Arendusprojekt -29661017 -29661017 -29661017 -29661017 Ehituse maksumus -38400000 -38400000 -38400000 -38400000 Ehitusjärelvalve -384000 -384000 -384000 -384000 Maamaks 1.aastal -61155 -61155 -61155 -61155 Finantskulu -24531025 -24531025 -24531025 -24531025 Müügitulu 19823904 14867928 9911952 9911952 0,943 2009 Maamaks 2.aastal -46135 -49019 -51902 -51902 Finantskulu -23132757 -23132757 -23132757 -23132757
– Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase: – Majanduskulu (economic cost) ehk alternatiivkulu (opportunity cost) ehk loobumiskulu – Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: – Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana – Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: • Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega – Hinnatav väärtus
Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase: Majanduskulu (economic cost) ehk alternatiivkulu (opportunity cost) ehk loobumiskulu Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: · Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega Hinnatav väärtus Maksevalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus maksma
· Lühiajalised, keskmised ja pikaajalised kulud · Kogu-, püsi- ja muutuvkulud · Keskmised ja piirkulud Üldised, ühis- ja erikulud Majanduskulud ja finantskulud · Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse. See ei ole otsene rahaline väljamakse, vaid näitab pigem maksevalmidust. · Finantskulu on otsene mingi projekti teostamisel tekkiv rahaline kulu raha, mida peab maksma vaja minevate ressursside eest. Finantskulu erineb alternatiivkulust, kui ressursid ei ole turul vabalt kaubeldavad. Pöördumatud kulud (sunk cost) Pöördumatud kulud on möödunud perioodil tehtud kulud neid ei saa enam olematuks muuta. Alternatiivkulu tähenduses polegi tegemist kuluga, sest enam ei ole alternatiivset tegutsemisvarianti ressurss on juba pruugitud.
Suhtarvud – püüavad iseloomustada mitu korda su kulud, tulud jne käibivad. Varude käibesagedus näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. müüdud toodangu kulu (võib selle asemel olla ka müügitulu) varude käibesagedus= keskmised varud Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja...
Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Jääktulu määr = jääktulu / käive Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud / ühiku jääktulu või Tasakaalupunkt käibes = püsikulud / jääktulu määr Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive Varade rentaablus = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad
· investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum. Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse: · ettevõtte netokäivet · müüdud toodangu maksumust · turustus ja halduskulusid · finantskulu · ettevõtte tulumaksu 1 Plaaniline bilanss ehk finantsseisundi prognoosimine on viimane etapp ettevõtte koondeelarve koostamisel. Plaanilise bilansi koostamise aluseks võetakse kõik eelnevalt koostatud eelarved. 1 1 1 OÜ Lastemaailm tegeleb lapsevankrite tootmise ja müümisega
Vara suurenemine Vara vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Omanike aktsiakapitali suurenemine Omanike aktsiakapitali vähenemine Kulude suurenemine Kulude vähenemine Tulude suurenemine Tulude vähenemine 22. Ettevõttel on finantstulusid 20 000 kr, müügitulu 50 000 kr, muid äri tulusid 120 000 kr, erakorralisi tulusid 20 000 kr, ärikulusid 20 000 kr, kaubakulusid 5 000 kr, materjali kulusid 3 000 kr, muid tegevus kulusid 10 000 kr, tööjõu kulu 60 000 kr, finantskulu 5 000 kr, Kas ettevõte on kasumis või kahjumis? Paiguta õige sõna õigesse lahtrisse LÜHIAJALISED KOHUSTUSED PIKAAJALISED KOHUSTUSED OMAKAPITAL Pikaajaline võlg Lühiajalised võlad Nõuded ostjatele Aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised finantsinvesteeringud Materjaalne põhivara Immaterjaalne põhivara Aruandeaasta kasum Raha Varud Võlad tartnijatele Ostjate ettemaksed Ettemaksed tarnijatele Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate...
(s.o aktsiakapitali laiendamine) Muud tulud - pole tulnud põhitegevusega tegelemisest. d. Kulu - kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Alternatiivkulu - saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. (n. tee-ehituse alla jääv maa, mida pole võimalik kasutada põllumajandusmaana) Finantskulu - riigi ja ettevõtte arvepidamises kajastatud kulud. Võrdne alternatiivkuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Varikulu - alternatiivkulu ja finantskulu vahe (shadow cost) Pöördumatu kulu - Juba ärakasutatud ressursside kulu. e. Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g
TALLINNA MAJANDUSKOOL Äriplaan väliskino rajamiseks Ettevõtluse alused Anne Raig RP 082 Tallinn 2009 Sisukord: I Firma üldiseloomustus.............................................................................3 II Käivitatav äriidee....................................................................................3 III Seadmed, töötajad.................................................................................3 IV Turg.........................................................................................................4 V Konkurents...............................................................................................5 VI Müük ja turustus....................................................................................6 VIII Projekti maksumus ja pakutava teenuse hind...............
jätkumiseks kaasama välist kapitali (lisa laen, suurenda omakapitali, lõpeta või vähenda dividendimakseid....) Liht- ja eelisaktsiad: arvestamine omakapitalina või võõrkapitalina Ei ole vahet kas on oma või võõrkapital on vaja vaadata aktsia tootlikust, et ta oleks tõusus mitte languses. Järgmiste näitajate arvutamine 2 · Finantskulu · Piirkasum · Brutorentaablus · Tasuvuspunkt (väljendatuna müügimahus ehk tükkides) · Puhaskasum ( teenitud puhas kasum, ahk teenitud tulust on maha arvutatud tootmiseks kulunud kulud) Puhaskasum (-kahjum) aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe. · Ärikasum (teenitud tulu ilma kulusi maha arvutamata) Ärikasum (-kahjum) kogukasum (müügitulu miinus kulud) + muud äritulud miinus muud ärikulud · Brutokasum müügitulu - realiseeritud toodete kulud
Kui ettevõte valmistab ise põhivara, siis moodustavad põhivara soetusmaksumuse kõik selle põhivara objekti valmistamiseks vajalikud kulutused (materjalikulu, tööjõukulu koos maksudega, projekteerimiskulu, jm.), st. omahind on kulutuste kogusumma. Kui ettevõte ehitab hoone, siis selleks võetud laenu intressid kuni ehituse valmimiseni ja arvelevõtmiseni kajastatakse ehituse soetusmaksuses, ülejäänud laenuperioodi intressid on laenu maksmise perioodi finantskulu. Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Materiaalse põhivara arvestust peetakse aktivakontol "Põhivara" nimetatud liikide lõikes. Selle konto deebetisse kirjendatakse põhivara sissetulek ja maksumuse suurenemine. Kreeditisse kirjendatakse põhivara väljaminek. Konto deebetsaldo näitab arveloleva põhivara soetusmaksumust. Annetatud põhivara võetakse arvele 0-maksumusega (kulumit ehk amortisatsiooni ei arvestata)
pangalaenu intress Passiva suurenemine kredit, vähenemine debit Aktiva suurenemine debit, vähenemine kredit 9. Kasumiaruande koostamine (palun esitage kulud kulude all ja tulud tulude all) NB! Kasumiaruande koostamine on TEKKEPÕHINE! Ka siis kui ei ole kulude-tulude osas raha liikumist toimunud, kantakse tekkepõhisusest lähtudes ikka kuludesse või tuludesse. Laen ei ole kulu, laen on tagasimaksmisele kuuluv raha. Laenu intress on finantskulu, läheb kuludesse tekkepõhisusest lähtudes. Kulud Tulud Aruandeperioodil toimunud majandustehingud: 1) Laekusid põhitootmise kuluarved 80 80 2) Osteti krediidiga materjale, võeti arvele varudena 30 3) Tasuti pangalaenu osamakse 50 4) Tasuti pangalaenu intressid 10 10
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid.
· Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Kapitalitulu 4.Milliseks kuluks/tuluks loetakse Maksu ja Tolliameti poolt tagastatud käibe-ja sotsiaalmaksu? · Ettevõtluse tulu · Ettevõtluse kulu · Finantstulu · Finantskulu · Annetus 5.Mida äritegevuse tulu kajastamine aruandes ei nõua? · Kõiki tulu ja kulu osasid on võimalik mõõta · Kõiki tulu ja kulu osasid on võimalik hinnata · Tulude ja kulude mõõtmise üks nõutetest on et objekti või sündmust peab saama kirjendada või kategoriseerida vastavalt omadustele · Tulude ja kulude mõõtmise üks nõutetest on, et objekti või sündmust peab saama tõendada aruandev isik
III Kapitali struktuuri suhtarvud - anal. näitab e/v kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kui- das nimet. struktuuri muutused on kujundanud e/v majandusstruktuuri. Võlakordaja = koguvõlgnevus / koguvara. Näitab, kui suur osa e/v varadest finantseeritakse laenuvahenditega. Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Näitab, et e/v võime maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. IV Rentaabluse suhtarvud Rentaablus - kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse anal. näitab, millised tegurid mil- lisel määral on mõjutanud e/v teisese majandustulemuse, s.o. kasumi kujunemist. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / keskmine omakapital
Kool Klass Nimi KASUTUS -JA KAPITALIRENT Referaat Juhendaja: Nimi Linn Aasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................................... lk. 3 2. Kasutus-ja kapitalirent ........................................................................................... lk. 4 - tootjad ja vahendajad ........................................................................................... lk. 5 - kasutusrendid ....................................................................................................... lk. 5 3. Rentide kajastamine rentniku aruannetes ..........................................................
Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Finantskulud- Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Loobumis- ja finantskulu vahe=varikulu. 2. Majandusarvestuse liigid Juhtimisarvestus- juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis.
kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed. Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi kasv on investeeritud kapitali kasvuga võrreldes proportsionaalselt väiksem 7 Puhaskasum (kapitalimahutused amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus neto võlapositsiooni muutus = omakapitali vaba rahavoog (FCFE)
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüste...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..........................
uue lõpukleidi, mis on kasutatud kangast, mis valmistati aastal 2015. aastal. Arvutan tabelipõhjal toote omahinna: Muutuvkulud Püsikulud Materjal: 20 Ruumi rent: 900 Teenused: Õmblustöö(30) Kommunaalid: 150 Sidekulud: 50 Finantskulu:150 50 1250 KOKKU: 1300 Toote omahinna arvutamine: 1300/30= 43,3 Toote käibemaksu arvutamine: 43,3*0,2=8,6 Koos käibemaksuga hind: 42,30+8,6= 50 Juurdehindlus on 15 ja toote lõpphind on 65 11 Joonis 1 Lõpukleit Joonis 2 Lõpukleit 12 8 TURG JA KLIENDID 8.1 Turundamine
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...
Pikaajaline võlgnevus 81 093 63 932 55 664 Pikaajaline võlgnevus + omakapital 184 260 192 743 195 124 Kapitaliseerituse kordaja 0,4 0,3 0,3 Tabel 6.6. Intresside kattekordaja 2009-2011 2009 2010 2011 Ärikasum + finantstulu -9 512 18 899 26 320 Finantskulu 2 966 2 008 1 897 Intresside kattekordaja -3,21 9,41 13,87 19 Tallinna Kaubamaja AS koguvara summa ületab koguvõlgnevust, mis teeb võlakordajaks vaadeldaval perioodil 0,5-0,6, mis on hea näitaja, pankroti korral suudab ettevõtte tasuda kõik oma võlad. Kapitaliseerituse kordaja on väga hea. Intresside
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
oma tunded terapeudile. Terapeudi interpreteeringud peaksid õpetama klienti seostama praeguste käitumiste tähendust mineviku sündmustega. Meetodid: diagnoosimine, testimine, küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid. Käitumuslik teraapia: Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused.
X.a (ei võta vahendustasusid arvesse reaalväärtuse määramisel): D Aktsiad K Tulum aktsiatelt (finantstulu reaalväärtuse tõusust) (s o realiseerimata tulum) Näide. Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja saadud netotasu vahega), müüakse aktsia 70.- (osteti 105). D Raha 70 D Kadum aktsiate müügist (finantskulu aktsiatelt) 35 K Aktsiad 105 D Finantskulu 2 K Raha 2 4. Kui müügihind ületab ostuhinda (müügihind 110, osteti 105): D Raha 110 K Tulum aktsiate müügist (finantstulu aktsiatelt) 5 K Aktsiad 105 D Finantskulu 2 K Raha 2 Nõuded ja ettemaksed
kapitalirendi korras sõiduautot. Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile (igakuisteks makseteks). Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast lähtudes, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 0 -540 274 Intressitulud 4 563 24 660 19 Intressikulud -6 410 -11 540 Kokku finantstulud ja -kulud -1 847 -527 154 2010. aastal on kajastatud finantskulu tütarettevõtte BLRT Masinaehituse OÜ osade allahindamisest summas 540 tuhat eurot (kokku investeering oli 2 meur, millest 1.5 meur hinnati alla tagasiulatuvalt 2009 aastal). 2010.aastaaruande võrdlusandmed olid korrigeeritud seoses olemasoleva laenu allahindamisega. 2010.a. rahavoogude aruandes on kajastatud järgmised summad: - Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 2 mln eurot: Baltic Premator OÜ tegi sissemakse BLRT Masinaehituse OÜ osakapitali summas 2 mln eurot 2010. aastal.
Liisimisega seotud kulud finantskuluna (Arvutuste aluseks on Hansapanga kalkulaator.). Kuu, kulu Kuumakse Intress August 4740 240 Sept - jan 7900 400 Veebruar 3160 160 Kokku 47400 2400 Finantskulu 3900 TÖÖJÕU VAJADUSE ARVUTUSED JA SEADMETE VAJADUS Lihttöötajad Lihttöötajate vajaduse arvutamise aluseks on ettevõtte antud projektis ettenähtud täisvõimsus. Arengu esimesel ja teisel etapil on lihttöötajate vajadus nii mitu protsenti väiksem, kui mitu protsenti on ettevõttele kavandatud vähem kliente. Sõitjaid: 11220 Sõite ühe kliendi kohta nädalas: 2 (kooli ja koju)
Rp-kohustuslase valitseva A mõju all olev ressurss L Allikas: RTJ 2. Lisa 1. KASUM = TULUD – KULUD TULUD KULUD Soetuskulud: varude soetamisega seotud kulud (otse- ja müügitulu üldkulud). muud äritulud intressitulud Perioodikulud: muud ärikulud, üldhalduskulu, muud finantstulud turustuskulu, finantskulu, tulumaksukulu. tulude ja kulude vastavuse printsiip Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. Raamatupidamiskohustuslaseks on /…/ iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
