"veokorraldus" - 22 õppematerjali

Laondus ja veokorraldus

39. Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit? 40. Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des? 78  41. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? 42. Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis? 43. Mida tähendab termin LCL konteinervedudel? 22. Kaubavedu ja veokorraldus Valikvastustega küsimused 1. Mis on ,,swap-body"? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurireziimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha 2. Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid?

Laondus ja veokorraldus

........ 18 11.KLIENDITEENINDUS.......................................................................................................19 12.KVALITEEDI HALDAMINE LOGISTIKAS....................................................................21 13.LOGISTIKA ALUSED JA PÕHIMÕISTED......................................................................23 14.TRANSPORT...................................................................................................................... 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48  1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

35. Mis on lähimereveod? 36. Milline vedu on huckepack vedu? 37. Mida veetakse Ro-Ro laevadega? 38. Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid (laevu)? 39. Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit? 40. Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des? 41. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? 42. Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis? 43. Mida tähendab termin LCL konteinervedudel? 22. Kaubavedu ja veokorraldus Valikvastustega küsimused 100 1. Mis on „swap-body”?  autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurirežiimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda  tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner

Konteinervedu

1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E  2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 E...

Ohtlikud veosed

1. Sissejuhatus Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid: 1 Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 1. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on...

Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega

f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimin...

VEOKORRALDUSE KORDAMISKÜSIMUSED ja VASTUSED

Kordamisküsimused eksamiks. 1.Saadetis - (consignement, shipment)Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi, transpordivahendi, teenusepakkuja, veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850....

Järvamaa Kutsehariduskeskuse

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 3 a Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus(pottsepp) 1 a Liikurmasinajuht 6 kuud Puit- ja kiviehitiste restauraator 3 a Teedeehitaja 3 a PÕLLUMAJANDUSÕPPE OSAKOND Hobumajandus (paindlik õppevorm, vanus üle 25a) 2 a Hobumajandus 3 a Põllumajandus 1 a Karusloomakasvatus 1a Põllumajandus 3,5 a Keskhariduse baasil MAJANDUS- JA TEENINDUSÕPPE OSAKOND Tarkvara arendus 2 a Müügikorraldus 2 a Puhastustööde juht 1 a Veokorraldus 1 a Väikeettevõtlus 1 a Ärikorraldus TEHNIKA- JA EHITUSÕPPE OSAKOND Autodiagnostik 1,5 a Autotehnik 2,5 a Elektrik 2 a Teedeehitaja 2 a PÕLLUMAJANDUSÕPPE OSAKOND Kalakasvataja 1 a Loomaarsti abiline 1,5 a- UUS ERIALA! Hobumajandus 2 a Hobumajandus (paindlik õppevorm) 2 a Karusloomakasvatus 1 a Põllumajandus 1 a TÄNAN KUULAMAST

Transport ja ekspedeerimine III KT

Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX)    Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse :  Tegemist on meie lähiregiooniga   • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel   • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel   • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel   • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks    Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti    • Üldine koostööleping • Tellimus (e­mail, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad   • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid,  ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po  transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve +  „akt vipolnennih rabot“ + CMR   EESTI  • Tellimus, on­line • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v  Takistavad tegurid: ​ bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...

Tarneahela juhtimine

Regulaarne hindamine ­ tarnelepingu täitmise kindlus (vastavus spets, aeg, info) 20. Logistika väljast tellimise 7 põhjust 1. keskendumine põhitegevusele 2. püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3. kulude vähendamine 4. parem ülevaade tegevuskuludest 5.tõhusam organisatsioon 6. kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7. jaotussüsteemide tsentraliseerimine Motiivid Kulude kokkuhoid ­ tööjõu ja üldkulu Teenusepakkuja suurem kompetents ­ parem veokorraldus 1. ASTE Varade vähendamine ­ müümise ja rentimise programmid Mastaap - ühiselt kasutatav võrgustik teiste klientidega 2. ASTE Äririskid ­ nõudluse langemine, laovarude vananemine Unikaalsed teenused ­ tarneahela läbipaistvus 3. ASTE 21. Tarneahelate juhtimise 7 põhimõtet + näide 1. Segmenteeri kliente võttes aluseks selgete sihtgruppide nõudlused ja kohanda tarneahel neid segmente tulusalt teenindama ­ N: kohaldatud portfoolio, prioriteedid paika 2

LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON

LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1. Nimetada ärilogistika peamised ülesanded.  vajadusel toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid  sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamine 2. Mis on ärilogistika missioon? Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nim...

Logistikafirma, Projekt aines “”

1.1. TAUST Tegemist on füüsilistele ja juriidilistele isikutele transporditeenuseid osutava ettevõttega. Vastavate teenuste osutamine toimub individuaalselt, kus igale kliendile lähenetakse optimeerides nii aja kui raha kasutust. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Firma eesmärgiks on osutada oma klientidele integreeritud logistilist teenust, mis vastab kõrgetele kvaliteedi standarditele. 1.3. PROTSESSIDE LOETELU Ettevõtte protsessiks on:  Veoteenuste osutamine  Veokorraldus  Laoteenuste osutamine  Laotoimingud  Arveldamine  Ressurside hankimine (Tööjõud, Sõiduk ( ost või rent)  Lepingute sõlmimine  Tollivoristamine 1.4. TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Logistika ettevõte toimimisobjektid on järgmised:  Müük  Makse  Saadetis ehk transporditav objekt  Ladustav kaup  Teenus  Saadetise nimikiri  Klient  Tellija  Vedaja  Veoauto - sõiduk

Klienditeenindus logistilistes süsteemides

Tallinna Transpordikool Logistik Kadi Kurg Klienditeenindus logistilistes süsteemides Referaat Juhendaja : Ly Svistun Tallinn 2012 Sisukord: Klienditeeninduse tähendus minu jaoks.........................................................................3 Klienditeeninduse mõiste...............................................................................................3 Klienditeeninduse elemendid.........................................................................................3 Klienditeeninduse faktorid...........................

Praktika aruanne-DSV Transport AS

Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK-15 DSV Transport AS Praktika aruanne Margo Kalamägi Juhendajad: Inge Tiitus/ Mihkel Kase Veokorraldajad:Itaalia, Prantsusmaa Paide, 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................4 1.1 Ettevõtte struktuur.............................................................................................................5 1.2 Ettevõtte juhtimine............................................................................................................6 1.3. Tehnilise varustuse iseloomustus................

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT

- Eelinfo (pre-alert) saatmine sihtriigi kontorile/agendlile - Laadimismanifesti esitamine (veebis) sihtriigi tollile. AMS, ACI - peab olema tehtud hiljemalt 24 tundi enne laeva väljumist Euroopa sadamast. Vastasel juhul laevale ei laeta „no load“ - Originaaldokumentide saatmine kulleriga (vajadusel) - Saadetise liikumise jälgimine ja jooksev infovahetus laevaliniga, kui näha et kaup ei liigu nagu broneeritud - Veokorraldus lõppeb siis, kui saadetis on kokkulepitud sihtkohas kauba saajale üle antud - Finants: veoarve esitamine kliendile, kuluarvete kontroll. Profit share e ostu ja müügihinna vahe 50/50 jagamine - Kui tulud/kulud OK - transpordi sulgemine - Võimalike reklamatsioonide lahendamine Mereveo import: - Impordisaadetiste tootmisprotsessid on sarnased ekspordiga - Võimalused, hinnad ja vedu koordineeritakse koostöös lähtemaa

Klienditeenindus

Klienditeenindus Kõik toimingud , mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja või logistikateenuse tarnija vahel: tellimuste töötlemine, laotoimingud, veokorraldus, arveldamine, reklamatsioonide käsitlemine jne. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad – tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Kliente võivad kaubanduslikult ja logistiliselt teenindada nii tootmisettevõtted kui tarneahela vahendajad. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijale, vaid ka nendele vahehelilülidele, mis asuvad tarneahelas materjalitarnija ja tootja ning tarbija vahel.

Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

­ trossi või keti abil liigutamine (multilift) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 41 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 42 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7  Kogumis- ja veokorraldus Ukse-eest vedu Jäätmed tõstetakse tänavale konteinerites või kottides mugav

Turunduslogistika kordamiseks

· Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%) · Logistikakulud: veo-/transpordikulud (sissetulev ja väljaminev), varude säilituskulud, laokulud, pakkimiskulud, tellimuste haldamise kulud, halduskulud, tarneahela IT kulud, tarneahela finants- ja planeerimiskulud. · Saksamaa logistika kutseühing jaotab logistika kulud järgnevalt: o Tuumkulud: laondus, veokorraldus, kohaletoimetamine ja halduskulud o Laiendatud logistikakulud: varude säilituskulud, pakkimiskulud, kapitalikulu, sisetransport, intressid ja kulum, tellimuste töötlemine, tagastuslogistika kulud o Logistika täiendkulud: jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsiooni- ja garantiikulud Logistika ja varade tootlus · ROI ­ return on investments (investeeringute tootlus)

Jäätmemajandus- ja käitlus

· Prügikotimeetod · Vedu kindla graafiku järgi või tellimusel · Suurkonteinerite tühjendamine: ­ tõstmine veokile (liftdumper) ­ trossi või keti abil liigutamine (multilift) Ukse eest kogumine: jäätmed tõstetakse tänavale konteinerites või kilekottides, see on mugav, kallis, töömahukas, oluline on veo tihedud, võimalik on ka liigiti kogumine Kokkukandekoha miinused: konteinerite jaoks ei jätku ruumi, jäätmete viimine piiratud ajal, kasutatakse ka prügikotte, ladus veokorraldus on ülioluline. JÄÄTMEJAAM Jäätmejaam on abinõu liigitisorditud, kasutatavate jäätmete ökonoomseks kogumiseks. Jäätmejaam on kogu jäätmevoo korraldamise tulemus. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb: _ korraldaja ideest ja motiividest (omavalitsus, veofirma, käitleja, kokkuostja) _ teenindatavate elamute liigist (eramud, ka hajaasustuspiirkonnas, ridaelamud, korrusmajad), _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), _ jäätmete sortimisviisist,

Logistika konspekt

lisanduvad kulud käibevahenditele, personalikulud ja kulud sisseostetud teenustele (nt veod). Baaskuludest eraldatakse logistilistele tegevustele kuuluv kulude osa. Seejärel jaotatakse logistilised kulud logistiliste toimingute vahel ära. Logistilisteks toiminguteks loetakse järgmised kaheksa tegevust: q ostud q transport q laoteenused q toodangu materjalikäsitlemine (ainult tootmisettevõtetes) q terminaliteenused (ainult logistikafirmades) q veokorraldus q müügitellimuse käsitlemine q logistilised lisateenused. Aasta jooksul tekkinud kulude suunamisega nimetatud logistilistele tegevustele saadakse nende tegevuste aastane kogukulu. Selgitatakse välja ka informatsioon materjalivoogude kohta. Info peab sisaldama ettevõttesse saabuva materjalivoo kohta järgmist informatsiooni: q ostutellimuste ja tellimuste ridade arv q hangete arv q materjali kaal ja pakkeühikute arv q saatelehtede arv.

Logistika õpik

kliendile toote, teenuse või mõlemad kättesaadavaks. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja/või logistikateenuse tarnija vahel. Üldjuhul hõlmab see protsess selliseid tegevusi, nagu tellimuste töötlemine, laotoimingud, veokorraldus, arveldamine, reklamatsioonide käsitle- mine jne. Üha sagedamini osaleb protsessis ka kolmas osaline, kelleks on enamasti logistika- teenuste tarnija. Klienditeeninduses on teenindamise objektideks materjalivoo vahendajad (tootmisettevõt- ted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted) ja tarbijad