Ohtlike ainete omadused võivad põhjustada, kas iseseisvalt või reageerides teiste ainetega kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo e...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid
heitkogustega lämmastikoksiidide. Need nõuded sunnivad laevaomanikele kasutada kallimad kütuse tuubid. Üks lahendus on üleminek vähem saastavate kütuse, naiteks veeldatud maagaasi ( ). Laevadelt pärit heitkoguseid, mis kasutavad veeldatud maagaasi, praktiliselt ei sisalda mingit väävli ja lämmastiku, sisaldavad vähem süsinikdioksiidi, vähendades sellega kokku heitkoguseid ligikaudu 15%. Kuid üleminek vähem saastavate kütusele maksab rohkem laevaomanikele, ja selleparast merevedu hind voib tõusta. Seega üleminek vähem saastavate kütustele võiks pikendama tähtajatu perioodiks.
Käesolevat lisa rakendatakse laeva suhtes, millel on tunnistusega lubatud vedada kahjulikke vedelaineid (NLS) Kui NLS tankeri lastiruumis veetakse lisa I lasti (nafta ja naftasaadused), siis tuleb rakendada vastavaid lisa I nõudeid III LISA REOSTUSE VÄLTIMINE PAKITUD OHTLIKE AINETE MEREVEOL Adekvaatse pakendi kasutamine Siltide ja märkide kasutamine Ohtliku aine deklareerimisel MARINE POLLUTANT Paigutamine laevas (võimalusel teki alla) Koguselised piirangud (merevedu keelatud) Erandid õnnetused merel, selle tagajärgede kõrvaldamine IV LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA REOVETEST Laev kogumahutavusega 200 ja rohkem Kõik WCst, haiglast, loomade pidamise ruumidest Kogumistankid, biofiltrid jm Rahvusvaheline reovetega reostamise vältimise tunnistus Kaldal võstuvõtu seadmed V LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA PRÜGIST Merre heitmiseks on keelatud: Plastik ning tooted sellest, plastiku tuhk jm
ohutusele, ja leitakse, et kaadamine või merel tuhastamine on ainus viis sellise ohu vältimiseks ning on igati tõenäoline, et kaadamise või merel tuhastamise tagajärjel tekkinud kahju on väiksem kui vastupidiselt toimides Reostuse vältimine pakitud ohtlike ainete mereveol · adekvaatse pakendi kasutamine · siltide ja märkide kasutamine · ohtliku aine deklareerimisel MARINE POLLUTANT · paigutamine laevas (võimalusel teki alla) · koguselised piirangud (merevedu keelatud) · erandid õnnetus merel, selle tagajärgede kõrvaldamine Merre heitmiseks on keelatud · plastik ja tooted sellest, plastiku tuhk jm · lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu · lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber, klaas jm · Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast - toidujäätmed · Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal Õhu reostumise vältimine laevadelt · väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides
- Transpordivahendite valik (kauba omapärale vastav veovahend (veose optimaalse mõõdud, teljekoormuste jaotus, turvaline kinnitamine), käsitlemise skeem (ümberlaadimine sadamates)) - Veokulude arvestamine (laadimine/mahalaadimine, autovedu, treileri kasutamise tasu, veoload/saateautod/politsei, liiklusmärkide eemaldus/paigaldus, elektriliinide väljalülitus/liinide tõsted, merevedu, kulu laevapiletitele, võimalikud seisakud/sõidukeelud jne) Hinnapakkumise esitamine - Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega - Tagasisise küsimine - Vajadusel uue soodsama/kiirema veoskeemi pakkumine - Tagasisise küsimine - VEOTELLIMUS! Näiteid erivedude tootmisprotsessist (pöörake tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele) 1. ülesanne:
suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest. ● VARSSAVI KONVENTSIOON- ÕHUVEDU Varssavi konventsioon tähendab «Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni. Montreali konventsioon. Organisatsiooni iata ● HAMBURGI REEGLID- MEREVEDU Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja vastutuse presumptsiooni hooletuse korral ühes vastupidise tõendamiskoormisega. ● ROTENDAM - mere ● IMO- MER (International Maritime Organisation) on 1948. aastal loodud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, mis reguleerib rahvusvahelist laevandust. IMO peamine eesmärk on arendada ja hallata ühtset rahvusvahelist laevanduse reglementi. Viimase eesmärk on tagada mereohutus ja -turvalisus, säästa keskkonda, lahendada
Tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris Eestis tegutseb veonduse ja laonduse tegevusalal umbkaudu 4500 ettevõtet. Kogu transpordi sektoris töötab umbes 50 000 inimest ehk ca 8% kõigist tööl käivatest inimestest, neist ligi neli tuhat töötab väljaspool Eestit. Suuremateks allharudeks on kaubavedu maanteel, veondust abistavad tegevused (sadamad, ekspedeerimine) ja sõitjate vedu. Lisaks hõlmab sektor ka raudteevedu, merevedu, õhutransporti, posti- ja kullerteenust ning laondust. Transport annab olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi. Arvestades tänapäeva tehnoloogia uskumatult kiiret arengut, siis on minu arvates suur tõenäosus, et tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris suureneb jõudsasti. Seda sellepärast, et tehnoloogia arenguga leitakse uusi viise (või arendatakse olemasolevaid) ning uusi
kulukas tegevus. Kaks ööpäeva kulus vagunite sorteerimiseks ja rongi koostamiseks. Enne seda, kui konteiner jõudis sihtjaama, võidi seda vedada mitu korda ühest sorteerimisjaamast teise. Sel põhjusel oli konteinerite vedamine segarongide koosseisus koos muude vagunitega tavaveo graafikute raames aeganõudev ja kulukas. Konteinerlogistikas oli vaja hakata töötama välja uut kontseptsiooni, mille puhul ei kaotataks maismaatranspordil neid eeliseid, mida pakub konteinerite merevedu.1990. aastate algul võeti kasutusele süstikrongide (plokkrongide) kontseptsioon: veokid toimetavad konteinerid raudteejaama, kust väljub süstikrong. Konteinerite plokkrong väljub lähtejaamast kindlaksmääratud ajal kindla arvu vagunite ja/või konteineritega. Sihtjaama saabub see samuti graafikujärgselt. Sõltumata sellest, kas konteinereid jätkub kõigile vagunitele, lahkub rong alati kindla arvu platvormvagunitega. Sihtterminalis laaditakse
Mida kujutab endast multimodaalne vedu? veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise, kaup asub kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus ja kogu veoprotsessi jooksul kasutatakse üht transpordisaatedokumenti konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga Mis vedu on ,,huckepack" vedu? poolhaagiste merevedu reisipraamidega poolhaagiste ja täishaagiste merevedu raudteepraamidel vedu, mille puhul toimetatakse raudteel sihtpunkti raudteeplatvormidele paigutatud tugevdatud konstruktsiooniga haagiseid treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid Mis on kombineeritud (ühendatud) veod? vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas koormaruumis ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas
mille esitamise kohustus tuleneb seadusest tollideklaratsioon – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile Tolliprotseduurid Tollidokumendid i. Import 1. ATA märkmik (ajutine sissevedu taasväljaveo kohustusega) 2. TIR märkmik (maanteevedu) 3. Ülddeklaratsioon: Bill of Lading (merevedu), AWB (õhuvedu), SMGSsaatekiri (raudteevedu) 4. Transiitdeklaratsioon: T1 (välistransiit) 5. Ladustamisteade, kaubaarve, veoarve 6. Impordideklaratsioon ii. Eksport 1. Ekspordideklaratsioon 2. CMR veokiri 3. Päritolutõend (nt EUR1) 4. Transiitdeklaratsioon: T2 (sisetransiit) 5. Kaubaarve, veoarve Tollitariifistik i. Kaubakood – Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud
· Eksport 2012 · Import 2012 USA 20 Aasia (Vaikne ookean) 31 Argentiina 12 Ameerika arengumaad 21 EU 10 Aafrika 20 Austraalia 10 Lääne Aasia 18 Kanada 9 Euroopa 7 Ukraina 8 Üleminekumaad 3 Muud 31 Toodang lõikusaastal 2012/13 1,78 mlrd tonni Tarbimine 1,82 mlrd tonni Merevedu 357 mln tonni Teravili · Laevadega veetakse suurtes kogustes nii rasket (nisu, rukis, oder), kui ka kerget (kaer) teravilja. · Veol peab arvestama IMO "Code for Safe Carriage of Grain in Bulk" · Teravilja puhul peab silmas pidama vilja füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi. · Omadused sõltuvad mitmetest teguritest nagu: Kasvukoht Lõikuseaeg Niiskus Teravili · Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad:
Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tsarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement. Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed
Maailmas on väga palju erinevaid logistikaettevõtteid, kes kõik tahavad tõestada, et nemad on just kõige paremad. Nendeks on näiteks DHL , UPS ning FedEx (4). DHL on maailma juhtiv logistikaettevõte, olles esindatud 220 riigis ja piirkonnas üle maailma . (4.1) Oma enam kui 325 000 töötajaga pakume palju erinevaid logistilisi lahendusi. DHL on osa maailma juhtivast logistikakontsernist Deutsche Post DHL Group. DHL Estonia AS tegutseb Eestis aastast 1993. DHL pakub lennuvedu, merevedu, maantee-ja raudteetransporti, tollimaakerlust, veose turvalisust, maanteetranspordi kindlustust ja ladustamisteenust. DHL-i visiooniks on olla kogu maailma teenindav logistikakontsern. Nende missioon - Excellence. Simply Delivered. on meie teetähiseks. DHL etendab inimeste omavahelisel ühendamisel tähtsat rolli, tehes nende elu paremaks. Teatavasti on kaubandus ja heaolu omavahel tihedalt seotud. Ülemaailmne kaubandus sõltub logistikast, mis
vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta. Konossement koostatakse tavaliselt kolmes originaalis ja koopiad vormistatakse vastavalt vajadusele. Lisas on konossementi näide (Joonis 6). Veolepingu osapooled: Saadetise (lasti) andja – isik, kes sõlmib tükikauba merevedu puudutava lepingu kaubavedajaga. Kaubavedaja (ka lastivedaja) – sõlmib lasti andjaga veolepingu. Prahtija – lasti andja või muu, kes rendib laeva. Vastuvõtja – vastuvõtja all mõeldakse seda, kes on määratud kauba vastuvõtjaks veosaatedokumendil või muul moel näitab, et tal on õigus kaupa vastu võtta, nt esitades omanikukonossemendi originaaleksemplari. Konossemendi väljaandmisele eelneb päris mitmeid etappe. Need algavad sellest, et klient
5. Mida kujutab endast multimodaalne vedu? veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise, kaup asub kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus ja kogu veoprotsessi jooksul kasutatakse üht transpordisaatedokumenti konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga 6. Mis vedu on ,,huckepack" vedu? poolhaagiste merevedu reisipraamidega poolhaagiste ja täishaagiste merevedu raudteepraamidel vedu, mille puhul toimetatakse raudteel sihtpunkti raudteeplatvormidele paigutatud tugevdatud konstruktsiooniga haagiseid treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid 7. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum? lennuvedu maanteevedu merevedu raudteevedu 8. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod?
Täiskoorem Brutokaal on kauba kaal koos pakendiga Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse tavaliselt koos muude kaupadega, kuid tavaliselt otseveona, ilma ümberlaadimiseta? Osakoorem Kuidas nimetatakse erinevate kaubasaadetiste vedamist üheskoos? konsolideerimine Milliseid veovahendeid kasutatakse tavaliselt pakendatud tavakaupade veol? Kinnise lastiruumiga furgoonautod Milline on enim kasutatav veoviis masskaupade veol? Merevedu Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel kaalukaupadeks Milline näitaja väljendab veoki lastiruumi kasutamist suhtes veoki kandevõimesse? Arvestuslik kaal Mahukaalu tingimus maanteevedudel on 1m3 = 333 kg Mahukaalu tingimus lennuvedudel on 1m3 = 167 kg Lennuvedudeks sobivad kaalu ja mahu poolest enam kallid ja kerged kaubad
on teada, et hinnapakkumised põhinevad ühesugustel tingimustel ja ühesuguste teenuste pakkumisel. Veotingimuste ühtlustamisele ja ühtse arusaama saavutamisele aitavad kaasa Incotermsi tarneklauslid, mis omakorda on märgitud kaubanduslike mereveolepingute transporditingimustes. Allpool on toodud kasutatavamad veotingimused konteinervedudel. • FIOS (free in and out and stowed) – laevaliini hind sisaldab ainult merevedu sadamast sadamani. Kõik konteineri laadimise tasud lähte- ja sihtsadamas (terminal handling charge, THC) veokilt sadamaterminali ja sealt laevale, sihtsadamas vastupidi, peab kaubasaatja (või saaja) juurde maksma • LI/LO (liner in / liner out) – laevaliini hinnas sisaldub THC nii lähte- kui ka sihtsadamas, seega on makstud ka konteineri mahalaadimine lähtesadamasse saabuvalt veokilt ja konteineri laadimine sihtsadamas veokile
5. Mida kujutab endast multimodaalne vedu? veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise, kaup asub kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus ja kogu veoprotsessi jooksul kasutatakse üht transpordisaatedokumenti konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga 6. Mis vedu on ,,huckepack" vedu? poolhaagiste merevedu reisipraamidega poolhaagiste ja täishaagiste merevedu raudteepraamidel vedu, mille puhul toimetatakse raudteel sihtpunkti raudteeplatvormidele paigutatud tugevdatud konstruktsiooniga haagiseid treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid 7. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum? lennuvedu maanteevedu merevedu raudteevedu 8. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod?
5. Mida kujutab endast multimodaalne vedu? veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise, kaup asub kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus ja kogu veoprotsessi jooksul kasutatakse üht transpordisaatedokumenti konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga 6. Mis vedu on „huckepack” vedu? poolhaagiste merevedu reisipraamidega poolhaagiste ja täishaagiste merevedu raudteepraamidel vedu, mille puhul toimetatakse raudteel sihtpunkti raudteeplatvormidele paigutatud tugevdatud konstruktsiooniga haagiseid treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid 7. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum? lennuvedu maanteevedu merevedu raudteevedu 8. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod?
Kaubalaevade järjest suurenenud lastivedamise suutlikkus on vähendanud märgatavalt merevedudega seotud kulusid. Võrreldes muude veoviisidega on meretranspordis veohinnad kõige madalamad. Mida rohkem tõusevad maailmas mootorikütuste hinnad, seda suuremad konkurentsi- eelised saab merevedu muude transpordiliikide ees. Tankerid veavad kümnete tuhandete tonnide suuruseid vedellaste, kontinentidevahelised suu- red autoveolaevad võtavad pardale 6000–7000 sõiduautot, ookeanidel liikuvad keskmise suuru- sega konteinerlaevad toimetavad sadamast sadamasse ühe reisiga tuhandeid konteinereid.
annaabi.ee 
