Laondus ja veokorraldus TöövihikSisukord1.
Laod .................................................................................................................4
2.
Kauba
mahalaadimine.....................................................................................10
3.
Hoiuühikute
moodustamine............................................................................
12
4.
Vastuvõtukontroll............................................................................................
13
5.
Kauba
paigutamine hoiukohtadele...................................................................17
6.
Väljastustellimuste
komplekteerimine .............................................................18
7.
Saadetiste
pakkimine........................................................................................21
8.
Saadetiste
loovutamine .....................................................................................22
9.
Saadetiste
pealelaadimine.................................................................................23
10.
Inventeerimine ................................................................................................25
11.
Hoiustamine ....................................................................................................29
12.
Laotöö
korraldus.............................................................................................34
13.
Lao
planeerimine ............................................................................................36
14.
Vastukaaltõstukite kasutamise
juhend............................................................43
15.
Siirdamistõstukite kasutamise
juhend.............................................................49
16.
Tõstukite
hooldustööd.....................................................................................51
17.
Puhastustööd
laos............................................................................................52
18.
Klienditeenindus ..............................................................................................54
19.
Kvaliteedi
haldamine logistikas.......................................................................71
20.
Logistika alused ja
põhimõisted......................................................................81
21.
Transport..........................................................................................................93
22.
Kaubavedu .......................................................................................................99
23.
Varude
juhtimine............................................................................................111
24.
Kulude juhtimine
logistikas............................................................................114
25.
Veokulud ja veokulude
struktuur....................................................................129
1.
Laod Valikvastustega küsimusedMärgi
õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest
võivad olla osaliselt õiged.
1.
Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline
vastusevariantidest on väär?
- ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi
- ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase
- tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega
- tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt
2.
Millises laos kuuluvad
kaubad laopidajale?
- avalikus laos
- avalikus ja lepingulises laos
- privaatlaos ja lepingulises laos
- privaatlaos
3.
Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik /
valdaja?
- privaatlaos
- avalikus laos
- privaatlaos ja lepingulises laos
- avalikus laos ja lepingulises laos
4.
Millises laos osutatakse laopidamise teenust?
- avalikus laos
- avalikus ja lepingulises laos
- privaatlaos ja lepingulises laos
- privaatlaos
5.
Millise lao
kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale
laopidamisest üldjuhul püsivkulud?
- avaliku lao kasutamisel
- privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
- privaatlao ja avaliku lao kasutamisel
- privaatlao kasutamisel
6.
Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale
laopidamisest
muutuvkulud ?
- privaatlao kasutamisel
- avaliku lao kasutamisel
- avaliku ja lepingulise lao kasutamisel
- privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
7.
Ekspedeerimisettevõtte
terminal kujutab endast
olemuselt - privaatladu
- lepingulist ladu
- avalikku ladu
- konsignatsiooniladu
8.
Avalike ladude
omanikud on üldjuhul
- tootmisettevõtted
- ekspedeerijad, vedajad, raudtee - ja sadamaoperaatorid
- hulgimüügiettevõtted
- importijad ja eksportijad
9.
Kas avaliku lao
pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade
säilimise eest?
- ei kanna vastutust
- kannab osalist vastutust
- kannab täielikku vastutust
- kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad
10.
Millised on
laonduse kolm olulisemat komponenti?
- lao personal, tööaeg, töö kvaliteet
- lao seadmed , lao inventar , lao personal
- lao ruum, lao seadmed, lao personal
- lao põrandapind, lao ruum, lao töökorraldus
11.
Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud?
- komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi
teistes
komponentides
- ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete
kasutamise
optimeerimise
- komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile
muutused
muude komponentide osas
- ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja
laoruumi
kasutamise
12.
Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse
toimimise seisukohalt kõige olulisem
- hoiustamise efektiivsus
- töö tootlikkus ja efektiivsus
- lao efektiivne töökorraldus
- seadmete kasutamise efektiivsus
13.
Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise
seisukohalt kõige olulisem
- hoiustamise efektiivsus
- töö tootlikkus ja efektiivsus
- laoinventari kasutamise efektiivsus
- seadmete kasutamise efektiivsus
14.
Mis laod on puhverlaod?
- laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
- laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi
alustamist
- laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes
- suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate
tootmisüksuste
vahel
15.
Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt
- jaekaubanduse laod
- sorteerimiskeskused
- hulgilaod
- konsignatsioonilaod
16.
Milline on jaotusladude peamine eesmärk?
- saadetiste dekonsolideerimine
- kauplustele minevate saadetiste koostamine
- saadetiste konsolideerimine ja cross - docking
- saadetiste konsolideerimine
17.
Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?
- vähenevad veokulud
- väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö
- lüheneb tarneaeg , väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel
- lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud
18.
Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised
funktsioonid?
- kaupade pikaajaline hoiustamine
- saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking
- kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel
- saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine
19.
Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
- kaupade pikaajaline hoiustamine
- samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid
- samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod
- riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine
20.
Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja
vastutusel, on tegemist
- frantsiisimüügi laoga
- konsignatsioonilaoga
- reservlaoga
- 3PL laoga
21.
Kuidas toimub töö poolautomaatladudes?
- robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta
- üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt
antud
juhtimiskäsu peale
- personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid
- kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded
saabuvad
tõstukiarvutisse
22.
Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist
- manuaallaoga
- automaatlaoga
- riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris
- poolautomaatlaoga
23.
Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist
- manuaallaoga
- automaatlaoga
- poolautomaatlaoga
- riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris
24.
Unit load süsteem on mõeldud
- tükikauba komplekteerimiseks
- peenkauba komplekteerimiseks
- kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks
- täisaluste käsitlemiseks
25.
Mis laod on külmlaod?
- mitteköetavad laod
- laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri 6 - 80 C
- laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri -2 - 60 C
- laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri -180 C
26.
Millist temperatuurirežiimi hoitakse külmutusladudes?
- 00 C kuni - 50 C
- -50 kuni -100 C
- - 180 C
- - 180 C ja/või -250 C
27.
Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 13 m, on tegemist
- madala laoga
- keskmise kõrgusega laoga
- kõrge laoga
- kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid ja/või miniload süsteemid
28.
Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 8 m, on tegemist
- kõrge laoga
- keskmise kõrgusega laoga
- madala laoga
- madala laoga, kus on õigustatud ka kõrge lao tehnoloogiate kasutamine
29.
Terminalid töötavad üldjuhul
- U – kujulise läbivoolu põhimõttel
- otseläbivoolu põhimõttel
- otseläbivoolu ja U- kujulise läbivoolu kombineeritud põhimõtetel
- suvalisel läbivoolu põhimõttel, mille puhul on minimeeritud kaubaga liikumise teekondade pikkused
30.
Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja
ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele?
- jaekaubanduses
- hulgikaubanduses
- tootmises
- logistikateenuste osutamisel
31.
Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid
suhteliselt
universaalsed ?
- tootmise ladude puhul
- konsignatsiooniladude puhul
- jaekaubanduse ladude puhul
- hulgikaubanduse ladude puhul
32.
Mis on
laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis
kõige olulisem?
- lao põrandapinna efektiivne kasutamine
- lao tööalade efektiivne kasutamine
- lao ruumi efektiivne kasutamine
- laotehnika ja - riiulite efektiivne kasutamine
33.
Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud
laos?
- väheneb komplekteerimis- ja pakkimistöö kiirus ja suureneb vigade arv
komplekteerimisel
- väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste
risk,
tekib silmade väsimus
- väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk
- hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole
vaadates
ei pimesta valgustid silmi
34.
Millise kõrgusega laos on
hoiuruumi ruumalaühiku (m3
)
omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral?
35.
Millistel põhjustel tehakse
ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja
ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused.
A muutub töökorraldus laos
B võetakse
kasutusele uusi masinaid ja seadmeid
C muudetakse
laoprotsesse ja –
toiminguid 36.
Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise
efektiivsust ?
Vali õiged võimalused.
A riiulite
kõrguse suurendamisega
B vahekoridoride
arvu vähendamisega
C vahekoridoride
laiuse vähendamisega
KordamisküsimusedMillistel põhjustel on vaja ladusid?
Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos?
Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos?
Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud?
Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad?
Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest?
Mille järgi otsustatakse, kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte?
Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes?
Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud?
Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes?
Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes?
Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusid?
Kuidas liigitatakse ladusid funktsionaalsuse seisukohalt?
Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid?
Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?
Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminal?
Milliseid funktsioone täidavad transiitlaod?
Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilimise eest konsignatsioonilaos?
Milleks kasutatakse külmladusid ja milline on nendes temperatuurirežiim?
Milleks kasutatakse külmutusladusid milline on nendes temperatuurirežiim?
Milline on madala alusekauba lao maksimaalne kõrgus?
Millisest kaubaluste lao kõrgusest alates räägitakse kõrgest laost ja vastavast tehnoloogiast ?
Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse?
Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda ksutatakse?
Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad?
Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid?
Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?
Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes?
Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel?
2.
Kauba mahalaadimine
Laotöö
algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest.
Veosed
on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise
eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust.
Veovahendite
all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma
jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks
üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja
lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid erinevat
tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute
all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid,
konteinereid ja raudteevaguneid.
Kuna
veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda
kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need
erinevad tasapinnad . Selleks
on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid.
Levinumaks üleminekutehnoloogia seadmeks on laadimislüüs
koos laadimissillaga. Laadimissild
kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja alla lastavat
platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud šarniirselt,
veoühiku poolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõrgusele. Laadimisilla veoühiku
poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma
veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik
sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi.
Mahalaadimise algul on veoki
või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul
kokku
surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb
koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda
kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise
ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv
põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao
põrandapinnaga.
Mahalaadimiseks
poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest
kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure
manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode
kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja
mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste
kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine.
Juhul
kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem,
töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks
vajatakse kaht laotöötajat. Üks on käsikahveltõstukiga
lastiruumis ja veab kaubaalused kaubaga käsikahveltõstukiga
poolhaagise või treileri taha otsa, teine laotöötaja tõstab need
vastukaal- või tugiratastõstukiga maha. Niimoodi töötades on
laadimistöö tootlikkus madal ja omahind kõrge.
Kuna
mahalaadimisele peab järgnema vastuvõtukontroll, on vaja veoühikust
välja toodud kaubad paigutada korrastatult lao vastuvõtualale, kus
teostatakse laadimisele järgnevad laotöö operatsioonid . Et
mahalaadimistöö oleks efektiivne, peaks vastuvõtuala paiknema
võimalikult lähedal laadimislüüsile, mille kaudu toimib
mahalaadimistöö. Tõstuki lühikeste sõiduteekondadega hoitakse
kokku hulga kallihinnalist tööaega. Et mahaladimisele järgnevat
vastuvõtukontrolli oleks parem läbi viia, tuleks jätta
vastuvõtualal kaubaaluste vahele
0,5-0,7
m laiused vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs
kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile.
Küsimused
Milline vahe on veovahenditel ja veoühikutel?
Millistel põhjustel kasutatakse veo- ja laoprotsessi vahel üleminekutehnoloogiaid?
Kas laadimissilla osad võivad liikuda samaaegselt veoki manööverdamisega laadimislüüsi?
Kas laadimissilda on lubatud koormata, kui selle ”nina” ei toetu lastiruumi põrandale?
Kas veoühikust kauba laadimist on lubatud jätta tööpäeva lõpul pooleli ning jätkata järgmisel hommikul ? Kui on lubatud, siis millistel tingimustel?
Kas pika, eest toestamata veoühiku laadimisega võib kaasneda teatud tingimustel oht? Kui võib, siis milline oht?
Kuidas on õige talitada, kui kaup on saabunud kolmandatest riikidest (väljastpoolt
EL-i)
ja last poolhaagisel on kaitstud plommiga?
Kas autojuhil on õigus viibida kauba mahalaadimise juures?
Millal on autojuhi vastutus kohaletoimetatud kauba eest suurem, kas plommitud või plommimata koorma puhul?
Kuidas toimida, kui vigastasite kaupa/ pakendit mahalaadimisel?
Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on märgunud?
Kuidas toimida, kui märkate mahalaadimisel, et osa kaubast on vigastatud ?
Kuidas toimida, kui mahalaadimise käigus tekib oht, et osa kaubaaluseid võib vajuda tõstmise alustamisel ümber?
Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)?
Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada vastust.
Kuidas toimida, kui mahukaubana saabunud televiisorite tõstmisel kukub üks nendest 1,2 m kõrguselt treileri põrandale?
3.
Hoiuühikute moodustamine
Kuna
põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on
veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui
kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal
veovahendi või –ühiku kandevõime, on oluline kasutada
laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole
võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline
tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba
käsitsemiskulusid. Kui võrrelda omavahel veokulude vähenemise ja
käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu
veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude
suurenemisest.
Mahukaupa
ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine,
edasine komplekteerimine ja inventeerimine oleksid efektiivsed, on
tarvis lahtine kaup sorteerida tooteartiklite viisi ja paigutada
tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajadusel seotakse
pakendid pakkekilega ja alus varustatakse etiketiga. Nii
valmistatakse laos saabunud kaubast kompaktsed kaubaalused, mida on
hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Taolist tegevust
nimetatakse hoiuühikute
moodustamiseks.
Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste
kaubagruppide puhul nagu rehvid , pehme mööbel, jalanõud, rõivad,
tarbeelektroonika ja kodutehnika.
Valikvastustega
küsimused
Märgi
õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest
võivad olla osaliselt õiged.
1.
Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba
vastuvõtul?
- juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada
- juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
- juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta
- juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel
2.
Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup
on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab
kauba veo ja käsitsemise kogukulusid?
- veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad
- veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad
- veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad
- veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad
Näidisülesanne
Mahukauba veost saadav kogukulu sääst
Andmed
Saksamaalt
on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on
laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum . Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis
alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi,
oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui
palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega
ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja
hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi.
Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160
kr.
Ülesanne
Arvutada
kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel
mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel.
Lahendus
Ühikukulu
vedamisel mahukaubana on
21420
/ 1260 = 17 kr
Ühikukulu
vedamisel kaubaalustel on
21420
/ 880 = 24,34 kr
Täiendav
kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel
2
x 3 x 160 = 960 kr
Täiendav
käsitsemiskulu ühe rehvi kohta
960
/ 1260 = 0,76 kr
Ühe
rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu
17
+ 0,76 = 17,76 kr
Kogukulu
sääst ühikukuluna rehvi kohta
24,34
– 17,76 = 6,58 kr
4.
Vastuvõtukontroll
Pärast
seda kui kogu veos on maha laaditud ja paigutatud korrastatult
vastuvõtualale, tuleb saadetis üle
kontrollida.
Vastuvõtukontroll on üks vastutusrikkamaid laotöö toiminguid,
kuna sellega kinnitatakse tarne lõppemist ja kauba üleminekut saaja
vastutusele. Kaupade tellimise järel jääb ettevõtte
arvutisüsteemi tavaliselt ostutellimus, mis sisaldab infot tellitud
kauba artiklite, koguste, hinna jms kohta. Pärast vastuvõtukontrolli
läbiviimist saab ostutellimusest lao sissetulek, mida muudetakse
vajadusel vastuvõtukontrollimise käigus.
Vastuvõtukontroll
kujutab endast laotoimingut, mille käigus võrreldakse saadetise
tooteartikleid ja koguseid sellega, mis telliti. Võrdlemiseks saab
kasutada arvutiprogrammist välja prinditud vastuvõtudokumenti,
milleks võib olla lao sissetulek. Kasutada võib ka pakkelehte või
arvet. Hea on kasutada võrdlemiseks pakkelehte, kuna see sisaldab
tavaliselt informatsiooni ka pakkeüksuste arvu (kaubaalused,
veopakendid, hulgipakendid jms) ning neis sisalduvate tooteühikute
kohta. Kontrollimise käigus loetakse üle saabunud tooteartiklid ja
võrreldakse vastuvõtudokumendile märgitud ja tegelikke saabunud
koguseid. Avastatud erinevused märgitakse vastuvõtudokumendile ja
sellest teavitatakse ostutöötajat. Vastuvõtutoiminguid ei tohiks
alustada enne, kui on olemas korrektne vastuvõtudokument.
Peaaegu
kõigil toiduakupadel on kindlaksmääratud säilitus- ja realiseerimisaeg . Enamasti kontrollitakse vastuvõtmisel üle ka
vastavad kuupäevad ja tehakse sellekohased märkused
vastuvõtudokumendile. Teatud kaupade puhul on vaja kontrollida üle
ja/või märkida vastuvõtudokumendile lisaks ka tootepartiide
numbrid.
Lisaks
eelnevale on vaja vastuvõtmisel vaadata üle, kas pakendid on
suletud, vigastamata ja kuivad. Veoprotsessi käigus võib kaup saada
erinevaid kahjustusi nii veoühiku lastiruumis kui ka
ümberlaadimistel vaheterminalides. Pakendeid ja kaupu võivad
vigastada muud veetavad kaubad, mittekorras treiler , hooletu ja
nõudeid eirav käsitsemine terminalides jms. Sageli juhtub, et
poolhaagise vettpidav kate (tent) on veidi purunenud ja kaubad on
saanud märjaks. Kui vastuvõtmise käigus avastatakse märgunud
pakendeid, on vaja kontrollida, kas kahjustada pole saanud ka
pakendis sisalduv kaup.
Kuna transpordi käigus võib
puutuda kaubaga kokku erinevaid inimesi, pole välistatud ka
kuritegeliku käitumise võimalus. Kui vastuvõtmisel loetakse üle
pakkeüksused ja nenditakse, et kauba kogustega on kõik korras, ei
tähenda see veel, et ka tegelikult nii on. Hilisema kaubakäsitlemise
käigus võib selguda, et mõni kallihinnalise kauba pakenditest on
tühi, või sisaldab toote asemel ”ballasti”. Seetõttu on soovitav kallihinnaliste kaupade puhul kontrollida pakendite suletust
ja veenduda, et need pole pärast tootjatehasest väljastamist avatud
ning uuesti suletud. Kui kõik toote pakendid on suletud ühtemoodi
ja kaaluvad võrdselt, pole tavaliselt alust kahelda nende sisu
tegelikkusele vastavuses. Juhul kui lattu on võetud vastu kaupa
mittesisaldavad pakendid, on hiljem raske või isegi võimatu
tõestada, et kaupade kadumine pole juhtunud laos.
Professionaalsed
laopidajad ja vedajad on teadlikud eelpool mainitud ohtudest ja
võtavad tavaliselt eelnevalt kasutusele hilisemaid probleeme
vältivad meetmed. Lihtsaimaks ja ühtlasi enamkasutatavaks meetodiks on seejuures kauba
mähkimine läbipaistmatusse kilesse
ja kile
kaitsmine turvateibiga.
Turvateibiks on tavaliselt spetsiaalse kirjaga ja tugevdatud
nakkevõimega liimiga teip, mida ei ole võimalik veoprotsessi käigus
uuendada. Kui kilet saab asendada uuega, siis vastavat teipi pole
kuskilt võtta. Uuesti pole võimalik vana kasutada, sest selle
eemaldamisel on jäänud kile liimi külge. Saadetise kaitsmisel
musta pakkekile ja turvateibiga on vaja teha sellekohane märkus ka
transpordisaatelehele (veokirjale). Tavaliselt sisaldab see
lakoonilist infot: ”Saadetis on kaitstud turvateibiga. Kontrollida
pakkekile ja turvateibi olemasolu ning puutumatust”. Praktika on
näidanud, et taoliste meetmete rakendamisel kaovad ära praktiliselt
kõik kallihinnalise kauba kaotsimineku probleemid.
Seega,
kui
lattu on saabunud turvateibiga kaitstud kaup, on vaja lisaks muudele
vastuvõtutoimingutele kontrollida ka pakkekile ja teibi olemasolu
ning puutumatust.
Kui
vastuvõtmisel avastatakse kauba/pakendite vigastused, märgumine,
läbipaistmatu pakkekile ja/või turvateibi puudumine (juhul kui see
on märgitud transpordisaatelehele), tootepakendi eelnev avamine või
midagi muud mittetavapärast, tuleks hoolitseda koheselt asitõendite
eest. Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks
teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost.
Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse
elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse
tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on
tekkinud kauba saaja juures.
Selleks,
et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav
märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus
puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja
kogu vastutus langeb kauba saajale .
Teatud kaupade vastuvõtmisel
on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine . Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise
käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba
kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide
ja –materjalide saabumisel koostetehasesse kontrollitakse
tavaliselt materjale vastavalt reglemendile visuaalselt , komponentide
puhul mõõdetakse aga nende elektroonilisi parameetreid. Autode
logistikas on tavapärane, et iga järgnev lüli tarneahelas
kontrollib üle nii sõiduki komplektsuse kui ka vigastuste
puudumise. Erikontrollimise kohta vormistatakse üldjuhul
nõuetekohane akt või kantakse tulemused vastavasse päevikusse.
Kui
kaup saabub alustel, on mahalaadimine ja vastuvõtukontroll võimalik
teostada üksi. Mahukauba puhul ja hoiuühikute moodustamisel on seda
hea teha mitmekesi. Nii on saanud tavapäraseks, et autorehvide,
mööbli ja kodutehnika mahalaadimisel tehakse veoühikus tööd
kahekesi.
Kaub vastuvõtmistoimingute käigus on hea teha ka teatud
lisaväärtustoiminguid
(VAS).
Pakenditele lisatakse pakketaskus toodete kasutusjuhendid ja/või
garantiitalongid või etiketid kasutusjuhistega. Kui seda tehakse
kauba väljastamise käigus, on töö efektiivsus väike ja vigade
tekkimise võimalus suur.
Teatud juhtudel võib olla
õigustatud kauba paigutamine hoiukohtadele ilma vahepealse
paigutamiseta vastuvõtualale. Tavaliselt on põhjuseks vaba pinna
puudumine vastuvõtualal. Erandina võib toimida ka nii, kuid peab
arvestama, et kui toodete koosseis ja kogused ei ühti
vastuvõtudokumendil märgituga, on vaja kontrollida üle juba
hoiukohtadele paigutatud tooted. See võib olla aga seotud
arvestatava lisatöö ja ajakuluga.
Kui füüsilised
vastuvõtutoimingud on täielikult tehtud, peab järgnema sellele
kauba vastuvõtmise kinnitamine laoarvestusprogrammis. Kinnitatakse,
et kaubad on võetud kindlates kogustes lattu vastu ja need paiknevad
vastuvõtualal. Vastava arvutitöö teeb tavaliselt keegi
laotöötajaist, erandina kontoritöötaja.
Cross-dockingit
kasutatakse suures ulatuses vaid üksikutes ladudes. Vaatamata
sellele ollakse arvamusel, et selle osatähtsus hakkab pidevalt
suurenema. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja
lähetamisest.
Selleks, et cross-docking
oleks efektiivselt teostatav, peaksid olema täidetud järgnevad
tingimused:
- saabuvad pakkeüksused on korralikult markeeritud
- autojuht teostab maha- ja pealelaadimise
- pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi
- pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt
- ostult saabub eelnev informatsioon ostetavatest kaubakogustest
- töökoormuse ühtlustamiseks ajastatakse saadetiste kohalevedu
- saabunud pakkeüksused/tarnepartiid registreeritakse kohe vastuvõtualal
- pealelaadimine teostatakse lähetusalal
Küsimused
Kuidas toimida, kui avastate kodutehnika mahalaadimise käigus, et ühe külmkapi uks on mõlkis?
Millised on peamised tüüpilised vead digitaalfotode tegemisel ja elektronpostiga edastamisel?
Miks on õigem lisada kaubale kasutusjuhendeid kohe vastuvõtmisel, mitte hiljem väljastamisel?
Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtmisel ei kontrollita , mitu toodet on hulgipakendis, vaid eeldatakse, et kogused on sellised nagu on märgitud pakkelehel ?
Millised tagajärjed võivad imneda kaupade väljastamisel kui vastuvõtmisel on märgitud tooteartikli kogus küll õige, kuid valesti on märgitud vastuvõtudokumendile hulgipakendite arv ja nendes sisalduv toodete arv (näit. 6 x 40 = 240 tk ja 4 x 60 = 240 tk)?
Millisel juhul võib olla vea hind kordades suurem, kas kauba vastuvõtukontrolli tegemisel või komplekteerimisel? (Sissetulevast saadetisest tehakse keskmiselt 12 väljuvat saadetist .)
Valikvastustega
küsimused
Märgi
õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest
võivad olla osaliselt õiged.
1.
Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike
vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki
komplektsust, on tegemist:
- tavapärase kontrollimisega
- erikontrollimisega
- tavapärase ja erikontrollimise kombineeritud viisiga
- pole tegemist kumbagi kontrollimise viisiga
2.
Tavapärasel kontrollimisel kauba vastuvõtul:
- kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele
- kontrollitakse, kas kaup ja pakendid pole vigastatud
- kontrollitakse toodete aegumistähtaegade vastavust ja vajadusel tootmispartiide numbreid
- kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele, vigastuste olemasolu ja vajadusel ka aegumistähtaegu ja partiide numbreid
Kordamisküsimused
Millised on tavapärase kontrollimise ja erikontrollimise erinevused kauba vastuvõtmisel?
Millisel juhul on vaja viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?
Millise kauba paigutamise korral veoühiku kormaruumis on võimalik saavutada selle maksimaalne täiteaste?
Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurendamine kaubaühiku veokulusid ?
5.
Kauba paigutamine hoiukohtadele
Kuna
teatud osa saabunud kauba väljastamisega on enamasti kiire, tuleb
kaup paigutada kohe pärast vastuvõtmistoimingu lõpetamist
hoiukohtadele riiulitel, virnas või põrandakohal. Selleks vajatakse
hoiukohtadele
paigutamise lehte.
Kui laoprogrammist pole võimalik seda koos toote- ja hoiukohtade infoga printida , tuleb kasutada vastavat dokumendivormi, millele saab
vajaliku info märkida korrastatult ja korrektselt. Pole
õige kasutada selleks valget paberilehte, kuna siit võivad saada
alguse mitmed vead. Kui
arvutiprogrammist prinditakse hoiukohtadele paigutamise leht, mis
sisaldab saabunud tooteartiklite ja koguste loetelu ning
soovituslikke hoiukohtade aadresse, saadakse parim võimalik tulemus.
Vigu tehakse kirjutamisel vähem, hoiukohtadele paigutamine toimub
kiiremini ja tooted paigutatakse laoprogrammis määratud
hoiukohtadele. Juhul kui arvutiprogramm sobivaid hoiukohti ei paku,
on vaja enne paigutamise alustamist teha selgeks, millist hoiukohtade
süsteemi antud toodete puhul kasutatakse ja kirjeldada vastav
informatsioon hoiukohtadele paigutamise lehel.
Pärast
hoiukohtadele paigutamist tehakse vajalik arvutitöö. Selle käigus
seotakse laoarvestusprogrammis toodete artiklinimetused ja kogused
kindlate hoiukohtade aadressidega. Toiming
on eriti vastutusrikas , kuna vähemagi vea puhul võivad tekkida
probleemid komplekteerimisel.
Arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohtadelt ei leita tooteid üldse,
või ei leita neid märgitud kogustes. Komplekteerimistöö saab
häiritud ja muutub toodete otsimise tõttu muudelt hoiukohtadelt
ebaefektiivseks. Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine
soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö
laotöötajad.
Kui suure osa saabunud kauba
väljastamisega on kiire, on põhjendatud väljastamine
vastuvõtualalt. Sel juhul kinnitatakse kaubakogused tinglikele
hoiukohtadele vastuvõtualal, mille järel võib alustada
komplekteerimisega. U- kujulise läbivooluga ladudes paiknevad
pakkimis- ja loovutusala tavaliselt vastuvõtuala kõrval, mistõttu
on väljastustoimingute efektiivsus sel viisil töötades suur. Kui
kiired väljastused on tehtud, paigutatakse ülejäänud kaup
lõplikele hoiukohtadele.
Efektiivne töö laos eeldab
kauba paigutamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Edaspidine
ümbertõstmine ühelt hoiukohalt teisele võib olla põhjendatud
ainult aktiivkohtade täitmisega resrvkohtade arvel.
Tuleb
pidada meeles, et korrektse
vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega luuakse eeldused
edaspidiseks tootlikuks ja vigadeta komplekteerimiseks.
Kui arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohtadelt leitakse alati õiged
tooted õigetes (arvutiprogrammis kirjeldatud) kogustes, on
komplekteerimise efektiivsus suur ja töö kvalteet kõrge.
Küsimused
Miks ei tohiks kaubad jääda pärast vastuvõtmist vastuvõtualale pikemaks ajaks (mitmeks päevaks)?
Millistel asjaoludel võib olla põhjendatud kaupade hoiukohtadele paigutamise edasilükkamine ja saadetise jätmine vastuvõtualale?
Miks on enamasti vale paigutada saabunud kaubad juhuslikele vabadele hoiukohtadele?
Millist kasu on võimalik saada hoiukohtade süsteemide kirjeldamisest laoarvestusprogrammis?
Miks on oluline, et laoarvestusprogrammis kirjeldatud info toodete kohta hoiukohtadel ja tegelik olukord langeksid kokku?
Millisel juhul tehakse hoiukohtadele paigutamise töö ja koguste kirjeldamine üldjuhul kvaliteetsemalt, kas siis, kui seda teeb üks või kaks laotöötajat?
6.
Väljastustellimuste komplekteerimine
Kuna
ühest sissetulevast saadetisest saab tükikauba laos väljastada
keskmiselt 10-12 väljaminevat saadetist, võtab
komplekteerimine koos sellele järgneva pakkimisega põhiosa kogu
laotöö ajast.
Sõltuvalt paljudest teguritest tegelevad laotöötajad keskmiselt 60
– 70 % tööajast kaupade komplekteerimise, pakkimise, loovutamise
ja nendega seotud arvutitööga. Peenkaubaladudes võib ulatuda
komplekteerimistöö osakaal isegi keskmiselt 80%-ni.
Komplekteerimine
kui tegevus omakorda moodustab väljastustöö summaarsest ajast
suurema osa.
Siit tuleneb ka järeldus, et komplekteerimistöö tootlikkus,
efektiivsus ja omahind on kogu laotöö seisukohalt otsustava
tähtsusega. Luues eeldused tootlikuks ja efektiivseks komplekteerimiseks ja korraldades
komplekteerimistööd laos parimal võimalikul viisil, suudetakse
mõjutada oluliselt laotöö kuluefektiivsust, kvaliteeti ning
ühtlasi ka kogu ettevõtte konkurentsivõimelisust.
Kauba väljastamine laost
algab komplekteerimistööga. Laotöötaja saab lao printerilt
komplekteermislehe, mis sisaldab üldjuhul kogu vajalikku teavet
kauba saaja ja temale väljastatavate toodete kohta. Lisaks võib
komplekteerimisleht sisaldada olulist informatsiooni tarne toimumise
viiside, veovajaduse, transpordijuhiste jms kohta.
Komplekteerimine toimub üha
enam kantava arvuti või tõstukiarvuti abil. Sel juhul ei vajata paberkandjal komplekteerimislehte. Töö käik kuvatakse
komplekteerimislehe vormis arvutiekraanil, komplekteerija saab infot
hoiukoha aadresside , toodete ja nende koguste kohta arvutikuvarilt.
Hoiukoha ja toote tunnused loetakse arvutiprogrammi kindlas
järjestuses arvutiga ühendatud või kompaktselt koos oleva
vöötkoodiskanneri abil. Komplekteeritud artikliridade kinnitamised
tehakse kantava terminali sõrmistikult või arvutiklaviatuurilt. Kui
laos on seatud üles raadiovõrk, tehakse kogu töö reaalajas.
Peenkaubaladudes,
kus on palju üherealisi väljastustellimusi, saab teatud tingimustel
hakkama ka ilma paberkandjal või elektroonilise
komplekteerimisleheta. Etiketiprinterist prinditakse
transpordietikett, mis lisaks veoprotsessis vajatavale infole
sisaldab tooteartikli nimetust , kogust ja ka vastava toote hoiukoha
aadressi. Komplekteerija leiab vajaliku toote etiketil oleva info
abil ja kinnitab etiketi kohe toote võtmise järel selle pakendile.
Kui pakkmine toimub hiljem, kinnitatakse etikett pakendile
pakkimisalal. Se viisil toimides on võimalik hoida kokku paberit ja
ülearust arvutitööd. Juhul kui laos on olemas tingimused taoliselt
tegutsemiseks, tasuks kaaluda töörutiinide muutmist uue meetodi
kasuks kasvõi osaliselt.
Komplekteeritavad
tooted antakse komplekteerimislehel tavaliselt arvuti poolt tööks sobivas järjekorras. Peamiseks loogikaks on seejuures riiuli
vahekoride põhine komplekteerimisjärjekord, ehk ühe vahekoridori
kahel pool asuvatelt riiulitelt tuleb võtta kaubad riiuliaadresside
järjestuses ja samasse vahekoridori tagasi ei pöörduta. Seejärel
siirdutakse järgmisesse vahekoridori, kust võetakse järjekorras
kõik selle riiulitel paiknevad tooted. Nii toimitakse seni, kuni
kogu saadetis on komplekteeritud.
Arvuti
poolt ette antud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei
pruugi osutuda aga paljudel juhtudel optimaalseks.
Laotööd toetavad arvutiprogrammid lubavad kirjeldada toodete
võtmise järjestamiseks ka teatud muid põhimõtteid. Kuna
komplekteerimistöö tootlikkus on määratud suures osas
komplekteerimisel läbi käidud või tõstukiga sõidetud teekonna
pikkusega, ei peaks komplekteerija lähtuma toodete võtmise
järjestamisel alati arvuti poolt ette antud järjekorrast vaid muutma seda järjekorda vastavalt konkreetsele olukorrale. See võib
olla küll algul raske, kuid kui töötajal tekib parem ettekujutus
toodete paiknemisest laos ja ta suudab omavahel siduda infot
komplekteerimislehel ja omapoolset ettekujutust, võidakse saada
komplekteerimisteekondade olulise lühendamise abil
komplekteerimistööl parim võimalik tulemus.
Head
eeldused tootlikuks komplekteerimiseks luuakse juba eelnevalt hästi
läbimõeldud hoiustamiskohtade süsteemi kasutamisega ja toodete
õige paigutusega hoiukohtadel toetudes sellele süsteemile.
Peamisteks põhimõteteks on siinjuures toodete paigutamine
kindlatele hoiukohtadele riiuli pikkuse ja kõrguse ulatuses nii, et
komplekteerimisteekond oleks lühim ja tõsteid kõrgetelt
riiulikorrustelt tehakse võimalikult vähe. Selle loogika alusel
paigutatakse sagedasti väljastatavad tooted riiuli alumistele
korrustele loovutusala lähedusse, harvemini liikuvad kaubad aga
riiulil tahapoole ja kõrgematele korrustele. Nii on võimalik
komplekteerimisel läbitavaid teepikkusi kordades vähendada.
Komplekteerimisel võidakse
kasutada väga erinevaid töömeetodeid, kasutades seejuures erinevat
laotehnikat. Täisaluste väljastamine on efektiivne ja seda tehakse
üldjuhul liikuvmastiga tõstukiga või vastukaaltõstukiga.
Tugiratastõstukiga töötamine on vähemtootlikum. Tükikauba
komplekteerimine on kõige efektiivsem komplekteerimistõstukeid
kasutades. Esimeselt ja teiselt riiulikorruselt võetakse kaupa
komplekteerimistõstuki abil, kõrgemal paiknevatelt hoiukohtadelt
aga kõrgkomplekteerimistõstuki abil. Kitsaste vahekoridoridega
kõrgetes ladudes võib teha kogu töö kombitõstukitega.
Niipalju
kui võimalik, tuleks kasutada rühmkomplekteerimise
meetodit, mille puhul on korraga käsil mitme väljastustellimuse
komplekteerimine. See nõuab üldjuhul küll enne pakkimist ühele
kaubaalusele asetatud erinevate väljastuste toodete ülekontrollimist
ja eri saadetiste üksteisest eraldamist, kuid lõppkokkuvõttes saavutatakse siiski komplekteerimistöö tootlikkuse arvestatav
suurenemine.
Küsimused
Miks on ladudes eriti oluline just komplekteerimistöö tootlik korraldamine?
Millise laotöö toimingu puhul on vigade tekkimise tõenäosus laos kõige suurem? Põhjendage vastust.
Miks on komplekteerimistöö puhul eriti oluline liikumisteekondade minimeerimine ?
Miks on õige väide, et komplekteerimistöö efektiivsusele pannakse alus kaupade õige hoiukohtadele paigutamisega?
Kuidas aitab hoiustamissüsteemide kasutamine parandada komplekteerimistöö efektiivsust?
Miks ei pruugi arvutiprogrammi poolt komplekteerimislehel toodud toodete järjestus olla parim järjestus töö tootlikkuse seisukohalt?
Kas pika väljastustellimuse komplekteerimist võib jaotada eri laotöötajate puhul? Kui võib, siis millisel juhul on selline jaotamine õigustatud?
Millised ohud töö kvaliteedi osas ja miks need on olemas juhul, kui üks laotöötaja annab väljastustellimuse pooleli oleva komplekteerimise üle teisele laotöötajale?
Valikvastustega
küsimused
Märgi
õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest
võivad olla osaliselt õiged.
1.
Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
- pärast suusõnalise korralduse saamist müügisekretärilt
- pärast vastavasisulise korralduse saamist klienditeeninduselt kirjalikult (komplekteerimisleht) või elektroonilisel kujul (arvutis)
- pärast vastavasisulise korralduse saamist laojuhatajalt
- kui laos märgatakse, et arvutiprogrammis on tekkinud uus müügitellimus
2.
Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks
komplekteerimisel?
- võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad
- toodete optimaalne paigutus hoiukohtadel
- võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad laos ja toodete õige paigutus hoiukohtadel
- madalkomplekteerimistõstuki kasutamine komplekteerimisel siirdamistõstuki asemel
3.
Komplekteerimistöö moodustab kogu laotöö mahust enamasti:
- 1/3 - 1/2
- 1/2 - 2/3
- 2/3 - 3/4
- 3/4 - 4/5
4.
Mida tähendab rühmkomplekteerimine?
- laotöötajate rühm komplekteerib korraga üht suurt väljastustellimust
- üks laotöötaja komplekteerib korraga mitut väljastustellimust
- üks laotöötaja komplekteerib korraga ühe tooterühma tooteid mitmele väljastustellimusele
- laotöötaja komplekteerib A- rühma tooted eraldi B ja C rühma toodetest
5.
Millisel konkreetsel juhul on komplekteerimise töö kulu
väljastustellimuse ühe rea kohta kõige suurem?
- ühe reaga tellimuse korral
- kolme reaga tellimuse korral
- viie reaga tellimuse korral
- seitsme reaga tellimuse korral
6.
Kui suur osa tellimustest on tüki- ja alusekauba ladudes keskmiselt
üherealised?
- 10% - 20%
- 20% - 30%
- 30% - 40%
- 40% - 50%
Kordamisküsimused
Millest algab laos komplekteerimistöö?
Mis on laotöös kõige olulisem efektiivuse saavutamiseks komplekteerimisel?
Kui suure osa kogu laotööst moodustab üldjuhul komplekteerimis- ja pakkimistöö?
Millise laotöö tõhusa korraldamisega on võimalik saada kõige suuremat efekti?
Mis on rühmkomplekteerimine ja millal on õige seda kasutada?
Kuidas sõltub ühe väljastustellimise rea komplekteerimise omahind artikliridade arvust väljastustellimusel?
Kui suur on üldjuhul üherealiste väljastustellimuste osakaal kõikide väljastustellimuste arvust?
7.
Saadetiste pakkimine
Saadetise pakkimine on laotöö
toiming, mis jääb ajaliselt komplekteerimise loovutamise vahele.
Kaubad võivad olla komplekteerimise järel kohe sobivas veopakendis
(tootja täisalused) või vajavad täiendavat pakkimist. Üldjuhul on
vaja viia läbi pakkimine pärast peen- või tükikauba
komplekteerimist.
Kui
väljastatavate kaupade mahud seda võimaldavad, tuleks kasutada
niipalju kui võimalik kaupade paigutamist alustele. Kui üksikud
pakendid on paigutatud õiges järjekorras kompaktselt kaubaalusele,
mähitud pakkekilesse või kinnitatud pakkelindiga, on sellega loodud
eeldused kauba toimetamiseks kohale vigastamata. Kaubaaluste
käsitlemine veoprotsessis on kordades efektiivsem kui lahtise
mahukauba laadimine .
Kuna
pakkematerjal on arvestatav kulutekitaja ja seda võib kuluda palju,
on vaja pakkimisel pidevalt jälgida, et pakkimismaterjali ei kuluks
ülearu. Siinjuures on
vaja lähtuda reeglist , et pakkematerjali tuleb kasutada nii vähe
kui võimalik ja samas niipalju kui vajalik selleks, et toimetada
kaubad kohale vigastamata.
Kuna
pakkimismaterjalide
ja pakkimismooduste valik on sageli lai, tuleks valida pakkimiseks kõige sobivamad moodused ja materjalid.
Valikvastustega
küsimused
1.
Nimeta peamine põhjus, miks plastikust kaubaaluste kasutamine on
vähelevinud?
- plastikust kaubaalused on vaja saatjale alati tagastada, mis tekitab logistilises ahelas osapooltele täiendavaid kulusid
- plastikust kaubaaluste ostuhind on oluliselt kõrgem puidust aluste hinnast
- plastikust kaubaaluste kasutamisel on vaja tasuda pakendi aktsiisimaksu
- plastikust kaubaaluste kasutamisvõimalused on piiratud, kuna nendega ei ole lubatud vedada ja käsitseda toidukaupu
2.
Millisest materjalist kaubaalused on kõige vastupidavamad, ohutumad,
hügieenilisemad
ja
mugavamad kaupade transportimiseks ning käsitsemiseks?
- puidust alused
- puitkiust alused
- metallist alused
- plastikust alused
3.
Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?
- 600 x 400 mm
- 600 x 600 mm
- 400 x 500 mm
- 600 x 800 mm
Kordamisküsimused
Milline dokument asetatakse üldjuhul lähetatava saadetise pakkeühiku külge pakketaskusse ja mis eesmärgil?
Millised võimalused on hinnalise kauba kaitsmiseks kaotsimineku eest?
8.
Saadetiste loovutamine
Kauba
loovutamine kliendile või veofirma esindajale on vastutusrikas
toiming, kuna vastutus kauba eest läheb loovutamisel üle selle
vastuvõtjale.
Loovutamisel ei kontrollita üldjuhul saadetise koosseisu
tooteartiklite järgi. Vajadus selle järele võib tekkida juhul, kui
kauba pakend on avatud, purunenud või vigastatud. Vastuvõtjale
antakse üle pakkeüksused (kaubad alustel, karbid , kastid jne).
Vastuvõtja kohuseks on kontrollida, kas pakkeüksuste arv ja ühikud on
kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks
nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel või pakenditel pole
vigastusi.
Juhul kui kogustes on saatedokumentides märgituga vahe, võib
vastuvõtja keelduda saadetise vastuvõtmisest või otsustab selle
veoks vastu võtta, kuid lisab saatedokumentidele vastava märkuse ja
võtab sellele laotöötaja allkirjaga kinnituse . See annab saajale
õiguse esitada hiljem pretensioon või kahjuhüvitusnõue. Samuti
märgitakse vastuvõtudokumentidele ja kinnitatakse väljastaja
allkirjaga toodete/pakendite vigastused.
Vajadusel lisatakse
saadetisele suuliselt või kirjalikult selle veoprotsessis
käsitsemise erinõuded. Kui saadetise toimetab saajale veoettevõte,
peab saadetis olema varustatud igal juhul nõuetekohase
transpordietiketiga.
Küsimused
Millistel põhjustel on kauba üleandmine ühelt osapoolelt teisele eriti vastutusrikas toiming?
Kuidas on võimalik tõestada dokumentaalselt , et kaup on antud üle teisele osapoolele?
Miks on kauba vastuvõtmisel oluline kontrollida tegelike pakkeüksuste ühikute ja arvu vastavust veokirjal märgitule?
Millisel juhul on vastuvõtjal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest?
Mida peaks kauba vastuvõtja tegema, kui ta märkab vastuvõetava kauba või pakendite olulisi vigastusi?
Mida peaks kauba vastuvõtja tegema, kui pakkeüksuste ühikud veokirjal ei vasta saadetise tegelikele ühikutele?
Mida peaks vastuvõtja tegema, kui üle antavaid pakkeüksusi on vähem kui veokirjal kirjeldatud?
Miks on vaja varustada kaubasaadetised nõuetekohaste transpordietikettidega?
Milline informatsioon peab olema ilmtingimata transpordietikettidel?
9.
Saadetiste pealelaadimine
Kui
saadetisele tuleb järgi veoettevõtte autojuht jaotusautoga, teostab
ta veokisse laadimise üldjuhul ise. Kui
kaup viiakse ära treileris või konteineris, teostavad laadimistöö
laotöötajad.
Kui
pealelaaditavat kaupa on palju ja selle paigutamiseks koormaruumi
mitmeid erinevaid võimalusi, on vaja need hoolega läbi kaaluda.
Lähtuda tuleks eelkõige järgmistest olulistest nõuetest:
- kaup peab olema paigutatud koormaruumis tihedalt, ehk tuleb saavutada lastiruumi kõrge täiteaste
- vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või muul viisil kinnitada
- kaup tuleb paigutada nii, et oleks viidud miinimumini ühtede kaupade vigastamine teiste poolt
- saadetiste pealelaadimisjärjekord peab olema vastupidine mahalaadimisjärjekorrale, ehk kõigepealt laetakse peale need kaubad, mis laetakse maha viimasena (kehtib juhul, kui mahalaadimine toimub erinevates kohtades osade kaupa)
Kauba
laadimine veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teostada
vastavalt koorma paigutamise ja kinnitamise ametlikult heakskiidetud
juhistele.
Ei tohi unustada, et üldjuhul vastutab
koorma paigutamise ja kinnitamise eest saatja.
Valikvastustega
küsimused
1.
Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul:
- suurendab veokulusid
- vähendab veokulusid
- vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid
- ei mõjuta veokulude taset
2.
Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis
kinnitamise nõuded kõige rangemad:
3.
Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige
enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu?
- kaupade hoolika pakkimisega
- kaupade hoolika käsitsemisega
- kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega
- kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks
4.
Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse (europallet)
mõõtmed?
- 0,6 x 0,8 x 0,100 m
- 1,2 x 0,8 x 0,144 m
- 1,2 x 1,0 x 0,144 m
- 1,2 x 1,2 x 0,144 m
5.
Millised on nn laia kaubaaluse (wide pallet, FIN pallet) mõõtmed?
- 0,6 x 0,8 x 0,100 m
- 1,2 x 0,8 x 0,144 m
- 1,2 x 1,0 x 0,144 m
- 1,2 x 1,2 x 0,144 m
6.
Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis eurotreileri põrandale, et selle laadimismeetrite põhine
täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv.
- 24 alust
- 30 alust
- 33 alust
- 38 alust
7.
Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub
ühes kihis 40- jalasesse konteinerisse, et selle laadimismeetrite
põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest
sobiv.
- 20 alust
- 24 alust
- 25 alust
- 27 alust
Kordamisküsimused
Kuidas sõltuvad kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kasutatavast veoviisist?
Kuidas on võimalik vähendada kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastuste arvu?
Millised on standardiseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse mõõdud?
Millised on piirangud laos nn ühekordse kasutusega kaubaaluste kasutamisel kaupade hoiustamiseks?
Missugused on plastikust kaubaaluste kasutamise eelised ja missugused on puudused?
Mitu EUR-tüüpi kaubaalust mahub eurotreileri (13,5m) põrandale, mitu 20-jalase ja mitu 40-jalase konteineri põrandale maksimaalse täiteastmega?
Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?
10.
Inventeerimine
Inventuuride läbiviimise
ülesanneteks ja eesmärkideks on:
- toodete loogiliste laosaldode korrastamine
- tõese informatsiooni saamine füüsiliste laosaldode kohta
- erinevuste avastamine füüsiliste ja loogiliste laosaldode vahel
- füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavusse viimine
- tegelikkusele vastava informatsiooni edastamine raamatupidamisele füüsiliste laosaldode kohta
Enne
täieliku inventuuri alustamist on vaja viia läbi vajalik
ettevalmistustöö. Korraliku ettevalmistustööga
luuakse eeldused inventuuri suuremate probleemideta sujuvaks
teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks.
Kuna enamasti on ettevõtte juhtkond sõlminud laotöötajatega
kollektiivse materiaalse vastutuse lepingud, on
adekvaatne inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele.
Kuna
kaasaegsed laoarvestusprogrammid võimaldavad kaupade kirjeldamist
hoiukohtadel, teostatakse ladudes üha enam hoiukohapõhiseid
inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa.
Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse
loogiliste saldodega laoarvestusprogrammis. Ka kokkuvõtete tegemisel
ja saldovigade parandamisel lähtutakse vajadusest hoida toodete
laosaldod seotuna konkreetsete hoiukohtadega.
Tavapäraselt läbitakse
inventuuride teostamisel järgmised etapid:
Planeeritakse inventuuri läbiviimise aeg. Võimaluse korral tuleks viia inventuur läbi tööpäeval.
Kontrollitakse üle saabuvate ja väljuvate saadetiste registrid . Sissetulevate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik lattu saabunud kaupade arvelevõtmise toimingud. Väljuvate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik saadetiste väljastamisega seotud toimingud.
Laoarvestusse võetakse tagasi pikka aega väljastuse ootel seisnud, laoarvestusest maha võetud kaubad.
Korrastatakse hoiukohad (hoiukohal võivad olla ainult tooted, mis on kirjeldatud sellel hoiukohal laoarvestusprogrammis, tooted seatakse korrapäraselt, eemaldatakse pakkematerjalide jäägid jne).
Veendutakse, et vastuvõtu- ja loovutusalal paiknevad tooted on kirjeldatud laoarvestusprogrammis vastavatel aladel, laoarvestuses olevad kaubad aga hoiukohtadel.
Valmistatakse ette inventeerimiseks vajalikud dokumendid. Laoarvestusprogrammist võetakse standardraporti abil inventuuri laosaldode loetelu, vajadusel siirdatakse see Exceli formaati.
Määratakse vastutav isik inventuuri nõuetekohase läbiviimise eest. Kui vastavat töötajat ei määrata, vastutab laojuhataja üldjuhul ainuisikuliselt inventuuri nõuetekohase läbiviimise ja selle tulemuste õigsuse eest.
Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik moodustab inventuuri teostamise meeskonna ja lepib selle liikmetega kokku muudes vajalikes tingimustes (tööjaotus, lugemiskordade arv jne).
Kaubad loetakse üle riiulite kaupa. Lugemislehtedel fikseeritakse toodete tegelikud kogused hoiukohtadel.
Kui hoiukohal avastatakse kaupu, mis on infosüsteemis kirjeldamata, lisatakse need lugemislehele käsitsi.
Pärast ülelugemise lõpetamist kinnitavad inventuuri teostajad lugemistulemusi lugemislehtedel oma allkirjadega.
Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik korraldab lugemislehtedele märgitud hoiukohapõhiste saldode sisestamise inventuuripõhjale (kõrvuti veerud loogiliste saldodega). Vajadusel rakendatakse Excelis võrdlemise funktsiooni, millega tuuakse välja kõik erinevused loogiliste ja füüsiliste laosaldode vahel hoiukohtadel.
Kõikide saldoerinevuste kohta koostatakse Excelis uus lugemisleht , mis sisaldab ainult neid tooteid, mille puhul ilmnesid erinevused. Vastavatel hoiukohtadel seisvad tooted loetakse uuesti üle, lugemise tulemused kantakse vastavasse veergu .
Teise ülelugemise tulemusi võrreldakse esimese lugemise tulemustega. Juhul kui saadi erinevad tulemused, koostatakse uus lugemisleht ja loetakse vastavad tooted uuesti üle. Lõplikud tulemused sisestatakse inventuuri läbiviimise eest vastutava isiku poolt inventuuripõhjale.
Vastutava isiku poolt tehakse inventuuripõhjal Excelis lõplik kokkuvõte, millel on toodete loogilised ja füüsilised saldod ning nende erinevused üle- ja puudujääkidena. Puudujääki kajastav number peab olema negatiivse väärtusega.
Vastutav isik kirjutab lugemislehtedele inventeerijate nimed ning võtab inventuuri lõppedes neilt allkirjad.
Pärast veendumist, et ülelugemise tulemused on tegelikkusele vastavad ja lõplikud, viiakse laoarvestusprogrammi saldodesse sisse parandused . Parandused sisestatakse laoarvestusprogrammi üldjuhul enne esimest inventuurijärgset kauba arvelevõtmist või väljastamist, hiljemalt inventuurile järgneva tööpäeva jooksul.
Inventuuri tulemuste kohta vormistatakse Excelis inventuuri vahede kohta akt. Akt vormistatakse mitmes eksemplaris.
Laojuhataja ja inventuuri eest vastutava isik analüüsivad avastatud inventuurivahesid ja püüavad tuvastatada süsteemseid vigu, mis on aidanud kaasa inventuurivahede tekkimisele.
Süsteemsete vigade ilmnemisel püütakse leida üheskoos meetmed, mille rakendamine aitaks tulevikus leitud süsteemseid vigu ära hoida või vahendada. Laojuhataja kohustuseks on vastavate abinõude rakendamine laotöös.
Küsimused
Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming?
Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus?
Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur?
Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur?
Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri ”kogu ladu osade kaupa”?
Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt?
Kes vastutavad laos inventuuri nõuetekohase läbiimise eest?
Mida tuleb võtta ette, kui inventuuri kokkuvõtete tegijad kahtlevad lugemise ja kokkuvõtete tegemise õigsuses?
Kas inventuuri on võimalik teha samaaegselt muude laotöö toimingutega? Kui on, siis millistel tingimustel?
Valikvastustega
küsimused
1.
Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes
inventuure?
- kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust
- kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid
- kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda
- eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega
2.
Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada,
et:
- toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged
- toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged
- samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes
- toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod
3.
Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini?
- väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm)
- keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm)
- suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm)
- inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest
4.
Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab
toodete loogilisi saldosid?
- lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid
- lugemisleht võib sisaldada saldosid, kuna sel juhul on lugemise käigus hea kontrollida, kas saldovahed on olemas või mitte
- lugemisleht peab sisaldama tootesaldosid hoiukohtadel
- lugemisleht ei tohi sisaldada saldosid hoiukohtadel, kuid võib sisaldada toodete kogusaldosid laos
5.
Kas on põhjust pärast inventuuri vahede väljaselgitamist otsida
vahede põhjusi arvutiprogrammi saldodest (loogilistest saldodest)?
- ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis on üldjuhul õiged
- ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis ei saa minna valeks
- on küll, kuna toodete füüsilised saldod võivad olla õiged, loogilised saldod aga erinevatel põhjustel valed
- loogiliste saldode õigsust on mõtet kontrollida üle ainult sel juhul, kui saldovahed on väga suured
6.
Kuidas on vaja üldjuhul toimida, kui pärast füüsiliste saldode
ülelugemist avastatakse saldode võrdlemisel vahed?
- eeldatakse, et lugemistulemus on lõplik ja viiakse loogiline saldo arvutiprogrammis vastavusse tegeliku saldoga laos
- tooted loetakse samade töötajate poolt uuesti üle ja eeldatakse, et teise lugemise tulemus on õige
- tooteid loetakse üle vajadusel mitu korda ja lõplikuks saldoks võetakse erinevate tulemuste aritmeetiline keskmine
- tooted loetakse üle vajalik arv kordi , kuni pole vähimatki kahtlust lugemistulemuste õigsuses
7.
Millal oleks vaja teostada toodete liikumiste registreerimised
laoarvestusprogrammis?
- esimesel võimalusel, kui muud olulised laotoimingud on tehtud
- liikumist laoarvestusprogrammis võib teha kahel järgneval päeval pärast toodete liikumist
- liikumist laoarvestusprogrammis võib teha ükskõik millal enne järgmise inventuuri läbiviimist
- vahetult pärast toodete füüsiliste saldode muutmisi (vastuvõtt, väljastus, hoiukohtade muutumised jms)
8.
Kas ettevõtte ostu- ja müügipersonal saavad tööks vajalikku
informatsiooni ka arvutiprogrammi saldodest?
- saavad muud informatsiooni, toodete hetkesaldod neid ei huvita
- saavad küll, mistõttu on vaja, et toodete liikumise registreerimised oleksid tehtud võimalikult kohe
- arvutiprogrammist pole võimalik saada vajalikku informatsiooni
- operatiivset informatsiooni on õige küsida laopersonalilt telefoni teel
9.
Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute
teostamisele laos?
- laoarvestusprogramm hõlbustab mingil määral inventuuride läbiviimist laos
- laoarvestusprogrammis salvestatakse toodete kõik liikumised ja antakse hetkesaldod
- lao infosüsteemi kasutamine aitab vältida kadude tekkimist laos
- lao infosüsteemi kõikide võimaluste kasutamine annab võimaluse sajaprotsendiliseks järelevalvetoimingute teostamiseks laos
Kordamisküsimused
Millisel eesmärgil viiakse ladudes läbi inventuure?
Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammi) laosaldod?
Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks?
Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis?
Miks on vaja toodete liikumised registreerida laoarvestusprogrammis võimalikult kohe pärast liikumisi?
11.
Hoiustamine, hoiustamissüsteemid ja hoiukohtade hooldamine
Hoiustamine
on laotöö toiming, mis algab hetkest, mil kaup paigutati hoiukohale
ja lõpeb selle komplekteerimisega väljastamiseks. Nende kahe
sündmuse vahele võib jääda mõni tund või mitu aastat. On selge,
et kui tooted seisavad laoriiulil kuid, ladestub neile rohkem või
vähem tolmu. Aegumistähtajaga toodete puhul võib tähtaeg vahepeal mööduda ja tooted muutuda realiseerimiskõlbmatuiks. Esimesel
riiulikorrusel põrandal hoiustatavad kaubad võivad saada vigastusi
tõstukitelt, nende ümber võib tekkida pakkekile, kartongi ja
pakkelindi osi ning kaubaaluste tükikesi. Põrandal asuvad
kaubaalused peaksid olema sirges rivis ja mitte ulatuma
riiulipostidest väljapoole rohkem kui 5 cm. Kui esimesel korrusel
paiknevad kaubaalused pole sirges rivis, on suurem oht neid tõstuki
ja/või muu kaubaga vigastada.
Keegi laotöötajaist võib
paigutada kaubaaluse seisva kaubaga alumiselt riiulikorruselt ümber
ülemisele ja jätta vastava ümberpaigutamise arvutiprogrammis
tegemata. Kui vahepeal jooksvat inventuuri ei tehta või toodete ja
koguste õigsust hoiukohtadel ei kontrollita, võidakse avastada viga
alles korralise inventuuri käigus.
Ettevõte,
kes osutab klientidele laoteenuseid, võtab selle eest tasu.
Hoiustamistasude arvutamine toimub kaasaegsete
laoarvestusprogrammidega automaatselt. Juhul kui kaup on hoiukohal
kirjeldatud ja seotud kindla kliendiga ja laotarkvara hindade
registris on määratud hoiustamishinnad, arvutab laotarkvara
hoiutasu automaatselt. Kui kaup on jäetud hoiukohale mingil põhjusel
kinnitamata, ei arvutata hoiutasu ja laopidajal jääb see kliendilt sisse nõudmata. Ladudes, kus on tuhandeid ja kümneid tuhandeid
hoiukohti, on selle ülekontrollimine sedavõrd töömahukas, et
tavaliselt ei võeta toimingut inventuuride vahelisel perioodil
eraldi ette. Vead selguvad inventuuri käigus ja tooted kirjeldatakse
taas tegelikkusele vastavalt. Vahepeal võib teenusepakkujal jääda
saamata aga arvestatav summa hoiustamistasu.
Siit
tuleneb vajadus sooritada teatud toiminguid hoiukohtade ja nendel
paiknevate kaupadega ka siis kui kaup ei liigu. Esiteks on
vaja hoolitseda regulaarselt selle eest, et hoiukohtadel riiulil või
virnas ei vedeleks pakendi- ja alusetükikesi ning kõrvalisi esemeid
või tooteid, mis pole arvutiprogrammis konkreetsele hoiukohale
kirjeldatud.
Hoiukoht võib sisalda ainult tooteid, mis on sellele programmis kirjeldatud.
Kaup peaks paiknema alusel korrapäraselt, et tooteid oleks
komplekteerimisel mugav võtta ja inventeerimisel hea üle lugeda. On
hea kui muutub igapäevaseks rutiiniks vaadata muudest töödest
vabadel hetkedel üle esimese korruse hoiukohad ja eemaldada selle
ümber vahepeal tekkinud pakkematerjali tükikesed. Kui alusel kaup
on kiletatud ja hoiukohalt on alustatud komplekteerimist, on õige
pakkekile toodetelt täielikult eemaldada. Allavajunud ja ümber
kaubaaluse vedelev pakkekile on näotu ja segab teatud määral ka
komplekteerimist ning inventeerimist. Samuti segavad tööd ja
muudavad hoiukoha korratuks lahti lõigatud, kuid vedelema jäetud
pakkelindid.
Tolmu
võib koguneda seisvatele kaupadele sellisel määral, et ühel
hetkel võib muutuda vajalikuks eemaldada see niiske lapi või tolmuimeja abil. Loomulikult on vaja tõsta kaubad selleks ülemistelt
riiulikohtadelt alla.
Aeg-ajalt
on vaja üle kontrollida, kas tooted asuvad arvutis kirjeldatud
hoiukohal.
Kui leitakse lahknevused, on vaja viia informatsioon arvutis
vastavusse tegelikkusega. Lisaks võidakse kontrollida aeg-ajalt
realiseerimistähtaegu ja tootepartiide numbreid. Kõik eelmainitud
tegevused on võimalik võtta kokku ühise nimetaja alla, milleks on
kaupade ja hoiukohtade hooldamine.
On
kindlaks nõudeks, et kaupade paigutus vastavalt hoiukohtade
süsteemile tuleb laos regulaarselt üle vaadata ja paigutada tooted
ümber vastavalt muutunud olukorrale.
A-rühma tootest võib saada aja jooksul B-rühma kaup ja seda pole
mõtet hoiustada enam esimesel riiulikorrusel. Samal ajal tuleb
juurde uusi tooteartikleid, millest kujunevad mingi aja jooksul
A-rühma kaubad. Kui selliseid analüüse laos regulaarselt ei tehta,
on võimalik märgata taolisi mittevastavusi ka hoiukohtade
hooldamise käigus. Selle asemel, et tõsta ümber mõned alusekohad,
oleks õige võtta laoprogrammist uued raportid ja teha nende põhjal
uus ABC analüüs.
Hooldamisega
seotud tegevused toimuvad enamasti regulaarsemalt ja kord
laoriiulitel on parem, kui riiulid laos on kinnistatud kindlatele
töötajatele või meeskondadele.
Nii toimides ei haju vastutus ja laojuhatajal on parem ilmutada
nõudlikkust.
Küsimused
Nimetada põhjused, miks on hoiukohtade füüsiline hooldamine vajalik.
Nimetada põhjused, miks on vajalik kontrollida aeg- ajalt üle hoiukohtadel õigete kaupade ja õigete koguste olemasolu.
Milline mõju on hoiukohtade korrastamata ja puhastamata jätmisel komplekteerimis- ja inventeerimistöö kvaliteedile?
Kas hoiukohtadel valitsev kord ja puhtus võiksid olla üheks laotöö kvaliteedi näitajaks? Kui võiksid, siis põhjendage vastust.
Valikvastustega
küsimused
1. FIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et
- esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
- esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena
- viimasena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
- kaupu väljastatakse laost vastavalt toodete aegumistähtaegadele
2. LIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et
- esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
- esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena
- viimasena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
- kaupu väljastatakse laost vastavalt toodete aegumistähtaegadele
3.
Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise
seisukohalt?
- ühe kliendi kaubad hoiustatakse lao kindlas piirkonnas
- sarnased või ühe rühma tooted hoiustatakse ühes piirkonnas
- ABC analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse lao ühes piirkonnas
- ühesugust erikäsitsemist (tõstuki lisaseadme kasutamine jne) nõudvad tooted hoiustatakse ühes piirkonnas
4.
Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise
seisukohalt?
- ABC- analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse selliselt , et mingi kindla rühma tooted asuvad ühes piirkonnas
- tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad alumistel riiulikorrustel ja harvemini väljastatavad tooted kõrgematel riiulikorrustel
- FIFO ja LIFO põhimõtete järgimine muutub hoiustamissüsteemide kasutamisel võimatuks
- tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad põrandal asuvatel kindlaksmääratud hoiukohtadel
5.
Aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel
- aktiivkohad paiknevad esimesel ja teisel riiulikorrusel, reservkohad lao muudes piirkondades kõrgemal
- aktiivkohad paiknevad esimesel riiulikorrusel, reservkohad teisel korrusel nende kohal
- aktiivkohad paiknevad esimesel ja teisel riiulikorrusel, reservkohad nende läheduses kõrgemal
- aktiiv- ja reservkohad paiknevad esimesel kahel riiulikorrusel läbisegi
6.
Kui tooted paigutatakse laos pärast kauba vastuvõtmist hetkel
vabadele hoiukohtadele, on tegemist:
- ABC-analüüsi alusel määratud hoiukohtade süsteemiga
- käsitsemisviisi järgi määratud hoiukohtade süsteemiga
- pidevalt muutuvate hoiukohtadega
- tootevaliku järgi määratud hoiukohtade süsteemiga
7.
Aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel on
komplekteerimiskoht:
- reservhoiukoht
- aktiivne hoiukoht
- pidevalt muutuv hoiukoht
- tootevaliku järgi määratud hoiukoht
8.
Sagedasti liikuvad tooted on õige paigutada laos:
- vastuvõtuala lähedale alumistele riiulikorrustele
- lao tagumisse osasse alumistele riiulikorrustele
- loovutusala lähedale alumistele riiulikorrustele
- loovutusala lähedale ülemistele riiulikorrustele
9.
Mis mõjutab toodete hoiukohtadele paigutamise seisukohalt
komplekteerimistöö efektiivsust kõige enam?
- aeglaselt liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele
- kiiresti liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele
- kõikide toodete õige paigutamine hoiukohtadele
- kõikide toodete paigutamine hoiukohtadele võimalikult kiiresti pärast vastuvõttu
10.
Toodete ringlussageduse arvutamisel on oluline võtta arvesse:
- väljastatavaid kaubakoguseid
- väljastuskordade arvu ajaühikus
- eelkõige väljastuskordade arvu, kuid arvestada ka väljastatavaid kaubakoguseid
- eelkõige väljastatavaid kaubakoguseid, kuid arvestada ka väljastuskordade arvu
11.
Kui suure kaubaaluste varu hoidmine laoruumides on põhjendatud
laoruumi kasutuse ja tuleohutuse seisukohalt, kui tööpäeva jooksul
kasutatakse kauba vastuvõtul ja väljastamisel keskmiselt 50
kaubaalust?
12.
Missugusel lao tööalal on kõige sobivam hoida kaubaaluste varu?
- vastuvõtualal
- loovutusalal
- pakkimisalal
- vastuvõtuala ja loovutusala vahepeal (mõttelisel eraldusjoonel)
13.
Mis on ladudes hoiustamissüsteemide
kasutamise ülesanneteks?
- hoida ära kaupade kahjustumine ja hävimine
- hoiustamissüsteemi kasutamisel on võimalik määrata kindlaks kaupade asukohti laos
- hoiustamissüsteemide kasutamisega on võimalik vähendada laos erinevaid riske
- töö hoiukohtadele paigutamisel ja komplekteerimisel on hoiustamissüsteemide kasutamisel üldjuhul efektiivne
14.
Mis on kõige olulisem kaupade hoiustamisel laos kaupade säilivuse
seisukohalt?
- kaubad peaksid säilima pika aja jooksul nii, et nende omadused ei muutuks
- kaod hoiustamisel ei tohiks olla suuremad kui kaod tarne- või müügiprotsessis
- toodete hävimine, vigastamine ja riknemine peaksid olema minimaalsed
- hoiustamise kulud ei tohiks olla suuremad käsitsemiskuludest
15.
Kas nn “ühekordse kasutusega” kaubaaluseid raske kaubaga on
lubatud kasutada kaupade pikaajalisel hoiustamisel riiulikohtadel?
- ei ole lubatud kasutada
- on lubatud kasutada
- on lubatud kasutada juhul kui nende konstruktsioon on piisavalt tugev
- on lubatud kasutada hoiustamiseks ainult põranda hoiukohtadel
16.
Mida tähendab hoiukohtade hooldamine? Vali täielik vastus.
- hoiukohtadelt koristatakse kile-, kartongi-, puidu- jms jäätmed
- hoolitsetakse selle eest, et kaubad ei paikneks hoiukohtadel korrapäratult
- kaubalt eemaldatakse tolm ja puhastatakse põrand kaubaaluste alt esimese korruse hoiukohal
- hoiukohad koristatakse, kaubad paigutatakse korrapäraselt, puhastatakse põrand ja eemaldatakse kaupadelt tolm
Kordamisküsimused
Miks kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
Milliste põhimõtete järgi kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
Mida tähendab FIFO ja mida LIFO põhimõtte kasutamine ladudes kaupade käsitsemisel?
Kuidas paiknevad hoiukohad aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel?
Kuidas toimib pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteem?
Mis hoiukoht on komplekteerimiskoht ja kuidas toimub selle täitmine?
Kuidas on õige paigutada laos sagedasti liikuvad tooted?
Millist hoiustamissüsteemi kasutatakse kõige rohkem suure ringlemissagedusega hulgikaubanduse ladudes?
Kuidas on õige paigutada kaupu hoiukohtadele nii, et komplekteerimistöö efektiivsus oleks maksimaalne?
Millest on õige lähtuda toodete ringlemissageduse arvutamisel?
Mida tähendab hoiukohtade hooldamine ja milleks on vajalik seda teha?
12.
Laotöö korraldus
Valikvastustega
küsimused
1.
Milline loetletuist on laojuhataja töö kõige tähtsam ülesanne?
- jaotada tööd laotöötajate vahel
- kindlustada laotöötajad vajalike abivahenditega töö tegemiseks
- korraldada töö nii, et kõik kasutada olevad ressursid oleksid tööpäeva jooksul
maksimaalselt koormatud
- jälgida, et laotöötajad järgiksid seadmetega ohutu töötamise nõudeid
2.
Kas laojuhatajal on võimalik laotööd ette planeerida ?
- ei ole, kuna pole võimalik ette ennustada väljastustellimuste arvu ja saabuva kauba mahtusid
- ei ole, kuna olukord laos pidevalt muutub, koormus suureneb ja väheneb ning laotöötajatest ei sõltu midagi
- on, kuna kõik on täpselt ette teada ja prognoositav tänu andmebaasile ja pikaajalistele kogemustele
- on võimalik suures osas, kuna eelnenud perioodide statistika aitab seda teha ja sisenevaid kaubavoogusid saab teatud määral ohjata
3.
Milline võiks olla laotöötajatele kehtestatud õiglane
palgasüsteem?
- kõik laotöötajad saavad võrdset palka, kuna tootlikkus ühe ja sama töö teostamisel ei
saa
laos palju kõikuda
- laotöötajate põhipalk on ühesugune vaatamata erinevustele tootlikkuses ja töö
kvaliteedis ,
kuid tagatud on sotsiaalne õiglus
- töötajate põhipalgad on erinevad, kuna nende võimed, oskused, teadmised ja
tööviljakus
on erinevad
- töötajate põhipalgad on erinevad, lisaks makstakse igal kuul tulemustasu mõõdetud
tootlikkuse,
kvaliteedi jms eest
4.
Kuidas oleks võimalik laotööd efektiivsemalt korraldada?
- kõik laotöötajad teevad järgemööda kõiki laotöö toiminguid
- erinevad laotöötajad teostavad erinevaid laotöö toiminguid
- laotöötajad on jaotatud meeskondadesse, kes teostavad ainult kindlaid laotöö toiminguid
- kogu laotöö on jaotatud erinevate meeskondade vahel, meeskonnad abistavad vajadusel üksteist
5.
Kuidas on laotöös efektiivsem kasutada laotehnikat ja tööjõudu?
- üks töötaja kasutab peamiselt üht kindlat tõstukit
- üks töötaja kasutab järgemööda erinevaid tõstukeid
- tõstukeid on rohkem kui töötajaid, siis ei ole kellegi vaja kindla tõstuki vabanemist oodata
- tõstukeid on vähem kui töötajaid, mis tagab tõstukite hea koormatuse kogu tööpäeva jooksul
6.
Millise laotoimingu tõhusa korraldamisega on võimalik saada kogu
laotöös kõige suuremat efekti?
- mahalaadimise ja vastuvõtmisega
- hoiukohtadele paigutamisega
- komplekteerimisega
- pakkimise, loovutamise ja pealelaadimisega
7.
Millal on terminali tootlikkus ja ressursside kasutamise efektiivsus
üldjuhul kõige suurem?
- terminali kasutatakse väga intensiivselt 8-tunnilise tööpäeva jooksul
- terminali kasutatakse 12- tunnilise tööpäeva jooksul
- terminali kasutatakse 16- tunnise tööpäeva jooksul
- terminali kasutatakse 24-tunnise tööpäeva jooksul
8.
Kas laos töötavad tõstukijuhid peavad seaduse järgi omama
tõstukite juhtimist lubavat juhitunnistust?
- juhitunnistuse olemasolu on kohustuslik
- juhitunnistuse olemasolu pole nõutav
- ei ole nõutav, vajalik on väljaõpe ja piisav tõstukiga töötamise oskus
- juhitunnistuse olemasolu pole nõutav, kui tõstukijuhil on autojuhi C- kategooria juhitunnistus
9.
Millised peaksid olema loetletuist laojuhataja igapäevatöö kõige
olulisemad ülesanded?
- alluvatele töö jaotamine, tehtud töö kontrollimine ja veokorraldusega tegelemine
- alluvate pidev juhendamine, abistamine, õpetamine ja arendamine
- lao- ja veotöö mahtude, tootlikkuse ja kvaliteedi pidev jälgimine, registreerimine ning
mõõtmine
- ettekande koostamine otsesele ülemusele eelmisel päeval tehtud töö kohta
10.
Laojuhataja saavutab oma töös kõige paremaid tulemusi juhul kui
- ta täidab hästi formaalse liidri rolli
- ta täidab hästi mitteformaalse liidri rolli
- ta suudab olla ühekorraga lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider
- ta ei täida mingeid rolle, vaid lihtsalt juhatab ladu nii nagu vaja
11.
Kas laojuhataja jaoks on oluline olla kompetentne ka töötoimingute, infotehnoloogia ja
tehnilistes
valdkondades?
- pole oluline, kuna töötoimingud kujunevad ajapikku ise välja, IT valdkonna jaoks on
spetsialistid , alluvatel on
tõstuki juhiload ja nad tunnevad masinaid
- töötoiminguid on vaja tunda, sest muidu ei saa ladu juhtida, muud valdkonnad pole
olulised
- laojuhataja peab olema kompentne praktiliselt kõigis laotööd puudutavates
valdkondades ja teadma ning
oskama rohkem kui alluvad
- laojuhataja kompetents ei pea olema suurem kui alluvatel
Kordamisküsimused
Millised on laojuhataja olulisemad tööülesanded?
Kas ja kuivõrd on võimalik laojuhatajal laotööd ette planeerida?
Milline võiks olla laotöötajate parim võimalik palgasüsteem?
Millised on laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded?
Kas ja kuivõrd peaks laojuhataja olema lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider?
Millistes valdkondades peaks olema laojuhataja kompetentne?
13.
Lao planeerimine, laotehnika ja - tehnoloogiad
Valikvastustega
küsimused
1.
Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja
ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused.
A muutub töökorraldus laos
B võetakse
kasutusele uusi masinaid ja seadmeid
C muudetakse
laoprotsesse ja –toiminguid
2.
Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust?
Vali õiged võimalused.
A riiulite
kõrguse suurendamisega
B vahekoridoride
arvu vähendamisega
C vahekoridoride
laiuse vähendamisega
3.
Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega
madalas peenkaubariiulitega laos?
- 0,6 – 0,8 m
- 0,8 – 1,0 m
- 1,0 – 1,2 m
- 1,2 – 1,4 m
4.
Milline on vahekoridori enamlevinud laius laiade vahekäikudega
madalas peenkaubariiulitega laos?
- 0,8 – 1,0 m
- 1,0 – 1,2 m
- 1,2 – 1,4 m
- 1,4 – 1,6 m
5.
Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite
vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite
kasutamisel?
- 1,8 m
- 2,0 m
- 2,0 – 2,3 m
- 2,7 – 3,0 m
6. Miline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite
vahekoridoride laius alusekauba ladudes liikuvmastiga tõstukite
kasutamisel?
- 1,7 m
- 2,0 – 2,3 m
- 2,7 – 3,0 m
- 3,2 – 3,5 m
7.
Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride
laius alusekauba kõrgetes ladudes kombitõstukite ja
kõrgkomplekteerimistõstukite kasutamisel?
- 1,7 m
- 2,0 m
- 2,7 – 3,0 m
- 3,2 – 3,5 m
8.
Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride
enamlevinud laius alusekauba kõrgetes ladudes süstiktõstukite
(teleskooptõstukite) kasutamisel?
9.
Milline tööalade planeering ja vastastikune asend võimaldavad
üldjuhul kasutada neid kaubavoogude käsitsemisel kõige
paindlikumalt ja efektiivsemalt?
- vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad lao vastaskülgedel
- vastuvõtul ja loovutusel kasutatakse üht ja sama tööala
- vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti
- vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti, piir nende vahel on tinglik ja üht võib
vajadusel
suurendada teise arvel
10.
Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos?
- lattu saabuva kaubapartii tooteartiklite arvust
- saabuvate toodete suurusest ja kaalust
- päeva jooksul lattu saabuva kauba füüsilistest kogustest (kaubaaluste ja pakkeüksuste arv)
- päeva jooksul saabuva kauba füüsilistest kogustest, tooteartiklite arvust ja lao ringlemissagedusest
11.
Millest sõltub lao loovutusala suurus?
- päeva jooksul väljastatavate saadetiste arvust
- väljastatava kauba füüsilistest kogustest (kaubaaluste ja pakkeüksuste arv)
- saadetiste ooteajast loovutusalal enne väljastamist ja väljastatava kauba füüsilistest kogustest
- päeva jooksul väljastatavate saadetiste arvust, kauba füüsilistest kogustest ja ooteajast enne väljastamist
12.
Tööalad moodustavad lao kogu põrandapinnast üldjuhul keskmiselt
- 5 %
- 10 %
- 10 - 20 %
- 20 - 25 %
13.
Mida mõeldakse laotehnoloogia all?
- laoriiulite tüübid koos nendega sobivate vahekoridoridega
- laoriiulite tüübid koos nendega sobivate tõstukite tüüpidega
- süsteem riiulitest, vahekoridoridest, laotehnikast ja töökorraldusest
- töökorraldus laos, mis on viidud vastavusse olemasolevate riiulisüsteemide ja
tõstukitüüpidega
14.
Mida mõeldakse traditsioonilise (konventsionaalse) laotehnoloogia
all?
- kaupade hoiustamine virnastatult
- kõiki laotehnoloogiad , mille eesmärgiks pole saavutada maksimaalset laoruumi kasutamise efektiivsust
- madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega
- kõrged kaubaaluste riiulid kitsaste vahekoridoridega
15.
Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate
hulka?
- sügavriiulite tehnoloogia
- siirderiiulite tehnoloogia
- traditsiooniline tehnoloogia
- kõrgete riiulite tehnoloogia kitsaste vahekoridoridega
16.
Kas virnastamine on põhjendatud hoiustamise meetod juhul, kui
erinevaid tooteartikleid on 100 ja iga artiklit on laos keskmiselt
neli kaubaalust?
- virnastamine on põhjendatud
- virnastamine on põhjendatud juhul kui toodete ringlemissagedus on suur
- virnastamine pole põhjendatud, kuna kaupade käsitsemistingimused halvenevad
võrreldes
nende hoiustamisega riiulitel
- virnastamine pole põhjendatud, kuna lao ruumikasutus halveneb võrreldes
hoiustamisega
riiulitel
17.
Kas virnastamine on efektiivne hoiustamisviis laos, mille kasutatav
kõrgus on 10 m, virnastada saab neljas kihis ja ühe kihi kõrgus on
1,5 m?
- on efektiivne hoiustamisviis, kuna ühtlasi hõlbustub ka kaupade käsitsemine
- on efektiivne hoiustamisviis
- virnastamine pole põhjendatud, kuna aluste käsitsemisega kaasneb lisatöö
- virnastamine pole põhjendatud, kuna virnade peale jääb 4 m laoruumi kasutamata
kõrgust
18.
Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega
riiulikohtadel?
- FIFO põhimõtte järgimine on raskendatud
- LIFO põhimõtte järgimine on raskendatud
- laoarvestusprogrammis pole võimalik kirjeldada virna hoiukohtade aadresse
- põrandale pole võimalik märkida virnade asukohti, mistõttu virnad pole sirgetes ridades
19. Millisele laotehnoloogiale sarnaneb sügavriiulite tehnoloogia?
- läbivooluriiulite tehnoloogiale
- tagasilükkamise tehnoloogiale
- virnastamise tehnoloogiale
- siirderiiulite tehnoloogiale
20.
Mis on sügavriiulite tehnoloogia peamiseks puuduseks?
- pole võimalik kasutada LIFO põhimõtet
- ülemised kaubad rõhuvad alumistele ja põhjustavad neile vigastusi
- ühes riiuli postivahes on võimalik hoiustada ainult üht tooteartiklit
- ei sobi hooajakaupade ladustamiseks
21.
Mis on raadiosüstik?
- seade, mille abil on võimalik teostada kogu sügavriiulite teenindamise töö
- seade, mille abil on võimalik komplekteerida sügavriiulitest tükikaupa
- seade, mis suudab liikuda iseseisvalt riiulikorrustel, transportides kaubaaluseid
- kaasaegne logistika sidepidamidamisseade, mille abil saab korraldada ladudes kogu reaalajas toimiva elektroonilise andmevahetuse
22.
Millist kasu on võimalik saada raadiosüstikute kasutamisest?
- raadiosüstiku abil on võimalik komplekteerida sügavriiulitelt tükikaupa
- raadiosüstikut kasutades saab hoiustada riiuli postivahe igal korrusel erinevat tooteartiklit
- raadiosüstik on võimeline töötama iseseisvalt ilma tõstukijuhi poolse juhtimiseta
- raadiosüstik on võimeline tegema ka kogu tõstukitöö
23.
Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige
parem laoruumi täiteaste?
- kõrgete riiulite ja kitsaste vahekoridoridega
- sügavriiulitega
- topeltriiulitega
- siirderiiulitega
24.
Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
- tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed
- arvutid , printerid , paljundusmasinad, skannerid
- laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused
- laos olev kaubavaru (ingl. k. inventory)
25.
Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?
- laoriiulid ja tõstukid
- tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed jms
- laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused
- arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid
26.
Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse
korraga kolm EUR alust?
27.
Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse
korraga kolm laia (FIN) alust?
- 2750 mm
- 3400 mm
- 3600 mm
- 3800 mm
28.
Milline on tavapärane kaubaaluste ja kaubaaluste ning riiulipostide
vahe riiuliõrtel?
29.
Kas vahekoridoris laiusega 3,0 m mahuvad teineteisest mööduda kaks
tavapärase laiusega liikuvmastiga tõstukit?
- tõstukid mahuvad teineteisest mööda
- tõstukid mahuvad teineteisest vaevu mööda
- tõstukid mahuvad teineteisest mööda vaid tingimusel, et üks nendest on ilma
kaubaaluseta
- tõstukite möödumine pole võimalik
30.
Kas lisaks tavapärasele kaubaaluste riiulite sügavusele (1050 või
1100 mm) kasutatakse ka muid riilite sügavusi?
- ei kasutata, kuna selle järele puudub praktiline vajadus
- ei kasutata, kuna riiulipostide raame pole võimalik monteerida väiksemate või
suuremate
sügavuste tarvis
- kasutatakse, kui on vajadus hoiustada pidevalt suuri kaubakoguseid erimõõtudega
kaubaalustel
- kasutatakse, kui on vajadus hoiustada aeg-ajalt väikseid kaubakoguseid erimõõtmetega
kaubaalustel
31.
Mille hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid?
- plastikkonteinerite hoiustamiseks
- kaubaalustel kauba hoiustamiseks
- talade, profiilide, torude jms hoiustamiseks
- tühjade kaubaaluste hoiustamiseks
32.
Milline on madalate peenkaubariiulite enamlevinud kõrgus, et kaupu
oleks võimalik paigutada riiulitele ja komplekteerida redelit
kasutamata?
- 1,5 – 1,8 m
- 1,8 – 2,1 m
- 2,1 – 2,3 m
- 2,3 – 2,8 m
33.
Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus
(õrte väliskülgede vaheline mõõt)?
- 950 mm
- 1000 mm
- 1050/1100 mm
- 1200 mm
34.
Mida mõeldakse laonduses inventari all?
- masinad , seadmed, tõstukid, arvutid
- arvutitöökohad, vöötkoodiskannerid, tõstuki- ja kaasaskantavad arvutid
- laoriiulid, töölauad, tugiplatvormid jms
- laohooned, -väravad, laadimissillad ja –lüüsid, estakaadid
Kordamisküsimused
Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet.
Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul?
Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul?
Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul?
Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit.
Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini?
Kirjeldada tugiratastõstukit.
Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini?
Kirjeldada kombitõstukit.
Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldud kombitõstukid?
Kirjeldada siirdamistõstukit.
Milliste tööoperatsioonide jaoks laos on mõeldud siirdamistõstukid?
Kirjeldada komplekteerimistõstukeid.
Missuguseid tööoperatsioone on võimalik laos teostada komplekteerimistõstukitega?
Milline on komplekteerimistõstuk, millega saab komplekteerida kolmandalt kuni viiendalt riiulikorruselt?
Kirjeldada elektrilist kolmerattalist vastukaaltõstukit.
Kirjeldada elektrilist neljarattalist vastukaaltõstukit.
Kirjeldada neljarattalist sisepõlemismootoriga vastukaaltõstukit.
Milliseid tööoperatsioone teostatakse ladudes vastukaaltõstukitega?
Kirjeldada poolautomaatset laoseadet - vertikaalkarusselli.
Milliseid kaupu sobib hoiustada ja käsitseda vertikaalkarusselliga?
Kirjeldada liigendtõstukit.
Milliseid laotöö opratsioone saab teostada liigendtõstukiga?
Kirjeldada poolautomaatset seadet – horisontaalkarusselli.
Milliseid kaupu hoiustatakse üldjuhul konsoolriiulil?
Kirjeldada poolautomaatset seadet – towerit.
Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat kassett-tehnoloogiat.
Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat mafi tehnoloogiat.
Kirjeldada peenkauba siirderiiuleid.
Kirjeldada pöördkahveltõstukit.
Milliste tööoperatsioonide sooritamiseks on mõeldud pöördkahveltõstukid?
Kirjeldada süstiktõstukit (teleskooptõstukit).
Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobib kasutada süstiktõstukit (teleskooptõstukit)?
Kirjeldada alusekauba siirderiiulite tehnoloogiat.
Millistel juhtudel on õigustatud siirderiiulite kasutamine?
Millise tööalade vastastikuse asendi puhul on võimalik kasutada neid paindlikult ja efektiivselt?
Millistest kriteeriumidest lähtuvalt määratakse vastuvõtuala vajalik suurus laos?
Millistest kriteeriumidest lähtuvalt määratakse loovutusala vajalik suurus laos?
Kui suure osa lao kogupindalast võtavad enda alla enamasti tööalad?
Mis on laotehnoloogia?
Mis on traditsiooniline laotehnoloogia?
Millised laotehnoloogiad on ruumi säästvad tehnoloogiad?
Millised on riiuliõrte enamlevinud pikkused EUR kaubaaluste hoiustamisel?
Millised on riiuliõrte enamlevinud pikkused laiade (FIN) kaubaaluste hoiustamisel?
Milline on riiulitootjate poolt kavandatud kaubaaluste vahe ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel?
Milline on liikuvmastiga tõstukite tavapärane laius?
Kuidas on võimalik laotöö ja hoiustamise efektiivse korraldamisega mõjutada ettevõtte majandusnäitajaid?
Milleks kasutatakse laonduses konsoolriiuleid?
Millisesse vahemikku jääb madalate peenkaubariiulite tavakõrgus?
Milline on kaubaaluste riiulite tavapärane sügavus?
Millistest kriteeriumidest lähtudes tuleks mõelda virnastamise kasutamisele?
Millised on traditsiooniliste kaubaaluste riiulite tehnoloogia eelised ja puudused?
Millised on virnastamise peamised eelised ja puudused?
Millised on sügavriiulite (sügavlaadimine) tehnoloogia eelised ja puudused?
Millised on läbivooluriiulite tehnoloogia eelised ja puudused?
Millised on topeltriiulite kasutamise eelised ja puudused?
Millest sõltub laoruumides hoitavate kaubaaluste koguse suurus ja miks ei ole õige hoida laoruumides ülemäära suuri kaubaaluste koguseid?
Missuguses lao piirkonnas on sobiv hoida kaubaaluste varu?
14.
Vastukaaltõstukite kasutamise juhend
Eesmise kahvliga vastukaaltõstuk on mõeldud üksikutele kaubaalustele paigutatud koormate tõstmiseks ja transportimiseks. Koormaid saab üles tõsta ja ladustada lao põrandalt või riiulitelt.
Vastukaaltõstuki originaalseadistusi ei tohi mingil juhul muuta.
Elektrilised vastukaaltõstukid on mõeldud kasutamiseks normaalsetes töötingimustes, siseruumides ja väljas. Et mitte ohustada tõstuki stabiilsust, peab masina kasutustsooni põrand ja eriti ala kus koormaid üles tõstetakse ning maha pannakse, olema kõva, horisontaalne ja korralikult tasandatud.
Töötamiseks puudulikult valgustatud keskkonnas tuleb võtta ühendust teenindusettevõttega, kes organiseerib täiendava valgustussüsteemi paigaldamise.
Normaalseks juhtimisasendiks loetakse juhi tööasendit tõstukil, mille puhul saab juht kontrollida kõiki sõitmiseks ja koormate transportimiseks vajalikke funktsioone.
Tõstukile paigaldatud varustus ( kahvlite pikendused, haaratsid ja muud lisaseadmed ) peavad olema valmistajatehase poolt aktsepteeritud.
Tõstuki keevitustööd on keelatud. Mistahes konstruktsiooniline muutus võib nõrgendada tõstuki stabiilsust ja turvalisust. Kui tõstuki keret kasutatakse keevitustöödel maandusena, toob see endaga kaasa elektroonilise juhtmooduli rikkumise.
Tõstuki stabiilsust mõjutavad sellised tegurid nagu pinnas, rehvid ja kasutatava tõstukitüübi üldised kasutamistingimused.
Koormate paigutamine hoiukohtadele ja võtmine nendelt toimub vertikaalasendis oleva mastiga, kahvlid praktiliselt horisontaalsed. Transportimine toimub tahapoole kallutatud masti ja kahvlitega alla lastud koormaga (transpordiasend) kindlal ja siledal pinnal.
Tõstuki kandejõud (tõstejõud) on näidatud tõstuki külge kinnitatud plaadil. Lisaseadmete paigaldamisel, rehvide või mõnede muude komponentide tüübi muutmisel muutuvad plaadil toodud andmed kehtetuks. Kui pole näidatud teisiti, kehtivad andmed kandejõu kohta koorma raskuspunkti kohta 500 mm kaugusel kahvlite vertikaalosast tõstuki pikiteljel.
Tõstuki transportimisel tuleb arvestada selle kaalu ja masti kõrgusega. Kui tõstuki transportimisel tuleb selle kõrguse vähendamiseks eemaldada mast, tohib seda teha ainult valmistajatehase poolt volitatud teenindusettevõtte tööötaja.
Tõstukeid on lubatud tõsta ainult selleks ettenähtud kinnituskohtadest. Tõstuki kaalu arvestades on vaja selle tõstmiseks kasutada piisava tugevusega trosse, kette ja konkse. Enne tõstmise alustamist tuleb veenduda, et ketid või trossid on korralikult kinnitatud.
Koormaid võib käidelda erinevat tüüpi juhtelementide või nende kombinatsioonide abil, kaasa arvatud
- standardhoovad
- multifunktsionaalsed hoovad
- mini-juhthoovad
- sõrmeotsa-juhthoovad
- valikunupuga hoovad
- juhthoovad (üksikud)
Hoobade arv ja nende funktsioonid sõltuvad varustusest, mis kahveltõstukile on paigaldatud.
Hoobadega kontrollitakse õlivoolu koormakäitlusseadmetesse. Kui hoob vabastatakse, läheb see tagasi neutraalasendisse, blokeerides ja katkestades automaatselt vastava toimingu.
Koormakäitlusseadmete liikumise kiirus on proportsionaalne juhtimishoobade kaldenurgaga.
Kahvlite maksimaalse langetamiskiiruse määrab läbivoolu piirav ventiil , mis on paigutatud spetsiaalsesse konteinerisse ja kuulub tõstesilindrite varustussüsteemi.
Standardversioonis on tõstukile ette nähtud kolme hoovaga hüdrauliline juhtplokk . Nendeks hoobadeks on tõsteseadme juhthoob, masti kallutamise juhthoob ja külgnihke või lisaseadme juhthoob.
Tõstuk võib olla varustatud multifunktsionaalse juhthoovaga. Seda kasutades saab valida järgmiste funktsioonide vahel:
- kallutamine taha
- kallutamine ette
- kahvlite tõstmine
- kahvlite langetamine
Kui multifunktsionaalset hooba liigutatakse diagonaalselt, on võimalik teha samaaegselt kaks liigutust.
Tõstuk võidakse varustada ka mini-juhthoobadega, millel on samad funktsioonid nagu multifunktsionaalsel juhthooval. Kahe samaaegse liikumise saamiseks on vaja hoovale vajutada ja liigutada seda seejärel diagonaalselt.
Multifunktsionaalse juhthoova ja mini-juhthoobadega töötamine nõuab juhilt hoobade head valitsemist ja tunnetamist. Vilumust on võimalik omandada ainult pikaajalise väljaõppega.
Sõrmeotsa juhthoobasid võib olla tõstukil kolm kuni neli sõltuvalt külgnihke olemasolust ja tõstukile paigaldatud lisaseadmete arvust. Tõstukile võivad olla paigaldatud järgmised sõrmetsa-juhthoovad:
- tõsteseadme juhthoob
- kallutamise juhthoob
- külgnihke või lisaseadme juhthoob
- käetoel paikneda võiv reguleerimishoob
Tõstukitel kasutatakse ka valikunupuga hoobasid. Kui valikuklahviga hoob kontrollib haaratsit, ei kontrolli see hoob muid tõstuki tegevusi. Sel juhul on valikunupul turvafunktsioon ; enne haaratsi avamist või sulgemist tuleb vajutada valikunupule.
Multifunktsionaalse juhthoova kasutamisel saab teostada ühekaupa kuut juhtimisliigutust. Vajutades valikuklahvile ja liigutades hooba diagonaalselt on võimalik teostada samaaegselt kaht toimingut.
Juhiistme tehnilisi karakteristikuid on keelatud muuta. See tagab juhiistmelt optimaalse nähtavuse, mida kontrolliti testmisfaasis ja mis on vastavuses standarditega.
Kui tõstukil on turvavöö, tuleb seda igal juhul kasutada. Ärge kasutage tõstukit, mille turvavöö on katki. Turvavöö ja selle mehhanismide juures ei tohi teha mingeid muudatusi.
Tõstuki iste ja kinnitatud ohutusrihmad vähendavad riski, et tõstuki ümberpaiskumisel saab juht vigastada või hukkub. Kui juht on tõstuki ümberkaldumisel juhikohal, on oht vigastada saada väike. Kategooriliselt on keelatud tõstuki ümberkaldumisel sellest välja hüpata.
Kui juhile tundub, et tõstuk hakkab ümber kalduma, ei tohi üritada tõstuki kabiinist ega juhiistmelt lahkuda. Sel juhul tuleb käituda järgmiselt:
- jääge oma kohale
- haarake mõlema käega tugevasti roolist või juhtseadmete konsoolist
- kummarduge ülakehaga rooliratta või juhtseadmete konsooli kohale
- suruge jalad tugevasti vastu tõstuki põrandat
- hoidke end ümbermineku suunale vastupidisesse suunda
Kirjeldatud viisil toimides on olemas võimalus pääseda vigastusteta.
Pärast ümberminekut ei tohi asuda tõstukit kasutama enne, kui teeninduskeskuse töötajate poolt on viidud läbi tõstuki põhjalik tehniline kontrollimine.
Tõstuki hüdraulikasüsteem on varustatud ülerõhuventiiliga. Kahvlite maksimaalse langetamiskiiruse määrab läbivoolu piirav ventiil, mis on paigutatud spetsiaalsesse konteinerisse ja kuulub tõstesilindrite süsteemi.
Kahveltõstukile võib paigaldada koormatoetusraami, mis toetab kahvli vertikaalosast kõrgemaid koormaid.
Juhi turvakatuse juures ei tohi teha mingisuguseid muudatusi. Enne tõstuki kasutamist tuleks selle korrasolekut kontrollida.
Et vältida tõstuki kahvlite juhuslikku paigalt nihkumist , on need varustatud spetsiaalsete lukustussõrmedega. Kahvli asendi muutmiseks tõstke vastav hoob üles, asetage kahvel uude asendisse ja laske hoob alla. Kahvlite väljalibisemine küljele on välistatud vastavate piirajatega.
Enne kahveltõstuki kasutamist tuleb veenduda, et kahvlite lukustussõrmed on tugiplaadil olevates spetsiaalsetes sälkudes ning et väljalibisemise vältimise piirajad on olemas ja korralikult paigaldatud.
Enne tõstuki kasutamist peab juht kontrollima, kas tõstuki seadmed on korralikult kinnitatud ja töökorras. Vastasel korral on kahveltõstuki kasutamine keelatud.
Kahveltõstukiga tohib sõita ja töötada ainult väljaõppe saanud ja juhilitsentsi omav isik.
Peale- ja mahaminek on lubatud vastukaaltõstukile ainult vasakult poolt.
Tõstukiga ei tohi sõita avalikel teedel ega vedada reisijaid.
Ei tohi lubada seista ega liikuda tõstuki ülestõstetud osade all sõltumata sellest kas tõstuk on koormaga või mitte. Tõstukijuht peab tagama, et keegi ei seisaks ülestõstetud kahvlite all ega roniks nendel.
Inimeste transportimine tõstuki kahvlitel või kerel on rangelt keelatud, kui tõstukile pole paigaldatud selleks otstarbeks sobivat varustust.
Tõstukijuht peab jälgima tähelepanelikult kogu tööala, sealhulgas inimeste ja paigalolevate või liikuvate objektide olemasolu lähiümbruses. Esikohal on inimeste turvalisus.
Juht peab kasutama tõstukit ainult selleks ettenähtud otstarbel arvestades tõstuki funktsioone, lisaseadmeid ja muud varustust.
Tõstukiga sõites ei tohi hoida jalga piduripedaalil. Pärast pidurdamist tuleb piduripedaal vabastada, võimaldades sellel minna tagasi algasendisse, et kindlustada pidurisilindri korralik täitumine õliga.
Vajadusel peab tõstukijuht kasutama seadusega ette nähtud turvavarustust nagu kaitsekiiver, turvajalanõud ja kaitsekindad.
Tõstukiga töötamisel ei tohi kasutada purunenud kaubaaluseid.
Kui tõstukil on kabiin, peavad selle uksed olema töötamise ajal suletud. Turvavöö olemasolul on lubatud töötada avatud, kuid fikseeritud asendis uksega.
Sõites läbi väravatest ja muudest madalatest ning kitsastest kohtadest tuleb veenduda, et tõstuk nendest koos koormaga vabalt läbi pääseb. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures rippuvatele elektrikaablitele ja –juhtmetele.
Lähenedes vahekoridoride ristumiskohale või muudele piiratud nähtavusega aladele tuleb vähendada liikumiskiirust.
Keelatud on sõita üle kaablite ja juhtmete, kui need pole nõuetekohaselt kaitstud.
Keelatud on viia kehaosi liikuvate tõstemehhanismide vahele.
Kahveltõstukit ei tohi kasutada koormate lükkamiseks ja lohistamiseks, samuti muude tõstukite lükkamiseks.
Keelatud on kinnitada tõstukile lisaballaste selle tõstevõime suurendamise või mõnel muul eesmärgil.
Ei tohi transportida ega tõsta halvasti või ebaühtlaselt paigutatud koormaid (ebakindel tasakaal).
Ärge transportige koormaid, mis võtavad ära juhi vaatevälja. Seda on lubatud teha vaid juhul, kui tõstukil on vastav erivarustus või kasutatakse teise isiku abi.
Ei tohi transportida koormaid, mille kaal on suurem tõstuki tõstejõust. Keelatud on tõsta eri kõrgustel suuremaid koormaid kui on näidatud tõstuki tõstevõime tabelis.
Sõidumanöövreid tõstetud koormaga tuleb teha aeglaselt ja sujuvalt . Transportimisel võib koorma kõrgus põranda- või maapinnast olla max 300 mm.
Enne tõstukiga töö alustamist on vaja kontrollida:
- rehvide seisukorda
- õhkrehvide puhul on vaja visuaalselt veenduda, et rõhk rehvides on normikohane
- kas kõik pedaalid lähevad pärast allavajutamist tagasi algasendisse
- turvavõrede, tõstesilindrite ja masti seisukorda
- tõstekahvlite, lisavarustuse ja lisaseadmete seisukorda
- kas tõstekahvlite lukustussõrmed on korralikult tugiplaadi sälkudes
- kettide ja tõstehüdraulika torustike seisukorda
- aku üldist seisukorda
- helisignaali toimimist ja valgustusseadmete korrasolekut
- kas tõstuki erinevate süsteemide tööd iseloomustavad kontroll-lambid on kustunud
- pidurite tööd
- kas rooliseade toimib korralikult
Kui kasvõi üks loetletud kontrollimise tulemus ei vasta tõstuki tehnilise korrasoleku nõuetele, on tõstukiga töötamise alustamine keelatud.
Keelatud on sõita õhkrehvidega, mille turvise sügavus on alla 2 mm. Töö turvalisuse tagamiseks tuleb vahetada välja tõstuki ühe silla mõlemad rehvid.
Tuleb vältida tõstukiga järsku liikumahakkamist ja äkkpidurdust. Eriti oluline on liikumise ettevaatlik alustamise olukorras, kus tõstuki juhtrattad on maksimaalselt välja pööratud.
Pööretel tuleb vähendada liikumise kiirust.
Laadimise ajal peavad tõstuki kahvlid olema põranda- või maapinnast ca 150 mm kõrgusel ja kallutatud veidi tahapoole.
Koormaid võib tõsta ainult tasasel pinnal ja ajal mil tõstuk seisab.
Tõstukit on keelatud kasutada nn kiikuvate koormate ( koorem , mille raskuskese muudab pidevalt asukohta ) transportimiseks ja tõstmiseks.
Sõites õõtsuvate koormatega (näit. vedelikega täidetud plastikkonteinerid) tuleb olla eriti ettevaatlik ja sooritada tõstuki kõik liikumised aeglaselt ning sujuvalt, et vältida tõstuki stabiilsuse kadumist. Kui manööverdatakse ülestõstetud koormaga, tuleb kõiki juhtseadmeid kasutada aeglaselt ja sujuvalt.
Olukorraga sobiva sõidukiiruse valikul arvestatakse inimeste ja muude tõstukite viibimisega tööalal, nähtavusega ja koorma eripäraga. Eriti tähelepanelik tuleb olla libedal või ebatasasel pinnal ning kallakutel. Tuleb valida selline sõidukiirus, mis võimaldab vajadusel turvaliselt peatuda.
Sõidusuunda muudetakse tavaliselt peatunud tõstuki puhul. Selle toimingu juures on vaja järgida ettevaatusabinõusid. Enne kui alustada liikumist vastassunas, tuleb veenduda, et tee on vaba. Tuleb arvestada, et äkiline peatumine ja sõidu alustamine vastassuunas võivad koorma ümber ajada.
Kallakutel sõites tuleb olla eriti ettevaatlik. Kui kallak on risti sõidusuunaga, tuleb vältida pöördeid. Ei tohiks üritada sõita kallakul diagonaalselt. Kallakutel sõites tuleb kallutada mast ja kahvlid koormaga tagumisse asendisse. Koorem peab olema lastud võimalikult madalale.
Koorma tõstmiseks viige kahvlid võimalikult kaugele koorma alla jägides, et kahvlite vaheline kaugus on õige. Tõstke koorem pisut üles veendumaks, et kahvlid seda korralikult toetavad. Seejärel tõstke koorem ca 15 cm kõrgusele põrandapinnast.
Tõstuki stabiilsuse suurendamiseks kallutage mast vertikaalasendist ettevaatlikult tahapoole. Kui käideldakse kõrgeid koormaid, peab masti tahapoole kallutades olema eriti ettevaatlik.
Kui tõstuk on varustatud külgnihkega, tuleb koorem tõstuki suhtes tsentreerida.
Koorma asetamiseks hoiukohale riiulil või virnas tuleks toimida alljärgnevalt:
- lähenege riiulile või virnale aeglaselt, mast tahapoole kallutatud
- olles lõpetanud lähenemise, kallutage mast vertikaalasendisse
- viige koorem riiulitalade või virnas oleva kauba suhtes sobivale kõrgusele (ca 10 – 15 cm riiulitaladest või kaubast kõrgemale)
- sõitke tõstukiga aeglaselt edasi kuni koorem on õigel kohal
- laske koorem aeglaselt allapoole, kuni see jääb toetuma riiulitaladele või alumisele kaubale nii, et kahvlid jääksid kaubaaluse vahes vabaks
- sõitke aeglaselt tagurpidi kuni kahvlid tulevad kaubaaluse seest välja
- langetage tõstekahvlid transpordiasendisse
Koorma võtmiseks hoiukohalt riiulil või virnas tuleks toimida alljärgnevalt:
- lähenege aeglaselt riiulile või virnale, mast tahapoole kallutatud
- peatuge tõstukiga ca 30 cm kaugusel riiulist või virnast ja kallutage mast vertikaalasendisse
- tõstke kahvlid õigele kõrgusele nii, et edasisel liikumisel tõstukiga läheksid kahvlid kaubaaluse vahedesse
- sõitke tõstukiga edasi viies kahvlid kaubaaluse vahedesse lõpuni ja peatuge nii, et kahvlite vertikaalosa toetab kergelt kaupa
- tõstke kahvlid ca 10 - 15 cm ülespoole nii, et koorem jääb kandma tõstuki kahvlitele
- sõitke tõstukiga aeglaselt tahapoole, tuues koorma riiulist või virnast välja
- kallutage tõstuki mast tagumisse asendisse
- langetage koorem transpordiasendisse
Kui tõstuki kahvlid on koormaga ülemises asendis, tuleb sõita tõstukiga aeglaselt ja ettevaatlikult. Kohalt liikumine ja peatumine peavad olema sujuvad.
Keelatud on kallutada masti vertikaalasendist ettepoole , kui koorem on üles tõstetud. Kui see on vältimatu, muutke masti kaldenurka väga ettevaatlikult vältides järske liigutusi või peatumist.
Ilma ettevaatusabinõusid rakendamata ei tohi jätta tõstukit kaldteele. Lisaks seisupiduri rakendamisele tuleb tõkiskingadega välistada tõstuki juhuslik liikumahakkamine.
Tõstukit parkides ei tohi takistada juurdepääsu treppidele, avariiväljapääsudele, tulekustutusvahenditele, ristmikele, kitsastesse vahekoridesse, sissepääsude või väljapääsude ette.
Tõstuki parkimisel tuleb jälgida, et:
- tõstuki kahvlid on täielikult langetatud asendis
- tõstuki juhtseadmed on neutraalasendis
- tõstuki mootor on välja lülitatud
- seisupidur on rakendatud
- süütevõti on süütelukust või toitelülitist eemaldatud
Tõstuki akusid tuleb laadida selleks ettenähtud laadimiskohal. Tuleb võtta tarvitusele ettevaatusabinõud lahjendatud väävelhappe põrandale sattumise vältimiseks.
Akusid on lubatud laadida ainult tõstuki tootjafirma poolt konkreetse tõstukitüübi jaoks ette nähtud akulaadijaga.
Akudel peavad olema õhutusavad, kaablite klemmidel peab olema kaitseisolatsioon.
Akude laadimisel tekivad plahvatusohtlikud gaasid, mistõttu on vaja laadimiskohta ventileerida. Kui õhuvahetus loomuliku ventilatsiooni teel pole piisav, tuleb kasutada sundventilatsiooni.
Üksikuid tõstukeid on lubatud laadida laoruumis erinevates kohtades paiknevatel laadimiskohtadel. Kui tõstukeid on kasutusel palju, tuleb neid laadida selleks ettenähtud hästi ventileeritavas laadimisruumis.
Laadimiskohal on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine keelatud.
Enne laadimise alustamist tuleb kontrollida elektrolüüdi taset. Pärast kontrollimist ja vajadusel destilleeritud vee lisamist veenduda, et akupurkide korgid on korralikult suletud. Destilleritud vee lisamisel kontrollida, et korkides olevad õhutusavad on puhtad ja akude ventilatsioon saab toimida.
Aku laadimiseks tuleb tõstuk parkida laadimisseadme lähedusse, tõmmata peale seisupidur ja lülitada välja toide . Ühendage aku pistikupesa akulaadija pistikuga, kui akulaadija on välja lülitatud. Akud peavad olema laadimise ajal pealt avatud (aku kate eemaldatud).
Pikenduskaablite kasutamine akulaadija pistiku ja tõstuki pistikupesa vahel on keelatud. Valmistajatehase poolt kaasa antud kaablid on sobiva pikkusega.
Ärge jätke tööriistu või metallist esemeid aku lähedusse selle laadimise ajaks.
Iga 50 töötunni järel tuleb mõõta elektrolüüdi tihedust . Kui laetud aku elektrolüüdi tihedus jääb allapoole lubatud piiri, on vaja valada juurde elektrolüüti. Elektrolüüti võib lisada teenindusfirma eriväljaõppe saanud töötaja.
Akude vahetamist võib teostada personal, kes on saanud selleks spetsiaalse väljaõppe.
Aku eemaldamine ja tagasiasetamine peab toimuma spetsiaalsete seadmete abil. Ettevaatamatu tegevus võib tuua kaasa akuelementide lühiseid ja õnnetusjuhtumeid aku tõstmisel ning kohalt liigutamisel. Hooletu ja/või väära tegutsemise käigus võivad saada vigastusi nii aku kui ka tõstuk.
Akusektsioon an varustatud kaitseseadmega, mis hoiab ära aku väljakukkumise tõstuki ümberminekul. Aku vahetamise lõpetamisel veenduge, et aku on tõstukil korralikult kinnitatud.
Kõiki hooldus -, seadistus- ja remonditöid tõstuki juures tohib teostada ainult väljaõppe saanud personal.
15.
Siirdamistõstukite kasutamise juhend
Siirdamistõstuk on konstrueeritud ja valmistatud kaupade transportimiseks ühest kohast teise.
Tõstukit on keelatud kasutada otstarbel, milleks see pole mõeldud. Näiteks ei tohi tõstukiga vedada kärusid, pukseerida teisi tõstukeid ja transportida inimesi.
Tõstukit võivad juhtida isikud, kes on saanud vastava koolituse ning juhtkonna poolt volituse tõstukit juhtida.
Tõstukit tuleb juhtida hoolikalt, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult.
Tõstukit ei tohi juhtida õliste käte või jalanõudega, kuna need võivad põhjustada
libisemist.
Kui laos on märgitud põrandale tõstukite liikumisteed , tuleb kasutada ainult neid.
Siirdamistõstukiga võib sõita ainult tugeval ja tasasel pinnal, nagu betoon ja asfalt. Veenduge, et tõstukiga sõitmiseks kasutatav pind on piisavalt tugev tõstuki kogumassi jaoks, arvestades tõstuki kandevõimet ja tõstukijuhi kaalu.
Olge ettevaatlik kaubaalustest, riiulitest ja seintest väljaulatuvate osade suhtes, et vältida kehavigastusi ja tõstuki kahjustusi.
Keelatud on inimeste viibimine tõstuki lähedal ohtlikus tsoonis, kuhu võivad kukkuda kaubad või kuhu võib tõstuk sõita manööverdamise käigus.
Tõstuki kaitseseadmete blokeerimine ja eemaldamine on keelatud.
Keelatud on kahjustatud tõstuki või selle ohutust ning tööohutust mõjutavate riketega tõstuki kasutamine.
Enne tõstuki kasutamisele asumist tuleb viia läbi selle igapäevane hooldus.
Tõstukit tuleb juhtida vastutustundlikult kõiki selle manöövreid kontrollides. Vältida tuleb äkilisi kiirendusi ja pidurdamisi ning pöördeid suurel kiirusel.
Kallakutel tuleb sõita väiksema kiirusega allalastud koormaga. Mööda kallakut tuleb sõita üles või alla otse. Tõstuki pööramine kallakul on keelatud.
Libeduse korral tuleb kiirust vähendada, et vältida tõstuki libisemist ja ümberminekut.
Tõstuki liikumiskiiruse valikul tuleb arvestada sõidutingimuste, inimeste ja teiste sõidukite olemasoluga. Piiratud nähtavuse, inimeste ja teiste sõidukite olemasolul tõstuki töötsoonis on vaja kiirust vähendada.
Kui koorem varjab juhi vaatevälja, tuleb sõita koorem tagapool. Vajadusel paluge abilisel anda juhtimismärguandeid, et sõit oleks ohutu ning ei juhtuks vigastusi või varalist kahju põhjustavaid õnnetusi.
Tõstukijuht peab õnnetuste vältimiseks pöörama tähelepanu töötsoonis viibivatele inimestele ja liikuvatele objektidele. Hoida ohutut kaugust kõigi lähedal olevate sõidukite suhtes.
Kui töötingimused seda nõuavad, tuleb olla alati valmis tõstuki peatamiseks.
Hoiduda kaldtee või platvotrmi servast ohutuse kaugusesse. Tähistatud ohupiirkondades tuleb olla eriti ettevaatlik.
Möödasõidu alustamisel ja teistele isikutele tähelepanu juhtimiseks kavatsetavast toimingust tuleb anda helisignaali.
Läbipääsudes ja kitsastes kohtades on sõidueesõigus koormatud tõstukil.
Inimeste vedamine tõstukiga on keelatud.
Enne laadimissillale sõitmist tuleb veendudda, et laadimissild oleks korralikult kinnitatud ja vajaliku koormatavusega. Laadimissillal tuleb sõita aeglaselt ja tähelepanelikult.
Tõstukiga veokile sõites tuleb veenduda, et veok on stabiilne ja selle pidurid on korralikult rakendatud.
Enne tõstukiga lifti sõitmist tuleb kontrollida, kas lifti kandejõud vastab tõstuki kaalule koos koorma ja juhiga. Lifti tuleb siseneda koorem eespool . Liftis ei tohi viibida teisi isikuid.
Koorma võtmisel ja mahapanekul tuleb sõita ettevaatlikult.
Transportida võib ainult stabiilseid ja ohutult paigutatud koormaid.
Pikkade ja kõrgete koormate transportimisel tuleb olla eriti ettevaatlik.
Kõrge koorma vedamisel peab tõstuk olema varustatud vastava koormatoega ( lisaseade ).
Parkige tõstuk alati täielikult allalastud kahvlitega ning rakendatud seisupiduriga. Võimalusel tuleb parkida vastavalt tähistatud kohta.
Pargitud tõstuki toitelüliti võtit ei tohi jätta võtmepesasse.
Tõstukit ei tohi parkida kaldpinnale.
Tõstukit ei tohi parkida nii, et see blokeerib avariiväljapääsu, takistab liiklust või muude tõstukite töötamist.
Tõstuki akut ja akuühendusi tuleb käsitseda hoolikalt. Akude vahetamisel ja laadimisel tuleb järgida vastavaid tööjuhiseid.
Aku peab olema tõstukil oma kohal nõutekohaselt kinnitatud.
Tõstukit on lubatud hooldada, reguleerida ja remontida ainult tootjatehase poolt volitatud teenindusettevõtte töötajal.
Tõstukit ei ole lubatud modifitseerida ega ümber kohandada moel, mis mõjutab tõstuki ohutut kasutamist ja töötamist.
16.
Tõstukite hooldustööd
Sisepõlemismootoriga
tõstukite puhul on vaja teostada järgmisi kontrollimis- ja
hooldustöid:
Iga päev
- Kontrollida õlinivood ja lisada õli vastavalt vajadusele
- Kontrollida jahutusvedeliku taset ja lisada radiaatorisse jahutusvedelikku vastavalt vajadusele
- Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid
- Kontrollida, kas helisignaal töötab
- Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut
Kui tõstuki mistahes sõlm ei
tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele.
Kord
nädalas
- Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit
- Kontrollida pidurivedeliku taset piduri peasilindris, vajadusel lisada pidurivedelikku
- Kontrollida rehvide korrasolekut, veenduda, et rehvidel pole kahjustusi
- Kontrollida transmissioonõli taset, lisada õli vastavalt vajadusele
- Puhastada suruõhuga kabiini põrandaalune ja mootori ümbrus
- Võtta lahti õhufilter ja eemaldada väline tolm
- Kontrollida rooli vabakäiku
- Kontrollida rehvide rõhku
- Kontrollida rattamutrite kinnitusi
- Kontrollida masti ja kettide korrasolekut
- Kontrollida akuklemmide kinnitusi ja puhtust
Kui tõstuki mistahes sõlm ei
tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele
Kord
kuus
- Kontrollida rataste kulumist ja võimalikke kahjustusi
- Puhastada suruõhuga kabiini põrandaalune ja mootori ümbrus
- Kontrollida masti ja kettide korrasolekut
- Kontrollida akuklemmide kinnitusi ja puhtust
Kõikidest avastatud vigadest
tuleb teavitada vahetut ülemust.
Elektritõstukite kasutamisel
on vaja tõstuki kasutajal teostada järgmisi kontrollimis- ja
hooldustöid:
Iga
päev
- Kontrollida akude elektrolüüditaset
- Kontrollida, kas esineb õlilekkeid
- Kontrollida helisignaali toimimist
- Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut
Elektritõstukite kasutamisel
on kõige tähtsam akude õige hooldamine, kuna akukomplekt maksab
kuni 20% uue tõstuki hinnast. Akud peavad vastu tavaliselt on 1200 –
1500 laadimistsüklit tingimusel, et need laetakse alati 100% täis
ning pannakse laadima siis, kui energiajääk on 20-25%.
Laadimisel tekib mõningane aurustumine , mistõttu on tähtis jälgida elektrolüüdi taset ning
vajadusel lisada destilleeritud vett.
17.
Puhastustööd laos
Valikvastustega
küsimused
1.
Kas korra ja puhtuse tagamine laos mõjutab tervikuna laotöö
kvaliteeti?
- mõjutab osaliselt, kuna korra hoidmine mõjutab, kuid puhtuse hoidmine ei mõjuta laotöö kvaliteeti
- mõjutab, kuna korra ning puhtuse ja laotöö kvaliteedi vahel on alati otsene seos
- mõjutab, kuna üldine kord laos ja lao puhtusetase loovad head eeldused laotöö kvaliteetseks tegemiseks
- ei mõjuta, kuna vastuvõtukontrolli, komplekteerimise ja inventeerimise täpsus ei sõltulao üldisest korrast ega puhtusetasemest
2.
Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laopõrandate
märgpuhastamiseks, kui ladu töötab 07.00 – 18.00 ja puhastustööd
kestavad 2 tundi?
- 05.00 – 07.00
- 07.00 – 09.00
- 16.00 – 18.00
- 18.00 – 20.00
3.
Kas laopõranda puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest kuivpuhastuse
läbiviimisest?
- piisab, kuna eemaldatakse prügi ja mustus
- piisab, kuna eemaldatakse prügi, mustus ja tolm
- ei piisa, kuna ainult kuivpuhastamise abil pole võimalik eemaldada tolmu
- ei piisa, kuna ainult kuivpuhastamise abil pole võimalik eemaldada kile- ja
kartongi
ning kaubaaluste tükke
4.
Kas laopõranda puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest märgpuhastuse
läbiviimisest?
- piisab, kuna eemaldatakse kile-, kartongi ja kaubaaluste tükid ning tolm
- piisab, kuna eemaldatakse peenem praht ja tolm
- ei piisa, kuna ainult märgpuhastuse abil pole võimalik eemaldada põrandalt tolmu
- tavaliselt ei piisa, märgpuhastusele peab eelnema kuivpuhastus, mille käigus eemaldatakse põrandalt praht
5.
Mis on kõige tõhusam vahend võitlemaks laos tolmuga ?
- pesta võimalikult regulaarselt põrandaid
- pühkida kaupadelt regulaarselt tolmu niiske tolmulapiga
- eemaldada tolm kaupadelt tolmuimeja abil
- eemaldada tolm põrandalt võimalikult tihti liikuva tolmuimeja abil
6.
Millest sõltub tolmu kogus laos kõige rohkem?
- töö intensiivsusest laos
- tööpäeva pikkusest laos
- saabuvate kaupade ja pakendite puhtusastmest
- põrandate puhastamise sagedusest, ventilatsiooni tõhususest ja niiskuse tasemest laos
7.
Millise intervalliga minimaalselt oleks vaja 8 tundi intensiivselt
töötavas laos teostada märgpuhastust, et laopõrandad oleksid
enam-vähem puhtad ja laos poleks liigselt tolmu?
- pärast iga tööpäeva lõppu
- üle ühe tööpäeva
- üle kahe tööpäeva
- kord nädalas
8.
Kas lao kõiki alasid on vaja puhastada ühesuguse sagedusega?
- kuna mustus ja tolm kanduvad õhu liikumisega kõikjale, on vaja kogu põrandapinda puhastada ühesuguse sagedusega
- riiulite vahekoridore võib puhastada harvemini, tööalasid peab puhastama sagedamini
- riiulite vahekoridore peab puhastama sagedamini, tööalasid võib puhastada harvemini
- riiulite vahekoridore ja tööalasid võib puhastada harvemini, põrandat laadimisväravate ees aga sagedamini
Kordamisküsimused
Kas korra ja puhtuse tagamine laos mõjutab ka laotöö kvaliteeti?
Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laos märgpuhastuse tegemiseks?
Kas lao puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest kuivpuhastuse läbiviimisest?
Kas lao puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest märgpuhastuse läbiviimisest?
Milliste viiside ja võimalustega on laos kõige tõhusam võidelda tolmuga?
Millest sõltub tolmu kogus laos?
Millise intervalliga on soovitatav viia laos märgpuhastust?
18.
Klienditeenindus
Kliendikeskne teenindus saab alguse klientide
vajaduste arvestamisest.
Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute
koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse
kättesaadavaks. Klienditeenindus
ei tohi olla suunatud ainult lõpptarbijaile, vaid ka nendele
vahelülidele (distribuutorid ja diilerid ), kes asuvad logistilises
ahelas tarnija ja lõpptarbija vahel.
Klienditeenindus
on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja/või logistilise teenuse tarnija vahel.
Protsess hõlmab selliseid tegevusi, nagu tellimuste töötlemine,
laotoimingud, arveldamine, kaebuste käsitlemine jne. Üha sagedamini
osaleb protsessis ka kolmas osapool, kelleks on enamasti
logilistiliste teenuste tarnija.
Klienditeenindust
peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks
komponendiks.
Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii, et need
toetaksid klienditeeninduse eesmärke. Kuna logistilise teenindamise
põhimõtted seavad prioriteediks tarbija, siis klienditeeninduse
sisu ja teenindustase on logistikas juhtivaiks kriteeriumeiks.
Klienditeenindus
on äritegevuse funktsioon, mille taotluseks on kliendi rahulolu
saavutamine läbi müügitellimuste täitmise või teenuste
osutamise.
Viimasel ajal käsitletakse klienditeenindust sageli kui teatud
standardit logistiliste tegevuste soovitud kvaliteeditaseme
saavutamiseks. Klienditeenindust käsitletakse ka kui kogumit
tegevustest, mida organisatsioon pakub oma klientidele.
Klienditeenindus
kujutab endast komplekti erinevatest tegevustest tellimuste täitmisel
ja klientide hoidmisel rahulolevatena.
Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma , et nendega on hea ja
kerge koostööd teha.
Klienditeenindus
on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki –
kliendipoolset positiivset hinnangut ja rahulolu.
Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle saavutamisel. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub , et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline,
saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine.
Tasemel
klienditeenindus on oivaline relv konkurentsivõistluses ja kujutab
endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis.
Tasemel klienditeenindus ei tähenda üksnes olemasolevate klientide
jäämist, vaid ka kliendibaasi laienemist uute klientide lisandumise
kaudu.
Tellimustsükkel
Seoses
klientide teenindamisega on vaja ettevõttel sooritada igapäevaselt
erinevaid toiminguid. Kõik vastavad toimingud on seotud üldjuhul
tellimustsükliga,
mis algab kliendi juurest ja ka lõpeb seal. Tellimustsükkel on
suhteline mõiste, millel on mitmeid erinevaid tähendusi olenevalt
sellest, kelle poolt toimingutele vaadata. Ostja silmis algab
tellimustsükkel hetkel, mil ta on saatnud majast välja tellimuse
ning lõpeb siis, kui kaup on võetud tema valdusesse. Müüja arvab sageli, et tellimustsükkel algab hetkel kui ta on saanud tellimuse
ja lõpeb hetkel, mil saadetis on antud üle vedaja valdusesse.
Tellimustsükkel koosneb
üldjuhul järgmistest faasidest :
- tellimuste planeerimine ja käsitlemine
- tellimuste edastamine
- tellimuste töötlemine
- tellimuste käsitsemine tootmises ja/või laos
- tellimuste tarnimine
Kliendipoolsel
tellimuste käsitlemisel on peamiseks probleemiks tellimuste kuhjumine .
Kuhjumine on põhjustatud enamasti sellest, et suur osa klientidest
teeb oma tellimused enam-vähem kindlatel ajaperioodidel. Selline
tellimuste käsitlemise süsteemide „ülelaadimine” põhjustab
viivitusi tellimuste käsitlemisel ja edastamisel. Tagajärjeks on,
et kogu tellimustsükli aeg pikeneb ja klientide teenindamise kiirus
väheneb. Kuhjumisprobleemide lahendamiseks oleks vaja uurida, millal
kliendid oma tellimused esitavad. Kui tellimuste esitamise aegu on
võimalik muuta, saab sellega minimeerida kuhjumisi ja muuta
töökoormust ühtlasemaks kogu tellimustsükli protsessis.
Tellimuse
edastamine
võib koosneda tervest reast sündmustest, mis mahuvad tellimuse saatmise alustamise ja selle kättesaamise vahele. Elektroonilise
andmevahetuse kasutamisel, mil tellimus lähetatakse kliendi arvutist
tarnija arvutisse, lihtsustatakse radikaalselt tellimuste edastamise
protsessi ja viiakse ühtlasi tellimuste edastamiseks kuluv aeg
miinimumini.
Tellimuste
töötlemise
all mõeldakse ettevõttes teostatavaid toiminguid alates hetkest,
mil tellimus saabus, kuni selle hetkeni, mil laole on antud üle
korraldus saadetise komplekteerimiseks.
Tellimuse töötlemine koosneb
tavaliselt järgmistest toimingutest:
- kontrollitakse, kas tellimuse sisu on täpne ja täielik
- kontrollitakse, kas on võimalik müüa makseajaga ja kas pole maksetähtaega või krediidipiiri ületavaid tasumata arveid
- tellimus sisestatakse arvutisüsteemi müügimoodulisse
- müügipersonali töötaja alustab tellimuse täitmise jälgimist
- arvutiprogrammi raamatupidamismoodulis registreeritakse müügitoiming ja genereeritakse arve
- ladu saab korralduse saadetise komplekteerimiseks ja pakkimiseks
- veokorraldaja planeerib saadetise kohaletoimetamise kliendile
Tellimuse
käsitsemine
laos algab komplekteerimislehe printimisega laoprinteril ja lõpeb
pakitud ja etiketiga varustatud saadetise paigutamisega lao
loovutusalale.
Tellimuse
tarnimine
on tellimustsükli viimane faas, mille jooksul vedaja toimetab
tellimuse kliendile. Tellimustsükkel loetakse lõpetatuks, kui
vedaja loovutab saadetise saajale selle lao vastuvõtualal või mujal
kokkulepitud kohas.
Kui tellimustsükli kõigi
viie faasi toimingud on korralikult planeeritud ja koordineeritud
ning nende täitmist jälgitakse, on saadud ettevõttele mõjuvõimas
tööriist, mida on võimalik kasutada kui potentsiaalset marketingi
ja müügi instrumenti.
Teenindustase
Teenindamine klienditeeninduses hõlmab teatud teenuste osutamist, mis on seotud
kaupade transpordi, käsitsemise, omandiõiguse üleminekuga,
arveldamisega jne. ISO standarditega määratletakse teenust kui
tegevuse resultaati ja samal ajal ka kui toimingut või protsessi.
Teenust
käsitletakse kui tegevust, mis on seotud väärtuste vahendamisega
ja suunatud vajaduste rahuldamisele ning millega ei kaasne
materjalide ja kaupade omandiõiguse üleminek.
On teada reegel, et mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on
teeninduse kvaliteet.
Kliendikeskne
klienditeenindus saab alguse klientide vajaduste arvestamisest.
Klienditeeninduse all mõistetakse kõikide selliste toimingute
koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse
kättesaadavaks. Teenindustase
tuleks määratleda klientide poolt kogetud ja aktsepteeritud
tasemena, mitte teenusepakkuja vaatenurgast lähtuva tasemena.
Klienditeeninduse uuringud on
näidanud, et kliendid määratlevad klienditeenindust veidi teisiti
kui tarnijad . Tihti eelistatakse madalamat, kuid see-eest kindlamat
teenindustaset, kui neile tegelikult pakutakse.
Kompleksset klienditeenindust
on võimalik jaotada teatavateks elementideks, mille taset on
võimalik jälgida. Jälgimiseks ja klienditeeninduse taseme
hindamiseks on vaja need elemendid määratleda kvantitatiivsete
eesmärkide kaudu, mõõtes teostatud teenindamist. Klienditeeninduse
tase seondub üksikute mõõdetavate elementide tasemetega ja
sellist seotust tuleks kasutada tervikliku klienditeeninduse
planeerimisel.
Selleks, et klienditeeninduse
tasemest oleks võimalik rääkida, tuleb mõistega seostada mingi
kindel klienditeeninduse kvantitatiivne element. Elemendile omakorda
tuleks määrata mõõdik ja kontrollarv , millega oleks tegelikku teenindustaset võimalik võrrelda taotletavaga.
Kui terviklikku klienditeenindust hakatakse jaotama mõõdetavaiks
elementideks, leidub selliseid üksikuid elemente kümneid. Seetõttu
on kasulik liigitada elemente suurematesse kategooriatesse teatud
põhimõtete järgi.
Juhul,
kui kasvõi üks võtmeelement on jäetud teenusepakkuja poolt
unarussse ja pole tasemel, võib see viia alla klienditeeninduse
taseme tervikuna. Tähtsaimad
teenindustaset iseloomustavad elemendid on tarnevõime, tarne täpsus
ja tarne kindlus.
Teenindustaseme all mõeldakse klienditeenindusega seotud erinevate toimingute
väljundite kvalitatiivseid ning kvantitatiivseid kirjeldusi.
Teenindustaset tuleb vaadelda lähtuvalt kahest erinevast
vaatenurgast:
- kuidas tajub teenindustaset tarnija
- kuidas tajub teenindustaset klient
Peab
arvestama asjaoluga, et ostjate jaoks on olemas ainult kaks
teenindustaset – sajaprotsendiline või null.
Samuti tuleb teha vahet
ettevõtte keskmise klienditeenindustaseme ja konkreetsetele
klientide pakutavate teenindustasemete vahel. Klient võib tajuda
temale pakutavat teenindustaset oluliselt madalama või kõrgemana,
kui on ettevõtte keskmine tegelik klientidele osutatavate teenuste
sooritamise tase.
Teenindustase
on ühtaegu nii kvalitatiivne, kvantitatiivne kui ka kompleksne näitaja. Teenindustase
sõltub paljudest teguritest, näiteks:
- tellimuse täitmise ja tarnimise kiirus
- ostjale osutatavate komplekssete logistiliste teenuste struktuur
- kaubavoogude kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite vastavus tellija nõudmistele
- optimaalse suurusega kaubavoogude moodustamine
- optimaalse suuruse ja struktuuriga varude moodustamine ja hoidmine
- transpordiliigi ja transpordivahendite ratsionaalne valik
- logistiliste teenuste hindade ja tariifide kooskõlastatud tasemete hoidmine
Üks
olulisemaid kriteeriume, mida kliendid peavad ülioluliseks ja mille
järgi nad hindavad teenindustaset, on paindlikkus .
Paindlikkuse all mõistetakse ettevõtte võimet tulla vastu
klientide soovidele, mis on erinevad varem kokkulepitud
tegutsemismudelitest. Seega võib mõista paindlikkuse all
teenusepakkuja kiiret positiivset reageeringut klientide muutuvatele
nõudmistele.
Logistilise teenindamise
paindlikkus peab olema seda suurem, mida väiksemad on õige
müügiprognoosi tõenäosus ja tarnekindlus logistilises ahelas.
Paindlikkus logistilisel teenindamisel on osaliselt nende riskide
kompenseerijaks, mis avalduvad kaupade realiseerimisel.
Klienditeeninduse tasemel on
otsene mõju ettevõtte turuosa suurusele ja kuludele, nende kaudu
aga kasumlikkusele ja rentaablusele . Vaatamata klienditeeninduse
olulisusele ja tähtsusele ettevõtte turundusstrateegia teostamisel
ei mõista ettevõtete juhid sageli selle olulisust.
Peab arvestama, et klientide
poolt oodatud teenindustase sõltub oluliselt ärivaldkonnast või
tootmisharust, kus tegutsetakse. Nii näiteks vajatakse kauplustes
müüdavate toidu- ja tarbekaupade puhul olulisemalt kõrgemat
teenindustaset kui tehniliste kaupade ja seadmete hulgi- ja
projektmüügil.
Klienditeeninduse tase määrab
ära, kui palju olemasolevaid kliente jääb alles ja kui paljudest
potentsiaalsetest klientidest saavad tulevikus püsikliendid. Nii on
ettevõtte klienditeeninduse tasemel otsene mõju selle turuosale,
logistika kogukuludele, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte
kasumlikkusele ja rentaablusele. Sel põhjusel kuulub
klienditeenindus lahutamatu osana igasuguste logistiliste süsteemide
planeerimise ja toimimise juurde.
Klienditeeninduse kvaliteet
Kui teenindustase peegeldab
rohkem kooskõlastatud ja kokkulepitud tingimusi ja lubaduste taset,
mida klient ootab ja mille täitmiseks on tarnijal potentsiaal, siis
teeninduse kvaliteet iseloomustab kliendi poolt vaadatuna tarnija
poolt antud lubaduste tegelikku täitmist.
Teeninduse
kvaliteeti käsitletakse kontseptsioonina kui tõsist otsust või
hoiakut, mis sarnaneb rahuloluga, ja pärineb kliendi võrdlusest
selle vahel, mida ettevõtte on võimeline pakkuma sellega, mida ta
tajub ettevõtte toimingute kohta tegelikult. Teenuse
kvaliteeti käsitletakse ka kui erinevust ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel. Mida väiksem on see erinevus, seda kõrgem
osutatavate teenuste kvaliteet.
Kvaliteedil on selles mõttes
kaks erinevat tasandit, subjektiivne ja objektiivne tasand. Nende
tasandite vahel võib eksisteerida kliendi nägemuses sageli tõsine
vastuolu. Vaatamata sellele, et objektiivsed kvaliteedikriteeriumid
on olnud mingil perioodil kokkulepitud tasemel, ehk tarnija
seisukohalt on osutatud kvaliteetset teenust, võib klient tajuda
teenust mittekvaliteetsena.
Klienditeeninduses
on üheks prioriteediks klienditeeninduse
standard,
mis kujutab endast tellijalt saabunud tellimuse täitmise korra
kirjeldust. Samuti võib standard sisaldada eesmärke, mis on
püstitatud konkreetse kliendi teenindamisel. Paljud ettevõtted
analüüsivad oma klienditeenindusstandardeid lähtudes
tellimistsükli eri etappidest.
Ainuke standard, mille poole
tasub püüelda, on klientide ootuste sajaprotsendiline rahuldamine.
Selleks, et ideaalvarianti saavutada, peavad langema täielikult
kokku see, mida ootab klient ja see, mida on võimeline pakkuma
ettevõte.
Klienditeeninduse
standardid peaksid sisaldama järgmisi elemente:
- tellimuse täitmise aeg (tarneaeg, läbimisaeg)
- toodete saadavus
- tellimuspartii suuruse piirang
- tellimuse esitamise lihtsus (mugavus)
- tarnete sagedus
- tarnekindlus
- dokumentatsiooni kvaliteet
- pretensioonide esitamise kord
- teenindustaseme määratlemine
- klienditeeninduse tehniline tugi
- informatsioon tellimuse täitmise käigu kohta
Klienditeenindusstandardeid
kehtestades oleks vaja arvestada järgmiste asjaoludega:
- teenindustaseme mõõdikud ei tohiks olla liialt madala väärtusega, silmas on vaja pidada kõrgemaid eesmärke
- teenuse kvaliteeti iseloomustavate mõõdikute väärtus võiks olla võimalikult kõrge, kuid ikkagi reaalselt saavutatav
- klienditeenindusstandardite kehtestamisel oleks vaja teha klientidega koostööd
- ettevõte peab töötama välja protseduurid, et jälgida, mõõta ja juhtida klienditeeninduse taset
Joonis
18.1. Klienditeenindusstandardi võimalik ülesehitus
Kuna
klienditeenindusstandardid võivad mõjutada oluliselt ettevõtte
üldist müügiedu, on selles osas sihtide ja eesmärkide seadmine
tõsine otsus, mille langetavad üldjuhul tippjuhid.
Mõnes ettevõttes võib klienditeenindusstandard sisaldada näiteks järgmist eesmärki:
„97% kõikidest tellimustest
peavad olema täidetud täielikult ja täpselt ning toimetatud
kliendile 24 h jooksul”.
Teenidustaseme jälgimine
ja mõõtmine
Kõige lihtsam ja üldlevinum
klientide rahulolu ja ühtlasi klienditeeninduse taseme mõõtmise
viis on kliendibaasi võrdlemine – kui palju nendest klientidest,
kes olid firma kliendid aasta tagasi, on jäänud klientideks praegu.
Kui näiteks 20% klientidest, kes esitasid tellimusi aasta eest, ei
esita enam uusi tellimusi, on see tõsine signaal, et analüüsida
klienditeeninduse kvaliteeti.
Teenindustaseme mõõdikute
kasutuselevõtmisel tuleks arvestada, et ükskõik milliseid
mõõdikuid ka ei kasutataks, peaksid need vastama konkreetse kliendi
olulisematele nõudmistele.
Klienditeeninduse teostamist
on vaja mõõta ning jälgida:
- määratledes kvantitatiivsed standardid kõikidele teeninduse elementidele (kui on võimalik)
- mõõtes iga elemendi tegelikku taset
- analüüsides erinevusi tegeliku teenindamise ja standardi vahel
- võttes ette korrigeerivaid tegevusi, et viia tegelikkus vastavusse standarditega
Klienditeeninduse
taset võib mõõta ka ajalise parameetri järgi. Sel
juhul mõõdetakse näiteks:
- tellimustsükli aega
- tellimuse töötlemise aega
- läbimisaega laos
- veoega
Tellimustsükli faasidest on
võimalik mõõta:
- ajavahemik tellimuse vastuvõtmisest kuni selle sisestamiseni
- tellimuse sisestamisest kuni komplekteerimise ja pakkimise lõpetamiseni
- saadetise pakkimisest kuni loovutamiseni
- loovutamisest kuni kliendini toimetamiseni
Perfektne tellimus - „on time in full ” - OTIF.
Perfektse tellimuse võtmekomponendid on alljärgnevad:
- tarnitud täielikult kõik mis telliti
- tarnitud täpselt kliendi poolt soovitud kuupäeval ja kellaajal
- puuduvad tarneprobleemid ( puudumine, vigastused, vastuvõtmisest keeldumine)
- täielikud ja õigesti vormistatud kaubasaatedokumendid, veokirjad ja arved
Perfektsete tellimuste arv
kogu tellimuste arvust:
Tellimuste täitmine = perfektselt täidetud tellimused / kõik esitatud tellimused x 100%
Et saada adekvaatset pilti
tegelikust teenindustasemest, on vaja hinnata kõiki kõrvalekaldeid
kumulatiivselt. Teisiti öeldes, on vaja mingi vaadeldava perioodi
üksikud keskmised teenindustaseme mõõdikud omavahel korrutada.
Õigeaegselt kohale toimetatud
tellimused 96,9%
Täielikult komplekteeritud
tellimused 99,5%
Vigastusteta kohale toimetatud
tellimused 99,3%
Puudumisteta kohale toimetatud
kaup 98,8%
Tellimustele õigesti
koostatud arved 99,7%
Järelikult on terviklik
teenindustase: ( 96,9 x 99,5 x 99,3 x 98,8 x 99,7 ) = 94,3%
Teatud toimingute
registreerimiseks on vaja teha aktiivset koostööd klientidega,
kauba saajatega või logistikapartneritega. Nii näiteks on võimalik
saada informatsiooni saadetise terviklikkuse, vigastuste puudumise ja
üleandmise aja osas ainult kauba saajalt ja/või
logistikapartnerilt. Kliendid aitavad kaasa andmete saamisele ja
registreerimisele juhul kui nad näevad, et monitooring aitab tõsta
nende teenindamise taset tulevikus.
Näide 1
Logistilise teenindamise tase
Ekspedeerimisettevõte
toimetab aasta jooksul kliendile 50 saadetist. Nendest 40 jõuavad
kohale õigeaegselt, õiges koguses ja vigastamatult. Ülejäänud 10
saadetist on hilinenud 1-5 päeva või pakendid osaliselt vigastatud.
Ettevõtte on andnud kliendile lubaduse toimetada õigeaegselt ja
vigastamatult kohale kõik tema saadetised . Ettevõttel on olemas ka
potentsialsed võimalused lubaduse täitmiseks, kuid osa neist jääb
täitmata erinevate partnerite ja oma töötajate hooletuse ja
eksimuste tõttu. Milline on selle ekspedeerimisettevõtte
logistilise teenindamise tase?
40 / 50 x 100% = 80%
Sellist teenindustaset ei saa
pidada kliente rahuldavaks tasemeks.
Näide 2
Perfektse tarne tõenäosus
Aasta jooksul jälgiti ja
mõõdeti tarnija tegevust ning saadi järgevad tulemused:
Õigeaegseid tarneid 90%
Täies mahus tehtud
tarneid 80%
Ilma vigade ja vigastusteta
tarneid 70%
Perfektse tarne tõenäosus on
sel juhul kõigest:
90% x 80% x 70% = 50,4%
Näide 3
Tarnevõime
Kui laos on kümme erinevat
toodet, iga toote puhul on tarnevõime 95% ja klient tellib neid
kõiki, siis tõenäosus, et talle need kõik ühekorraga tarnitakse
on (0,95)10 = 59,9%.
Teenindustase ja kulud
Klienditeenindus on oluline komponent logistilise protsessi mudelis. Klientidele kesist teenindust pakkudes riskitakse sellega, et kliendid muutuvad
rahulolematuiks ja võivad siirduda mujale. Sageli aga pakutakse
klientidele hoopis paremat teenindust kui nad tegelikult vajavad.
Selline praktika suurendab asjatult kulusid ning kliendid ei ole
enamasti valmis liiga kõrge teenindustaseme eest maksma.
Millist
teenindustaset on vaja klientidele pakkuda? Kaasaegse tehnika ja
tehnoloogia abil on põhimõtteliselt võimalik saavutada mistahes soovitud teenindustaset. Kõrge teenindustase on reeglina kallis ja
kliendid, soovides enamasti küll kõrget teenindustaset, ei ole
valmis selle eest maksma. Tähtis
on leida iga kliendi jaoks sobiv teenindustase mõõduka kulude
tasemega.
Teenindustase tuleks määratleda seega kliendi või klientide rühma
kohaselt.
Teenindustase
tuleks määratleda klientide poolt kogetud ja aktsepteeritud
tasemena, mitte lähtuvalt teenusepakkuja vaatenurgast.
Ettevõte soovib üldjuhul pakkuda sellist teenindustaset, mis vastaks klientide nõudmistele.
Harva on võimalik töötada
välja sellist teenindustaset, mille puhul on teenindustaseme ja
kulude suhe tasakaalus. Osa ettevõtteid on võtnud omaks lähenemise,
millega minimeeritakse kulud igal juhul ja viiakse koos sellega alla
ka teenindustase. Klienditeeninduse logistilise süsteemi
ülesehitamisel või muutmisel orienteerumine ainult sisemistele
eesmärkidele (enamasti kulude kokkuhoid) on igal juhul ohtlik tee.
Teised seevastu on valinud
lähenemistee, millega maksimeeritakse teenindustase kogu kulueelarve
piires, pakkudes teatud juhtudel „parimat” teenindustaset ilma
kulupiiranguteta. Kõige sobivamaks lähenemisteeks loetakse sellise
põhimõtte omaksvõtmist, mille puhul määratakse teenindustase
igal konkreetsel juhul, arvestades nii tooteid, äritegevusvaldkonda
kui ka turusituatsiooni.
Paljudel
juhtudel ei suudeta teenuste tarnimisel siduda tehtavaid kulutusi
pakutava teenindustasemega. Ei tajuta seost teenindustaseme ja kulude
vahel ning seda, et kliendid tihti üldse ei oota sedavõrd kõrget
teenindustaset. Logistikateenuseid tarniv ettevõte peaks püüdma
tõsta pidevalt teenindustaset, mõõtes samaaegselt kulude muutumist
teenuste osutamisel. Mingil
juhul ei tohiks ületada seda läve, millest edasi naudib klient
suurepärast teenuste kvaliteeditaset, teenuse osutajal tekib aga kahjum , mis hakkab suurenema. Sellist läve võib nimetada klientide
vajaduste rahuldamise piirläveks.
Samas pole õige ka minna
vastupidist teed ja lasta teenindustaset olemasolevast madalamale.
Tänu kvaliteedi halvenemisele kaasnevad sellega omakorda kaod. Peab
arvestama, et optimaalne teenindustase ei pruugi olla teostatav
väikseimate kuludega. Optimaalne teenindustase on tase, mille puhul
kulude edasisel vähendamisel hakkavad kliendid tajuma
teenindustaseme langemist. Seejuures peab olema ühtlasi tagatud
ettevõttel võimalus kasvada ja laiendada kliendibaasi.
Teenindustaseme tõstmine ei
ole üldjuhul õigustatud, kui logistikakulude suhteline kasv ületab
läbimüügi suhtelise kasvu sama hinnataseme juures. Sellisel juhul
hakkab suurenema logistikakulu osa ühe müüdud tooteühiku hinnast.
Juhul kui teenindustaseme tõstmine koos logistikakulude
suurenemisega ei too endaga kaasa oodatud (arvutatud) läbimüügi
kasvu, pole teenindustaseme tõstmisel finantsmajanduslikku
õigustust.
Näide
Firma logistkakulud
moodustavad 10,0 milj. kr kuuläbimüügi juures 1,0 milj. kr ehk 10%
läbimüügist (ilma km-ta). Brutokasum on seejuures läbimüügist
20% ehk 2,0 milj. kr. Otsustati tõsta teenindustaset, mille
tulmusena suurenesid logitikakulud 1,2 milj. kroonini ehk 20%.
Marketingikulud ja toodete hinnad jäid seejuures muutumatuteks
(ceteris paribus ). Selle tulemusena suurenes läbimüük 13,0 milj.
kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli
majanduslikult õigustatud?
Kui varem moodustasid logistikakulud läbimüügist 10%, siis pärast teenindustaseme
tõstmist 9,23% (1,2 / 13 x 100% = 9,23%). Logistikakulu suurenes 0,2
milj. kr, brutokasum aga samal ajal 0,6 milj. kr (3,0 x 0,20 =
0,60). Selline teenindustaseme tõstmine on õigustatud, kuna
brutokasum suurenes 0,40 milj. kr.
Klientide segmenteerimine
Üks peamistest vigadest, mida
sageli tehakse on see, et kõikidele kliendisegmentidele pakutakse
ühesugust teenindustaset. Sellega saavad võimalikust veidi madalama
taseme A- rühma kliendid ja ülearu kõrge taseme C-rühma kuulujad.
Klientide
segmenteerimisega püütakse eraldada suure käibega tähtsad
kliendid vähemtähtsatest.
Kõigepealt on vaja need ettevõttele kõige tähtsamad kliendid
identifitseerida. Seda on hea teostada ABC- analüüsi abil. A- rühma
kliendid annavad ettevõttele põhiosa käibest ja/või kasumist.
Selleks, et saada ABC- analüüsi abil adekvaatsed tulemused, on vaja
sageli teostada klientide põhine omahinna arvutamine. ABC analüüsi
tulemused räägivad üldjuhul sellest, et erinevatele
kliendisegmentidele tuleb pakkuda erinevat teenindustaset.
Igapäevase tegevuse käigus
võib arvestada klientide segmenteerimise tulemusi näiteks
alljärgnevalt:
- rühma klientide tarvis varutakse ressursse, mida ei anta teistele
ja C-
rühma klientidele lubatakse pikemaid tarneaegu selleks, et A- rühma
kliente
oleks võimalik vajaduse korral teenindada kiiremini, hoides tootmise
koormatuse
samal ajal ühtlasena
- rühma klientide poolt ostetavatele toodetele määratakse keskmisest kõrgem
tarnevõime
(näit. neid tooteid ladustatakse)
- rühma klientidele tarnimisel kasutatakse vajadusel rohkem individualiseeritud
lähenemist,
nn. rätsepatööd
- organisatsiooni töö ja tegevused teostatakse lähtuvalt A- rühma klientide
vajadustest,
et oleks võimalik pakkuda neile individuaalset ja igati vajadusi arvestavat teenindust
Kõige kasumlikumatele
klientidele tuleb pakkuda sellist teenindustaset, mis kindlustab
äritegevuse jätkumise. Tarneahela kontekstis tuleb sama lähenemist
laiendada ka strateegilistele partneritele tarneahelas.
Puuduliku klienditeeninduse
tagajärjed
Klienditeenindusega seotud
logistikapersonal peab arvestama, et tuleb tegeleda probleemidega,
mis on põhjustatud vigadest tootmises või logistilises ahelas.
Probleemid on paratamatud ja nende hõlpsamaks ja kiiremaks
lahendamiseks tuleb kehtestada nende lahendamiseks kindlad
protseduurid.
Kehtib
reegel, et iga tellimus, mida pole võimalik (vajalik) täita kohe
pärast selle saabumist võib jääda täitmata tellimuseks.
Ebaõnnestunud teenus võib purustada ettevõtte imidži partnerite
ja klientide silmis kiiresti. Selle taastamiseks on vaja teha tööd
pikka aega, kusjuures enamasti on see seotud täiendavate kuludega.
Puuduliku
klienditeeninduse tagajärjed võivad olla järgmised:
Halb
saadavus
Toodete saadavus on kõige
olulisem teenindustaseme näitaja. Ostjatel on tõenäoliselt olnud
mitmeid valikuvõimalusi enne seda, kui peatuti tühja riiuli ees.
Kahjuks peab tõdema, et olukorda, kus mingi toode puudub, ei ole
võimalik kunagi täielikult kaotada. Kindlasti saab aga parandada
tarnevõimet ehk saadavust. Kuna kliendi rahulolematusel on kalduvus süveneda, peavad tarnijad püüdma erilise hoolega selle poole, et
puudumisolukordi ei tekiks.
Ebapiisav
tarne täpsus
Tarne täpsus on peaaegu sama
tähtis teenindustaseme mõõdik kui saadavus. Kauba tellimisel
eeldatakse üldjuhul alati, et lubadus tarne täpsuse osas peab
paika. Tarneaeg on ajavahemik, mis jääb tellimuse vastuvõtmise
registreerimise ja kauba üleandmise vahele.
Klientide
võõrandumine
Globaalses ulatuses
tegutsevatele ettevõtetele on klienditeeninduse juhtimine tõsine
väljakutse. Strateegiad, mis on kasutatavad ühes
kultuurikeskkonnas, võivad olla ebaefektiivsed või sobimatud teises
kultuuriümbruses. Rahvusvahelistel ettevõttel pole võimalik
rakendada ühtset klienditeeninduse strateegiat, mida saaks kasutada
kõikides maades. Näiteks on jaapanlased väga tundlikud halva
klienditeeninduse suhtes. Negatiivne kogemus jääb neile kauaks
meelde ja nad ei suuda kaua andestada halba toote kvaliteeti või
klienditeenindust.
Et saada uus klient, on vaja
teha sageli pika aja jooksul suuri jõupingutusi ja kanda
arvestatavaid kulusid. Ettevõte võib tunda jõupingutuste vilja
ainult sel juhul, kui ta suudab selle kliendi säilitada. Üldiseks
põhimõtteks kliendisuhete loomisel ja säilitamisel on see, et
olemasolevate klientidega tuleb tegelda niisama innukalt kui uute
kliente juurdesaamisega.
On leitud, et uue kliendi
juurdesaamise kulud on viis korda suuremad kui kulud olemasolevate
klientide säilitamiseks. Mida kauemaks on klient ettevõttesse
jäänud, seda väärtuslikumad on temaga suhted. Lojaalsed kliendid
ostavad rohkem ja tekitavad iga järjekordse müügiga firmale vähem
kulu. Seitsme aasta vanuse kliendisuhte kaotamine on ettevõttele
palju valulisem kui aasta aega kestnud kliendisuhtest ilmajäämine.
Selleks, et kliendiga säiliksid pikaajalised koostöösuhted, on
vaja pakkuda talle just niisugust teenust, nagu ta vajab.
Logistilise teenuse osutaja peab arvestama sellega, et lõppkokkuvõttes ei jää teenuse
osutamisest järgi midagi peale teenuste tajumise ja informatsiooni.
Hästi osutatud teenus unustatakse kiiresti, mitterahuldaval tasemel
teenus jääb meelde pikaks ajaks.
Klienditeeninduse taseme
parandamine
Klienditeeninduse parandamine
on raske, kulukas ja aeganõudev. Samal ajal võib olla ka
konkurentidel raske ettevõtte head klienditeenindusmudelit
kopeerida. Tuleb püüelda selle poole, et teha igast tellimusest
„perfektne tellimus”. Perfekte tellimus tähendab, et see vastab
kõikide mõõdikute põhjal kliendi ootustele.
Teenindustaseme parandamine on kaasajal väljakutseks enamusele ettevõtetest. Millised tegurid on
juhtinud nende muutusteni? Peamised faktorid on alljärgnevad:
- Kasvanud on klientide ootused – tellimuste perfektne täitmine on muutunud
prioriteediks
igas õnnestunud strateegias
- Suurenenud on ostjate professionalism – paljud ostjad on hakanud toote hinna kõrval
pidama oluliseks ka teenindamist
- Turud on muutunud kasvavalt teenusetundlikeks – kui tooted on sarnaste omaduste ja
hindadega,
võib muutuda otsustavaks faktoriks teenindustase
- Vähenenud on lojaalsus brändile – erinevate brändide kvaliteeditase on tihti
ühesugune
ja otsustavaks võib osutuda tarnevõime faktor
- Uued ideed, nagu näiteks suhteturunduse arendamine – suhteturunduse põhimõtete
järgi
on kliendi ootuste täitumisele rõhumine võtmefaktoriks klientide
säilitamisel
Eksisteerib mitmeid võimalusi
parandamaks tarnija poolt klienditeeninduse taset:
Kliendi vajaduste
tundmaõppimine
Klienditeeninduse juhtimiseks
on vaja tarneahela kontekstis püüda selgitada välja klientide
vajadusi. Läbi kliendi ja tarnija vahelise liidese võib teenindav personal omada sageli juurdepääsu tähtsale informatsioonile.
Selleks teabeks võivad olla kliendi probleemid, teenindustase, mis
klienti rahuldab või isegi konkuretsi puudutav info. Teenindava
personali ülesandeks on seejuures on taoline informatsioon vastu
võtta ja seda firmasiseselt levitada. Tarneahela kontekstis on
selline tegutsemine eriti vajalik.
On vajalik, et juhid saaksid
aru, millist teenindamist firma kliendid rohkem hindavad ja kui palju
on nad valmis selle eest maksma. Sedalaadi uurimus näitab alati, et
kõik kliendid ei väärtusta ühte ja sama. Klientide
teenindamisstrateegiad tuleks rajada lähtuvalt ABC analüüsi
tulemustest. Juhtkond peab suutma pakkuda klientidele täpselt
sellist teenust, mida nad soovivad/vajavad, kulutamata
klienditeenindusele rohkem ressursse kui vajalik.
Tellimuste töötlemise
automatiseerimine
Enamuses ettevõtetest on
jõutud arusaamisele, et tellimuste töötlemise automatiseerimine on
hea võimalus parandamaks klienditeeninduse taset. Esmane kasu on
seejuures tellimustsükli aja oluline lühenemine.
Tarnete
jälgimine
Kuna mittekontrollitavad
tegurid võivad rikkuda ka kõige paremad plaanid, on vaja leida
klienditeeninduses püsiv tagasiside kindlustamaks, et puudused
saaksid kiiresti identifitseeritud ja kõrvaldatud. Kliendiuuringud
ja intervjuud võivad anda kasulikku informatsiooni. Ka personali
suhtlemisest klientidega saadakse tihti vajalikku ja huvitavat
informatsiooni. Selleks on juhtkonnal vaja aeg-ajalt küsitleda
klientidega pidevalt kokkupuutuvaid töötajaid.
Kaubanduses on võimalik, et
juhtkond asetab ennast kliendi seisusesse ja tegutseb nagu klient
nende omas organisatsioonis. Juht võib sooritada ostusid enda poolt
juhitava ettevõtte kauplustes ja kaubamajades ja jälgida saadetiste
liikumist firma logistilise süsteemi kaudu, einestada oma ettevõtte
restoranides, esitada kaebusi ja jälgida nende lahendamist. Pärast
seda on tal hea hinnata klienditeeninduse strateegiaid ja ettevõtte
töötajate professionaalsust. Kasulik on soovitada ka alluvatel
asetada end kliendi rolli oma ettevõttes. Sellist klienditeeninduse
hindamise viisi, mille puhul astub ettevõtte töötaja kliendi
rolli, nimetatakse “shoppinguks”. Shopping annab enamasti selge
pildi sellest, milline mulje jääb klientidele firma
teenindustasemest ja kuivõrd on kandnud vilja juhtkonna
jõupingutused klienditeeninduse parandamiseks.
Töötajatele peab olema
tehtud selgeks ettevõtte klienditeeninduse strateegia ja töötajate
roll selle strateegia elluviimisel. Sageli puutub kliendiga
igapäevatöös kokku ainult eesliini töötaja: autojuht, tellimuste
vastuvõtja, klienditeenindaja , laotööline jne. Seetõttu on
ettevõtte esindatud paljude klientide jaoks ainult kõige madalamal
astmel töötajate kaudu. On tähtis, et need inimesed saaksid aru
oma väga tähtsast rollist kliendi rahulolu saavutamisel. Töötajad
peaksid saama väljaõppe just eelkõige selle kohta, kuidas neid
olulisi funktsioone korralikult täita.
Ettevõte
võib parandada klienditeenindust järgmiste abinõudega:
- Klientide vajaduste põhjalik uurimine
- Selliste teenindustasemete kehtestamine, mis võimaldavad reaalset kompromissi tulude ja kulude vahel
- Kaasaegse tehnoloogia kasutamine tellimuste töötlemise süsteemides
- Üksikute logistiliste toimingute mõõtmine ja hindamine
Küsimused
Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses ?
Mida mõistetakse klienditeeninduse all?
Mis on tellimustsükkel ja mis tellimustsükli aeg?
Milline mõju on logistika toimimisele üldjuhul tellimustsükli aja lühendamisel?
Millised on tellimustsükli faasid ?
Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasutamine tellimuste edastamist ja töötlemist?
Mida mõistetakse teenindustaseme all logistikas?
Millest lähtuvalt oleks õige määratleda sobivat teenindustaset?
Kuivõrd kasutavad ettevõtted üldjuhul oma potentsiaali klientide logistilisel teenindamisel?
Milline on klienditeeninduse taseme mõju üldjuhul ettevõtte logistikakuludele, kasumile , rentaablusele ja turuosale?
Milliste kriteeriumide alusel ja mille võrdlemisel tajub klient temale pakutavat teenindustaset?
Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
Mis on klienditeenindusstandard ja milleks seda kasutatakse?
Milliste üksikute mõõdikute ja kriteeriumide alusel kujuneb terviklik teenindustase ja kuidas seda arvutatakse?
Mida mõistetakse tarnevõime all laost tarnimisel ja mida tarnevõime all tootmisest tarnimisel?
Mida mõistetakse klientide segmenteerimise all ja milleks on vaja seda teostada?
Kuidas on üldjuhul seotud teenindustase sellega seotud kuludega?
Mis on ettevõtetes peamisteks probleemideks teenindustaseme ja sellega kulude kulude puhul?
Mida mõistetakse klientide vajaduste rahuldamise piirläve all?
Mis on optimaalne teenindustase?
Situatsioon-probleemülesanne
1
Tööpäeva
lõpp laos
Andmed
Laos
on lõppemas tööpäev ja laotöötaja valmistub uksi sulgema. Just
samal ajal saabuvad lattu kolm inimest: klient, kes tuli vigastatud
toodet tagastama ja uut asemele saama, kliendi autojuht ja
potentsiaalne klient, kellel on väga kiire, ning kes soovib tutvuda
laos kindla tootega .
Kliendi
autojuht ütleb, et kokkuleppel müügimehega võib ta saabuda
tööpäeva lõpul, ladu väljastab kauba igal juhul. Laotöötaja
veendub, et kaup on tõepoolest valmis, kuid selle väljastamine
võtab aega ca 10 min. Tagastatava toote asendamisest ei tea ta aga
midagi, helistab müügiosakonda ja saab teada, et kõik on juba
lahkunud. Võimalik ostja väidab, et kauba nägemine on talle
äärmiselt oluline. Kui tal õnnestub konkreetse tootega tutvuda, on
võimalik, et sobivuse korral teeb ta järgmisel päeval sajatuhande
kroonise ostu.
Toote
allavõtmine hoiukohalt, lahtipakkimine ja tagasi asetamine võtaks
laotöötajal aega ca 20 min.
Laotöötaja
oleks valmis jääma tööle kauemaks, kuid kahjuks on just sel
päeval ta auto remondis ja buss väljub lao lähedusest täpselt 25
min pärast tööpäeva lõppu. Järgmine buss väljub 45 min hiljem
ja põhimõtteliselt võiks sõita ka sellega, kuid siis jääks ta
hiljaks lasteaeda last tooma vähemalt 20 min.
Kaupa
vahetama tulnud klient annab mõista, et juhul kui toodet kohe ei
vahetata, esitab ta kaebuse firma juhile. Kliendi autojuht sõitis
aga spetsiaalselt kohale 120 km kauguselt .
Ülesanne
Lahenda
laos tekkinud olukord parimal võimalikul viisil.
Situatsioon-probleemülesanne
2
Lõunavaheaja
probleemid
Andmed
On
lõunaaeg, millest teatab lattu saabujatele ka uksel olev silt .
Töökaaslased sõitsid einetama kolme kilomeetri kaugusel asuvasse
sööklasse. Müügiosakonnaga on kokkulepe, et kuigi lõuna ajal
üldjuhul ei teenindata, peab keegi laopersonalist jääma igaks
juhuks lõunatunniks kohale.
Lattu
saabub ärritunud klient, kes teatab, et talle väljastati eile kahe
hulgipakendi võrra kaupa vähem kui oli kirjas pakkelehel. Ta teavitas komplekteerimisveast müügimeest, kes lubas, et teatab
sellest lattu ja kliendile väljastatakse tagantjärele need kaks
puuduvat hulgipakenditäit kaupa. Lattu pole müügimees aga midagi
teatanud. Helistate tema mobiiltelefonile, kuid teil ei õnnestu
temaga kontakti saada. Müügisekretär ei tea asjast midagi, on
alles hiljuti tööle tulnud ja ei oska teid millegagi aidata.Vaatate
arvutist vastava toote laosaldot ja näete, et kaupa on alles jäänud
vähe, kõigest kolmveerand kaubaalusetäit.
Parajasti
kui te mõtlete, mida peale hakata, saabub teine klient, kes teatab,
et üleeile saabunud kaubast oli üks toode vigastatud. Tal pole
võimalik seda edasi müüa. Saatis eile digifotod vigastatud tootest
müügimehe aadressile ja leppis temaga kokku, et ladu vahetab toote
välja.
Ta
näitab ette ka müügimehe saadetud ja välja prinditud meili selle
kohta, et kaup on lubatud välja vahetada. Tõepoolest on sellel
kirjas täpselt nii, nagu ta räägib. Müügimees on lihtsalt
unustanud ladu teavitada ja telefonil pole võimalik teda kätte
saada. Teil pole võimalik ka töökaaslastega nõu pidada, kuna nad
naasevad lõunalt alles 45 min pärast ja telefone kaasa ei võtnud.
Firma juht on küll kohal, kuid te ei söenda tekkinud küsimustega
tema poole pöörduda, kuna ta on korduvalt toonitanud, et taolised
probleemid klienditeeninduses tuleb lahendada müügiosakonna ja lao
koostöös.
Ülesanne
Kirjeldada,
kuidas lahendada tekkinud olukord parimal võimalikul viisil
Situatsioon-probleemülesanne
3
Probleemid
klienditeeninduses
Andmed
Laotöötajal
on käsil väljuvate saadetiste komplekteerimine. Kohale saabub
klient, kes väidab, et tema saadetis peaks laos väljastamiseks
valmis olema, kuna saatis tellimuse müügiosakonda juba kolm tundi
varem. Laotöötaja väidab, et ei ole sellist saadetist kokku pannud , kontrollib müügitellimuse olemasolu arvutis ja veendub, et
seda polegi tehtud. Seejärel helistab ta müügisekretärile.
Müügisekretär selgitab välja, et tellimus on küll müügimehe
laual, kuid arvutiprogrammi sisestamata.
Lattu
saabuvad ka samaaegselt kaks autojuhti, üks oma firma jaotusauto
juht, teine saabus järgi kliendi saadetisele. Oma autojuhi
saadetised on valmis ja ootavad väljastamist loovutusalal. Kliendi
saadetise komplekteerimine oli aga laotöötajal just parasjagu käsil
ja seetõttu on see töö pooleli. Lattu saabub ka müügijuht, kes
nõuab, et kiiresti on vaja kontrollida üle ühe toote tegelik
laosaldo. Tellimus on just täpselt sellele kogusele, mis on
arvutiprogrammis, kuid on tõsine kahtlus, et tooteid on tegelikult
vähem.
Lisaks
saabub lattu veel üks ärritunud klient, kes väidab, et talle
väljastati eile vale toode ja nõuab selle ümbervahetamist.
Ülesanne
Lahendada
tekkinud olukord parimal võimalikul viisil.
Valikvastustega
küsimused
1.
Mis peaks olema üldjuhul klienditeeninduse fookuses?
- kõige olulisemad toimingud klienditeeninduse protsessis
- klienditeeninduse protsess tervikuna
- klient oma soovide ja vajadustega
- kliendipoolne hinnang klienditeeninduse protsessile
2.
Teenindustase tuleks määratleda
- teenusepakkuja vaatenurgast lähtuva tasemena
- klientide poolt soovitud ja aktsepteeritud tasemena
- teenusepakkuja ja klientide koostöös määratletud kompromisstasemena
- minimaalsete kulude järgi, mis on võimalik teha teenuse osutamisel
3.
Osutatavate teenuste kvaliteet on kliendi silmis seda kõrgem, mida
- suurem on erinevus kliendi ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel
- väiksem on erinevus kliendi ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel
- vähem ta tajub ettevõtte toimingute kohta
- rohkem ta tajub ettevõtte toimingute kohta
4.
Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
- müügi- ja logistikapersonal peab kinni suusõnalistest lubadustest, mida on klientidele antud
- kliendi arvestused ja ootused, et ettevõte täidab korrektselt seda, mida on klientidele lubatud
- kinnipidamine kokkulepitud tarneaegadest
- tellimuste korrektne täitmine
5.
Mis on ettevõtete peamiseks probleemiks teenindustaseme ja selle
saavutamiseks tehtud kulude puhul?
- teenindustaseme määratlemine kvantitatiivsete näitajatega on raske
- kulude taseme kindlakstegemine ja kulude suunamine tegevustele / klientidele on raske
- teenindustase vaadatuna klientide poolt on madalam kui tarnija poolt, mistõttu tegeliku teenindustaseme märatlemine näib olevat võimatu
- ei suudeta adekvaatselt siduda teenindustaseme ja kulude näitajaid
6.
Mis on optimaalne teenindustase?
- punkt graafikul, kust edasi teenindustaset tõstes hakkavad suurenema kulud eksponentsiaalselt
- teenindustase, mille puhul kulusid edaspidi vähendades hakkavad kliendid tajuma teenindustaseme langust
- teenindustase, mida soovib enamus klientidest
- teenindustase, mille puhul on kvaliteet maksimaalne, kulud aga minimaalsed
7.
Kas laotöötaja peab oskama suhelda klientidega ja esindada kohapeal
ettevõtet, kus ta töötab?
- ei pea, kuna ta ei puutu laos klientidega kokku ja ei saa esindada tööandjat
- ei pea, kuna kliendid küll käivad laos kauba järgi, kuid nendega suhtlemine on müügipersonali töö
- peab, kuna see on möödapääsmatu vaatamata sellele, et see pole tema töö ja ta ei esinda laos ettevõtet
- peab, kuna laotöötajal on laos oma vastutusrikas roll klienditeenindajana ja ta peab samuti hoidma kliente rahulolevatena
8.
Kas laotöötaja peab omama elementaarseid teadmisi
klienditeenindusest?
- peab, kuna tema roll klienditeenindajana on suurem kui müügijuhil või müügisekretäril
- peab, kuna tema roll laos klienditeenindajana on samaväärne müügipersonali rolliga klientide teenindamisel
- peab, kuna klienditeenindusprotsess lõpeb sageli laos ja tihti on vaja suhelda klientide ning nende esindajatega
- ei pea omama teadmisi klienditeenindusest, kuna tal pole vajadust ega võimalust neid teadmisi rakendada
9.
Kas jaotusvedusid teostav autojuht on ettevõtte oluline esindja
klientide juures?
- ei ole, kuna ettevõtte esindamine pole autojuhi asi
- ei ole, kuna ta ei puutu oma töös kokku klientide ja nende esindajatega
- autojuhil on oma tagasihoidlik roll, kuna ta puutub küll klientidega pidevalt kokku, kuid temast ei sõltu seejuures peaaegu mitte midagi
- autojuht on läbi klienditeeninduse igapäevaselt oluline ettevõtte maine kujundaja, kuna ta suhtleb kauba üleandmisel pidevalt klientide esindajatega
10.
Kas jaotusvedudega tegelev autojuht kujundab oma töö, suhtlemise,
riietuse, auto väljanägemise ja puhtuse ning muu sarnasega oma või
klientettevõtte mainet?
- ei kujunda, kuna järeldusi ei tehta ja hoiakud ei teki autojuhi ning auto põhjal
- ei kujunda, kuna kliendid ei pea seda oluliseks
- kujundab, kuna selle põhjal tehakse järeldusi kogu ettevõtte kohta
- kujundab ainult osaliselt, oluline on korralik tööriietus ja korras ning puhas auto
11. Kuidas
mõõdetakse tarnevõimet laost tarnimisel?
- kliendi poolt tellitud ja ettevõtte poolt tarnitud artikliridade arvu suhtega x 100%
- ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade arvu suhtega x 100%
- tarnitud ja tellitud saadetiste arvu suhtega
- tellitud ja tarnitud saadetiste arvu suhtega
12. Kas
laoteenuse pakkuja saab mõjutada kliendi tarnevõimet?
- ei ole võimalik mõjutada
- saab mõjutada, kuna ta haldab tavaliselt ka ostuprotsesse
- saab vähendada tarnevõimet, kui komplekteerimisel tehakse viga (vale toode või väiksem kogus)
- saab vähendada tarnevõimet komplekteerimisvigadega (vale toode või väiksem kogus) ja seda suurendada tasemel ostutööga (juhul kui seda tehakse)
13.
Ettevõtte tarnevõime
- tundub kliendi poolt vaadatuna tavaliselt kõrgem kui tarnija poolt mõõdetud tarnevõime
- tundub kliendi poolt vaadatuna tavaliselt madalam kui tarnija poolt mõõdetud
- tarnevõime
- on nii kliendi kui ka tarnija poolt vaadatuna enamasti ühesugune
- on kliendi ja tarnija poolt vaadatuna alati ühesugune, kuna tegemist on objektiivse suurusega
14.
Tarne täpsus on
- tõenäosus, millega kliendile lubatud tarneaeg muutub
- kuupäev (kellaeg), millal on saadetis lubatud toimetada kliendile
- tõenäosus, millega kliendile lubatud veoaeg ei muutu
- tõenäosus, millega kliendile lubatud tarneaeg ei muutu (kokkulepitud tarnehetke usaldusväärsus)
15.
Tarnekindluse all mõeldakse tõenäosust, et
- kliendi tellimus täidetakse õigeaegselt
- klient saab õige koguse tooteid õigel ajal kokkulepitud kohas
- klient saab õige koguse õiget toodet õigel ajal laitmatus seisukorras
- tarne toimub õigel ajal ja kaup antakse üle vigastamata
16.
Mida mõeldakse tarne paindlikkuse all?
- võimaluste leidmine tulla vastu kõigile kliendi soovidele, mis puudutavad konkreetset tarnet
- vastutulek kliendi soovile muuta tarnitavaid koguseid
- vastutulek kliendi soovidele muuta tarneaega varasemaks või hilisemaks
- vastutulek kliendi soovidele muuta tarnitavaid koguseid ja/või tarne koosseisu ja/või tarneaegu
17.
Kes on ettevõttes „sisemised kliendid”?
- kontserni tütarettevõtted, kes tarnivad tooteid / teenuseid
- ettevõtte allüksused ja töötajad, kes suhtlevad väliste klientidega ja vahendavad selle tooteid ja/või teenuseid
- oma ettevõtte töötajad, kes ostavad ettevõttest tooteid/teenuseid
- ettevõtte kauaaegsed kliendid, kes on saanud justkui oma inimesteks
Kordamisküsimused
Kas laotöötaja peaks omama elementaarseid teadmisi klienditeenindusest?
Kas ja kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures?
Kas ja kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet?
Kas teenuseid on võimalik toota mingil määral ette?
Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses?
Millest lähtuvalt oleks õige määratleda teenindustaset?
Mille alusel tajub klient osutatavate teenuste kvaliteeti?
Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
Mis on tarnevõime?
Mis on ettevõtetes tavaliselt probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul?
Mis on optimaalne teenindustase?
19.
Kvaliteedi haldamine logistikas
Erinevad
kvaliteedikäsitlused
Aja jooksul on olnud kasutusel
neli erinevat kvaliteedikäsitlust:
- tootekeskne
- tegevuskeskne
- kliendikeskne
- väärtuskeskne
Tootekeskne
käsitlus lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate
omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote
erinevused kajastuvad kvaliteedis puuduste või lisadena .
Tootekesksus eeldab suuremaid kulutusi tootele.
Tegevuskeskne
käsitlus
tähendab eelkõige tootmise vastavusse viimist ja kohandamist
tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega
tarbija ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab
lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on
probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine.
Kliendikeskne
käsitlus lähtub kasutamiskõlblikkusest ning kliendi ootuste ja
nõudmiste täitmise vajadusest. Kliendikeskne kvaliteedikujutlus
hõlmab toote kõrval ka hooldus- ja teenindusprotsessi .
Väärtuskeskne
kvaliteedikäsitlus arvestab eelkõige toote või teenuse kvaliteedi
ja selle hinna suhet. Selle käsitluse järgi ei ole mistahes heade
omadustega kallis toode kvaliteettoode.
Ettevõtte
kvaliteedieesmärgid
Iga organisatsioon peaks
püüdlema järgmiste eesmärkide poole:
- saavutada ja hoida toote või teenuse kvaliteet tasemel, mis rahuldaks kliendi nii olemasolevaid kui ka eeldatavaid nõudeid
- tagada ettevõttele kindlustunne, et kavandatav kvaliteet saavutatakse ja seda hoitakse saavutatud tasemel
- tagada kliendile kindlustunne, et kavandatud kvaliteet saavutatakse ja seda hoitakse tasemel
Ettevõtte
tooted ja teenused peaksid:
- rahuldama tarbijate kindlaksmääratud vajadusi, kasutamisnõudeid ja eesmärke
- vastama seadusandlikele nõuetele
- olema konkurentsivõimelise hinnaga
Toote kvaliteet
Toote konkurentsivõime
saavutamise peamiseks teguriks on selle kvaliteet. Sellele järgnevad
toote hind, tarbimiskulud normatiivse kasutamisaja jooksul ja
teeninduskulud. Konkurentsivõime struktuuri prioriteetide
hinnanguline tase kirjanduse andmetel on 4/3/2/1. Sellest järeldub,
et konkurentsivõime strateegia kujundamisel tuleb pidada
esmatähtsaks toote kvaliteeti, seejärel selle hinda, siis kulude
vähendamist toote tarbimisaja jooksul ning viimasena
teeninduskulusid.
Kui mingi toode on arendatud
tootmisküpseks, on tähtis, et ettevõttel oleks tootmisprotsessis
pidevalt kontrollimis- ja järelevaatuspunkte. Tuleb kontrollida ja
veenduda, et masinad ja seadmed on sobitatud just selle kindla toote
valmistamiseks. On vaja veenduda, et tooteid ei käsitleta viisil,
mis võimaldab vigastuste tekke.
Teenuse kvaliteet
ISO standardiga määratletakse
teenust kui tegevuse resultaati ja samal ajal ka kui tegevust või
protsessi. Teenust käsitletakse kui tegevust, mis on seotud
väärtuste vahendamisega ja suunatud vajaduste rahuldamisele ning
millega ei kaasne materjalide ja kaupade omandiõiguse üleminek.
Teenuseid pole võimalik toota
ette, neid ei saa säilitada ega ladustada. Teenuseid toodetakse ja
tarbitakse üheaegselt. Teenuse osutamise kasulikku efekti võib
tarbida vaid selle tootmise käigus või vahetult pärast teenuse
osutamist. Sellest lähtuvalt ei ole teenuste kvaliteeti võimalik
määratleda nii lihtsalt kui toote kvaliteeti. Selle asemel muutub
oluliseks arusaamine toimingute kriitilistest teguritest ja info
operatiivsest vahendamisest, samuti ka usalduslike suhete
sisseseadmisest teenuste ostja ja tarnija vahel. Kvaliteedinõuete
määratlemise raskus võib kergesti viia probleemide tekkimiseni
vigade poolt esile kutsutud võimalike sanktsioonide rakendamisel.
Teenuse kvaliteet koosneb
kolmest osast:
- teenuse tehniline kvaliteet
- toimimise kvaliteet
- firma imidž
Teenuse
tehnilist
kvaliteeti mõjutavad osutatavate teenuste hulk, teenuse osutamiseks
kasutatavate seadmete ja süsteemide tehniline tase ja teenindava
personali professionaalsus . On teada, et mida rohkem osutatakse
ettevõtte poolt teenuseid, seda kõrgem on selle teeninduse
kvaliteet. Toimise
kvaliteet
iseloomustab teenuse tarnimise protsessi. See sisaldab teenuse
osutamise kiirust ja operatiivsust, paindlikkust, personali
teenindusvalmidust ja võimet arvestada teenuse osutamisel kliendi
eripära (kliendikohane tegutsemismudel, rätsepatöö).
Klientide
ettekujutused teenuse kvaliteedist põhinevad varasemal kogemusel
teenuste tarbimisest, tuttavate ja töökaaslaste hinnangutel ja
arvamustel, firma imidžil ja reklaamil. Erinevatel inimestel on
teenuste kvaliteedi osas erinevad ootused.
Teenuse kvaliteedi hindamise
aluseks on üldjuhul kliendi ootused ja kogemused. Esineb kolm
juhtumit:
- kliendi kogemused teenuse kvaliteedi osas ületavad tema ootused
- kliendi kogemused vastavad ootustele ja ta on teenustega rahul
- kliendi ootused ei täitu ja ta pettub firma teenuste kvaliteedis
Kui klient saab aru, et tal on
võimalik saada ootustest kõrgemal tasemel teenust selle
väljakujunenud hinnataseme juures, hakkab klient esitama teenusele
kõrgemaid nõudmisi. Teenindav ettevõte peab jälgima, kas
suudetakse rahuldada kliendi kiiresti kasvavaid nõudmisi, sest
mingil ajahetkel kasvavad kulud lisaväärtuse loomisel liialt
suureks. Samal ajal võib kliendil puududa valmidus selle eest
maksta. Sel juhul peab ettevõte tõenäoliselt muutma
tegevusstrateegiat. Firma eesmärgiks peaks olema kliendi ootuste ja
kogemuste tasakaalustamine ning ootuste mõõdukas arendamine, et
hoida kulusid mõistlikul tasemel.
Ettevõtte
kvaliteedijuhtimissüsteem
Ettevõtte protsesse tuleb
näha tervikuna ja selle väljundiks on kliendi rahulolu. Kvaliteedijuhtimise üheks olulisemaks eesmärgiks on klientide
rahulolu pidev säilitamine. Ettevõtte jätkuva edukuse nimel tuleb
olla kliendikeskne, sest kliendid kujundavad ettevõtte käibe,
kasumi, rentaabluse ja lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse.
Kvaliteedijuhtimissüsteemides
käsitletakse enamasti kolme valdkonda:
- hinnatakse miks ja kuidas midagi tehakse
- kirjeldatakse metoodilisi juhiseid
- kirjeldatakse tulemusi
Kvaliteedisüsteemid
rakendatakse ettevõtetes enamasti järgnevatel põhjustel:
- teostusvõime, koordinatsiooni ja tootlikkuse parendamine
- ettevõtte eesmärkide ja klientide ootuste täpsem uurimine
- toote kvaliteedi parendamine, et see rahuldaks paremini klientide ootusi ja vajadusi
- kindluse saavutamine juhtimises, et eesmärgistatud kvaliteeditase saavutatakse ja seda suudetakse hoida
- tõendamine ettevõtte klientidele, et organisatsioon on võimekas
- sertifitseerimine
- võimalus konkureerida samadel tingimustel nagu muud organisatsioonid
Kvaliteet ei sünni
iseenesest, vaid protsess peab olema juhitud ja alles siis võib loota , et hälbed jäävad lubatud piiridesse. Kvaliteedijuhtimise
põhimõtted on kasutusel enamikes organisatsioonides. Mõõdetakse
ja jälgitakse tulemusi, analüüsitakse neid ja tehakse plaane eelolevaks perioodiks. Tegevuse pidevaks parendamiseks on vaja lisaks
tulemuste jälgimisele ka tagasisidet klientidelt, töötajatelt,
koostööpartneritelt ja omanikelt.
Selleks, et pakkuda
klientidele nende ootustele vastavat teenust, ei pea ettevõte
tingimata omama kvaliteedisertifikaati. Oluline on teada ja kasutada
kvaliteedijuhtimise põhimõtteid, sest need aitavad paremini mõista
ettevõtte toimimist ning loovad süsteemse raamistiku pidevaks
parendamiseks.
Selleks, et vigu ja hälbeid
oleks võimalik vältida, on need vaja kõigepealt identifitseerida.
Vead ja hälbed tuvastatakse mõõtes toimingute parameetreid
protsesside erinevates etappides. Seejärel need registreeritakse
ning analüüsitakse. Analüüsist selgub, kus ja millisel põhjusel
tekkis viga. Viga seotakse sellise meetme rakendamisega, mis vähendab
oluliselt vea tekkimise tõenäosust.
Väikestes ettevõtetes
jaotatakse kvaliteedialased ülesanded olemasolevate
struktuuriüksuste vahel ja kvaliteediosakonda ei moodustata. Sageli
palgatakse tööle kvaliteedijuht . Suurtes ettevõtetes luuakse
kvaliteedijuhtimise osakonnad või teenistused. Kvaliteedijuhtimise
teenistust juhib siis tavaliselt firmajuhi üks asetäitjatest.
Kvaliteedijuhtimise töötajad
peavad olema sõltumatud tootvatest ja muudest allüksustest. Kui
kvaliteedijuhtimise teenistus on sõltumatu, pole võimalik kellelgi
oma ametikohta kasutades sundida tarnima mittekvaliteetseid tooteid
või teenuseid.
Kvaliteedijuht koordineerib
kvaliteedialast tegevust ettevõttes. Kvaliteedijuhi tööülesanded
ettevõttes on üldjuhul alljärgnevad:
- püstitada ettevõtte kvaliteedialased eesmärgid lähtudes ettevõtte missioonist ja strateegiast
- teha ettepanekuid vajalike kvaliteedi jälgimise, registreerimise ja kokkuvõtete tegemise meetodite kehtestamiseks
- kontrollida tootmisallüksuste tööd, osaleda kvaliteedinõuete väljatöötamisel ning hälvete korral rakendada vajalikke meetmeid
- osaleda uute toodete ja teenuste hindamisel
Süstemaatiliselt
läbiviidavaks parendustegevuseks on erinevaid meetodeid . Tuntumaid
pideva parendamise koordineerimise vahendeid on PDCA (plan-do- check -act).
PDCA etapid on alljärgnevad:
1. Planeerimine
Parendustegevusega
alustamiseks on vaja kaardistada kõigepealt hetkeolukord ehk oma
tugevused ja parendusvaldkonnad. Sellele järgneb probleemidele
lahenduste otsimine ning lähenemisviiside planeerimine.
2. Rakendamine
Järgneb planeeritud tegevuste elluviimine . Vältimaks suuremaid möödalaskmisi, võib rakendatuse
aste olla algul väiksem. See võib tähendada, et uutmoodi võib
algul alustada osaliselt.
3. Tulemuste mõõtmine
Selleks, et teha kindlaks, kas
rakendatud lähenemisviisid on edukad , peab ettevõte mõõtma oma
tegevuse tulemusi. Juba planeerimise algul tuleb pöörata tähelepanu
õigete mõõdikute valimisele.
4. Ülevaatus ja meetmete
rakendamine
Sellel etapil vaadatakse üle,
kuidas on lähenemisviisid tulemusi mõjutanud ning edasine tegevus
toimub sõltuvalt tulemustest. Kui tulemused on head ja näeme, et
uus süsteem toimib edukalt, võib asuda süsteemi rakendama ka
muudes allüksustes. Kui tulemusd ei vasta ootustele, tuleb minna
tagasi planeerimise etappi, et teha kindlaks vead ning planeerida
muudatusi senises lähenemisviisis.
Kvaliteedi määratlemine
logistikas
Logistikat
ei saa analüüsida, võtmata selles arvesse kvaliteedi osa
logistilistes protsessides. Kvaliteeti
logistikas võib määratleda kui klientide nõudmiste ja ootuste
ettenägemist ja võimet neid soove ja vajadusi täita.
Kvaliteeti logistikas hinnatakse üha rohkem sellest vaatenurgast,
kui efektiivselt saavutatakse tulemuslikkus. Samuti on kinnistumas
kvaliteedi ühe olulise kriteeriumina toimimine logistilises ahelas
selliselt, et partnerid saaksid teostada oma toimingud kvaliteetselt
ja õigeaegselt. Seega on logistikas kvaliteedi määratlemiseks kolm
peamist kriteeriumi:
- klientide vajaduste rahuldamine
- toimingute teostamine kuluefektiivsel viisil
- tegutsemine ahelas või võrgustikus selliselt, et ka ülejäänud lülidele on loodud eeldused toimida kvaliteetselt
Logistikat efektiivsemaks
muutes paraneb tihti sellega koos ka tegevuste kvaliteet. Sama
kehtib ka vastupidi: toimingute kvaliteeti tõstes on muutunud
logistika efektiivsemaks.
Logistikaettevõttel peab
olema oma kvaliteedipoliitika, mis peaks langema üldjuhul suures
osas kokku klienditeeninduspoliitikaga.
Tuleb teha selgeks, kes peab
viima ellu kvaliteedialaseid algatusi oma ettevõttes, kes tarnijate seas. Kvaliteedialane lõppeesmärk peab olema selge kõigil sellega
seotud töötajatel ja seda tuleb nende poolt entusiastlikult
toetada.
Logistika kvaliteediprotsess
sisaldab järgmisi elemente:
- rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele
- jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil
- jätkuv parendamine
- mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine
- mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest
- organisatsiooni terviklik kohustumus
- pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile
Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline :
1. Organisatsiooni
kohustumus
Logistikuil peavad olema
tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist,
sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte
muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja
logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise
fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka
klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte
kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks.
2. Klientide nõudmised ja
vajadused
Rõhuasetus peab olema
klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmisel. Logistikud peavad
mõistma ka sisemiste klientide – tootmine, marketing, finantsjuhtimine jms vajadusi. Tuleb jälgida turu muutuvaid
prioriteete. Hea on kasutada väliste konsultantide abi, kuna
nendelt saab üldjuhul hinnalist objektiivset informatsiooni.
Ettevõtted, kes soovivad edukat kvaliteediprotsessi, peaksid hakkama
mõtlema tarnijatest ja muudest partneritest logistikakanalis kui
klientidest.
3. Toimingute teostamise
hetketase
Pärast seda, kui klientide
spetsiifilised nõudmised on määratletud, on vaja mõõtmiste teel
teha kindlaks, millisel tasemel teostatakse erinevaid toiminguid. Et
see informatsioon oleks adekvaatne, tuleb seda koguda teaduslikult.
Eriti oluline on see juhul, kui toimingute teostamise tase on vilets
ja vajatakse olulisi ümberkorraldusi. Kui toimingute läbiviimise
hetketase on tuvastatud, tuleks otsekohe kavandada ja lühiperioodil
ellu viia algatused logistilise süsteemi ümberkorraldamiseks. Mõned
puudused on kõrvaldatavad väga kerge vaevaga, mõned aga sedavõrd
olulised, et nendest on võimatu mööda vaadata.
4. Kvaliteedistrateegia
Uue valitud strateegia abil
peab olema võimalik parandada tegevuste hetketaset. Edukas
kvaliteediprotsessis kasutatakse tervet rida erinevaid tehnikaid ja instrumente mõõtmaks muutusi toimingutes. Suhteliselt palju on
erinevaid instrumente, mida on kerge luua ja lihtne kasutada: diagrammid , põhjus- tulemus diagrammid, ABC analüüsid, histogrammid jne. Logistikas kasutatakse üha rohkem selliseid
kvaliteedi võrdlemise tehnikaid nagu benchmarking , kliendi uuring
jne. Sellised tööriistad ja võrdlemise tehnikad aitavad
identifitseerida ja välja selgitada logistika kvaliteedi küsimusi
ja kõrvaldada puuduliku kvaliteedi põhjusi.
5. Täideviimine
Edu aluseks on sujuv ja
efektiivne muudatuste sisseviimine. Ettevõte peab suunama tähelepanu
sellise üldise kvaliteedistrateegia kujundamisele, mis
lõppkokkuvõttes toimib produktiivselt ja efektiivselt. Otsustav
roll on muudatuste sisseviimisel logistikapersonalil. Eelkõige nende
suhtumisest sõltub, kas ja kui kiiresti ollakse võimelised
parandama kvaliteedi nimel erinevaid toiminguid. Nemad on
igapäevaselt klientidega pidevalt kontaktis, mistõttu on töötajad
võimelised mõjutama protsesse kõige vahetumalt. Muudatuste
sisseviimise efektiivne plaan peaks sisaldama kindlasti ajakava ka
loetelu vajalikest ressurssidest.
6. Jätkuv parendamine
Kvaliteediprotsess peab olema
pidev. Tuleb pidada meeles, et efektiivsel ja tähendusrikkal
kvaliteediprotsessil pole algust ega lõppu. Jätkuv parendamine
eeldab pidevat toimingute ja protsesside jälgimist, mõõtmist ja
täiustamist. Muudatused tuleb teha nii, et need oleksid tehtud
alatiseks. Põhjendatud eesmärgid olgu seatud pigem kõrgemale kui
madalamale.
Jätkuv parendamine nõuab
tasakaalu. Eesmärgid, mis on ülearu ambitsioonikad või milles
puudub üldse väljakutse, pole produktiivsed. Jätkuv parendamine
eeldab asjakohase, adekvaatse ja värske informatsiooni olemasolu.
Logistikaettevõtte
kvaliteedieesmärgid
Logistikaettevõtte töö- ja
juhtimiskvaliteedi eesmärgid tulenevad sageli järgmistest
põhimõtetest:
- kliendile antud lubadused täidetakse
- tööprotsessid toimuvad kindlate, kokkulepitud ja asjaomastele töötajatele teatavaks tehtud reeglite järgi
- iga töötaja teab oma vastutust ja volitusi ning on vajalikul määral informeeritud
- töötajad on töökohustuste täitmiseks vajalikul määral väljaõpetatud ja kompetentsed
- töökvaliteeti jälgitakse, mõõdetakse ja hinnatakse
- vead parandatakse ja puudused kõrvaldatakse esimesel võimalusel
Logistikaettevõtte
kvaliteedieesmärgid võiksid olla näiteks järgmised:
- täita kliendile antud ajalubadus (kokkulepitud tähtaegadest ja ajapiiridest kinnipidamine teenuseahela kõikidel etappidel)
- tagada kliendi saadetise komplektsus, terviklikkus ja puutumatus (kauba käsitsemise kvaliteet komplekteerimis- ja laadimistöödel ning veol )
- tagada müügiarvete vormistamise õigsus ja tähtajaline kohaletoimetamine kliendile
- tagada saadetise kohta piisav ja operatiivne infovahetus teenuseahela kõikidel etappidel
- tagada saadetise kohase informatsiooni registreerimine kokkulepitud mahus ja korras
- tagada kõrvalekallete käsitlemise ja vigade heastamise operatiivsus
- teostada süstemaatiliselt töökvaliteedi jälgimist, mõõtmist ja hindamist
- analüüsida järjepidevalt mõõtmistulemusi ja võtta kasutusele meetmed kvaliteedi parandamiseks
- süsteemsete vigade ilmnemisel korraldada töö ümber
- kohustuda hoidma ja arendama ametialast kompetentsi (iga üksiku töötaja isiklik panus eelmainitud kvaliteedieesmärkide saavutamiseks sõltuvalt töökohustustest).
Kvaliteet integreeritakse senisest enam erinevatesse toimingutesse, tegutsevad meeskonnad
hakkavad vastutama rohkem oma töö kvaliteedi eest. Kvaliteedi taset
mõõdetakse üha enam erinevate mõõdikute abil.
Valikvastustega
küsimused
1. Millistest teguritest
sõltub kvaliteet logistikas? Milline vastus on täielik?
- saadetiste kohaletoimetamine õigeaegselt ja vigastamata
- kliendi vajaduste rahuldamine
- kliendi vajaduste rahuldamine võimalikult efektiivselt
- kliendi vajaduste rahuldamine tegutsedes seejuures efektiivselt ja võimaldades partneritel logistilises ahelas teostada oma toimingud õigeaegselt
2. Kas
kehtib ja kui, siis milline seos valitseb professionaalselt töötades
enamasti
osutatavate teenuste hulga ja
nende kvaliteedi vahel?
- mida rohkem osutatakse ajaühikus teenuseid, seda madalam on nende kvaliteet
- seos puudub
- valitseb alati võrdeline sõltuvus
- mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on üldjuhul nende kvaliteet
3.
Kas kehtib ja kui, siis milline seos kehtib üldjuhul logistikas
kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
- efektiivsus ja kvaliteet ei ole omavahel seotud
- efektiivsuse suurendamine toimub üldjuhul toimingute kvaliteedi arvel
- efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet
- kvaliteedi tõstmine toimub üha sagedamini efektiivsuse arvel
4.
Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasutamine tellimuste
edastamist ja töötlemist?
- tellimuste edastamine kiireneb , tellimustsükkel lüheneb ja vigade tekkimise tõenäosus väheneb
- tellimuste edastamine kiireneb, kuid vigade tekkimise tõenäosus samas suureneb
- tellimuste töötlemine muutub aeganõudvamaks ja kulukamaks
- tellimuste edastamine kiireneb, kuid töötlemine samas aeglustub
5.
Mis on üldjuhul subjektiivsem, kas toodete või teenuste kvaliteedi
määratlemine?
- toodete kvaliteedi määratlemine
- teenuste kvaliteedi määratlemine
- toodete ja teenuste kvaliteedi määratlemisel on subjektiivsuse teguri osatähtsus mõlemil juhul ühesugune
- toodete ja teenuste kvaliteedi määratlemine toimuvad alati objektiivsetel alustel
6.
Kas ja miks on teenuste kvaliteedi määratlemine vähem objektiivsem
võrreldes toodete kvaliteedi määratlemisega?
- toodete ja teenuste kvaliteeti määratakse ühesugustel alustel
- teenuste kvaliteedi määratlemine on objektiivsem, kuna teenuste osutamine toimub teenuste ostja juuresolekul
- teenuste omadusi pole võimalik mõõta, nende tehnilisi parameetreid määrata analoogiliselt toodete omadustega
- teenuste kvaliteeti on võimatu täpselt kirjeldada, kuna teenuseid kirjeldatakse enamasti nn pehmete omadustega
7.
Mida tähendab kvaliteetne toode?
- toode, mis on valmistatud erilise hoolega
- toode, mille omadused on paremad kui enamusel analoogtoodetel
- kvaliteedimärgiga toode
- toode, mille omadused rahuldavad tarbimise käigus tarbijat
8.
Kvaliteetne tootmine või teenindamine tähendavad
- nullvigadega tootmist või teenindamist
- kliendi teadvustatud vajaduste rahuldamist
- kliendi teadvustamata vajaduste rahuldamist
- kliendi teadvustatud ja teadvustamata vajaduste ning ootuste rahuldamist
9.
Kas teenuste kvaliteeti on võimalik määratleda analoogiliselt
toodete kvaliteedi määratlemisega?
- teenuste kvaliteedi määratlemine on üldjuhul lihtsam
- teenuste kvaliteedi määratlemine on üldjuhul keerulisem
- teenuste ja toodete kvaliteedi määratlemine toimuvad ühesugustel alustel
- teenuste kvaliteeti pole võimalik üldjuhul määratleda, kuna puudub võimalus midagi mõõta või hinnata
10.
Kvaliteedijuhtimise kõige olulisemaks eesmärgiks ettevõttes on
- sobivate meetodite otsimine ja leidmine toodete kvaliteedi ja teenindustaseme tõstmiseks
- teha tööplaane, sooritada mõõtmisi, teostada teenindusprotsessi jälgimist
- saada kvaliteedisertifikaadi omanikuks
- klientide rahulolu pidev säilitamine
11.
Kes peaksid ettevõttes olema seotud kvaliteediküsimustega?
- ettevõtte juhtkond
- kõikidel tasemetel juhtivtöötajad
- kvaliteediküsimused kuuluvad kvaliteedijuhi või kvalteedi juhtimise osakonna kompetentsi
- kvaliteediküsimused läbivad ettevõtte kogu tegevust ja sellega on seotud kõik töötajad
12.
Üks põhjus, miks rakendatakse ettevõttes kvaliteedisüsteemi, on:
- soov parendada teostusvõimet, tootlikkust ja koordinatsiooni
- soov suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust
- vajadus vähendada kulusid
- ettevõtte käibes on märgata tagasiminekut
13.
Milline on ettevõtte, selle partnerite ja klientide ühine
kvaliteedialane huvi?
- ettevõte peaks suutma töötada nullvigadega
- ettevõte peaks omama kvaliteedisertifikaati
- rajatud kvaliteedijuhtimise süsteem peaks toimima
- ettevõte peaks tagama toodete ja teenuste püsiva kvaliteeditaseme
14. Milline
seos valitseb üldjuhul osutatavate teenuste hulga ja nende
kvaliteedi vahel?
- mida rohkem osutatakse ajaühikus teenuseid, seda madalam on nende kvaliteet
- mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on üldjuhul nende kvaliteet
- valitseb alati võrdeline sõltuvus
- seos puudub
15.
Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid
logistikas?
- viia õige kaup kohale õiges koguses, õigeaegselt ja vigastamata
- klientide vajaduste rahuldamine ja toimingute teostamine kuluefektiivselt
- võime näha ette klientide nõudmisi ja ootusi ning võime nende soove ja vajadusi täita
- klientide vajaduste rahuldamine, toimingute teostamine kuluefektiivselt ja võimaldamine logistilise ahela ülejäänud lülidel toimida kvaliteetselt
16.
Miline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse
vahel?
- efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet
- efektiivsuse suurendamine toimub üldjuhul toimingute kvaliteedi arvel
- kvaliteedi tõstmine toimub üha sagedamini efektiivsuse arvel
- efektiivsus ja kvaliteet ei ole omavahel seotud
17.
Milliste vigadega tegelemine on kvaliteedi parandamise seisukohalt
olulisem?
- juhuslike vigadega, kuna nende tekkimine on ettearvamatu ja juhitamatu
- juhuslike vigadega, kuna neid esineb üldjuhul kõige rohkem
- süsteemsete vigadega, kuna neid on palju ja neil on omadus korduda
- süsteemsete vigadega, kuna nende tekkimine on kutsutud esile valede/puudulike tööjuhistega
18.
Mis on vigade analüüsimisel kõige olulisem?
- leida süüdlased, juhtida nende tähelepanu eksimustele
- karistada süüdlasi vigade tekitamise eest
- eristada süsteemsed vead juhuslikest
- leida vigade põhjused ja rakendada meetmeid, et vead ei korduks
19.
Kas vigade kohta on vaja pidada statistikat?
- statistika pidamine on aega ja kulusid nõudev ning lõppkokuvõttes ei oma tähtsust
- statistika pidamine on mõttetu, kuna uued vead on erinevad eelmistest ja võrdlemine ning järelduste tegemine on võimatu
- statistika pidamine on oluline, kuna see toob esile kvaliteedi arengu trendid ja aitab kaasa süsteemsete vigade avastamisele
- statistika pidamine on oluline, kuid järelduste tegemine on keeruline ja sageli võimatu
20. Mis on
enamasti teenuse kvaliteedi hindamise aluseks kliendi poolt?
- kliendi oskused ja teadmised teenuste valdkonnast
- kliendi ootused ja kogemused
- konkureerivate firmade poolt osutatavate teenuste tase
- kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise standardid
Kordamisküsimused
Mis on tootekeskse kvaliteedikäsitluse sisuks?
Mis on tegevuskeskne kvaliteedikäsitlus?
Mida mõeldakse kliendikeskse kvaliteedikäsitluse all?
Mida mõeldakse väärtuskeskse kvaliteedikäsitluse all?
Millised peaksid olema ettevõtte peamised kvaliteedieesmärgid?
Milline on konkurentsivõime struktuuri prieriteetide hinnanguline tase?
Mida on raskem hinnata, toodete või teenuste kvaliteeti? Põhjendada vastust.
Mis on teenuse tehniline kvaliteet?
Mis on teenuse toimise kvaliteet?
Mille alusel hindavad kliendid üldjuhul neile pakutavate teenuste kvaliteeti?
Missugustel põhjustel rakendatakse ettevõtetes enamasti kvaliteedisüsteeme?
Millised on ettevõtte kvaliteedijuhi peamised tööülesanded?
Mis on PDCA?
Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas?
Mis on logistika formaalne kvaliteediprotsess?
Millised võiksid olla logistikaettevõtte peamised kvaliteedieesmärgid?
20.
Logistika alused ja põhimõisted
Valikvastustega
küsimused
1.
Mis on saadetiste konsolideerimine?
- saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev lähetamine
- saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev cross-docking
- erinevate saadetiste ühendamine vedamiseks ühe veovahendiga
- vastupidine toiming cross-dockingile
2.
Mis on lao väljastustellimuste konsolideerimine?
- tellimuste sorteerimine ja üheaegset täitmist nõudvate tellimuste täitmine üheaegselt
- erinevate tellimuste ühendamine arvutiprogrammis üheks tellimuseks kaotamata iga tellimuse andmeid eraldi lao-või veoprotsessi tarvis, nende komplekteerimine ja pakkimine üheskoos
- pika tellimuse jaotamine lühemateks tellimusteks
- päeva jooksul saabunud veotellimuste täitmine ühekorraga
3.
Mis on kliendi veotellimuste konsolideerimine?
- ühele saajale määratud erinevate tellimuste kohaleviimine ühe veoga
- erinevate veotellimuste sarnane käsitlemine konsolideerimistunnuse alusel
- kahel eri päeval saabunud veotellimuse täitmine ühekorraga
- kliendi erinevate veotellimuste täitmine ühe autojuhi poolt ühe tööpäeva jooksul
4.
Mis on cross-docking?
- konteinerikraanade ja harktõstukite kombineeritud kasutamine sadamas
konteinerlaevade
lastimisel
- eri saatjatelt saabunud saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev konsolideerimine
saatmaks
ühele saajale korraga erinevatelt saatjatelt tulnud saadetised
- eri saadetiste ühendamine üheks saadetiseks
- terminalitoiming, mille puhul teisaldatakse sorteerimisel saadetisi tööaladel
ristisuunas
5.
Mis on distributsioon ?
- vastand cross-dockingile
- jaotustoiming
- konsolideerimise sünonüüm
- kaupade lähetamine välismaale kullerveoga
6.
Millisel juhul toimub lõpptarbijaile mõeldud kauba aja- ja
ruumikasulikkuse suurendamine?
- kauba toimetamine supermarketisse
- kauba tagastamine kauplusest hulgimüügifirmasse
- materjalide ja komponentide saatmine koostetehasele
- materjalide töötlemine tootmises
7.
Millal võeti termin “logistika” äritegevuses laiaulatuslikult
kasutusele?
- 19-nda sajandil
- 20-nda sajandi algul
- 20-nda sajandi keskel
- 20-nda sajandi lõpuaastatel
8.
Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse
logistikas? Vali õiged variandid.
A materjalivoogudega
B informatsioonivoogudega
C rahavoogudega
D kliendivoogudega
9.
Missugune nimetatud voogudest on logistikas peamiseks juhtimise ja
optimeerimise
objektiks ?
10.
Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes?
- suurendada ettevõtte rahalist käivet
- suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust
- tõsta toodete ja teenuste kvaliteeditaset
- vähendada vigade arvu logistilisel teenindamisel
11.
Logistika juhtimisel tegeldakse....... Vali õiged variandid.
A ettevõttesse
saabuvate materjalivoogudega
B ettevõtte
siseste materjalivoogudega
C ettevõttest
väljuvate materjalivoogudega
12.
Kuidas toimub logistikas materjalivoogude haldamine? Vali õiged
variandid.
A infovoogude
juhtimise kaudu
B rahavoogude
juhtimise kaudu
C teenuste
voogude juhtimise kaudu
D kliendivoogude
juhtimise kaudu
13.
Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas?
- tuua maksimaalset kasu oma ettevõttele
- tuua maksimaalset kasu oma ettevõtte kliendile
- tuua kasu logistilise ahela kõigile osapooltele
- tuua kasu tarbijale (lõppkliendile)
14.
Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute
ümberkorraldamisel? Vali õiged variandid.
A oma
ettevõtte huvidega
B tarnijate
ja klientide huvidega
C logistikapartnerite
huvidega
D tarbijate
(lõppklientide) huvidega
- A, B
- B, C
- A, B, D
- A, B, C, D
15.
Millal hakkas logistikavaldkond arenema kui teadus?
- 1920-ndatel aastatel
- 1940-ndatel aastatel
- 1960-ndatel aastatel
- 1980-ndatel aastatel
16.
Materjalivood on liikumises olevad
- toorained ja materjalid
- pooltooted
- valmistooted
- toorained, materjalid, pool- ja valmistooted, millele rakendatakse logistilisi funktsioone
17.
Mis on pooltoodang ?
- tarbijale mõeldud valmistooted, mille koostamine on lõpule viimata
- tooted, mis on lõpetamata ja müüakse edasi teisele ettevõttele
- pooleli olev toodang, mille lõplik valmimine toimub logistilise ahela viimases lülis
- toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires
18.
Millist perioodi logistika arengus nimetetakse ” integraalsete kontseptsioonide arengu” perioodiks?
- 1920 – 1950
- 1950 – 1970
- 1970 – 1980
- 1980 – 1995
19.
Millist perioodi logistika arengus nimetatakse ”tekkimise ja
kujunemise” perioodiks?
- 1920 – 1950
- 1950 – 1970
- 1970 – 1980
- 1980 – 1995
20.
Logistika üheks oluliseks eesmärgiks on saavutada
- võimalikult kõrge teenindustase madalate kuludega
- võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude suurusest
- optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega
- klientide poolt soovitud teenindustase minimaalsete kuludega
21.
Logistika
- vaatleb ostmist, tootmist ja jaotamist kui eraldiseisvaid ja omavahel sidumata protsesse
- ühendab ostmise , tootmise, jaotuse ja marketingi ühtseks terviklikuks protsessiks
- ühendab ostmise ja tootmise terviklikuks protsessiks
- ühendab marketingi ja jaotuse terviklikuks protsessiks
22.
Kes moodustavad väärtusahelas ülavoo ja kes allvoo?
- kliendid on ülavoog ja tarnijad allvoog
- tarnijad on ülavoog ja kliendid allvoog
- logistikapartnerid on ülavoog ja kliendid allvoog
- tarnijad on ülavoog ja logistikapartnerid allvoog
23.
Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse?
24.
Veoviisi valik ja outsourcing on logistikas
- operatiivse juhtimise tasandi tegevused
- taktikalise juhtimise tasandi tegevused
- strateegilise juhtimise tasandi tegevused
- nii taktikalise kui ka strateegilise juhtimise tasandite tegevused
25.
Logistikakulude analüüs, läbimisaja lühendamine ja optimaalse
ostukoguse arvutamine on logistikas
- operatiivse juhtimise tasandi tegevused
- taktikalise juhtimise tasandi tegevused
- strateegilise juhtimise tasandi tegevused
- nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused
26.
Ostutellimuse tegemine ja transpordi tellimine on logistikas
- operatiivse juhtimise tasandi tegevused
- taktikalise juhtimise tasandi tegevused
- strateegilise juhtimise tasandi tegevused
- nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused
27.
Missuguses logistika juhtimise valdkonnas (valdkondades) tehtud
otsuste mõju on kõige suurem logistiliste protsesside
korraldatusele ja kuluefektiivsusele?
- operatiivse
- taktikalise
- strateegilise
- operatiivse ja taktilise
28.
Missugusel logistika juhtimise tasandil (tasanditel) võetakse
igapäevaselt vastu kõige enam otsuseid?
- operatiivsel
- taktikalisel
- strateegilisel
- taktikalisel ja strateegilisel
29.
Kas ebakindlust logistikas on võimalik teatud abinõude
rakendamisega vähendada?
- ebakindlust pole võimalik vähendada, kuna see on põhjustatud peamiselt välistest teguritest
- ebakindlust pole võimalik vähendada, kuna see on põhjustatud enamasti inimteguri poolt
- ebakindlust on võimalik üldse vähendada, jääb loota, et kõik laabub
- ebakindlust pole vaja vähendada, kuna sellel pole vahetut mõju logistiliste tegevuste tulemuslikkusele
30.
Milliste meetoditega on võimalik logistikas ebakindlust vähendada?
Vali õiged
variandid.
A tarnete
arvu vähendamisega
B tarnete
arvu suurendamisega
C võimalikult
täpsete müügiprognoosidega
D tarnete
arvu suurendamisega ja usaldusväärsete tarnijate valikuga
31.
Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all?
- võimet tulla vastu klientide erisoovidele tarnitavate koguste ja tarneaja muutmisel
- võimet tarnida tooteid kokkulepitust kiiremini
- võime tulla vastu partnerite erisoovidele tegutsemistingimuste muutmiseks
- võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ning oodatud tegutsemistingimustele
32.
Mis on logistikas läbimisaeg ( lead time)?
- alati seesama mis tarneaeg
- toodete distributsiooniks kuluv ajavahemik
- ajavahemik, mille kestel tooted läbivad kogu tarneaehela
- ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud
33.
Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest?
- väheneb vigade arv, vähenevad kulud tarneahelas
- väheneb ringlemissagedus laos, suureneb tarnekindlus
- vähenevad kulud, lüheneb tarneaeg
- suurenevad tarnevõime ja tarne täpsus
34.
Mida kujutab endast EAN koodisüsteem?
- EL koodisüsteem toote päritolumaa identifitseerimiseks
- saadetiste identifitseerimissüsteem veonduses ja laonduses
- üksiku toote ja selle pakendi identifitseerimise koodisüsteem kaubanduse tarvis
- kahemõõtmeline koodisüsteem nii toodete kui ka saadetiste identifitseerimiseks
35.
Mida mõeldakse „massilise rätsepatöö” (mass customization)
all logistikas?
- toimimisviis tootmises, mille puhul valmistatakse ühest tootest palju erinevaid modifikatsioone
- valmistatakse masstooteid või pakutakse massteenuseid kõigile
- üldiste toimimismudelite kohandamine väikeste muudatustega erinevatele klientidele
- kõigi klientide kõikide eripärade arvestamine ja oma tegevuste muutmine vastavalt sellele
36.
Mida tähendab “tellimuste poolt juhitav tootmine”? Vali õige
variant.
A tootmist
planeeritakse ja toodetakse ainult klientide poolt tehtud tellimuste
põhjal
B tootmist
planeeritakse ja toodetakse nii klientide tellimuste kui ka müügiprognooside alusel
C tootmist
planeeritakse ja toodetakse täpsustatud müügiprognooside põhjal
37.
Tellimuste poolt juhitavas tootmises kasutatakse logistika juhtimisel
üldjuhul
- “ Lean Production” mudelit
- “Just In Time” mudelit
- tõukemudelit
- tõmbemudelit
38.
Mida tähendab “lao poolt juhitav tootmine”? Vali
õige variant.
A tootmist
planeeritakse ja toodetakse klientide tellimuste põhjal
B tootmist planeeritakse ja
toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügiprognooside
põhjal
C tootmist planeeritakse ja
toodetakse nii klientide tellimuste kui ka müügiprognooside põhjal
39.
Tarneaeg on
- aeg, mis kulub tarne sooritamiseks
- aeg, mis kulub tootmiseks ( ostmiseks ) ja tarne sooritamiseks
- ajavahemik tellimuse esitamisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendi valdusesse
- ajavahemik tellimuse kinnituse tegemisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendile
40. ABC
analüüs on meetod
- kulude suunamiseks ja juhtimiseks
- tooteartiklite klassifitseerimiseks ja müügiotsuste tegemiseks
- mille puhul jaotatakse uuritav valdkond rühmadeks, rühmadele kohaldatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid
- mida kasutatakse klientide jaotamiseks gruppidesse ja edasiseks kliendisuhete juhtimiseks
41.
Siselogistika e intralogistika käsitleb logistiliste toimingute
sooritamist ja juhtimist
- kindla ettevõtte sees või kindlapiirilisel territooriumil
- ettevõtte siseruumides
- kontserni sees, selle erinevates ettevõtetes ja nende vahel
- kaubamajade keti ja selle kesklao vahel
42.
Kes on tarneahela liider?
- alati tarneahela viimane lüli, selle lõpus asuv ettevõte
- kõige suurem ettevõte tarneahelas
- alati tootja, kuna tema suudab dikteerida tarneahela osapooltele, millistel tingimustel tarneahel töötab
- ettevõte tarneahelas, kellel on kõige paremad võimalused juhtida tarneahelas voogusid ja rakendada tarneahela muud osapooled lähtuvalt eelkõige teda rahuldavatest tingimustest
43.
Logistilise süsteemi lülideks
- on kõik ettevõtted, kes osalevad oma tegevusega tarneahelas (tarneahela osapooled)
- saavad olla ainult tootmis- ja kaubandusettevõtted tarneahelas, kuna nemad on mingi aja jooksul kauba omanikud
- on kõik ettevõtted tarneahelas, kelle vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted
- saavad olla tarneahelas ainult logistikateenuseid tarnivad ettevõtted
44.
Logistika üheks oluliseks eesmärgiks on saavutada
- võimalikult kõrge teenindustase madalate kuludega
- võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude määrast
- optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega
- klientide poolt oodatud teenindustase minimaalsete kuludega
45.
Kui ettevõttes on olemas ostuosakond või ostja ja logistikul on
vaja osta väljastpoolt
teenuseid
- peaks teenuste ostud sooritama ostja
- peaks teenuste ostud sooritama logistik
- oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll seejuures on ostjal
- oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll on seejuures logistikul
46.
Kui tootmisettevõte ostab sisse arvutite ja sidevahendite hooldamis-
ja remonditeenust, on tegemist
- outsourcinguga
- insourcinguga
- diversifikatsiooniga
- teenuste ostmisega
47.
Kui ettevõte ostab teenuseid põhitegevusvaldkonnale lähedastes ja
sellega tihedalt seotud valdkondades, on tegemist
- outtaskingiga
- insourcinguga
- outsourcinguga
- diversifikatsiooniga
48.
Mis kaasneb üldjuhul oma ettevõtte probleemsete tegevuste
outsourcinguga?
- ei kaasne midagi
- teenuste tarnija lahendab üldjuhul outsourcitud probleemid
- teenuste tarnija ei suuda üldjuhul lahendada probleeme ja need võimenduvad
- koostöö katkeb alati probleemide outsourcimisel
49.
Kas outsourcinguga kaasneb paratamatult kontrolli kaotamine ettevõtte
oluliste tegevuste üle?
- ettevõte kaotab alati täielikult kontrolli, kuna toiminguid teostavad võõrad töötajad teises firmas ja olukorda pole võimalik juhtida
- ettevõte kaotab alati suure osa kontrollist outsourcitud tegevuste üle
- koostöös partneriga on võimalik üldjuhul kontrollida kõiki olulisi valdkondi
- säilib täielik kontroll ja ei tunta mingit erinevust
50.
Ettevõtte valmidus teenuste ostmiseks mingis valdkonnas
- on seda suurem, mida kaugemal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnast
- on seda suurem, mida lähemal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnale
- ei sõltu sellest, kui lähedal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnale
- sõltub eelkõige ettevõtte põhitegutsemisvaldkonna eripärast
51. Kas
„logistiline outsourcing” ja „ lepinguline logistika” on
samatähenduslikud?
- logistiline outsourcing tähendab sügavamat koostöövormi kui lepinguline logistika
- lepinguline logistika tähendab enamat kui logistiline outsourcing
- lepinguline logistika eeldab alati lepingute sõlmimist, outsourcing ei eelda
- on samatähenduslikud
52. Mis on
„partnership” logistikas?
- koostöövorm, mille puhul on mõlemal osapoolel võrdselt õigusi ja kohustusi
- koostöövorm, mille peamiseks pürgimuseks on arendada üheskoos protsesse ja toiminguid
- vabatahtlik, pikka aega kestev avatud ja vastastikust kasu taotlev koostöövorm
- lepingulise logistika koostöövorm „avatud kuludega” teenusepakkuja poolt
53.
Riskianalüüs logistikas hõlmab
A potentsiaalsete
riskide väljaselgitamist
B riskitasemete
väljaselgitamist
C riskitegurite
väljaselgitamist
54. Riskid logistikas jaotatakse üldjuhul
A taktikalisteks
ja strateegilisteks
B taktikalisteks
ja operatsiooniriskideks
C õiguslikeks
ja ärilisteks
D tolliriskideks
ja äririskideks
55.
Risk, mis on põhjustatud investeerimisotsuse tegemisest, on
- operatsioonirisk
- taktikaline risk
- strateegiline risk
- nii taktikaline kui ka operatsioonirisk
56.
Kaupade kadumise, hävimise ja vigastamisega seotud riskid logistikas
on
57.
Milline põhimõte riskide jaotamisel logistilises ahelas on õigem?
- üks osapool võtab enda kanda kõik ahelas eksisteerivad riskid
- tarneahela liider võtab enda kanda põhiosa riskidest logistilises ahelas
- riskid võtavad endale ahela alguses ja lõpus olevad lülid, kuna nii on riskide haldamine ja kahjujuhtumitega tegelemine kõige otstarbekam
- riskid püütakse jaotada ahela kõigi osapoolte vahel proportsionaalselt nende osalemise määra ja õiguslikult reguleeritud vastutusega
58.
Riskide juhtimise all logistikas mõistetakse
- logistikatoimingute juhtimist riskivabal viisil
- logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates
- logistikapersonali ja –toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid
- abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks
59.
Müügikate võrdub
- müügi- ja ostuhinna vahe
- ostu- ja müügihinna vahe
- ostuhinna ja juurdehindluse korrutis
- rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist
60.
Müügimarginal võrdub
- (müügihind – ostuhind) / ostuhind
- (müügihind – ostuhind) / müügihind
- (ostuhind – müügihind) / müügihind
- (ostuhind – müügihind) / ostuhind
61.
Juurdehindlus võrdub
- (ostuhind – müügihind) / müügihind
- (ostuhind – müügihind) / ostuhind
- (müügihind – ostuhind) / ostuhind
- (müügihind – ostuhind) / müügihind
62.
Kasumimarginal võrdub
- ( kapital / kasum) x 100%
- (kasum / kapital) x 100%
- (müük / kasum) x 100%
- (kasum / müük) x 100%
63.
Füüsiline jaotus
- on peamiselt hulgimüüja vastutuses
- on kasutusel ainult tootjate puhul
- sisaldab toodete liikumist tootjalt tarbijale
- tegeleb peamiselt tarneahela kiirusega
64. Jaotuskanal on isikute ja ettevõtete hulk, kes
- juhivad transpordi ja laonduse funktsioone
- suunavad toodete liikumist tootjalt tarbijale
- ostavad ja müüvad tooteid
- seovad tootjaid teiste turundusettevõtetega
65.
Läbimisaja lühendamine logistikas
- toob üldjuhul endaga alati kaasa logistikakulude suurenemise
- toob üldjuhul endaga alati kaasa logistikakulude vähenemise
- toob endaga kaasa kord kulude vähenemise, kord suurenemise
- ei avalda üldjuhul mõju logistikakulude määrale
66.
Logistikas kehtib üldjuhul järgmine seos:
- kiiremini tehes tehakse kehvema kvaliteediga ja kallimalt
- kiiremini tehes tehakse parema kvaliteediga kuid kallimalt
- kiiremini tehes tehakse odavamalt kuid viletsama kvaliteediga
- kiiremini tehes tehakse kvaliteetsemalt ja odavamalt
Kordamisküsimused
Millal võeti termin „logistika” kasutusele äritegevuses?
Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus?
Mis iseloomustab logistika arengu „tekkimise ja kujunemise” perioodi?
Mis iseloomustab logistika „integraalsete kontseptsioonide arengu” perioodi?
Milliste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas?
Milline voog on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks?
Millised on logistikatöö peamised eesmärgid ettevõttes?
Mille kaudu hallatakse ja juhitakse logistikas materjalivoogusid?
Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas?
Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel?
Mis on materjalivood logistikas?
Mis on pooltoodang?
Millal leidis lääneriikides aset „taara- pakke revolutsioon”?
Missugust kompromissi otsitakse logistikas teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude vahel?
Milline on logistika roll erinevate äritegevusprotsesside suhtes?
Mida tähendab väärtusahelas „ülavoog” ja mida allvoog”?
Millised on logistika erinevad juhtimistasandid ja milliseid toiminguid nendel teostatakse?
Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimistasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele?
Millisel logistika juhtimise tasandil võetakse vastu kõige enam otsusi ja mille kohta?
Kuidas saab iseloomustada logistikas efektiivsust?
Mida tähendab logistikas „kogukulude kontseptsioon ”?
Mis on osaoptimeerimine ja kuidas see mõjutab logistikatoimingute lõpptulemust?
Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra?
Milline on maailmas logistikakulude muutumise trend?
Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine?
Kuidas mõjutab üldjuhul logistikatoimingute kiiremini tegemine toimingute kvaliteeti ja omahinda?
Millest on põhjustatud logistikas ebakindlus ?
Milliste abinõudega on võimalik vähendada logistikas ebakindlust?
Kuidas mõjutab nõudluse liik (püsiv või muutuv) üldjuhul logistikakulude taset?
Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all?
21.
Transport
Valikvastustega
küsimused
1.
Mis on kombineeritud (ühendatud) veod ?
- vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul samas koormaruumis
- ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul samas kormaruumis
- veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi
- veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist
2.
Mille poolest erinevad Ro-Ro ja Lo-Lo?
- Ro-Ro puhul liiguvad veosed iseseisvalt laeva, Lo-Lo puhul kasutatakse lükkamiseks terminalitraktoreid
- Ro-Ro puhul viiakse veosed laeva veeredes, Lo-Lo puhul tõstetakse veosed üle laeva parda
- Ro-Ro põhimõttel liiguvad laeva transpordivahendid, Lo-Lo põhimõttel aga konteinerid
- Ro-Ro laevad on parvlaevad, Lo-Lo laevad aga ainult konteinerlaevad
3.
Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite (veeretelgede)
vahetusi?
- suurendamaks veeremi kandevõimet
- EL määruste kohaselt on vaja ühenduse maades kasutada teistsuguse ehitusega, suurematel kiirustel liilumist võimaldavaid vagunite telgesid
- võimaldamaks raudteeveeremi edasist liikumist rööpmelaiuse muutumisel
- raudteepraamide kasutamisel, kuna praamidel kasutatav rööpmelaius ei ühti raudteel tavaliselt kasutatava rööpmelaiusega
4.
Mis on TEU?
- twenty foot European Union container
- twenty feet equivalent unit
- konteinerite arv arvestatuna 40- jalastes konteinerites
- Telematics Standards in EU
5.
Mida kujutab endast multimodaalne vedu?
- veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise
- veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise, kaup asub kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus ja kogu veoprotsessi jooksul kasutatakse üht transpordisaatedokumenti
- konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel
- konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga
6.
Mis vedu on „huckepack” vedu?
- poolhaagiste merevedu reisipraamidega
- poolhaagiste ja täishaagiste merevedu raudteepraamidel
- vedu, mille puhul toimetatakse raudteel sihtpunkti raudteeplatvormidele paigutatud tugevdatud konstruktsiooniga haagiseid
- treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid
7.
Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum?
8.
Mis on kombineeritud (ühendatud) veod?
- vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas koormaruumis
- ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas kormaruumis
- veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi
- veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist
9.
Kõige suuremate veomahtudega transpordiliik maailmas on
10.
Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
- kaaluühikutes
- teepikkuse ühikutes
- kaaluühik x teepikkuse ühik
- vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes
11.
Millised eelised on meretranspordi kasutamisel võrreldes
autotranspordiga?
- odavam pikkadel vedudel
- võimaldab suurt vedude paindlikkust
- vähem tundlik ilmastikuoludele
- võimaldab paremini kontrollida veoprotsessi
12.
Mis on lennutranspordi eeliseks võrreldes raudteetranspordiga?
- kiirem pikkadel vahemaadel
- võimaldab vedada väärtuslikku kaupa
- võimaldab suurt vedude paindlikkust
- odavam keskmistel vahemaadel
13.
Mida kujutab endast nn lennuauto (roadfeeder) kasutamine?
- osa lennuveo teekonnast teostatakse autoga
- osa teekonnast või kogu lennuvedu teostatakse autoga, vormistatakse aga lennuveona
- kombineeritud vedu, kus kaup koos autoga laaditakse lennukile
- kaup lähtelennujaamas toimetatakse lennuki juurde ja sihtlennujaamas ka lennuki juurest terminali autoga
14.
Missugust loetletud laadimisühikutest ei kasutata kombineeritud
transpordil?
15.
Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust
- veokulu
- veoaeg
- tarnekindlus
- laadimistingimused
16.
Poolhaagist, mida katab sõrestikule pingutatud tugev vett
mitteläbilaskev kate, nimetatakse
- tenttreileriks
- kapptreileriks
- bokstreileriks
- frigotreileriks
17.
Ustega jäika poolhaagist nimetatakse
- majatreilereriks
- kapptreileriks
- jumbotreileriks
- frigotreileriks
18.
Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks?
- elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist
- sõiduautode vedamise treilerit
- astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist
- ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m
19.
Raudteevedude eeliseks loetletus on
- väikesed investeeringud infrastruktuuri
- lühikesed veoajad
- väikesed väliskulud
- lühikesed laadimisajad
20.
Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul
- keskkonnavaenulikkus
- organisatsioonide vähene paindlikkus
- ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid
- ei ole võimalik transportida raskeid kaupu
21.
Multimodaalne vedu tähendab vedamist
- mitme autoga
- mitme laevaga
- mitut veoviisi kasutades
- vedamist kasutades vähemalt kaht erinevat veoviisi, kusjuures veose lastiruum on
kogu
veo kestel sama
22.
FEU tähendab
- 20´ konteineriga ekvivalentne veoühik
- 40´ konteineriga ekvivalentne veoühik
- eurotreoleriga ekvivalentne veoühik
- megatreileriga ekvivalentne veoühik
23.
Lähimerevedude all mõistetakse Eestis
A merevedusid ühe riigi eri sadamate vahel
B merevedusid
naaberriikide sadamate vahel
C merevedusid
Läänemerel
D laevaliiklust
siseveekogudel
24.
Lennuvedudel
- kehtestab iga lennukompanii omad reeglid
- kehtestab iga riik omad reeglid
- kehtivad sõltuvalt lennufirma päritolumaast selle maa reeglid
- kehtivad ühtsed rahvusvahelised reeglid lennufirmast sõltumata
25. Kombinatsiooni auto rongil nimetatakse
- trucktrain
- huckepack
- hatchback
- traincar
26.
Konventsionaalne (traditsiooniline) alus (laev) on mõeldud
- erineva segakauba transportimiseks
- konteinerite transportimiseks
- elevaatoriga laaditava kauba transportimiseks
- ratastel veerevate veoühikute transportimiseks
27.
Konventsionaalseid aluseid (laevu) lastitakse ja lossitakse tavaliselt
- sadamakraanasid kasutades
- konteinertõstukeid kasutades
- ahtri- või vöörirampi kasutades
- elevaatorit kasutades
28.
Mida tähendab väide, et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d?
- võimaldab vedada 4 000 000 t vedelikke
- võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3
- võimaldab vedada 4000 tk 40`konteinereid
- võimaldab vedada 4000 tk 20`konteinereid
29.
Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel?
- metallist konteineri veol on kütusekulu liiga suur
- konteiner on ohtlik maateetranspordis
- konteiner mahutab treilerist tunduvalt vähem kaupa
- tavaliselt puudub võimalus saada vedu tagasisuunas
30.
Konteinereid kasutatakse autovedudel peamiselt
- lühikestel veomarsruutidel
- mere või raudteetranspordi jätkuvedudena
- linnasisestel vedudel
- pikamaa vedudel
31.
Mida tähendab lühend LCL?
- täis konteineri vedu
- tühja konteineri vedu
- konteinerisaadetis koostatakse erinevatest väiksematest kaubasaadetistest
- elektroonikakaupade vedu konteinerites
32.
Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist, mil
kauba lastiruum jaääb samaks?
- kombineeritud vedu
- konsolideeritud vedu
- huckepack vedu
- konteinervedu
33.
Kuidas nimetatakse kombinatsiooni „auto rongil” või „treiler
rongil”?
Kordamisküsimused
Mis on „swap body”?
Mis veod on jaotusveod ?
Mis veod on põhiveod?
Kuidas toimub Ro-Ro ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine?
Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi?
Mis on „multimodaalne vedu”?
Mis vedu on „huckepack” vedu?
Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks?
Mis on „kombineeritud (ühendatud) veod”?
Milline transpordiliik maailmas on kõige suuremate veomahtude ja veosekäibega?
Mis on põhivedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
Mis on jaotusvedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
Kuidas aitab logistika areng kaasa keskkonnamõjude vähendamisele?
Mida kujutab endast multimodaalne vedu?
Mis on kombineeritud (ühendatud) veod?
Milline on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik maailmas?
Mis vedu on ”rong praamil vedu”?
Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
Kas treileri täiteastet 65% võib lugeda rahvusvaheliste vedude puhul alusekaupade veol rahuldavaks?
Millise veoviisi puhul kehtivad kauba pakenditele ja kaupade kinnitamisele koormaruumis kõige rangemad nõuded?
Millisteks vedudeks sobivad auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport?
Millised eelised ja puudused on eri transpordiliikidel?
Millised on kombineeritud transpordi eelised võrreldes üksiku transpordiliigiga?
Milliste transpordiliikide kasutamist soosib Euroopa Liidu transpordipoliitika?
Millist reostust põhjustavad eri transpordiliigid ?
Kuidas on ehitatud tentpoolhaagis?
Kuidas on ehitatud kapp treiler?
Kuidas on ehitatud frigotreiler?
Mida kutsutakse jumbotreileriks?
Mis on saadetise netokaal?
Mis on saadetise brutokaal ?
Millised on raudteevedude eelised ja puudused võrreldes maanteevedudega?
Mis on multimodaalne transport?
Mis on TEU ja mis FEU?
Mis on lähimereveod?
Milline vedu on huckepack vedu?
Mida veetakse Ro-Ro laevadega?
Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid (laevu)?
Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit?
Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des?
Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel?
Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis?
Mida tähendab termin LCL konteinervedudel?
22.
Kaubavedu ja veokorraldus
Valikvastustega
küsimused
1.
Mis on „swap-body”?
- autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurirežiimi
- jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda
- tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner
- veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha
2.
Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid?
- minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust
- parandada kaubanduse konkurentsivõimet ehitades äärelinna suuri ostukeskusi
- saavutada jaotusvedude efektiivsus öösel toimuvate jaotusvedudega
- korraldada jaotusveod suurlinnades väikseimate võimalike kuludega
3.
Jaotusveod on:
- suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse
- väikesemahulised veod lühikestel distantsidel ladudest edasimüüjatele terminali jaotuspiirkonnas
- ettevõtete vahelised veod
- lõpptarbijate teenindamiseks teostatavad veod
4.
Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu
vähendamise
seisukohalt?
- veomarsruut
- koormaruumi täiteaste
- veoaeg
- veo ladus , seisakuteta planeerimine
5.
Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku
veokulu vähendamise seisukohalt?
- veomarsruut ja selle läbimise järjestus
- veoaeg
- koormaruumi täiteaste
- laadimistööde sooritamise kiirus
6.
Seoses tiheneva liiklusega linnades hakatakse üha enam kaupu kätte toimetama
- suurte partiidena
- öisel ja varahommikusel ning hilisõhtusel ajal
- puhkepäevadel
- harvemini toimuvate vedudega
7.
Otsevedude all mõeldakse
- vedusid kõige lühemat teed mööda
- kauba vedu otse saatjalt saajale
- kauba vedu terminalist saajale
- kauba vedu saatjalt terminali
8.
Süsteemsete vedude eesmärgiks on
- ühendada võimalikult palju erinevaid saadetisi samal marsruudil
- kaasata vedudele võimalikult palju vedajaid
- kaasata vedudele võimalikult vähe vedajaid
- luua ühtne veosüsteem, mida teenindaks põhiliselt üks suur veofirma
9.
Põhivedudel veetakse samas lastiruumis
- ainult ühe kliendi saadetisi
- äärmisel vajadusel kahe kliendi saadetisi
- üldjuhul mitme kliendi saadetisi
- mitme kliendi saadetisi ainult rahvusvahelistel vedudel
10.
Jaotusveod toimuvad
- ainult siseriigis terminalidest või kesklaost klientidele
- ainult rahvusvaheliselt terminalidest või kesklaost klientidele
- nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt terminalidest või kesklaost klientidele
- tehasest klientidele
11.
Sügavjaotuse puhul
- toimub kaubavedu geograafiliselt sügavatesse kohtadesse
- veetakse kaubad otse nende tarbimiskohale vastavalt kokkuleppele kliendiga
- toimub kauba üleandmine kliendile tema lao estakaadil
- toimub kauba üleandmine kliendile auto lastiruumis
12.
Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?
- raskuskese võimalikult kõrgele
- raskuskese võimalikult madalale
- raskuskese võimalikult ette otsa
- raskuskese võimlikult taha otsa
13.
Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?
- odavamad kaubad alla ja kallimad peale
- kergemad kaubad alla ja raskemad peale
- raskemad kaubad alla ja kergemad peale
- veose teravad otsad (kui need on olemas) ettepoole
14.
Mida tuleks teha, kui peale osakoorma laadimist on sõiduk
ebastabiilne ja/või ühe telje koormus on liiga suur?
- sõita aeglaselt ja ettevaatlikult
- veos koormas ümber paigutada
- vähendada rehvide rõhku
- suurendada rehvide rõhku
15.
Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja
kinnitamise eest?
16.
Mida peab tegema autojuht, kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega?
- sõitma aeglaselt ja ettevaatlikult
- valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale
- sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata
- nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist
17.
Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki
lastiruumi?
- veoki teljekoormust
- veoki kandevõimet
- lastiruumi mahutavust
- kauba kindlustuse olemasolu
18.
Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis?
- vedaja
- saatja
- vastuvõtja
- pakendi tootja
19.
Transpordipakendi ülesanne ei ole
- kaitsta kaupu vigastuste eest
- lihtsustada kaupade käsitlemist
- kaitsta saadetisi varguste eest
- edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni
20.
Müügipakendi ülesanne on
- kaitsta toodet transpordivigastuste eest
- kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest
- lihtsustada kaupade käsitlemist
- kaitsta kaupa varguste eest
21.
Miks nõutakse kolmandatesse riikidesse importimisel, et kaubaalused
oleks valmistatud termotöödeldud puidust?
- töötlemata puit võib veoprotsessis mädaneda ning kaup võib vigastada saada
- töötlemata puit võib kergesti süttida
- töötlemata puiduga võivad liikuda mikroorganismid ja kahjurputukad
- töötlemata puit loetakse tooraineks , millele rakenduvad tollimaksud
22.
Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis?
- saavutatakse parem lastiruumi täiteaste
- tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli
- kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine
- võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid
23.
Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust
- veo maksumus kliendile
- veoaeg
- transpordivahendi koormatus
- kaupade käsitlemise kiirus logistikaahelas
24.
Pealelaadimise jaotusautole ja mahalaadimise jaotusautolt teostab
üldjuhul
- laotöötaja
- jaotusauto juht
- laotöötaja, kuna tema teab konkreetse kauba käsitsemise nõudeid
- jaotusauto juht, kuna tema planeerib üldjuhul koorma ja laadimisjärjekorra
25.
Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on
- süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega
- ühistranspordiskeem
- suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine
- kaubaveo eripärad linnades
26.
Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes
veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa?
- tarne
- saadetis
- pakend
- pakkeüksus
27. Ekspedeerimine ei hõlma
- kauba tollivormistamise korraldamist
- kauba ostu-müügi tehingu teostamist
- kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist
- kauba kindlustamise korraldamist
28.
Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?
- marsruutide optimeerimine
- tühisõitude vähendamine
- saadetiste konsolideerimine
- laadimiste kiirendamine
29.
Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud
veoprotsessis?
- kindlustus korvab veoprotsessis tekkinud igasuguse kahju täielikult
- väike kilohind ei korva enamasti kallist kaubast koosnevate veosaadetiste kahjusid
- katab alati täielikult võimalikud kahjud veoprotsessis, kui klient teeb lisaks veosekindlustuse
- kahju korvamise määr sõltub veoviisist ja veokaugusest
30.
Milline tegur ei oma rolli veoste säilivuse tagamisel?
- sobiva veovahendi kasutamine
- veovahendi ohutu liikumise tagamine
- kaupade kindlustamine
- veo- ja hoiurežiimist kinnipidamine
31.
Milline nendest ülesannetest ei kuulu saatja kohustuste hulka?
- peab informeerima vedajat kauba iseloomust
- peab pakendama kauba nii, et see ei kahjustuks veoprotsessis ja käsitlemisel
- loovutama kauba vedajale kokkulepitud viisil
- kontrollima veoki vastavust nõuetele
32.
Kodumaiste autovedude korral tuleb kauba vedajalt vastuvõtmisel
nähtavate vigastuste korral esitada reklamatsioon
- hiljemalt kolme päeva jooksul
- hiljemalt seitsme päeva jooksul
- kohe pärast kauba vastuvõtmist
- vigastatud kauba vastuvõtmisest võib keelduda
33.
Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?
- marsruutide optimeerimine
- tühisõitude vähendamine
- saadetiste konsolideerimine
- laadimiste kiirendamine
34.
Milline juriidiline tähendus on veokirja allkirjastamisel kauba
vastuvõtja poolt?
- kaup on üle kontrollitud ning kaal, kogus ja kaubaartiklid on õiged
- ei tähenda midagi, sest vastuvõtja võib seitsme päeva jooksul reklamatsioone esitada
- kaupa toodi, aga mida ja millises koguses, ei ole määratletud
- kaup on vastu võetud reklamatsioonideta ning vastab koguselistelt veodokumentidele
35.
Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega?
36.
Mida hõlmab AETR kokkulepe?
- ohtlike ainete vedu
- suuregabariidiliste veoste vedu
- autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist
- kiirestiriknevate toiduainete vedu
37.
Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis?
- liiklusõnnetuse korral
- kauba puuduliku pakendi korral
- pakend on veoprotsessis viga saanud
- kauba varguse korral
38.
Mis on veos?
- ostu- müügitehingu objektiks olev kaubapartii
- komplekteeritud kaubad lao loovutusalal
- kohale veetud kaup
- kaubaruumi paigutud saadetis või saadetised
39.
Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks?
- veost, mida on lubatud vedada ainult spetsiaalsete transpordivahenditega
- veost, mille gabariidid ületavad liikluseeskirjadega lubatud suurimad mõõdud
- veost, mida ei tohi vedada koos muude saadetistega
- veost, mis kardab külma
40.
Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks?
- veost, mida veetakse koos muude saadetistega
- veost, mida võib vedada tavapäraste veovahenditega
- veost, mille käsitlemiseks on vaja tavapäraseid laadimisseadmeid
- veost, mille kohaletoimetamine on määratletud ajalubadusega
41.
Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos muude kaupadega
ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides?
- grupikaup
- masskaup
- mahukaup
- osakoorem
42.
Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest
pisipakkidest?
- osakoorem
- grupikaup
- pakisaadetis
- masskaup
43.
Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all?
- ühendatud vedusid
- saadetiste üheaegset terminalikäsitlust
- erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks
- erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks
44.
Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol?
- lennuvedu
- maanteevedu
- raudteevedu
- merevedu
45.
Kaupu, mille 1m3
kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel
- mahukaupadeks
- masskaupadeks
- kaalukaupadeks
- kergeteks kaupadeks
46.
Kaupu, mille 1m3
kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel
- mahukaupadeks
- masskaupadeks
- kaalukaupadeks
- rasketeks kaupadeks
47.
Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes
selle kandevõimesse?
- brutokaal
- netokaal
- arvestuslik kaal
- mahukaal
48.
Mahukaalu tingimus maanteevedudel on
- 1m3 = 3 kg
- 1m3 = 33 kg
- 1m3 = 333 kg
- 1m3 = 3330 kg
49.
Mahukaalu tingimus lennuvedudel on
- 1m3 = 167 kg
- 1m3 = 267 kg
- 1m3 = 367 kg
- 1m3 = 467kg
50.
Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit
kogu lastiruumi kõrguse ulatuses?
51.
Milliseid andmeid ei ole vaja kontrollida veokirjal kauba üleandmise
- vastuvõtmise hetkel? Vali õiged variandid.
A pakkeüksuste arv
B pakendi seisukord
C markeeringute olemasolu
D pakkeüksuse
sisu
- A, B
- A, C
- A, B, C
- A, B, C, D
52.
Süsteemsete vedude komponendiks ei loeta
53.
Kuidas nimetatakse suuremahulisi vedusid terminalide vahel ning
vedusid tootjatelt jaotusladudesse?
- põhivedudeks
- jaotusvedudeks
- korjevedudeks
- kokkuvedudeks
54.
Terminal on koht kus toimub
- kaupade pikaajaline ladustamine
- kaupade hoiustamine kuni ühe aasta jooksul
- kaupade ümbertöötlemine
- kaupade ümberlaadimine veo- või tollitehnilistel põhjustel
55.
Vedude korraldamise ülesandeks ei ole
- veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine
- maksimaalse täiteaste saavutamine
- võimalikult väike ööpäevane läbisõit
- erinevate kaubavoogude ühendamise sünergia
56.
Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel?
- teede seisukorda
- liiklemistingimusi
- laadimisjärjekorda
- kaubakindlustuse olemasolu
57.
Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid ?
- kõigil veoki omanikel või valdajatel
- veoki omanikel veovahendiga, mis on registreeritud kaubaveoautona
autoregistrikeskuses
- veoki omanikel, kellel on kaasas CMR veokiri
- ettevõttel, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti
58.
Mis veod on ADR veod maanteetranspordis?
- kiirestiriknevate kaupade veod
- külmakartlike kaupade veod
- elusloomade veod
- ohtlike ainete veod
59.
Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete
transportimist maanteedel?
60.
Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient?
- läbisõitu töövahetuses
- ilma koormata vedude osakaalu kogu läbisõidus
- koormaga vedude osakaalu kogu läbisõidus
- seisuaegade osatähtsust päeva veotöös
61.
Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus?
- veeremi keskmist kiirust kogu tööajal
- veeremi maksimaalset võimalikku kiirust
- veeremi keskmist kiirust sõiduajal
- veeremi keskmist kiirust linnatööl
62.
Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ?
- veeremi keskmist kiirust sõiduajal
- veeremi keskmist kiirus töövahetuse jooksul
- veeremi keskmist kiirust ülevaatuste vahelisel ajal
- veeremi tehniliselt maksimaalset võimalikku kiirust
63.
Kuidas nimetatakse suurust, mis iseloomustab veovahendi/veoühiku
kaubaruumi kasutamist?
- arvestuslik kaal
- brutokaal
- täiteaste
- kandevõime
64.
Mida näitab tonnkilomeeter ?
- kui palju tehakse transporditööd ühe tonni kauba vedamiseks ühe kilomeetri kaugusele
- kui palju kulutatakse kütust ühe tonni kauba vedamiseks
- mitu tonni kaupa on võimalik ühe liitri kütusega vedada ühe kilomeetri kaugusele
- veoki tootlikkuse tingühik, mis näitab, mitu tonni kaupa on veok suuteline vedama
töövahetuse
jooksul ühe kilomeetri kaugusele
65.
Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime?
- kui palju mahutab lastiruum arvestusliku kaaluga kaupa
- kui palju saab laadida koormasse kaalukaupa
- kui palju võetakse vedude planeerimisel arvesse veoki telgede kandevõimet
- maksimaalne vedava telje kandevõime
66.
Mida näitab veeremi tootlikkus?
- koormaga läbitud kilomeetreid töövahetuse jooksul
- sooritatud veotööd ajaühikus
- veoki töö-ja seisuaja suhet
- läbitud teekonda tööaja jooksul
67.
Mida tähendab vedude tasakaal?
- autojuhi tasakaalustatud töö- ja puhkeaja suhet
- veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt
- veosed on laaditud koormasse nii, et auto on hea stabiilsusega
- laaditud veoste raskuskese on võimalikult madalal
Kordamisküsimused
Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis ühe veodokumendiga veetavat kaupa?
Mis on veos?
Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos teiste kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides?
Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest?
Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis võtab enda alla kogu kasutatava lastiruumi ja seda ei konsolideerita teiste saadetistega?
Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse tavaliselt koos muude kaupadega, kuid tavaliselt otseveona ilma ümberlaadimiseta?
Kuidas nimetatakse erinevate kaubasaadetiste koos vedamist?
Milliseid veovahendeid kasutatakse tavaliselt pakendatud tavakaupade veol?
Milline on enim kasutatav veoviis masskaupade veol?
Mis on mahukaubad maanteeveol?
Mis on kaalukaubad maanteeveol?
Milline näitaja väljendab veoki lastiruumi kasutamist suhtes selle kandevõimesse?
Mis on mahukaalu tingimus maanteevedudel?
Mis on mahukaalu tingimus lennuvedudel?
Millised kaubad sobivad enam lennuvedudeks?
Kuidas nimetatakse terminit , mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses?
Missugused veod on süsteemsed veod?
Kuidas nimetatakse väljavedusid keskladudest või terminalidest klientidele?
Kuidas nimetatakse vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt keskladudesse?
Milleks kasutatakse terminale?
Mis on maanteevedude korraldamise eesmärkideks?
Mida on vaja ja mida pole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel?
Kes tohib osutada tasu eest veoteenuseid?
Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt?
Mida peab tegema autojuht kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega?
Millist informatsiooni peab sisaldama veose transpordimarkeering?
Millega tohib ja millega ei tohi tegeleda autojuht töö- ja puhkeaja regulatsiooni mõistes puhkeajal?
Milleks on vaja autojuhtide töö-ja puhkeaja reguleerimist ?
Millise seadmega kontrollitakse töö-ja puhkeaja režiimist kinnipidamist?
Mida hõlmab AETR kokkulepe?
Millistele vedudele ei kehti autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivate aktide sätted?
Millistel juhtudel vedaja vastutab ja millal ei vastuta kauba eest veoprotsessis?
Mida reguleeritakse autojuhtide töö- ja puhkeaja regulatsioonidega?
Milliseid teenuseid ja toiminguid hõlmab ekspedeerimine?
Millisel juhul vastutab ekspedeerija võimalike kauba kahjude osas samadel alustel kui vedaja?
Mille eest vastustab ekspedeerija kui ta tegutseb vahendajana?
Mida on vaja kontrollida kauba vastuvõtmise hetkel vedaja juuresolekul?
Kas mitut kaubaalust tohib laadida koormas üksteise peale?
Kas sertifitseerimata kaubaaluse kandevõime ja mõõdud on reglementeeritud?
Milliseid tegureid on vaja arvestada kauba laadimisel veoauto lastiruumi?
Kes vastutab kauba õige pakendi eest veoprotsessis?
Missugused on transpordipakendi ülesanded?
Mida on vaja silmas pidada transpordipakendi planeerimisel?
Mis on müügipakendi ülesanded?
Miks nõutakse osadesse maadesse impordil, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust?
Millistel vedudel on pakendi kulu osatähtsus transpordihinnas kõige olulisem?
Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis?
Kas ja kuidas on konteinerite kasutuselevõtt aidanud kaasa kaupade käsitlemisele?
Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
23.
Varude juhtimine
Valikvastustega
küsimused
1.
Mis on „kauba laovaru ”?
- omakapitali piisavus investeerimiseelarve koostamisel
- toote laovaru hetkesaldo, mis on küllaldane tarnevõime kindlustamiseks
- 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks
- tootekohane reservlao määr
2.
Varude juhtimise valdkond käsitleb
- valmistoodangu hoiustamist ja tarneotsuste tegemist
- materjalide ja pooltoodete hoiustamist ning tarneotsuste tegemist
- tooraine , materjalide ja valmistoodangu ladustamist ning tarneotsuste tegemist
- tarbijaile mõeldud valmistoodete ladustamist ja tarneotsuste tegemist
3.
Varude juhtimisel on võtmevaldkonnaks
A kompromissi
leidmine varude suuruse ja tarnevõime vahel
B optimaalsete
tarnepartiide määratlemine
C õigete tellimis - ja tarneaegade määratlemine
4.
Mis kulud on puudumiskulud?
A kulud,
mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu
B kulud,
mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel
C kaubanduses
kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu
5.
Mis on reservladude ülesanne?
A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel
B katta
tarnitud toodete kvaliteediprobleeme
C katta
puudulikke müügiprognoose
6.
Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged
variandid.
A tööjõukulu
tellimuse koostamiseks ja edastamiseks
B infosüsteemi
ja sidekulud tellimuste edastamiseks ja tarnete jälgimiseks
C tarnete
jälgimise ja arveldamisega seotud kulud
7.
Kui tellimuspartiid suurendada, siis
A tellimiskulu tooteühiku kohta ei muutu
B tellimiskulu
tooteühiku kohta väheneb
C tellimiskulu
tooteühiku kohta suureneb
- A, B
- A, C
- A või C
- A või B või C
8. Tellimuspunkt on
- arvutitöökoht, kus vormistatakse tellimus
- töökoht ostuosakonnas, kus tellitakse ja jälgitakse tellimuste täitmist
- toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus
- tarneahela lüli, kus tehakse kõige enam tellimusi
9.
Mis on “tellimusvahe”?
- olukord, mil järjekordne tellimus jäetakse tegemata, kuna laos on tooteid piisavalt
- ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele
- tarneaja antonüüm
- ajavahemik, mil tellimust ei täideta tarnija poolt, kuna eelnevad arved on ületanud maksetähtaja ja tasumata
10.
Mis on “tellimustsükli meetod”?
- laosaldosid täiendatakse muutuvate ajaliste tsüklitega
- tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku
- laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant
- tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel
11.
Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli
meetodi rakendamisest?
- laokulude säästu
- veokulude säästu
- tellimiskulude säästu
- tellimis- ja veokulude säästu
12.
Mida arvutatakse EOQ valemi abil?
- ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust
- ühe tellimuspartii tellimiskulusid
- optimaalset transporditavat kaubakogust
- optimaalset ladustatavat kaubakogust
13.
Milleks kasutatakse Wilsoni valemit?
- valemit kasutades arvutatakse lao optimaalne ringlemissagedus
- valemi abil on võimalik arvutada optimaalne tarnesagedus
- valemi abil arvutatakse tooteartikli optimaalne ostukogus
- valemit kasutades arvutatakse lihtsustatud kujul ekspedeerimiskulud
14.
Millistel põhjustel on Wilsoni valemi kasutamine raskendatud?
- optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvutatuna täisarv
- tellimis- ja laokulude õige määra arvutamine on töömahukas ja/või komplitseeritud
- ostuhind sõltub sageli tellitava partii suurusest
- valemi rakendamine eeldab ühtlast nõudlust, tegelik nõudluse tase aga enamasti kõigub
15.
Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
- mida suuremad on hälbed nõudluses, seda väiksem võib olla reservladu
- mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu
- reservlao suurus ei sõltu nõudluse hälvetest
- reservlao suurus on eksponentsiaalses sõltuvuses nõudluse hälvetest
Kordamisküsimused
Mida käsitleb logistikas varude juhtimise valdkond?
Mis on varude juhtimise võtmevaldkond?
Mis kulud on puudumiskulud ja millest on need põhjustatud?
Mis eesmärgil hoitakse reservladusid?
Milliste võtetega on võimalik jõuda kaubanduses varude optimaalsete tasemeteni?
Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?
Kuidas muutub tellimiskulu tooteühiku kohta kui tellimuspartiid suurendatakse?
Mida tähendab „tellimuste poolt juhitav tootmine”?
Mida tähendab „lao poolt juhitav tootmine”?
Millist tarneahela juhimise mudelit kasutatakse tellimuste poolt juhitava ja millist lao poolt juhitava tootmise korral?
Mis on „tarneaeg”?
Mis on „tellimuspunkt”?
Mis on „tellimusvahe”?
Mis on „tellimustsükli meetod”?
Millist säästu on võimalik saada tellimustsükli meetodi rakendamisest?
Mida arvutatakse EOQ (Wilsoni) valemi abil?
Millised piirangud on EOQ (Wilsoni) valemi rakendamisel?
Millistel põhjustel on EOQ (Wilsoni) valemi kasutamine raskendatud?
Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos?
24.
Kulude juhtimine logistikas
Kulu mõiste
Kulu
all mõeldakse mingi kauba või teenuse eest makstavat hinda. Kulu
universaalse mõõtühikuna kasutatakse kõikjal üldjuhul
rahaühikut. Ettevõtluses kasutatavates majandusarvutustes on vaja
võrrelda omavahel erinevaid kulumäärasid ja arvutada tootmise või
teenuste osutamise kogukulusid. Seetõttu on möödapääsmatu
kasutada kuluarvutustes ühtse mõõtühikuna universaalset
rahaühikut.
Kulu on ressursi sisend tegevustele, toimingutele ja protsessidele väljendatuna rahas.
Kulud
moodustuvad teatud aja jooksul kasutatud ressursside väärtusest.
Tulud moodustuvad teatud aja jooksul teostatud toimingute väärtusest.
Kuna ka tulude mõõtmise
ühikuna kasutatakse rahaühikut, annab see omakorda võimaluse
võrrelda tootmise või teenindamise teatud perioodi tulusid samal
perioodil tehtud kuludega.
Toimingu tegelikud kulud on
kulud, mis tekkisid selle toimingu sooritamiseks kasutatud
ressursside rakendamisest. Tegelikud kulud tuuakse esile üldjuhul
sellele toimingule omase mõõtühiku suhtes.
Juhtimine ettevõttes tähendab
eelkõige ettevõtte käsutuses olevate ressursside kasutamise
juhtimist, mille eesmärgiks on ettevõtte kasumi, rentaabluse,
turuosa ja ettevõtte väärtuse suurendamine. Juhtimise peamisteks
objektideks on inimesed, nendega seotud sündmused ja süsteemid.
Juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas on juhitava logistilise
süsteemi tegevuse parandamine ja selle kaudu kogu ettevõtte
tulemuse parandamine.
Juhtimistegevus logistikas on
siis efektiivne, kui selle funktsioonid ja toimingud on suunatud
nendele logistiliste tegevuste sõlmpunktidele (kulukohtadele),
millest sõltub valdavalt lõppresultaadi tulemuslikkus.
Juhtimise tulemuslikkus sõltub
suuresti sellest, millist infot omatakse ressursside tarbimisega
tekkinud kulutuste kohta. See info on valdavalt järgmine:
- kui suuri kulutusi tehti
- millele tehti kulutusi
- mis eesmärgil tehti kulutusi
- kui otstarbekad olid kulutused
Seetõttu
tähendab juhtimine ühest küljest erinevaid tegevusi selleks, et
suurendada müügitulu, teisest küljest aga otsuste vastuvõtmist ja
realiseerimist, eesmärgil vähendada kulusid ja suunata nende
tekkimist nii, et oleks tagatud kuluefektiivsus . Kuluefektiivsus
ei tähenda üksnes kulude minimeerimist. Kuluefektiivsuse tähendus
on ka selles, et saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus
ehk kasu.
Kululiikide määratlemine
ja kulude liigitamise üldised põhimõtted
Selleks, et juhtimis- ja
kuluarvestus oleks võimalik, on vaja kulusid teatud erinevate
põhimõtete järgi liigitada. Kulude liigitamise aluseid on palju.
Nendeks kriteeriumideks võivad olla näiteks kulude tekkimise
allikas, aeg, koht jne.
Kulude rühmitamine ja liigitamine vajalikus ulatuses loob eeldused ettevõtte
kuluarvestussüsteemi käivitamiseks ja toimimiseks. Logistikakulude
arvestuse süsteem tootmis- või kaubandusettevõttes moodustab ühe
osa kogu ettevõtet hõlmavast kuluarvestussüsteemist ja on sellega
seotud sel määral, kuivõrd logistikatoimingud on seotud ettevõtte
muude toimingute ja protsessidega. Sõltumata asjaolust, et ettevõtte
logistikatoimingud on seotud orgaaniliselt muude toimingutega ja
nende piirpinnad on sageli ähmased, võimaldab hästi toimiv
kuluarvestussüsteem ettevõttes jälgida, mõõta, registreerida ja
juhtida logistikatoiminguid eraldi muudest tegevustest ja
protsessidest.
Ettevõtete
kuluarvestussüsteemides on üldiselt levinud järgnevalt
käsitletavad kululiigid .
Finantskulu
on see rahakogus, mida ostja peab tasuma ressursi eest. Kui ressursid
on turul vabalt kaubeldavad ja nende liikumine majandusruumis pole
seadusandlike aktide või regulatsioonidega piiratud, siis ei ole
nende tarbimise tulemusena väliskulusid või väliskasusid. Finants-
ja majanduskulud on sel juhul võrdsed.
Kui kasutatava ressursi eest
tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on
tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga. Kui
ettevõtte on sunnitud ostma mingisugust ressurssi kõrgema hinnaga
kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud.
Otsekulud on
kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu
teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-,
müügi-, transpordi- ja laoprotsessides.
Kaudsed kulud
on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need
toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt
toimingute otsekuludede suurustega. Tüüpilised kaudsed kulud on
näiteks masinate, seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja
administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid
justkui üle pärast seda, kui otsekulud on seotud kindlate toodete
ja teenustega.
Kulude otsesus või kaudsus on
seotud ulatuse või määraga, mil määral ja millises ulatuses on
võimalik kulusid siduda otse vaadeldava toote või teenusega.
Otsestel tööjõukuludel on kalduvus muutuda lühiperioodil kindla
tasemega püsivkuludeks.
Kulud
jaotatakse püsiv-
ja muutuvkuludeks
selle alusel, kuidas kulude tekkimine on seotud tootmise või teenuse
koguse muutusega.
Püsivkulud
on kõik need ülejäänud kulud, mis pole muutuvkulud. Püsivkulude
määr on ühesugune sõltumata sellest, millise intensiivsusega
tegevused toimuvad. Püsivkulude suurus jääb muutumatuks ka siis
kui tegevusi üldse ei toimu. Tüüpilisteks püsivkuludeks on
hoonete ja seadmete amortisatsioon , juhtkonna palgakulu, küttekulu
jne. Loomulikult on püsivkulud muutumatu tasemega ainult teatud
kindla ajavahemiku jooksul. Kui ostetakse uus seade või ehitatakse
uus hoone, muutub püsivkulude tase.
Püsivkulud on masinate ja
seadmete ning infrastruktuuri rajatiste soetamiseks või erilise
teenuse osutamiseks tehtud kulud, mis ei muutu koos teenuste hulga
muutumisega teatud perioodi jooksul. Püsivkulud ei sõltu sellest,
kas nõudlus on olemas või mitte, need esinevad nõudluse mistahes
taseme juures. Need ei ole välditavad kui masinad ja seadmed on
ostetud infrastruktuur kord juba rajatud.
Peamised püsivad tootmiskulud
on kõige selle kulud, mis pole seotud otseselt tootmisprotsessiga
või tootmise infrastruktuuriga. Tüüpiliselt on peamisteks
püsivaiks tootmiskuludeks litsentsid, uuringu- ja arenduskulud ning
protsesside planeerimise ja jälgimise ehk tootmise juhtimise kulud. Transpordis on tavaliselt püsivkuludeks, mis pole seotud otseselt
veoprotsessiga veoload, litsentsid, raskesõiduki maks, vedaja
vastutuskindlustus jne.
Muutuvkulud
on
välditavad. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis kui
toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks
muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki
kütuse- ja rehvikulud. Muutuvkulud kaasnevad tavaliselt ostetud
materjalide ja valmistoodetega, palkadega, elektrienergiaga, kütusega
jne. Reeglipäraselt on muutuvkulud need kulud, mis ei teki kunagi
siis, kui midagi ei toodeta, ei osteta, ei transpordita või ei
käsitleta laos mingil viisil.
Otsekulud on enamasti
muutuvkulud ja üldkulud tavaliselt püsivkulud. Mõlemil juhul
eksisteerib ka erandeid.
Materjalikulud
on
kulud, mis on seotud ostetud tooraine, komponentide ja materjalidega.
Materjalikulud omakorda jaotatakse muutuvaiks materjalikuludeks ja
püsivaiks materjalikuludeks. Muutuvad materjalikulud on ostetud
materjalide tasutud või tasumata väärtus, millele on lisatud
üldjuhul transpordikulu. Samuti on muutuvaks materjalikuluks oma
ettevõttesiseselt toodetud komponentide ja materjalide kulu.
Püsivad materjalikulud on:
- tarnijate haldamise kulud
- ostmise kulud
- varude omamise kulud
- ostetud materjalide ja komponentide vastuvõtmise ning kontrollimise kulud
Joonis:
24.1. Püsiv- ja muutuvkulud
Tööjõukulud
jaotatakse välisteks ja sisemisteks. Välised
tööjõukulud
on kulud, mis on põhjustatud allhankijate ja teenusepakkujate
tegevusest kokkulepitud toimingute teostamisel. Sisemised
tööjõukulud
on summa nende toimingute kuludest , mis teostatakse
ettevõttesiseselt. Tööjõukulud võivad olla nii muutuv- kui ka
püsivkulud.
Üldkulud
on enamasti kaudsed kulud, mis on põhjustatud tootmise ja teenuste
osutamise juhtimisest. Neid on töömahukas siduda otseselt tootmise
osutavate teenuste kogumahuga, mistõttu on saanud tavaks, et need
jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi.
Tüüpilisteks üldkulude komponentideks on näiteks ettevõtte
juhtimise kulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majandushalduse jms
kulud.
Kogukulu
on
ettevõte püsiv- ja muutuvkulude summa. Kogukulu on summa
muutuvkuludest ja põhjendatud (sobivas) proportsioonis
püsivkuludest. Toote või teenuse kogukulud on summa
tootmiskuludest, logistika- ja müügi- ning halduskuludest.
Kuluarvestuses ja kulude
analüüsil tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kas teatud
ajaperioodil olid kulud püsivad ja ei sõltunud tootmise või
teenuste osutamise hulgast, või muutusid need võrdeliselt tootmise
või teenuste mahu muutumisega. Kui seda ei arvestata, võib tekkida
viga kulude jaotamisel püsiv- ja muutuvkuludeks.
Kapitalikulud tekivad
ettvõtte vaba kapitali sidumisest masinate, seadmete, inventari,
arvutite, hoonetega ja ostetud materjalide ning kaupadega. Kui
kapital on seotud masinate, seadmete, inventari, hoonete jms-ga,
räägitakse kulust põhivahenditele. Kui ettevõtte oma või
võõrkapital seotakse tootmise eesmärgil sisseostetud materjalidega
või edasimüügi eesmärgil sisseostetud kaupadega, räägitakse aga
kulust käibevahenditele.
Keskmine
kulu ehk ühikkulu
saadakse vaadeldava perioodi kogukulu jagamisel toodangu või teenuse
mahuga. Keskmise kulu mõistet võib kasutada nii lühiajalise kui
pikaajalise, püsiv- ja muutuvkulu või kogukulu kohta.
Regulaarsed
kulud
on need kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena.
Perioodilised
kulud
on sellised, mis esinevad suhteliselt madala sagedusega. Harva
esinevaid suuri kulusid oleks õige käsitleda perioodilistena.
Transpordipoliitilised otsused
peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad
perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii
regulaarseid kui ka perioodilisi kulusid.
Transpordisektori
üheks olulisemaks alternatiivkuluks on väliskulud,
mis on põhjustatud keskkonna saastamisest , mürast,
liiklusummikutest jne. Veoettevõtja ei arvesta oma kuluarvutustes
väliskulusid, need jäävad kanda kogu ühiskonnale. Vastupidiselt
väliskulu mõistele on sisekulud
kõik
need kulud, mida võetakse arvesse kuluarvestustes.
Kulude arvestamise,
analüüsi ja juhtimise alused
Kulude
arvestamise eelduseks on nende regulaarne jälgimine, registreerimine ja
mõõtmine. Selleks tuleks rakendada koostöös ettevõtte
raamatupidamise ja majandusarvestusega pikemaks perioodiks
logistikakulude jälgimise, mõõtmise ja arvestamise süsteem.
Vajalik informatsioon peab tulema ilma moonutusteta soovitatavalt
algallikaist.
Kõige usaldusväärsem
informatsioon saadakse teenuste osutamise eest esitatud arvetelt .
Ettevaatlikult tuleks suhtuda ettevõtte raamatupidamisest saadud
andmetesse, nende arvutamise põhimõtteid tuleks üle kontrollida.
Osa vajalikust informatsioonist on võimalik saada infosüsteemist,
osa tuleb algandmete põhjal endal arvutada.
Kulude
arvestamine peab toimuma regulaarselt ja ei tohi võtta liiga palju
aega. Tuleb
võtta arvesse, et kui on tegemist kauba suurte käsitletavate
kogustega, peab ka arvutuste täpsus olema suur. Väikeste koguste
puhul võivad arvutused olla ligikaudsed. Sisemistesse kuludesse
tuleb suhtuda alati reservatsiooniga ja nende arvutamise põhimõtteid
on põhjust üle kontrollida.
Traditsiooniliselt
on logistikakulude arvestamisega seotud järgmised probleemid:
- erinevate klienditüüpide, kanalite ja turusegmentide teenindamisega seotud tegelikke kulude olemust tuntakse vähe
- kulusid vaadeldakse/uuritakse sageli liiga kõrgel tasemel võrreldes nende tegeliku tekkimise tasemega, mistõttu hakkab ähmastuma side kulude tekkimise põhjuste ja nende olemuse vahel
- kulude on funktsionaalselt orienteeritud logistikatoimingute väljunditele, mitte sisenditele
- tootega seotud kulude pideva rõhutamise ja esiletoomise tõttu jäävad tahaplaanile kliendiga seotud kulud
Kuludel on kalduvus reageerida
erinevalt toimingute mahtude muutustele:
- püsivkuludel on kalduvus jääda samale tasemele toimingute mahtude muutudes
- muutuvkulud muutuvad tavaliselt samas taktis võrdeliselt toimingute mahtude muutumisega
Kulude
analüüsimise
eesmärgiks on saada rohkem ja täpsemat informatsiooni kulude baasi
kohta ja kasutada seda informatsiooni äritegevuse paremaks
juhtimiseks. Otseste ja kaudsete kulude tundmine aitab meil leida
toote või teenuse kogukulu juhul, kui neid tooteid või teenuseid on
rohkem kui üks. Enamik äritegevusprotsesse on komplekssed ja
peamiseks küsimuseks seejuures on põhimõte, mille järgi jaotada
kaudseid kulusid toodetele ja teenustele. Kulude analüüsimine aitab
enamasti nendele küsimustele vastata.
Kulude
analüüsimiseks on vaja need üksteisest eristada ja eraldada.
Teatud kulusid on kerge tuvastada ja kirjata, mõningaid on aga
võimatu eristada ja kirjata ilma analüüsi tegemata.
Logistikakulusid on võimalik kirjeldada paremini kasutades selleks
erinevaid meetodeid kulude eristamiseks ja sidumiseks toodete
/teenustega. Kulude eristamise eesmärgiks on saada rohkem
informatsiooni logistikakulude olemusest ja enam infot omades võtta
vastu paremaid otsuseid logistika juhtimisel.
Kulude analüüsimisel
selgitatakse välja kõik uuritavate toimingute poolt põhjustatud
kulutekitajad ja nende poolt tekitatud kulude suurused. Kulude
analüüsimiseks on vaja kulude määra rahalises väärtuses
pidevalt mõõta ja võrrelda seda kasutatud ressursside hulga ja
kasutamise ajaga . Sellisel juhul tekib otsene side ressursside
kasutamise ja kulude vahel. Kui side puudub, on väga raske saada
aru, kus ollakse efektiivsed ja kus ebaefektiivsed. Ilma vastavat
informatsiooni omamata on võimatu tegevusi ja protsesse juhtida
suurema efektiivsuse saavutamise suunas.
Kuluarvestussüsteemi
sisseviimine ettevõttes ja kulude analüüsi teostamine eeldavad
ühest küljest head toimingute ja protsesside tundmist, teisest
küljest aga majandusalaseid teadmisi kuluarvestuse põhimõtetest.
Kuluarvestus- ja analüüs ettevõttes saavad võimalikuks ainult
siis kui toimingute ja tegevuste kulude juhtimise seisukohalt
huvipakkuvaid parameetreid ja suurusi pidevalt jälgitakse,
registreeritakse ja mõõdetakse. Selleks, et kuluarvestussüsteem
toimiks, peavad logistik, majandusanalüütik, raamatupidaja ja
allüksuste juhid tegema pidevat koostööd.
Efektiivsuse
saavutamiseks on vaja tegelda mitme eri valdkonna juhtimisega.
Nendeks on üldjuhul aja, kvaliteedi ja ressursside kasutamise
juhtimine. Kulude
juhtimine
tähendab eelkõige kulusid põhjustavate tegevuste ja toimingute ja
nende teostamiseks vajalike ressursside kasutamise eesmärgistatud ja
põhjendatud juhtimist. Juhtides
oskuslikult ressursside kasutamist juhime tegelikult kulusid.
Kulude
juhtimine logistikas tähendab ka logistiliste teenuste ostmist
soodsa hinna ja kvaliteedi suhtega. Teenuse
terviklik kvaliteet ja hea klienditeenindus võivad eeldada ka
üksikute ebarentaablite ja kahjumlike tegevuste sooritamist.
Tuleb pidada meeles, et kulude
arvestus, analüüs ja juhtimine ise ei tohi minna kallimaks kui
sellest saadud sääst
Logistikakulud
Logistikakulude
alla kuuluvad kulud mistahes ressursside kasutamisest, mis on seotud
kaupade, väärtuste ja informatsiooni liikumisega ning klientide
teenindamisega.
Logistikakulusid ei ole alati lihtne täpselt määratleda. Samas ei
saa neid efektiivselt jälgida ja juhtida, ilma neid täpselt
mõõtmata ja registreerimata.
Paljusid logistikaga seotud
kulusid on võimalik jaotada ettevõtte teiste osakondadega
(turunduse, tootmise, finantsosakonnaga) ja tihti on keerukas kulude
vahele selget piiri tõmmata. Siiski peab logistika tegevusi vaatlema
eraldiseisvatena ja võimalikult täpselt välja selgitama
logistikatoimingute kulud.
Logistikakulud moodustavad
üldjuhul suure osa ettevõtte kogukuludest . Logistikakulude
jälgimine, mõõtmine ja meetmete rakendamine nende vähendamiseks
võib avaldada väga positiivset mõju ettevõtte kasumimäärale.
Levinumad
logistikakulude klassifitseerimise moodused on sarnased kulude muude segmenteerimise põhimõtetega. Logistikakulusid võib jagada püsiv-
ja muutuvkuludeks.
Püsikulud jäävad tegevusmahu muutudes samale tasemele (nt. lao
rendi kulu). Muutuvkulud aga muutuvad koos tegevusmahu kasvu või
langusega (näiteks pakkepaberi kulu).
Logistikakulusid
saab klassifitseerida ka otsesteks
ja kaudseteks kuludeks.
Otsekulud saab siduda konkreetse tootega (näiteks töölise
tükipalk, otsene materjalikulu), kuid kaudsete kulude puhul ei ole
see võimalik (näiteks logistikajuhi palk, lao rent).
Tõhususe mõõtmine ja
analüüs eeldab tervikusse kuuluvate komponentide olemuse või nende
tekkepõhjuste mõõtmiseks tähtsate omaduste eraldamist üksteisest.
Seetõttu on vaja logistikakulud ja logistikatoimingute sooritamisega
seotud ettevõtte varad tuvastada ning muudest varadest eraldada.
Juhtimisotsuste mõju ja tõhusust tuleb hinnata logistikakulude ja
ettevõte logistikatoimingutega seotud varade muutumise kaudu.
Logistikakulud on vaja
identifitseerida tekkepõhiselt, vastavalt tegevuste iseloomule . See
eeldab üldjuhul kulude teistsugust liigitamist kui seda tehakse
ettevõtte tavapärastes finantsaruannetes. Tavapärased
raamatupidamisaruanded nagu kasumiaruane, bilanss ja rahavoogude
aruanne ei anna oma sisu ja ülesehituse tõttu piisavat infot
ettevõtte logistikatoimingute tõhususe kohta. Logistika tõhusust
ehk efektiivsust hinnatakse lähtudes selle mõjust ettevõtte
tuludele ja logistikakuludele. Teisiti öeldes võib hinnata
logistika toimimise tõhusust selle mõjust kasumile ja
rentaablusele.
Logistika tõhususe arvestus
peab võimaldama mõõta tarnijailt lõpptarbijani kaupade liikumise
voo kui terviku kulusid ja efektiivsust. Kogukulude täpne
arvestamine ja analüüs eeldab omakorda, et tervik on jaotatud osadeks .
Logistikakulude liigid
Peamisteks
kululiikideks logistikas on:
- transpordikulud
- ladustamise kulud
- lao ülalpidamiskulud
- logistikatoimingute haldamise kulud
Logistikatoimingute
halduskulud
on põhjustatud neid tegevusi juhtivate keskastme ja tippjuhtide
kuludest, infosüsteemide kuludest ja muudest logistika toimimisega
seotud kuludest. Halduskulude arvestus põhineb arusaamisel , et
ettevõtte logistika ja selle alltegevustega otseselt mittetegelevate
töötajate kulud jagunevad tegelikult erinevate tegevusvaldkondade
vahel. Halduskulude väljaselgitamisel on vaja arvestada eraldi:
- kulud, mis on seotud konkreetsete logistikatoimingute ja protsesside juhtimisega
- kulud, mis on seotud logistika kui tervikprotsessi juhtimisega
Halduskulusid võib arvutada
lähtuvalt järgmistest põhimõtetest:
- juhtide tööjõukulu jaotamine kindlaksmääratud põhimõtete alusel erinevatele logistikatoimingutele ja/või logistika kogukuludele
- logistika kogukulude suhe ettevõtte kogukuludesse
- logistikatoimingute sooritamisega saadud tulude suhe ettevõtte kogutuludesse (mõõdetavad erandjuhtudel, näiteks logistikateenuseid pakkuvates ettevõtetes)
Esimese põhimõtte järgi
hindamine on kõige täpsem. Teine ja kolmas variant on rohkem
üldistavad ja nende puhul eeldatakse, et juhtkonna tööpanus on
võrdeline tegevuse kulude või tuludega.
Ladustamise
e varude hoidmise kuludeks
on:
- kaubavarude kapitalikulud (intressikulud)
- kaubavarude kindlustuskulud
- inventuuride teostamise kulud
- kaubavarude riskikulud
Ostukulud
koosnevad
tavaliselt järgmistest komponentidest:
- tarnijate analüüsi, ostutellimuste ettevalmistamise ja lähetustega seotud kulud
- ostmisega seotud infotehnoloogia kulu (tarkvara ja riistvara kulu) ning kommunikatsioonikulu ( sidekulu )
- ostude eest arveldamisega seotud kulu
- tarneprobleemide ja vigade lahendamise kulu
Ostukulud väljendatakse
tavaliselt keskmise kuluna ühe ostutellimuse kohta. Ostukuludesse ei
arvestata ostetud kaupade maksumust.
Ostukuludega
on tihedalt seotud tellimiskulud.
Tellimiskulude sisu kattub osaliselt ostukuludega ja osaliselt mitte.
Tellimiskulud on põhjustatud ressursside tarbimisest, mida on tehtud
seoses tellimuste planeerimise, vormistamise, edastamise ja täitmise
jälgimise ümber tehtava tööga.
Müügitellimuste
töötlemise
kulud
koosnevad tavaliselt järgmistest komponentidest:
- müügitellimuste vastuvõtu, sisestamise ja edasise töötlemise kulud
- krediidikontrolli kulud
- saatedokumentide vormistamise kulud
- arvete väljastamise kulud
- sissehelistamiskeskuse kulud
Veokulud
võivad
esineda mitme eri kululiigina ja kombinatsioonina nendest.
Tüüpilisteks veokulu liikideks on:
- põhiveo kulu
- jaotusveo kulu
- ekspedeerimiskulu
Nimetatud kululiigid võivad
koosneda omakorda paljudest eri komponentidest.
Veokulu komponendid võivad
olla näiteks:
- vedu lähtepunktist sihtpunkti
- ekspedeerimine
- terminalikäsitlus
- talvine hinnalisa
- kütuselisa (bunker charge mereveol)
- dokumentide käsitlemine
- vedaja vastutuskindlustus
- veose kindlustus
- agendi lisa (mere- ja raudteetranspordis)
Lao
ülalpidamiskulud
koosnevad järgmistest peamistest kulukomponentidest:
- hoone kulu
- krundi kulu
- tööjõu kulu
- tööjõu kasutamisega seotud lisakulu
- seadmete kulu
- inventari kulu
- infotehnoloogia kulu
- küttekulu
- elektrienergia kulu
- vee- ja kanalisatsioonikulu
- turvamise kulu
Suur osa logistikakuludest on
peidetud sageli üldkuludesse. Tõsist süvenemist ja tööd nõuab
tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa
firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada
kontrolli logistikakulude üle.
On saanud tavaks, et üld- ja
juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika
kogukuludega ettevõtte kogukuludesse.
Jaotuskulud
on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest
turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest,
ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 – 10%.
Kapitalikulu ehk investeerimiskulu
on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga
kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu
koosneb kahest komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist.
Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon
Varude
soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi
ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis
vastupidiselt toimib inflatsioon , mis vähendab selle hinda.
Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus
inflatsiooni asemel toimib deflatsioon
ehk raha kallinemine. Reaalintress
näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või
väheneb ja seda, milline on muutumise suhteline määr.
Reaalintress
= intress äritegevusest – inflatsioon
Näide:
Kui kapitali tootlikkus ehk nominaalne intress äritegevusest on 12% aastas ja inflatsioon 18%,
on reaalintress - 6%. Kui intress äritegevusest on 12% ja
inflatsioon 4%, on reaalintress +8%.
Logistikatoimingute
tasemel korraldatus aitab enamasti kaasa ettevõtte väärtuse
suurenemisele. Iga kroon, mis on hoitud kokku logistika arvelt, kajastub üldjuhul kasumis. Kokkuhoid logistikakuludes kajastub
üks-ühele ettevõtte kasumis. Kui ettevõte suudab hoida aastas
kokku logistikakulusid 100 000 kr, kajastub sama summa
täiendavas kasumis.
Logistika kogukulud
Logistika kogukulud
moodustuvad üksikute osakulude summast . Selleks, et teha kindlaks
ühe või mitme logistikatoimingu, kogu logistikaahela või üksiku
toote kogukulu, on oluline tuvastada kõik kululiigid ja
–komponendid, mis vaadeldava toimingu, ahela või tootega on
seotud. Tavaliselt on see logistikutele üks raskematest ja
töömahukamatest ülesannetest, mis nõub head toimingute ja
protsesside sisu tundmist, kulude eraldamise, jälgimise,
registreerimise ja mõõtmise süsteemi rakendamist ja kulude
arvestamise põhimõtete regulaarset ülekontrollimist. Loogika- ja
klassifitseerimise vead tekivad siinjuures hõlpsasti ja need on
sageli raskesti äratuntavad.
Kui logistika kogukulu on
arvutatud pikema perioodi peale (kuu, kvartal , aasta), jagatakse see
müügiga sama perioodi jooksul. Nii saadakse logistikakakulude
osatähtsus toodete müügihinnast.
Logistika kogukulu arvutatakse
sageli mingi toote või tooterühma kohta, saadetise või saadetise
pakkeühiku kohta. Lõpuks on vaja see taandada ühikukuluks. Ainult
ühikulu analüüsimine ja võrdlemine aegreas teise sarnase
ühikukuluga annab informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks.
Vastasel juhul võrreldakse võrreldamatuid asju ja tulemus ei pruugi
peegeldada tegelikkust .
Üldiseks põhimõtteks kulude
olulisuse arvestamisel ja nende suuruse täpsuse määramisel on
nende suurus. Suured kulud tuleks jaotada osadeks võimalikult
täpselt. Väikeste kulumäärade puhul pole suur täpsus vajalik,
kuna nende osakaal kogukuludes ei mõjuta palju kogukulude määra.
Logistika osakulud omad
omavahel tihti pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui suurendada ladude
arvu, vähenevad veokulud, suurenevad aga tellimuste töötlemise
kulud ja laokulud. Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt
pöördvõrdelises sõltuvuses, siis sama ei saa öelda tellimuste
töötlemise kulude kohta, sest need sõltuvad varude suurusest,
mitte aga valitud veoviisist.
Euroopa riikide keskmisena
moodustavad logistika kogukulud müügihinnast 6-8%, Soomes 10%.
Suurimad kulurühmad ettevõtte
logistikas on personalikulud, kulud käibevahenditele,
transpordikulud ja ehitistega seotud kulud. Jälgides ettevõtte tegevusi logistilises ahelas, on suurimad veokulud, lao
käibevahendite kulud, laost väljastatava kauba käsitlemiskulud
(sisaldavad komplekteerimise, pakkimise ja jaotustranspordi), samuti
müügikulud. Müügi- ja marketingitoimingutega seotud kulusid ei
loeta logistikakulude hulka.
Näide
Logistika kogukulud Soome
kaubandusettevõtetes on 10,1% müügikäibest ja tootmisettevõtetes
8,6% müügikäibest.
Ülevaade Soome keskmistest
logistikakuludest protsentidena müügikäibest.
Logistikategevused Tootmises Kaubanduses
Ostmise kulud 0,6% 0,7%
Transpordikulud 1,4% 2,1%
Saabuva kauba käsitlemiskulud
laos 0,8% 0,8%
Käibevahenditega
seotud kulud 1,9% 1,1%
Hoiustamiskulud
laos 0,2% 0,7%
Väljastatava
kauba käsitlemiskulud laos 0,3% 2,2%
Müügikulud 0,8% 1,8%
Logistika
kogukulud 8,6% 10,1%
Kogukulude
kontseptsioon (Total Cost Concept)
eeldab, et logistika kõikide valdkondade kulusid vaadeldakse ja
analüüsitakse üheaegselt koos, võttes arvesse kõiki võimalikke
logistikakulusid. Eesmärgiks
on leida lahendus, mille puhul oleksid kogukulud minimaalsed.
Kuluanalüüside
üheks eesmärgiks on tavaliselt selgitada välja, kas tegelik kulu
vastab standardkulule. Kui selle erinevus standardkulust on olemas,
oleks vaja teha kindlaks selle erinevuse põhjus. Sageli võivad olla
põhjuseks siinjuures kvantiteedi muutumisest põhjustatud hälbed.
Kvantiteedihälbed
on hälbed, mis tekivad sellest, et kasutatavad ressursid on suuremad
või väiksemad sellest, mis oli eelnevalt planeeritud. Kuluhälbed
on erinevused tegelike ja standardkulude vahel.
Osaoptimeerimine
ehk suboptimeerimine leiab aset juhul kui püütakse saavutada
maksimaalset tulemust eraldivõetuna ühes või mitmes
logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse
maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele
tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste
tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel
viisil logistilist koguefektiivsust.
Vajalik on leida kompromisse,
mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte
maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise
allüksuse tasandil. Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi
tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks
olema minimeeritud kogukulud.
Tihti toob ühtede kulude
vähendamine kaasa teiste kulude suurenemise, erinevate logistiliste
tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Kulude kompromissi
lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähendamine.
KULUDE KOMPROMISS
K
U Kogukulud
L
U
D Laokulud
Transpordikulud
Optimaalne
laovaru
LAOVARUD
Joonis:
Kulude kompromiss
Näitena võib tuua olukorra,
kus otsitakse jaotussüsteemi optimaalset laovaru. Siin võetakse
arvesse kolme peamist kulude rühma: transpordi-, laovarude ja
tellimustega seotud kulud. Laovarude suurenemisel transpordikulud
vähenevad, samas suurenevad lao- ja tellimustega seotud kulud.
Tulemuseks on logistiliste kulude pöördvõrdeline sõltuvus.
Optimaalne ladude arv on kohas, kus kogukulud on minimaalsed, kuid
see pruugi olla koht, kus transpordi- või laokulud on minimaalsed.
Kulude kompromissi
lõppefektiks peaks olema logistika kogukulude vähenemine.
Kogukulude analüüs on
võtmeks logistika integreeritud juhtimiseks. Efektiivset juhtimist
ja tegelikku kulude vähendamist saab teostada vaid vaadeldes
logistikatoimingute jada kui integreeritud süsteemi.
Valikvastustega
küsimused
1.
Mis on logistika juhtimise ja logistikakulude määra seisukohalt
kohalt parem, kas muutuv või püsiv nõudluse tase?
- muutuv, vahelduv nõudlus
- püsiv, ühtlane nõudluse tase
- vahelduv nõudlus vähese prognoositavusega
- vahelduv nõudlus hea prognoositavusega
2.
Kulude kokkuhoiuga laos on võimalik
- tõsta klienditeeninduse taset
- lühendada läbimisaegu
- suurendada ettevõtte rentaablust ja kasumit
- vähendada vigade arvu komplekteerimisel ja pakkimisel
3.
Selleks, et laotoimingute omahinnad oleksid madalad, on vaja
- minimeerida kauba hoiustamise kulu
- minimeerida kauba käsitsemise kulud
- minimeerida nii hoiustamise kui ka kauba käsitsemise kulud
- optimeerida kõik laopidamisega seotud kulud
4.
Efektiivsust logistikas võib iseloomustada kui
- kulu ja tulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus
- tulu ja kulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus
- kulutatud ressursside määra suhet tulemisse
- toimingute tulemusena saadud tulu määra
5.
Mis on logistikas kogukulude kontseptsiooni puhul oluline?
- oluline on vaadelda ja arvutada logistika kogukulusid ühe toimingu ulatuses
- oluline on vaadelda ja arvutada logistika kogukulusid ühe protsessi ulatuses
- otsustavaks on kõikide tegevuste poolt põhjustatud kulumäärade summaarne kulu
- otsustavaiks on eri kululiikide kulumäärad eraldi võetuna
6.
Kas osaoptimeerimine mõjutab logistikatoimingute ja protsesside
lõpptulemust?
- enamasti ei mõjuta
- mõjutab enamasti negatiivselt
- mõjutab enamasti positiivselt
- mõjutab vahel positiivselt, vahel negatiivselt
7.
Mida tähendab logistikas ”osaoptimeerimine”?
- logistikajuht optimeerib ettevõtte logistikakulusid
- logistik minimeerib veokulu, kuid vaatleb ühtlasi, kuidas muutub terviklik logistikakulu
- ettevõte minimeerib või optimeerib omab kulud, arvestades seejuures ka partnerite kulusid
- ettevõtte allüksus minimeerib või optimeerib logistikakulud lähtuvalt oma eesmärkidest allüksuse piires
8.
Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra
ettevõttes?
- käibemaksuta müügihinna suhtes
- käibemaksuga müügihinna suhtes
- tootmise omahinna suhtes
- kasumimarginali suhtes
9.
Milline on üldjuhul maailmas logistikakulude ja SKP (sisemajanduse
kogutoodang) suhte muutumise trend?
- logistikakulude tase tooteühiku kohta suureneb
- logistikakulude tase tooteühiku kohta väheneb
- logistikakulude suhteline tase püsib paigal
- logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest
10.
Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud?
- laoruumi-, -personali, -seadmete, –inventari jms kasutamisest
- kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest , riknemisest ja hävimisest
- kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest
- kaubavarude omamisest
11.
Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient?
- ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus
- lao ülalpidamiskulu / aasta müük
- aasta laokulu / aasta müük
- aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus
12.
Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
- kaupade hoiustamisest laos
- kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos
- käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms
- kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest
13.
Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude
koefitsiendi väärtus?
- 0,05 – 0,10
- 0,10 – 0,15
- 0,10 – 0,30
- 0,20 – 0,50
14.
Kui laokulude koefitsient on toiduainete hulgilaos 0,28, kõneleb see
sellest, et
- laokulud on väga väikesed
- laokulud on keskmised (tavapärased)
- laokulud on ülemäära suured
- laokulud on mõõdukad
15.
Laokulu 15% tähendab, et
- kui 100 kr väärtusega toode seisab laos kuu, on sellega seotud laokulu kuus 15 kr
- kui 100 kr väärtusega toode seisab laos aasta, on sellega seotud laokulu aastas 15 kr
- toote väärtus väheneb aasta jooksul laos hoiustamisel 15%
- toote hind pärast hoiustamist laos aasta jooksul suureneb 15%
16.
Milliste kulude arvutamine on logistikute jaoks kõige töömahukam
ja komplitseeritum?
- veokulude
- laokulude
- puudumiskulude
- tellimiskulude
17.
Missugune osakulude sõltuvus logistikas peab paika ?
- tootmiskulu vähendades väheneb üldjuhul jaotuskulu
- osakulude vähenedes suureneb kogukulu
- veokulu vähendades vähenevad üldjuhul ka laokulud
- laokulu vähendades suurenevad üldjuhul veokulud
18.
Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud?
- muutuvkulud
- püsivkulud
- poolpüsivkulud
- väliskulud
19.
Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks?
- saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus
- toota võimalikult väikeste kuludega maksimaalset müügitulu
- minimeerida kulusid
- minimeerida kulusid ja saavutada minimaalsete kulude tasemega maksimaalne tulemus
20.
Materjalikulu on loomult tüüpiline
- otsekulu / muutuvkulu
- kaudne kulu / püsivkulu
- püsivkulu / otsekulu
- muutuvkulu / kaudne kulu
21.
Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja ?
- veok, mis veab igapäevaselt laiali klientide kaupu
- tööpink, mida kasutatakse ühe kindla toote valmistamisel
- laotõstuk, mida kasutatakse nii materjali- kui ka valmistoodangu laos
- kaubik , mis teenindab ettevõtte erinevaid allüksusi
22.
Ettevõtte püsivkulude tase muutub oluliselt, kui
- liisiti eelmiste asemele kolm uut sõiduautot
- tootmisettevõttes hakati tootma mingit toodet senisest kaks korda enam
- tootmisettevõttes lõpetati mingi toote valmistamine, mis andis 1% müügikäibest
- tootmistsehhile tehti juurdeehitus, mis läks maksma 20 milj kr
23.
Kapitalikulu on
- intressikulu
- amortisatsioonikulu
- amortisatsiooni- ja intressikulu summa
- amortisatsiooni- ja intressikulu summa, juhul kui põhivahendi soetamiseks on kasutatud pangalaenu või liisingut
24.
Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet?
- logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne
- uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid
- ühikukulu teadmine on vajalik logistikas ainult strateegiaküsimuste lahendamiseks
- ühikulu teadmine võimaldab arvestada kõiki kulusid rahalises väärtuses
25.
Transpordisektori väliskulu on põhjustatud
- välistest tootmisteguritest
- mitte oma ettevõtte ressursside ehk väliste ressursside kasutamisest
- müra summutavate barjääride ehitamisest ja liiklusõnnetuste poolt põhjustatud kuludest
- mürast, keskkonna saastamisest ja liiklusummikutest, liiklusõnnetustest, ilmastikumuutustest
26.
Kulude juhtimine on
- kulude liigitamine, jaotamine ja suunamine kuluarvutustes
- kuludega opereerimine , kasutades tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat
- erinevate ressursside juhtimine, kasutades kuluarvutustest saadud teadmisi
- erinevate ressurside juhtimine siis kui need on kasutusel
27.
Kui tahetakse hinnata ettevõtte logistika toimimise tõhusust,
võrreldakse logistikakulu määra
- müügitulu suhtes
- müügitulu ja/või kogukulu suhtes
- kasumi suhtes
- kogukulu suhtes
28.
Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid,
siis enamasti
- ülalpidamiskulu ja ladustamiskulu on enam-vähem võrdsed
- ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda väiksem
- ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem
- selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane
Kordamisküsimused
Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud?
Kuidas leitakse laokulu koefitsient?
Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
Millisesse vahemikku jääb üldjuhul laokulu koefitsiendi väärtus?
Mida tähendab laokulu 21%?
25.
Veokulud ja veokulude struktuur
Transpordisektori
üldine kulustruktuur
Transpordipoliitika
peamine eesmärk on sellise transpordisüsteemi kujundamine, mis
võimaldab reisijate- ja kaubavedu optimaalsel määral kõige
tasuvama transpordiliigiga. Sellist
veoviisi nimetatakse vähima kuluga transpordiliigiks.
Vähima kuluga transpordiliik on selline veoviis, mis omab madalaimat
kogukulu ühiskonnale tervikuna. Parim viis transpordikasutajate
suunamiseks vähima kuluga transpordiliigile on vähendada
maksimaalselt erinevust transpordi kasutaja üldistatud
kulu
(üldistatud reisimaksumus) ja ühiskonnale tekkiva kulu vahel.
Kuna transpordikulusid mõjutab transpordi nõudlus, siis on
transpordiökonoomika ülesandeks kindlale transpordi nõudlusele
vastava optimaalse ehk vähima kuluga transpordiliigi määratlemine.
Nõudlus transpordi järele sõltub kasutajale tekkiva kulu ja
transpordi kasutamisest saadud kasulikkuse suhtest . Transporti
kasutatakse vaid juhul, kui selle kasutaja poolt saadav kasulikkus
ületab temale tekkiva kulu. Transpordinõudluse juhtimise
efektiivseks abinõuks on teekasutuse
tasu.
Transpordisektori
kulud jaotatakse järgnevalt:
- transporditeenuse kasutaja/tarbija kulu (tarbija üldistatud reisimaksumus)
- tarbija otsesed rahalised kulud
- tarbija kaudsed rahalised kulud
- transporditeenuse osutaja kulud
- infrastruktuuri kulud
- väliskulud
Transporditeenuse
tarbija üldistatud
reisimaksumus peaks
võtma arvesse nii otseselt arvutatavad rahalised kui ka muud
(hinnangulised) kulud. Tarbija üldistatud reisimaksumuses sisalduvad
järgmised kulud:
- rahaline korvamine ühistranspordi ettevõttele/sõidukiga seotud kulud autokasutaja puhul
- riigimaksud ja erinevad tasud
- reisile kuluv aeg
- liiklusõnnetuses vigastumise risk, sõiduki ja/või kauba kahjustamine
- transporditeenuse saadavus ja kvaliteet
Transporditeenuse
osutaja kulud jaotatakse:
- kapitalikulu
- kasutus-, hooldus- ja remondikulud
- kindlustuskulud
- personalikulud
- transporditeenuse osutamisega kaasnevad üldkulud
Aja
väärtus
on kontseptsioon, mille abil arvutatakse inimese potentsiaalselt kasutatava aja maksumust. Aja väärtuse kontseptsioon tähendab
ajale rahalise väärtuse omistamist.
Transpordi
kasutamisel hinnatakse ajakulu üha enam võrreldes rahaliste
väljaminekutega. Aja väärtuse arvutamiseks on mitmeid
kontseptsioone. Ühe seisukoha järgi on ummikus veedetud inimtunni
väärtuseks keskmiselt pool riigi keskmise töötasu tunnihinnast.
Transpordi
väliskulud
on sellised kulud, mille eest transpordi kasutaja ei maksa. Need
kulud on näiteks lisanduv ajakulu, mille tema sõiduk põhjustab
teistele liiklusvoolus, ühiskonnale tekitatavad saastekulud, müra
ja õnnetustega seotud kulu. Väliskulude muutmine sisekuludeks
tähendab transporditeenuse hinna kujundamisel kõigi kulude
arvestamist. Euroopa Liidu “Õiglase ja tõhusa hinnakujunduse ”
kontseptsioon eeldab, et transpordikasutajad maksavad kõigi
transpordi kasutamisega tekitatud kulude eest.
Infrastruktuuri
kahjustused
viitavad kulumisega seotud kuludele, mida sõidukid põhjustavad
teedele (infrastruktuurile). Teede kulumise seisukohalt on kahjustuse
määr seotud tavaliselt sõiduki teljekoormusega. Neljanda astme
seadus ütleb, et kui teljekoormus suureneb X
korda, siis teljekoormust suurendades suureneb teedele tekitatud
kahju X4
korda.
Liiklusõnntuste
kulud
on sõidukeile, infrastruktuurile ja isiklikule varale tekitatud
kahju. Samuti on liiklusõnnetuste kuludeks juriidilise abi, esmaabi,
päästeteenistuse ning politseiga seotud kulud, vigastuste
meditsiinilised kulud ja matusekulud, valu ning kannatuste
psühholoogiliste aspektidega seotud kulud, töövõimetus- ja
toitjakaotuskulud. Statistiline inimelu hind on hinnatud Euroopa
Liidu riikides vahemikku 1,66 – 9,98 milj.€.
Transpordirajatiste
kulud
võidakse jaotada erinevate turgude vahel. Võtmeküsimuseks on, kui
palju neist üldistest või kombineeritud kuludest jaotada igale
turule. Eri turgude all peetakse maanteetranspordi puhul silmas
eelkõige reisijatevedu ühistranspordivahenditega, sõiduautode
kasutamist ja kaubavedu.
Soovitatakse
kasutada kolmest komponendist koosnevat teekasutuse hinnakujundust:
- fikseeritud komponent üleriigilise või suure piirkonna maksu (vignette) kujul
- muutuv komponent, mis sõltub kütuse tarbimisest (aktsiisimaks)
- muutuv komponent, mis sõltub kasutatud võrgu tüübist ning mis võib esineda teemaksu või kohaliku maksu vormis
Välismõjukulu
ehk väliskulu
on kulu, mille kandmine ei lange transpordi kasutajale, vaid teistele
kasutajatele ja mittekasutajatele, kes ei ole kulude põhjustajad.
Seega kannab välismõju kulusid kogu ühiskond.
Veokulude
struktuur ja veovahendi omahind
Veoettevõtte
raamatupidamise aastaaruanne pakub informatsiooni selle kohta, kas
ettevõte on tegevusaasta kokkuvõttena kasumis või kahjumis.
Aastaaruande ega ka jooksva majandusarvestuse tulemuste põhjal pole
võimalik saada teavet selle kohta, missuguste veokite milliste
vedude tulemusena on see kasum või kahjum tekkinud ning kui suur on
ühe või teise veovahendi, marsruudi või veo osa selles
aastatulemis. Aastaaruanne koostatakse kord aastas ja selle põhjal
on ettevõtte juhtidel lootusetult hilja rakendada meetmeid
veotariifide muutmiseks ja kahjumlike või ebaefektiivsete vedude
lõpetamiseks. Seetõttu eksisteerib kaks olulist põhjust arvestada,
jälgida ja analüüsida veoettevõtte kulusid jooksvalt:
- vajadus omada detailset informatsiooni veokipargi opereerimise kohta
- vajadus teha õigel ajal nõutavaid muutusi veokipargi efektiivseks ja tulemuslikuks töölerakendamiseks
Veoettevõtte
korrektselt töötav kuluarvestussüsteem võib olla väga
efektiivne, pakkudes ettevõtte juhtidele vajalikku ja ostarbekohast
informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Pidevalt toimiv
kuluarvestussüsteem võimaldab:
- saada kiiresti infot sellest, kui midagi on valesti
- tuvastada probleem ja koht kus tehakse midagi valesti
- anda vihjeid või näidata kätte, mida on vaja teha probleemi lahendamiseks
Hea
kuluarvestussüsteem aitab veoettevõttes kontrollida
transpordiressursside kasutamist. Samuti võimaldab see saada teavet,
kas kliendid maksavad ettevõttele piisavalt osutatud veoteenuste eest. Kuluarvestussüsteem aitab määrata tegelikku kulu, mida
teades on võimalik kontrollida, kas kasutatavad veotariifid on õiged
ja võimaldavad ettevõttel majanduslikult toime tulla ning tagada
jätkusuutlikkuse veoteenuste osutamisel.
Kuluarvestussüsteemi
kasutamisel veoettevõttes on kaks olulist aspekti:
- jälgides ja kontrollides transpordioperatsioone salvestab kuluarvestussüsteem tegelikke kulusid
- mõõtes, tuvastades ja salvestades kulusid on võimalik kasutada neid eelarvestuses ja siduda sooritatud transporditöö hulgaga , kindla veomarsruudiga, veoga, kliendiga või tootega
Mõlema
aspekti realiseerimiseks on vaja koguda kulude kohta teatud
ühelaadset informatsiooni. See sisaldab kasutatavate ressursside
kirjeldust, kogust ja nende hinda. Transporditöö sooritamiseks
kasutatakse üldjuhul järgmisi ressursse:
- tööjõud
- veovahendid ja –ühikud
- materjalid (kütus, rehvid, õlid jne)
- raha
- aeg
Veoki
püsivkulud
Veoki
püsivkuludele on iseloomlik, et need on ühesuurused sõltumata
sellest, kas veokit on vaadeldava ajaperioodi jooksul kasutatud või
mitte ja kui palju seda on kasutatud. Pole oluline, kas veoauto või
treiler läbib päevas 5 km või 500 km. Püsivkulud sellest ei
sõltu. Jaotusauto võib läbida aasta jooksul 60 000 km,
treileri vedukauto või põhivedude täishaagisega auto aga 120 000
km. Veoki soetamise kulud tuleb jaotada kogu selle kasutamise
perioodi peale võrdsetes või mittevõrdsetes osades. See kulu peab
kajastuma veoki poolt sooritatud töö omahinnas, veoteenuse
osutamisel teenuse müügihinnas.
Amortisatsioon
on kulu liik, mis arvestab põhivahendi soetamise kulu ning mille
rames jaotatakse soetamise kulu teatud osades selle kasutamise ajale.
Tavaliselt on amortisatsiooniaja mõõtühikuks kalendriaasta .
Meetodeid, mille järgi jaotatakse soetuskulu veoki kasutusperioodi
peale on kaks:
- lineaarne jaotamise meetod
- tasakaalustatud vähendav meetod
Lineaarne
jaotamise meetod
on lihtsaim viis soetuskulude jaotamiseks. Selle kasutamiseks on vaja
teada kolme suurust:
- veoki ostuhind
- veoki prognoositav jääkväärtus selle realiseerimisel amortisatsiooniaja lõpus
- veoki prognoositav kasutusaeg aastates
Näide:
veoki amortisatsioonikulu arvutamine
Andmed
Veoki
ostuhind on 1160 000 kr
Prognoositav
kasutusaeg ettevõttes 8 aastat
Eeldatav
realiseerimisväärtus pärast amortisatsiooniaja lõppemist 200 000
kr
Ülesanne
Arvutada
amortisatsioonikulu aastas ja kuus ning veoki jääkväärtus
amortisatsiooniaja lõpul
Lahendus
Amortiseeritava
kulu määr
1160
000 – 200 000 = 960 000 kr
Amortisatsioonikulu
aastas
960
000 kr / 8 a = 120 000 kr/a
Amortisatsioonikulu
kuus
120 000
/ 12 = 10 000 kr/kuu
Veoki
jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul
8
x 120 000 = 960 000 kr
1160
000 – 960 000 = 200 000 kr
Tasakaalustatud
vähendav meetod
eeldab, et amortisatsioon on suurem veoki kasutamise algusaastatel ja
väheneb iga aastaga. See meetod arvestab, et uuena soetatud veoki
maksumus väheneb ligikaudu samas rütmis nagu väheneb selle väärtus
jällemüügi turul. Kuna remondikulud esimestel kasutamisaastatel on
kordades väiksemad kui viimastel kasutusaastatel, saab selle
meetodiga ühtlustada veoki kasutamisperoodi jooksul kokku selle
soetus- ja remondikulusid.
Meetodi
kasutamiseks vajatakse samu algandmeid nagu lineaarse jaotamise
meetodi puhul:
Näide:
veoki amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine
Andmed
Veoki
ostuhind on 1160 000 kr
Prognoositav
kasutusaeg ettevõttes 8 aastat
Amortisatsioon
aastas 15%
Ülesanne
Arvuta
amortisatsioonikulu igal aastal ja veoki jääkväärtus
amortisatsiooniaja lõpul
Lahendus
Veoki
amortisatsioon kaheksa aasta jooksul
Amortisatsioon Jääkväärtus
aasta lõpuks
1.a. 1160 000 x 0,15 = 174 000 kr 1160 000 – 174 000 = 986 000 kr
2.a. 986 000 x 0,15 = 147 900 kr 986 000 – 147 900 =
838 100 kr
3.a. 838 100 x 0,15 = 125 715 kr 838 100 – 125 715 = 712 385 kr
4.a. 712
385 x 0,15 = 106 857 kr 712 385 – 106 857 =
605 528 kr
5.a. 605 528 x 0,15 = 90 830 kr 605 528 – 90 830 =
514 698 kr
6.a. 514 698 x 0,15 = 77 205 kr 514 698 – 77 205 =
437 493 kr
7.a. 437 493 x 0,15 = 65 624 kr 437 493 – 65 624 = 371 869 kr
8.a. 371 869 x 0,15 = 55 780 kr 371 869 – 55 780 =
316 089 kr
Suhet
amortisatsioonikulude ja remondi - ning hoolduskulude vahel
iseloomustab järgmine graafik :
Aeg (a)
Joonis
25.1. Amortisatsiooni ja remondi- ning hoolduskulude sõltuvus veoki
ekspluatatsiooniajast.
Püsivkulude
alla tuleb viia ka kapitalikulu. Juhul kui veok on soetatud
pangalaenu või liisinguga, on kapitalikuluks laenu- või
liisinguintress. Kui see on ostetud ettevõtte raha eest, lülitatakse
omahinna kalkulatsiooni alternatiivkuluna saamata jäänud intressitulu , mis on vaadeldava perioodi (aasta) keskmine pangalaenu
intress.
Näide:
veoki kapitalikulu arvutamine
Andmed
Veoki
soetushind on 1160 000 kr
Veoki
amortisatsiooniaeg jääkväärtuseni 200 000 kr on 8 a
Keskmine
pangaintress aastas on 3,6%
Ülesanne
Leida
veoki soetamise kapitalikulu kaheksa aasta jooksul
Lahendus
Amortisatsioonikulu
8 aasta jooksul ja jääkväärtus kokku
1160
000
Kapitalikulu
aastas
1160 000
x 0,036 = 41 760 kr/a
Kapitalikulu
kaheksa aasta jooksul
8
x 41 760 = 334 080 kr
Kuna
kapitalikulu määr väheneb proportsionaalselt tasutud intressidega,
amortisatsiooniaja algul on see maksimaalne ja viimase makse
tegemisel minimaalne, moodustab tegelik keskmine kapitalikulu täpselt
pool maksimaalsest kapitalikulust
334
080 / 2 = 167 040 kr
Kui
uue veoki ostmise asemel oleks hoitud veoki soetamiseks kulutatud
raha panga deposiitkontol, oleks teenitud kaheksa aasta jooksul 3,6 %
muutumatu intressimäära korral pangaintressina 167 040 kr
Püsivkulude
alla kuuluvad veel järgmised kulud:
- raskesõidukimaks
- veoki kindlustus
- vedaja vastutuskindlustus
Enamus
ettevõtteid käsitleb juhi palka koos maksudega püsivkuluna, kuna
seda on vaja tasuda sõltumata sellest, kas juht on veoki roolis või
mitte. Ületunnitöötasu seevastu on õigem käsitleda muutuvkuluna.
Muutuvkuluna tuleb käsitleda ka lähetustasusid.
Kuna
ABC kuluarvestuse põhimõtetest tulenevalt kujutab veok kulukandjat,
tuleks iga veokit veokipargis vaadelda kuluarvestustes eraldi
kulukeskusena.
Näide:
veoki püsivkulude arvutamine
Andmed
Veoki
amortisatsioonikulu aastas on 96 000 kr
Veoki
kapitalikulu on aastas 23 000 kr
Juhi
palk aastas on 144 000 kr
Lähetuskulu
aastas on 65 000 kr
Raskesõidukimaks
aastas on 5000 kr
Veoki
kindlustuskulu aastas on 18 000 kr
Vedaja
vastutuskindlustus aastas on 23 000 kr
Üldkulud
aastas on 82 000 kr
Veoki
läbisõit aastas on 93 000 km
Ülesanne
Arvutada
keskmine püsivkulude suurus läbisõidetud kilomeetri kohta
Lahendus
Sotsiaal-
ja ravikindlustusmaksud juhi palgast
144 000
x 0,335 = 48240 kr
Veoki
püsivkulud kokku aastas
96 000
+ 23 000 + 144 000 + 48240 + 65 000 + 5000 + 18 000
+ 23 000 +
+
82 000 = 504 240 kr
Püsivkulu
kilomeetri kohta
504 240
/ 93 000 = 5,42 kr
Veoki
muutuvkulud
Kuna
veok on tegevuspõhise kuluarvutuse põhimõtete järgi kulukandja ,
oleks iga veokit veokipargis õige vaadelda eraldi kui muutuvkulu
keskust. Muutuvkulud tekivad ainult siis kui veok on kasutuses. Kuna
muutuvkulud on otseses võrdelise sõltuvuses veoki poolt läbitud
kilomeetritega, oleks sobiv taandada selle muutuvkulud läbitud
sõidukilomeetrile.
Kõige
suurem muutuvkulu komponent on kütus, kuna veokite kütusetarbimine
on üldjuhul läbitud kilomeetri kohta suur. Kütusekulu võib olla
tavapärasest suurem järgmistel põhjustel: lekkimine, reguleerimata
ja vigane mootor, ebaõiged juhtimisvõtted ja vargus.
Näide:
veoki keskmise kütusekulu arvutamine
Andmed
Veok
läbis 1250 km ja selleks kulus 375 l diislikütust
Diislikütuse
keskmine hind (ilma km-ta) on 12,0 kr/l
Ülesanne
Leia
veoki keskimine kütusekulu läbitud kilomeetri kohta
Lahendus
Ühe läbisõidetud km kohta on kütusekulu
375
/ 1250 = 0,3 l/km
0,3
x 12 = 3,6 kr/km
Rehvikulu
vaadeldakse kuluarvestustes alati muutuvkuluna, kuna see on otsese
lineaarses sõltuvuses läbitud kilomeetrite määrast.
Näide:
veoki keskmise rehvikulu arvutamine
Andmed
Kuuerattalise
veoki ühe rehvi maksumus on 6500 kr
Rehvide
keskmine läbisõit kulumispiirini on 64 000 km
Ülesanne
Leida
veoki keskmine rehvikulu läbitud kilomeetri kohta
Lahendus
Rehvide
maksumus kokku
6
x 6500 = 39 000 kr
Rehvikulu
kilomeetri kohta
39 000
/ 64 000 = 0,61 kr/km
Remondi-
ja hoolduse kulu on suuruselt kolmas veoki muutuvkulu. Remondi- ja hoolduskulu arvutamiseks liidetakse kõik pikema perioodi (aasta)
remondi- ja hooldustöödele ning varuosadele tehtud kulud ja
jagatakse need samal perioodil läbitud kilomeetrite arvuga:
Näide:
keskmise remondi- ja hoolduskulu arvutamine
Andmed
Aasta
jooksul tehti neli korralist hooldust , kaks maksumusega 8 000 kr ja
kaks maksumusega 11 000 kr.
Lisaks
tehti kaks erakorralist remonti, üks maksumusega 18 000 kr,
teine maksumusega 23 000 kr
Veoki
läbisõit aastas 96 000 km
Ülesanne
Leida
aasta keskmine remondi- ja hoolduskulu läbitud km kohta
Lahendus
Remondi-
ja hoolduskulu aastas kokku
2
x 8 000 + 2 x 11 000 + 18 000 + 23 000 = 79 000
kr
79 000
/ 96 000 = 0,82 kr/km
Üldkulud
Üldkulud
on kaudsed kulud, kuna need ei ole seotud ühe kindla veovahendiga,
vaid on ühised kogu veokipargile. Veokipargi üldkulud koosnevad
kahest komponendist: veokipargi üldkuludest ja halduskuludest.
Veokipargi
üldkulud moodustuvad reservveokite ja haagiste hoidmise kuludest ja
mittekoosseisuliste juhtide kuludest (juhul kui selliseid juhte ajutiselt palgatakse), keda kasutatakse põhikohaga juhtide puhkuste
ja haiguspäevade ajal.
Veokipargi
halduskulud omakorda koosnevad:
- veoteenuste müügikulud
- vedude korraldamise ja kulud
- veokipargi tehnilise haldamise kulud
- raamatupidamise kulud
Eelpool
toodud kulurühmad omakorda koosnevad veokorraldajate ja firma
juhtide palgakuludest, bürookuludest, sidekuludest, sõiduautode
kuludest jne.
Üldjuhul
jaotatakse veokipargi üldkulud erinevatele veokitele võrdeliselt
nende poolt tehtud transporditöö või läbitud kilomeetrite
hulgaga. Veok või haagis saab endale proportsionaalse osa
üldkuludest kas läbisõidu, töötatud päevade või teenitud tulu
suuruse alusel.
Veokipargi
üld- ja halduskulud jaotatakse pikema perioodile, tavaliselt
aastale. Pika perioodi vaatlemisel ilmnevad enamasti kõik
kulukomponendid nende tegelikus suuruses ja üldkulude keskmine määr
on täpsem.
Näide:
veoki üldkulu arvutamine
Andmed
Veokipark
koosneb viiest pidevalt sõidus olevast veokist koos haagisega ja
ühest haagisega reservveokist.
Veokite
läbisõidud aastas on vastavalt 80 000 km, 90 000 km, 100 000 km , 110 000 km ja 120 000 km
Veokipargi
üldkulu aastas on 310 000 kr
Veokipargi halduskulu aastas on 870 000 kr
Ülesanne
Arvutada
üldkulu ja leida üldkulu osa iga pidevalt sõidus olnud veoki kohta
Arvutada
üldkulu määr läbisõidetud kilomeetri kohta
Lahendus
Üldkulu
kokku
310 000
+ 870 000 = 1 180 000 kr
Veokite
läbisõidud aastas kokku
80 000
+ 90 000 + 100 000 + 110 000 + 120 000 = 500 000
km
Veokite
osatähtsused sellest
80 000
/ 500 000 = 0,16
90 000
/ 500 000 = 0,18
100 000
/ 500 000 = 0,20
110 000
/ 500 000 = 0,22
120 000
/ 500 000 = 0,24
Veokite
üldkulu osad
0,16
x 1 180 000 = 188 800
0,18
x 1 180 000 = 212 400
0,20
x 1 180 000 = 236 000
0,22
x 1 180 000 = 259 600
0,24
x 1 180 000 = 283 200
Üldkulu
läbisõidetud kilomeetri kohta
236 000
/ 100 000 = 2,36 kr
Näide:
veoki läbisõidetud kilomeetri kogukulu arvutamine
Andmed
Püsivkulu 5,42
kr/km
Kütusekulu 3,60 kr/km
Rehvikulu 0,61 kr/km
Remondi-
ja hoolduskulu 0,82 kr/km
Üldkulu 2,36 kr/km
Ülesanne
Arvutada
veoki läbisõidetud kilomeetri keskmine kogukulu ja iga
kulukomponendi osatähtsus kogukuludest
Lahendus
5,42
+ 3,60 + 0,61 + 0,82 + 2,36 = 12,81 kr/km
Kulukomponentide
osatähtsus kogukulust
Püsivkulu 5,42 / 12,81 x 100% = 42,3%
Kütusekulu
osatähtsus 3,60 / 12,81 x 100% = 28,1%
Rehvikulu
osatähtsus 0,61 / 12,81 x 100% = 4,8%
Remondi-
ja hoolduskulu 0,82 / 12,81 x 100% = 6,4%
Üldkulu 2,36
/ 12,81 x 100% = 18,4%
Suhtarvuanalüüs
transpordis
Võrreldava
olukorra loomiseks tuleb ettevõtte oma sõidukipargi operatsioonide mõõtmine ja hindamine ehitada üles niisuguse struktuuri järgi,
nagu teevad seda omahinna arvutamiseks ja tariifide koostamiseks
turul tegutsevad veoteenuste pakkujad . Otstarbekas on kulude ja
mõõtühikute konverteerimine niisugusse süsteemi, nagu seda
kasutavad veoettevõtted.
Kõigepealt
arvutatakse veokipargi tegevuskulud sõiduteekonna kilomeetri kohta
ja seejärel leitakse kulud veetud kauba kaaluühiku, mahuühiku,
arvestusliku kaalu, kaubaaluse jms kohta. Kuna veokid on sunnitud
tegema paratamatult ka teatud määral tühisõite, tuleb ka nende
kulud siduda veokuludega, lisada läbi arvutuste veetud kaubaühiku
omahinda ja lülitada veotariifidesse.
Veoteenuste ostmisel peavad logistikud olema suutelised tuvastama pakutud veotariifide analüüsimisega efektiivsust ja ebaefektiivsust
veovahendite kasutamisel. Kui on tegemist oma veokipargiga, peaks
logistik olema võimeline arvutama transporditöö omahinda ja
analüüsima veokipargi kasutamise tootlikkust ning efektiivsust.
Niisuguste
analüüside tegemiseks tuleb luua mõõtühikute süsteem, mis
võimaldab leida ülemäärased kulud või ebefektiivsed
veoprotsessid. Logistik peaks suuma luua oma andmebaasi, mida saab
pidevalt muuta ja täiendada. Veonduslogistika integreeritud andmebaas võiks sisaldada andmeid saadetiste kaalude, pakkeüksuste
või aluste arvu, veoteekonna pikkuste, lähte- ja sihtpunktide
postikoodide, tarnijate ja klientide, veoviiside, vedajate, toote- ja
tootegruppide, tellimuste jms kohta.
Kõiki
neid andmeid peab olema võimalik andmebaasi üle kanda ja
salvestada. Seega on eeldus analüüsi tegemiseks kõigepealt
vajalike andmete laekumine andmebaasi. Kui ettevõttes selline
andmebaas puudub, peaks olema logistiku esimeseks tööülesandeks
taolise andmebaasi loomine. Sellesse tuleks salvestada pidevalt
andmeid erinevatelt dokumentidelt (sisasetulevad tellimused, väljuvad
tellimused, kauba saatelehed, veokirjad, vedaja arved jne). Andmebaasis olev informatsioon peab võimaldama hinnata ja analüüsida
erinevaid transpordiga seotud kulusid. Kui taolist andmebaasi
ettevõttes pole, on raske osta veoteenuseid nii, et see toetaks
logistikakulude juhtimist ja optimeerimist.
Hinnakujundus transpordi juhtimisel
Mõõduka
konkurentsi tingimustes on vedajad pidanud eristuma kas läbi kõrge
teenindustaseme või läbi kliendisõbraliku hinna. Kaasajal sellest
enam ei piisa. Kliendid ootavat kõrget teenindustaset mõõduka
hinnataseme juures. Kahjuks on ka praegu osa vedajaid arvamusel, et
lihtsalt madal hind on hea konkurentsivõistluse hind.
Kord
väljatöötatud veohinnad ei tohiks jääda muutumatuiks pika aja
jooksul. Muutused turul, toimingutes ja teenindamises nõuavad
hindade perioodilist ülevaatamist ja vajadusel muutmist. Oluline
aspekt on seejuures, kuidas ja millal teatada turule hindade
muutumisest. Üldjuhul tekitab veohindade tõstmine turul enamasti
negatiivse reageeringu. Veohindade tõstmine on klientuurile
valulisem kui näiteks teatud tarbekauba hinnatõus. Hinnaliidrid
võivad alustada veondusturul esimestena veohindade muutmist,
ülejäänud vedajad on sunnitud reageerima nendele muutustele.
Hinnakujunduse
eesmärgid peaksid peegeldama ettevõtte üldisi eesmärke ja seda,
kuidas ettevõtte võitleb oma turuosa hoidmise eest. Üks hinnakujundamise põhimõtetest on lähtuda eesmärgist täita
veoühiku koormaruum maksimaalselt (unit volume pricing). Vedaja on
huvitatud, et põhiveol oleks koormaruum maksimaalselt täidetud,
mistõttu pakutakse turule sageli hindu, mis on atraktiivsed ja
meelitavad veoteenust ostma.
Teine
põhimõte hinnakujundamise eesmärgi püstitamisel on lähtumine
soovist maksimeerida kasumit. Eesmärgiks võidakse seada seejuures
kasumi maksimeerimine kas lühiperioodil või pikajalises plaanis.
Seejuures lähtutakse tihti vajadusest teenida veovahenditesse
investeeritud raha kiiresti tagasi, ehk peetakse silmas eelkõige
kapitali tootlikkust.
Müügil
põhinev hinnakujunduse eesmärk on efektiivne strateegia järgmistel
põhjustel:
- kõrget hinda kasutatakse senikaua , kuni konkurents seda lubab
- kõrgem hind aitab katta esialgseid reklaami ja arendamise kulusid
- kõrge hind vihjab enamasti kõrge kvaliteeditasemega teenusele
- hinnamuutuste tegemise vajadusel on atraktiivsem hinna langetamine kui selle tõstmine
- kui on toiminud turu küllastumine, saab madalamat hinda pakkuda kõige suuremale turusegmendile müügi suurendamise eesmärgil
Tegelikkuses
kasutatava hinna määramise meetodeid võib olla mitmeid, mida
kasutatakse ükshaaval või kombineeritult:
- nõudlusel põhinev meetod
- kuludel põhinev meetod
- kasumil põhinev meetod
- konkurentsil põhinev meetod
Peamised
vead veohindade kujundamisel
Vedajatel
puuduvad pikaajalised kogemused hindade väljatöötamisel,
kujundamisel ja rakendamisel strateegilisel tasemel. Hinnakujunduse
ja hindade rakendamisel ollakse altid tegema mitmeid vigu.
Üks
sagedamini esinevatest vigadest on see, et hinnad
viiakse liigselt sõltuvusse kuludest
ehk hinnad on kulupõhised ja muid olulisi tegureid hinna
kujundamisel arvesse ei võeta. Kulude teadmine on küll oluline,
kuid eksisteerib mitmeid muid olulisi faktoreid, mis mängivad
tähtsat rolli hindade lõplikul kujundamisel. Nendeks teguriteks on
näiteks konkurentsitingimused, klientide eelistused ja riiklikul tasemel regulatsioonid . Kõik need mõjutavad seda taset, mille puhul
on hind vedajale rohkem või vähem kasulik.
Teine
tüüpiline viga on see, et hindu
ei vaadata üle ega korrigerita piisavalt sageli,
et kohandada neid muutustega turul. Praegu on pea kõikjal maailmas
viidud miinimumini riiklikud regulatsioonid ja vedajail on täielik
vabadus kujundada turul hindu.
Neljandaks
tüüpiliseks veaks on see, et hind
varieerub liialt vähe pakutatavate teenuste ja turusegmentide
lõikes.
Transpordisektoris ei tööta põhimõte ” ühesugune hind
kõigile”. Vedajad teenindavad erinevaid turusegmente erinevate
teenindustasemete ja hindade suhetega .
Hinnakujundus
on kompleksne ja väljakutset esitav protsess, mis rakendub pea
kõigile äriprotsessi sisenditele. Hinnakujundus on kriitiline tegur
konkurentsitingimuste kujundamisel ja konkurentsieeliste loomisel või
nende kaotamisel. Hinnakujundus on otsustav tegur, millel on otsene
mõju ettevõtte kasumlikkusele ja rentaablusele. Hinnakujundust
soovitatakse juhtida vedajaettevõtte äritegevuse strateegilise
plaani kontekstis.
Rahaline
ehk raamatupidamislik kulude arvestus
Rahaline
ehk raamatupidamislik kulude arvestus on suhteliselt lihtne tegevus,
kuna sellega on seotud raha liikumine ettevõttesse, selle sees ja
ettevõttest väljapoole. Sellisel tasemel ei valmista kuluarvestus
ja selle sisu mõistmine enamasti kellelegi raskusi. Olulisemalt
keerulisemaks muutub olukord, kui hakatakse rääkima kulude
jaotusest erinevate toodete, teenuste, klientide, tarnijate ja
ettevõtte oma allüksuste vahel.
Suhteliselt
lihtne on arvutada veoki läbisõidetud kilomeetri kulu suure
täpsusega. Olukord muutub kohe, kui hakatakse lisama sellele kulule
üldkulusid, terminalikulusid ja reklaamikulusid. Olukord muutub
veelgi keerulisemaks, kui veok sõidab ringmarsruudil, võttes
erinevatest kohtadest peale ja laadides maha erineva kaalu ja mahuga
saadetisi ning vedades neid erinevate teepikkuste võrra. Probleemiks
muutub enamasti sel juhul veoki kui terviku kulude jaotamine
erinevatele saadetistele kulupõhiste hinnakujundusmeetodite
rakendamisel.
Ökonoomiline
ehk majanduslik kulude arvestus
Majandusliku
kulu mõiste on seotud alternatiivkulu ehk võimaliku kulu mõistega.
Alternatiivkulu all mõeldakse võimaliku alternatiivse toote
tootmise kulu. Peetakse silmas alternatiivset tootmist sellesama juba
kasutatud ressursiga. Ressursside kulud on nende väärtuses parimas alternatiivses kasutuses. Selleks, et tagada teenindamist või
selliste ressursside kasutamist nagu tööjõud või kapital, peab
ettevõte tasuma määra, mis on vähemalt võrdne sellega, mida
ressursside kasutamisega võiks saada nende ressursside parimal
kasutamisel. Kui ressursside alternatiivne kasutamine pole võimalik,
on nende kulu majanduslikus mõttes null.
Futuristlik majanduslike kulude aspekt on transpordis eriti oluline, kuna selles
sektoris on tegemist suurte investeeringutega. Kui investeering uue
veovahendi soetamiseks on tehtud, ei ole võimalik seda sama raha
eest tagasi võtta. Teatud valdkondadesse tehtud investeeringud on
sedavõrd kauakestvad ja pika tasuvusajaga, et tundub, nagu oleksid
need igavesed . Investeering raudteesse on kestva iseloomuga ja kui ei
ole võimalik ette näha sellele mingit muud alternatiivset
kasutamist, on taolise investeeringu tegemine majanduslikult väga
tundlik ja olulise tähendusega.
On
levinud, et sel põhjusel jäetakse konkurentsi tingimustes
raudteesse tehtud investeeringu kulud hinnakalkulatsioonis püsikulude
hulgast välja.
Majandusliku
kulu mõiste erineb oluliselt raamatupidamisliku kulu mõistest.
Rahalised kulud kujutavad oma olemuselt minevikus tehtud kulusid. See
ei tähenda, et neil pole majanduslikus mõttes sisu. Mineviku kulud
täidavad väga tähtsat funktsiooni, kuna need loovad visiooni
sellest, millised on kulud tulevikus. Vaatamata sellele ei tohiks
luua täielikku sõltuvust transpordisektori hinnakujunduses mineviku
kulude ja teenuse hinna vahel.
Küsimused
Mis on „vähima kuluga transpordiliik”?
Kuidas jaotatakse transpordisektori kulud?
Mis on „transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus”?
Mis kulud on „transpordi väliskulud”?
Miks on vaja arvestada veoettevõttes vedude omahinda?
Miks on veoettevõttes kasulik teada veoki omahinda?
Millistest peamistest komponentidest koosnevad veoki püsivkulud?
Kuidas jaotatakse soetuskulud lineaarse meetodi järgi?
Kuidas jaotatakse soetuskulud tasakaalustatud vähendava meetodi järgi?
Millised on veoki muutuvkulude peamised komponendid?
Kuidas arvutatakse veoki kütusekulu rahalises väärtuses?
Kuidas arvutatakse veoki rehvikulu?
Kuidas arvutatakse veoki keskmist remondi- ja hoolduskulu?
Millest on põhjustatud veoettevõtte üldkulud?
Mis on veoettevõtte halduskulude peamised komponendid?
Milliseid peamiseid vigu tehakse veohindade kujundamisel?
Valikvastustega
küsimused
1.
Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna
arvutamisel püsivkuluks?
- kütusekulu
- remondi- ja hoolduskulu
- rehvide kulu
- amortisatsioon
2.
Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna
arvutamisel muutuvkuluks?
- ettevõtte halduskulu
- kütusekulu
- ettevõtte üldkulu
- amortisatsioon
3.
Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta
vähendada?
- panna veokile tööle kaks juhti
- suurendada läbisõitu töövahetuse jooksul
- vähendada läbisõitu töövahetuse jooksul
- vähendada töövahetuste arvu ööpäevas
4.
Veoauto muutuvkulud on
- tööjõu- ja halduskulud
- kütuse-, rehvi- ja hooldus- ning remondikulud
- kindlustusmaksed, veoload ja raskesõidukimaks
- kapitali- ja liisingukulud
5.
Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
- kaaluühikutes
- teepikkuse ühikutes
- kaaluühik x teepikkuse ühik
- vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes
6.
Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti
kõige suurem?
- põhiveo puhul
- jaotusveo puhul
- kombineeritud veo puhul
- süsteemse veo puhul
7.
Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki:
- üldkulu
- muutuvkulu
- halduskulu
- üld- ja halduskulu
Kordamisküsimused
Millised kulud on veoki muutuvkulud ja millised püsivkulud?
Milliste abinõudega on võimalik veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada?
Millest on põhjustatud transpordisektori väliskulu?
Millised on transpordisektori väliskulu komponendid?
Kuidas on seotud veoki püsivkulu komponent kilomeetri kohta veoki ööpäevase läbisõiduga?
Mis on veoki tühisõidukulu ja kas see lülitatakse veotariifidesse?
Millisesse kululiiki kuulub veoettevõtte veokorraldaja kulu?
Milliste suuruste ja põhimõtete järgi võetakse üldjuhul kodumaavedude eest tasu?
Milliste kulude hulka kuulub transpordis kütusekulu?
Milliste kulude hulka kuulub transpordis autojuhtide töötasu?
Milliste kulude hulka kuulub transpordiettevõttes administratsiooni töötasu?
Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud?
112
Kõik kommentaarid