ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane, kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumalaga Ümber püramiidi ehitas Imphothep terve rea pühamuid ja siseõuesid, et Dzoser ja ta preestrid võiksid religiosseid rituaale läbi viia. Püramiidi alla ehitas ta väikse hauakambri ning hulgaliselt koridore ja
Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. x Agressiivne käitumine inimesed, kes väljendavad oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt, nad võidavad peaaegu alati vaidlused. x Kehtestav käitumine inimesed, kes kasutavad sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduse rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. Kuueastmeline kehtestamisprotsess: 1. ettevalmistus 2. sõnumi saatmine 3. vaikus 4. teise inimese kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. 2.-4. sammu kordamine nii kaua, kui vaja 6. lahendusele keskendumine Konflikti lahendamise meetod: 1. Kohelge teist inimest lugupidavalt 2. Kuulake, kuni kogete teist poolt, ning peegeldage sisu, tundeid ja tähendust 3. Sõnastage lühidalt oma vaated, vajadused ja tunded. Konfliktide liigid: x emotsioonide konfliktid x väärtuste konfliktid
selgitatud, võivad seisukohad muutuda. · Kui faktid on selged ja mõlema osapoole poolt aktsepteeritud, saab arutada mõlema osapoole huvisid ja eesmärke. · Kui huvid on teada, võib leida lahendusi, mis on mõlema poolele kasutoovad. · Kui mõlema poole huvisid nähakse kui õiglasi ja arvestatavaid, võivad mõlemad läbirääkijad valida parima tee, liikuda eesmärgi suunas, plaanida järgmisi samme. KUUEASTMELINE LÄHENEMINE 1. Ettevalmistus · Eesmärkide seadmine o Peaeesmärk o Püstitatud eesmärk o Madalam eesmärk · Teise osapoole juhtumi hindamine · Osapoole(te) huvide väljaselgitamine · Oma tugevuste ja nõrkuste hindamine · Kultuurilise situatsiooni teadvustamine 2. Strateegia loomine · Min-max strateegia o Min tulemus, mida võin aktsepteerida
· Huvid - Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele. Tea mida sa tahad. · Valikud - Leiuta erinevaid valikuid · Kriteeriumid - Taotle tulemust objektiivsele standardile tulenevalt Põhimõttelised läbirääkimised: min-max strateegia: · min.tulemus, mida võin aktsepteerida · max. tulemus, mida võiksin saavutada · minu huvide seisukohalt max. järeleandmine · min. pakkumine, mille võin partnerile teha ! Kuueastmeline lähenemine tagab läbirääkimiste õnnestumise: 1. Ettevalmistus x Eesmärkide seadmine o Peaeesmärk o Püstitatud eesmärk o Madalam eesmärk x Teise osapoole juhtumi hindamine x Osapool(te) huvide väljaselgitamine x Oma tugevuste ja nõrkuste hindamine x Kultuurilise situatsiooni teadvustamine 2. Strateegia loomine x Milline läbirääkimiste stiil omaks võtta
paindlikud. Juhid planeerivad tuleviku jaoks. Täna tehtud otsused saavad kohustuseks mõne tuleviku tegevuse või väljamineku jaoks. Eesmärgid on planeerimise alus. Eesmärk on soovitud lõpptulemus üksikisiku, rühma või kogu organisatsiooni jaoks. Eesmärgid annavad suuna kõigi juhtkonna otsuste jaoks ja kujundavad kriteeriumi, millega tegelikke saavutusi võrrelda. Strateegilise juhtimise protsess Strateegilise juhtimise protsess on kuueastmeline protsess strateegilisest planeerimisest, teostamisest ja hindamisest. 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine Iga organisatsioon vajab visiooni (tulevikunägemust) ja missiooni, mis määratleb tema ülesande (rajamise sihi). Organisatsiooni missiooni määratlemine sunnib juhte hoolikamalt identifitseerima tooted ja teenused. Samuti on tähtis määratleda olemasolevad eesmärgid ja strateegia, et hinnata kas neid on vaja muuta. 2) Väliskeskkonna analüüs
1.2 Probleemilahendamisoskused Probleem on vastuolu soovitava ja tegeliku olukorra või seisundi, konfliktsete vajaduste vahel (Baltin 1996:21). Üheks võimaluseks konfliktiga toimetulekul on probleem ära lahendada. Edukas probleemi lahendus peaks rahuldama kõiki osapooli, mida Thomas Gordon nimetab kaotajateta konfliktiks e võitja-võitja lahendusmeetodiks (Gordon 1977b:187- 207; Bolton 2002:313-336). 1.2.1 Koostööl põhinev probleemi lahendamine Th. Gordoni kuueastmeline probleemi lahendamise mudel aitab muuta konflikti koostööks. 1.Probleemi määratlemine ja sõnastamine Sõnasta probleem vajaduste, mitte vastandlike lahenduste keeles. Konflikti tuleb määratleda ja mõista kõikide osapoolte vajaduste, tunnete ja murede seisukohalt. Põhjaliku arutelu käigus selgitatakse probleemi olemus ja seatakse lahenduse sihid. Kirjelda oma arusaama probleemist mina-sõnumite abil, mitte hinnangute ja süüdistavate sina-sõnumite abil.
Erinevates olukordades sobivad erinevad plaanid. Planeerimist mõjutavad: organisatsiooni tasand, keskkonna ebakindluse määr, tuleviku kohustuste kestus. Operatiivne planeerimine domineerib madalamatel juhtimistasanditel, hierarhia ülemistel tasemetel on planeerimine rohkem strateegiline. Suurfirmade tippjuhtide planeerimine on enamasti strateegiline, väikefirmade omanikud-juhid koostavad mõlemaid. Strateegilise juhtimise protsess Strateegilise juhtimise protsess on kuueastmeline protsess strateegilisest planeerimisest, teostamisest ja hindamisest 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine Iga organisatsioon vajab visiooni (tulevikunägemust) ja missiooni, mis määratleb tema ülesande (rajamise sihi) ja vastab küsimusele: mis on meie põhjus olla äris? Organisatsiooni missiooni määratlemine sunnib juhte hoolikamalt identifitseerima tooted ja teenused. Samuti on tähtis määratleda olemasolevad eesmärgid ja strateegia. Miks
organisatsiooni arendamisel. Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia. Strateegia peab aitama juhil vastata küsimustele : kus on organisatsioon praegu, milline tahab organisatsioon olla paari aasta pärast või millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada. Strateegilise juhtimise protsess on kuueastmeline protsess strateegilisest planeerimisest, teostamisest ja hindamisest : 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine Iga organisatsioon vajab visiooni (tulevikunägemust) ja missiooni, mis määratleb tema ülesande (rajamise sihi) ja vastab küsimusele: mis on meie põhjus olla äris? Organisatsiooni missiooni määratlemine sunnib juhte hoolikamalt identifitseerima tooted ja teenused. Samuti on tähtis määratleda olemasolevad eesmärgid ja strateegia. Miks
entusiastlikult toetada. Logistika kvaliteediprotsess sisaldab järgmisi elemente: rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil jätkuv parendamine mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest organisatsiooni terviklik kohustumus pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks. 2
Logistika kvaliteediprotsess sisaldab järgmisi elemente: rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil jätkuv parendamine mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest organisatsiooni terviklik kohustumus pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks. 2
otsingutes. Väärtuste selginemise kontseptsioon tugineb väljakujunenud arusaamale sellest, mis on väärtused. Väärtuse testimise üldtunnustatud kriteeriumid on järgmised: väärtus on see, mis on inimese poolt valitud; valik peab olema vabatahtlik; valida peab saama alternatiivide hulgast; valik on inimesele kallis; valikut on inimene avalikult tunnustanud; valik ei ole ühekordne ja juhuslik, vaid regulaarne. Selline kuueastmeline test annab võimaluse kindlaks teha ühe või teise väärtuse omandamist. V ä ä r t u s t e a n a l ü ü s (values analysis) Toome näitena Fraenkeli (The International...1988) seitsmeastmelise õpetuse: lähtekohtade, s.t dilemmade mõistmine; eri lahenduste, s.t alternatiivide mõistmine; alternatiivide oletatavate tagajärgede mõistmine; lühema- ja pikemaajaliste tagajärgede ettenägemine; kõigi alternatiivsete tagajärgede võrdlemine;
Impulsside järjekord sõltub rootori nõutavast pöörlemissuunast. Rootori pöördenurga täpseks määramiseks varustatakse süsteem impulsiga, mis näitab algasendit. Järgnevalt kasutatakse pidevalt mõõdetud rootori pöördenurka voolu etteandeseadmesse antava tagasisidesignaalina, nagu on näidatud joonisel 5.16. See moodul väljastab kolm nelinurkset voolu seadeimpulssi ning jaotab need vooluvaheldi jõupooljuhtlülititele. Lülitusalgoritme võib olla erinevaid, kuid populaarseim on kuueastmeline algoritm, milles lülitus toimub võlli pöördenurga korral 60°. Üks võimalikest pöördenurkade lülitusjärjekordadest vastab joonisele 5.15: +IL1* = Ue1 ja ei Ue2 +IL2* = Ue2 ja ei Ue3 188 +IL3* = Ue3 ja ei Ue1 -IL1* = Ue2 ja ei Ue1
• mõõtmised ja huvitumine mitmekülgsusest • organisatsiooni terviklik kohustumus • pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peaksid olema tähendusrikkad ja selged sõnastused logistika missioonist ja ees- märkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga
annaabi.ee 
