Näidisülesanne
Mahukauba veost saadav kogukulu sääst
Andmed
Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum . Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr.
Ülesanne
Arvutada kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel.
Lahendus
Ühikukulu vedamisel mahukaubana on
21420 / 1260 = 17 kr
Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on
21420 / 880 = 24,34 kr
Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel
2 x 3 x 160 = 960 kr
Täiendav käsitsemiskulu ühe rehvi kohta
960 / 1260 = 0,76 kr
Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu
17 + 0,76 = 17,76 kr
Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta
24,34 – 17,76 = 6,58 kr
4. Vastuvõtukontroll
Pärast seda kui kogu veos on maha laaditud ja paigutatud korrastatult vastuvõtualale, tuleb saadetis üle kontrollida. Vastuvõtukontroll on üks vastutusrikkamaid laotöö toiminguid, kuna sellega kinnitatakse tarne lõppemist ja kauba üleminekut saaja vastutusele. Kaupade tellimise järel jääb ettevõtte arvutisüsteemi tavaliselt ostutellimus, mis sisaldab infot tellitud kauba artiklite, koguste, hinna jms kohta. Pärast vastuvõtukontrolli läbiviimist saab ostutellimusest lao sissetulek, mida muudetakse vajadusel vastuvõtukontrollimise käigus.
Vastuvõtukontroll kujutab endast laotoimingut, mille käigus võrreldakse saadetise tooteartikleid ja koguseid sellega, mis telliti. Võrdlemiseks saab kasutada arvutiprogrammist välja prinditud vastuvõtudokumenti, milleks võib olla lao sissetulek. Kasutada võib ka pakkelehte või arvet. Hea on kasutada võrdlemiseks pakkelehte, kuna see sisaldab tavaliselt informatsiooni ka pakkeüksuste arvu (kaubaalused, veopakendid, hulgipakendid jms) ning neis sisalduvate tooteühikute kohta. Kontrollimise käigus loetakse üle saabunud tooteartiklid ja võrreldakse vastuvõtudokumendile märgitud ja tegelikke saabunud koguseid. Avastatud erinevused märgitakse vastuvõtudokumendile ja sellest teavitatakse ostutöötajat. Vastuvõtutoiminguid ei tohiks alustada enne, kui on olemas korrektne vastuvõtudokument.
Peaaegu kõigil toiduakupadel on kindlaksmääratud säilitus- ja realiseerimisaeg . Enamasti kontrollitakse vastuvõtmisel üle ka vastavad kuupäevad ja tehakse sellekohased märkused vastuvõtudokumendile. Teatud kaupade puhul on vaja kontrollida üle ja/või märkida vastuvõtudokumendile lisaks ka tootepartiide numbrid.
Lisaks eelnevale on vaja vastuvõtmisel vaadata üle, kas pakendid on suletud, vigastamata ja kuivad. Veoprotsessi käigus võib kaup saada erinevaid kahjustusi nii veoühiku lastiruumis kui ka ümberlaadimistel vaheterminalides. Pakendeid ja kaupu võivad vigastada muud veetavad kaubad, mittekorras treiler , hooletu ja nõudeid eirav käsitsemine terminalides jms. Sageli juhtub, et poolhaagise vettpidav kate (tent) on veidi purunenud ja kaubad on saanud märjaks. Kui vastuvõtmise käigus avastatakse märgunud pakendeid, on vaja kontrollida, kas kahjustada pole saanud ka pakendis sisalduv kaup.
Kuna transpordi käigus võib puutuda kaubaga kokku erinevaid inimesi, pole välistatud ka kuritegeliku käitumise võimalus. Kui vastuvõtmisel loetakse üle pakkeüksused ja nenditakse, et kauba kogustega on kõik korras, ei tähenda see veel, et ka tegelikult nii on. Hilisema kaubakäsitlemise käigus võib selguda, et mõni kallihinnalise kauba pakenditest on tühi, või sisaldab toote asemel ”ballasti”. Seetõttu on soovitav kallihinnaliste kaupade puhul kontrollida pakendite suletust ja veenduda, et need pole pärast tootjatehasest väljastamist avatud ning uuesti suletud. Kui kõik toote pakendid on suletud ühtemoodi ja kaaluvad võrdselt, pole tavaliselt alust kahelda nende sisu tegelikkusele vastavuses. Juhul kui lattu on võetud vastu kaupa mittesisaldavad pakendid, on hiljem raske või isegi võimatu tõestada, et kaupade kadumine pole juhtunud laos.
Professionaalsed laopidajad ja vedajad on teadlikud eelpool mainitud ohtudest ja võtavad tavaliselt eelnevalt kasutusele hilisemaid probleeme vältivad meetmed. Lihtsaimaks ja ühtlasi enamkasutatavaks meetodiks on seejuures kauba mähkimine läbipaistmatusse kilesse ja kile kaitsmine turvateibiga. Turvateibiks on tavaliselt spetsiaalse kirjaga ja tugevdatud nakkevõimega liimiga teip, mida ei ole võimalik veoprotsessi käigus uuendada. Kui kilet saab asendada uuega, siis vastavat teipi pole kuskilt võtta. Uuesti pole võimalik vana kasutada, sest selle eemaldamisel on jäänud kile liimi külge. Saadetise kaitsmisel musta pakkekile ja turvateibiga on vaja teha sellekohane märkus ka transpordisaatelehele (veokirjale). Tavaliselt sisaldab see lakoonilist infot: ”Saadetis on kaitstud turvateibiga. Kontrollida pakkekile ja turvateibi olemasolu ning puutumatust”. Praktika on näidanud, et taoliste meetmete rakendamisel kaovad ära praktiliselt kõik kallihinnalise kauba kaotsimineku probleemid.
Seega, kui lattu on saabunud turvateibiga kaitstud kaup, on vaja lisaks muudele vastuvõtutoimingutele kontrollida ka pakkekile ja teibi olemasolu ning puutumatust.
Kui vastuvõtmisel avastatakse kauba/pakendite vigastused, märgumine, läbipaistmatu pakkekile ja/või turvateibi puudumine (juhul kui see on märgitud transpordisaatelehele), tootepakendi eelnev avamine või midagi muud mittetavapärast, tuleks hoolitseda koheselt asitõendite eest. Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost. Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on tekkinud kauba saaja juures.
Selleks, et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba saajale .
Teatud kaupade vastuvõtmisel on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine . Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide ja –materjalide saabumisel koostetehasesse kontrollitakse tavaliselt materjale vastavalt reglemendile visuaalselt , komponentide puhul mõõdetakse aga nende elektroonilisi parameetreid. Autode logistikas on tavapärane, et iga järgnev lüli tarneahelas kontrollib üle nii sõiduki komplektsuse kui ka vigastuste puudumise. Erikontrollimise kohta vormistatakse üldjuhul nõuetekohane akt või kantakse tulemused vastavasse päevikusse.
Kui kaup saabub alustel, on mahalaadimine ja vastuvõtukontroll võimalik teostada üksi. Mahukauba puhul ja hoiuühikute moodustamisel on seda hea teha mitmekesi. Nii on saanud tavapäraseks, et autorehvide, mööbli ja kodutehnika mahalaadimisel tehakse veoühikus tööd kahekesi.
Kaub vastuvõtmistoimingute käigus on hea teha ka teatud lisaväärtustoiminguid (VAS). Pakenditele lisatakse pakketaskus toodete kasutusjuhendid ja/või garantiitalongid või etiketid kasutusjuhistega. Kui seda tehakse kauba väljastamise käigus, on töö efektiivsus väike ja vigade tekkimise võimalus suur.
Teatud juhtudel võib olla õigustatud kauba paigutamine hoiukohtadele ilma vahepealse paigutamiseta vastuvõtualale. Tavaliselt on põhjuseks vaba pinna puudumine vastuvõtualal. Erandina võib toimida ka nii, kuid peab arvestama, et kui toodete koosseis ja kogused ei ühti vastuvõtudokumendil märgituga, on vaja kontrollida üle juba hoiukohtadele paigutatud tooted. See võib olla aga seotud arvestatava lisatöö ja ajakuluga.
Kui füüsilised vastuvõtutoimingud on täielikult tehtud, peab järgnema sellele kauba vastuvõtmise kinnitamine laoarvestusprogrammis. Kinnitatakse, et kaubad on võetud kindlates kogustes lattu vastu ja need paiknevad vastuvõtualal. Vastava arvutitöö teeb tavaliselt keegi laotöötajaist, erandina kontoritöötaja.
Cross-dockingit kasutatakse suures ulatuses vaid üksikutes ladudes. Vaatamata sellele ollakse arvamusel, et selle osatähtsus hakkab pidevalt suurenema. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest.
Selleks, et cross-docking oleks efektiivselt teostatav, peaksid olema täidetud järgnevad tingimused:

• saabuvad pakkeüksused on korralikult markeeritud
  
• autojuht teostab maha- ja pealelaadimise
  
• pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi
  
• pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt
  
• ostult saabub eelnev informatsioon ostetavatest kaubakogustest
  
• töökoormuse ühtlustamiseks ajastatakse saadetiste kohalevedu
  
• saabunud pakkeüksused/tarnepartiid registreeritakse kohe vastuvõtualal
  
• pealelaadimine teostatakse lähetusalal
  

Küsimused

Kuidas toimida, kui avastate kodutehnika mahalaadimise käigus, et ühe külmkapi uks on mõlkis?

Millised on peamised tüüpilised vead digitaalfotode tegemisel ja elektronpostiga edastamisel?

Miks on õigem lisada kaubale kasutusjuhendeid kohe vastuvõtmisel, mitte hiljem väljastamisel?

Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtmisel ei kontrollita , mitu toodet on hulgipakendis, vaid eeldatakse, et kogused on sellised nagu on märgitud pakkelehel ?

Millised tagajärjed võivad imneda kaupade väljastamisel kui vastuvõtmisel on märgitud tooteartikli kogus küll õige, kuid valesti on märgitud vastuvõtudokumendile hulgipakendite arv ja nendes sisalduv toodete arv (näit. 6 x 40 = 240 tk ja 4 x 60 = 240 tk)?

Millisel juhul võib olla vea hind kordades suurem, kas kauba vastuvõtukontrolli tegemisel või komplekteerimisel? (Sissetulevast saadetisest tehakse keskmiselt 12 väljuvat saadetist .)
Valikvastustega küsimused
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged.
1. Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki komplektsust, on tegemist:

• tavapärase kontrollimisega
  
• erikontrollimisega
  
• tavapärase ja erikontrollimise kombineeritud viisiga
  
• pole tegemist kumbagi kontrollimise viisiga
  

2. Tavapärasel kontrollimisel kauba vastuvõtul:

• kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele
  
• kontrollitakse, kas kaup ja pakendid pole vigastatud
  
• kontrollitakse toodete aegumistähtaegade vastavust ja vajadusel tootmispartiide numbreid
  
• kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele, vigastuste olemasolu ja vajadusel ka aegumistähtaegu ja partiide numbreid
  

Kordamisküsimused

Millised on tavapärase kontrollimise ja erikontrollimise erinevused kauba vastuvõtmisel?

Millisel juhul on vaja viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?

Millise kauba paigutamise korral veoühiku kormaruumis on võimalik saavutada selle maksimaalne täiteaste?

Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurendamine kaubaühiku veokulusid ?
5. Kauba paigutamine hoiukohtadele
Kuna teatud osa saabunud kauba väljastamisega on enamasti kiire, tuleb kaup paigutada kohe pärast vastuvõtmistoimingu lõpetamist hoiukohtadele riiulitel, virnas või põrandakohal. Selleks vajatakse hoiukohtadele paigutamise lehte. Kui laoprogrammist pole võimalik seda koos toote- ja hoiukohtade infoga printida , tuleb kasutada vastavat dokumendivormi, millele saab vajaliku info märkida korrastatult ja korrektselt. Pole õige kasutada selleks valget paberilehte, kuna siit võivad saada alguse mitmed vead. Kui arvutiprogrammist prinditakse hoiukohtadele paigutamise leht, mis sisaldab saabunud tooteartiklite ja koguste loetelu ning soovituslikke hoiukohtade aadresse, saadakse parim võimalik tulemus. Vigu tehakse kirjutamisel vähem, hoiukohtadele paigutamine toimub kiiremini ja tooted paigutatakse laoprogrammis määratud hoiukohtadele. Juhul kui arvutiprogramm sobivaid hoiukohti ei paku, on vaja enne paigutamise alustamist teha selgeks, millist hoiukohtade süsteemi antud toodete puhul kasutatakse ja kirjeldada vastav informatsioon hoiukohtadele paigutamise lehel.
Pärast hoiukohtadele paigutamist tehakse vajalik arvutitöö. Selle käigus seotakse laoarvestusprogrammis toodete artiklinimetused ja kogused kindlate hoiukohtade aadressidega. Toiming on eriti vastutusrikas , kuna vähemagi vea puhul võivad tekkida probleemid komplekteerimisel. Arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohtadelt ei leita tooteid üldse, või ei leita neid märgitud kogustes. Komplekteerimistöö saab häiritud ja muutub toodete otsimise tõttu muudelt hoiukohtadelt ebaefektiivseks. Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö laotöötajad.
Kui suure osa saabunud kauba väljastamisega on kiire, on põhjendatud väljastamine vastuvõtualalt. Sel juhul kinnitatakse kaubakogused tinglikele hoiukohtadele vastuvõtualal, mille järel võib alustada komplekteerimisega. U- kujulise läbivooluga ladudes paiknevad pakkimis- ja loovutusala tavaliselt vastuvõtuala kõrval, mistõttu on väljastustoimingute efektiivsus sel viisil töötades suur. Kui kiired väljastused on tehtud, paigutatakse ülejäänud kaup lõplikele hoiukohtadele.
Efektiivne töö laos eeldab kauba paigutamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Edaspidine ümbertõstmine ühelt hoiukohalt teisele võib olla põhjendatud ainult aktiivkohtade täitmisega resrvkohtade arvel.
Tuleb pidada meeles, et korrektse vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega luuakse eeldused edaspidiseks tootlikuks ja vigadeta komplekteerimiseks. Kui arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohtadelt leitakse alati õiged tooted õigetes (arvutiprogrammis kirjeldatud) kogustes, on komplekteerimise efektiivsus suur ja töö kvalteet kõrge.
Küsimused

Miks ei tohiks kaubad jääda pärast vastuvõtmist vastuvõtualale pikemaks ajaks (mitmeks päevaks)?

Millistel asjaoludel võib olla põhjendatud kaupade hoiukohtadele paigutamise edasilükkamine ja saadetise jätmine vastuvõtualale?

Miks on enamasti vale paigutada saabunud kaubad juhuslikele vabadele hoiukohtadele?

Millist kasu on võimalik saada hoiukohtade süsteemide kirjeldamisest laoarvestusprogrammis?

Miks on oluline, et laoarvestusprogrammis kirjeldatud info toodete kohta hoiukohtadel ja tegelik olukord langeksid kokku?

Millisel juhul tehakse hoiukohtadele paigutamise töö ja koguste kirjeldamine üldjuhul kvaliteetsemalt, kas siis, kui seda teeb üks või kaks laotöötajat?
6. Väljastustellimuste komplekteerimine
Kuna ühest sissetulevast saadetisest saab tükikauba laos väljastada keskmiselt 10-12 väljaminevat saadetist, võtab komplekteerimine koos sellele järgneva pakkimisega põhiosa kogu laotöö ajast. Sõltuvalt paljudest teguritest tegelevad laotöötajad keskmiselt 60 – 70 % tööajast kaupade komplekteerimise, pakkimise, loovutamise ja nendega seotud arvutitööga. Peenkaubaladudes võib ulatuda komplekteerimistöö osakaal isegi keskmiselt 80%-ni. Komplekteerimine kui tegevus omakorda moodustab väljastustöö summaarsest ajast suurema osa. Siit tuleneb ka järeldus, et komplekteerimistöö tootlikkus, efektiivsus ja omahind on kogu laotöö seisukohalt otsustava tähtsusega. Luues eeldused tootlikuks ja efektiivseks komplekteerimiseks ja korraldades komplekteerimistööd laos parimal võimalikul viisil, suudetakse mõjutada oluliselt laotöö kuluefektiivsust, kvaliteeti ning ühtlasi ka kogu ettevõtte konkurentsivõimelisust.
Kauba väljastamine laost algab komplekteerimistööga. Laotöötaja saab lao printerilt komplekteermislehe, mis sisaldab üldjuhul kogu vajalikku teavet kauba saaja ja temale väljastatavate toodete kohta. Lisaks võib komplekteerimisleht sisaldada olulist informatsiooni tarne toimumise viiside, veovajaduse, transpordijuhiste jms kohta.
Komplekteerimine toimub üha enam kantava arvuti või tõstukiarvuti abil. Sel juhul ei vajata paberkandjal komplekteerimislehte. Töö käik kuvatakse komplekteerimislehe vormis arvutiekraanil, komplekteerija saab infot hoiukoha aadresside , toodete ja nende koguste kohta arvutikuvarilt. Hoiukoha ja toote tunnused loetakse arvutiprogrammi kindlas järjestuses arvutiga ühendatud või kompaktselt koos oleva vöötkoodiskanneri abil. Komplekteeritud artikliridade kinnitamised tehakse kantava terminali sõrmistikult või arvutiklaviatuurilt. Kui laos on seatud üles raadiovõrk, tehakse kogu töö reaalajas.
Peenkaubaladudes, kus on palju üherealisi väljastustellimusi, saab teatud tingimustel hakkama ka ilma paberkandjal või elektroonilise komplekteerimisleheta. Etiketiprinterist prinditakse transpordietikett, mis lisaks veoprotsessis vajatavale infole sisaldab tooteartikli nimetust , kogust ja ka vastava toote hoiukoha aadressi. Komplekteerija leiab vajaliku toote etiketil oleva info abil ja kinnitab etiketi kohe toote võtmise järel selle pakendile. Kui pakkmine toimub hiljem, kinnitatakse etikett pakendile pakkimisalal. Se viisil toimides on võimalik hoida kokku paberit ja ülearust arvutitööd. Juhul kui laos on olemas tingimused taoliselt tegutsemiseks, tasuks kaaluda töörutiinide muutmist uue meetodi kasuks kasvõi osaliselt.
Komplekteeritavad tooted antakse komplekteerimislehel tavaliselt arvuti poolt tööks sobivas järjekorras. Peamiseks loogikaks on seejuures riiuli vahekoride põhine komplekteerimisjärjekord, ehk ühe vahekoridori kahel pool asuvatelt riiulitelt tuleb võtta kaubad riiuliaadresside järjestuses ja samasse vahekoridori tagasi ei pöörduta. Seejärel siirdutakse järgmisesse vahekoridori, kust võetakse järjekorras kõik selle riiulitel paiknevad tooted. Nii toimitakse seni, kuni kogu saadetis on komplekteeritud.
Arvuti poolt ette antud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei pruugi osutuda aga paljudel juhtudel optimaalseks. Laotööd toetavad arvutiprogrammid lubavad kirjeldada toodete võtmise järjestamiseks ka teatud muid põhimõtteid. Kuna komplekteerimistöö tootlikkus on määratud suures osas komplekteerimisel läbi käidud või tõstukiga sõidetud teekonna pikkusega, ei peaks komplekteerija lähtuma toodete võtmise järjestamisel alati arvuti poolt ette antud järjekorrast vaid muutma seda järjekorda vastavalt konkreetsele olukorrale. See võib olla küll algul raske, kuid kui töötajal tekib parem ettekujutus toodete paiknemisest laos ja ta suudab omavahel siduda infot komplekteerimislehel ja omapoolset ettekujutust, võidakse saada komplekteerimisteekondade olulise lühendamise abil komplekteerimistööl parim võimalik tulemus.
Head eeldused tootlikuks komplekteerimiseks luuakse juba eelnevalt hästi läbimõeldud hoiustamiskohtade süsteemi kasutamisega ja toodete õige paigutusega hoiukohtadel toetudes sellele süsteemile. Peamisteks põhimõteteks on siinjuures toodete paigutamine kindlatele hoiukohtadele riiuli pikkuse ja kõrguse ulatuses nii, et komplekteerimisteekond oleks lühim ja tõsteid kõrgetelt riiulikorrustelt tehakse võimalikult vähe. Selle loogika alusel paigutatakse sagedasti väljastatavad tooted riiuli alumistele korrustele loovutusala lähedusse, harvemini liikuvad kaubad aga riiulil tahapoole ja kõrgematele korrustele. Nii on võimalik komplekteerimisel läbitavaid teepikkusi kordades vähendada.
Komplekteerimisel võidakse kasutada väga erinevaid töömeetodeid, kasutades seejuures erinevat laotehnikat. Täisaluste väljastamine on efektiivne ja seda tehakse üldjuhul liikuvmastiga tõstukiga või vastukaaltõstukiga. Tugiratastõstukiga töötamine on vähemtootlikum. Tükikauba komplekteerimine on kõige efektiivsem komplekteerimistõstukeid kasutades. Esimeselt ja teiselt riiulikorruselt võetakse kaupa komplekteerimistõstuki abil, kõrgemal paiknevatelt hoiukohtadelt aga kõrgkomplekteerimistõstuki abil. Kitsaste vahekoridoridega kõrgetes ladudes võib teha kogu töö kombitõstukitega.
Niipalju kui võimalik, tuleks kasutada rühmkomplekteerimise meetodit, mille puhul on korraga käsil mitme väljastustellimuse komplekteerimine. See nõuab üldjuhul küll enne pakkimist ühele kaubaalusele asetatud erinevate väljastuste toodete ülekontrollimist ja eri saadetiste üksteisest eraldamist, kuid lõppkokkuvõttes saavutatakse siiski komplekteerimistöö tootlikkuse arvestatav suurenemine.
Küsimused

Miks on ladudes eriti oluline just komplekteerimistöö tootlik korraldamine?

Millise laotöö toimingu puhul on vigade tekkimise tõenäosus laos kõige suurem? Põhjendage vastust.

Miks on komplekteerimistöö puhul eriti oluline liikumisteekondade minimeerimine ?

Miks on õige väide, et komplekteerimistöö efektiivsusele pannakse alus kaupade õige hoiukohtadele paigutamisega?

Kuidas aitab hoiustamissüsteemide kasutamine parandada komplekteerimistöö efektiivsust?

Miks ei pruugi arvutiprogrammi poolt komplekteerimislehel toodud toodete järjestus olla parim järjestus töö tootlikkuse seisukohalt?

Kas pika väljastustellimuse komplekteerimist võib jaotada eri laotöötajate puhul? Kui võib, siis millisel juhul on selline jaotamine õigustatud?

Millised ohud töö kvaliteedi osas ja miks need on olemas juhul, kui üks laotöötaja annab väljastustellimuse pooleli oleva komplekteerimise üle teisele laotöötajale?
Valikvastustega küsimused
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged.
1. Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?

• pärast suusõnalise korralduse saamist müügisekretärilt
  
• pärast vastavasisulise korralduse saamist klienditeeninduselt kirjalikult (komplekteerimisleht) või elektroonilisel kujul (arvutis)
  
• pärast vastavasisulise korralduse saamist laojuhatajalt
  
• kui laos märgatakse, et arvutiprogrammis on tekkinud uus müügitellimus
  

2. Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel?

• võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad
  
• toodete optimaalne paigutus hoiukohtadel
  
• võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad laos ja toodete õige paigutus hoiukohtadel
  
• madalkomplekteerimistõstuki kasutamine komplekteerimisel siirdamistõstuki asemel
  

3. Komplekteerimistöö moodustab kogu laotöö mahust enamasti:

• 1/3 - 1/2
  
• 1/2 - 2/3
  
• 2/3 - 3/4
  
• 3/4 - 4/5
  

4. Mida tähendab rühmkomplekteerimine?

• laotöötajate rühm komplekteerib korraga üht suurt väljastustellimust
  
• üks laotöötaja komplekteerib korraga mitut väljastustellimust
  
• üks laotöötaja komplekteerib korraga ühe tooterühma tooteid mitmele väljastustellimusele
  
• laotöötaja komplekteerib A- rühma tooted eraldi B ja C rühma toodetest
  

5. Millisel konkreetsel juhul on komplekteerimise töö kulu väljastustellimuse ühe rea kohta kõige suurem?

• ühe reaga tellimuse korral
  
• kolme reaga tellimuse korral
  
• viie reaga tellimuse korral
  
• seitsme reaga tellimuse korral
  

6. Kui suur osa tellimustest on tüki- ja alusekauba ladudes keskmiselt üherealised?

• 10% - 20%
  
• 20% - 30%
  
• 30% - 40%
  
• 40% - 50%
  

Kordamisküsimused

Millest algab laos komplekteerimistöö?

Mis on laotöös kõige olulisem efektiivuse saavutamiseks komplekteerimisel?

Kui suure osa kogu laotööst moodustab üldjuhul komplekteerimis- ja pakkimistöö?

Millise laotöö tõhusa korraldamisega on võimalik saada kõige suuremat efekti?

Mis on rühmkomplekteerimine ja millal on õige seda kasutada?

Kuidas sõltub ühe väljastustellimise rea komplekteerimise omahind artikliridade arvust väljastustellimusel?

Kui suur on üldjuhul üherealiste väljastustellimuste osakaal kõikide väljastustellimuste arvust?
7. Saadetiste pakkimine
Saadetise pakkimine on laotöö toiming, mis jääb ajaliselt komplekteerimise loovutamise vahele. Kaubad võivad olla komplekteerimise järel kohe sobivas veopakendis (tootja täisalused) või vajavad täiendavat pakkimist. Üldjuhul on vaja viia läbi pakkimine pärast peen- või tükikauba komplekteerimist.
Kui väljastatavate kaupade mahud seda võimaldavad, tuleks kasutada niipalju kui võimalik kaupade paigutamist alustele. Kui üksikud pakendid on paigutatud õiges järjekorras kompaktselt kaubaalusele, mähitud pakkekilesse või kinnitatud pakkelindiga, on sellega loodud eeldused kauba toimetamiseks kohale vigastamata. Kaubaaluste käsitlemine veoprotsessis on kordades efektiivsem kui lahtise mahukauba laadimine .
Kuna pakkematerjal on arvestatav kulutekitaja ja seda võib kuluda palju, on vaja pakkimisel pidevalt jälgida, et pakkimismaterjali ei kuluks ülearu. Siinjuures on vaja lähtuda reeglist , et pakkematerjali tuleb kasutada nii vähe kui võimalik ja samas niipalju kui vajalik selleks, et toimetada kaubad kohale vigastamata.
Kuna pakkimismaterjalide ja pakkimismooduste valik on sageli lai, tuleks valida pakkimiseks kõige sobivamad moodused ja materjalid.
Valikvastustega küsimused
1. Nimeta peamine põhjus, miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud?

• plastikust kaubaalused on vaja saatjale alati tagastada, mis tekitab logistilises ahelas osapooltele täiendavaid kulusid
  
• plastikust kaubaaluste ostuhind on oluliselt kõrgem puidust aluste hinnast
  
• plastikust kaubaaluste kasutamisel on vaja tasuda pakendi aktsiisimaksu
  
• plastikust kaubaaluste kasutamisvõimalused on piiratud, kuna nendega ei ole lubatud vedada ja käsitseda toidukaupu
  

2. Millisest materjalist kaubaalused on kõige vastupidavamad, ohutumad, hügieenilisemad
ja mugavamad kaupade transportimiseks ning käsitsemiseks?

• puidust alused
  
• puitkiust alused
  
• metallist alused
  
• plastikust alused
  

3. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?

• 600 x 400 mm
  
• 600 x 600 mm
  
• 400 x 500 mm
  
• 600 x 800 mm
  

Kordamisküsimused

Milline dokument asetatakse üldjuhul lähetatava saadetise pakkeühiku külge pakketaskusse ja mis eesmärgil?

Millised võimalused on hinnalise kauba kaitsmiseks kaotsimineku eest?
8. Saadetiste loovutamine
Kauba loovutamine kliendile või veofirma esindajale on vastutusrikas toiming, kuna vastutus kauba eest läheb loovutamisel üle selle vastuvõtjale. Loovutamisel ei kontrollita üldjuhul saadetise koosseisu tooteartiklite järgi. Vajadus selle järele võib tekkida juhul, kui kauba pakend on avatud, purunenud või vigastatud. Vastuvõtjale antakse üle pakkeüksused (kaubad alustel, karbid , kastid jne). Vastuvõtja kohuseks on kontrollida, kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel või pakenditel pole vigastusi. Juhul kui kogustes on saatedokumentides märgituga vahe, võib vastuvõtja keelduda saadetise vastuvõtmisest või otsustab selle veoks vastu võtta, kuid lisab saatedokumentidele vastava märkuse ja võtab sellele laotöötaja allkirjaga kinnituse . See annab saajale õiguse esitada hiljem pretensioon või kahjuhüvitusnõue. Samuti märgitakse vastuvõtudokumentidele ja kinnitatakse väljastaja allkirjaga toodete/pakendite vigastused.
Vajadusel lisatakse saadetisele suuliselt või kirjalikult selle veoprotsessis käsitsemise erinõuded. Kui saadetise toimetab saajale veoettevõte, peab saadetis olema varustatud igal juhul nõuetekohase transpordietiketiga.
Küsimused

Millistel põhjustel on kauba üleandmine ühelt osapoolelt teisele eriti vastutusrikas toiming?

Kuidas on võimalik tõestada dokumentaalselt , et kaup on antud üle teisele osapoolele?

Miks on kauba vastuvõtmisel oluline kontrollida tegelike pakkeüksuste ühikute ja arvu vastavust veokirjal märgitule?

Millisel juhul on vastuvõtjal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest?

Mida peaks kauba vastuvõtja tegema, kui ta märkab vastuvõetava kauba või pakendite olulisi vigastusi?

Mida peaks kauba vastuvõtja tegema, kui pakkeüksuste ühikud veokirjal ei vasta saadetise tegelikele ühikutele?

Mida peaks vastuvõtja tegema, kui üle antavaid pakkeüksusi on vähem kui veokirjal kirjeldatud?

Miks on vaja varustada kaubasaadetised nõuetekohaste transpordietikettidega?

Milline informatsioon peab olema ilmtingimata transpordietikettidel?
9. Saadetiste pealelaadimine
Kui saadetisele tuleb järgi veoettevõtte autojuht jaotusautoga, teostab ta veokisse laadimise üldjuhul ise. Kui kaup viiakse ära treileris või konteineris, teostavad laadimistöö laotöötajad.
Kui pealelaaditavat kaupa on palju ja selle paigutamiseks koormaruumi mitmeid erinevaid võimalusi, on vaja need hoolega läbi kaaluda. Lähtuda tuleks eelkõige järgmistest olulistest nõuetest:

• kaup peab olema paigutatud koormaruumis tihedalt, ehk tuleb saavutada lastiruumi kõrge täiteaste
  
• vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või muul viisil kinnitada
  
• kaup tuleb paigutada nii, et oleks viidud miinimumini ühtede kaupade vigastamine teiste poolt
  
• saadetiste pealelaadimisjärjekord peab olema vastupidine mahalaadimisjärjekorrale, ehk kõigepealt laetakse peale need kaubad, mis laetakse maha viimasena (kehtib juhul, kui mahalaadimine toimub erinevates kohtades osade kaupa)
  

Kauba laadimine veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teostada vastavalt koorma paigutamise ja kinnitamise ametlikult heakskiidetud juhistele. Ei tohi unustada, et üldjuhul vastutab koorma paigutamise ja kinnitamise eest saatja.
Valikvastustega küsimused
1. Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul:

• suurendab veokulusid
  
• vähendab veokulusid
  
• vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid
  
• ei mõjuta veokulude taset
  

2. Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kõige rangemad:

• maanteetranspordi
  
• meretranspordi
  
• raudteetranspordi
  
• õhutranspordi
  

3. Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu?

• kaupade hoolika pakkimisega
  
• kaupade hoolika käsitsemisega
  
• kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega
  
• kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks
  

4. Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse (europallet) mõõtmed?

• 0,6 x 0,8 x 0,100 m
  
• 1,2 x 0,8 x 0,144 m
  
• 1,2 x 1,0 x 0,144 m
  
• 1,2 x 1,2 x 0,144 m
  

5. Millised on nn laia kaubaaluse (wide pallet, FIN pallet) mõõtmed?

• 0,6 x 0,8 x 0,100 m
  
• 1,2 x 0,8 x 0,144 m
  
• 1,2 x 1,0 x 0,144 m
  
• 1,2 x 1,2 x 0,144 m
  

6. Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis eurotreileri põrandale, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv.

• 24 alust
  
• 30 alust
  
• 33 alust
  
• 38 alust
  

7. Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis 40- jalasesse konteinerisse, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv.

• 20 alust
  
• 24 alust
  
• 25 alust
  
• 27 alust
  

Kordamisküsimused

Kuidas sõltuvad kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kasutatavast veoviisist?

Kuidas on võimalik vähendada kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastuste arvu?

Millised on standardiseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse mõõdud?

Millised on piirangud laos nn ühekordse kasutusega kaubaaluste kasutamisel kaupade hoiustamiseks?

Missugused on plastikust kaubaaluste kasutamise eelised ja missugused on puudused?

Mitu EUR-tüüpi kaubaalust mahub eurotreileri (13,5m) põrandale, mitu 20-jalase ja mitu 40-jalase konteineri põrandale maksimaalse täiteastmega?

Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?
10. Inventeerimine
Inventuuride läbiviimise ülesanneteks ja eesmärkideks on:

• toodete loogiliste laosaldode korrastamine
  
• tõese informatsiooni saamine füüsiliste laosaldode kohta
  
• erinevuste avastamine füüsiliste ja loogiliste laosaldode vahel
  
• füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavusse viimine
  
• tegelikkusele vastava informatsiooni edastamine raamatupidamisele füüsiliste laosaldode kohta
  

Enne täieliku inventuuri alustamist on vaja viia läbi vajalik ettevalmistustöö. Korraliku ettevalmistustööga luuakse eeldused inventuuri suuremate probleemideta sujuvaks teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks. Kuna enamasti on ettevõtte juhtkond sõlminud laotöötajatega kollektiivse materiaalse vastutuse lepingud, on adekvaatne inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele.
Kuna kaasaegsed laoarvestusprogrammid võimaldavad kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, teostatakse ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarvestusprogrammis. Ka kokkuvõtete tegemisel ja saldovigade parandamisel lähtutakse vajadusest hoida toodete laosaldod seotuna konkreetsete hoiukohtadega.
Tavapäraselt läbitakse inventuuride teostamisel järgmised etapid:

Planeeritakse inventuuri läbiviimise aeg. Võimaluse korral tuleks viia inventuur läbi tööpäeval.

Kontrollitakse üle saabuvate ja väljuvate saadetiste registrid . Sissetulevate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik lattu saabunud kaupade arvelevõtmise toimingud. Väljuvate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik saadetiste väljastamisega seotud toimingud.

Laoarvestusse võetakse tagasi pikka aega väljastuse ootel seisnud, laoarvestusest maha võetud kaubad.

Korrastatakse hoiukohad (hoiukohal võivad olla ainult tooted, mis on kirjeldatud sellel hoiukohal laoarvestusprogrammis, tooted seatakse korrapäraselt, eemaldatakse pakkematerjalide jäägid jne).

Veendutakse, et vastuvõtu- ja loovutusalal paiknevad tooted on kirjeldatud laoarvestusprogrammis vastavatel aladel, laoarvestuses olevad kaubad aga hoiukohtadel.

Valmistatakse ette inventeerimiseks vajalikud dokumendid. Laoarvestusprogrammist võetakse standardraporti abil inventuuri laosaldode loetelu, vajadusel siirdatakse see Exceli formaati.

Määratakse vastutav isik inventuuri nõuetekohase läbiviimise eest. Kui vastavat töötajat ei määrata, vastutab laojuhataja üldjuhul ainuisikuliselt inventuuri nõuetekohase läbiviimise ja selle tulemuste õigsuse eest.

Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik moodustab inventuuri teostamise meeskonna ja lepib selle liikmetega kokku muudes vajalikes tingimustes (tööjaotus, lugemiskordade arv jne).

Kaubad loetakse üle riiulite kaupa. Lugemislehtedel fikseeritakse toodete tegelikud kogused hoiukohtadel.

Kui hoiukohal avastatakse kaupu, mis on infosüsteemis kirjeldamata, lisatakse need lugemislehele käsitsi.

Pärast ülelugemise lõpetamist kinnitavad inventuuri teostajad lugemistulemusi lugemislehtedel oma allkirjadega.

Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik korraldab lugemislehtedele märgitud hoiukohapõhiste saldode sisestamise inventuuripõhjale (kõrvuti veerud loogiliste saldodega). Vajadusel rakendatakse Excelis võrdlemise funktsiooni, millega tuuakse välja kõik erinevused loogiliste ja füüsiliste laosaldode vahel hoiukohtadel.

Kõikide saldoerinevuste kohta koostatakse Excelis uus lugemisleht , mis sisaldab ainult neid tooteid, mille puhul ilmnesid erinevused. Vastavatel hoiukohtadel seisvad tooted loetakse uuesti üle, lugemise tulemused kantakse vastavasse veergu .

Teise ülelugemise tulemusi võrreldakse esimese lugemise tulemustega. Juhul kui saadi erinevad tulemused, koostatakse uus lugemisleht ja loetakse vastavad tooted uuesti üle. Lõplikud tulemused sisestatakse inventuuri läbiviimise eest vastutava isiku poolt inventuuripõhjale.

Vastutava isiku poolt tehakse inventuuripõhjal Excelis lõplik kokkuvõte, millel on toodete loogilised ja füüsilised saldod ning nende erinevused üle- ja puudujääkidena. Puudujääki kajastav number peab olema negatiivse väärtusega.

Vastutav isik kirjutab lugemislehtedele inventeerijate nimed ning võtab inventuuri lõppedes neilt allkirjad.

Pärast veendumist, et ülelugemise tulemused on tegelikkusele vastavad ja lõplikud, viiakse laoarvestusprogrammi saldodesse sisse parandused . Parandused sisestatakse laoarvestusprogrammi üldjuhul enne esimest inventuurijärgset kauba arvelevõtmist või väljastamist, hiljemalt inventuurile järgneva tööpäeva jooksul.

Inventuuri tulemuste kohta vormistatakse Excelis inventuuri vahede kohta akt. Akt vormistatakse mitmes eksemplaris.

Laojuhataja ja inventuuri eest vastutava isik analüüsivad avastatud inventuurivahesid ja püüavad tuvastatada süsteemseid vigu, mis on aidanud kaasa inventuurivahede tekkimisele.

Süsteemsete vigade ilmnemisel püütakse leida üheskoos meetmed, mille rakendamine aitaks tulevikus leitud süsteemseid vigu ära hoida või vahendada. Laojuhataja kohustuseks on vastavate abinõude rakendamine laotöös.
Küsimused

Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming?

Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus?

Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur?

Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur?

Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri ”kogu ladu osade kaupa”?

Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt?

Kes vastutavad laos inventuuri nõuetekohase läbiimise eest?

Mida tuleb võtta ette, kui inventuuri kokkuvõtete tegijad kahtlevad lugemise ja kokkuvõtete tegemise õigsuses?

Kas inventuuri on võimalik teha samaaegselt muude laotöö toimingutega? Kui on, siis millistel tingimustel?
Valikvastustega küsimused
1. Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure?

• kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust
  
• kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid
  
• kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda
  
• eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega
  

2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et:

• toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged
  
• toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged
  
• samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes
  
• toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod
  

3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini?

• väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm)
  
• keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm)
  
• suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm)
  
• inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest
  

4. Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid?

• lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid
  
• lugemisleht võib sisaldada saldosid, kuna sel juhul on lugemise käigus hea kontrollida, kas saldovahed on olemas või mitte
  
• lugemisleht peab sisaldama tootesaldosid hoiukohtadel
  
• lugemisleht ei tohi sisaldada saldosid hoiukohtadel, kuid võib sisaldada toodete kogusaldosid laos
  

5. Kas on põhjust pärast inventuuri vahede väljaselgitamist otsida vahede põhjusi arvutiprogrammi saldodest (loogilistest saldodest)?

• ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis on üldjuhul õiged
  
• ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis ei saa minna valeks
  
• on küll, kuna toodete füüsilised saldod võivad olla õiged, loogilised saldod aga erinevatel põhjustel valed
  
• loogiliste saldode õigsust on mõtet kontrollida üle ainult sel juhul, kui saldovahed on väga suured
  

6. Kuidas on vaja üldjuhul toimida, kui pärast füüsiliste saldode ülelugemist avastatakse saldode võrdlemisel vahed?

• eeldatakse, et lugemistulemus on lõplik ja viiakse loogiline saldo arvutiprogrammis vastavusse tegeliku saldoga laos
  
• tooted loetakse samade töötajate poolt uuesti üle ja eeldatakse, et teise lugemise tulemus on õige
  
• tooteid loetakse üle vajadusel mitu korda ja lõplikuks saldoks võetakse erinevate tulemuste aritmeetiline keskmine
  
• tooted loetakse üle vajalik arv kordi , kuni pole vähimatki kahtlust lugemistulemuste õigsuses
  

7. Millal oleks vaja teostada toodete liikumiste registreerimised laoarvestusprogrammis?

• esimesel võimalusel, kui muud olulised laotoimingud on tehtud
  
• liikumist laoarvestusprogrammis võib teha kahel järgneval päeval pärast toodete liikumist
  
• liikumist laoarvestusprogrammis võib teha ükskõik millal enne järgmise inventuuri läbiviimist
  
• vahetult pärast toodete füüsiliste saldode muutmisi (vastuvõtt, väljastus, hoiukohtade muutumised jms)
  

8. Kas ettevõtte ostu- ja müügipersonal saavad tööks vajalikku informatsiooni ka arvutiprogrammi saldodest?

• saavad muud informatsiooni, toodete hetkesaldod neid ei huvita
  
• saavad küll, mistõttu on vaja, et toodete liikumise registreerimised oleksid tehtud võimalikult kohe
  
• arvutiprogrammist pole võimalik saada vajalikku informatsiooni
  
• operatiivset informatsiooni on õige küsida laopersonalilt telefoni teel
  

9. Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos?

• laoarvestusprogramm hõlbustab mingil määral inventuuride läbiviimist laos
  
• laoarvestusprogrammis salvestatakse toodete kõik liikumised ja antakse hetkesaldod
  
• lao infosüsteemi kasutamine aitab vältida kadude tekkimist laos
  
• lao infosüsteemi kõikide võimaluste kasutamine annab võimaluse sajaprotsendiliseks järelevalvetoimingute teostamiseks laos
  

Kordamisküsimused

Millisel eesmärgil viiakse ladudes läbi inventuure?

Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammi) laosaldod?

Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks?

Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis?

Miks on vaja toodete liikumised registreerida laoarvestusprogrammis võimalikult kohe pärast liikumisi?
11. Hoiustamine, hoiustamissüsteemid ja hoiukohtade hooldamine
Hoiustamine on laotöö toiming, mis algab hetkest, mil kaup paigutati hoiukohale ja lõpeb selle komplekteerimisega väljastamiseks. Nende kahe sündmuse vahele võib jääda mõni tund või mitu aastat. On selge, et kui tooted seisavad laoriiulil kuid, ladestub neile rohkem või vähem tolmu. Aegumistähtajaga toodete puhul võib tähtaeg vahepeal mööduda ja tooted muutuda realiseerimiskõlbmatuiks. Esimesel riiulikorrusel põrandal hoiustatavad kaubad võivad saada vigastusi tõstukitelt, nende ümber võib tekkida pakkekile, kartongi ja pakkelindi osi ning kaubaaluste tükikesi. Põrandal asuvad kaubaalused peaksid olema sirges rivis ja mitte ulatuma riiulipostidest väljapoole rohkem kui 5 cm. Kui esimesel korrusel paiknevad kaubaalused pole sirges rivis, on suurem oht neid tõstuki ja/või muu kaubaga vigastada.
Keegi laotöötajaist võib paigutada kaubaaluse seisva kaubaga alumiselt riiulikorruselt ümber ülemisele ja jätta vastava ümberpaigutamise arvutiprogrammis tegemata. Kui vahepeal jooksvat inventuuri ei tehta või toodete ja koguste õigsust hoiukohtadel ei kontrollita, võidakse avastada viga alles korralise inventuuri käigus.
Ettevõte, kes osutab klientidele laoteenuseid, võtab selle eest tasu. Hoiustamistasude arvutamine toimub kaasaegsete laoarvestusprogrammidega automaatselt. Juhul kui kaup on hoiukohal kirjeldatud ja seotud kindla kliendiga ja laotarkvara hindade registris on määratud hoiustamishinnad, arvutab laotarkvara hoiutasu automaatselt. Kui kaup on jäetud hoiukohale mingil põhjusel kinnitamata, ei arvutata hoiutasu ja laopidajal jääb see kliendilt sisse nõudmata. Ladudes, kus on tuhandeid ja kümneid tuhandeid hoiukohti, on selle ülekontrollimine sedavõrd töömahukas, et tavaliselt ei võeta toimingut inventuuride vahelisel perioodil eraldi ette. Vead selguvad inventuuri käigus ja tooted kirjeldatakse taas tegelikkusele vastavalt. Vahepeal võib teenusepakkujal jääda saamata aga arvestatav summa hoiustamistasu.
Siit tuleneb vajadus sooritada teatud toiminguid hoiukohtade ja nendel paiknevate kaupadega ka siis kui kaup ei liigu. Esiteks on vaja hoolitseda regulaarselt selle eest, et hoiukohtadel riiulil või virnas ei vedeleks pakendi- ja alusetükikesi ning kõrvalisi esemeid või tooteid, mis pole arvutiprogrammis konkreetsele hoiukohale kirjeldatud. Hoiukoht võib sisalda ainult tooteid, mis on sellele programmis kirjeldatud. Kaup peaks paiknema alusel korrapäraselt, et tooteid oleks komplekteerimisel mugav võtta ja inventeerimisel hea üle lugeda. On hea kui muutub igapäevaseks rutiiniks vaadata muudest töödest vabadel hetkedel üle esimese korruse hoiukohad ja eemaldada selle ümber vahepeal tekkinud pakkematerjali tükikesed. Kui alusel kaup on kiletatud ja hoiukohalt on alustatud komplekteerimist, on õige pakkekile toodetelt täielikult eemaldada. Allavajunud ja ümber kaubaaluse vedelev pakkekile on näotu ja segab teatud määral ka komplekteerimist ning inventeerimist. Samuti segavad tööd ja muudavad hoiukoha korratuks lahti lõigatud, kuid vedelema jäetud pakkelindid.
Tolmu võib koguneda seisvatele kaupadele sellisel määral, et ühel hetkel võib muutuda vajalikuks eemaldada see niiske lapi või tolmuimeja abil. Loomulikult on vaja tõsta kaubad selleks ülemistelt riiulikohtadelt alla.
Aeg-ajalt on vaja üle kontrollida, kas tooted asuvad arvutis kirjeldatud hoiukohal. Kui leitakse lahknevused, on vaja viia informatsioon arvutis vastavusse tegelikkusega. Lisaks võidakse kontrollida aeg-ajalt realiseerimistähtaegu ja tootepartiide numbreid. Kõik eelmainitud tegevused on võimalik võtta kokku ühise nimetaja alla, milleks on kaupade ja hoiukohtade hooldamine.
On kindlaks nõudeks, et kaupade paigutus vastavalt hoiukohtade süsteemile tuleb laos regulaarselt üle vaadata ja paigutada tooted ümber vastavalt muutunud olukorrale. A-rühma tootest võib saada aja jooksul B-rühma kaup ja seda pole mõtet hoiustada enam esimesel riiulikorrusel. Samal ajal tuleb juurde uusi tooteartikleid, millest kujunevad mingi aja jooksul A-rühma kaubad. Kui selliseid analüüse laos regulaarselt ei tehta, on võimalik märgata taolisi mittevastavusi ka hoiukohtade hooldamise käigus. Selle asemel, et tõsta ümber mõned alusekohad, oleks õige võtta laoprogrammist uued raportid ja teha nende põhjal uus ABC analüüs.
Hooldamisega seotud tegevused toimuvad enamasti regulaarsemalt ja kord laoriiulitel on parem, kui riiulid laos on kinnistatud kindlatele töötajatele või meeskondadele. Nii toimides ei haju vastutus ja laojuhatajal on parem ilmutada nõudlikkust.
Küsimused

Nimetada põhjused, miks on hoiukohtade füüsiline hooldamine vajalik.

Nimetada põhjused, miks on vajalik kontrollida aeg- ajalt üle hoiukohtadel õigete kaupade ja õigete koguste olemasolu.

Milline mõju on hoiukohtade korrastamata ja puhastamata jätmisel komplekteerimis- ja inventeerimistöö kvaliteedile?

Kas hoiukohtadel valitsev kord ja puhtus võiksid olla üheks laotöö kvaliteedi näitajaks? Kui võiksid, siis põhjendage vastust.
Valikvastustega küsimused
1. FIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et

• esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
  
• esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena
  
• viimasena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
  
• kaupu väljastatakse laost vastavalt toodete aegumistähtaegadele
  

2. LIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et

• esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
  
• esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena
  
• viimasena