04 Näide: intressimaksed kokku kogu laenuperioodi joo start_per 1 end_per Oletame, et planeerime võtta eluasemelaenu 100 000 eurot 30-ks aast Intressimäär on fikseeritud 5,5% ning makseid tehakse igakuiselt. Leidke, milline on igakuine laenu tagasimakse (=PMT()) Milliseks kujunb intressikulu esimesel 4-l aastal ja kui suur osa laenust tagasi. (CUMIPMT() ja CUMPRINC() ) Milliseks kujuneb intressikulu kogu laenuperioodi jooksul (CUMIPMT) Proovige muuta algandmeid ning hinnake toimunud muutusi. Millised on järeldused? e perioodi vahel 48 ma kahe perioodi vahel 48 erioodi jaoks (st konkreetne kuu)
s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8.aastal 3-aastase garantiiajaga stereoseadmeid - tuleb teha garantiieraldis b) Teatrile laekub 20X8.aastal ettemakse hooajapiletite müügist 20X9.aastal toimuvatele teatriüritustele teatril on ettemaksed piletite näol ja tekib kohustis ÕPIK LK 316 ÜLESANDED Ü-13.3 Firma alustas 30
perioodilisi rendimakseid, mis sisaldavad intressi ja vähendavad kohustist ning depretsieerib renditud varaobjekti vastavalt valitud depretsioonimeetodile. 3 Kui rendimaksed tasutakse aasta lõpul, arvutatakse näite 1 lähteandmetel rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Rentniku igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik Kuupäev Rendimakse Intressikulu Kohustise Kohustise jääk tasumine i =10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000
1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite,
ÜLESANNE 1 1. juuni 20x1 D: Arvelduskonto 20 000 K: Lühiajaline pangalaen 20 000 31. detsember 20x1 korrigeerimiskanne D: Intressikulu 1050 K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200
Ostjate maksmata arved / Kaubavaru / Seadmed / Estimated Vekslivõlg / Intressivõlg / Käibemaksuvõlg / Vekslivõlg / Müügitulu / Garantiikulu / Intressikulu / Raha/cash Accounts receivable Inventory Equipment warranty payable Notes payable interest payable sales tax payable Notes payable Sales revenue Warranty expense Interest expense
ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. novembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 30. aprillil 20x9 1. november 20x8 D: Arvelduskonto 3000 K: Avansstulu 3000 (see on saadud ettemaks, minu kohutus) 31. detsember 20x8 D: Avansstulu 1000 K: Üüritulu 1000 ( olen nüüd tulu välja teeninud) 30.aprill 20x9
Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008) ? 31. dets 08 Võlakirjade emissioon preemiaga 214 000 31. dets 09 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 16 000 31. dets 10 -''- 31. dets 11 -''- 31. dets 12 -''- 31. dets 13 -''- 31. dets 14 -''- 31. dets 15 -''- 31. dets 16 -''- 31. dets 17 -''- Pikaajal. Võlakirja klassifitseerimine lühiajaliseks 31. dets 17 võlakirjavõlg 31. dets 17 võlakirja preemia 31
2. Brutorentaablus = (Müügikäive - Müüdud kaupade kulu) / Müügikäive a. => Brutorentaablus = 1 – Müüdud kaupade kulu / Müügikäive b. => Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – Brutorentaablus (%)) Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne Ettevõtte aastane intressikulu on 25 000 eurot, müügikäive – 3,2 miljonit eurot, tulumaksumäär kasumilt on 25% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Leia: Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja (TIE)? 1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 3 200 000 € * 0,06 = 192 000 €
• SISSETULEKUD LAENU TAOTLUSE ARVESTAMISEKS KORTERI ANDMED, MILLELE TAOTLETAKSE LAENU AADRESS: VEERIKU 14A, VEERIKU, TARTU, TARTUMAA TUBE – 4 ÜLDPIND – 122 M² KORRUS/KORRUSEID – 4/4 EHITUSAASTA – 2007 SEISUKORD – UUS KODULAEN (INTRESS 1%) LAENU SUMMA 186 000 €, LAEN KOOS LAENUKAITSE KINDLUSTUSEGA • KESKMINE KUUMAKSE KOOS KINDLUSTUSEGA - 587,71 EUROT • LAENUPERIOODI MAKSED KOKKU KOOS KINDLUSTUSEGA - 246 837,67 EUROT • SH. INTRESSIKULU - 34 521,59 EUROT • SH. KINDLUSTUSMAKSED - 26 316,08 EUROT • KINDLUSTUSEGA KUUMAKSE ERINEVUS - 62,66 EUROT KODULAEN (INTRESS 1%) LAENU SUMMA 186 000 €, LAEN ILMA KINDLUSTUSETA • KESKMINE KUUMAKSE - 525,05 EUROT • LAENUPERIOODI MAKSED KOKKU - 220 521,59 EUROT • SH. INTRESSIKULU - 34 521,59 EUROT NOTARITASU JA RIIGILÕIV OSTU-MÜÜGILEPINGU SÕLMIMINE JA HÜPOTEEGI SEADMINE (LAEN ELUASEME OSTUKS). LAENU SUMMA 186 000 €, ELUASEME HIND 185 000 €.
31.12.2xx1 oli võlgnevus 30 000€. Kuna A sattus finantsraskustesse lepiti kokku, et võlg ajatatakse 3 aasta peale intressiga 10% aastas, Tagasimaksetega iga arvestusaasta lõpus 31. detsembril 2xx2, 2xx3 ja 2xx4 võrdsete põhiosa maksetena. Kajasta 31.12.2xx2 tehing ettevõtte A raamatupidamises. Vali üks: a. D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 b. K: Pank 12 000 D: Intressikulu 2 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 c. K: Pank 11 000 D: Intressikulu 1 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 d. K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 Tagasiside Õige vastus on: K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 Küsimus 4 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst
depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu). Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud- turundus- ehk müügikulud, mis koosneb hankekuludest ja logistikakuludest. Veel Üld- ja halduskulud ehk administratiivkulud(ntks peakontori kindlustus- ja hoolduskulud) ja veel uurimis- ja arenduskulud (ntks keskkonnamõju hindamise kulud) ja finantseerimis- ehk rahastamiskulud (nt laenu intressikulu ja lepingutasu) Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja utiliseerimismaksumus.
TKM kulu 480 TKM võlg 480 Reklaamikulu 700 Võlg tarnijale 700 KM võlg 140 Võlg tarnijale 140 Muud ärikulud 240 A/konto 240 Muud ärikulud 60 TM võlg 60 Intressikulu 600 Intressivõlg 600 Nõuded ostjatele 200,000 Müügitulu 200,000 Nõuded ostjatele 40,000 KM võlg 40,000 A/konto 150,000 Nõuded ostjatele 150,000 Aruandeaasta kasum 7,000 Koh. reservkapital 7,000
bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru 24 472 nõuded ostjate vastu 43 568 hoone 363 000 inventar 130 000 Aktiva kokku 738 891 PASSIVA KOHUSTUSED
5. Arvutada: finantsvõimendus DFL, tegevusvõimendus DOL ja koguvõimendus. dfl= 1,142857 Müük 30 000 000 dol= 2,0625 Muutuvkulud 13 500 000 DCL= 2,357143 Tulu enne püsikulusid 16 500 000 DOL=S-VC/EBIT Püsikulud 8 500 000 DFL=EBIT/EBT Ärikasum (EBIT) 8 000 000 ??? DCL=DFL*DOL Intressikulu 1 000 000 Kasum enne makse (EBT) 7 000 000 Tulumaks (50%) 3 500 000 Puhaskasum 3 500 000 6. Arvutada: Finantsvõimendus, Koguvõimendus, Tegevusvõimendus Ettevõtte analüütiline kasumiaruanne perioodil "t" ja prognoos perioodiks "t + 1" on järgmine: intervallhinnang otsin loengu materjaldest 1) t periood DFL DOL DCL 2) t+1 periood DFL
Tulumaks 52368 244209.61039 244210 Sotsiaalmaks 77143 Ettevõtja töötuse kindl 701 76209.61039 Rent 420000 Kassavoog Muud kulud 175000 Raha sisse Kulum 17000 Omanikud 100000 Intressikulu 7500 Laen 150000 Ärikasum 44210 Müügitulu 1960000 2210000 Raha välja Kaubad 980000
Passiva kokku 1. Omandikordisti = ------------------------------------- Omakapital Müügikäive – muutuvkulud (=piirkasum) 2.Tegevusvõimenduse aste = ---------------------------------------------------------- ärikasum kasum enne intressikulu ja tulumaksu 3. Finantsvõimenduse aste= ------------------------------------------------------- kasum enne tulumaksu 4. Koguvõimenduse aste = tegevusvõimenduse aste x finantsvõimenduse aste (näitab müügikäibe muutuse mõju puhaskasumile %).
3) 1030 5) 610 610 S0 3500 6) 515 515 7) 9 5) 610 S1 1030 S1 2890 9 S1 D PV amortisatsioonikulu K D Intressikulu K D Intressivõlg K D TKKK K D Aruandeaasta kasum K 7) 9 9 8) 5 5 8) 5 610 1230 91 515 9
Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise periood sunnibki annuiteetlaenu võtjat tasuma kõrgemat intressisummat. Fikseeritud põhiosa alusel laenu tagastades tasutakse laenu põhiosa kiiremini. Sellest tuleneb ka madalam kogu intressikulu. 17 Millise variandi kasuks otsustada? Kui on võimalik algul suuremaid summasid välja käia ning seeläbi laenu põhiosa kiiremini kustutada või rahale alternatiivset tulusat kasutust ei ole, siis on mõttekas seda intresside summa vähendamise nimel ka teha. Kui aga selliseid võimalusi ei ole või on raha kasutamise jaoks head võimalused, siis tuleb otsustada annuiteetlaenu kasuks
9) Algvaru oli 150 hind 14.-, ost detsembrikuus 45 hinnaga 16 , müük 35 hinnaga 12.- , lõppvaru 200 tk hinnaga x , leia kas kasutatakse Fifo lifo vms meetodit vastus LIFO on vastus . 10) Töötaja palk oli 900 euri . sotsmaks jt maksud olid ka antud ja pidid valima õige variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas. 11) Milliste kannetega kajastatakse intresside arvestamist ( D: intressikulu; K:intressivõlg) 12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised 13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha'' 14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne)
222 7/1/2017 -2972.222 8/1/2017 -2972.222 9/1/2017 -2972.222 10/1/2017 -2972.222 11/1/2017 -2972.222 12/1/2017 -2972.222 1/1/2018 -2972.222 2/1/2018 -2972.222 3/1/2018 -2972.222 4/1/2018 -2972.222 5/1/2018 -2972.222 ressimääraga 7% aastas. su laenu sõlmimisel 1%. Laenu rtisatsioonigraafik ja arvutage äk ja kui suur on intressikulu ÜLESANNE 134A (Dividendipoliitika). Teile kuulub eraisikuna 10%-ne osalus ettevõttest. 45% aktsiatest kuulub aktsionärile A, kes sooviks käesoleval aastal dividende maksta: ülejäänud 45% kuulub aga aktsionärile B, kes teeks seda alles järgmine aasta. Seega sõltub see, kas dividende makstakse sel või järgmisel aastal, Teie otsusest. Ettevõtte vaba omakapitali suurus on miljon eurot. Ettevõte saaks selle raha investeerida üheks aastaks 10% tootlusega
seotud kuludega. Kasumiaruande analüüs 2008. aasta 6 kuuga kasvasid Grupi tulud 13,1% ja moodustasid 61,8 miljonit krooni. Kasv oli suures osas seotud finantstulu ja osutatud teenustest tulude kasvuga. Intressitulu vähenes 17,9% ja ulatus 30,8 miljoni kroonini. Langus oli seotud pangadeposiitidelt intressitulu vähenemisega (vt lisa 15). Liisingutegevusest intressitulu kasvas 77,8% ja ulatus 3,2 miljoni kroonini. Intressitulu laenudelt kasvas 13,6% ja ulatus 11,7 miljoni kroonini. Intressikulu suurenes 52,9% ja ulatus 13,3 miljonit kroonini. Kasv oli peamiselt tingitud tütarettevõttete poolt teistelt pankadelt ja firmadelt kaasatud laenuressurside kasvust. Grupi puhas intressitulu vähenes 60,8% ja ulatus 17,5 miljoni kroonini. Teenustasutulu kasvas 63,1% ja ulatus 21,2 miljoni kroonini. Teenustasutulude struktuuris kõige olulisemad olid: · maksetega seotud teenustasud 55,7%; · väärismetallitehingutega seotud teenustasud 17,9%; · sularahatehingutega seotud tasud 11,3%;
saadud tulude üldsumma. Seega investeering, mis vähendab rahvatulu, on rahvamajanduslik kulu. Meelis Teder 2012 9 KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Reageerimine tegevusmahule Muutuvkulud ja püsikulud Muutuvkulude suurus sõltub toodangu hulgast, tootmise mahust. Kui toodangu hulk ei mõjuta kulusid, on tegemist püsikuludega e. fikseeritud kuludega. Mõned püsikulud on absoluutselt püsivad (amortisatsioon, intressikulu), teised (astmelis-püsikulud) on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu saavutamisel (näiteks mittepõhitööliste palgakulu). · Kogukulud on muutuvkulud pluss püsikulud 10 Kulude muutumine · Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub
22. erapooletu - беспристрастный 23. erimeelsus - разногласие 24. ettemakse - предоплата 25. finantsinvesteering - финансовые вложения 26. haigushüvitis - пособие по болезни 27. haldama - Управлять 28. halvustama – презирать 29. hoolikas - заботливый 30. immateriaalne põhivara – нематериальное имущество 31. intressikulu - Процентные расходы 32. intressitulu - процентный доход 33. inventuur - инвентаризация 34. kaasama - Вовлекать 35. kahekordse kirjendamise meetod – метод двойной записи 36. kahjustama - повреждать 37. käibemaks - налог с оборота 38. käibemaksukohustuslane – плательщик налога с оборота 39. käibevara – оборотное имущество 40
D Võlad töötajatele K Töötuskindlustusmaksed 9800 K Üksikisiku tulumaks 31. D Võlad töötajatele 280 200 K Arvelduskonto 280 200 32. Töötuskindlustusmäär 1%-tööandja D Töötuskindlustusmaksete kulu 4900 K Töötuskindlustusmaksed 4900 33. 25 500-summa D Sotsiaalmaksukulu (5040) 25 500 K Sotsiaalmaks 25 500 34. D Elektrikulu 60 000 D Käibemaks 12 000 K Võlad tarnijatele 72 000 35. D Lühiajalised laenud 200 000 D Intressikulu 12 000 K Arvelduskonto 212 000 36. D Võlad tarnijatele 36 000 K Arvelduskonto 36 000 37. D Arvelduskonto 6000 K Nõuded ostjatele 6000 38. a) Hoone 400 000*5/100=20 000 b) Masinad ja seadmed 268 000-20 000=24 800 248 000*20/100=49 600 Külmutuslett 30 000*20*6/12*100=3000 Kokku 52 600 D Amortkulu 72 000 (52600+20 000) Eraldi kontodele ei panda! K Hoonete akum.kulum 20 000 K Masinate ja seadmete akum. Kulum 52 600
finantskäitumine on jäänud konservatiivseks ning uusi laene on võetud väga ettevaatlikult. Lisaks on hoiuste maht stabiilselt kasvanud. Selline olukord loob head eeltingimused selleks, et pangad saaksid oma laenuriske uues kasvutsüklis paremini juhtida. Laenukvaliteedi paranemine on võimaldanud pankadel hakata vähendama võimalike laenukahjumite katteks eelnevatel aastatel moodustatud reserve. Lisaks sellele loovad baasintressimäärade oodatav tõus ning intressikulu kokkuhoid piisavad tingimused puhta intressitulu mõõdukaks kasvuks. Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsis viimase aasta jooksul tugev ning võib väita, et kindlustussektori riskid on hästi juhitud ja kasumlikkus suur. Lisaks ei ole Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk suurenenud pankade kohustusliku reservi nõude alanedes 2010. aastal. Finantsturud Rahvusvaheliste finantsturgude arengut mõjutas 2010
Müügitulu S 1000 000 Äritasand Müüdud -300 000 toodete kulu Brutokasum 1000 000- 700 000 300 000 Turustuskulud -200 000 Amortisatsioo -100 000 Finantstasa nikulu nd Ärikasum Ebit 400 000 Intressikulu -10 000 Maksustamise Ebt 390 000 elne kasum Tulumaks T 0 Puhaskasum Ni 390 000 10. Ettevõtte tulemuslikkuse näitajad ja nendes sisalduv info: Varade rentaablus (ROA) Omakapitali rentaablus (ROE) ROA (varade rentaablus)=NI/A Varade rentaablus=puhaskasum/vara ROE=S/A*NI/S*A/E omakapitali rentaablus=müügitulu/vara*puhaskasum/müügitulu*vara/omakapital 11
Tööjõukulud -16426 -14525 1901 13,1% Majandamiskulud -10685 -9703 982 10,1% Muud kulud -2319 -1787 532 29,8% Põhivara -3556 -3807 -251 6,6% amortisatsioon ja ümberhindlus Aruandeperioodi -5835 -4084 1751 42,8% tegevustulem Finantstulud- ja -236 -227 9 3,9% kulud Intressikulu -196 -221 25 11,30% Tulem osalustelt -45 -11 Tulu hoiustelt 1 1 Muud finantstulud- ja 4 4 kulud Aruandperioodi -6071 -4311 1760 40,80% tulem 4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs Tuhandetes Kokku eurodes rahavood 1 380 2 155 -775 -36% põhitegevusest
Arvelduslaenu saadakse kokkuleppelistel alustel pangaga mitmesuguste maksete tasumiseks (kui ettevõttel endal ei puuduvad momendil rahalised vahendid). Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu ja kajastatakse kasumiaruandes kirjel Finantskulud - intressikulud. Kui laenuperiood hõlmab mingit osa kahest majandusaastast, tuleb intressikulu arvestada mõlema majandusaasta kohta eraldi. Raamatupidamislausendid: Ettevõte saab lühiajalist laenu, mis laekub arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Lühiajaline laen Laenult arvestatakse intress ja kantakse kuludesse D: Finantskulu K: Intressivõlg Laenu ja intressi tasumine arvelduskontolt D: Lühiajaline laen (laenusumma) D: Intressivõlg (arvestatud intress) K: Arvelduskonto (laenusumma + intress) Kui pangakontolt tasutakse kohe laenuintress, siis intressikohustust ei ole vaja
81 501.96 236,441.02 501.96 32,852.67 236,441.02 501.96 501.96 32,852.67 32,852.67 - - 4061 4062 4071 Kingitused ja Kohalikus maksud ja annetused maamaks Intressikulu Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit ### - - 892.00 1,200.00 1,025.00 892.00 1,200.00 1,025.00 892.00 892.00 1,200.00 1,200.00 1,025.00 1,025.00 - - - 408
NGI kontserni kontsernikonto 116 106 91 intressitulu Omanikulaenu intressitulu 20 0 0 Sidusettevõtjalaenu intressid 0 7 0 Muud finantstulud 3 2 1 Pangalaenude intressikulu -2 840 -1 906 -1 765 Kapitalirendi intressikulu -79 -51 -24 NGI kontserni intressikulu -12 0 0 Muud finantskulud -35 -51 -108 Finantstulud sidusettevõtja 180 205 150 aktsiatelt Kasum (kahjum) enne
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1
0 € DTL DOL DFL Arve suurus 5,000.00 € Maksetähtaeg (päevades) 30 Nominaalne intressimäär 10% Koheselt makstav summa (% arve suurusest 80% Teenustasu 7.50 € Intressikulu 32.22 € Efektiivne intressimäär 12.33% % Puhaskasum finantsanalüüsi ja DFL õimendusanalüüsi ja L, DCL/DTL) me % EBIT käsitletud näitest ja sama. E % EBIT EB
Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud. Intressikulude kattekordaja ärikasum / intressikulu Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT) Koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist (täiendava ühiku korral siis) Vastutuskeskused ,,kõik ettevõtte tulud ja kulud saavad vastutaja, kelleks on struktuuriline üksus. Neile eraldatavad rahalised vahendid kulud ja neilt oodatavad tulud on kajastatud eelarves." Nii võib vastutuskeskuseks olla nt mingi toote loojad, mingi konkreetse osa
3.2.2. Võlakordaja (Rebet Ratio) Võlakordaja tähendus on vastupidine soliidsuskordajale. See näitab, kui suur osa kogukapitalist on laenukapital. Võlakordaja = kogu võlgnevus / kogu vara. 3.2.3. Intresside kattekordaja (Times Interest Revenue) Intressi kattekordaja näitab, kuidas ettevõte suudab tasuda intressikulusid kasumi arvelt, ehk mitu korda kasum intressikulud ületab. Kuna intressid kuuluvad maksmisele enne tulumaksu, on suhtarvu lugejas kasum enne intressikulu ja tulumaksu, mitte puhaskasum. (EBIT). 12 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Intressikordaja peaks olema vähemalt 3. Kui see on üks, läheb kogu kasum ettevõttel intresside maksmiseks ja kui see on väiksem kui üks, on ettevõte kahjumis. Intressi kattekordaja = ärikasum / intressikulu Kuna meie alustav ettevõte on koostanud oma prognoosid nii, et ei võeta alustamiseks üldse laenu, st
Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud. Raamatupidamiskanne: D (vastav) Kulu, Kaup, Materjal, Materiaalne põhivara jne. (D käibemaks) K Võlad tarnijatele
hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel.
Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt
Väärtuse testi läbiviimiseks koostatakse esmalt iseseisva allüksuse kasumi prognoos eelolevateks aastateks 32 Näitaja (tuh.kr) 1.aasta 2.aasta 3.aasta Müügitulu 1100 1150 1200 Müüdud toodete (700) (750) (800) kulu Brutokasum 400 400 400 Turunduskulud (50) (50) (50) Amortisatsioonikul (200) (200) (200) u Ärikasum 150 150 150 Intressikulu (100) (50) 0 Puhaskasum ( 50 100 150 kahjum) 33 Järgnevalt koostatakse rahakäibe prognoos eelolevaks kolmeks aastaks. Prognoosi ei lülitata mitterahalisi kulusid/tulusid, vara parendamiseks tehtavaid täiendavaid investeeringuid, finantstegevuse rahakäivet ja makstavat tulumaksu. Näitaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta (tuh.kr) Müügitulu 1100 1150 1200
2,145 remont hooldus kulu 2,235 elektri kulu 2,403 tööstuskindlustuse kulu 2,444 ruumide kommunaal kulu 2,529 IT teenuste kulu 2,875 amort kulu 4,659 auto kütuse kulu 5,663 sots maksu kulu 5,896 müüdud kauba kulu 5,903 telefon internett 6,351 autode kasutusrendi kulu 6,406 intressikulu 6,912 ruumide rendikulu 8,822 müüdud teenuste kulu 9,189 transpordi kulu kauba ja mater müügil 17,159 palgakulu 124,290 94,473 Deebet Kreedit Lõppjääk Tegevus Hind Kogus Summa Kogus Summa Kogus Summa Algjääk 11 8000 88000 Ostan 12 13000 156000 21000 244000
Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa. N: Raha toomine pangast D:Kassa K:A/a; Raha viimine panka D:A/a K:Kassa N: Lühiajal laenu laekumine arveldusa. D:A/a K: Lühiajaline pangalaen N: Lühiajalise pangalaenu tasumine D:Lühiajalised pangal. K:A/a N: Laenuintressi tasumine D: Finantskulud - intressikulu K: A/a Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Koosneb põhi – ja käibevarast. Majandusüksuse varud rühmitatakse bilansis järgnevalt: 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest,
Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi. Aktivakonto suureneb deebetis, passivakonto suureneb kreeditis. Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis. Kasumiaruanne Müügitulu +50 000 Materjalikulu -10 000, tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600 muud tegevuskulud : rendikulud -1 000 amortisatsiooni kulu -3 000 muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000 muud äritulud ------------------------------- Ärikasum finantskulud ja tulud : intressikulu -500 (s.h. Intressikulud) ----------------------------------- Kasum ette tulumaksu tulumaks (dividend-lt) ----------------------------------- aruande aasta kasum Eksam : 1.Mis on majandusarvestuse koostisosadeks. Millised neist on kohustuslikud? Majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, finantsanalüüs, eelarvestus, audiitrikontroll sisekontroll, maksude arvestus. Kohustuslik on finantsarvestus ja maksude arvestus 2.Kuluarvestus
amortiseeritakse lineaarselt. import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks 2 inflatsioon üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine inkasso - raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sissenõutud summade kliendi pangakontole kandmine intress (intressikulu) laenu hind, mida laenuandja tahab saada selle eest, et annab kasutada oma vara. intressiperiood ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine tulu saamise eesmärgil.
.kulum - püsikulu ..maksud - segatüüpi kulud ....riigilõiv - püsikulu ..muud kulud - segatüüpi kulud ....lootusetud ja ebatõenäolised nõuded - muutuvkulud ..lõpetamata toodangu varude muutus - muutuvkulud ..valmistoodangu varude muutus - muutuvkulud ..oma tarbeks valmistatud põhivara - muutuvkulud ..kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt - muutuvkulud Muud ärikulud - segatüüpi kulud ..kahjum põhivara müügist - muutuvkulud Finantskulud - segatüüpi kulud ..intressikulu - püsikulu Ettevõtte tulumaks - muutuvkulud 9 Müügitulu, muutuv-, püsi- ning segatüüpi kulude dünaamika ja varieeruvus. Müügitulu keskmine näitaja on 10 606 058 krooni tuhat krooni, standarthälve on 2 714 410. Keskmised muutuv- ja püsikulude keskmised näitajad on vastavalt 6 629 115 ja 2 309 723 tuhat krooni. Standardhälbed olid vastavalt 1 263 516, 839 208 ja 572 930.
Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise periood sunnibki annuiteetlaenu võtjat tasuma kõrgemat intressisummat. Fikseeritud põhiosa alusel laenu tagastades tasutakse laenu põhiosa kiiremini. Sellest tuleneb ka madalam kogu intressikulu. 0 Millise variandi kasuks otsustada? Kui on võimalik algul suuremaid summasid välja käia ning seeläbi laenu põhiosa kiiremini kustutada või rahale alternatiivset tulusat kasutust ei ole, siis on mõttekas seda intresside summa vähendamise nimel ka teha. Kui aga selliseid võimalusi ei ole või on raha kasutamise jaoks head võimalused, siis tuleb otsustada annuiteetlaenu kasuks Mõisted
Ärikasum -661 390 kr Netokäive 13 687 799 kr Ärikasumi tase on tõusnud 9,27 % võrra. 2010 aasta kasumi tõus on tingitud ärikasumi suurenemisest. 16 7.4 Puhaskasumi tase Puhaskasumi tase näitab, mitu protsenti igast kaupade müügikroonist moodustab maksudejärgse kasumi. Peegeldab ka müüdud kaupade omamaksumust, tegevuskulusid, intressikulu aga ka tulumaksu. , (7.4) Järgnevalt on välja toodud andmed kasumiaruandest lisas 3 ja seejärel arvutatud 2010. aasta puhaskasumi tase: Puhaskasum: 373 864 kr Netokäive: 14 765 007 kr 2009 aasta puhaskasumi taseme arvutamine: Puhaskasum: -860 682 kr Netokäive: 13 687 799 kr Võrreldes 2010 aastat 2009 aastaga, siis kasv on 8,82%, mis näitab et 2010 aastal on
OECD BEPS initsiatiiv OECD raport immateriaalse vara siidehinnastamise aspektide kohta Advanced Pricing Agreement NB! SIIRDEHINDU KOHALDATAKSE VAID ETTEVÕTLUSES DIVIDENDID võidakse maksustada läbi kinnipeetud tulumaksu (ka vabastus). Siseriiklikult vabastusmeetod ja kinnipeetud. Dividendid ei ole kulu, mis on mahaarvatav. Maksumaksja on saaja. INTRESS – kinnipeetav tulumaks. Maksumaksja on saaja. Laenusaaja kannab intressikulu – arvab maha. Saajal tulumaks. Artikkel 11 p 3 igasuguse võlakohustuse pealt tehtud makse. Riigid kaitsevad maksubaasi – laen on liiga suur, siis ületab osa on maha arvatav. Piiratakse intressi mahaarvamise õigust. LITSENTSITASU – õigus kasutada logo (passiivne tasu) – väljamakstes kulu -> maksubaas väheneb -> TuMK väheneb; saaja on maksukohustuslane Oluline neid eristada: Dividend on ainuke, kus on vabastusmeetod tulule.
[6]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil) [6]. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit [6]. 1.2 Kohustuste liigitamine 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused Tasumise tähtaja järgi liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaline kohustus on selline, mis tuleb üldjuhul hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul [3]. RTJ 2 järgi kajastatakse lühiajaliste kohustustena järgnevaid kohustusi:
067 833 Omakapital 477 814 580 329 225 597 004 Kapitaliseerituse kordaja 0.4658 0.5819 0.7141 Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intressikulude kattekordaja 14 Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu 2006 2007 2008 Ärikasum 97 250 046 105 867 44 030 Intressikulu 2 150 298 8 652 17 835 Intressikulude kattekordaja 45.23 12.236 2.46874 See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse.
soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas, mis on kirjas alusdokumendil. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Pikaajaliste kohustiste kohta avalikustatakse aastaaruandes individuaalselt oluliste kohustuste kohta eraldi summad, maksetähtajad, intressimäärad jt olulised tingimused. Õppisin referaadi kirjutamisest üsna põhjalikult antud teema kohta. Lugesin palju rohkem informatsiooni ja allikaid, kui siia kirja sai pandud ning seetõttu sai teoreetiline pool hästi selgeks
annaabi.ee 
