väljendatakse üldjuhul protsendina. Täiteaste näitab, kui suur osa veovahendi või veoühiku koormaruumist kubatuurist on täidetud kaubaga. 75 - 80% -list mahulist täiteastet loetakse üldjuhul heaks täiteastmeks. Materiaalne ressurss Materiaalsete ressursside all mõeldakse töö objekte, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne. Materjalivoog Materjalivoogusid määratletakse kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja valmistoodang, mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone.Materjalivoog on toodang (kauba kujul), millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi operatsioone teatud ajaliste intervallide järel. Materjalivoog muutub teatud kindlal ajahetkel (näit. peatumisel laos) materjali varuks. Mini-load laosüsteem
logistikateenuste osutaja. 5. Logistika rolli suurendavad tegurid tänapäeva majanduses Toodete eluea lüh. , nõudluse killustumine, turgude ebastabiilsus, vajdus suurendada paindlikkust; kaupade sortimendi laienemine; hindade järjepidev kasv; turunduse areng; kliendisuhete juhtimine. Roll on tootja ja tarbija vahel materjali raha- ja infovoogude juhtimine, millele on lisandunud taaskasutatavate materjalide voog ja ettevõtete koostamine 6. Logistika põhimõisted Materjalivoog - võib määratleda kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja valmistoodang, mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone. Materjalivoog - on toodang, millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi toiminguid teatud ajaliste intervallide järel. Materiaalne ressurss - töö objektid, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne.
ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel,kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. · Matemaatilised mudelid ökoloogias Ökoloogilised mudelid: Piiramatud ressursid Lineaarne materjalivoog I - piiramatud jäätmed; Energia ja piiratud ressursid - Kvasitsükliline materjalivoog II - Piiratud jäätmed; Energia Tsükliline materjalivoog III. Jäätmeid ei teki. (Tööstusrevolutsiooni algetapp sarnaneb I ökoloogia tüübiga, Tööstuse areng on viinud võrdluseni I ja II ökoloogia tüübiga, Ideaalne antropogeenne materjali- ja ressursikasutus peaks olema analoogne III tüüpi ökoloogilise tsükliga.)
planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni lõpptoodangu tarnimiseni kliendile, kusjuures eesmärgiks on kulutuste minimeerimine ja klienditeeninduse taseme maksimeerimine. Logistikat peetakse üha rohkem valdkonnaks, mis käsitleb erinevaid voogusid ja nendega seotud protsesse. Üldjuhul on logistikas tegemist nelja erineva vooga materjalivoog, infovoog, rahavoog ja teenuste voog. Peamiseks uurimise, juhtimise ja optimeerimise objektiks logistikas on materjalivoog. Informatsiooni-, raha- ja teenuste vood saadavad materjalivoogusid ja neid vaadeldakse kui materjalivoogude poolt genereeritud sekundaarseid voogusid. Logistika määratlus laiemas tähenduses: Logistika on teadus materjalivoogude, teenuste voogude ja nendega seotud informatsiooni- ning rahavoogude juhtimisest ja optimeerimisest püstitatud eesmärkide saavutamiseks.
Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Tänapäeva logistikas on oluline terviklik lähenemine. See tähendab, et logistika ei tohi olla korraldatud ühe ettevõtte vajadustest lähtudes, vaid arvestab optimaalselt kõikide tarneahela osaliste koosmõju. Sel eesmärgil arenes logistika juhtimise kontseptsioonist 1990-ndail tarneketi juhtimise kontseptsioon. 5.Nimetada logistikaga seotud vood. 1. Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise, ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel (materjalivoo edasisuunalise liikumise käsitlus). Materjalivooga seotud tegevusi nimetatakse logistilisteks operatsioonideks. 2. Infovoog liigub materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas
vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt, protsessid ei ole otstarbekad. · valed või liigsed protsessid Töötatakse ebaühtlase metoodika ja erinevate töövahenditega, mis ei võimalda protsesse standardida ega juhtida. · üleliigne laovaru Üleliigne laovaru põhjustab materjalide riknemise, tekitab liigseid transpordi- ja ladustamiskulusid, tarned hilinevad, tooted on defektsed jm. 7. Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pooltoodetega või valmistoodanguga, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel. 8. Ideaalis on klienditeenindus ettevõtte tegevuste ja abinõude süsteem, mille
Logistika juhtimise all mõeldakse ühest küljest ettevõtte kõigi logistikatoimingute kooskõlastatud ja koordineeritud planeerimist, täideviimist, kontrolli ja jätkuvat parendamist. 13. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all? Tarneahela juhtimine eeldab nii ettevõtetevahelist kui ka ettevõttesisest tihedat koostööd. 14. Nimetada tarneahela vood ja kirjeldada, kuidas on need omavahel seotud. Tarneahela osaliste vahel liiguvad materjali-, informatsiooni- ja rahavood. Materjalivoog on seotud materjalide ja valmistoodete transportimise ning ladustamisega. Rahavoog (raha) on materjalide ja valmistoodete eest makstav hüvitis. Materjalivoo ees peab liikuma infovoog, mitte vastupidi. Heade logistikatavade kohaselt ei lähetata saadetisi enne teele, kui saajat on eelnevalt informeeritud ja saadud temalt nõusolek kaupade vastuvõtmiseks. 15. Nimetada logistika strateegilise juhtimise tegevusi.
valmiskaupade ning nendega seotud info liikumise ja ladustamise 1)Tasakaalus süst- materjali hangitakse mitmelt tarnijalt ja kaupua planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja lähetatakse klientidele, kes asuvad mitmes kohas. N: tarbekaupade tarbimiskoha vahel. tootjad. 4. Millest moodustub materjalivoog? 2)Keeruline sisendpool- N: lenukitööstus (ka autotööstus), kus - transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida tootnud sajad tarnijad. logistiliste operatsioonidest. Kui lennuk valmis, viiakse kliendile (ladu pole vaja). Sisendpool 5. Kuidas on infovoog seotud logistikaga
kinnitamise eest kauba saatja. Nõuded: kaup peab olema paigutatud tihedalt, vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või mõnel muul viisil kinnitada, kaupu tuleb paigutada nii et kaupade üksteise vigastamine oleks viidud miinimumi peale. Pealelaadimine peab olema vastupidine mahalaadimise järjekorrale. OMAHINNA KUJUNEMINE -Tegevuste piiritlemine tööpanus haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses ruumid materjalivoog tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid kasutusaeg jääkväärtus intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades PERSONAAL Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine,
tarbimiskoha vahel õigeimaid ning efektiivseimaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni vajadus tekitavad huvi andmete säilitamine, edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõuded. andmete otsimine jne. Materjalivoog on logistika võtmesõna. See moodustab transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemustena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- ja lõpptoodetega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Infovoog on teine oluline logistika märksõna. Infovoog liigub materjalivooga paralleelselt, kuid Oodatud toode Kliendi minimaalsed Turundusjuhi otsused Brand, garantii, mõlemas suunas
Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5 kg, 1 kg kulda 350 000 kg, 1 kg vaske 420 kg, 1 kg rauda 15 kg, 1 kg alumiiniumi 6 kg GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Globaalsed keskkonnaprobleemid ( loodusvarad ja toit , metsad ja maavarad, jäätmed) Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks.
Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5 kg, 1 kg kulda 350 000 kg, 1 kg vaske 420 kg, 1 kg rauda 15 kg, 1 kg alumiiniumi 6 kg GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Globaalsed keskkonnaprobleemid ( loodusvarad ja toit , metsad ja maavarad, jäätmed) Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks.
d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. 25. Mis on ökoloogiline jalajälg? Bioloogiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbivate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks. 26. Mis on ökoloogiline seljakott? Ökoloogiline seljakott (ecological rucksack, ecologischer Rucksack) tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud ,,nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog 27. Mida uurib elutsükli analüüs? Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28. Nimeta 3 globaalset keskkonnaprobleemi Maakerda ülerahvastatus Loodusvarade ammendumine ja kasutamine Looduse mitmekesisus Energiakasutus Saastumine 29. Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu?
· Hea pedagoogiline vahend. · Sageli ökoloogiline jalajälg alahindab inimtegevuse mõju keskkonnale ja inimese tervisele ja heaolule. Ökoloogilise jalajälje vähendamise strateegia · Ökoloogilise efektiivsuse tõstmine · Ressurssi kasutuse efektiivsuse tõstmine · Vee, energia, tooraine säästlik haldamine ja kasutamine jne. · Tarbimise vähendamine · "Majanduslik kasv = Progress" ? · "Tarbimine = Elukvaliteet" ? · Keskkonnasaaste ohjamine 4.7 Materjalivooanalüüsid Materjalivoog Materjalivoog arvestab, milline osa kasutatud loodusressursist ja produktist kasutatakse majanduses: · Kas otse produktina või produkti levitamisel ja teenuste osutamisel. · Või kaudselt läbi materjalide millel saab põhineda tootmine Materjalikulu Ainevoog ja kogukulu tootmistegevuse; peegeldab ainete tarbimisega seotud keskkonnamõju (saastamine, jäätmeteke). Kui materjalikulu ja materjalivooge vähendada, siis vähenevad ka tootmisega seotud keskkonnaprobleemid
24. Mis on ökoloogiline defitsiit - Ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik. 25. Mis on ökoloogiline jalajälg - Bioloogoiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbitavate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks. 26. Mis on ökoloogiline seljakott - Tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. 27. Mida uurib elutsükli analüüs - Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Selleks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju keskkonnale alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28
kvaliteedi. · Keskendub iga operatsiooni ülevaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist · Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud · 5 ,,kerget" põhimõtet: Väärtus luua toode vastavalt kliendi soovidele Protsessid leida parimad viisid toote loomiseks Vood tagada optimaalne materjalivoog läbi tarneahela Tõmbamine teha ainult siis, kui on tellitud Täiuslikkuse taotlus pidevalt otsida võimalusi parendusteks kõigis tegurites NB! Madalad kulud iseenesest ei tähenda veel "kerget" strateegiat, sest see taotleb ka kvaliteedi ja klienditeeninduse taseme stabiilsust. Kerge lähenemine sobib kõige rohkem stabiilsesse keskkonda ja masstootmisele ning kõige vähem kõrge muutlikkusega tingimustesse. 10. Väle strateegia (agile)
kvaliteedi. • Keskendub iga operatsiooni ülevaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist • Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud • 5 „kerget” põhimõtet: Väärtus – luua toode vastavalt kliendi soovidele Protsessid – leida parimad viisid toote loomiseks Vood – tagada optimaalne materjalivoog läbi tarneahela Tõmbamine – teha ainult siis, kui on tellitud Täiuslikkuse taotlus – pidevalt otsida võimalusi parendusteks kõigis tegurites NB! Madalad kulud iseenesest ei tähenda veel “kerget” strateegiat, sest see taotleb ka kvaliteedi ja klienditeeninduse taseme stabiilsust. Kerge lähenemine sobib kõige rohkem stabiilsesse keskkonda ja masstootmisele ning kõige vähem kõrge muutlikkusega tingimustesse. 10. Väle strateegia (agile)
Sel perjoodil kiirendasid logistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid: · Turumudelite muutmine- tootja turg muutus tarbija turuks · Tootmiskulude tähtsus hakkas pidevalt suurenema · Progress arvutitehnoloogias · Muutused varude moodustamise strateegiates · Militaarse kogemuse mõju 109. Milliste voogude haldamise ja juhtimisega tegeletakse logistikas? Üldjuhul on logistikas tegemist nelja erineva vooga- Materjalivoog, infovoog, rahavoog ja teenindus. 110. Milline voog on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks? Peamiseks uurimise, juhtimise ja optimeerimise objektiks logistikas on materjalivoog 111. Millised on logistikatöö peamisee eesmärgid ettevõttes? · Kuluefektiivsuse saavutamine · Optimaalse teenindustaaseme ja teenindamise kvaliteedi saavutamine · Paindikkuse saavutamine klienditeeninduses. 112
JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks.
Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes
detailseks eksamil ei lähe MRP I – arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavat materjalivaru. MRP-põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju tarvis selle toote jaoks materjale. Teoreetiliselt pole varusid vaja kui lõpptoodete hulk ja tootmise ajakava on teada. Sujuv materjalivoog. Keskne tootmiskava MPS – on MRP-süsteemi põhisisend; nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja teenustest, mida ettevõte peab mingi aja jooksul tootma/tarnima koos oluliste tootmismahtude ning tähtaegadega, kuna toodet vajatakse. Peab olema piisavalt pikk, et jõuaks tellida ja kohale viia ning toota. Materjalispetsifikatsioon – ehk lõpptoote struktuur BOM on diagramm, insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks
3. töötaja on saanud vara dokumendi alusel 4. kahju on tekitatud töötaja tegevusega 5. kahju on tekitatud materjalide/kaupade või kasutada antud tööriistade, mõõteriistade, töörõivaste vmt tahtliku hävitamise või rikkumisega 48.Logistiliste kulude arvestus ja juhtimine. Omahinna arvutamine. -Tegevuste piiritlemine -tööpanus -haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses -ruumid -materjalivoog -tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid -kasutusaeg -jääkväärtus intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades 49. Laoga seotud kulud ja nende suunamine. Ladustamiskulud. Käsitsemiskulud. Tellimiskulud. Laopidamine põhjustab nii kaupade füüsilist käsitsemisest kui ka lao haldamisest tulenenevaid
Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik nimetus meetodi kohta, mis näitab loodusvarade kasutamise määra järgi inimkoormust ökosüsteemidele võrreldes looduse taastumisvõimega samadel pindadel. Ökoloogiline seljakott on tarbitavatest materjalidest tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog (nähtamatu materjalikulu, mis kulub mingi toote tegemiseks või teenuse osutamiseks ja saadakse, kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass).
seljakott? Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik nimetus meetodi kohta, mis näitab loodusvarade kasutamise määra järgi inimkoormust ökosüsteemidele võrreldes looduse taastumisvõimega samadel pindadel. Ökoloogiline seljakott on tarbitavatest materjalidest tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog (nähtamatu materjalikulu, mis kulub mingi toote tegemiseks või teenuse osutamiseks ja saadakse, kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass).
Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik nimetus meetodi kohta, mis näitab loodusvarade kasutamise määra järgi inimkoormust ökosüsteemidele võrreldes looduse taastumisvõimega samadel pindadel. Ökoloogiline seljakott on tarbitavatest materjalidest tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog (nähtamatu materjalikulu, mis kulub mingi toote tegemiseks või teenuse osutamiseks ja saadakse, kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass).
teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) Ökoloogiline jalajälg koosneb: Süsiniku jalajälg Karjatamise jalajälg Metsa Kalastusalade Põllumaa Ehitistealuse maa jalajälg Maailma Loodusfondi (WWF) avaldatudraporti kohaselt on Eesti ökoloogiline jalajälg inimese kohta üks maailma suurimaid. Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Nt 1kg kulla tootmiseks on see 350 000 kg ja hambaharja jaoks 1,5 kg Elutsükli analüüs LCA - toote keskkonnamõju hindamine kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimaluse ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. SÄÄSTEV ARENG JA EESTI Säästva arengu põhimõte - tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
identifitseerimine, lõpptoote koguste ja valmistamistähtaegade kindlaksmääramine, tootmisgraafikust lähtuvate vajaduste rahuldamiseks tarvisminevate materjalide (tootekomponentide) koguste ja kohaletoimetamise tähtaegade kindlaksmääramine; õigel ajal õigesse kohta õigete materjalide (tootekomponentide) kohaletoimetamine. Selles tootmissüsteemis tõugatakse materjalivoog ühest tootmisstruktuurist teise juhtimiskeskusest saadud korralduse alusel, kusjuures protsessi tõhusus sõltub juhtimissüsteemi võimest kontrollida tootmist mõjutavaid tegureid. Järelikult, mida suurem on tootmissüsteem, mida rohkem on kontrollitavaid tegureid, seda keerulisem ja kallim on juhtimissüsteem. MRP–I võtmeprobleemideks on efektiivse teabe- ja arvestussüsteemi loomine, sobiva tehnika ja tehnoloogia rakendamine.
Materjalivoogude liikumist, hoiustamist, laoruumi, lao tehnoloogiaid ja tehnikat tuleb kavandada ühel ajal, minnes ligikaudsetelt väärtustelt järk-järgult üle täpsematele väärtustele ja parema kooskõla leidmisele eri komponentide vahel. Ühe komponendi muutmine toob enamasti kaasa ka mitme teise komponendi muutumise, mistõttu parema tervikliku tulemuse saavutamiseks oleks vaja kasutada iteratsiooni ehk kordamist, kasutades muutunud andmeid. Primaarseks komponendiks on seejuures materjalivoog. Lao asukoht Lao asukoha valik on ühteaegu nii teadus kui ka kunst. Otsustamine sisaldab prioriteetide kaalu- mist, kriitiliste punktide määratlemist ja välistamise protsessi. Igal asukohal on tavaliselt mingid eelised ja puudused, mistõttu sisaldab lõplik valik tavaliselt teatud kompromisse. Laonduses toodetakse sarnaselt tootmisettevõtetega lisaväärtust. Toodetud lisaväärtus laos on aga tavaliselt mitu korda, isegi kümneid kordi väiksem kui tootmisprotsessis
“Ahel” aga rõhutab olulisi detaile: 1. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse! 2. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”. Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog. • Pigem paks infovoog ja õhuke kaubavoog kui vastupidi. • Üks-ühene järgnevus ahelas pole kohustuslik. • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. • Tarneahelad ka algavad kliendi juures. • Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? („supply chains reach from dirt to dirt“) • Ideaalset tarneahelat pole olemas (mitmed erinevad huvid ja arusaamad äri olemusest + muutuvad kliendi vajadused ja muutuv ärikeskkond)
19-nda sajandil 20-nda sajandi algul 20-nda sajandi keskel 20-nda sajandi lõpuaastatel 8. Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas? Vali õiged variandid. A materjalivoogudega B informatsioonivoogudega C rahavoogudega D kliendivoogudega A, B B, C A, C, D A, B, C 9. Missugune nimetatud voogudest on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks? materjalivoog informatsioonivoog rahavoog teenuste voog 10. Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes? 24 suurendada ettevõtte rahalist käivet suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust tõsta toodete ja teenuste kvaliteeditaset vähendada vigade arvu logistilisel teenindamisel 11. Logistika juhtimisel tegeldakse......
lühendamisele, paindlikkuse suurendamisele või tarneahela liikmest ettevõtte arengu kiirenda- misele. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Peamiseks uurimise, juhtimise ja optimeerimise objektiks logistikas on materjalivoog. Informatsiooni-, raha- ja teenuste vood saadavad materjalivoogusid ja neid vaadeldakse kui mater- jalivoogude poolt genereeritud voogusid. Logistikatoiminguteks ehk funktsioonideks nimetatakse materjalivoogudele lisatud ja neid saatvaid tegevusi
8. Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas? Vali õiged variandid. A materjalivoogudega B informatsioonivoogudega C rahavoogudega D kliendivoogudega A, B B, C A, C, D A, B, C 64 9. Missugune nimetatud voogudest on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks? materjalivoog informatsioonivoog rahavoog teenuste voog 10. Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes? suurendada ettevõtte rahalist käivet suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust tõsta toodete ja teenuste kvaliteeditaset vähendada vigade arvu logistilisel teenindamisel 11. Logistika juhtimisel tegeldakse....... Vali õiged variandid. A ettevõttesse saabuvate materjalivoogudega
19-nda sajandil 20-nda sajandi algul 20-nda sajandi keskel 20-nda sajandi lõpuaastatel 8. Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas? Vali õiged variandid. A materjalivoogudega B informatsioonivoogudega C rahavoogudega D kliendivoogudega A, B B, C A, C, D A, B, C 9. Missugune nimetatud voogudest on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks? materjalivoog informatsioonivoog rahavoog teenuste voog 10. Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes? suurendada ettevõtte rahalist käivet suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust tõsta toodete ja teenuste kvaliteeditaset vähendada vigade arvu logistilisel teenindamisel 83 11. Logistika juhtimisel tegeldakse......
annaabi.ee 
